HALDUSÕIGUSMajandustegevuse üldregulatsioonKaubandusalased välislepingud

HALDUSÕIGUSVälissuhtlemineEL toimimist käsitlevad välislepingud

Euroopa Liit

Teksti suurus:

Euroopa Majandusühenduse ja Eesti Vabariigi kaubavahetuse ja äri- ning majanduskoostöö leping

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT II 1993, 3, 2

Euroopa Majandusühenduse ja Eesti Vabariigi kaubavahetuse ja äri- ning majanduskoostöö leping

Vastu võetud 11.05.1992

Lepingu ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta

Tõlge

EUROOPA ÜHENDUSE VOLIKIRI

Euroopa Ühenduse Nõukogu president on otsustanud käesolevaga anda täielikud volitused härradele

Jono de Deus Pinheiro, Portugali Vabariigi välisminister, Euroopa Ühenduse Nõukogu tegevpresident,

Frans Andriessen, Euroopa Ühenduse Komisjoni asepresident,

allkirjastamaks Euroopa Ühenduse Nõukogu nimel Euroopa Majandusühenduse ja Eesti Vabariigi kaubavahetuse ja äri- ning majanduskoostöö leping.

          Nõukogu nimel president J. DE DEUS PINHEIRO

Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud «Eesti», ühelt poolt, ja

Euroopa Majandusühendus, edaspidi nimetatud «Ühendus», teiselt poolt,

arvestades Eesti ja Ühenduse vaheliste kaubandussidemete loomise ja laiendamise tähtsust,

soovides luua soodsaid tingimusi kaubavahetuse põhjalikuks ja harmooniliseks arenguks ning mitmekesistamiseks ja äri- ning majanduskoostöö edendamiseks vastastikust huvi pakkuvatel aladel võrdsuse, mittediskrimineerimise, vastastikuse kasu ja kahepoolsuse põhimõttel,

olles teadlikud väliskaubanduse ja rahvusvahelise majanduskoostöö teiste vormide erilisest tähtsusest mõlema lepingupoole majanduslikule ja sotsiaalsele arengule,

olles teadlikud Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise protsessi sätete ja põhimõtete jõustumise tähtsusest, eriti aga Helsingi lõppaktis, Madriidi, Viini ja Kopenhaageni kohtumiste lõppdokumentides, ning Pariisi uue Euroopa hartas esiletoodud sätete ja põhimõtete jõustumise tähtsusest, arvestades eriti seaduslikkusest, demokraatiast ja inimõigustest juhindumist, aga samuti Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Bonni majanduskoostöö konverentsi sätete ja põhimõtete jõustumise tähtsusest,

tunnustades etniliste ja rahvusgruppide ning vähemusrahvuste õiguste tagamise tähtsust kooskõlas Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise raames võetud kohustustega,

olles teadlikud oma demokraatlike institutsioonide tugevdamise ja Eestis majandusreformi protsessi arendamise tähtsusest,

veendunud vajaduses anda edasist hoogu kaubanduslikele ja majanduslikele suhetele Eesti ja Ühenduse vahel, luues lepingulised sidemed, mis aitavad kaasa edasiliikumisele assotsiatsioonilepingu sõlmimise eesmärgi saavutamiseks ajal, kui tingimused selleks on täidetud, ning nendevaheliste suhete edasisele arengule,

võttes arvesse Eestis toimuvate reformide soodsat mõju kaubandus- ja majanduskoostööle lepingupoolte vahel,

otsustasid sõlmida käesoleva lepingu ning määrasid sel eesmärgil oma täisvolinikeks:

Eesti Vabariik:

Jaan Manitski, välisminister,

Euroopa Majandusühendus:

Jono de Deus Pinheiro, Portugali Vabariigi välisminister, Euroopa Ühenduse Nõukogu tegevpresident,

Frans Andriessen, Euroopa Ühenduse Komisjoni asepresident,

kes, olles vahetanud oma täisvolitused ning leides need korrektses ja nõutud vormis olevat,

leppisid kokku alljärgnevas:

I peatükk
Üldpõhimõtted

Artikkel 1

Eesti ja Ühenduse sise- ja välispoliitika lähtuvad Helsingi lõppaktis ja Pariisi uue Euroopa hartas kindlaksmääratud demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste austamisest ning on käesoleva lepingu oluliseks osaks.

