KOHTUMENETLUSÕIGUSKohtukorraldus ja õigusabiVälislepingud

Riigid ja territooriumidLeedu

Riigid ja territooriumidLäti

Teksti suurus:

Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi õigusabi ja õigussuhete leping

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:03.04.1994
Avaldamismärge:RT II 1993, 6, 5

Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi õigusabi ja õigussuhete leping

Vastu võetud 11.11.1992

Lepingu ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

 

Eesti Vabariik, Leedu Vabariik ja Läti Vabariik,

võttes arvesse ajaloolist ühtsust ja sõbralikke suhteid ning omistades suurt tähtsust koostöö arendamisele õigusabi osutamise ja õigussuhete alal,

leppisid kokku alljärgnevas:

I osa
ÜLDSÄTTED

Artikkel 1. Õiguskaitse

1. Ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. See käib ka vastavalt kõigi lepingupoolte seadusandlusele moodustatud juriidiliste isikute kohta.

2. Ühe lepingupoole kodanikel on õigus pöörduda vabalt ja takistamatult teiste lepingupoolte kohtute, prokuratuuri ja notariaalkontorite (edaspidi – justiitsasutused), siseministeeriumi asutuste ning muude asutuste poole, kelle pädevusse kuuluvad tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjad, nad võivad seal esineda, algatada taotlusi, esitada hagisid ja sooritada muid protsessuaalseid toiminguid samadel tingimustel kui oma kodanikudki.

Artikkel 2. Õigusabi

1. Lepingupoolte justiitsasutused annavad vastastikku õigusabi tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

2. Justiitsasutused annavad õigusabi ka teistele asutustele, kelle pädevuses on käesoleva artikli punktis 1 nimetatud asjad.

3. Teised asutused, kelle pädevusse kuuluvad käesoleva artikli punktis 1 nimetatud asjad, saadavad õigusabi palved justiitsasutuste kaudu.

Artikkel 3. Õigusabi ulatus

Õigusabi hõlmab järelepärimise saanud lepingupoole seadusandlusega ettenähtud protsessuaaltoimingute sooritamist, nagu poolte, süüdistatavate ja kohtualuste, tunnistajate ja ekspertide ülekuulamist, ekspertiisitegemist, vaatlust, asitõendite üleandmist, kuriteo toimepannud isikute kriminaaljälitamise algatamist ja väljaandmist, teise poole palvel andmete esitamist isikute karistuse kohta, nende vastu kriminaalmenetluse teostamise, kriminaalmenetluses tagaotsitavaks kuulutamise, krooniliseks alkohoolikuks, narkomaaniks või krooniliseks vaimuhaigeks tunnistamise kohta.

Artikkel 4. Suhtlemise kord

Õigusabi andmisel suhtlevad lepingupoolte asutused üksteisega Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi justiitsministeeriumi, prokuratuuri ja siseministeeriumi keskasutuste kaudu.

Artikkel 5. Kasutatav keel

1. Palved või ülesanded õigusabi andmise kohta ja nendele lisatavad dokumendid koostatakse palvet esitava asutuse riigikeeles. Palve tõestatakse palve esitanud asutuse vapipitseriga ja juhi (kompetentse isiku) allkirjaga.

2. Õigusabi andmise palvele või ülesandele ja sellele lisatud dokumentidele peab olema lisatud nende tõlge palve täitja riigikeelde või vastastikku kokkulepitud keelde. Tõlge tõestatakse ametliku tõlgi, notari või palvet esitava asutuse ametiisiku allkirjaga ning selle asutuse vapipitseriga, või palvet esitava poole diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse poolt.

3. Õigusabi andmise palve või ülesande täitmisel koostatakse dokumendid palve täitja riigikeeles ja saadetakse koos nende tõlkega palve esitanud asutuse riigikeelde või vastastikku kokkulepitud keelde. Tõlge tõestatakse ametliku tõlgi, notari või palvet täitva asutuse ametiisiku poolt ning selle asutuse vapipitseriga, või palve esitanud poole diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse poolt.

Artikkel 6. Dokumentide vormistamine

Dokumendid, mida justiits- ja muud asutused saadavad õigusabi andmise korras, peavad olema tõendatud vapipitseriga.

Artikkel 7. Õigusabi andmise palve või ülesande vorm

Õigusabi andmise palves või ülesandes peab olema märgitud:

1) järelepärimise esitanud asutuse nimetus;

2) asutuse nimetus, kellele järelepärimine on adresseeritud;

3) asja nimetus, milles palutakse õigusabi;

4) isikute ees- ja perekonnanimed, kelle kohta saadetakse palve või ülesanne, nende kodakondsus, tegevusala ja alaline elu- või asukoht;

5) nende volinike nimed ja aadressid;

6) ülesande sisu, kriminaalasjades aga ka toimepandud kuriteo tehiolude kirjeldus ja selle juriidiline kvalifikatsioon.

Artikkel 8. Täitmise kord

1. Õigusabi andmise palve või ülesande täitmisel kohaldab justiitsasutus, kellele palve või ülesanne esitati, oma riigi seadusandlust. Ent palve või ülesande esitanud asutuse palvel võib ta rakendada ka selle lepingupoole protsessinorme, kui need ei ole vastuolus tema riigi seadusandlusega.

2. Kui justiitsasutus, kellele palve või ülesanne esitati, ei ole pädev seda täitma, saadab ta palve või ülesande edasi pädevale justiitsasutusele ja teatab sellest asutusele, kes palve või ülesande esitas.

3. Vastava taotluse saamisel informeerib justiitsasutus, kellele palve või ülesanne esitati, ülesande täitmise ajast ja kohast asutust, kes palve või ülesande esitas.

4. Pärast ülesande täitmist saadab justiitsasutus, kellele palve või ülesanne esitati, dokumendid palve või ülesande esitanud asutusele; kui õigusabi ei olnud võimalik anda, saadab ta palve või ülesande tagasi ja teatab selle täitmist takistanud asjaoludest.

