Teksti suurus:

Riigi raamatupidamise üldeeskiri

Rahandusminister
määrus

lisa 13100719

Lisa 7

 

 
Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 «Riigi raamatupidamise üldeeskiri»
lisa 7

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE VORM

(Aruannetes ja lisades ei kajastata kirjeid (sh ridu ja veerge), millel ei ole kummalgi perioodil summat, võib lisada kirjeid, selgitusi ja eraldi lisasid, kui vastasel korral jääks oluline informatsioon avaldamata või ebaselgeks, kirjeid ei pea nummerdama, lisade numeratsiooni võib muuta, kui teatud lisas ei ole kirjeid, siis seda ei esitata)

MAJANDUSAASTA ARUANNE

1.1.20… – 31.12.20…

Aruandekohustuslase nimetus:

Aadress:

Telefon:

Faks:

E-post:

Interneti kodulehekülg:

Tegevjuht:

Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja siseauditi eest vastutava isiku arvamusest majandusaasta aruande kohta.

Dokument koosneb … leheküljest.

TEGEVUSARUANNE

TEGEVJUHTKONNA DEKLARATSIOON

Tegevjuhtkond kinnitab oma vastutust lehekülgedel … kuni … toodud … aasta raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitab oma parimas teadmises, et:
1) raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga;
2) raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.

Nimi

Allkiri

Kuupäev

 

BILANSS

Lisa

31.12.20X2

31.12.20X1

Varad

 

 

 

Käibevara

 

 

 

 

Raha ja pangakontod

1

 

 

 

Finantsinvesteeringud

2

 

 

 

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded

4

 

 

 

Muud nõuded ja ettemaksed

5

 

 

 

Varud

6

 

 

Põhivara

 

 

 

 

Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes

7

 

 

 

Osalused tütar- ja sidusettevõtjates

8

 

 

 

Pikaajalised finantsinvesteeringud

2

 

 

 

Pikaajalised maksu-, lõivu- ja trahvinõuded

4

 

 

 

Pikaajalised nõuded ja ettemaksed

5

 

 

 

Kinnisvarainvesteeringud

9

 

 

 

Materiaalne põhivara

10

 

 

 

Immateriaalne põhivara

11

 

 

 

Bioloogilised varad

12

 

 

Kohustused ja netovara

 

 

 

Lühiajalised kohustused

 

 

 

 

Saadud maksude, lõivude ja trahvide ettemaksed

4

 

 

 

Võlad hankijatele

 

 

 

 

Võlad töövõtjatele

 

 

 

 

Muud kohustused ja saadud ettemaksed

5

 

 

 

Eraldised

13

 

 

 

Laenukohustused

14

 

 

 

Tuletisinstrumendid

15

 

 

Pikaajalised kohustused

 

 

 

 

Võlad hankijatele

 

 

 

 

Pikaajalised kohustused ja saadud ettemaksed

5

 

 

 

Eraldised

13

 

 

 

Sihtfinantseerimine

16

 

 

 

Laenukohustused

14

 

 

Netovara

 

Reservid

 

 

 

 

Akumuleeritud ülejääk (puudujääk)

 

 

 

 

TULEMIARUANNE

Lisa

20X2

20X1

Tegevustulud

 

 

 

 

Maksud

4

 

 

 

Lõivud

4

 

 

 

Müüdud tooted ja teenused

17

 

 

 

Muud tulud

18

 

 

 

Toetused

16

 

 

Tegevuskulud

 

 

 

 

Toetused

16

 

 

 

Tööjõukulud

19

 

 

 

Muud tegevuskulud

20

 

 

 

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus

21

 

 

Aruandeperioodi tegevustulem

 

 

 

Finantstulud ja -kulud

 

 

 

 

Intressikulu

5, 14

 

 

 

Tulem kapitaliosaluse meetodil

7, 8

 

 

 

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt

2, 5

 

 

 

Muud finantstulud ja -kulud

2, 5, 14

 

 

Aruandeperioodi tulem enne arveldusi riigieelarvega*

Netofinantseerimine riigieelarvest*

22

 

 

Aruandeperioodi tulem**

 

 

 


* Kajastavad riigiraamatupidamiskohustuslased
** Kajastavad riik, Rahandusministeerium ja kohalik omavalitsus

EELARVE TULUDE JA KULUDE TÄITMISE ARUANNE

 

20X2

20X1

 

Klassifikaatori tunnus

Klassifikaatori nimetus

Eelarve

Täitmine

Eelarve

Täitmine

 

 

 

 

 

 

 

 

KOKKU

 

 

 

 

 

(Kohustuslik riigile ja riigiraamatupidamiskohustuslasele. Kohalik omavalitsus koostab eelarve tulude ja kulude täitmise aruande vastavalt valla või linna eelarve täitmise jälgimiseks sätestatule. Soovituslik muudele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutelele.)

