Teksti suurus:

Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused

Väljaandja:Majandus- ja taristuminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:27.04.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 24.04.2019, 3

Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused

Vastu võetud 06.01.2016 nr 3
RT I, 08.01.2016, 8
jõustumine 11.01.2016

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
09.01.2017RT I, 13.01.2017, 116.01.2017
27.01.2017RT I, 31.01.2017, 2503.02.2017
17.04.2019RT I, 24.04.2019, 227.04.2019

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 lõike alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Kohaldamisala

 (1) Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2014. a korralduse nr 528 „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Energiatõhusus” meetme „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne” (edaspidi meede) eesmärkide elluviimiseks ning tegevuste „Kaugküttekatelde renoveerimine ja kütuse vahetus” ja „Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimine” tulemuste saavutamiseks.

 (2) Käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste toetamiseks ja abikõlbliku kulu hüvitamiseks antav toetus on energiatõhusale kaugküttele ja -jahutusele antav investeeringuteks ette nähtud abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 EL-i aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 46 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ning konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

 (3) Kui käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud tegevustele antav toetus ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), artikli 2 punktide 41 ja 42 mõistes energiatõhusa kaugküttesüsteemi arendamiseks antav toetus, siis on toetus vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

 (4) Käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 4 nimetatud tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi VTA määruse mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut, kui kaugküttevõrguga liituja on äriühing.

 (5) Käesolevat määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

 (6) Käesolevat määrust ei kohaldata lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud juhtudel.

§ 2.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

 (1) Toetuse andmise eesmärk on kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsuse suurenemine ja tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkoguste vähenemine.

 (2) Toetuse andmise tulemusena väheneb energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse tõttu.

 (3) Projekt peab panustama vähemalt ühe järgmise meetme väljundnäitaja saavutamisse:
 1) renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus kaugküttes megavattides;
 2) renoveeritud või uue soojustorustiku pikkus kilomeetrites;
 3) arvestuslik CO2 vähenemine aastas.

§ 3.  Meetme rakendusasutus ja -üksus

 (1) Rakendusasutus on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

 (2) Rakendusüksus on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).

§ 4.  Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
 1) soojuse tootmise seadme renoveerimine on olemasoleva amortiseerunud ja ebaefektiivse soojuse tootmise seadme asendamine uuega, selle rekonstrueerimine või uue komplektse soojuse tootmise seadme ehitamine;
 2) soojustorustiku renoveerimine on olemasoleva amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku asendamine uuega, selle rekonstrueerimine või uue soojustorustiku ehitamine;
 3) võrgupiirkond on võrgupiirkond kaugkütteseaduse tähenduses;
 4) soojusmajanduse arengukava on soojusmajanduse arengukava majandus- ja taristuministri 5. mai 2015. a määruse nr 40 „Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused” tähenduses.

§ 5.  Vaide esitamine

 (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele.

 (2) Rakendusüksus vaatab vaide läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ja struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul.

 (3) Vaideotsus toimetatakse vaide esitajale tema nõusolekul kätte elektrooniliselt.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 6.  Toetatavad tegevused

 (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide, tulemuste ja väljundnäitajate saavutamisse.

 (2) Toetust antakse järgmistele tegevustele:
 1) soojustorustiku renoveerimine;
 2) soojuse tootmise seadme renoveerimine;
 3) uue kaugküttesüsteemi rajamine;
 4) lokaalkütet kasutava hoone tarbijapaigaldise ühendamine olemasoleva kaugküttevõrguga.

 (3) Kui tegevus toimub planeeritavas või olemasolevas võrgupiirkonnas, mille soojusenergia aastane tootmismaht oli taotluse esitamisele eelneval kalendriaastal väiksem kui 50 000 MWh, siis peab tegevus, millele toetust taotletakse, olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse kinnitatud kehtiva soojusmajanduse arengukavaga.

§ 7.  Kulude abikõlblikkus

 (1) Abikõlblikeks kuludeks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

 (2) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt taotluse rahuldamise otsusele:
 1) projekteerimise kulud juhul, kui projekteerimisele järgneb koostatud projekti alusel soojustorustiku renoveerimine;
 2) soojustorustiku renoveerimise kulud, sealhulgas ehitusmaterjalide ja üldehitustööde kulu;
 3) omanikujärelevalve teostamise kulud;
 4) Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” § 2 lõikes 1 sätestatud teavitamise kohustuste täitmise kulud;
 5) projektijuhtimise teenuse kulud.
[RT I, 13.01.2017, 1 - jõust. 16.01.2017]

 (3) Käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud juhul ei tohi toetuse summa ületada investeeringu ja tegevuskasumi vahet.