Artikkel 9. Dokumentide kätteandmise kord

1. Järelepärimise saanud asutus annab dokumendid kätte vastavalt tema riigis kehtivatele eeskirjadele, kui kätteantavad dokumendid on koostatud tema keeles või varustatud tõestatud tõlkega. Juhul kui dokumendid ei ole koostatud järelepärimise saanud lepingupoole keeles või ei ole varustatud tõlkega, antakse need üle saajale, kui ta on nõus need vabatahtlikult vastu võtma.

2. Kätteandmise palves peab olema ära näidatud saaja täpne aadress ja kätteantava dokumendi nimetus. Kui kätteandmise palves märgitud aadress osutus mittetäielikuks või ebatäpseks, rakendab järelepärimise saanud asutus oma riigi seadusandluse kohaselt abinõusid täpse aadressi kindlakstegemiseks.

Artikkel 10. Dokumentide kätteandmise kinnitamine

Dokumentide kätteandmise kinnitamine vormistatakse vastavalt järelepärimise saanud lepingupoole territooriumil kehtivatele eeskirjadele. Kinnituses peavad olema märgitud kätteandmise aeg ja koht, samuti isik, kelle kätte dokument anti.

Artikkel 11. Dokumentide kätteandmine ja kodanike ülekuulamine diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste kaudu

Lepingupooltel on õigus anda kätte dokumendid ja kuulata oma kodanikke üle oma diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste kaudu. Seejuures ei tohi rakendada sunniabinõusid.

Artikkel 12. Isikute kutsumine välismaale osavõtuks kriminaal- või tsiviilasjade arutamise protsessist

1. Kui eeluurimise või kohtuliku arutamise ajal ühe lepingupoole territooriumil tekib vajadus kutsuda kohale teise lepingupoole territooriumil viibiv isik, tuleb pöörduda selle lepingupoole vastava asutuse poole palvega kutse kätte anda.

2. Kutse ei tohi sisaldada sanktsioone väljakutsutava mitteilmumise puhul.

3. Isikut, kes oma kodakondsusest olenemata ilmus vabatahtlikult kutse kohaselt teise lepingupoole vastavasse asutusse, ei või võtta selle lepingupoole territooriumil kriminaal- või haldusvastutusele, vahi alla või karistada seoses mingi teoga, mis on toime pandud enne riigipiiri ületamist. Neid isikuid ei või samuti võtta kriminaal- või haldusvastutusele, vahi alla ega karistada seoses nende ütlustega või eksperdina antud arvamusega või seoses teoga, mis on arutamisobjektiks.

4. See privileeg ei käi isiku kohta, kui ta 10 päeva jooksul arvates hetkest, mil talle teatatakse, et tema kohalolek ei ole vajalik, ei lahku järelepärimise teinud lepingupoole territooriumilt. Selle tähtaja hulka ei arvata aega, mille jooksul isik ei saanud lahkuda järelepärimise esitanud lepingupoole territooriumilt temast mitteolenevatel asjaoludel.

5. Kannatanutel, tunnistajatel ja ekspertidel, kes on tulnud kutse kohaselt teise lepingupoole territooriumile, on õigus saada neid väljakutsunud asutuselt hüvitust kulude eest, mis on seotud välismaale sõiduga ja seal viibimisega ning töölt eemalviibitud päevade eest saamatajäänud palga hüvitamisele; ekspertidel on peale selle õigus saada tasu tehtud ekspertiisi eest. Väljakutses peab olema märgitud, millisele hüvitusele isikul on õigus; nende taotlusel maksab väljakutse esitav lepingupool avanssi vastavate kulutuste katteks.

Artikkel 13. Dokumentide kehtivus

1. Dokumendid, mis koostati ühe lepingupoole territooriumil või tõestati kohtu või ametiisiku (notar, alaline tõlk, ekspert jt.) poolt nende pädevuse piires ja ettenähtud vormi kohaselt ja tõestati vapipitseriga, võetakse teise lepingupoole territooriumil vastu mingi muu tõestuseta.

2. Dokumentidel, mida peetakse ühe lepingupoole territooriumil ametlikeks, on ka teiste lepingupoolte territooriumil ametlike dokumentide tõendav jõud.

Artikkel 14. Õigusabi andmisega seotud kulud

1. Lepingupool, kellele palve või ülesanne esitati, ei nõua õigusabi andmisega seotud kulude hüvitamist. Lepingupooled kannavad ise kõik nende territooriumil õigusabi andmisel tekkinud kulud.

2. Justiitsasutus, kellele palve või ülesanne esitati, teatab ülesande andnud asutusele kulude summa. Kui palve või ülesande andnud asutus nõuab need kulud sisse isiklikult, kes on kohustatud need hüvitama, laekuvad sissenõutud summad selle lepingupoole kasuks, kes need sisse nõudis.

Artikkel 15. Informatsiooni andmine

Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi justiitsministeerium ja prokuratuuri keskasutused annavad üksteisele palve korral informatsiooni nende riikides kehtinud või kehtivast seadusandlusest ning selle kohaldamisest justiitsasutuste poolt.

Artikkel 16. Tasuta õiguskaitse

Ühe lepingupoole kodanikele antakse teise lepingupoole kohtutes ja muudes asutustes tasuta õigusabi ja tagatakse tasuta kohtumenetlus samadel alustel ja samade eelistega nagu oma kodanikelegi.

Artikkel 17. Dokumentide saatmine

1. Lepingupooled kohustuvad saatma teineteisele palve korral diplomaatilises korras tõlketa ja tasuta tõendeid perekonnaseisuaktide registreerimise kohta ja muid dokumente (hariduse, töö jne. kohta), mis puudutavad teise lepingupoole kodanike isiklikke õigusi ja varalisi huve.

2. Lepingupooled kohustuvad esitama teise lepingupoole palvel andmeid oma kodanike või nende territooriumil alaliselt elavate isikute kohta, kes taotlevad elamisluba teise lepingupoole territooriumil, nende karistusest, nende vastu kriminaalmenetluse teostamisest, nende tunnistamisest krooniliseks alkohoolikuks, narkomaaniks või krooniliseks vaimuhaigeks.

II osa
ERISÄTTED

I jagu
ÕIGUSABI JA ÕIGUSSUHTED TSIVIIL- JA PEREKONNAASJADES

Artikkel 18. Kohtukuludest vabastamine

Ühe lepingupoole kodanikud vabastatakse teise lepingupoole territooriumil kohtukulude maksmisest samadel alustel ja samas ulatuses nagu selle riigi kodanikudki.

