Teksti suurus:

Käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2009
Avaldamismärge:RT I 2008, 58, 324

Käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 04.12.2008

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 18. detsembri 2008. a otsusega nr 389

§ 1. Käibemaksuseaduses (RT I 2003, 82, 554; RT III 2007, 32, 259) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) liikmesriik on ühenduse liikmesriigi territoorium vastavalt nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1–118), artikli 5 lõikele 2 ja artiklile 7;»;

2) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse sõnad «kuuenda direktiivi lisas D» sõnadega «nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ I lisas»;

3) paragrahvi 2 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Omatarve on maksukohustuslase poolt tema ettevõtte vara hulka kuuluva kauba tasuta võõrandamine ja teenuse tasuta osutamine, samuti ettevõtte vara hulka kuuluva kauba tasuta kasutamine maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt isiklikuks tarbeks või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Kauba võõrandamist või kasutamist eelnimetatud juhtudel käsitatakse omatarbena, kui maksukohustuslane on selle kauba või selle kauba osa sisendkäibemaksu oma arvestatud käibemaksust täielikult või osaliselt maha arvanud.»;

4) paragrahvi 3 lõike 4 punktide 2 ja 3 lõppu lisatakse sõnad «ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis»;

5) paragrahvi 3 lõike 6 punktis 4 asendatakse tekstiosa «aktsiisikauba alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse (RT I 2003, 2, 17; 48, 345) tähenduses» sõnadega «vedelkütust, alkoholi või tubakatoodet (edaspidi aktsiisikaup)»;

6) paragrahvi 3 lõike 6 punkti 5 teise lausesse lisatakse pärast sõnu «välja arvatud kauba» sõnad «riigisisesele käibele,»;

7) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses;»;

8) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 5 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad «või tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduuril» ning sõna «taasväljavedu» asendatakse sõnaga «reeksport»;

11) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 2 asendatakse arv «2500» arvuga «2000»;

12) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) ühendusevälise kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile, imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile või tagasimaksesüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduurile suunamine;»;

13) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) eelnes kauba suunamine imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile või tagasimaksesüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduurile;»;

14) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) omatarbe puhul kauba võõrandamine või teenuse osutamine või ettevõtte kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil.»;

15) paragrahvi 11 lõikes 6 asendatakse sõnad «käibe tekkimise» sõnaga «importimise»;

16) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Käibe maksustatava väärtuse ning kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind ning kõik muu tasuna käsitatav, mille kauba võõrandaja või teenuse osutaja kauba ostjalt, teenuse saajalt või kolmandalt isikult kauba või teenuse eest on saanud või saab. Sätet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 6, 7, 10, 13 ja 14 nimetatud juhtudel.»;

17) paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:


«(3) Kauba tasuta võõrandamise ja kauba tasuta ühendusesisese soetamise puhul, samuti kauba ühendusesisese käibena käsitatava kauba teise liikmesriiki toimetamise korral (§ 7 lõike 1 punkt 3) on maksustatav väärtus kauba või muu sarnase kauba soetusmaksumuse või selle puudumisel omahinna alusel eelnimetatud toimingute tegemise ajal määratud väärtus.»;

18) paragrahvi 12 lõiked 31, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

« (61) Maksustatava väärtuse hulka arvatakse ka muud summad, sealhulgas kõrvalkulud ning lõivud ja maksud, välja arvatud Eestis või välisriigis makstav käibemaks, mida kauba võõrandaja või teenuse osutaja kauba soetajalt või teenuse saajalt tehinguga seoses nõuab.»;

20) paragrahvi 12 lõiget 8 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Samuti ei arvata kauba võõrandamisel makstavat intressi kauba käibe maksustatava väärtuse hulka.»;

21) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 14–17 järgmises sõnastuses:

« (14) Kui kaupa võõrandatakse või teenust osutatakse seotud isikule tulumaksuseaduse mõistes, on maksustatavaks väärtuseks turuväärtus juhul, kui kauba võõrandamise või teenuse osutamise eest makstav tasu on turuväärtusest:
1) väiksem ning kauba soetajal või teenuse saajal ei ole sisendkäibemaksu täieliku mahaarvamise õigust;
2) väiksem ning kauba võõrandajal või teenuse osutajal ei ole sisendkäibemaksu täieliku mahaarvamise õigust ning selle kauba võõrandamine või teenuse osutamine on maksuvaba käive;
3) suurem ning kauba võõrandajal või teenuse osutajal ei ole sisendkäibemaksu täieliku mahaarvamise õigust.