 (4) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt taotluse rahuldamise otsusele:
 1) projekteerimise kulud juhul, kui projekteerimisele järgneb koostatud projekti alusel soojuse tootmise seadme renoveerimine;
 2) soojuse tootmise seadme renoveerimise kulud, sealhulgas vajalike tehniliste seadmete, üldehitustööde, uute kommunikatsioonide rajamise, juurdepääsuteede rajamise ja välisõhu saastumist takistavate katelde puhastusseadmete soetamise ja paigaldamise kulud;
 3) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3, 4 ja 5 nimetatud kulu.
[RT I, 13.01.2017, 1 - jõust. 16.01.2017]

 (5) Käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud juhul on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud abikõlblikud vaid kulud, mis on vajalikud olemasoleva soojuse tootmise seadme renoveerimiseks selleks, et tavapärase soojuse tootmise seadme asemel tegutseda energiatõhusa soojuse tootmise seadmena. Tavapärase soojuse tootmise seade on põlevkiviõli kasutav katlamaja, mille investeeringu maksumuseks loetakse 65 000 eurot 1 MW kohta.

 (6) Abikõlblikuks loetakse projekti abikõlblikkuse perioodil tekkinud kulu, mille eest on tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

 (7) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblikud järgmised kulud:
 1) maa ostusumma;
 2) investeering tarbijapaigaldisse;
 3) kütuse laaduri või samalaadse tehnika ostusumma;
 4) kasutatud seadme ostusumma;
 5) personalikulu vastavalt ühendmääruse §-le 3;
[RT I, 13.01.2017, 1 - jõust. 16.01.2017]
 6) projekti üldkulud vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 5 ja administreerimiskulud vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 6.
[RT I, 13.01.2017, 1 - jõust. 16.01.2017]

 (8) Abikõlblike kulude tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 2 lõikest 4.

§ 8.  Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peab projekti tegevus algama ja lõppema ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekkima.
[RT I, 24.04.2019, 2 - jõust. 27.04.2019]

 (2) Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb hiljemalt 31. augustil 2023. aastal.
[RT I, 24.04.2019, 2 - jõust. 27.04.2019]

 (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus on 24 kuud.

 (4) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni 12 kuu võrra, kui projekti elluviimisel saavutatav tulemus ei vähene ning projekti tegevus lõpetatakse hiljemalt 31. augustil 2023. aastal.
[RT I, 24.04.2019, 2 - jõust. 27.04.2019]

 (5) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

§ 9.  Toetuse osakaal ja piirmäär

 (1) Käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 1 ja 4 nimetatud tegevuste osas on toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest 50%.

 (2) Käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse osas on toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest 65%, kuid mitte suurem kui 50% kogu projekti kuludest.

 (3) Käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse osas on soojustorustiku ehitamisel toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest 50% ja soojuse tootmise seadme ehitamisel 65% abikõlblikest kuludest, kuid mitte suurem kui 50% kogu projekti kuludest.

 (4) Toetuse minimaalne summa ühe projekti kohta on 20 000 eurot ja maksimaalne summa 1 500 000 eurot.

 (5) Toetust antakse maksimaalselt 300 000 eurot ühe renoveeritava või uue soojuse tootmise seadme nominaalvõimsuse ühiku kohta megavattides.

 (6) Toetust antakse maksimaalselt 200 000 eurot ühe renoveeritava või uue soojustorustiku kilomeetri kohta.

 (7) Projektile antava toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ja toetuse maksimaalne summa projekti abikõlblikest kuludest sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

 (8) Toetus koos taotleja omafinantseeringuga peab tagama projekti abikõlblike kulude katmise ja projekti finantsilise jätkusuutlikkuse.

 (9) Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, Euroopa Liidu institutsioonide ja fondide ning kohaliku omavalitsuse üksuse antud abi.

3. peatükk Toetuse taotlemine ning nõuded projektile, taotlejale ja taotlusele 

§ 10.  Taotlusvooru korraldamine

 (1) Taotluste esitamiseks korraldatakse taotlusvoorud. Taotlusvoor kestab minimaalselt 30 kalendripäeva ja selle eelarve kinnitab rakendusasutuse juht.

 (2) Käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 1 ja 4 nimetatud tegevustele toetuse taotlemiseks korraldatakse ühine taotlusvoor. Käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud tegevustele toetuse taotlemiseks korraldatakse eraldi taotlusvoorud.