Artikkel 19. Dokumentide väljaandmine isikliku, perekondliku ja varalise seisundi kohta

1. Dokumendi isikliku, perekondliku ja varalise seisundi kohta, mida on vaja kohtukulude maksmisest vabastamiseks, annab selle lepingupoole pädev asutus, kelle territooriumil avaldaja elab või asub.

2. Kui avaldajal ei ole lepingupoole territooriumil elu- või asukohta, piisab dokumendist, mille on andnud välja või tõestanud tema riigi diplomaatiline esindus või konsulaarasutus.

3. Kohus, kes teeb otsuse kohtukulude maksmisest vabastamise taotluse kohta, võib paluda dokumendi väljaandnud asutuselt lisaselgitust.

Artikkel 20. Kohtu pädevus

1. Kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kõigi lepingupoolte kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Nad on pädevad juriidiliste isikute vastu esitatavates hagides, kui kõnesoleva poole territooriumil asub juriidilise isiku haldusorgan, esindus või filiaal.

2. Lepingupoolte kohtud arutavad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Sellise nõusoleku korral lõpetab kohus kostja avalduse alusel asja menetluse, kui see avaldus on tehtud enne vastuväidete esitamist hagi olemuse kohta. Kohtute ainupädevust ei saa muuta poolte kokkuleppel.

3. Kui kõigi lepingupoolte kohtutes, kes on pädevad vastavalt käesolevale lepingule, algatatakse asja menetlus samade poolte vahel, sama eseme kohta ja samal alusel, lõpetab menetluse kohus, kes algatas asja hiljem.

Artikkel 21. Õigusvõime ja teovõime

1. Füüsilise isiku teovõime määratakse kindlaks selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik see isik on.

2. Juriidilise isiku õigusvõime määratakse kindlaks selle lepingupoole seaduse kohaselt, kelle territooriumil see isik on moodustatud.

Artikkel 22. Teovõime piiramine ja teovõimetuks tunnistamine

1. Isiku piiratult teovõimetuks või teovõimetuks tunnistamisel rakendatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanik on antud isik.

2. Kui ühe lepingupoole asutus teeb kindlaks, et on alust tunnistada piiratult teovõimetuks või teovõimetuks kodanikku, kelle elu- või asukoht on selle lepingupoole territooriumil, informeerib ta sellest teise lepingupoole vastavat asutust. Kui sel viisil informeeritud asutus teatab, et ta annab õiguse sooritada edasisi toiminguid selle isiku elu- või asukoha asutusele, või ei avalda oma arvamust kolme kuu jooksul, võib selle isiku elu- või asukoha asutus ajada tema piiratult teovõimetuks või teovõimetuks tunnistamise asja kooskõlas oma riigi seadustega, kui alus teovõime piiramiseks või teovõimetuks tunnistamiseks on ette nähtud ka selle lepingupoole seadustega, kelle kodanikuks see isik on. Otsus piiratult teovõimetuks või teovõimetuks tunnistamise kohta tuleb saata teise lepingupoole vastavale asutusele.

3. Käesoleva artikli punktide 1 ja 2 sätteid kohaldatakse ka teovõime piiramise või teovõimetuks tunnistamise tühistamisel.

Artikkel 23

Edasilükkamatutel juhtudel võib selle isiku, keda tahetakse tunnistada piiratult teovõimetuks või teovõimetuks, elu- või asukoha asutus ise rakendada vajalikke abinõusid selle isiku või tema vara kaitseks. Seoses nende abinõudega vastuvõetud korraldused tuleb saata selle lepingupoole vastavale asutusele, kelle kodanik kõnesolev isik on; need korraldused tuleb tühistada, kui selle lepingupoole asutus otsustab teisiti.

Artikkel 24. Teadmata äraolijaks tunnistamine, surnuks kuulutamine ja surma fakti tuvastamine

1. Isiku teadmata äraolijaks tunnistamise ja surnuks kuulutamise või surma fakti tuvastamise asjus on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanik oli isik ajal, mil ta viimastel andmetel oli elus.

2. Ühe lepingupoole asutused võivad tunnistada teise lepingupoole kodaniku teadmata äraolijaks või kuulutada surnuks, samuti tuvastada tema surma fakti tema territooriumil elavate isikute taotlusel, kui nende õigused ja huvid rajanevad selle lepingupoole seadusandlusel.

Enne teadmata äraolijaks tunnistamist või surnuks kuulutamist teatavad pädevad asutused sellest teise lepingupoole vastavatele asutustele.

3. Käesoleva artikli punktides 1 ja 2 ettenähtud juhtudel kohaldavad lepingupoole asutused oma riigi seadusandlust.

Artikkel 25. Abielu sõlmimine

1. Abielu sõlmimise tingimused määratakse iga abielluja jaoks selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik ta on. Peale selle abielu sõlmimise takistuste osas tuleb kinni pidada selle lepingupoole seadusandluse nõuetest, kelle territooriumil abielu sõlmitakse.

2. Abielu sõlmimise vorm määratakse kindlaks selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil abielu sõlmitakse.

Artikkel 26. Abikaasade isiklikud ja varalised õigussuhted

1. Abikaasade isiklikud ja varalised õigussuhted määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil on ühine elukoht.

2. Kui üks abikaasa elab ühe lepingupoole territooriumil, teine aga teise lepingupoole territooriumil ning mõlemal abikaasal on sama kodakondsus, määratakse nende isiklikud ja varalised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanikud nad on.

3. Kui üks abikaasa on ühe lepingupoole, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende isiklikud ja varalised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil oli viimane ühine elukoht.

4. Kui käesoleva artikli punktis 3 märgitud isikutel ei olnud ühist elukohta lepingupoolte territooriumidel, rakendatakse selle lepingupoole seadusandlust, kelle asutus arutab asja.

5. Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata abikaasade varalistele õigussuhetele kinnisvara suhtes.

Artikkel 27. Abielu lahutamine ja kehtetuks tunnistamine

1. Abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud olid abikaasad avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused.