Selgitus:
• millest tuleneb eelarve täitmise aruande ja tulemiaruande vahe (kassa- ja tekke-
   põhine printsiip, erinevad arvestuspõhimõtted)

 

RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudsel meetodil)

Lisa

20X2

20X1

Rahavood põhitegevusest

 

 

 

 

Aruandeperioodi tegevustulem

 

 

 

 

Korrigeerimised:

 

 

 

 

 

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus

20

 

 

 

 

Kasum/kahjum põhivara müügist

18

 

 

 

 

Sihtfinantseerimise amortisatsioon

16

 

 

 

 

Ebatõenäoliselt laekuvate laenude muutus

 

 

 

 

Käibevara netomuutus

 

 

 

 

 

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuete muutus

 

 

 

 

 

Muude nõuete ja ettemaksete muutus

 

 

 

 

 

Varude muutus

 

 

 

 

Kohustuste netomuutus

 

 

 

 

 

Saadud maksude, lõivude, trahvide ettemaksete muutus

 

 

 

 

 

Võla muutus hankijatele

 

 

 

 

 

Võla muutus töövõtjatele

 

 

 

 

 

Muude kohustuste ja saadud ettemaksete muutus

 

 

 

 

 

Eraldiste muutus

 

 

 

 

 

Kokku rahavood põhitegevusest

 

 

 

 

Rahavood investeerimisest

 

 

 

 

Tasutud põhivara (v.a finantsvarad) soetamisel

9–12

 

 

 

Kapitalirendi tingimustel soetatud põhivara

10

 

 

 

Laekunud põhivara (v.a finantsvarad) müügist

18

 

 

 

Laekunud põhivara sihtfinantseerimine

16

 

 

 

Tasutud osaluste omandamisel

7, 8

 

 

 

Laekunud osaluste müügist

7, 8

 

 

 

Laekunud dividendid

2, 7

 

 

 

Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel

 

 

 

 

Laekunud finantsinvesteeringute müügist

 

 

 

 

Antud laenud

 

 

 

 

Antud laenude tagasimaksed

 

 

 

 

Laekunud finantstulud

 

 

 

 

Kokku rahavood investeerimisest

 

 

 

Rahavood finantseerimisest

 

 

 

 

Arvelduskrediidi muutus

 

 

 

 

Laekunud võlakirjade emiteerimisest

 

 

 

 

Tasutud võlakirjade lunastamisel

 

 

 

 

Saadud laenud

 

 

 

 

Laenude tagasimaksed

 

 

 

 

Tasutud kapitalirendi põhiosa makseid

 

 

 

 

Makstud intressid

 

 

 

 

Makstud muud finantskulud

 

 

 

 

Rahalised netosiirded riigieelarvest

 

 

 

 

Kokku rahavood finantseerimisest

 

 

 

Puhas rahavoog

 

 

 

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul

1

 

 

Raha ja selle ekvivalentide muutus

 

 

 

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul

1

 

 

NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

(RRK-d ei täida netovara muutuste aruannet, v.a Rahandusministeerium)

 

Reserv 1

Reserv 2

Akumuleeritud tulem

Kokku

Saldo 31.12. 20x0

 

 

 

 

Muutused arvestuspõhimõtetes

 

 

 

 

Korrigeeritud algsaldo

 

 

 

 

Eraldamine reservidesse

 

 

 

 

Reservide kasutamine

 

 

 

 

Põhivara ümberhindlus

 

 

 

 

Perioodi puhastulem

 

 

 

 

Saldo 31.12.20x1

 

 

 

 

Eraldamine reservidesse

 

 

 

 

Reservide kasutamine

 

 

 

 

Põhivara ümberhindlus

 

 

 

 

Perioodi puhastulem

 

 

 

 

Saldo 31.12.20x2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Reservide liikumine

 

Stabiliseerimisreserv

 

Saldo aasta alguses

 

Intressitulu reservi vahendite paigutamiselt

 

Intressitulu maa erastamisega seotud järelmaksudelt

 

 

Reservi liikumine kokku

 

Saldo aasta lõpus

 

 

 

Reserv 2

 

Saldo aasta alguses

 

 

 

Reservi liikumine kokku

 

Saldo aasta lõpus

 

 

 

Reserv 3

 

 

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSMEETODID JA HINDAMISALUSED

(Muuta ja täiendada vastavalt olulistele varadele, kohustustele, tuludele, kuludele, avaldada ainult olemasolevatele kirjetele vastavad põhimõtted.)

Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga ja riigieelarve seadusega. Hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid) ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist (v.a kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid ning edasimüügi eesmärgil soetatud finantsvarad ja -kohustused).

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes Eesti kroonides.

Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks

Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast.

Raha ja raha ekvivalendid

Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ning lühiajalisi või katkestatavaid tähtajalisi deposiite. Rahavoogude aruandes kajastatakse raha ja selle ekvivalentidena lisaks eeltoodule ka kõrge likviidsusega väärtpabereid, mida on võimalik igal ajahetkel konverteerida rahaks (investeerimisfondide osakuid). Deposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenud laekumata intressid kajastatakse viitlaekumistena. Investeerimisfondide osakuid kajastatakse turuväärtuses.

Finantsinvesteeringud

Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse väärtpabereid, mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva.

Finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja muudesse omakapitaliinstrumentidesse (v.a osalused tütar- ja sidusettevõtjates) kajastatakse nende õiglases väärtuses, juhul kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtusena kasutatakse bilansipäeva börsinoteeringut. Juhul kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt määratav, kajastatakse aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (s.o algne soetusmaksumus miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse).

Finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja muudesse võlainstrumentidesse, mida hoitakse lunastustähtajani, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemist intressimäära. Muid võlainstrumente kajastatakse nende õiglases väärtuses.

Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt tehingupäeval.

Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded

Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud.

Pikaajalisi nõudeid kajastatakse algselt saadaoleva tasu nüüdisväärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.

Varud

Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses. Muud varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude jäägi hindamisel kasutatakse olenevalt varude grupist kas FIFO või kaalutud keskmise soetushinna meetodit.

Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest.

Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes

Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse neid osalusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes, mille üle riigiraamatupidamiskohustuslasel on valitsev või oluline mõju. Osalused on bilansis kajastatud kapitaliosaluse meetodil.

Osalused tütar- ja sidusettevõtjates

Tütarettevõtjat loetakse kontrolli all olevaks, kui aruandekohustuslane omab üle 50% tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nimetada või tagasi kutsuda enamikku nõukogu liikmetest. Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat, milles omatakse hääleõigusega aktsiatest või osadest 20 kuni 50%. Osalusi tütar- ja sidusettevõtjate aktsiates ja osades kajastatakse kapitaliosaluse meetodil.

Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maad või hooneid), mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida aruandekohustuslane ega ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused).

Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 10 000 kroonist. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 krooni, kajastatakse kuni kasutuselevõtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse.

Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis pikendavad vara kasulikku tööiga ning tõstavad vara kvaliteeti või tööjõudlust üle algselt arvatud taseme, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes.

Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast.

Kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised:

• Hooned ja rajatised

• Masinad ja seadmed

• Infotehnoloogilised seadmed ja arvutustehnika

• Muu inventar, tööriistad ja sisseseade

Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

Immateriaalne põhivara

Immateriaalset põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 10 000 kroonist. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit ja amortisatsioonimäärad aastas on järgmised:

• Tarkvara

• Õigused ja litsentsid

• Arenguväljaminekud

Üldjuhul kajastatakse uurimis- ja arenguväljaminekud tekkimise momendil kuluna. Erandiks on arenguväljaminekud, mis on identifitseeritavad ja mis tõenäoliselt osalevad järgmistel perioodidel tehtavates tegevustes.

Bioloogilised varad

Bioloogilised varad kajastatakse õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügiga kaasnevad kulutused. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt määrata, kajastatakse neid soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum ja allahindlused. Juhul kui ka soetusmaksumuse kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, kajastatakse bioloogilist vara bilansiväliselt.

Maavarasid ja mittearendatavaid bioloogilisi ressursse kajastatakse bilansiväliselt.

Renditud varad

Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.

(a) Aruandekohustuslane on rentnik

Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks.

Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

(b) Aruandekohustuslane on rendileandja

Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja finantstuluks.

Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

Eraldised ja potentsiaalsed kohustused

Bilansis kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva tekkinud kohustusi, millel on seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad aruandekohustuslase senisest tegevuspraktikast, mis nõuab varast loobumist ja mille suurust saab usaldusväärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest.

Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades potentsiaalsete kohustustena.

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, mille korral sihtfinantseerimise andja kontrollib toetuste sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset.

Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse tulemiaruandes kompenseeritavat kulu ja saadud toetust mõlemaid eraldi.

Varade sihtfinantseerimise korral lähtutakse sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist – sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses; varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse bilansis kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine

Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja -kohustused ning mitte-monetaarsed finantsvarad ja -kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, on bilansipäeva seisuga ümber hinnatud Eesti kroonidesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna.

Maksude arvestus

Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud (näiteks käibemaks, juhul kui ostjaks on mitte-käibemaksukohustuslane) on kajastatud soetamishetkel kuluna ning neid ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus.

Tulude arvestus

Kogutud maksude, lõivude ja trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatud maksudeklaratsioonidele ja muudele tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Dividenditulu arvestatakse dividendide väljakuulutamisel.

Netofinantseerimine riigieelarvest

Kulude ja põhivara soetus kaetakse riigieelarvest ja kajastatakse saadud siiretena. Arvestatud tulude üleandmist riigieelarvesse kajastatakse antud siiretena. Samuti kajastatakse siiretena teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega tehtud muid tehinguid (varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikused üleandmised). Riigi koondaruandes siirded elimineeritakse.

Bilansipäevajärgsed sündmused

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva [aruande esitamise kuupäev] vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.

Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades.