 (3) Taotlusvooru avamisest, selle rahastamise eelarvest, taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru tingimustest teavitab rakendusüksus üleriigilise levikuga päevalehes ning oma veebilehel www.kik.ee vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.
[RT I, 13.01.2017, 1 - jõust. 16.01.2017]

§ 11.  Toetuse taotlemine

 (1) Käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 1 ja 4 nimetatud tegevustele toetuse taotlemisel esitatakse ühine taotlus.

 (2) Taotlus esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri vahendusel taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. Juhul kui register ei tööta, esitab taotleja taotluse rakendusüksusele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatult aadressile info@kik.ee.

 (3) Kui taotlus esitatakse struktuuritoetuse registri vahendusel, siis lähtutakse taotluse esitamisel registri andmeväljadest. Juhul kui register ei tööta, esitab taotleja taotluse rakendusüksuse kinnitatud ja rakendusüksuse veebilehel avalikustatud taotlusvormil.

§ 12.  Nõuded taotlejale

 (1) Taotlejaks võib olla soojusettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses, kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv äriühing.
[RT I, 13.01.2017, 1 - jõust. 16.01.2017]

 (2) Taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 sätestatud nõuetele.

 (3) Taotlejal peab olema omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõikele 1. Vastavalt taotluse menetlemise määruse § 3 lõikele 2 peab omafinantseering olema täies mahus tagatud, mille kinnituseks esitab taotleja taotlemisel kirjaliku kinnituse.

 (4) Kui projekti omafinantseeringu või mitteabikõlblike kulude tasumisse panustab kohaliku omavalitsuse üksus, peab olema täidetud ka taotluste menetlemise määruse § 3 lõikes 4 sätestatud nõue.

§ 13.  Taotleja kohustused

  Toetuse taotleja on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule:
 1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
 2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet nõutud vormis ja tähtaja jooksul;
 3) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teostada kohapealset kontrolli;
 4) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
 5) tõendama käesolevas määruses ette nähtud omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
 6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 14.  Nõuded taotlusele

 (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
 1) toetust taotletakse käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatud toetatavale tegevusele;
 2) taotluses kirjeldatud projekt peab vastama käesoleva määruse § 2 lõikes 1 sätestatud toetuse andmise eesmärgile ja olema suunatud käesoleva määruse § 2 lõikes 3 sätestatud väljundnäitaja täitmisse;
 3) projekti tulemus panustab käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud meetme tulemuse saavutamisse;
 4) projekti omafinantseeringu ja püsikulude katmise võimekus peab olema tõendatud;
 5) projekt peab olema teostatav planeeritud ajavahemikus.

 (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmisi andmeid ja dokumente:
 1) käesoleva määruse § 14 lõike 1 punktis 4 nõutud omafinantseeringu ja püsikulude katmise allikate tagamise kohta kirjalik kinnitust, milles taotleja kinnitab omafinantseeringu olemasolu ja valmisolekut projekti rahastamiseks nõutud ulatuses;
 2) projekti elluviimise järgsete püsikulude kirjeldus koos nende suuruse arvutusega ja katmise allikad;
 3) viide kehtivale soojusmajanduse arengukavale, kui taotleja soojuse tootmise aastane maht on väiksem kui 50 000 MWh võrgupiirkonna kohta;
 4) käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud tegevuste puhul kohaliku omavalitsuse üksuse väljastatud projekteerimistingimused või ehitusprojekt, mis on vähemalt eelprojekti staadiumis;
[RT I, 31.01.2017, 25 - jõust. 03.02.2017]
 41) käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul kohaliku omavalitsuse üksuse väljastatud projekteerimistingimused ja ehitusprojekt, mis on vähemalt eelprojekti staadiumis;
[RT I, 31.01.2017, 25 - jõust. 03.02.2017]
 5) kalkulatsioonid või hinnapakkumised, mis selgitavad ja tõendavad projekti eelarve kujunemist;
 6) projektiga seotud võrgupiirkonda soojuse müügiks sõlmitud lepingud või muud dokumendid juhul, kui taotleja ei osuta ise projektiga seotud võrgupiirkonnas kaugkütteteenust;
 7) teave konkursi tulemuste kohta vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määrusele nr 47 „Soojuse ostmiseks konkursi korraldamise kord ja pakkumiste hindamise metoodika”, kui konkursi korraldamine on vastavalt kaugkütteseadusele nõutav;
 8) projekti tulemusena väheneva fossiilse CO2 kokkuhoiu arvutused vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrusele nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“;
[RT I, 24.04.2019, 2 - jõust. 27.04.2019]
 9) finantsmajanduslik analüüs ja investeeringu mõju soojuse hinnale;
 10) olemasoleva kaugküttevõrguga uue tarbijapaigaldise ühendamisel võrguettevõtja ja võrguga ühendatava tarbijapaigaldise omaniku või valdaja eelkokkulepe liitumislepingu sõlmimiseks, mille täitmise tähtaeg ei oleks pikem kui kolm aastat;
 11) projekti tulemusena renoveeritavas soojustorustiku lõigus kokkuhoitud aastane soojusenergia kao vähenemise arvutused võrreldes eelnenud kolme aasta keskmiste andmetega;
 12) renoveeritud hoonete osakaal võrku ühendatud hoonetest;
 13) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