2. Kui abielulahutuse avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust.

3. Abielu kehtetuks tunnistamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust, mida vastavalt artiklile 26 kohaldati abielu sõlmimisel. Seejuures määratakse kohtute pädevus käesoleva artikli punktide 1 ja 2 alusel.

Vanemate ja laste õigussuhted

Artikkel 28

Isaduse tuvastamise ja vaidlustamise ning kõnesolevast abielust lapse sünni tuvastamise asju lahendatakse vastavalt selle lepingupoole seadusandlusele, kelle kodanik on laps sünni järgi.

Artikkel 29

1. Vanemate ja laste õigussuhted määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil on ühine elukoht.

2. Kui üks vanem ja lapsed elavad teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik laps on.

Artikkel 30

Vallaslapse ning tema ema ja isa õigussuhted määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik laps on.

Artikkel 31

Artiklites 28–30 märgitud õigussuhetes otsuste tegemiseks on pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle seadusi tuleb nendel juhtudel kohaldada.

Kui hageja ja kostja elavad ühe lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole kohtud artiklite 28 ja 30 sätete järgimise korral.

Lapsendamine

Artikkel 32

1. Lapsendamisel kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust, kelle territooriumil on lapsendajal alaline elukoht või kelle kodanik ta on.

2. Kui lapsendajateks on abikaasad, kellest üks on ühe, teine aga teise lepingupoole kodanik, peab lapsendamine vastama mõlema lepingupoole territooriumil kehtiva seadusandluse nõuetele.

3. Kui laps on ühe lepingupoole kodanik, lapsendaja aga teise lepingupoole kodanik, tuleb lapsendamisel või selle tühistamisel saada lapse nõusolek, kui see on nõutav selle lepingupoole seaduse järgi, kelle kodanik laps on, tema seadusliku esindaja ja samuti selle lepingupoole pädeva riikliku asutuse nõusolek.

Artikkel 33

1. Lapsendamise otsust on pädev tegema selle lepingupoole asutus, kelle territooriumil on lapsendajal alaline elukoht või kelle kodanik ta on.

2. Artikli 32 punktis 2 ettenähtud juhul on pädev selle lepingupoole asutus, kelle territooriumil abikaasadel on või oli viimane ühine elu- või asukoht.

Eestkoste või hooldus

Artikkel 34

1. Lepingupoolte kodanike üle eestkoste ja hoolduse seadmise asjades, kui leping ei näe ette teisiti, on pädev selle lepingupoole eestkoste- ja hooldusasutus, kelle kodanik on eestkoste- või hooldusalune isik. Seejuures kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust.

2. Eestkostja või hooldaja ning eestkoste- või hooldusaluse isiku õigussuhted määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle eestkosteasutus määras eestkostja või hooldaja.

Artikkel 35

1. Kui eestkoste- või hooldusabinõusid on vaja eestkoste- või hooldusaluse isiku huvides, kelle elu- või asukoht või vara on teise lepingupoole territooriumil, peab selle lepingupoole eestkoste- ja hooldusasutus viivitamatult informeerima vastavalt artikli 34 punktile 1 lepingupoole pädevat eestkoste- või haldusasutust.

2. Edasilükkamatutel juhtudel võib teise lepingupoole eestkoste- ja hooldusasutus ise rakendada vajalikke abinõusid, kuid ta peab viivitamatult teatama esialgselt rakendatud abinõudest vastavalt artikli 34 punktile 1 pädevale eestkoste- ja hooldusasutusele. Rakendatud abinõud jäävad jõusse kuni see asutus langetab teistsuguse otsuse.

Artikkel 36

1. Vastavalt artikli 34 punktile 1 pädev eestkoste- ja hooldusasutus võib eestkoste ja hoolduse üle anda teise lepingupoole vastavatele asutustele, kui eestkoste- või hooldusaluse isiku elu- või asukoht või vara asub selles riigis. Üleandmine kehtib ainult sel juhul, kui järelepärimise saanud asutus annab nõusoleku võtta vastu eestkoste või hooldus ning informeerib sellest järelepärimise esitanud asutust.

2. Asutus, kes vastavalt käesoleva artikli punktile 1 võttis üle eestkoste või hoolduse, teostab seda vastavalt oma riigi seadusandlusele. Tal ei ole õigust langetada otsust küsimustes, mis puudutavad eestkoste- või hooldusaluse isiku staatust, kuid ta võib anda nõusoleku abielu sõlmimiseks, mis on vajalik selle lepingupoole seadusandluse alusel, kelle kodanik see isik on.

Varanduslikud õigussuhted

Artikkel 37. Omandiõigus

1. Omandiõigus kinnisvarale määratakse selle lepingupoole seadusandluse järgi, kelle territooriumil kinnisvara asub.

2. Omandiõigus liiklusvahenditele, mis tulevad kanda riiklikesse registritesse, määratakse selle lepingupoole seadusandluse järgi, kelle territooriumil liiklusvahendeid registreeriv asutus asub.

3. Omandiõiguse või varale muu asjaõiguse tekkimine ja lõppemine määratakse selle lepingupoole seadusandluse alusel, kelle territooriumil vara oli hetkel, kui leidis aset toiming või muu asjaolu, mis oli sellise õiguse tekkimise või lõppemise aluseks. Omandiõiguse või muu asjaõiguse tekkimine või lõppemine tehingu objektiks olevale varale määratakse tehingu teostamise koha seadusandluse alusel, kui poolte kokkulepe ei näe ette teisiti.

Artikkel 38. Tehingu vorm

1. Tehingu vorm määratakse selle teostamise koha seadusandluse järgi.

2. Kinnisvaraga ja õigustega sellele teostatava tehingu vorm määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil selline vara asub.

Artikkel 39. Kahju hüvitamine

1. Kahju hüvitamise kohustused, välja arvatud lepingutest ja muudest õiguspärastest tegudest tulenevad kohustused, määratakse selle lepingupoole seadusandluse järgi, kelle territooriumil leidis aset tegu või muu asjaolu, mis oli kahju hüvitamise nõude aluseks.