(15) Käesoleva paragrahvi lõiget 14 rakendatakse maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise tõkestamiseks. Nimetatud lõiget rakendatakse ka kauba ühendusesisese soetamise puhul.

(16) Käesolevas seaduses tähendab turuväärtus kogusummat, mis kauba soetajal või teenuse saajal tuleks vaba konkurentsi tingimustes tasuda sellise kauba soetamiseks ja teenuse saamiseks samal turustusetapil, kui kaupa võõrandatakse või teenust osutatakse, sõltumatule kauba võõrandajale või teenuse osutajale liikmesriigis, kus kauba võõrandamist või teenuse osutamist maksustatakse.

(17) Kui ühtegi võrreldavat kauba võõrandamist või teenuse osutamist ei leita, on turuväärtus:
1) kauba puhul summa, mis ei ole väiksem kauba või sarnase kauba soetusmaksumusest, või selle puudumisel omahind, mis määratakse kindlaks kauba võõrandamise või teenuse osutamise ajal;
2) teenuse puhul summa, mis ei ole väiksem maksukohustuslase kogukulust teenuse osutamisel.»;

22) paragrahvi 13 lõikest 2 jäetakse välja kolmas lause;

23) paragrahvi 13 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna «tollimaksuvaba» sõnaga «käibemaksuvaba»;

24) paragrahvi 13 lõike 5 esimesse lausesse lisatakse pärast sõna «importimisel» sõnad «ühendusse selle kauba ühendusest eksportinud isiku poolt»;

25) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 9) ekspordi eesmärgil vabatsooni või vabalattu toimetatav ja võõrandatav ühenduse kaup ja vabatsoonis või vabalaos olev ühenduse kaup, mis eksporditakse kahe kuu jooksul vabatsooni või vabalattu toimetamisest arvates;»;

26) paragrahvi 15 lõike 3 punktis 11 ning § 441 lõigetes 1 ja 8 asendatakse sõnad «kuuenda direktiivi lisas J» sõnadega «nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ V lisas»;

27) paragrahvi 15 lõike 4 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 12) töö vallasasjaga, mis on selle teenuse osutamiseks soetatud Eestist või toimetatud Eestisse ning see vallasasi toimetatakse pärast teenuse osutamist ühendusest välja;»;

28) paragrahvi 16 lõike 2 punkti 2 esimesest lausest jäetakse välja sõnad «ning eluruumi hooldusteenuse osutamine eluruumi omanikule, samuti maamaksu- ja hoonekindlustuskulud, mida teenuse saajalt nõuab eluruumi üürileandja või hooldusteenuse osutaja»;

29) paragrahvi 16 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 16 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 6) väärtpaber, välja arvatud väärtpaber või osalus, mis annab selle omanikule käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 teises lauses nimetatud kinnisasja või selle osa omandiõiguse või selle omanikuna kasutamise ja käsutamise õiguse;»;

31) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Käibemaksuga ei maksustata järgmiste finantsteenuste käivet:
1) hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks;
2) laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud ja muud äritehingute finantseerimise tehingud;
3) liisingutehingud;
4) arveldus-, sularaha siirdamise ja muud raha edastamise tehingud;
5) mittesularahaliste maksevahendite, sealhulgas elektrooniliste maksevahendite, reisitšekkide ja vekslite väljastamine ja haldamine;
6) tagatis- ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad tehingud;
7) tehingud nii oma kui ka klientide arvel väärtpaberituru seaduse §-s 2 sätestatud kaubeldavate väärtpaberite ja välisvaluutaga ning muud rahaturutehingud, sealhulgas tehingud tšekkide, vekslite, hoiusesertifikaatide ja muude selletaoliste instrumentidega;
8) väärtpaberite emiteerimise, müügi ja ostmisega seotud tehingud ja toimingud;
9) rahamaakleri tegevus;
10) käesoleva lõike punktides 1–9 nimetatud teenustega seotud läbirääkimisteenus;
11) investeerimisfondide seaduses sätestatud investeerimisfondi ja muu finantsjärelevalve alla kuuluva Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi investeerimisfondi valitsemine, sealhulgas fondivalitseja ülesannete edasiandmise korral fondi valitsemisega seonduvate teenuste osutamine fondile.»;

