Justiitsminister
määrus
lisa 13096128
Lisa 15
|
Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59
„Kohtule dokumentide esitamise kord“ |
PÕHIKIRI
Vorm OÜ/P-1
1. peatükk. Üldandmed
1.1. Osaühingu ärinimi on ... .
1.2. Osaühingu asukoht on ... .
1.3. Osaühingu osakapitali suurus on ... krooni.
1.4. Osaühingu majandusaasta on ... - ....
1.5. Osaühing on asutatud määramata tähtajaks.
1.6. Osaühingu osade eest saab nii asutamisel kui hiljem osakapitali suurendamisel tasuda üksnes rahaliste sissemaksetena.
2. peatükk. Osa, osanik ja reservkapital
2.1. Osaühingu osanikule makstakse tema kasumiosa (dividendi) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega.
2.2. Osaühingu osanik tasub osa eest
a. vastavalt nimiväärtusele;
b. ülekursiga (nimiväärtust ületava hinnaga), kui nii on otsustatud.
2.3. Osaühingu osa võib vabalt võõrandada teisele osanikule, kuid kolmandale isikule võõrandamisel:
a. on ostueesõigus teistel osanikel;
b. on vajalik osanike nõusolek, mille poolt peab olema antud vähemalt:
i. 2/3 osanike häältest;
ii. 67% ... 100% osanike häältest.
2.4. Osaühingu osa:
a. võib pantida;
b. ei või pantida.
2.5. Osanik võib osa oma osast võõrandada:
a. teiste osanike nõusolekul;
b. teiste osanike nõusolekuta.
2.6. Osaniku surma korral läheb tema osa üle pärijatele, kusjuures osa jagamiseks pärijate vahel:
a. ei ole vaja teiste osanike nõusolekut;
b. on vajalik osanike nõusolek, mille poolt peab olema antud:
vähemalt 2/3 osanike häältest või 67% ... 100% osanike häältest.
2.7. Osaühingu reservkapitali suurus on:
10% ... 200% osakapitali suurusest. [vaikimisi: 10%]
[RTL 2007, 41, 694 – jõust. 19.05.2007]
2.8. Osaühingu likvideerimisel võib allesjäänud vara jagada osanike vahel:
a. ainult rahaliste väljamaksetena;
b. nii rahaliste väljamaksetena kui ka asjade ja varaliste õigustega.
3. peatükk. Osaühingu juhtimine
3.1. Osaühingu osanike koosolekul, samuti koosolekuta otsustamisel annab osaühingu iga osa 100 krooni ühe hääle.
3.2. Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui osaleb:
a. üle poole osadega esindatud häältest;
b. vähemalt 51% ... 100% osadega esindatud häältest;
3.3. Osanike otsus on vastu võetud, kui osanike koosolekul anti selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta otsustamise puhul kõigist häältest:
a. üle poole;
b. 51% ... 100%
ning seadus või põhikiri ei sätesta teisiti.
3.4. Osaühingu põhikirja muutmise otsus, äriseadustiku § 193 lõike 1 teises lauses ja § 197 lõikes 1 nimetatud otsus, osaühingu lõpetamise otsus, lõpetatud osaühingu tegevuse jätkamise otsus, äriühingute ühinemise või jagunemise otsus või osaühingu ümberkujundamise otsus on vastu võetud siis, kui osanike koosolekul või kui seadus lubab, siis koosolekuta hääletamisel anti otsuse poolt:
a. vähemalt 2/3 häältest;
b. 67% ... 100% häältest.
3.5. Osaühingu juhatus valitakse:
a. 3 aastaks;
b. 4 aastaks;
c. 5 aastaks.
3.6. Igal juhatuse liikmel on õigus esindada osaühingut kõigus õigustoiminguis, välja arvatud juhul, kui äriregistrisse on kantud teisiti. Vastav osanike otsus võetakse vastu põhikirja muutmiseks ettenähtud korras;
3.7. Osaühingu likvideerimisel on likvideerijateks juhatuse liikmed, kui osanike otsusega või kohtulahendiga ei ole määratud teisiti.
3.8. Osaühingul:
a. ei ole nõukogu
b. on nõukogu, sealjuures:
3.8.1) nõukogul on:
i. 3 ... 15 liiget;
3.8.2) nõukogu liikmed valitakse osanike poolt:
i. 1 ... 5 aastaks;
3.8.3) nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas nõukogu koosolekul osalenud liikmetest
i. üle poole;
ii. vähemalt 51 ... 100 %;
3.8.4) nõukogu:
a. otsust ei saa vastu võtta koosolekut kokku kutsumata;
b. otsuse saab vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata, otsuse poolt peab hääletama
i. üle poole nõukogu liikmetest;
ii. vähemalt 51 ... 100% nõukogu liikmetest;
3.8.5) äriseadustiku § 317 lõikes 1 nimetatud tehingute tegemiseks:
a. on vaja nõukogu nõusolekut (v.a. juhul, kui viivitamisega kaasneks äriühingule oluline kahju);
b. ei ole vaja nõukogu nõusolekut.
3.9. Osaühingul:
a. ei ole audiitorit, v.a. juhul, kui audiitori olemasolu nõue tuleneb seadusest;
b. on audiitor.
Facebook
Twitter