Artikkel 2

Oma vastavate seaduste ja määruste raames kohustuvad lepingupooled hõlbustama ja edendama:

– nendevahelise kaubanduse harmoonilist arengut ja mitmekesisust;

– mitmesuguste äri- ja majanduskoostöö vormide arengut.

Seepärast kinnitavad nad otsustavust kumbki omalt poolt heatahtlikult kaaluda teise poole tehtud ettepanekuid nende eesmärkide saavutamiseks.

II peatükk
Kaubandus- ja ärikoostöö

Artikkel 3

1. Käesolev leping hõlmab kaubavahetust kõigi Eestist või Ühendusest pärit toodete osas, välja arvatud tooted, mis langevad Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu alla, ning tekstiilitooted ja rõivad, mis langevad Harmoniseeritud Süsteemi peatüki XI alla.

2. Vajaduse korral võib käesoleva lepingu sätteid täiendada Eesti ja Ühenduse vahel sõlmitud valdkondlike lepingute või protokollidega. Eelkõige peetakse läbirääkimisi tekstiilitoodete kohta eraldi lepingu sõlmimiseks.

Artikkel 4

Juhul kui käesolev leping ei määra teisiti, toimub kaubanduslik ja muu ärialane koostöö lepingupoolte vahel kooskõlas nende vastavate seaduste ja määrustega.

Artikkel 5

1. Lepingupooled annavad teineteisele enamsoodustuse kõigis küsimustes, mis puudutavad:

– tollimakse ning igasuguseid koormisi, mida võetakse impordilt või ekspordilt või nendega seoses,

– selliste maksude ja koormiste kasseerimise korda,

– kõiki reegleid ja formaalsusi, mis on seotud importimise ja eksportimisega, sealhulgas sätetes, mis puudutavad tollimist, transiiti, ladustamist ja ümberlaadimist,

– makse ja teisi siseriiklikke koormisi, mida otseselt või kaudselt kasseeritakse imporditud toodetelt,

– tasumise vorme ning tasutud summade ülekandmist,

– siseturul kaupade müümise, ostmise, transpordi, levitamise ja kasutamisega seotud seadusi.

2. Paragrahvis 1 toodud sätted ei hõlma:

(a) piirnevatele riikidele antavaid soodustusi piiriliikluse hõlbustamiseks;

(b) soodustusi, mille eesmärk on tolliliidu või vabakaubanduspiirkonna loomine või mis tulenevad sellise liidu või piirkonna loomisest;

(c) teatud riikidele antavaid soodustusi, mis on kooskõlas Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe ning arengumaade heaks sõlmitud teiste rahvusvaheliste lepetega.

Artikkel 6

Kahjustamata õigusi ja kohustusi, mis tulenevad mõlemaid pooli siduvatest rahvusvahelistest konventsioonidest kaupade ajutise sisseveoloa kohta, annavad lepingupooled teineteisele veel lisaks vastastikuse vabastuse impordimaksudest ja -koormistest ajutise sisseveoloaga kaupadele juhtumitel ja vastavalt korrale, mida näeb ette mõni teine samateemaline rahvusvaheline konventsioon, mis seob ainult ühte pooltest. Sealjuures võetakse arvesse tingimusi, millest lähtudes asjaosaline lepingupool aktsepteeris sellisest konventsioonist tulenevaid kohustusi.

Artikkel 7

Kvantitatiivsete piirangute määramise, litsentside andmise ja impordi eest maksmiseks vajaliku välisvaluuta võimaldamise suhtes annab Eesti Ühendusest pärinevatele toodetele mittediskrimineeriva käsitluse.

Artikkel 8

1. Kahjustamata artiklit 7 annab kumbki lepingupool teisest pärit olevate toodete impordile kõrgeima vabadusastme, mida ta üldiselt annab kolmandatele riikidele. Selleks kaotatakse Eestist Ühendusse imporditava suhtes kehtivad spetsiifilised kvantitatiivsed piirangud.

2. Välja arvatud tooted, mille suhtes kehtivad kvantitatiivsed piirangud vastavuses Euroopa Majandusühenduse määrusega nr. 288/82, tähistavad käesoleva lepingu jaoks spetsiifilised kvantitatiivsed piirangud Ühenduse poolt Eestist pärinevale impordile kehtestatud kvantitatiivseid piiranguid vastavuses Euroopa Majandusühenduse määrusega nr. 3420/83.