Tegevjuht ________________________

LISAD

Lisa 1. Raha ja selle ekvivalendid

 

31.12.20X2

31.12.20X1

Sularaha

 

 

Raha teel

 

 

Arvelduskontod pankades

 

 

Tähtajalised deposiidid pankades

 

 

Raha ja pangakontod kokku

 

 

Osalused investeerimisfondides (vt lisa 2)

 

 

Raha ja selle ekvivalendid kokku

 

 

Lisa 2. Finantsinvesteeringud

 

31.12.20X2

31.12.20X1

Lühiajalised finantsinvesteeringud

 

 

Osalused rahaturufondides

 

 

Noteeritud aktsiad ja muud omakapitaliinstrumendid

 

 

Noteeritud võlakirjad ja muud võlainstrumendid

 

 

Lühiajalised tähtajani hoitavad võlakirjad

 

 

Pikaajalised tähtajani hoitavad võlakirjad

 

 

Noteerimata aktsiad ja muud omakapitaliinstrumendid

 

 

Muud lühiajalised finantsinvesteeringud

 

 

Kokku

 

 

   Sh kajastatud õiglases väärtuses

 

 

   Sh kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses

 

 

Pikaajalised finantsinvesteeringud

 

 

Pikaajalised osalused investeerimisfondides

 

 

Noteeritud aktsiad ja muud omakapitaliinstrumendid

 

 

Noteeritud võlakirjad ja muud võlainstrumendid

 

 

Tähtajani hoitavad võlakirjad

 

 

Muud pikaajalised finantsinvesteeringud

 

 

Kokku

 

 

   Sh kajastatud õiglases väärtuses

 

 

   Sh kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses

 

 

Finantsinvesteeringud kokku

 

 

 

Tulud ja kulud finantsinvesteeringutelt

20X2

20X1

Kasum / kahjum müügist

 

 

Kasum / kahjum ümberhindlusest

 

 

Intressitulu

 

 

Dividenditulu

 

 

Valuuta kursivahed

 

 

Kokku

 

 

 

Selgitus: investeerimispoliitika; intressimäärad; tähtajad

Lisa 3. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega

(üksused, kellel on tehinguid väga paljude avaliku sektori üksustega (näiteks Rahandusministeerium), ei kajasta eraldi iga üksikut üksust, vaid täidavad ainult read «Kokku»)

3.A. Nõuded ja kohustused

 

Lühiajalised nõuded

Pikaajalised nõuded

Lühiajalised kohustused

Pikaajalised kohustused

1) Riigiraamatupidamis-
kohustuslased
[NIMI]
[ …. ]

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

2) Kohalikud omavalitsused
[NIMI]
[ …. ]

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

3) Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud
[NIMI]
[ …. ]

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

4) Sihtasutused ja mittetulundusühingud
[NIMI]
[ …. ]

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

5) Tütarettevõtjad
[NIMI]
[ …. ]

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

Avaliku sektori üksused kokku

 

 

 

 

6) Sidusettevõtjad
[NIMI]
[ …. ]

 

 

 

 

7) Muud sidusüksused
[NIMI]
[ …. ]

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

 

Selgitus:



3.B. Tulud ja kulud

 

Maksud ja lõivud

Toodete ja teenuste müük

Toetused

Muud tulud ja kulud

Finantstulud ja -kulud

Tulu

Kulu tööjõu-
kuludes

Kulu tegevus-
kuludes

Tulu

Kulu

Tulu

Kulu

Tulu

Kulu

Tulu

Kulu

1) Riigiraamatupidamis-
kohustuslased
[NIMI]
[ …. ]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2) Kohalikud omavalitsused
[NIMI]
[ …. ]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3) Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud
[NIMI]
[ …. ]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4) Sihtasutused ja mittetulundusühingud
[NIMI]
[ …. ]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5) Tütarettevõtjad
[NIMI]
[ …. ]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Avaliku sektori üksused kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

6) Sidusüksused
[NIMI]
[ …. ]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Selgitus:

4. Maksud, lõivud, trahvid

4.A. Maksu-, lõivu-, trahvinõuded ja kohustused

 

Lühi-
ajalised nõuded

Pika-
ajalised nõuded

Maks-
tud ette-
maksed

Saadud ette-
maksed

Lühi-
ajalised kohus-
tused

Pika-
ajalised kohus-
tused

Maksud

 

 

 

 

 

 

… (maksuliikide kaupa)

 

 

 

 

 

 

Maksud kokku

 

 

 

 

 

 

sh brutosummas

 

 

 

 

 

 

Miinus ebatõenäoliselt laekuvad nõuded

 

 

 

 

 

 

sh avaliku sektori üksustelt

 

 

 

 

 

 

Lõivud

 

 

 

 

 

 

[…]

 

 

 

 

 

 

Lõivud kokku

 

 

 

 

 

 

sh brutosummas

 

 

 

 

 

 

Miinus ebatõenäoliselt laekuvad nõuded

 

 

 

 

 

 

sh avaliku sektori üksustelt

 

 

 

 

 

 

Loodusressursside kasutamise ja saastetasud

 

 

 

 

 

 

[…]

 

 

 

 

 

 

Loodusressursside kasutamise ja saastetasud kokku

 

 

 

 

 

 

sh brutosummas

 

 

 

 

 

 

Miinus ebatõenäoliselt laekuvad nõuded

 

 

 