32) paragrahvi 16 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) kinnisasja või selle osa, välja arvatud eluruumi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine;»;

33) paragrahvi 16 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 ja lõikes 21 nimetatud teenus, välja arvatud juhul, kui teenus osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele;»;

34) paragrahvi 16 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kui maksukohustuslane lisab teenuste maksustatavale väärtusele käibemaksu käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel, maksustatakse sellist käivet esimesest maksustamisperioodist alates vähemalt kahe aasta jooksul.»;

35) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

« 7) reisija isiklikus pagasis ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatud tubakatooted ja alkohol alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud aktsiisivabade piirnormide ulatuses;
8) reisija isiklikus pagasis ühendusevälisest riigist Eestisse toimetatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetamata mittekaubanduslikku laadi kaup 4694 krooni väärtuses ning lennu- ja meretranspordi, välja arvatud eraviisiline lõbulend või eraviisiline lõbusõit merel, kasutamise korral 6728 krooni väärtuses. Kui kauba või kaupade koguväärtus ületab nimetatud piirnormi, kuulub käibemaksuga maksustamisele piirnormi ületava kauba väärtus tervikuna.»;

36) paragrahvi 17 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Nõukogu määruse (EMÜ) nr 918/83, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem (EÜT L 105, 23.04.1983, lk 1–37), 1. peatükis, välja arvatud artiklites 50, 52–59b, 63a ja 63b, nimetatud kaupade importi ei maksustata käibemaksuga tollimaksuvabastuse kohaldamiseks sätestatud tingimustel.»;

37) paragrahvi 19 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kui isiku tehtavate käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute, välja arvatud põhivara võõrandamine ning Eesti isikule teostatav kaugmüük, maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 250 000 krooni, tekib tal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida (edaspidi registreerimiskohustus).»;

38) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Isik võib esitada avalduse enda käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks äriregistri infosüsteemi kaudu digitaalallkirjastatult või taotleda notarilt avalduse koostamist ja e-notari infosüsteemi kaudu esitamist.»;

39) paragrahvi 20 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Registreerimise avalduse esitamisel peab füüsiline isik, samuti juriidilise isiku või riigi-, valla- või linnaasutuse esindaja tõendama oma isiku. Volitatud isik peab täiendavalt esitama volitust tõendava dokumendi.»;

40) paragrahv 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 26. Maksukohustuslaste registreerimine ühe maksukohustuslasena

(1) Maksukohustuslaste ühise taotluse alusel registreerib maksuhaldur ühe maksukohustuslasena (edaspidi käibemaksugrupp) emaettevõtja ja tütarettevõtjad äriseadustiku tähenduses. Samuti registreeritakse maksukohustuslased ühise taotluse alusel käibemaksugrupina, kui iga käibemaksugrupi koosseisus registreeritava äriühingu aktsiatest, osalusest või häältest kuulub samale isikule vähemalt 50 protsenti. Käibemaksugrupina registreeritakse isikud, kes on Eestis ettevõtlusega tegelevad Eesti maksukohustuslased.

(2) Maksuhaldur registreerib käibemaksugrupi käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud korras ning annab sellele ühise numbri.

(3) Maksukohustuslane võib kuuluda samaaegselt ainult ühte käibemaksugruppi.

(4) Käibemaksugrupp registreeritakse taotluse esitanud isikute valitud esindusisiku nimele, kes esindab käibemaksugruppi, esitab käibedeklaratsioone ja käibemaksu enammakse tagastamistaotlusi. Esindusisik valitakse käibemaksugruppi kuuluvate isikute hulgast.

(5) Maksuhaldur registreerib käibemaksugrupi kalendrikuu esimese kuupäeva seisuga.

(6) Enammakstud käibemaks tagastatakse esindusisikule, kes esindab käibemaksugruppi.

(7) Käibemaksugrupina registreeritud isikute omavahelisi tehinguid ei loeta käibeks. Käibemaksugrupi iga maksukohustuslase tehingut käibemaksugrupivälise isikuga loetakse käibemaksugrupi tehinguks selle isikuga.

(8) Maksuhaldur kustutab käibemaksugrupi registrist, kui:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid enam ei esine – nende lõppemise kuule järgneva kuu esimese päeva seisuga;
2) käibemaksugrupi esindusisik esitab taotluse käibemaksugrupi kustutamiseks registrist, kui muutub grupi koosseis või muul põhjusel – avalduse saamise kuule järgneva kuu esimese päeva seisuga.

