Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 1999. a määruse nr 388 “Kaitseväe distsiplinaarmäärustiku kinnitamine” muutmine
Vastu võetud 11.12.2008 nr 170
Määrus kehtestatakse «Kaitseväe distsiplinaarseaduse» § 66 ja «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 19 lõike 2 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 1999. a määruses nr 388 «Kaitseväe distsiplinaarmäärustiku kinnitamine» (RT I 1999, 99, 875; 2006, 11, 74) tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
«Määrus kehtestatakse «Kaitseväe distsiplinaarseaduse» § 66 ja «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 19 lõike 2 alusel.»;
2) punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
3) punkti 5 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
4) punktid 8–20 tunnistatakse kehtetuks;
5) punkt 24 tunnistatakse kehtetuks;
6) punktis 26 asendatakse sõna «haldus-,» sõnaga «väärteo-,»;
7) punkti 29 alapunkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
8) punkt 34 sõnastatakse järgmiselt:
« 34. Ajutiselt moodustatud üksuse ülema distsiplinaarvõimu astme määrab kaitseväe juhataja.»;
9) punkt 396 tunnistatakse kehtetuks;
10) punkt 397 sõnastatakse järgmiselt:
« 397. Distsiplinaarkinnipidamise võib määrata kaitseväe struktuuriüksuse ülem, väeliigi ülem ja nende otsesed ülemad. Distsiplinaarkinnipidamise võib määrata ka struktuuriüksuse korrapidaja ja Sõjaväepolitsei ülesandeid täitev kaitseväelane, kes peavad teatama distsiplinaarkinnipidamise määramisest viivitamata eelmises lauses nimetatud struktuuriüksuse ülemale.»;
11) punktis 3912 asendatakse sõnad «(kaitseväe garnisonimäärustik, lisa 13)» sõnadega «(lisa 5)»;
12) punktides 49, 61, 67, punkti 108 alapunktis 6, punktides 120, 124, punkti 190 alapunktis 4, punktides 197, 215, alajaotuse pealkirjas enne punkti 252, lisades 1 ja 3 asendatakse sõna «väeosa» sõnaga «väeüksus» vastavas käändes;
13) punkti 57 täiendatakse pärast sõna «laev,» sõnadega «või kaitseväe õppeasutus,»;
14) punktist 60 jäetakse välja sõna «(laevast)»;
15) punktis 97 asendatakse sõnad «väeosa või garnisoni» sõnaga «väeüksuse»;
16) punktides 99 ja 120 asendatakse sõnad «väeosa ülem ja väeosa ülema otsene ülem» sõnadega «kaitseväe struktuuriüksuse ja väeliigi ülem ning nende otsesed ülemad» vastavas käändes;
17) punktides 102, 104 ja 124 asendatakse sõnad «väeosa ülem» sõnadega «kaitseväe struktuuriüksuse või väeliigi ülem» vastavas käändes;
18) punkt 103 sõnastatakse järgmiselt:
« 103. Distsiplinaararesti kohaldamiseks taotluse saanud
kaitseväe struktuuriüksuse või väeliigi ülem või nende otsene ülem
määrab hiljemalt kahe ööpäeva jooksul pärast taotluse saamist
distsiplinaarsüüteo asjus teenistusliku juurdluse ja võtab selle alusel
vastu otsuse karistuse määramise kohta. Juhul kui kaitseväe
struktuuriüksuse või väeliigi ülem või nende otsene ülem loeb taotluses
esitatud süüteo tehiolud distsiplinaararesti või selle kestuse
kohaldamiseks mittepõhjendatuks, on tal õigus:
1) määrata
oma distsiplinaarvõimu piirides süüteo toimepannud kaitseväelasele muud
liiki karistus;
2) tagastada taotlus selle esitanud ülemale karistuse
määramiseks oma distsiplinaarvõimu piirides.»;
19) punkt 106 sõnastatakse järgmiselt:
« 106. Distsiplinaararesti täideviimiseks vormistatakse kaitseväe struktuuriüksuse või väeliigi ülema või nende otsese ülema käskkirja alusel kinnipidamisleht, millele kirjutab alla vastav ülem. Vormistatud kinnipidamisleht antakse korrapidaja kaudu üle karistatu allüksuse ülemale karistuse täideviimiseks.»;