 

 

 

sh avaliku sektori üksustelt

 

 

 

 

 

 

Trahvid

 

 

 

 

 

 

[…]

 

 

 

 

 

 

Trahvid kokku

 

 

 

 

 

 

sh brutosummas

 

 

 

 

 

 

Miinus ebatõenäoliselt laekuvad nõuded

 

 

 

 

 

 

sh avaliku sektori üksustelt

 

 

 

 

 

 

Kohtuotsuse alusel välja mõistetud nõuded

 

 

 

 

 

 

sh brutosummas

 

 

 

 

 

 

Miinus ebatõenäoliselt laekuvad nõuded

 

 

 

 

 

 

sh avaliku sektori üksustelt

 

 

 

 

 

 

Maksuvõlalt arvestatud intressinõuded

 

 

 

 

 

 

[…]

 

 

 

 

 

 

sh brutosummas

 

 

 

 

 

 

Miinus ebatõenäoliselt laekuvad nõuded

 

 

 

 

 

 

MAKSUD, LÕIVUD, TRAHVID KOKKU

 

 

 

 

 

 

sh avaliku sektori üksustelt

 

 

 

 

 

 

 

Selgitus:

4.B. Maksu-, lõivu-, trahvikulu

 

Tulud

Ebatõenäoli-
selt laekuvaks hinnatud

Edasi-
andmised

Maksud

 

 

 

… (maksuliikide kaupa)

 

 

 

Maksud kokku

 

 

 

sh brutosummas

 

 

 

Miinus ebatõenäoliselt laekuvad nõuded

 

 

 

sh avaliku sektori üksustelt

 

 

 

Lõivud

 

 

 

[…]

 

 

 

Lõivud kokku

 

 

 

sh brutosummas

 

 

 

Miinus ebatõenäoliselt laekuvad nõuded

 

 

 

sh avaliku sektori üksustelt

 

 

 

Loodusressursside kasutamise ja saastetasud

 

 

 

[…]

 

 

 

Loodusressursside kasutamise ja saastetasud kokku

 

 

 

sh brutosummas

 

 

 

Miinus ebatõenäoliselt laekuvad nõuded

 

 

 

sh avaliku sektori üksustelt

 

 

 

Trahvid

 

 

 

[…]

 

 

 

Trahvid kokku

 

 

 

sh brutosummas

 

 

 

Miinus ebatõenäoliselt laekuvad nõuded

 

 

 

sh avaliku sektori üksustelt

 

 

 

Kohtuotsuse alusel välja mõistetud nõuded

 

 

 

[…]

 

 

 

sh brutosummas

 

 

 

Miinus ebatõenäoliselt laekuvad nõuded

 

 

 

sh avaliku sektori üksustelt

 

 

 

Maksuvõlalt arvestatud intressinõuded

 

 

 

[…]

 

 

 

sh brutosummas

 

 

 

Miinus ebatõenäoliselt laekuvad nõuded

 

 

 

MAKSUD, LÕIVUD, TRAHVID KOKKU

 

 

 

sh avaliku sektori üksustelt

 

 

 

 

Selgitus:

Lisa 5. Muud nõuded ja kohustused

 

31.12.20X2

31.12.20X1

Lühiajaline osa

Pikaajaline osa

Lühiajaline osa

Pikaajaline osa

Laenunõuded avaliku sektori üksuste vastu

 

 

 

 

[…]

 

 

 

 

[…]

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

Muud laenunõuded

 

 

 

 

[…]

 

 

 

 

[…]

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

LAENUNÕUDED KOKKU

 

 

 

 

Muud nõuded ja ettemaksed

 

 

 

 

Nõuded ostjate vastu

 

 

 

 

Viitlaekumised

 

 

 

 

Nõuded toetuste ja siirete eest

 

 

 

 

Muud nõuded

 

 

 

 

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded
(vt lisa 4)

 

 

 

 

Ettemakstud toetused

 

 

 

 

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud

 

 

 

 

Muud nõuded ja ettemaksed kokku

 

 

 

 

Muud kohustused ja saadud ettemaksed

 

 

 

 

Maksu-, lõivu- ja trahvikohustused
(vt lisa 4)

 

 

 

 

Viitvõlad

 

 

 

 

Toetuste ja siirete kohustused

 

 

 

 

Muud kohustused

 

 

 

 

Toetusteks saadud ettemaksed

 

 

 

 

Muud saadud ettemaksed ja tulevaste perioodide tulud

 

 

 

 

Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku

 

 

 

 

 

Tulud ja kulud muudelt nõuetelt ja kohustustelt

20X2

20X1

Intressitulu laenudelt

 

 

Kulu ebatõenäoliselt laekuvateks loetud laenudest

 

 

Intressitulu diskonteeritud pikaajalistelt nõuetelt

 

 

Intressikulu diskonteeritud pikaajalistelt kohustustelt

 

 

Valuuta kursivahed

 

 

Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks loetud muudelt nõuetelt

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

Selgitus: laenude kohta esitada keskmised intressimäärad ja tagasimaksetähtajad;
pikaajaliste muude nõuete ja kohustuste puhul esitada tagasimaksetähtajad ja intressimäärad.