(9) Maksuhaldur teavitab käibemaksugruppi kuuluvaid isikuid käibemaksugrupi registrist kustutamisest.

(10) Käibemaksugrupi registrist kustutamise päevast alates loetakse maksukohustuslased taas registreerituks eraldi maksukohustuslastena.

(11) Käibemaksugrupina registreeritud isikud esitavad ühise käibedeklaratsiooni ning vastutavad käibemaksu tähtaegse tasumise eest solidaarselt. Käibemaksugrupi registrist kustutamise korral vastutavad maksukohustuslased solidaarselt käibemaksuvõla eest, mis on tekkinud perioodil, kui nad olid registreeritud käibemaksugrupina.

(12) Käibemaksugrupina registreeritud isikute omavaheliste tehingute puhul arveid käesoleva seaduse § 37 alusel ei väljastata.

(13) Kui maksukohustuslane kuulub käibemaksugruppi, siis tema teises liikmesriigis asuva filiaali või peakontori poolt sellele käibemaksugrupile osutatud teenust ei loeta käibeks. Käibeks ei loeta ka käibemaksugrupi poolt käibemaksugruppi kuuluva maksukohustuslase teises liikmesriigis asuvale filiaalile või peakontorile teenuse osutamist.

(14) Käibemaksugrupi registreerimise korra, registreerimisavalduse vormi ja registreerimise kohta tehtava maksuhalduri otsuse vormi kehtestab rahandusminister määrusega.»;

41) paragrahvi 29 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa «§ 16 lõike 2 punktis 1, 5 või 6» tekstiosaga «§ 16 lõike 2 punktides 1 ja 6 või lõikes 21»;

42) paragrahvi 29 lõike 13 teisest lausest jäetakse välja sõnad «või kauba ühendusesisese soetamise»;

43) paragrahvi 31 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kauba ühendusesisese soetamise, paigaldatava või kokkupandava kauba soetamise, kolmnurktehingu tingimustel kauba soetamise (§ 3 lõike 4 punkt 4) ja ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult kauba muu soetamise korral, millelt maksukohustuslane peab käesoleva seaduse järgi arvestama käibemaksu, ei ole arve muude tõendite olemasolul sisendkäibemaksu mahaarvamiseks nõutav.

(3) Ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult teenuse saamise korral, millelt maksukohustuslane peab käesoleva seaduse kohaselt arvestama käibemaksu, ei ole arve muude tõendite olemasolul sisendkäibemaksu mahaarvamiseks nõutav.»;

44) paragrahvi 32 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Maksustatava käibe ja kogu käibe suhte arvutamisel ei võeta arvesse põhivara võõrandamist, kaasa arvatud juhul, kui maksukohustuslane on käesoleva seaduse § 16 lõike 3 kohaselt kauba maksustatavale väärtusele käibemaksu lisanud. Samuti ei võeta arvesse juhuslikku käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktis 6 ja lõikes 21 nimetatud teenuste osutamist ega juhuslikku kinnisasja kaubana võõrandamist.»;

45) paragrahvi 32 lõiked 4 ja 41 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Põhivara ning põhivara tarbeks soetatud kauba ja saadud teenuse sisendkäibemaksu mahaarvamisel lähtutakse põhivara maksustatava käibe tarbeks kasutamise prognoositavast osatähtsusest. Sisendkäibemaksu korrigeeritakse vastavalt põhivara ning põhivara tarbeks soetatud kauba ja saadud teenuse tegelikule maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele sisendkäibemaksu korrigeerimise perioodi jooksul. Sisendkäibemaksu korrigeeritakse ainult nende põhivara tarbeks soetatud kaupade ja saadud teenuste puhul, mis suurendavad põhivara raamatupidamislikku väärtust.

