Vabariigi Valitsus
määrus
lisa 13100403
Lisad
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 „Kõrgharidusstandard” lisa 1 |
Kõrgharidustaseme astmete õpiväljundid ning nende seos kvalifikatsiooniraamistikuga
1.1. Bakalaureusekraadi saamiseks peab üliõpilane:
- omama süsteemset ülevaadet õppesuuna põhimõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest;
- oskama ära tunda interdistsiplinaarseid seoseid;
- mõistma õppesuuna erinevate erialade rakendusalasid;
- tundma eriala teoreetilisi koolkondi, arengusuundi ja aktuaalseid probleeme;
- oskama sõnastada erialaga seotud probleeme ning analüüsida ja hinnata erinevaid lahendusi;
- oskama kohaseid meetodeid ja vahendeid kasutades iseseisvalt informatsiooni koguda ning seda kriitiliselt ja loovalt tõlgendada;
- oskama eriala ülesannete lahendamisel valida ja kasutada sobivaid tehnoloogiaid ning meetodeid, muu hulgas olema valmis osalema meeskonnatöös ja seda juhtima;
- valdama tööks vajalikke suhtlusoskusi ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid;
- olema oma õppekeeles ja vähemalt ühes võõrkeeles võimeline erialaga seonduvaid probleeme suuliselt ja kirjalikult selgitama ning erialastes aruteludes osalema;
- olema valmis aktiivselt osalema kodanikuühiskonnas ning suhtuma sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse;
- oskama teaduslikke, ühiskondlikke ja eetilisi aspekte arvesse võttes hinnata teadmiste rolli ning oma erialase tegevuse rolli ja tagajärgi ühiskonnas;
- olema suuteline omandatud teadmisi ja oskusi töös rakendama, õpinguid jätkama ning ennast pidevalt iseseisvalt erialaselt ja tööalaselt täiendama.
1.2. Bakalaureuseõppe õppekava lõpetamisel saavutatavad õpiväljundid on kooskõlas kvalifikatsiooniraamistiku 6. tasemel kirjeldatud üldnõuetega.
2.1. Rakenduskõrgharidusõppe diplomi saamiseks peab üliõpilane:
- omama süsteemset ülevaadet eriala põhimõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest;
- oskama ära tunda interdistsiplinaarseid seoseid erinevate erialade rakendusalades;
- tundma eriala aktuaalseid probleeme ja rakendusvõimalusi;
- oskama sõnastada erialaga seotud probleeme ning analüüsida ja hinnata erinevaid lahendusi;
- oskama kohaseid meetodeid ja vahendeid kasutades iseseisvalt informatsiooni koguda ning seda kriitiliselt ja loovalt tõlgendada;
- oskama eriala ülesannete lahendamisel etteantud raamides valida ja kasutada sobivaid meetodeid ja tehnoloogiad ning etteantud informatsiooni põhjal modelleerida ja/või hinnata võimalikke tagajärgi;
- näitama initsiatiivi projektide algatamisel ning vastutustunnet, juhtimis- ja meeskonnatööoskusi nende elluviimisel;
- valdama tööks vajalikke suhtlusoskusi ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid;
- olema oma õppekeeles ja vähemalt ühes võõrkeeles võimeline erialaga seonduvaid probleeme suuliselt ja kirjalikult selgitama ning erialastes aruteludes osalema;
- olema valmis aktiivselt osalema kodanikuühiskonnas ning suhtuma sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse;
- oskama ühiskondlikke ja eetilisi aspekte arvestades hinnata erialase tegevuse rolli ja tagajärgi ühiskonnale;
- olema suuteline omandatud teadmisi ja oskusi töös rakendama, olles valmis tegutsema oma kutsealal spetsialisti ülesannetes või ettevõtjana;
- olema suuteline ennast pidevalt iseseisvalt erialaselt ja tööalaselt täiendama.
2.2. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava lõpetamisel saavutatavad õpiväljundid on kooskõlas kvalifikatsiooniraamistiku 6. tasemel kirjeldatud üldnõuetega.
