Teksti suurus:

Kaitseväe mobilisatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise kord ning sõjalise valmisoleku astmed

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:14.06.2009
Avaldamismärge:

Kaitseväe mobilisatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise kord ning sõjalise valmisoleku astmed

Vastu võetud 03.04.2003 nr 113
RT I 2003, 35, 231
jõustumine 01.05.2003

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

7.10.2004 nr 306 (RT I 2004, 70, 498) 1.01.2005

1.11.2004 nr 321 (RT I 2004, 74, 518) 7.11.2004

16.03.2006 nr 76 (RT I 2006, 13, 104) 24.03.2006

8.06.2006 nr 135 (RT I 2006, 28, 215) 23.06.2006

11.12.2008 nr 171 (RT I 2008, 55, 311) 1.01.2009

Määrus kehtestatakse «Rahuaja riigikaitse seaduse» § 5 lõike 2 punkti 4, § 20 lõike 3 ja § 21 lõike 2 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Mobilisatsiooni mõiste ja määruse reguleerimisala

(1) Mobilisatsioon on kaitsejõudude ning riigi majanduse ja institutsioonide viimine rahuaja seisundist sõjaaja seisundisse.

(2) Kaitseväe mobilisatsioon on kaitseväe viimine rahuaegselt ülesehituselt ja koosseisudelt sõjaaegsele ülesehitusele ja koosseisudele.

(3) Käesolev määrus sätestab kaitseväe mobilisatsiooni (edaspidi mobilisatsioon) ettevalmistamise ja läbiviimise korra ning kaitseväe sõjalise valmisoleku (edaspidi valmisolek ) tõstmise korra sõjalise valmisoleku astmete (edaspidi valmisolekuaste) rakendamise kaudu.

§ 2. Mobilisatsiooni ulatus

(1) Mobilisatsiooni ulatuse otsustab pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist Vabariigi Valitsus.

(2) Sõjaseisukorra ajal otsustab mobilisatsiooni ulatuse pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist kaitseväe ülemjuhataja.

§ 3. Ülesannete jaotus

(1) Kaitseväe mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine ning kaitseväe valmisoleku tõstmine on Kaitseministeeriumi ja kaitseväe juhataja ühine ülesanne, mille täitmisele kaasatakse riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja teised isikud seaduses ettenähtud alustel ja korras.

(2) Kaitseväe juhataja vastutab kaitseväe mobilisatsiooniplaanide koostamise, sõjaaja üksuste ja reservüksuste arvestuse ja formeerimise eest ning Kaitseministeerium mobilisatsiooni läbiviimiseks vajaliku täiendava materiaalse ressursi kasutuselevõtu ning riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute kaasamise eest.

[RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

(3) Kaitseväe mobilisatsioon viiakse läbi hajutatult. Mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine toimub Kaitseressursside Ameti ning kaitseringkondade kaudu.

[RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

(4) Vabariigi Valitsus paneb vajadusel täidesaatva riigivõimu asutustele kaitseväe mobilisatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise ning kaitseväe valmisoleku tõstmisega seotud täiendavaid ülesandeid.

(5) Kohalikud omavalitsused ja teised isikud osalevad sõjalise valmisoleku tõstmisel ja mobilisatsiooni läbiviimisel seaduses sätestatud alustel.

§ 4. Kaitseväe valmisolek

(1) Kaitseväe valmisolek jaguneb:
1) alaline valmisolek;
2) kõrgendatud valmisolek;
3) tõrjevalmisolek;
4) täielik valmisolek.

(2) Alaline valmisolek on kaitseväe igapäevane seisund. Alaline valmisolek peab tagama kaitseväe rahuaja ülesannete täitmise ja valmisoleku üleminekuks kõrgemasse valmisolekusse.

(3) Kõrgendatud valmisolek ja tõrjevalmisolek saavutatakse vastavate valmisolekuastmete rakendamise kaudu.