(41) Sisendkäibemaksu korrigeerimise periood on kinnisasja ja sellega seotud kauba ja teenuse puhul kümme kalendriaastat ning muu põhivara ja sellega seotud kauba ja teenuse puhul viis kalendriaastat. Esimeseks kalendriaastaks loetakse ajavahemik päevast, millal põhivara või põhivara tarbeks soetatud kaup või saadud teenus võetakse kasutuses oleva põhivarana raamatupidamises arvele, kuni jooksva kalendriaasta lõpuni.»;

46) paragrahvi 35 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Isikule, kellel ei ole käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud õigust sisendkäibemaks maha arvata, tagastatakse uue transpordivahendi soetamisel tasutud või ostuhinnalt arvutatud käibemaks pärast uue transpordivahendi toimetamist teise liikmesriiki, kui ta tõendab, et teises liikmesriigis on selle kauba ühendusesiseselt soetamiselt käibemaks makstud. Käibemaksu ei tagastata rohkem, kui selle uue transpordivahendi teise liikmesriiki toimetamise ajal kindlaksmääratud harilikult väärtuselt arvutatud käibemaksu ulatuses.»;

47) paragrahvi 37 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Kauba soetaja või teenuse saaja võib väljastada arve maksukohustuslase või välisriigi maksukohustuslase poolt talle võõrandatud kauba või osutatud teenuse kohta, kui poolte vahel on enne käibe toimumist sõlmitud kirjalik kokkulepe selles, et kauba soetaja või teenuse saaja väljastab arve ning maksukohustuslane või välisriigi maksukohustuslane aktsepteerib seda. Kokkulepe peab sisaldama arvete maksukohustuslasepoolse või välisriigi maksukohustuslase poolse aktsepteerimise korda.»;

48) paragrahvi 37 lõike 7 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast;»;

49) paragrahvi 37 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 loetletule tuleb arvele märkida:
1) nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatava käibe või maksuvaba käibe puhul viide selle käibemaksumäära kohaldamise aluseks olevale käesoleva seaduse § 15 lõike 3 või 4 vastavale punktile või § 16 vastavale lõikele ja punktile või nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 132, 135, 146, 148, 151 või 156 vastavale punktile või artiklile 136, 142, 152, 153, 159, 160, 346, 347 või 382 või artikli 37 lõikele 3, kauba ühendusesisese käibe puhul artiklile 138 ning kauba veo korral Assooridele või Madeirale või sealt Eestisse või teise liikmesriiki artiklile 142. Viidet maksumäära aluseks olevale sättele ei tule arvele märkida kauba ekspordi puhul ning viidet maksumäära aluseks olevale direktiivi sättele ei tule arvele märkida teenuse puhul, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti;
2) kauba soetajal või teenuse saajal lasuva maksukohustuse puhul viide selle aluseks olevale nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 194 või 196;
3) ühendusevälise riigi füüsilisele isikule müüdava kauba ekspordina käsitamise (§ 5 lõige 2) puhul viide käesoleva seaduse § 5 lõikele 2 või nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 147;
4) uue transpordivahendi ühendusesisesel võõrandamisel andmed, mis tõendavad, et võõrandatav kaup on uus transpordivahend, ja viide käesoleva seaduse § 15 lõike 3 punktile 2 või nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 138 lõike 2 punktile a;
5) kolmnurktehingu puhul kauba soetaja maksukohustuslasena registreerimise number ja viide nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 141;
6) reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorra (§ 40) rakendamise puhul viide käesoleva seaduse §-le 40 või nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 306;
7) kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra (§ 41) või avalikul enampakkumisel müüdud kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme müügi käibemaksuga maksustamise erikorra (§ 42) kohaldamisel viide käesoleva seaduse §-le 41 või 42 või nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 313 või 333;
8) kui ettevõtlusega tegelev välisriigi isik on määranud maksuesindaja (§ 20), siis selle maksuesindaja maksukohustuslasena registreerimise number, nimi ja aadress ning viide käesoleva seaduse § 20 lõikele 6 või nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 204.»;

50) paragrahvi 37 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (9) Lihtsustatud arve võib väljastada, kui arvel olev summa ei ületa 2500 krooni ilma käibemaksuta, järgmistel juhtudel:
1) reisijateveo teenuse osutamisel;
2) parkimisautomaadi, automaattankla makseterminali ja muude samalaadsete aparaatide väljatrükitava arve korral.»;

51) paragrahvi 38 lõikes 5 asendatakse sõnad «alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduses» sõnadega «alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses»;

52) paragrahvi 38 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (51) Käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 5 nimetatud isik esitab andmed kauba kohta tollideklaratsiooni vormil ja maksab käibemaksu tollieeskirjades sätestatud korra kohaselt, arvestades vajalike erisustega. Kui käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 5 sätestatud maksuladustamise lõpetamise toimingule eelnes ühendusesisene soetamine või import ja isikul on § 38 lõike 21 kohane õigus, deklareerib isik käibemaksu käibedeklaratsioonil.»;