Lisa 6. Varud

 

31.12.20X2

31.12.20X1

Strateegilised varud

 

 

[…]

 

 

[…]

 

 

Strateegilised varud kokku

 

 

Tooraine ja materjal

 

 

Lõpetamata toodang

 

 

Valmistoodang

 

 

Ostetud kaubad müügiks

 

 

Üleandmata tsentraliseeritud korras soetatud varud

 

 

Ettemaksed

 

 

Varud kokku

 

 

 

Selgitus: tehtud allahindlused, allahindluste tühistamised,
netorealiseerimismaksumuses kajastatud varud, saadud ja vastutavale hoiule antud varud.

Lisa 7. Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes

 

Osalus netovaras perioodi alguses

Tulem kapitaliosaluse meetodil

Osalus netovaras perioodi lõpus

Sihtasutused

 

 

 

[Nimi]

 

 

 

[…]

 

 

 

Kokku

 

 

 

Mittetulundusühingud

 

 

 

[Nimi]

 

 

 

[…]

 

 

 

Kokku

 

 

 

KOKKU

 

 

 

 

Selgitus: aruandeperioodil asutatud ja lõpetatud sihtasutused ja mittetulundusühingud, asutamisel tehtud sissemaksed, sh mitterahalised varade ja kohustuste üleandmised; lõpetamisel tagasi saadud varad ja kohustused.

Lisa 8. Tütar- ja sidusettevõtjad

 

%

Bilansi-
line väärtus perioodi alguses

Soetatud (soetus-
maksu-
muses)

Soetatud netovara

Saadud divi-
dendid

Müüdud (müügi-
hinnas)

Kasum/
kahjum müügist

Kasum/
kahjum kapitali-
osalusest

Bilansi-
line väärtus perioodi lõpus

Tütar-
ettevõtjad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

[Nimi]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Sidus-
ettevõtjad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

[Nimi]

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Selgitus: asukohamaa, kui ei asu Eestis, äriühenduste korral avalikustada informatsioon lähtudes RTJ 11 nõuetest.

Lisa 9. Kinnisvarainvesteeringud

Soetusmaksumus perioodi alguses

 

Akumuleeritud kulum

 

Jääkväärtus perioodi alguses

 

Soetused ja parendused soetushinnas

 

Ümberklassifitseerimine

 

Müügid müügihinnas

 

Müügikasum / -kahjum

 

Amortisatsioon ja allahindlused

 

Soetusmaksumus perioodi lõpus

 

Akumuleeritud kulum

 

Jääkväärtus perioodi lõpus

 

 

 

20X2

20X1

Renditulud kinnisvarainvesteeringutelt

 

 

Kinnisvarainvesteeringute halduskulud

 

 

 

Renditulu katkestamatutelt rendilepingutelt tulevastel perioodidel

 

Järgmisel majandusaastal

 

2. kuni 5. aastal

 

Pärast 5. aastat

 

 

Selgitus: olulised rendilepingud, mille korral saadav renditasu erineb oluliselt turuhinnast.

Lisa 10. Materiaalne põhivara

 

Maa

Hooned ja raja-
tised

Kaitseots-
tarbeline põhivara

Masinad ja seadmed

Muu põhi-
vara

Lõpetamata tööd ja ette-
maksed

Kokku

Soetusmaksumus perioodi alguses

 

 

 

 

 

 

 

Akumuleeritud kulum

 

 

 

 

 

 

 

Jääkväärtus perioodi alguses

 

 

 

 

 

 

 

Soetused ja parendused Soetusmaksumuses

 

 

 

 

 

 

 

sh sihtfinantseerimise arvel

 

 

 

 

 

 

 

sh kapitalirendi tingimustel

 

 

 

 

 

 

 

Siiretena saadud varade jääkväärtus

 

 

 

 

 

 

 

Ümberklassifitseerimine

 

 

 

 

 

 

 

Müüdud varad müügihinnas

 

 

 

 

 

 

 

Kasum/kahjum varade müügist

 

 

 

 

 

 

 

Siiretena üle antud varade jääkväärtus

 

 

 

 

 

 

 

Mitterahalise sihtfinantseerimisena üle antud jääväärtus

 

 

 

 

 

 

 

Amortisatsioon ja allahindlused

 

 

 

 

 

 

 

Ümberhindlus

 

 

 

 

 

 

 

Soetusmaksumus perioodi lõpus

 

 

 

 

 

 

 

Akumuleeritud kulum

 

 

 

 

 

 

 

Jääkväärtus perioodi lõpus

 

 

 

 

 

 

 

Sh kapitalirendi tingimustel:

 

 

 

 

 

 

 

Soetusmaksumus perioodi lõpul

 

 

 

 

 

 

 

Jääkväärtus perioodi lõpul

 

 

 

 

 

 

 

perioodi amortisatsioon

 

 

 

 

 

 

 

Sh panditud varad jääkväärtuses

 

 

 

 

 

 

 

 

Selgitus: ümberhindlused (summad, põhjus, hindamise läbiviijad, meetodid);
allahindlused (vara grupp, summad, hindamise läbiviijad, meetodid).