(4) Täielik valmisolek saavutatakse mobilisatsiooni läbiviimise kaudu.

§ 5. Kaitseväe valmisoleku tõstmine

(1) Kaitseväe valmisoleku tõstmine toimub valmisolekuastmete rakendamisega.

(2) Valmisolekuaste on ohuhinnangule vastav abinõude kogum, mis tagab valmisoleku kaitsta riiki sõjalise tegevusega.

[RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

(3) Valmisolekuastmete rakendamise otsustab kaitseministri ettepanekul Vabariigi Valitsus ning selle peab heaks kiitma Riigikogu. Riigikogu poolt sõjalise valmisoleku tõstmise heakskiitmise arutamine ei peata valmisolekuastme rakendamist.

(4) Kui Riigikogu ei kiida sõjalise valmisoleku tõstmist heaks, ei tohi Vabariigi Valitsus rakendada edasisi abinõusid sõjalise valmisoleku tõstmiseks ning peab lõpetama ettevõetud abinõude rakendamise.

§ 6. Kaitseväe valmisoleku tõstmisel ja mobilisatsiooni läbiviimisel kasutusele võetavad varad

Kaitseväe valmisoleku tõstmisel ja mobilisatsiooni läbiviimisel võetakse kasutusele järgmised varad:
1) kaitseväe varad;
2) lepingute alusel kasutusele võetav vara;
3) mobilisatsioonivaru;
4) muu riigivara riigivara ümberjaotamise korra alusel;
5) sundkoormiste rakendamisel saadav vara.

§ 7. Kaitseväe valmisoleku tõstmiseks ja mobilisatsiooni läbiviimiseks kasutatavad eelarvelised vahendid

Kaitseväe valmisoleku tõstmiseks ja mobilisatsiooni läbiviimiseks võetakse kooskõlas «Riigieelarve seadusega» kasutusele järgmised eelarvelised vahendid:
1) Vabariigi Valitsuse reserv;
2) riigieelarve Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude otstarbe muutmisest saadavad vahendid;
3) stabiliseerimisreserv;
4) riigilaenu arvel saadavad vahendid;
5) riigieelarve muutmisega või lisaeelarvega selleks eraldatud vahendid.

§ 8. Mobilisatsiooni riiklik keskregister

(1) Kaitseväekohustuslaste, sõjaaja üksuste ja reservüksuste isikkoosseisuga komplekteerituse ja mobilisatsiooni läbiviimiseks vajaliku materiaalse ressursi üle keskse arvestuse pidamine toimub mobilisatsiooni riiklikus keskregistris.

[RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

(2) Mobilisatsiooni riikliku keskregistri pidamine toimub vastavalt registri pidamise põhimäärusele, kus sätestatakse registri vastutav töötleja ja volitatud töötlejad.

2. peatükk
SÕJAAJA ÜKSUSED JA RESERVÜKSUSED

[RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

§ 9. Sõjaaja üksuste ja reservüksuste jagunemine valmidusastme järgi

(1) Sõjaaja üksuste ja reservüksuste valmidusaste täita sõjalisi ülesandeid määratakse vastavuses neile ettenähtud sõjaaja ülesannetega. Sõjaaja üksuse valmidusastet iseloomustavad tema reageerimiskiirus, väljaõppe tase ja varustusaste. Sõjaaja üksused jagunevad valmidusastme järgi alalises valmiduses olevateks väeüksusteks, kiirreageerimisväeüksusteks ja põhivalmiduses olevateks väeüksusteks.

(2) Alalises valmiduses olevad väeüksused koosnevad lepingulises tegevteenistuses olevatest kaitseväelastest.

(3) Kiirreageerimisväeüksused koosnevad lepingulises tegevteenistuses olevatest kaitseväelastest, valmisoleku reservi kuuluvatest ja vastava lepingu sõlminud reservväelastest ning valmidusreservi kuuluvatest reservväelastest, kelle ajateenistuse läbimisest on möödunud kuni üks aasta.