53) paragrahvi 39 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Ühises kaitsetegevuses osaleva NATO liikmesriigi, välja arvatud Eesti relvajõududele ja nendega kaasas olevale tsiviilkoosseisule ametikohustuste täitmiseks vajaliku kauba ning teenuse saamisel Eestis tagastatakse nendelt tasutud käibemaks käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuetele vastava arve alusel.»;

54) paragrahvi 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kasutatud kaup on kasutuses olnud vallasasi, mis on kasutatav olemasoleval kujul või pärast parandamist, välja arvatud originaalkunstiteos, kollektsiooni- ja antiikese, väärismetall ja vääriskivi. Originaalkunstiteos on kaup, mis on nimetatud nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ IX lisa osas A, kusjuures maksukohustuslane võib originaalkunstiteosena mitte käsitada nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ IX lisa osa A punktides 5–7 nimetatud kaupu. Kollektsiooniese on filateeliakaup, mille KN kood on 9704 00 00, ja zooloogiline, botaaniline, mineraloogiline, anatoomiline, ajalooline, arheoloogiline, paleontoloogiline, etnograafiline või numismaatiline kollektsioon või selle osa, mille KN kood on 9705 00 00. Antiikese on üle 100 aasta vanune ese, mille KN kood on 9706 00 00.»;

55) paragrahvi 41 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

56) paragrahvi 44 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Füüsilisest isikust ettevõtja võib käsitada oma käibe, välja arvatud kauba ühendusesisese käibe tekkimise või teenuse saamise ajana päeva, kui tehti käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud toiming. Oma valikust peab füüsilisest isikust ettevõtja kirjalikult teavitama maksuhaldurit enda registreerimisel maksukohustuslasena või valiku rakendamisele eelneval maksustamisperioodil või varem ja märkima kirjalikus teatises maksustamisperioodi, millest alates ta hakkab valikut rakendama.»;

57) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Valikut rakendav füüsilisest isikust ettevõtja peab käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud registreerimiskohustuse piirmäära arvestust kassapõhiselt. Tehingule, millega nimetatud piirmäär ületatakse, tuleb lisada käibemaks kogu tehingu ulatuses.»;

58) paragrahvi 44 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Valikut rakendaval füüsilisest isikust ettevõtjal tekib õigus soetatud kauba, välja arvatud ühendusesiseselt soetatud kauba, või saadud teenuse sisendkäibemaks pärast kauba või teenuse eest osalist või täielikku tasumist maha arvata kauba või teenuse eest tasutud osas.»;

59) paragrahvi 46 täiendatakse lõigetega 14 ja 15 järgmises sõnastuses:

« (14) Kui kaup, mis oli 2009. aasta 1. jaanuaril Eestis tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduuril, suunatakse vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile, kohaldatakse sellise kauba impordile käesoleva seaduse 2008. aasta 31. detsembril kehtinud sätteid.

(15) Ühe maksukohustuslasena registreerimise otsused, mis on tehtud enne 2009. aasta 31. detsembrit, tunnistatakse kehtetuks alates 2010. aasta 1. jaanuarist.»;

60) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1 Nõukogu kaheksas direktiiv 79/1072/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – välismaal asuvatele maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord (EÜT L 331, 27.12.1979, lk 11–19), viimati muudetud direktiiviga 2006/98/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 129–136);

nõukogu kolmeteistkümnes direktiiv 86/560/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühenduse territooriumil registreerimata maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord (EÜT L 326, 21.11.1986, lk 40–41);

nõukogu direktiiv 2006/98/EÜ, millega kohandatakse teatavaid direktiive maksustamise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 129–136);

nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1–118), viimati muudetud direktiiviga 2006/138/EÜ (ELT L 384, 29.12.2006, lk 92–93);

nõukogu direktiiv 2007/74/EÜ, kolmandatest riikidest saabuvate reisijate imporditava kauba käibemaksust ja aktsiisist vabastamise kohta (ELT L 346, 29.12.2007, lk 6–12).»

§ 2. Tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; 2008, 48, 269) § 48 lõike 8 esimeses lauses asendatakse arv «2000» arvuga «4000».

§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 35 jõustub järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist ja seda kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2008. aasta 1. detsembrist.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 8 ja 40 jõustuvad 2010. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Ene ERGMA

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json