3.1. Magistrikraadi saamiseks (sealhulgas bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavade lõpetamisel) peab üliõpilane:
- omama süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi õppesuuna mõistetest, teooriatest ja uurimismeetoditest;
- tundma eriala teoreetilisi arengusuundi, aktuaalseid probleeme ja rakendusvõimalusi;
- omama süvendatud teadmisi eriala mõnes kitsamas uurimisvaldkonnas;
- oskama ära tunda ja luua interdistsiplinaarseid seoseid;
- oskama erialaga seotud probleeme ja/või uurimisküsimusi iseseisvalt ja loovalt ära tunda ja sõnastada ning suutma neid etteantud ajaraamides ja piiratud informatsiooni tingimustes kohaste meetoditega lahendada, kasutades selleks vajadusel teiste valdkondade teadmisi;
- oskama eriala ülesannete lahendamisel valida ja kasutada sobivaid meetodeid ja tehnoloogiad ning modelleerida ja/või hinnata võimalikke tagajärgi;
- oskama oma tegevust eriala probleemide ja/või uurimisküsimuste lahendamisel kriitiliselt hinnata;
- olema valmis tööks erialast kvalifikatsiooni nõudval tegevusalal, näidates seejuures algatusvõimet, vastutustunnet, juhtimis- ja meeskonnatööoskusi;
- olema pädevalt võimeline edasi andma oma teadmisi õpetamise, juhendamise või muul teel;
- olema oma õppekeeles ja oma erialal olulises võõrkeeles võimeline erialaga seonduvaid probleeme, järeldusi ja nende aluseks olevaid teooriaid suuliselt ja kirjalikult esitama ja argumenteerima ning osalema nii erialaspetsialistide kui ka erialaväliste inimeste sellekohastes aruteludes;
- olema valmis aktiivselt osalema kodanikuühiskonnas ning suhtuma sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse;
- oskama tegutseda eetiliselt keerulistes olukordades, olema teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest, võimalustest, piirangutest ja ühiskondlikust rollist ning oskama anda põhjendatud hinnanguid oma eriala puudutavates küsimustes;
- oskama hinnata enda ja teiste vajadust jätkuõppeks, erialaseks ja tööalaseks arenguks ning valdama iseseisvaks õppimiseks vajalikke efektiivseid meetodeid;
- olema võimeline jätkama õpinguid või osalema uurimistegevuses, tegutsema oma ala spetsialisti ja arendajana, sealhulgas rahvusvaheliselt.
3.2. Magistriõppe õppekava lõpetamisel (sealhulgas bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavade lõpetamisel) saavutatavad õpiväljundid on kooskõlas kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemel kirjeldatud üldnõuetega.
4.1. Doktorikraadi saamiseks peab üliõpilane:
- omama laiapõhjalisi teadmisi ja süsteemset ülevaadet oma uurimisvaldkonnas ning sügavaid ja ajakohaseid teadmisi uurimisvaldkonna kitsamas osas;
- mõistma olemasolevate uurimisvaldkonna siseste ja valdkondadevaheliste teadmiste ja uurimismeetodite tähendust ja ulatust, et neid vajadusel laiendada, ümber hinnata ja sõnastada;
- oskama iseseisvalt ja kriitiliselt analüüsida, sünteesida ja hinnata uusi ja keerulisi erialaspetsiifilisi ideid ning loovalt ja teadusliku täpsusega identifitseerida ja formuleerida uurimisküsimusi;
- valdama oma uurimisvaldkonna uurimismetoodikaid;
- oskama iseseisvalt tegutseda keerulises, sealhulgas rahvusvahelises töö- ja õpikeskkonnas, sealhulgas uurimistöös, mis nõuab juhtimis- ja meeskonnatööoskusi, innovaatilist mõtlemist ning strateegiliste otsuste tegemise võimet;
- oskama algatada, kavandada, rakendada ja kriitiliselt hinnata uurimis- ning arendustöid, mis viivad uute teadmiste ning protseduuriliste lahendusteni;
- oskama anda teaduseetilisi hinnanguid, saama aru teaduse võimalustest ja piirangutest, teaduse ühiskondlikust rollist ning inimeste vastutusest teadussaavutuste kasutamisel;
- suutma analüüsida sotsiaalseid norme ja suhteid, neile vastata ning tegutseda vajadusel nende muutmiseks;
- olema võimeline suuliselt ja kirjalikult esitama teadussuuna ja oma uurimistööga seonduvaid probleeme, järeldusi ja nende aluseks olevaid teooriaid nii erialaspetsialistidest auditooriumile kui ka erialaväliste inimestega suhtlemisel, argumenteerima ning osalema sellekohastes aruteludes oma õppekeeles ja oma erialal olulises võõrkeeles, sealhulgas avaldama originaalseid teadustulemusi rahvusvaheliselt eelretsenseeritavates teadusväljaannetes või kunstide erialadel loometöid rahvusvahelisele auditooriumile;
- oskama identifitseerida oma vajadusi uute teadmiste või oskuste järele ning toetama teiste õppimist nii hariduse ja teaduse kontekstis kui ka laiemal ühiskondlikul tasandil;
- olema pädevalt võimeline edasi andma oma teadmisi õpetamise, juhendamise või muul teel.