(4) Põhivalmiduses olevad väeüksused koosnevad lepingulises tegevteenistuses olevatest kaitseväelastest, reservväelastest, kelle ajateenistuse läbimisest on möödunud kuni kaksteist aastat, ning § 14 lõikes 5 nimetatud reservväelastest.

[RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

§ 10. Sõjaaja ametikoht

(1) [Kehtetu – RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

(2) Sõjaaja ametikohad täidetakse õppekogunemise või mobilisatsiooni käigus reservväelase, kaadrikaitseväelase või vastava väljaõppe saanud ajateenijaga.

[RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

(3) Lepingulises tegevteenistuses olev kaitseväelane või reservväelane määratakse sõjaaja ametikohale rahuajal. Reservväelase määramine sõjaaja ametikohale jõustub tema asumisel tegevteenistusse (õppekogunemisel või mobiliseerimisel). Lepingulises tegevteenistuses oleva kaitseväelase määramine sõjaaja ametikohale jõustub vastavalt «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 151 lõikele 3 kaitseväe juhataja poolt kehtestatud korras.

§ 11. Sõjaaja üksuste ja reservüksuste formeerimine

[RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

Sõjaaja üksuste ja reservüksuste formeerimine õppekogunemise või mobilisatsiooni läbiviimisel toimub kaitseväe juhataja poolt kehtestatud korras. Kaitseväe juhataja näeb ette sõjaaja üksuste ja reservüksuste formeerimiskohtade määramise, formeerimist teostava struktuuri moodustamise, varustuse formeerimiskohtadesse hajutamise ja muude formeerimiseks vajalike abinõude rakendamise.

[RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

 

3. peatükk
KAITSEVÄETEENISTUSKOHUSTUSLASED JA TEENISTUS RESERVIS

§ 12. Kutsealused

Kutsealuse üle arvestuse pidamist ja tema ajateenistusse kutsumist korraldab Kaitseministeerium Kaitseressursside Ameti kaudu vastavalt «Kaitseväeteenistuse seadusele».

[RT I 2006, 13, 104 – jõust. 24.03.2006]

§ 13. Ajateenistus

Ajateenistuse käigus antakse ajateenijale sõjaline väljaõpe tegutsemaks sõjaaja üksuse või reservüksuse koosseisus. Ajateenistuse käigus antava sõjalise väljaõppe nõuded kehtestab vastavalt «Kaitseväeteenistuse seaduse» §-le 16 kaitseväe juhataja.

[RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

(2) Ajateenistuskohustuse täitnud ajateenija arvatakse reservi ning määratakse sõjaaja ametikohale, kui teda ei ole ajateenistuse käigus sõjaaja ametikohale määratud.

§ 14. Teenistus reservis

(1) Reservväelaste sõjaaja ametikohtadele määramisel komplekteeritakse sõjaaja üksused ja reservüksused ühe üksuse või allüksuse koosseisus väljaõppe saanud reservväelastest. Käesolevas lõikes sätestatust võib kõrvale kalduda üksnes erandjuhul.

[RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

(2) Reservväelane võidakse määrata pärast ajateenistuse läbimist valmidusreservi (kiirreageerimisüksuse koosseisu). Valmidusreservis oleku ajal on reservväelane lisaks «Kaitseväeteenistuse seaduse» §-s 128 sätestatule kohustatud teatama Kaitseressursside Ametile oma elu- ja töökoha ning sidevahendite andmed, millelt ta on vastavalt «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 129 7 lõikele 2 kättesaadav kaitseministri poolt määrusega kehtestatud tähtaja jooksul, ning teavitama Kaitseressursside Ametit viivitamatult nende andmete muutumisest.