20) punkt 107 tunnistatakse kehtetuks;
21) punkti 109 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
«Ühekordse kokkusaamise loa ülema korralduse alusel vormistab ja annab taotlejale kätte korrapidaja.»;
22) punktid 117 ja 118 tunnistatakse kehtetuks;
23) punktist 119 jäetakse välja sõnad «ja kaitseväeametniku»;
24) punkt 123 sõnastatakse järgmiselt:
« 123. Taotluse kaadrikaitseväelase karistamiseks rahatrahviga võib struktuuriüksuse või väeliigi ülemale või nende otsesele ülemale esitada temale alluv ülem, kui ta loeb nimetatud karistust toimepandud süüteole vastavaks ja süüteo tehioludest tulenevalt vajalikuks.»;
25) punktist 128 jäetakse välja sõnad «või naiskaitseväeametnikult»;
26) punktis 1294 asendatakse sõnad «väeosa ülemal või ülema otsesel ülemal.» sõnadega «ülemal, kelle pädevuses on vastava ametipalga määramine.»;
27) punktis 137 asendatakse sõna «väeosale» sõnadega «vahetule ülemale» ja jäetakse välja sõnad «ja kaitseväeametnike»;
28) punktist 132 jäetakse välja sõnad «ning kaitseväeametnike»;
29) punkt 143 sõnastatakse järgmiselt:
« 143. Ametikohale mittevastavuse hoiatuse tegemise õigus on ülemal, kelle pädevuses on vastavale ametikohale määramine.»;
30) punktist 149 jäetakse välja sõnad «kaitseväeametnikku madalamale kaitseväeametniku ametikohale,»;
31) punkt 155 tunnistatakse kehtetuks;
32) punkti 170 alapunktis 8 asendatakse sõna «põhiväeliigi» sõnaga «väeliigi»;
33) punkti 170 alapunktis 9 asendatakse sõna «Kaitsejõudude» sõnaga «Kaitseväe»;
34) punktis 172 asendatakse sõnad «üksuse või allüksuse» sõnadega «kaitseväe struktuuriüksuse»;
35) punktid 174–180 tunnistatakse kehtetuks;
36) alajaotuse pealkirjas enne punkti 1801 ja punktis 1801 asendatakse sõna «Kaitsejõudude» sõnaga «Kaitseväe» ning punktis 1801 asendatakse sõna «põhiväeliigi» sõnaga «väeliigi»;
37) määrust täiendatakse punktiga 1821 järgmises sõnastuses:
« 1821. Distsiplinaarmenetluse algatab distsiplinaarsüüteo toimepannud kaitseväelase vahetu või otsene ülem.»;
38) punktis 185 asendatakse sõnad «väeosa korrapidaja, garnisoniülem või garnisonikomandant.» sõnadega «struktuuriüksuse korrapidaja.»;
39) punkt 188 sõnastatakse järgmiselt:
« 188. Teenistusliku juurdluse läbiviija määrab kaitseväe struktuuriüksuse või väeliigi ülem või tema otsene ülem kahe tööpäeva jooksul pärast distsiplinaarsüüteo toimepanemist või avastamist. Arvestades süüteo raskust ja teisi asjaolusid, võib teenistusliku juurdluse läbiviijaks määrata Sõjaväepolitsei.»;
40) punkti 190 täiendatakse alapunktiga 8 järgmises sõnastuses:
« 8) muud distsiplinaarsüüteo tõendamisel olulist tähtsust omavad materjalid.»;
41) punktis 191 asendatakse sõnad «Väeosa ülemal» sõnadega «Kaitseväe struktuuriüksuse või väeliigi ülemal või nende otsesel ülemal»;
42) punkt 192 sõnastatakse järgmiselt:
« 192. Teenistusliku juurdluse kohta selgituste andmise käigus on distsiplinaarsüüteo tunnustega teo toimepannud isikul õigus tutvuda tema poolt antud selgituste kirjaliku protokolliga ja teha selles parandusi ning täpsustusi. Pärast protokolliga tutvumist annab distsiplinaarsüüteo tunnustega teo toimepannud isik protokollile oma allkirja.»;
43) punkti 196 esimeses lauses asendatakse sõna «väeosast» sõnaga «kaitseväe struktuuriüksusest»;
44) punkti 196 teises lauses ja punktis 197 asendatakse sõnad «Kaitsejõudude Peastaabi kohtueelse uurimisega tegeleva allüksuse ülem» sõnaga «Sõjaväepolitsei» vastavas käändes;