2. Kui kahjutekitaja ja kannatanu on ühe lepingupoole kodanikud, kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust, kelle kohtusse avaldus on antud.

3. Käesoleva artikli punktides 1 ja 2 nimetatud asjades on pädev selle lepingupoole kohus, kelle territooriumil leidis aset tegu või muu asjaolu, mis oli kahju hüvitamise nõude aluseks. Kannatanu võib esitada hagi ka selle lepingupoole kohtusse, kelle territooriumil on kostjal elukoht.

Pärandamine

Artikkel 40. Õiguste võrdsuse printsiip

Ühe lepingupoole kodanikud võrdsustatakse tema territooriumil elavate teiste lepingupoolte kodanikega õigustes koostada või tühistada testamenti varale, mis asub teise lepingupoole territooriumil, või õigustes, mida tuleb seal teostada, samuti õigustes omandada pärimise teel vara või õigusi. Vara või õigused lähevad neile üle samadel tingimustel, mis on kehtestatud lepingupoole oma kodanikele, kes elavad tema territooriumil.

Artikkel 41. Pärimisõigus

1. Vallasvara pärimise õigust reguleeritakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil pärandajal oli alaline elukoht.

2. Kinnisvara pärimise õigust reguleeritakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil vara asub.

Artikkel 42. Vara üleminek riigile

Kui lepingupoole seadusandluse järgi läheb pärandvara (mille riik pärib seaduse järgi) üle riigi omandusse, antakse vallasvara riigile, kelle kodanik oli pärandaja surma hetkel, kinnisvara aga läheb selle riigi omandusse, kelle territooriumil see asub.

Artikkel 43. Testamendi vorm

Testamendi vorm määratakse selle lepingupoole seadustega, kelle kodanik oli pärandaja testamendi koostamise hetkel. Ent piisab, kui järgitakse selle lepingupoole seadusandlust, kelle territooriumil testament koostati. Seda sätet rakendatakse ka testamendi tühistamise suhtes.

Artikkel 44. Pädevus pärimisasjades

1. Menetlust vallasvara pärimise asjades, välja arvatud käesoleva artikli punktis 2 ettenähtud juhud, toimetavad selle lepingupoole asutused, kelle territooriumil oli pärandaja viimane alaline elukoht.

2. Kui kogu pärandvallasvara asub selle lepingupoole territooriumil, kus pärandajal ei olnud viimast alalist elukohta, toimetavad menetlust pärimise asjades pärija või annakusaaja avalduse alusel selle lepingupoole asutused, kui sellega on nõus kõik pärijad.

3. Menetlust kinnisvara pärimise asjades toimetavad selle lepingupoole asutused, kelle territooriumil see vara asub.

4. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse ka pärimisasjades tekkivatele vaidlustele.

Artikkel 45. Pärandi kaitse abinõud

1. Ühe lepingupoole asutused rakendavad vastavalt oma riigi seadusandlusele abinõusid teise lepingupoole kodaniku poolt jäetud, tema territooriumil asuva pärandvara kaitseks.

2. Pärandi kaitse abinõude rakendamise eest vastutavad asutused on kohustatud pärast teise lepingupoole kodaniku surma viivitamatult informeerima selle lepingupoole konsulit pärandaja surmast ja oma pärimisõigustest deklareerinud isikutest, neile teadaolevatest asjaoludest, mis puudutavad isikuid, kellel on pärimisõigus, ja nende asukohast, testamendi olemasolust, pärandi suurusest ja maksumusest, samuti pärandi kaitseks rakendatud abinõudest.

3. Diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse nõudmisel antakse talle üle pärandvallasvara ja surnu dokumendid.

Artikkel 46

Ühe lepingupoole diplomaatilisel esindusel või konsulaarasutusel on õigus esindada selle poole kodanike huve pärandamise küsimustes teise lepingupoole asutuste ees erivolikirjata, kui need kodanikud ei suuda äraoleku tõttu või muudel mõjuvatel põhjustel õigeaegselt kaitsta oma õigusi ja huve ega ole määranud volitatud isikut.

Artikkel 47

Kui ühe lepingupoole kodanik suri viibimise ajal teise lepingupoole territooriumil, kus tal ei olnud alalist elukohta, antakse tema asjad nimekirja alusel üle selle lepingupoole diplomaatilisele esindusele või konsulaarasutusele, kelle kodanik oli surnu.

Artikkel 48. Pärandi väljaandmine

1. Kui pärandvallasvara või rahasumma, mis on saadud pärandkinnisvara või pärandvallasvara müügist, tuleb pärast pärimismenetluse lõppemist anda üle pärijatele, kelle elu- või asukoht on teise lepingupoole territooriumil, antakse pärandvara või saadud rahasumma üle selle lepingupoole diplomaatilisele esindusele või konsulaarasutusele.

2. Pärimisasjades pädev asutus annab korralduse pärandvara väljaandmise kohta diplomaatilisele esindusele või konsulaarasutusele.

3. Selle vara võib üle anda pärijatele, kui:

1) kõik pärandaja kreeditoride nõudmised, mis on esitatud selle lepingupoole seadusandlusega kehtestatud tähtajaks, kus asub pärandvara, on tasutud või tagatud;

2) on tasutud või tagatud kõik pärimisega seotud lõivud;

3) pädevad asutused on andnud, kui see on vajalik, loa pärandvara väljaveoks.

4. Rahasummad kantakse üle vastavalt lepingupoole territooriumil kehtivale seadusandlusele.

Otsuste tunnustamine ja täitmine

Artikkel 49. Tsiviil- ja perekonnaasjades, samuti kriminaalasjades kahju hüvitamise osas tehtud otsuste tunnustamine ja täitmine

Lepingupooled tunnustavad ja täidavad vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteo läbi põhjustatud kahju hüvitamise osas.

Lepingupoolte territooriumil tunnustatakse ka erimenetluseta eestkoste-, hooldus- ja perekonnaseisuasutuste ning muude asutuste otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades, mis ei vaja oma iseloomu poolest täitmist.

Artikkel 50. Otsuste täitmise taotluste läbivaatamine

1. Täitmise loa taotluste läbivaatamine kuulub selle lepingupoole kohtute pädevusse, kelle territooriumil tuleb otsus täita.