[RT I 2006, 13, 104 – jõust. 24.03.2006]

(3) Pärast aastast teenistust valmidusreservis läheb reservväelane koos oma sõjaaja üksusega ja reservüksusega põhivalmiduses olevasse reservi. Põhivalmiduses olevasse reservi võidakse reservväelane määrata ka kohe pärast ajateenistuse läbimist.

[RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

(4) Hiljemalt kaheteistkümne aasta möödumisel ajateenistuse läbimisest vabastatakse reservväelane sõjaaja ametikohalt ja arvatakse täiendusreservi.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud vabastamist võidakse mitte kohaldada ohvitseri või allohvitseri auastmes reservväelaste, samuti valmisoleku reservi kuuluvate või Kaitseliidu liikmetest reservväelaste suhtes.

(6) Täiendusreservi üle peetakse sõjaaja üksuste ja reservüksuste ning isikute põhist arvestust.

[RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

§ 15. Reservväelase sõjaaja ametikohale määramine ja vabastamine

(1) Reservväelane määratakse sõjaaja ametikohale ja vabastatakse sealt kaitseväe juhataja poolt kehtestatud korras.

(2) Reservväelase määramine sõjaaja ametikohale ja sealt vabastamine kantakse mobilisatsiooni riiklikusse keskregistrisse.

(3) «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 138 alusel mobilisatsioonist vabastatud reservväelast ei määrata sõjaaja ametikohale. Kui nimetatud sätte alusel mobilisatsioonist vabastatud reservväelane on määratud sõjaaja ametikohale, siis vabastatakse ta sõjaaja ametikohalt.

§ 16. Reservväelase teavitamine

(1) Reservväelast teavitatakse sõjaaja ametikohale määramisest ja sealt vabastamisest ning tema sõjaaja üksuse ja reservüksuse valmidusastme muutumisest posti teel.

[RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

(2) [Kehtetu – RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

§ 17. Reservväelase tegevteenistusse kutsumine kaitseväe valmisoleku tõstmisel läbi õppekogunemise läbiviimise ja mobilisatsiooni läbiviimisel

[RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

(1) Valmisolekuastme kehtestamisel kutsutakse reservväelane teenistusse õppekogunemise kutsega. Reservväelase kutsub õppekogunemisele kaitseringkonna staap.

[RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

(2) Mobilisatsiooni korral kutsutakse reservväelane teenistusse kaitseväe juhataja või ülemjuhataja mobilisatsioonikäsuga.

(3) Kaitseväe valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni korral on sõjaaja ametikohale määratud reservväelane kohustatud ilmuma sõjaaja ametikohale määramise teatises märgitud kogunemiskohta määratud tähtaja jooksul, kui kutses või mobilisatsioonikäsus ei ole teatatud teisiti.

[RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

(4) Kutse õppekogunemisele või mobilisatsioonikäsk toimetatakse reservväelasele kätte posti teel, avaldatakse ajalehes või ringhäälingu kaudu vastavalt «Kaitseväeteenistuse seaduses» sätestatule. Mobilisatsioonikäsk või kutse õppekogunemisele võidakse anda vastava sõjaaja üksuse ja reservüksuse koosseisu kuuluvale reservväelasele üldkorraldusena, nimetades ainult sõjaaja üksuse ja reservüksuse nime või tunnuse, ilma reservväelase nime nimetamata.

[RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

(5) Sõjaseisukorra väljakuulutamisel on sõjaaja ametikohale määratud reservväelane kohustatud vastavalt «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 137 lõikele 11 ilmuma kogunemiskohta sellekohast korraldust ära ootamata.

[RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

4. peatükk
KAITSEVÄE VALMISOLEKU TÕSTMISEKS JA MOBILISATSIOONI LÄBIVIIMISEKS KASUTUSELE VÕETAVAD VARAD

§ 18. Kaitseväe varad

(1) Kaitseväe vara käesoleva määruse tähenduses on riigivara, mida kaitsevägi valdab riigivara valitsema volitatud asutusena vastavalt «Riigivaraseadusele».