45) punkti 199 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
«Kaitseväelase poolt toimepandud süüteo raskusest ja muudest asjaoludest tulenevalt võib Sõjaväepolitsei ülem võtta Sõjaväepolitsei menetlusse iga kaitseväes või Kaitseliidus läbiviidava teenistusliku juurdluse.»;
46) punktis 200 asendatakse läbivalt sõna «väeosa» sõnadega «kaitseväe struktuuriüksuse või väeliigi ülema»;
47) punktis 201 asendatakse sõna «väeosast» sõnadega «väeüksusest ja muust teenistuskohast»;
48) punkt 202 sõnastatakse järgmiselt:
« 202. Toimepandud süüteol kuriteo tunnuste olemasolu korral
esitatakse juurdlusmaterjal:
1) kaitseväeteenistusalase kuriteo
toimepanemise puhul Sõjaväepolitseile;
2) muude
kriminaalkuritegude puhul kohalikku politseijaoskonda
(politseiprefektuuri) ja informatsioon selle kohta Sõjaväepolitseile.»;
49) punkt 203 tunnistatakse kehtetuks;
50) punktis 2044 asendatakse sõnad «Kaitsejõudude Peastaabi kohtueelse uurimisega tegelevale osakonnale.» sõnaga «Sõjaväepolitseile.»;
51) punktist 205 jäetakse välja sõna «väeosa»;
52) punkti 216 alapunktis 4 asendatakse sõnad «sise- või garnisoniteenistuse» sõnaga «siseteenistuse»;
53) punkti 221 alapunktis 7 asendatakse sõna «üksuse» sõnadega «väeüksuse või allüksuse»;
54) punkt 252 sõnastatakse järgmiselt:
« 252. Kaitseväe struktuuriüksuses peetakse ergutuste ja distsiplinaarkaristuste arvestust kaadrikaitseväelaste suhtes.»;
55) punktis 253 asendatakse sõnad «väeosa staabiülem» sõnadega «kaitseväe struktuuriüksuse staabiülem või tema puudumisel struktuuriüksuse ülem»;
56) punkt 254 sõnastatakse järgmiselt:
« 254. Kaitseringkonnas peetakse ergutuste ja distsiplinaarkaristuste arvestust kaitseringkonna koosseisu kuuluvate väeüksuste ülemate, staabiülemate ja kaitseringkonna staabi kaadrikaitseväelaste kohta.»;
57) alajaotuse pealkirjas enne punkti 256 ja punktis 257 asendatakse sõna «põhiväeliik» sõnaga «väeliik» vastavas käändes;
58) punkt 256 sõnastatakse järgmiselt:
« 256. Kaitseväe väeliigi staabis peetakse ergutuste ja distsiplinaarkaristuste arvestust väeliigile vahetult alluvate väeüksuste ülemate, staabiülemate ja kaitseväe väeliigi staabi kaadrikaitseväelaste kohta.»;
59) alajaotuse pealkirjas enne punkti 258 ja punktis 259 asendatakse läbivalt sõna «Kaitsejõudude» sõnaga «Kaitseväe»;
60) punkt 258 sõnastatakse järgmiselt:
« 258. Kaitseväe Peastaabis peetakse ergutuste ja distsiplinaarkaristuste arvestust kaitseväe juhataja otsealluvuses olevate väeüksuste ülemate ja staabiülemate, eraldiseisvate kaitseväe struktuuriüksuste ülemate ja ülemate asetäitjate, väeliikide ülemate ja staabiülemate ning Kaitseväe Peastaabi kaadrikaitseväelaste kohta ning koondülevaadet kõigi ergutuste ja distsiplinaarkaristuste kohta.»;
61) punkt 260 tunnistatakse kehtetuks;
62) punkt 275 sõnastatakse järgmiselt:
« 275. Kõik esitatud kaebused registreeritakse kaitseväe struktuuriüksuse kaebuste registreerimise raamatus (lisa 3) kaebuse esitamise päeval.»;
63) punktis 277 asendatakse sõna «väeosa» sõnadega «kaitseväe struktuuriüksuse»;
64) punkt 279 sõnastatakse järgmiselt:
« 279. Kaebuste registreerimise raamat esitatakse ülemale sissekannete õigsuse kontrollimiseks üks kord kolme kuu jooksul.»;
65) määrust täiendatakse VIII ja IX peatükiga järgmiselt:
«VIII. VÄEÜKSUSE ARESTIMAJA
282. Arestimajas peetakse kinni:
1)
distsiplinaarkinnipeetavaid;
2) distsiplinaararestiga karistatud
kaitseväelasi;
3) eelvangistuses viibivaid kaitseväelasi;
4)
lühiajalist vangistust kandvaid kaitseväelasi.