 (3) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.

 (4) Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid dokumente ja andmeid taotluse nõuetele vastavuse ja projekti valikukriteeriumite hindamiseks.

4. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 15.  Taotluse menetlemine

 (1) Taotluse menetlemine koosneb toetuse taotluse registreerimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

 (2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 90 kalendripäeva taotluse rakendusüksuses registreerimisest. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni 20 kalendripäeva võrra.

 (3) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.

 (4) Lisateabe küsimisel või taotluses esinevatest puudustest teatatakse viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

§ 16.  Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll

 (1) Taotleja tunnistatakse vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuded.

 (2) Taotlus tunnistatakse vastavaks, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 14 taotlusele esitatud nõuded ja toetust taotletakse vastavalt käesoleva määruse §-le 11.

 (3) Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgnevatest asjaoludest:
 1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 14 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust või teostada kohapealset kontrolli.

 (4) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavuse korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 17.  Valikukomisjoni moodustamine

 (1) Taotluste ja nendes kirjeldatud projektide hindamiseks moodustab rakendusüksus valikukomisjoni, mille koosseisu kuulub vähemalt üks rakendusasutuse soojustehnika ekspert. Valikukomisjoni koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega.

 (2) Rakendusüksus kaasab vajadusel hindamisprotsessi eksperte, kelle eksperthinnanguid valikukomisjon projektide hindamisel arvestab.

 (3) Valikukomisjoni liikmed ja eksperdid peavad vastama struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud nõuetele.

§ 18.  Projekti valikukriteeriumid ja valikumetoodika

 (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlustes kirjeldatud projekte hinnatakse vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatud valikukriteeriumitele ja käesoleva määruse lisas kirjeldatud valikumetoodikale.

 (2) Käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 1 ja 4 nimetatud tegevuste elluviimiseks koostatud projekti hinnatakse lähtudes järgmistest valikukriteeriumidest:
 1) projekti tulemusena renoveeritavas soojustorustiku lõigus kokkuhoitud aastase soojusenergia kao vähenemine võrreldes eelnenud kolme aasta keskmiste andmetega;
 2) kokkuhoitud fossiilse CO2 hulk tonnides;
 3) omafinantseeringu osakaal;
 4) projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse investeeringu maksumust planeeritava soojustorustiku jooksva meetri kohta;
 5) projekti jätkusuutlikkus;
 6) taotleja suutlikus projekti ellu viia.

 (3) Käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks koostatud projekti hinnatakse lähtudes järgmistest valikukriteeriumidest:
 1) kokkuhoitud fossiilse CO2 hulk tonnides renoveeritava või uue ehitatava soojuse tootmise seadme nominaalse võimsuse kohta;
 2) omafinantseeringu osakaal;
 3) käesoleva määruse § 14 lõike 2 punktis 7 nimetatud konkursi tulemusena selgunud toodetava soojusenergia hind või Konkurentsiameti metoodika põhjal arvutatud tootmishoonest väljastatava soojusenergia hind (eurot/MWh);
 4) projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse investeeringu maksumust soojuse tootmise seadme nominaalse võimsuse kohta;
 5) projekti jätkusuutlikkus;
 6) taotleja suutlikus projekti ellu viia;
 7) varustuskindlus.
[RT I, 13.01.2017, 1 - jõust. 16.01.2017]

 (4) Käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks koostatud projekti hinnatakse lähtudes järgmistest valikukriteeriumidest:
 1) kokkuhoitud fossiilse CO2 hulk tonnides;
 2) omafinantseeringu osakaal;
 3) Konkurentsiameti metoodika põhjal arvutatud soojusenergia hind tarbijale;
 4) projekti jätkusuutlikkus;
 5) taotleja suutlikus projekti ellu viia.