Artikkel 9

Pooled informeerivad teineteist igasugustest muudatustest nende tariifi- või statistilises nomenklatuuris ja igast käesoleva lepinguga kaetud toodete klassifikatsiooni puudutavast kehtiva korra kohaselt vastuvõetud otsusest.

Artikkel 10

Kaubavahetus lepingupoolte vahel toimub turuhindadest lähtudes.

Artikkel 11

1. Lepingupooled konsulteerivad teineteisega, kui mingit toodet imporditakse nendest ühe territooriumile sellistes suurenenud kogustes või sellistel tingimustel, mis põhjustavad või ähvardavad põhjustada tõsist kahju siseriiklikele samalaadse või otseselt konkureeriva toodangu tootjatele.

2. Lepingupool, kes väidab end olevat sellest tõsiselt kahjustatud või ohustatud, taotleb kirjaliku teate kaudu konsultatsioone ja edastab teisele poolele kogu olukorra detailseks analüüsiks vajaliku informatsiooni.

3. Paragrahvi 1 täitmiseks taotletud konsultatsioonid peetakse püüdlusega otsida vastastikku rahuldavaid lahendusi ning arvesse võttes käesoleva lepingu põhieesmärke; nad viiakse läbi hiljemalt 30 päeva jooksul alates asjaosalise poole kirjaliku taotluse esitamise päevast, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

4. Kui konsultatsioonide tulemusel jõutakse kokkuleppele paragrahvis 1 viidatud olukorra olemasolus, siis piiratakse eksporti või võetakse muud sellised meetmed, mis võimalikult seotuina selle ekspordi müügihinnaga hoiavad ära või heastavad kahju.

5. Kui paragrahvide 1 kuni 4 alusel võetud meetmete tulemusel ei jõuta kokkuleppele lepingupoolte vahel, siis konsultatsioone palunud lepingupoolel on vabadus piirata antud toodete importi sellisel määral ja selliseks ajaks, mis on vajalik kahju ärahoidmiseks või heastamiseks. Sellisel juhul on teisel lepingupoolel vabadus hälbida oma kohustustest esimese poole suhtes ekvivalentse olemusega kaubavahetuse alal.

6. Kriitiliste asjaolude korral, kus viivitamine põhjustaks raskesti heastatava kahju, võib sellised ärahoidvad või heastavad meetmed võtta ajutiselt ilma eelneva konsulteerimiseta tingimusel, et konsultatsioonid toimuvad kohe pärast selliste meetmete võtmist.

7. Käesoleva artikli kohta käivate meetmete valikul eelistavad lepingupooled selliseid, mis kõige vähem häirivad käesoleva lepingu toimimist.

8. Vajaduse korral võivad lepingupooled pidada konsultatsioone otsustamaks, millal lõpeb paragrahvide 1 kuni 4 alusel rakendatud meetmete kehtivus.

Artikkel 12

1. Käesolev leping ei välista impordile, ekspordile või transiitkaupadele kehtestatavaid keeldusid ja piiranguid, mis on õigustatud riigi moraali, riigi poliitika või riigi julgeoleku, inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitse, tööstusliku, ärialase ja intellektuaalse omandi kaitse seisukohast, aga samuti reeglitest, mis kehtivad kulla ja hõbeda suhtes, või mis on kehtestatud riiklike kunsti-, ajalooliste või arheoloogiliste väärtuste kaitseks.

Sellised keelud ja piirangud ei tohi siiski sisaldada lepingupoolte vahelise kaubavahetuse omavolilise diskrimineerimise või varjatud piiramise vahendeid.

2. Käesolev leping ei välista meetmete võtmist kaitsmaks peamisi julgeolekuhuvisid:

(a) mis on seotud lõhustuvate materjalide või materjalidega, millest neid saadakse,

(b) mis on seotud relvade, laskemoona ja sõjavarustuse liikumisega ning teiste kaupade ja materjalide sellise liikumisega, mis toimub otseselt või kaudselt sõjalise objekti varustamise eesmärgil,

(c) mis on kehtestatud sõja või muu erakorralise rahvusvahelise seisukorra ajal või võimaldamaks tal täita rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisega seoses võetud kohustusi.