(2) Kaitseväe valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel annab Kaitseliit tema valdusesse tasuta antud riigivara üle kaitseväe valdusesse kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja sellekohase käsu alusel, kusjuures vastavalt «Riigivaraseaduse» § 10 1 lõikele 4 ei kohaldata sellisele üleandmisele nimetatud seaduses sätestatud riigivara üleandmise korda.

(3) Kaitseväe valmisoleku tõstmiseks ja mobilisatsiooni läbiviimiseks vajalik materiaalne ressurss peab olema kaitseväe varade hulgas, kui seda nõuab sellise ressursi kiire kasutuselevõtu vajadus.

(4) Kaitseväe juhataja kehtestab kaitseväe varade hulgas puutumatu varu suuruse ja sortimendi. Puutumatu varu suurust arvestatakse lahingupäevade kaupa. Puutumatu varu võetakse kasutusele kaitseväe juhataja poolt kehtestatud korras.

§ 19. Lepingute alusel kasutusele võetav vara

(1) Kaitseministeerium korraldab hankelepingute sõlmimist täiendava vara saamiseks sõjaaja üksuste ja reservüksustega. Sellised lepingud sõlmitakse eelnevalt vastavuses kaitseväe sõjaaja üksuste ja reservüksuste vajadustega ja nende täitmine nähakse ette kaitseväe valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel.

[RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

(2) Kaitseväe valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel võidakse sõlmida täiendavaid hankelepinguid.

§ 20. Mobilisatsioonivaru

(1) Mobilisatsioonivaru moodustatakse «Rahuaja riigikaitse seaduse» alusel.

[RT I 2006, 13, 104– jõust. 24.03.2006]

(2) Mobilisatsioonivaru võidakse kasutusele võtta kaitseministri otsuse alusel kaitseväe valmisoleku tõstmiseks või mobilisatsiooni läbiviimiseks.

[RT I 2006, 13, 104– jõust. 24.03.2006]

(3) [kehtetu - RT I 2006, 13, 104 – jõust. 24.03.2006]

§ 21. Muu riigivara

Muu riigivara antakse kaitseväe valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel kaitseväe valdusesse «Riigivaraseaduse» § 10 1 lõike 2 alusel kehtestatud riigivara ümberjaotamise korra alusel. Sellisel üleandmisel ei kohaldata «Riigivaraseaduses» ettenähtud riigivara üleandmise korda.

§ 22. Sundkoormiste rakendamisel saadav vara

(1) Sundkoormiste rakendamisel saadava varana käsitatakse riigile mittekuuluvat vara, mis antakse «Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse» alusel kaitseväe käsutusse.

(2) Sõjalise valmisoleku tõstmiseks või mobilisatsiooni läbiviimiseks sundkoormiste planeerimist, määramist ja sissenõudmist korraldab kaitseminister kooskõlas «Riigikaitseliste sundkoormiste seadusega».

(3) Rahuajal määrab sundkoormisi ja nõuab need sisse Kaitseministeerium Kaitseressursside Ameti kaudu.

[RT I 2006, 13, 104 – jõust. 24.03.2006]

(4) Sõjaajal nõuavad rahuajal määratud sundkoormised sisse kaitseväe ülemjuhataja ja talle alluvad ülemad. Samuti määravad nad vastavalt vajadusele täiendavaid sundkoormisi ja nõuavad need sisse.

5. peatükk
VALMISOLEKUASTMETE RAKENDAMINE JA MOBILISATSIOONI LÄBIVIIMINE

§ 23. Valmisolekuastmete rakendamine

(1) Valmisolekuastmete rakendamisel ettenähtud abinõusid rakendatakse üksteisele järgnevate sammudena, mis on ettevalmistuseks mobilisatsiooni läbiviimisel.