Vahialuste õigused ja nende suhtes rakendatavad piirangud on kehtestatud «Kaitseväe distsiplinaarseadusega» ja teiste sellest tulenevate õigusaktidega.
283. Arestimajas olevates kõikides arestikambrites saab vajaduse
korral kohaldada kõiki režiime:
1) üksikut lukustatavat
arestikambrit – distsiplinaarkinnipeetutele või eelvangistuses
viibivatele kaitseväelastele;
2) üldkambreid, mis on jaotatud
vastavalt vahialuste liigile – distsiplinaararesti või lühiajalist
vangistust kandvatele kaitseväelastele.
284. Arestimajas olevates kõikides arestikambrites saab vajaduse
korral vastavalt režiimile muuta kambri sisustust:
1)
distsiplinaarkinnipeetute ja eelvangistuses viibivate ohvitseride,
kaadriallohvitseride, sõdurite, kaadrikaitseväelaste ja ajateenijate
kambris peavad olema: joogiveenõu, jooginõu, kaitseväe määrustike
komplekt, päevaks ülestõstetavad ning seina külge lukustatavad kõvad
lavatsid, põranda või seina külge kinnitatud laud ja iste, kambri plaan,
inventari nimestik ja arestimaja päevakord;
2)
distsiplinaararesti või lühiajalist vangistust kandvate ohvitseride,
kaadriallohvitseride, sõdurite, kaadrikaitseväelaste ja ajateenijate
kambris peavad olema: joogiveenõu, jooginõu, laud, iste, lukustatav kõva
lavats, madrats, padi, linad, padjapüür, tekk, riidenagi, kätepesunõu,
öökapp, kaitseväe määrustike komplekt, piibel, kambri plaan, inventari
nimestik ja arestimaja päevakord;
3) nooremohvitseridele ja
kaadriallohvitseridele on kõva lavatsi asemel ette nähtud voodi, töölaud
ja paberikorv.
285. Peale eespool nimetatute peavad väljaspool arestikambreid
olema:
1) igale vahialuste liigile kehtestatud vahialuste
kinnipidamise nõuded;
2) sööginõud kõigi vahialuste jaoks, kapid
või riiulid sööginõude ja toiduainete hoidmiseks;
3)
riidenagi (välja arvatud kaadrikaitseväelastele);
4)
saapapuhastamisvahendid pesemisruumis.
286. Arestikambrid peavad vastama arestiruumile kehtestatud ehitustehnilistele, sanitaar- ja hügieeninormidele ning tagama vahialuse tervise säilimise.
Vahialuste vastuvõtmine väeüksuse arestimajja
287. Arestimajja distsiplinaararesti kandma määratud kaitseväelased saadetakse sinna ettenähtud saatevalvega ja järgmiste dokumentidega:
distsiplinaarkinnipeetud:
1) distsiplinaarkinnipidamise määramise
otsus;
2) kinnipidamisleht, mille tagaküljel on kaasasoleva varustuse
nimekiri;
3) isikut tõendav dokument;
kohtuotsuse põhjal kinnipeetud:
1) kinnipidamisleht või
saateleht;
2) kohtuotsuse ärakiri;
3) isikut tõendav dokument;
eelvangistuses viibivad:
1) vahi alla võtmise määrus või
kinnipidamise protokoll;
2) kinnipidamisleht;
3) isikut tõendav
dokument.
288. Arestimajja vastuvõtmisel toimub isiku ja temaga kaasas olevate esemete läbivaatus. Keelatud esemed võetakse arestimajas allkirja vastu hoiule kuni karistuse kandmise lõpuni.