2. Täitmise loa taotlus esitatakse kohtusse, kes tegi asjas otsuse esimeses astmes. Taotlus, mis on esitatud kohtusse, kes tegi asjas otsuse esimeses astmes, saadetakse edasi kohtule, kes on pädev langetama otsuse taotluse kohta.

3. Taotluse rekvisiidid määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsus täita.

4. Taotlusele lisatakse tõestatud tõlge selle lepingupoole keelde, kellele taotlus esitatakse.

Artikkel 51

Täitmise loa taotluse juurde on vaja lisada:

1) otsuse kohtu poolt tõestatud ärakiri ja ametlik dokument otsuse jõustumise kohta, kui see ei tulene otsuse enda tekstist, samuti õiend otsuse täitmise kohta, kui seda varem täideti lepingupoole territooriumil,

2) dokument, millest ilmneb, et kostjale, kes ei osalenud protsessil, oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis kas või üks kord antud kätte kohtukutse;

3) käesoleva artikli punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide tõestatud tõlked.

Artikkel 52

Kui kohtul tekivad täitmise loa andmisel ebaselgused, võib ta küsida seletust isikult, kes on algatanud taotluse otsuse täitmise kohta, samuti küsitleda võlglast taotluse olemuse kohta ning vajaduse korral paluda selgitust otsuse teinud kohtult.

Artikkel 53. Otsuste täitmise kord

Täitmise korda reguleeritakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsust täita.

Artikkel 54

Täitmisega seotud kohtukulude suhtes kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust, kelle territooriumil tuleb otsust täita.

Artikkel 55. Kohtuotsuste tunnustamisest ja täitmisest keeldumine

Kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest võib keelduda:

1) kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset;

2) kui sama õigusvaidluse osas samade poolte vahel selle lepingupoole territooriumil, kus otsust tuleb tunnustada ja täita, oli juba varem tehtud jõustunud kohtuotsus või kui selle lepingupoole asutus oli varem alustanud menetlust selles asjas;

3) kui vastavalt käesoleva lepingu sätetele, käesolevas lepingus ettenägemata juhtudel aga selle lepingupoole seadusandluse kohaselt, kelle territooriumil otsust tuleb tunnustada ja täita, kuulub asi tema asutuste ainupädevusse.

Artikkel 56

Käesoleva lepingu artiklite 49–55 sätteid kohtuotsuste kohta kohaldatakse ka kohtu poolt kinnitatud kohtulike kokkulepete suhtes.

Artikkel 57. Asjade väljaviimine ja rahasummade ülekandmine

Käesoleva lepingu sätted otsuste täitmise kohta ei puuduta lepingupoolte seadusandlust otsuste täitmise tulemusel soetatud rahasummade ülekandmise ja asjade väljaviimise osas.

II jagu
ÕIGUSABI KRIMINAALASJADES. KRIMINAALMENETLUSE TEOSTAMINE

Artikkel 58. Kriminaalmenetluse algatamise ja ülevõtmise kohustus

1. Iga lepingupool algatab või võtab üle teise lepingupoole palvel vastavalt oma riigi seadusandlusele kriminaalmenetluse oma kodanike vastu, keda kahtlustatakse kuritegude toimepanemises teise lepingupoole territooriumil.

2. Avaldused kriminaalmenetluse kohta, mille kannatanu on esitanud vastavalt ühe lepingupoole seadustele ettenähtud tähtajaks tema pädevatele asutustele, kehtivad ka teise lepingupoole territooriumil.

Artikkel 59. Palve kriminaalmenetluse algatamise või ülevõtmise kohta

1. Palve kriminaalmenetluse algatamise või ülevõtmise kohta peab olema kirjalik ja sisaldama:

1) järelepärimise esitanud asutuse nimetust;

2) teo kirjeldust, millega seoses on saadetud palve kriminaalmenetluse algatamise või ülevõtmise kohta;

3) märget teo toimepanemise võimalikult täpse aja ja koha kohta;

4) järelepärimise teinud lepingupoole seaduse teksti, mille alusel tegu tunnistatakse kuriteoks;

5) kahtlustatava isiku nime, andmeid tema kodakondsuse, elu- või asukoha kohta ning muid andmeid isiku kohta, samuti võimaluse korral selle isiku välimuse kirjeldust, tema fotot ja sõrmejälgi;

6) kannatanu avaldust kriminaalasjas, mis algatatakse kannatanu avalduse alusel, ja materiaalse kahju hüvitamise kohta, kui seda kahju on tekitatud;

7) olemasolevaid andmeid tekitatud materiaalse kahju suuruse kohta.

Palvele lisatakse järelepärimise esitanud lepingupoole käsutuses olevad eeluurimismaterjalid ja tõendid. Kui antakse üle esemed, mis on kuriteo riistad või on sattunud kurjategija kätte selle kuriteo tagajärjel, tuleb arvestada artikli 72 punkti 3 sätet.

2. Kui vastavalt artikli 58 punktile 1 kriminaalmenetluse algatamise või ülevõtmise palve saatmise hetkel hoitakse isikut vahi all selle lepingupoole territooriumil, kes saadab palve, toimetatakse ta teise lepingupoole territooriumile. Teise lepingupoole territooriumil vahi all peetava isiku tapikorras saatmise sanktsioneerib ametiisik, kes teostab järelevalvet uurimise üle. Sellise isiku üleandmine toimub vastavalt käesoleva lepingu artikli 70 punktile 1.

Väljaandmine

Artikkel 60. Kuriteod, mis toovad kaasa väljaandmise

1. Lepingupooled kohustuvad vastavalt käesoleva lepingu sätetele andma palve korral teineteisele välja nende territooriumil asuvad isikud kriminaalvastutusele võtmiseks või kohtuotsuse täitmiseks.

2. Isik antakse välja tegude eest, mis on mõlema lepingupoole seadusandluse kohaselt kuriteod ja mille toimepanemise eest on ette nähtud karistus vabadusekaotuse näol tähtajaga rohkem kui üks aasta või muu raskem karistus. Väljaandmine kohtuotsuse täitmiseks toimub juhul, kui selliste kuritegude toimepanemise eest on mõistetud vabadusekaotus tähtajaga rohkem kui kuus kuud või muu raskem karistus.