 (5) Taotlusi hinnatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud valikukriteeriumite lõikes vastavalt käesoleva määruse lisas kirjeldatud hindamismetoodikale. Valikukriteeriumitele antud punktide liitmisel moodustub koondhinne, mille alusel tekib projektide pingerida.

 (6) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud hindamise tulemusena saavad projektid võrdse koondhinde, siis eelistatakse projekti, mille kuluefektiivsus on suurem.

 (7) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud hindamise tulemusena saavad projektid võrdse koondhinde, siis eelistatakse projekti, mis tagab tarbijale madalama soojusenergia lõppmaksumuse.

 (8) Kui taotluse hindamisel avastatakse puuduseid või vajatakse taotluse hindamiseks lisainfot, teatatakse sellest viivitamatult taotlejat ja antakse taotlejale puuduste kõrvaldamiseks või lisainformatsiooni esitamiseks täiendavalt kuni 10-tööpäevane tähtaeg.

§ 19.  Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord

 (1) Taotlused kuuluvad rahuldamisele vastavalt hindamise käigus tekkinud paremusjärjestusele taotlusvoorus toetuseks eraldatud vahendite lõppemiseni.

 (2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotlusvooru taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

 (3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi vastavalt käesoleva määruse §-le 20. Otsuses märgitakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
 1) projekti elluviimise tingimused ja tähtaeg projekti elluviimisega alustamiseks;
 2) toetuse maksmise tingimused ja eeldatav ajakava;
 3) projekti elluviimiseks läbiviidavate hangete kontrolli nõuded;
 4) aruandluskord.

 (4) Taotlus jäetakse rahuldamata lisaks käesolevas määruses sätestatule ka taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

 (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave.

 (6) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta edastatakse taotlejale elektrooniliselt või tehakse teatavaks struktuuritoetuse registri vahendusel, kui taotlus on esitatud registri vahendusel, kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 20.  Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

 (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud.

 (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 3 sätestatule või muul põhjendatud juhul.

 (4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt kõrvaltingimuse nõuetekohase saabumise kohta vastava kinnituse vormistamist taotluse rahuldamise otsuse juurde.

 (5) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus vormistatakse lähtudes käesoleva määruse § 19 lõikest 3.

§ 21.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Toetuse saaja on kohustatud viivitamatult taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui taotleja soovib muuta projektis sisalduva eelarverea summat teise eelarverea arvelt rohkem kui 15 protsenti taotluses toodud projekti kogumaksumusest tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu.

 (3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti tegevuste lõpetamiseni.

 (4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil või kui taotletud muudatus ei ole kooskõlas käesoleva määrusega või muu toetuse andmist reguleeriva õigusaktiga.

 (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 kalendripäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

 (6) Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 ja § 47 lõikes 3 sätestatud alustel.

§ 22.  Projekti hangete kontroll

 (1) Kui hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 100 000 eurot või enam, esitab toetuse saaja enne hanke väljakuulutamist rakendusüksusele läbivaatamiseks hankedokumentide kavandi, sealhulgas hankelepingu projekti.

 (2) Kui hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 10 000 eurot või enam, viib toetuse saaja hanked läbi elektrooniliselt riigihangete registris.

 (3) Juhul kui hanget ei viidud läbi riigihangete registris, esitab toetuse saaja rakendusüksusele hanke korraldamist tõendavad dokumendid maksetaotluse esitamisel, kui tehingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5000 kuni 10 000 eurot.

 (4) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele hankelepingu seitsme päeva jooksul alates hankelepingu sõlmimistest ja hankelepingu muudatuste kavandi enne hankelepingu muutmist.

 (5) Rakendusüksus kontrollib hankedokumentide vastavust toetuse taotluse rahuldamise otsusele ja riigihangete seadusele.

 (6) Rakendusüksus kontrollib sõlmitud hankelepingu vastavust hankedokumentidele.
[RT I, 13.01.2017, 1 - jõust. 16.01.2017]

 (7) Toetuse saaja, kes ei pea järgima riigihangete seadust, ei tohi funktsionaalselt koos toimivate või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike asjade, teenuste või ehitustööde ostmisel jaotada lepingut osadeks eesmärgiga eirata struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 sätestatud kohustusi.

 (8) Rakendusüksus nõustab toetuse saajat riigihangete läbiviimisel, kaasates vajadusel rakendusasutuse.