Artikkel 13

1. Lepingupooled teevad igakülgseid pingutusi nendevahelise kaubavahetuse edendamiseks, laiendamiseks ja mitmekesistamiseks mittediskrimineerimise ja vastastikkuse alusel. Käesoleva lepingu V peatüki järgi loodud Ühiskomitee omistab käesoleva artikli vaimus erilise tähtsuse võimaluste väljaselgitamisele kaubavahetuse vastastikuse ja harmoonilise laiendamise ergutamiseks.

2. Käesoleva artikli eesmärkide edasiarendamiseks nõustuvad lepingupooled nende vastavate volituste piires vajadusega täiustada ärialast seadusandlust ning soodustusi teineteise firmadele või ettevõtetele nende vastavatel turgudel, inter alia astudes samme:

– äri- ja majandusinformatsiooni avaldamise ja vahetamise soodustamise tagamiseks kõigis küsimustes, mis aitaksid kaasa äri- ja majanduskoostöö arengule, näiteks:

          – üldise ja valdkondliku impordi korralduses,

          – majandus- ja äriseadusandluses, sealhulgas määrustes turgude, ettevõtete ja investeeringute kohta,

          – makromajanduse informatsioonis ja statistikas, sealhulgas toodangu-, tarbimis- ja väliskaubandusstatistikas,

– teineteise ettevõtete rajamise ja tegevuse soodustamiseks,

– kaubandust edendava tegevuse õhutamiseks,

– teise poole füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende isiku- ja omandiõiguste tagatiste andmiseks, nagu antud eesmärgil vajalik mittediskrimineeriv pääs Eesti ja Ühenduse kohtutesse ja vastavaisse administratiivorganitesse.

3. Eesti võtab meetmed efektiivse ja piisava, Ühenduses olemasoleva intellektuaalse, tööstusliku ja ärialase omandi kaitsega sarnase taseme tagamiseks ning peab kinni intellektuaalse, tööstusliku ja ärialase omandi kohta käivatest rahvusvahelistest konventsioonidest.

4. Lepingupooled kohustuvad kummagi volituste piires hõlbustama administratiivset tollialast koostööd vastavate ametkondade vahel, eriti aga järgmistel aladel:

– kutsealane väljaõpe,

– tollidokumentatsiooni ja -protseduuride lihtsustamine, ja

– tollireeglite rikkumiste ärahoidmine ja avastamine, kaasa arvatud reeglid impordikvootide kohta.

Artikkel 14

Oma vastavate volituste piires lepingupooled:

– ergutavad arbitraaži rakendamist Eesti ja Ühenduse firmade, ettevõtete või majandusorganisatsioonide poolt sõlmitud äri- ja koostöötehingutest tulenevate vaidluste lahendamiseks,

– nõustuvad, et kui vaidlus on antud arbitraaži, võib kumbki vaidluspool vabalt valida omaenda arbiteri, sõltumata rahvusest, ning et kolmas, eesistujast arbiter või ka ainus arbiter võib olla kolmanda riigi kodanik,

– ergutavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Rahvusvahelise Kaubandusseaduse Komisjoni (Uncitral) poolt väljatöötatud arbitraažireeglitest juhindumist ning pöördumist New Yorgis 10. juunil 1958. aastal Välisarbitraažide tunnustamise ja tugevdamise konventsioonile alla kirjutanud riikide arbitraažikeskuste poole.

III peatükk
Majanduskoostöö

Artikkel 15

1. Lähtudes oma vastavatest majanduspoliitilistest eesmärkidest soodustavad lepingupooled oma olemasolevate volituste piires majanduskoostööd võimalikult laial alusel kõigil vastastikust huvi pakkuvatel aladel.

Sellise koostöö eesmärkideks on, inter alia:

– tugevdada ja mitmekesistada majandussidemeid lepingupoolte vahel,

– aidata kaasa oma majanduse ja elatustaseme arengule,

– avada uusi varustamise allikaid ja uusi turgusid,

– ergutada koostööd majandussubjektide vahel eesmärgiga edendada ühisettevõtteid, litsentseerimislepinguid ja teisi tööstusliku koostöö vorme oma tööstuse arendamiseks,

– ergutada teaduslikku ja tehnilist progressi,

– toetada strukturaalseid muutusi Eesti majanduses, mis suurendavad ja mitmekesistavad kaubavahetust Ühendusega kaupade ja teenuste alal,

– ergutada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osalemist kaubandus- ja majanduskoostöös.