4.2. Doktoriõppe õppekava lõpetamisel saavutatavad õpiväljundid on kooskõlas kvalifikatsiooniraamistiku 8. tasemel kirjeldatud üldnõuetega.
| Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas |
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 „Kõrgharidusstandard” lisa 2 |
Õppevaldkondade ja suundade loetelu
I. Õppevaldkonnad
1. Haridus
2. Humanitaaria ja kunst
3. Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus
4. Loodus- ja täppisteadused
5. Tehnika, tootmine ja ehitus
6. Põllumajandus
7. Tervis ja heaolu
8. Teenindus
II. Õppesuunad
1. Õppesuund hariduse õppevaldkonnas on õpetajakoolitus ja kasvatusteadused
2. Õppesuunad humanitaaria ja
kunsti õppevaldkonnas on:
1) kunstid
2) humanitaaria
3. Õppesuunad sotsiaalteaduste,
ärinduse ja õiguse õppevaldkonnas on:
1) sotsiaal- ja
käitumisteadused
2) ajakirjandus ja
infolevi
3) ärindus ja haldus
4) õigus
4. Õppesuunad loodus- ja
täppisteaduste õppevaldkonnas on:
1) bioteadused
2) füüsikalised
loodusteadused
3) matemaatika ja
statistika
4) arvutiteadused
5. Õppesuunad tehnika, tootmise ja
ehituse õppevaldkonnas on:
1) tehnikaalad
2) tootmine ja
töötlemine
3) arhitektuur ja
ehitus
6. Õppesuunad põllumajanduse
õppevaldkonnas on:
1) põllumajandus, metsandus ja
kalandus
2) veterinaaria
7. Õppesuunad tervise ja heaolu
õppevaldkonnas on:
1) tervis
2) sotsiaalteenused
8. Õppesuunad teeninduse
õppevaldkonnas on järgmised:
1) isikuteenindus
2) transporditeenused
3) keskkonnakaitse
4) turvamine
| Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas |
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 „Kõrgharidusstandard” lisa 3 |
Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavad diplomid ja akadeemilised kraadid
|
ÕPPEVALDKOND |
ÕPPEKAVAGRUPP |
KÕRGKOOL | |
|
|
Diplomite ja akadeemiliste kraadide nimetused eesti ja inglise keeles |
Akronüüm | |
|
Haridus |
| ||
|
Õpetajakoolitus ja kasvatusteadus |
| ||
|
Rakenduskõrgharidusõppe
diplom
|
| ||
|
Haridusteaduse
bakalaureus
|
| ||
|
Haridusteaduse
magister
|
| ||
|
Filosoofiadoktor
|
| ||
|
Humanitaaria ja kunstid |
| ||
|
Humanitaaria |
| ||
|
Rakenduskõrghariduse
diplom
|
| ||
|
Humanitaarteaduse
bakalaureus
|
| ||
|
Humanitaarteaduse
magister
|
| ||
|
Filosoofiadoktor
|
| ||
|
Keeled ja kultuurid |
| ||
|
Rakenduskõrghariduse
diplom
|
| ||
|
Humanitaarteaduse
bakalaureus
|
| ||
|
Humanitaarteaduse
magister
|
| ||
|
Filosoofiadoktor
|
| ||
|
Kunstid |
| ||
|
Rakenduskõrghariduse diplom
|
| ||
|
Humanitaarteaduse
bakalaureus
|
| ||
|
Humanitaarteaduse magister |
| ||
|
Kunstide
magister
|
| ||
|
Filosoofiadoktor
|
| ||
|
Muusika ja teatrikunst |
| ||
|
Rakenduskõrghariduse
diplom
|
| ||
|
Humanitaarteaduse
bakalaureus