Lisa 11. Immateriaalne põhivara

Immateriaalne põhivara

Tark-
vara

Õigused ja litsentsid

Arengu-
välja-
minekud

Firma-
väärtus

Muu immate-
riaalne põhivara

Ette-
maksed

Kokku

Soetusmaksumus perioodi alguses

 

 

 

 

 

 

 

Akumuleeritud kulum

 

 

 

 

 

 

 

Jääkväärtus perioodi alguses

 

 

 

 

 

 

 

Soetatud soetusmaksumuses

 

 

 

 

 

 

 

Müüdud varad müügihinnas

 

 

 

 

 

 

 

Kasum/kahjum varade müügist

 

 

 

 

 

 

 

Amortisatsioon ja allahindlus

 

 

 

 

 

 

 

Soetusmaksumus perioodi lõpus

 

 

 

 

 

 

 

Akumuleeritud kulum

 

 

 

 

 

 

 

Jääkväärtus perioodi lõpus

 

 

 

 

 

 

 

 

Selgitus:

Lisa 12. Bioloogilised varad

 

Perioodi algul

Soetatud

Ümberhindlus

Müüdud müügi-
hinnas

Kasum/
kahjum varade müügist

Amorti-
satsioon

Perioodi lõpul

[Nimetus]

 

 

 

 

 

 

 

[Nimetus]

 

 

 

 

 

 

 

Kokku bioloogilised varad

 

 

 

 

 

 

 

 

Selgitus:

Lisa 13. Eraldised ja potentsiaalsed kohustused

Eraldised

Perioodi algul

Kasutatud perioodi jooksul

Tühistatud/ lisandunud perioodi jooksul

Pikaajalistele eraldistele arvestatud intressikulu

Perioodi lõpul

Pensionieraldised

 

 

 

 

 

Kohtuprotsesside suhtes

 

 

 

 

 

Antud garantiid

 

 

 

 

 

[…]

 

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

 

sh lühiajalised

 

 

 

 

 

Pikaajalised

 

 

 

 

 

 

Bilansivälised ja potentsiaalsed kohustused

Perioodi algul

Perioodi lõpul

Kohtuprotsesside suhtes

 

 

Antud garantiid

 

 

[…]

 

 

 

Selgitus: eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste kirjeldus, sh realiseerimise tõenäolisus, võimalik aeg ja summad, hindamispõhimõtted, pikaajaliste eraldiste diskonteerimise diskontomäär.

Lisa 14. Laenukohustused

14.A. Järelejäänud tähtaja järgi

Laenukohustused perioodi alguses

Täht-
ajaga kuni 1 aasta

Täht-
ajaga 1–2 aastat

Täht-
ajaga 2–3 aastat

Täht-
ajaga 3–4 aastat

Täht-
ajaga 4–5 aastat

Täht-
ajaga üle 5 aasta

Kokku

Võlakirjad

 

 

 

 

 

 

 

Laenud

 

 

 

 

 

 

 

Liisingud

 

 

 

 

 

 

 

Faktooringud

 

 

 

 

 

 

 

Muud laenukohustused

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

Laenukohustused perioodi lõpus

Täht-
ajaga kuni 1 aasta

Täht-
ajaga 1–2 aastat

Täht-
ajaga 2–3 aastat

Täht-
ajaga 3–4 aastat

Täht-
ajaga 4–5 aastat

Täht-
ajaga üle 5 aasta

Kokku

Võlakirjad

 

 

 

 

 

 

 

Laenud

 

 

 

 

 

 

 

Liisingud

 

 

 

 

 

 

 

Faktooringud

 

 

 

 

 

 

 

Muud laenukohustused

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

Kulud laenukohustustelt

20X2

20X1

Intressikulu võlakirjadelt

 

 

Intressikulu laenudelt

 

 

Intressikulu kapitalirendilt

 

 

Intressikulu faktooringult

 

 

Valuuta kursivahed

 

 

Muud laenukulud

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

Selgitus: individuaalselt olulised laenud näidata igas grupis eraldi;
keskmised intressimäärad, valuuta, laenukohustuste tagamiseks panditud varad;
olulised eritingimused.

Lisa 15. Tuletisinstrumendid

Selgitus: tehingud, intressimäärad, algus- ja lõppkuupäevad, alussummad, turuväärtus, mõju tulemiaruandele ja netovarale.