Vahialuste arestimajas kinnipidamise kord
289. Vahialuseid peetakse kinni vastavalt käesolevas määrustikus ja arestimaja sisekorra eeskirjas sätestatud nõuetele.
290. Võimaluse korral tuleb eraldi kinni pidada:
1)
ajateenijaid sõdureid;
2) ajateenijaid allohvitsere ja
kaadrisõdureid;
3) kaadriallohvitsere;
4) nooremohvitsere.
291. Kõikidel vahialustel on õigus:
1) kohtlemisele
ja aresti tingimustele, mis ei alanda tema väärikust;
2)
saada tavapärast toitu samadel alustel ajateenijatega;
3) saada
arstiabi;
4) pidada kirjavahetust;
5) lugeda kaitseväe
määrustikke, ajakirjandust, vaimulikku ja juriidilist kirjandust ning
õpikuid;
6) kohtuda väeosa kaplaniga (vaimulikuga) ja osaleda
väeosa territooriumil toimuval tema usutunnistusele vastaval
usuteenistusel.
292. Haigestunud ja statsionaarset ravi vajavad vahialused toimetatakse Justiitsministeeriumi haldusalas olevasse vastavate tingimustega vanglasse.
293. Jalutama lubatakse vahialuseid (välja arvatud distsiplinaarkinnipeetud) kuni üks tund iga päev.
294. Arestiga karistatul on õigus üks kord nädalas kohtuda pereliikmete ja teiste isikutega. Kokkusaamise kestus on kuni 2 tundi. Kokkusaamise kord sätestatakse arestimaja sisekorra eeskirjadega.
295. Vahialustel on keelatud käratseda, laulda, vilistada, pidada ühendust kõrvaliste isikutega, avada omavoliliselt aknaid ja sealt midagi välja loopida, rääkida möödaminejatega, neile signaliseerida, midagi neile üle anda või neilt vastu võtta, rikkuda arestimaja sisustust või mõnel muul viisil rikkuda arestimajas kehtestatud korda.
296. Vahialuste kirjavahetus toimub arestimaja ülema kaudu.
297. Vahialused võivad esitada kirjalikke ja suulisi kaebusi õigusaktidega sätestatud korras.
Vahialuste arestimajast vabastamine
298. Vahialused vabastatakse arestimajast pärast karistuse kandmist. Ajateenija antakse üle kohalesaabunud väeüksuse esindajale.
IX. SAATETEENISTUS
Üldalused
299. Vahialuste saatmine toimub jalgsi või transpordivahendis.
300. Vahialused liiguvad väljaspool arestimaja saatevalvuriga.
301. Kui saatevalvureid on mitu, määratakse üks neist saateülemaks.
302. Saateülem ja saatevalvurid peavad olema vajaliku ettevalmistusega.
303. Kui saadetav kaitseväelane on raskelt haige, määratakse tema tervise järele valvamiseks vajaliku ettevalmistusega isik.
Vahialuste saatevalvuriga saatmine
304. Vahialuste saatmisel ja valvamisel peab saatevalvur tegema kõik endast oleneva, et ei oleks vahialuste enesevigastamist, põgenemist ja teiste isikute kallaletunge.
Saatevalvurid alluvad vahetult saateülemale; saateülem allub vahialuseid väljasaatnud ülemale hetkest, mil ta kannab viimasele ette oma valmisolekust teenistusülesannete täitmiseks ja väljub tema alluvusest ettekandega teenistuskohustuste täitmise lõpetamisest.
Saatevalvurile laienevad tunnimehe õigused hetkest, mil ta kannab saateülemale ette vahialuste valve alla võtmisest, ja lõpevad hetkel, mil ta kannab saateülemale ette vahialuste üleandmisest.
305. Vahialuseid väljasaatev ülem määrab kindlaks saatevalvurite arvu ja nende varustatuse relvade ja erivahenditega.
306. Vahialuste väljasaatmisel annab neid väljasaatev ülem saateülemale saatekirja, milles on ära toodud saateülema ja vahialuste nimed, saatmise eesmärk ja sihtkoht.
307. Saateülem võtab vahialused vastu saatekirja alusel, vaatab saatetunnimeeste juuresolekul vahialused ja nende asjad põhjalikult üle ning kontrollib, et vahialused oleksid nõuetekohaselt riietatud. Vastuvõtmisel leitud puuduste kohta teeb saateülem sellekohase märke vahialuste vastuvõtmise kohta antava allkirja juurde.