(2) Ohu alanedes võib ettenähtud abinõusid rakendada väiksemas ulatuses või nende rakendamisest loobuda. Ohu suurenedes võib ettenähtud abinõusid rakendada suuremas ulatuses.

(3) Igal valmisolekuastmel tehakse ettevalmistused vastavalt kas järgmise valmisolekuastme rakendamiseks või mobilisatsiooni läbiviimiseks.

(4) Kõrgema valmisolekuastme kehtestamisel, minnes mööda madalamast valmisolekuastmest, rakendatakse lisaks vastava valmisolekuastme puhul ettenähtud abinõudele madalama valmisolekuastme puhul ettenähtud abinõusid. Mobilisatsiooni läbiviimisel rakendatakse kõiki valmisolekuastmete puhul ettenähtud abinõusid, kui neid ei ole varem rakendatud.

§ 24. Kõrgendatud valmisolek

(1) Kõrgendatud valmisoleku kehtestab kaitseministri ettepanekul Vabariigi Valitsus.

(2) Kõrgendatud valmisoleku kehtestamisel korraldatavatel õppekogunemistel ei kohaldata «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 131 lõike 4 alusel õppekogunemisele kutsumise puhul nimetatud seaduse selles paragrahvis sätestatud piiranguid ning Vabariigi Valitsus kehtestab õppekogunemisele kutsutavate reservväelaste arvu.

(3) Kõrgendatud valmisoleku korral võib Vabariigi Valitsus «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 1298 lõike 1 alusel kehtestada valmisoleku reservi ja valmidusreservi kuuluvate reservväelaste suhtes Eestist lahkumise keelu.

[RT I 2006, 28, 215– jõust. 23.06.2006]

(4) Kõrgendatud valmisoleku kehtestamisel:

1) kutsutakse Vabariigi Valitsuse poolt määratud ulatuses õppekogunemisele valmisoleku reservi ja valmidusreservi kuuluvad reservväelased ning formeeritakse need reservüksusteks olevad kiirreageerimisväeüksused, mis on vajalikud ohuhinnangust tulenevalt;

[RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]


2) [Kehtetu – RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

3) tehakse ettevalmistused põhivalmiduses olevate väeüksuste formeerimiseks, sealhulgas hajutatakse nende formeerimiseks vajalik varustus;

[RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

4) on põhivalmiduses oleva väeüksuse koosseisu määratud reservväelane kohustatud teatama Kaitseressursside Ametile oma elu- ja töökoha ning sidevahendite andmed, millelt ta on kättesaadav kaitseministri poolt määrusega kehtestatud tähtaja jooksul ning teavitama Kaitseressursside Ametit viivitamatult nende andmete muutumisest.

[RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

(5) Kaitseväe viimisel kõrgendatud valmisolekusse võetakse vastavalt vajadusele kasutusele järgmine materiaalne ressurss:
1) eraldised Vabariigi Valitsuse reservist;
2) riigieelarve Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude otstarbe muutmisega eraldatavad rahalised vahendid;
3) eraldised stabiliseerimisreservist;
4) kaitseväe varad;
5) lepingute alusel asutusele võetav vara;

6) muu riigivara riigivara ümberjaotamise korra kohaselt.

[RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

(6) Lisaks lõikes 4 sätestatule tehakse ettevalmistused mobilisatsioonivaru sundkoormiste rakendamiseks ning riigilaenude võtmiseks.

[RT I  2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

§ 25. Tõrjevalmisolek

(1) Tõrjevalmisoleku kehtestab kaitseministri ettepanekul Vabariigi Valitsus.

(2) Tõrjevalmisoleku kehtestamisel korraldatavatel õppekogunemistel ei kohaldata «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 131 lõike 4 alusel õppekogunemisele kutsumise puhul nimetatud seaduse selles paragrahvis sätestatud piiranguid ning Vabariigi Valitsus kehtestab õppekogunemisele kutsutavate reservväelaste arvu.