2. Nende eesmärkide saavutamiseks teevad lepingupooled pingutusi ergutamaks ja edendamaks majanduskoostööd vastastikust huvi pakkuvatel aladel, eriti aga järgmistes valdkondades:

– tööstus, sealhulgas tekstiili ja rõivastuse valdkond,

– põllumajandus, sealhulgas agrotööstus,

– kalandus,

– teaduse ja tehnika need alad, kus lepingupooled on aktiivsed ja mida nad loevad vastastikust huvi pakkuvaiks,

– telekommunikatsioonid,

– energia, sealhulgas energia kokkuhoid ja uute energiaallikate arendamine,

– kaevandamine ja ehitusmaterjalide tootmine,

– keskkonnakaitse, sealhulgas vee ja õhu saastamise ning tööõnnetuste vältimine ja loodusressursside haldamine; aga ka arvesse võttes keskkonnakaitsealaseid nõudmisi teistel aladel, nagu tööstus, põllumajandus, energia, transport,

– transport, sidevahendid ja sadamate haldamine,

– turism ja muu teenindustegevus,

– majandus-, valuuta-, pangandus-, kindlustus- ja rahandusalased teenused,

– inimressursside arendamine ja koolitus,

– tervishoid,

– majanduspoliitika,

– standardid,

– statistika.

3. Viimaks ellu majanduskoostöö eesmärke, ergutavad lepingupooled kummagi volituste piires majandus- ja tööstuskoostööks soodsate tingimuste loomisele suunatud meetmete rakendamist, sealhulgas:

– äri- ja majandusinformatsiooni vahetamise hõlbustamist,

– investeeringuteks soodsa kliima loomist, eelkõige jätkuvalt korraldades Eestis ja Ühenduse liikmesriikides investeeringute soodustamist ja kaitset, eriti aga kasumi ülekandmist ja investeeritud kapitali repatrieerimist, aga ka sõlmides lepinguid topeltmaksustamise vältimiseks,

– äri- või muid asjaomaseid organisatsioone esindavate delegatsioonide ja isikute vahetusi ja kontakte,

– seminaride, näitusmüükide või väljapanekute, sümpoosionide ja ärinädalate organiseerimist,

– tehniliste, eriti kaubandusalaste oskuste taseme tõstmist soodustava tegevuse hõlbustamist.

Artikkel 16

Kahjustamata vastavaid sätteid Euroopa Ühenduse asutavates lepingutes, ei mõjuta käesolev leping või temast tulenev tegevus mingil viisil Ühenduse liikmesriikide volitusi võtta majanduskoostöö alal Eestiga kahepoolseid kohustusi ning sõlmida vajaduse korral Eestiga uusi majanduskoostöö lepinguid.

IV peatükk
Ühinemine rahvusvaheliste organisatsioonide ja konventsioonidega

Artikkel 17

Võimaldamaks Eestil aktiivsemalt osaleda maailma majandussüsteemis, kohustub Ühendus oma volituste piires toetama Eesti ühinemist nende rahvusvaheliste organisatsioonide ja konventsioonidega, mille liikmeks ta ise on.

V peatükk
Ühiskomitee

Artikkel 18

1. Luuakse Ühiskomitee, mis koosneb ühelt poolt Eesti esindajatest ja teiselt poolt Ühenduse esindajatest.

Ühiskomitee formuleerib soovitused, mis on lepingupoolte vahel kokku lepitud.

Vastavalt vajadusele kehtestab Ühiskomitee oma protseduurireeglid ja tööprogrammi.

Ühiskomitee käib koos korra aastas vaheldumisi Tallinnas ja Brüsselis. Kummagi poole palvel võib vastastikusel kokkuleppel kokku kutsuda erikoosolekuid. Ühiskomitee esimeheks on vaheldumisi kumbki lepingupool. Võimalust mööda lepitakse Ühiskomitee koosoleku päevakava eelnevalt kokku.

Ühiskomitee võib otsustada töögruppide loomise, mis aitaksid teda tema kohustuste täitmisel.