|
| ||
|
Humanitaarteaduse magister |
| ||
|
Kunstide
magister
|
| ||
|
Filosoofiadoktor
|
| ||
|
Usuteadus |
| ||
|
Rakenduskõrghariduse
diplom
|
| ||
|
Humanitaarteaduse
bakalaureus
|
| ||
|
Usuteaduse
magister
|
| ||
|
Filosoofiadoktor
|
| ||
|
Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus |
| ||
|
Ajakirjandus ja infolevi |
| ||
|
Rakenduskõrghariduse
diplom
|
| ||
|
Sotsiaalteaduse
bakalaureus
|
| ||
|
Humanitaarteaduse magister |
| ||
|
Sotsiaalteaduse
magister
|
| ||
|
Filosoofiadoktor
|
| ||
|
Psühholoogia |
| ||
|
Rakenduskõrghariduse
diplom
|
| ||
|
Sotsiaalteaduse
bakalaureus
|
| ||
|
Sotsiaalteaduse
magister
|
| ||
|
Filosoofiadoktor
|
| ||
|
Sotsiaalteadused |
| ||
|
Rakenduskõrghariduse
diplom
|
| ||
|
Sotsiaalteaduse
bakalaureus
|
| ||
|
Sotsiaalteaduse
magister
|
| ||
|
Filosoofiadoktor
|
| ||
|
Õigus |
| ||
|
Rakenduskõrghariduse
diplom
|
| ||
|
Sotsiaalteaduse
bakalaureus
|
| ||
|
Õigusteaduse
magister
|
| ||
|
Filosoofiadoktor
|
| ||
|
Ärindus ja haldus |
| ||
|
Rakenduskõrghariduse
diplom
|
| ||
|
Sotsiaalteaduse
bakalaureus
|
| ||
|
Sotsiaalteaduse
magister
|
| ||
|
Ärijuhtimise
magister
|
| ||
|
Filosoofiadoktor
|
| ||
|
Loodus- ja täppisteadused |
| ||
|
Bio- ja keskkonnateadused |
| ||
|
Loodusteaduse
bakalaureus
|
| ||
|
Loodusteaduse
magister
|
| ||
|
Filosoofiadoktor
|
| ||
|
Füüsikalised loodusteadused |
| ||
|
Rakenduskõrghariduse diplom
|
| ||
|
Loodusteaduse
bakalaureus
|
| ||
|
Loodusteaduse
magister
|
| ||
|
Filosoofiadoktor
|
| ||
|
Informaatika ja infotehnoloogia |
| ||
|
Rakenduskõrghariduse
diplom
|
| ||
|
Loodusteaduse bakalaureus
|
| ||
|
Tehnikateaduse
bakalaureus
|
| ||
|
Loodusteaduse
magister
|
| ||
|
Tehnikateaduse
magister
|
| ||
|
Filosoofiadoktor
|
| ||
|
Matemaatika ja statistika |
| ||
|
Loodusteaduse
bakalaureus
|
| ||
|
Loodusteaduse
magister
|
| ||
|
Filosoofiadoktor
|
| ||
|
Tehnika, tootmine ja ehitus |
| ||
|
Arhitektuur ja ehitus |
| ||
|
Rakenduskõrghariduse
diplom
|
| ||
|
Tehnikateaduse
bakalaureus
|
| ||
|
Tehnikateaduse
magister
|
| ||
|
Tehnikateaduste magister * |
| ||
|
Arhitektuurimagister
|
| ||
|
Filosoofiadoktor
|
| ||
|
Tehnika, tootmine ja tehnoloogia |
| ||
|
Rakenduskõrghariduse
diplom
|
| ||
|
Tehnikateaduse
bakalaureus
|
| ||
|
Tehnikateaduse
magister
|
| ||
|
Filosoofiadoktor
|
| ||
|
Põllumajandus |
| ||
|
Põllumajandus, metsandus ja kalandus |
| ||
|
Rakenduskõrghariduse
diplom
|
| ||
|
Põllumajandusteaduse
bakalaureus
|
| ||
|
Põllumajandusteaduse
magister
|
| ||
|
Loodusteaduse
magister
|
| ||
|
Filosoofiadoktor
|
| ||
|
Veterinaaria |
| ||
|
Loomaarstikraad
|
| ||
|
Filosoofiadoktor
|
| ||
|
Tervis ja heaolu |
| ||
|
Meditsiin |
| ||