Lisa 16. Saadud ja antud toetused

 

Aruandeperioodil

Eelmisel perioodil

Saadud toetused

 

 

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

 

 

 

 

 

 

Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon

 

 

Mittesihtotstarbeline finantseerimine

 

 

 

 

 

 

Saadud toetused kokku

 

 

Sh avaliku sektori üksustelt

 

 

 

 

 

Antud toetused

 

 

Subsiidiumid

 

 

Sotsiaaltoetused

 

 

 

 

Sotsiaaltoetused kokku

 

 

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

 

 

 

 

Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

 

 

 

 

Mittesihtotstarbeline finantseerimine

 

 

 

 

 

 

Antud toetused kokku

 

 

Sh avaliku sektori üksustele

 

 

(Olulised kirjed esitatakse sealjuures igas grupis eraldi või alaliikide kaupa)

Põhivara sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimise jääk perioodi alguses

 

Perioodi jooksul saadud sihtfinantseerimine

 

 

 

Sihtfinantseerimise amortisatsioon

 

Siiretena üle antud sihtfinantseerimine

 

Sihtfinantseerimise jääk perioodi lõpus

 

 

Selgitus: saadud sihtfinantseerimine (kellelt, milleks, kaasfinantseerimine);
tingimuste mittetäitmise tõttu tagastatud või tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimise summad;
mitterahaline sihtfinantseerimine

Lisa 17. Müüdud tooted ja teenused

 

Aruandeperioodil

Eelmisel perioodil

[…]

 

 

[…]

 

 

[…]

 

 

Kokku

 

 

(Esitada kontoklassi 322 ja 323 tulud, järjestades need summade suuruse järgi aruandeaastal)

Selgitus:

Lisa 18. Muud tulud

 

Aruandeperioodil

Eelmisel perioodil

[…]

 

 

[…]

 

 

[…]

 

 

Kokku

T3

T3

(Esitada kontoklassi 38 tulud, järjestades need summade suuruse järgi aruandeaastal)

Selgitus:

Lisa 19. Tööjõukulud

 

Aruandeperioodil

Eelmisel perioodil

Avaliku teenistuse ametnike töötasud

 

 

Töötajate töötasud

 

 

Valitavate ja ametisse nimetatud isikute töötasud

 

 

Ajutiste lepinguliste töötajate töötasud

 

 

Koosseisuvälised töötasud

 

 

Töötasud kokku

 

 

Erisoodustused

 

 

Sotsiaalkindlustusmaks

 

 

Töötuskindlustusmaks

 

 

Tulumaks erisoodustustelt

 

 

Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse

 

 

Tööjõukulud kokku

 

 

 

Selgitus:

 

Keskmine töötajate arv

Aruandeperioodil

Eelmisel perioodil

Avaliku teenistuse ametnikud

 

 

Töötajad

 

 

Valitavad ja ametisse nimetatud isikud

 

 

Kokku

 

 

 

Selgitus:

Lisa 20. Muud tegevuskulud

 

Aruandeperioodil

Eelmisel perioodil

Administreerimiskulud

 

 

Uurimis- ja arendustööd

 

 

Lähetuskulud

 

 

Koolituskulud

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

 

(Igas grupis tuua välja olulised kirjed, reastada summade suuruse järgi aruandeperioodil, sh eraldi kajastada rendikulu olenemata summast)

Selgitus:

Lisa 21. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus

 

Aruandeperioodil

Eelmisel perioodil

Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (vt lisa 9)

 

 

Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa 10)

 

 

Immateriaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa 11)

 

 

Kasum/kahjum bioloogiliste varade ümberhindlusest (vt lisa 12)

 

 

Kokku

 

 

 

Selgitus:

Lisa 22. Netofinantseerimine riigieelarvest

 

Aruandeperioodil

Eelmisel perioodil

Rahalised siirded

 

 

Saadud riigieelarvest ülekannete tegemiseks

 

 

Riigieelarvesse üle antud laekumised

 

 

Rahalised netosiirded kokku

 

 

 

 

 

Mitterahalised siirded teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega

 

 

Saadud teistelt riigiraamatupidamiskohustuslastelt

 

 

Üle antud teistele riigiraamatupidamiskohustuslastele

 

 

Kustutatud EVP-de siirded

 

 

Mitterahalised siirded kokku

 

 

 

 

 

Netosiire tekke- ja kassapõhise tulemi vahe kandmiseks riigieelarvesse

 

 

 

 

 

Netofinantseerimine riigieelarvest kokku

 

 

Siirded teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega

 

Aruandeperioodil

Eelmisel perioodil

 

Saadud

Antud

Saadud

Antud

1) Riigiraamatupidamiskohustuslased

[NIMI]

[ …. ]

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

 

Selgitus:

HINNANG MAJANDUSAASTA ARUANDE ÕIGSUSE JA TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE KOHTA

(Siseauditi eest vastutav isik) …………………………………………… (nimi, kuupäev)

Tegevjuht ________________________

ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE

(Riigiraamatupidamiskohustuslase) 31.12.20.. lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja siseauditi eest vastutava isiku hinnangust riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta.

(Riigiraamatupidamiskohustuslase) tegevjuhtkond on koostanud tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande. (Riigiraamatupidamiskohustuslase juht) on majandusaasta aruande läbi vaadanud ja Vabariigi Valitsusele esitamiseks heaks kiitnud.

(Riigiraamatupidamiskohustuslase juht)

………………………… (nimi, kuupäev)

 

 

(Riigiraamatupidamiskohustuslase tegevjuht)

………………………… (nimi, kuupäev)