2. Lähtudes lepingupoolte majandus- ja sotsiaalpoliitikast tagab Ühiskomitee käesoleva lepingu korraliku funktsioneerimise ning töötab välja ja soovitab praktilisi meetmeid tema eesmärkide saavutamiseks.

3. Ühiskomitee püüab leida teid kaubanduse-, äri- ja majanduskoostöö arendamise hõlbustamiseks lepingupoolte vahel. Eriti aga ta:

– uurib pooltevahelise kaubanduse erinevaid aspekte, eelkõige selle üldiseloomu, kasvumäära, struktuuri ja mitmekesisust, kaubanduse bilanssi ja erinevaid kaubavahetuse ning selle edendamise vorme;

– annab soovitusi igasuguste vastastikust muret tekitavate kaubandus- või majanduskoostöö probleemide kohta;

– otsib sobivaid vahendeid vältimaks võimalikke raskusi kaubanduse ja koostöö alal ning ergutab äri- ja majanduskoostöö erinevaid vorme vastastikust huvi pakkuvatel aladel;

– võtab kaalumisele meetmed, mis võivad arendada kaubandus- ja majanduskoostööd, eelkõige parandades impordivõimalusi Eestis ja Ühenduses;

– vahetab informatsiooni lepingupoolte makromajanduslike kavatsuste ja majandusprognooside kohta, mis mõjutavad kaubavahetust ja koostööd ning laiemalt võetuna ka nende vastavate majanduste vastastikuse täiendamise ulatust, aga samuti ka majandusreformi programmide ettepanekute kohta;

– uurib rahvusvahelise konkursi korras väljapakutud kaubatarne- ja teeninduslepingute võitjate väljaselgitamise käiku;

– vahetab informatsiooni paranduste ja muudatuste kohta lepingupoolte seadustes, määrustes ja ettekirjutustes käesoleva lepinguga kaetud aladel;

– uurib heatahtlikult viise otsesidemete arendamise tingimuste parandamiseks Eestis ja Ühenduses asutatud firmade vahel;

– formuleerib ning edastab mõlema lepingupoole ametkondadele soovitusi igasuguste kerkida võivate probleemide lahendamiseks, võimaluse korral lepete või lepingute sõlmimise teel.

VI peatükk
Üld- ja lõppsätted

Artikkel 19

Vastavalt artikli 16 sätetele tuleb asendada käesoleva lepingu sätetega need Eesti ja Ühenduse liikmesriikide vahel sõlmitud lepingute sätted, mis on käesoleva lepingu sätetega kas vastuolus või identsed.

Artikkel 20

Käesolev leping kehtib ühest küljest Eesti Vabariigi territooriumil ja teisest küljest territooriumidel, kus kehtib Euroopa Majandusühenduse asutav leping ning tolles lepingus toodud tingimustel.

Artikkel 21

Käesolev leping jõustub teise kuu esimesel päeval arvates kuupäevast, mil lepingupooled teatavad teineteisele selleks vajalike juriidiliste protseduuride täitmisest. Leping on sõlmitud kümneaastaseks algperioodiks. Leping pikeneb automaatselt igal aastal, kuni kumbki lepingupool ei teata kirjalikult teisele poolele lepingu denonsseerimisest kuus kuud enne tema kehtivuse lõppemist.

Mõlemad lepingupooled võivad vastastikusel nõusolekul lepingusse parandusi teha, arvesse võtmaks muutusi, eelkõige aga olukorda, mis võib tekkida Eesti ühinemisel Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega. Viimasel juhul valmistavad lepingupooled koos ette käesoleva lepingu parandused, mis on vajalikud arvestades Eesti Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe liikmeks astumise protokolli. Juhul kui pooled ei jõua antud küsimuses kokkuleppele, jätavad nad endale õiguse käesolev leping denonsseerida.

Pooled jätavad endale õiguse viivitamatult peatada käesoleva lepingu kehtivus tervikuna või osaliselt, kui ilmneb lepingu oluliste sätete tõsine rikkumine.

Artikkel 22

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris taani, hollandi, inglise, prantsuse, saksa, kreeka, itaalia, portugali, hispaania ja eesti keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

          Eesti Vabariigi nimel J. MANITSKI

          Euroopa Majandusühenduse nimel J. DE DEUS PINHEIRO

          F. ANDRIESSEN

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json