308. Saadetavate vahialuste juures ei tohi viibida teisi vahialuseid ega kõrvalisi isikuid. Vastuvõetava vahialuse valve eest vastutab saateülem sellest hetkest, kui ta on üleandjalt vahialuse oma valve alla võtnud.
Põgenemise vältimiseks võib vahialuseid neid väljasaatnud ülema korraldusel panna käeraudadesse.
309. Väljasaatjaülem tutvustab saateülemale ja -valvuritele nende ülesannet, saadetavate vahialuste kalduvusi ja nende liikumisteed, kontrollib saateülema ja -valvurite teadmisi ning seda, kuidas nad on ülesandest aru saanud.
310. Enne liikumise algust hoiatab saateülem vahialuseid, et põgenemiskatsel ja saatevalvuritele vastuhakkamise korral võidakse kasutada relvi ja erivahendeid.
311. Saateülem ja -valvurid on kohustatud:
1) toimetama
vahialused ettenähtud korras selleks määratud kohta;
2)
hoidma ära vahialuste põgenemise; iga põgenemiskatset tuleb kohe
takistada ning korrarikkumine vahialuste hulgas lõpetada;
3)
viibima alati oma kohal, olema valvsad ning vahialuseid viivukski mitte
silmist laskma;
4) keelduma igasugusest jutuajamisest vahialustega,
välja arvatud ametikohustuste täitmiseks vajalik suhtlemine;
5)
jälgima, et vahialused ei suhtleks kõrvaliste isikutega ega astuks
nendega kontakti, ei võtaks neilt midagi vastu ega annaks neile midagi
edasi.
312. Põgenemiskatse, märatsemise, saatevalvuritele vastuhakkamise ja muude korrarikkumiste puhul võib saateülema korraldusel vahialuseid panna käeraudadesse (kinni siduda), kui vahialused pärast neile tehtud hoiatust ei allu saateülema korraldustele.
313. Saatetunnimehed kasutavad relvi:
1) enesekaitseks, kui
neile kallale tungitakse või kui see väljendub tegutsemises, millele
võib vahetult järgneda kallaletung;
2) kui kallaletungija
või vastuhakkaja ei täida kohe saatetunnimehe nõuet panna relv või mõni
muu eluohtlik ründevahend käest või kui ärapandud relv või ohtlik
ründevahend võetakse kallaletungiks või vastuhakuks uuesti kätte;
3)
vahialuste avaliku mässu mahasurumiseks ja nende saatevalvuritele
ohtliku vastuhaku korral; kui aeg ja olukord seda lubavad, on
relvakasutaja kohustatud relva kasutamisest hoiatama või võimaluse
korral abi kutsuma, et tulla toime ilma relva kasutusele võtmata. Relva
kasutamine ei tohi põhjustada ohtu kõrvalistele isikutele.
314. Vahialuste põgenemisel võtab saateülem ülejäänud vahialuste valvet nõrgestamata meetmed põgenejate tabamiseks, kasutades selleks kõrvaliste isikute abi või mõnel muul viisil. Kõikidest vahialuste saatmisel toimunud korrarikkumistest teatab saateülem viivitamatult teda väljasaatnud ülemale.
Kõikidest juhtumitest kannab ta kohalejõudmisel ette ülemale, kelle korraldusse on vahialused saadetud, samuti teda väljasaatnud ülemale.
315. Jõudnud vahialustega määratud kohta, kannab saateülem sellest ette isikule, kelle käsutusse vahialused on saadetud, ja tegutseb edasi saadud ülesande kohaselt.
316. Isik, kelle käsutusse vahialused toodi, annab vahialuste vastuvõtmise kohta saatelehele oma allkirja.
317. Saateülem annab vahialuse ja temaga kaasasolevad dokumendid ja asjad allkirja vastu üle ametnikule, kelle käsutusse vahialune väljasaatjaülema korraldusel on saadetud.»;
66) määruse lisa 1 tabelites 1–6 ja 8 asendatakse sõna «põhiväeliigi» sõnaga «väeliigi»;
67) määruse lisa 1 tabelites 1–8 asendatakse sõna «Kaitsejõudude» sõnaga «Kaitseväe»;
68) määruse lisas 4 asendatakse sõna «väeosa» sõnadega «kaitseväe struktuuriüksus»;
69) määrust täiendatakse lisaga 5 (lisatud).