Artikkel 61. Väljaandmisest keeldumine

Väljaandmist ei toimu, kui:

1) isik, kelle suhtes on saadetud palve väljaandmise kohta, on järelepärimise saanud lepingupoole kodanik või isik, kellele on selles riigis antud varjupaigaõigus;

2) vastavalt mõlema lepingupoole seadusandlusele algatatakse kriminaalmenetlus ainult kannatanu kaebuse alusel;

3) palve saamise hetkeks ei saa järelepärimise saanud lepingupoole seadusandluse järgi kriminaalmenetlust algatada või kohtuotsust täita aegumistähtaja möödumise tõttu või muul seaduslikul alusel;

4) isikule, kelle väljaandmiseks saadeti palve, on järelepärimise saanud lepingupoole territooriumil sama kuriteo eest juba kohtuotsus langetatud või tehtud asja lõpetamise kohta otsus, mis on jõustunud.

Väljaandmisest võidakse keelduda, kui kuritegu, millega seoses saadeti palve väljaandmise kohta, on toime pandud järelepärimise saanud lepingupoole territooriumil.

Väljaandmisest keeldumise korral teatab järelepärimise saanud pool järelepärimise esitanud poolele keeldumise alused.

Artikkel 62. Väljaandmise edasilükkamine

Kui isik, kelle suhtes saadeti palve väljaandmise kohta, on võetud kriminaalvastutusele või kannab karistust muu kuriteo eest järelepärimise saanud lepingupoole territooriumil, võib väljaandmise edasi lükata kriminaalmenetluse lõpetamiseni, karistuse ärakandmiseni või vabastamiseni mis tahes seaduslikul alusel.

Artikkel 63. Ajutine väljaandmine

Kui artiklis 62 ettenähtud väljaandmise edasilükkamine võib põhjustada kriminaalkuriteo aegumistähtaja möödumise või tõsiselt raskendada kuriteo uurimist, võib põhjendatud taotluse alusel toimuda väljaandmine teatud ajaks tingimusel, et väljaantud isik viiakse viivitamatult tagasi pärast protsessuaaltoiminguid, milleks ta välja anti, ja hiljemalt kolme kuu möödudes väljaandmise päevast arvates.

Artikkel 64. Väljaandmine mitme riigi palvel

Kui taotlus ühe ja sama isiku kohta on saadud mitmelt riigilt, otsustab järelepärimise saanud lepingupool, kelle palve tuleb rahuldada, arvestades toimepandud kuritegude raskust ja palvete saabumise järjekorda.

Artikkel 65. Väljaantud isiku kriminaalmenetluse piirid

1. Väljaantud isikut ei saa ilma järelepärimise saanud lepingupoole nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta või karistada seoses muu kuriteoga, kui see, mis oli väljaandmise aluseks.

2. Teda ei saa välja anda ka kolmandale riigile ilma järelepärimise saanud lepingupoole nõusolekuta.

3. Järelepärimise saanud lepingupoole nõusolekut ei ole vaja, kui väljaantud isik ei ole 10 päeva jooksul pärast kriminaalmenetluse lõpetamist, karistuse kandmist või vabastamist mis tahes seaduslikul alusel lahkunud järelepärimise esitanud lepingupoole territooriumilt või kui ta on pöördunud sinna vabatahtlikult tagasi juba pärast sealt lahkumist. Selle aja hulka ei arvata aega, mille jooksul väljaantud isik ei saanud lahkuda järelepärimise esitanud lepingupoole territooriumilt temast mitteolenevatel asjaoludel.

Artikkel 66. Väljaandmise palve

1. Väljaandmise palve peab olema kirjalik ja sisaldama:

1) järelepärimise esitanud asutuse nimetust;

2) järelepärimise esitanud lepingupoole seaduse teksti, mille alusel tegu tunnistatakse kuriteoks;

3) selle isiku ees- ja perekonnanime, kelle kohta saadeti väljaandmise palve, andmeid tema kodakondsuse, elu- või asukoha kohta ning muid andmeid tema isiku kohta, samuti võimaluse korral selle isiku kirjeldust, fotot ja sõrmejälgi;

4) viidet tekitatud materiaalse kahju suurusele.

2. Väljaandmise palvele kriminaalmenetluse teostamiseks tuleb lisada vahi alla võtmise määruse tõestatud ärakiri ja asja tehiolude kirjeldus.

Väljaandmise palvele kohtuotsuse täitmiseks tuleb lisada kohtuotsuse tõestatud ärakiri ja tõend selle jõustumise kohta ning kriminaalseaduse tekst, mille alusel isik on süüdi mõistetud. Kui süüdimõistetu on osa karistust juba ära kandnud, teatatakse ka andmed selle kohta.

Artikkel 67. Vahistamine väljaandmiseks

Väljaandmise palve saamisel rakendab järelepärimise saanud lepingupool viivitamatult abinõusid selle isiku vahistamiseks, kelle kohta saadeti väljaandmise palve, välja arvatud juhud, millal käesoleva lepingu sätete kohaselt väljaandmist ei lubata.

Artikkel 68. Lisaandmed

1. Järelepärimise saanud lepingupool võib nõuda lisaandmeid, kui väljaandmise palve ei sisalda kõiki artiklis 66 ettenähtud vajalikke andmeid. Teine lepingupool peab vastama sellele palvele vähemalt ühe kuu jooksul; seda tähtaega võib mõjuvatel põhjustel 15 päeva võrra pikendada.

2. Kui järelepärimise esitanud lepingupool ei esita ettenähtud ajaks lisaandmeid, võib järelepärimise saanud lepingupool vabastada artikli 67 kohaselt vahi alla võetud isiku.

Artikkel 69. Kinnipidamine enne väljaandmise palve saamist

1. Edasilükkamatutel asjaoludel võib järelepärimise saanud lepingupool järelepärimise esitanud lepingupoole taotlusel isiku kinni pidada ka enne artiklis 66 nimetatud väljaandmise palve saamist. Taotluses peab sisalduma viide vahistamise määrusele või jõustunud kohtuotsusele antud isiku kohta, samuti viide sellele, et väljaandmise palve saadetakse viivitamatult.