|
Arstikraad
|
| ||
|
Farmaatsiamagister
|
| ||
|
Hambaarstikraad
|
| ||
|
Filosoofiadoktor
|
| ||
|
Tervishoid |
| ||
|
Rakenduskõrghariduse
diplom
|
| ||
|
Terviseteaduse
bakalaureus
|
| ||
|
Terviseteaduse
magister
|
| ||
|
Filosoofiadoktor
|
| ||
|
Sotsiaalteenused |
| ||
|
Rakenduskõrghariduse
diplom
|
| ||
|
Sotsiaalteaduse
bakalaureus
|
| ||
|
Sotsiaalteaduse
magister
|
| ||
|
Teenindus |
| ||
|
Isikuteenindus |
| ||
|
Rakenduskõrghariduse
diplom
|
| ||
|
Sotsiaalteaduse
bakalaureus
|
| ||
|
Sotsiaalteaduse
magister
|
| ||
|
Keskkonnahoid |
| ||
|
Rakenduskõrghariduse
diplom
|
| ||
|
Loodusteaduse
bakalaureus
|
| ||
|
Loodusteaduse
magister
|
| ||
|
Filosoofiadoktor
|
| ||
|
Riigikaitse |
| ||
|
Rakenduskõrghariduse
diplom
|
| ||
|
Sotsiaalteaduse
magister
|
| ||
|
Sisekaitse |
| ||
|
Rakenduskõrghariduse
diplom
|
| ||
|
Sotsiaalteaduse
magister
|
| ||
|
Sport |
| ||
|
Rakenduskõrghariduse
diplom
|
| ||
|
Sporditeaduse
bakalaureus
|
| ||
|
Sporditeaduse
magister
|
| ||
|
Filosoofiadoktor
|
| ||
|
Transporditeenused |
| ||
|
Rakenduskõrghariduse
diplom
|
| ||
|
Tehnikateaduse
bakalaureus
|
| ||
|
Tehnikateaduse
magister
|
| ||
* Ehitusinseneriõppe bakalaureuse ja magistriõppe integreeritud õppekava lõpetajale väljastatav akadeemiline kraad
Õppeasutuste nimed ja akronüümid
AVALIK-ÕIGUSLIKUD ÜLIKOOLID
EKA Eesti Kunstiakadeemia
EMÜ Eesti Maaülikool
EMTA Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
TTÜ Tallinna Tehnikaülikool
TLÜ Tallinna Ülikool
TÜ Tartu Ülikool
ERAÜLIKOOLID
AN Akadeemia Nord
EBS Estonian Business School
EELKUI Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituut
EÜ Euroülikool
RIIGIRAKENDUSKÕRGKOOLID
EMERA Eesti Mereakadeemia
KVÜÕA Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused
LVRKK Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
SKA Sisekaitseakadeemia
ELA Eesti Lennuakadeemia
TPS Tallinna Pedagoogiline Seminar
TTK Tallinna Tehnikakõrgkool
TTHK Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
TKK Tartu Kõrgem Kunstikool
TTHKK Tartu Tervishoiu Kõrgkool
ERARAKENDUSKÕRGKOOLID
AK Arvutikolledž
EAÄA Eesti-Ameerika Äriakadeemia
EELKUS Eesti EKB Liidu Kõrgem Usuteaduslik Seminar
EIK Eesti Infotehnoloogia Kolledž
EMKTS Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar
KIS Kõrgkool I Studium
MK Mainori Kõrgkool
MJI Majanduse ja Juhtimise Instituut
SHI Sotsiaal-Humanitaarinstituut
TÄK Tallinna Ärijuhtimise Kolledž
TTA Tartu Teoloogia Akadeemia
RIIGIKUTSEÕPPEASUTUSED
TMK Tallinna Majanduskool
VKHK Võrumaa Kutsehariduskeskus
ERAKUTSEÕPPEASUTUSED
EHTE Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool
| Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas |
Facebook
X.com