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2009. a.
|
Haridus- ja teadusminister peaministri ülesannetes Tõnis LUKAS |
|
Välisminister kaitseministri ülesannetes Urmas PAET |
| Riigisekretär Heiki LOOT |
|
Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 1999. a
määruse nr 388 «Kaitseväe distsiplinaarmäärustiku kinnitamine» lisa 5 (Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2008. a määruse nr 170 sõnastuses) |
KINNIPIDAMISLEHT
| 1. TÄIDAB KINNIPIDAMISE MÄÄRAJA |
| Väeüksus ja allüksus ____________________________________________________________ |
| Auaste, ees- ja perekonnanimi, isikukood ____________________________________________ |
| _____________________________________________________________________________ |
| Teenistusliik ___________________________________________________________________ |
| (ajateenija, kaadrisõdur, kaadriallohvitser, nooremohvitser, vanemohvitser) |
| Amet _________________________________________________________________________ |
| Kinnipidamise liik ________________________________________________________________ |
| (distsiplinaarkinnipidamine või -arest, kuriteos kahtlustatava kinnipidamine KrMS |
| ______________________________________________________________________________ |
| § 217 alusel, väärteo eest määratud arest, eelvangistus, kohtu poolt määratud vangistuse kandmine) |
| ______________________________________________________________________________ |
| Kinnipidamise põhjus _____________________________________________________________ |
| (millist õigusakti on rikutud, §) |
| Millise kohtu nõusolek ja kuupäev ___________________________________________________ |
| ________________________________________ «_____» ______________________ 20____. a |
| Kinnipidamise algus «_____» ______________________ 20____. a kell ____.____ |
| Kinnipidamise lõpp «_____» ______________________ 20____. a kell ____.____ |
| Kinnipidamise määraja ____________________________________________________________ |
| (amet, nimi, auaste, allkiri) |
| «_____» ______________________ 20____. a pitser |
| Vahialune ______________________________________________________________________ |
| (auaste, nimi, allkiri, kuupäev ja kellaaeg) |
| 2. TÄIDAB ARESTIMAJA ÜLEM VÕI ARESTIMAJA KORRAPIDAJA |
| Vastu võetud kinnipidamiseks «_____» ______________________ 20____. a kell ____.____ |
| Arestimaja ülem/korrapidaja ________________________________________________________ |
| (auaste, nimi ja allkiri) |
| Vabastatud kinnipidamisest «______» ______________________ 20____. a kell ____.____ |
| Arestimaja ülem/korrapidaja ________________________________________________________ |
| (auaste, nimi ja allkiri) |
| 3. HOIULE VÕETUD ASJADE NIMEKIRI |
| Kinnipidamisel hoiule võetud asjade nimekiri: __________________________________________ |
| ______________________________________________________________________________ |
| ______________________________________________________________________________ |
| ______________________________________________________________________________ |
| ______________________________________________________________________________ |
| Andis hoiule: ____________________________________________________________________ |
| (vahialuse auaste, nimi, allkiri ja kuupäev) |
| Võttis hoiule ____________________________________________________________________ |
| (arestimaja ülema/korrapidaja auaste, nimi, allkiri ja kuupäev) |
| Vabanesin kinnipidamisest ja võtsin vastu tagastatud asjad: |
| ______________________________________________________________________________ |
| (vabastatava auaste, nimi, allkiri ja kuupäev) |
| Vabastatava pretensioonid asjade tagastamisel: _______________________________________ |
| ______________________________________________________________________________ |
| ______________________________________________________________________________ |
| Asjad tagastas: _________________________________________________________________ |
| (arestimaja ülema/korrapidaja auaste, nimi, allkiri ja kuupäev) |
|
MÄRKUS: Kinnipidamisleht täidetakse selgelt loetavate trükitähtedega
või arvutis. Kinnipidamislehe täitmise nõuete eiramise korral on kinnipidamisleht kehtetu. |
|
Kinnipidamislehte säilitatakse kinnipidamiskohas
distsiplinaarkinnipidamiste puhul üks aasta pärast kinnipidamise lõppemist ja kriminaalkinnipidamiste puhul viis aastat pärast kinnipidamise lõppemist. |
|
Välisminister kaitseministri ülesannetes Urmas PAET |
Facebook
Twitter