Taotluse võib saata posti või telegraafi teel või mis tahes muul viisil kirjalikus vormis.

2. Isiku võib kinni pidada ka käesoleva artikli punktis 1 nimetatud taotlust saamata, kui on küllalt alust arvata, et see isik pani teise lepingupoole territooriumil toime kuriteo, mis toob kaasa väljaandmise.

3. Kinnipidamisest vastavalt käesoleva artikli punktidele 1 ja 2 või põhjustest, mille alusel punktis 1 nimetatud taotlust ei rahuldatud, tuleb viivitamatult teatada teisele lepingupoolele.

4. Isik, kes peeti kinni käesoleva artikli punktide 1 või 2 kohaselt, tuleb vabastada tähtaja möödumisel, mis on kehtestatud selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil ta kinni peeti, kui selle tähtaja jooksul ei saabu väljaandmise palvet.

Artikkel 70. Väljaandmine

1. Järelepärimise saanud lepingupool teatab järelepärimise esitanud lepingupoolele oma otsusest väljaandmise kohta, informeerides väljaandmise kohast ja ajast.

2. Kui järelepärimise esitanud lepingupool ei võta väljaandmisele kuuluvat isikut vastu 15 päeva jooksul väljaandmiseks ettenähtud kuupäevast arvates, tuleb see isik vahi alt vabastada. Järelepärimise esitanud lepingupoole palvel võib nimetatud tähtaega pikendada, kuid mitte üle 15 päeva.

Artikkel 71. Korduv väljaandmine

Kui väljaantud isik hoidub kõrvale kriminaalmenetlusest või karistuse kandmisest ning naaseb järelepärimise saanud lepingupoole territooriumile, võib ta järelepärimise esitanud lepingupoole palvel jälle välja anda. Sel juhul ei ole vaja lisada palvele artiklis 66 nimetatud dokumente.

Artikkel 72. Esemete väljaandmine

1. Väljaandmise palve saanud lepingupool annab järelepärimise esitanud lepingupoolele üle esemed, mis on vastavalt artiklile 60 väljaandmist kaasatoova kuriteo riistaks, samuti esemed, millel on kuriteo jäljed või mis on saadud kuritegelikul teel. Need esemed antakse palve korral edasi ka juhul, kui isikut tema surma tõttu või muudel põhjustel ei saa välja anda.

2. Järelepärimise saanud lepingupool võib ajutiselt viivitada punktis 1 nimetatud esemete üleandmisega, kui need on talle vajalikud teise kriminaalasja menetluseks.

3. Kolmandate isikute õigused järelepärimise esitanud lepingupoolele üleantud esemetele jäävad jõusse. Pärast asja menetluse lõpetamist tuleb need esemed tagastada sellele lepingupoolele, kes need üle andis.

Artikkel 73. Transiitvedu

1. Mõlemad lepingupooled lubavad teise lepingupoole palvel vedada läbi oma territooriumi isikuid, kelle on teisele lepingupoolele välja andnud kolmas riik. Lepingupooled ei ole kohustatud lubama isikute vedu, kelle väljaandmine ei saa toimuda käesoleva lepingu sätete kohaselt.

2. Palve veo lubamiseks vormistatakse ja saadetakse välja samas korras nagu väljaandmise palve.

3. Lepingupoolte pädevad asutused kooskõlastavad igal eraldi juhul transiitveo viisi, marsruudi ja muud transiidi tingimused.

4. Transiitveoga seotud kulutused kannab järelepärimise esitanud lepingupool.

Artikkel 74. Lepingupoolte esindajate juuresolek õigusabi andmisel kriminaalasjades

Ühe lepingupoole esindajad võivad teise lepingupoole nõusolekul viibida teise lepingupoole kriminaalasjades õigusabi andmise taotluste täitmise juures.

Artikkel 75. Andmed karistatuse kohta

Lepingupooled esitavad teineteisele palve korral andmed varem nende kohtute poolt süüdimõistetud isikute karistatuse kohta, kui need isikud võetakse kriminaalvastutusele järelepärimise esitanud lepingupoole territooriumil.

Artikkel 76. Andmed kriminaalmenetluse tulemuste kohta

Lepingupooled teatavad teineteisele andmed nende isikute kriminaalmenetluse tulemuste kohta, kelle suhtes oli saadetud palve kriminaalmenetluse algatamise või ülevõtmise kohta, samuti väljaantud isiku kohta. Palve korral saadetakse jõustunud kohtuotsuse või muu lõpliku otsuse ärakiri.

Artikkel 77. Andmed kohtuotsuste kohta

Lepingupooled hakkavad teatama teineteisele igal aastal andmeid jõustunud kohtuotsuste kohta, mille ühe lepingupoole kohtud on langetanud teise lepingupoole kodanike kohta.

III osa
LÕPPSÄTTED

Artikkel 78. Lepingu jõustumine

Käesolev leping kuulub ratifitseerimisele ja jõustub 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamisest.

Artikkel 79. Lepingu kehtivuse tähtaeg

1. Leping kehtib määramata aja. Iga lepingupool võib igal ajal selle denonsseerida, saates teistele lepingupooltele kirjaliku teate. Denonsseerimine jõustub kuue kuu möödudes arvates teate saamisest teise lepingupoole poolt.

2. Käesolevat lepingut võib muuta või täiendada lepingupoolte vastastikusel kokkuleppel ühes ratifitseerimisega ja ratifitseerimiskirjade vahetamisega kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 78.

Käesolev leping on sõlmitud Tallinnas 11. novembril 1992. aastal, koostatud kolmes eksemplaris, eesti, leedu ja läti keeles, kusjuures kõikidel tekstidel on ühesugune jõud.

Kinnitades seda kirjutasid kõigi lepingupoolte volitatud isikud käesolevale lepingule alla ja lisasid sellele oma pitserid.

          Eesti Vabariigi nimel – justiitsminister K. KAMA

          Leedu Vabariigi nimel – justiitsminister Z. JUKNAVICUS

          Läti Vabariigi nimel – justiitsminister V. SKUDRA

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json