(3) Tõrjevalmisoleku kehtestamisel võib Vabariigi Valitsus «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 1298 lõike 1 alusel kehtestatud korras otsustada lisaks § 24 lõikes 3 sätestatule rakendada riigist lahkumise keeldu ka põhivalmiduses olevasse reservi kuuluvate reservväelaste suhtes.

(4) Tõrjevalmisoleku kehtestamisel:

1) kutsutakse Vabariigi Valitsuse poolt määratud ulatuses õppekogunemisele põhivalmiduses olevasse reservi kuuluvad reservväelased ning formeeritakse need põhivalmiduses olevad reservüksused, mis on vajalikud ohuhinnangust lähtuva operatiivplaani täitmiseks;

[RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

2) [Kehtetu – RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

3) tehakse vajalikud ettevalmistused mobilisatsiooni läbiviimiseks;
4) on täiendusreservis olev reservväelane kohustatud teatama Kaitseressursside Ametile oma elu- ja töökoha ning sidevahendite andmed, millelt ta on kättesaadav kaitseministri poolt määrusega kehtestatud tähtaja jooksul ning teavitama Kaitseressursside Ametit viivitamatult nende andmete muutumisest.

[RT I 2006, 13, 104– jõust. 24.03.2006]

(5) Kaitseväe viimisel tõrjevalmisolekusse võetakse vastavalt vajadusele kasutusele järgmine materiaalne ressurss:
1) riigilaenudest saadud vahendid;
2) mobilisatsioonivaru;

3) [Kehtetu – RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

4) sundkasutuse ja sundvõõrandamise teel kaitseväe käsutusse antav vara vastavalt «Riigikaitseliste sundkoormiste seadusele» osaliselt rahuajal määratud mahus.

[RT I 2004, 70, 498 – jõust. 1.01.2005]

§ 26. Mobilisatsiooni läbiviimine

(1) Mobilisatsiooni väljakuulutamisel võib Vabariigi Valitsus «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 1298 lõike 1 alusel kehtestatud korras otsustada lisaks § 24 lõikes 3 ja § 25 lõikes 3 sätestatule rakendada riigist lahkumise keeldu ka täiendusreservi kuuluvate reservväelaste suhtes.

(2) Mobilisatsiooni väljakuulutamisel:
1) muutuvad varem õppekogunemisele kutsutud reservväelased mobiliseerituteks;
2) formeeritakse seni formeerimata sõjaaja üksused ja reservüksused vastavalt Vabariigi Valitsuse või kaitseväe ülemjuhataja poolt määratud mobilisatsiooni ulatusele;

[RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

3) mobiliseeritakse kaitseväe juhataja või ülemjuhataja mobilisatsioonikäsu alusel täiendusreservi kuuluvaid reservväelasi vastavalt vajadusele ning täiendatakse nendega olemasolevaid sõjaaja üksusi ja reservüksusi.

[RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

(3) [Kehtetu – RT I 2008, 55, 311 – jõust. 1.01.2009]

(4) Kaitseväe varustamiseks pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist võetakse vastavalt vajadusele kasutusele järgmine materiaalne ressurss:
1) riigieelarve muutmise või lisaeelarve rakendamise teel selleks «Riigieelarve seaduse» alusel eraldatud vahendid;
2) sundkoormiste teel kaitseväe käsutusse antav vara vastavalt «Riigikaitseliste sundkoormiste seadusele» osaliselt või täielikult rahuajal määratud mahus.

[RT I 2004, 70, 498 – jõust. 1.01.2005]

6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§27. Määruse jõustumine

(1) [käesolevast tekstist välja jäetud]

(2) Määruse §-s 8, §9 lõikes 8 ning §15 lõikes 2 ettenähtud arvestuse pidamist mobilisatsiooni riiklikus keskregistris rakendatakse alates 1. jaanuarist 2005. a.

[RT I 2004, 74, 518 – jõust. 7.11.2004]