5. peatükk Aruannete esitamise ja toetuse maksmise tingimused 

§ 23.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuandeid ja lõpparuande vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatule. Aruandes esitatud andmete õigsust kinnitab toetuse saaja. Toetuse saaja täiendab aruannet rakendusüksuse nõudmisel.

 (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vahearuande 31. detsembri seisuga hiljemalt aruandluseperioodile järgneva kuu 15. kuupäevaks. Vahearuandes käsitletakse ühe aasta pikkust perioodi. Rakendusüksus võib nõuda või taotluse rahuldamise otsuses sätestada, et toetuse saaja peab vahearuandeid esitama tihedamini kui kord aastas.
[RT I, 24.04.2019, 2 - jõust. 27.04.2019]

 (3) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Rakendusüksus võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada.

 (4) Projekti aruande vormid kehtestab rakendusüksus ja avalikustab need oma veebilehel.

 (5) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele struktuuritoetuse registri kaudu või juhul kui register ei tööta, siis elektrooniliselt esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna aadressile info@kik.ee.

 (6) Projekti vahearuandes peab olema kajastatud andmed projekti elluviimise kohta ja hinnang tegevuste elluviimise tulemustele.

 (7) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
 1) projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi;
 2) projekti tegevuste elluviimise tulemused ja väljundnäitajad;
 3) andmed projekti elluviimisel läbiviidud hangete ja teostatud tööde kohta;
 4) projekti kumulatiivne aruandlusperiood;
 5) andmed projektile tehtud toetuse maksete kohta ja võrdlus rahastamiskavaga;
 6) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
 7) vajadusel pädeva asutuse antud kasutusloa andmed;
 8) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev.

 (8) Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuande või saadab selle taotlejale täiendamiseks 30 tööpäeva jooksul selle rakendusüksuses registreerimisest.

 (9) Rakendusüksusel on õigus toetuse abil soetatud või renoveeritud vara sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda toetuse saajalt aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.

§ 24.  Toetuse maksmise tingimused

 (1) Maksetaotluste esitamine, menetlemine ja toetuse maksmine toimub lähtudes ühendmääruse §-des 11–14 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise tingimustest ja korrast.

 (2) Toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksuse kehtestatud vormil ja lisab sellele järgmised dokumendid:
 1) hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja tehingu eeldatav maksumus käibemaksuta on 5000 eurot või enam ja dokumente ei ole eelnevalt rakendusüksusele esitatud;
 2) hankeleping, välja arvatud juhul, kui leping on eelnevalt rakendusüksusele esitatud ja lepingut ei ole muudetud ning juhul, kui hankeleping on kättesaadav riigihangete registrist;
 3) hankelepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, olemasolul õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused;
 4) arve või muu raamatupidamisdokument;
 5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
 6) kulu tasumist tõendav dokument;
 7) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument;
 8) kohalduval juhul garantiidokument.

 (3) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lõike 1 alusel.

 (4) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele kulude olemasolul vähemalt üks kord kvartalis maksetaotluse rakendusüksuse kehtestatud vormil esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna struktuuritoetuse registri kaudu või kui register ei tööta, siis elektrooniliselt e-posti aadressile info@kik.ee.

 (5) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse piirsumma.

 (6) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

 (7) Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust taotluse rahuldamise otsusele.

 (8) Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Rakendusüksus teeb lõppmakse pärast lõpparuande kinnitamist.

 (9) Lõppmakse suurus on kuni 5% projekti kogumaksumusest, mis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

 (10) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvalda, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste kõrvaldamiseks.

6. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 25.  Toetuse saaja õigused

 (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

 (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

§ 26.  Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise toetuse taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
 1) viib projekti ellu vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;
 2) tagab ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kooskõlas ehitusseadustiku ja teiste asjakohaste õigusaktidega;
 3) järgib projektiga seotud hangete läbiviimisel riigihangete seadust ja struktuuritoetuse seaduse §-s 26 kehtestatud nõudeid;
 4) viib hanked eeldatava maksumusega alates 10 000 eurost läbi elektrooniliselt riigihangete registris;
 5) esitab tähtaegselt rakendusüksusele nõutud informatsiooni ja aruanded;
 6) tagab projekti elluviimiseks õigusaktides ette nähtud vajalike lubade ja kooskõlastuste olemasolu;
 7) tagab õigusaktides sätestatud korras toetuse abil loodud või omandatud vara arvelevõtmise ning kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise;
[RT I, 13.01.2017, 1 - jõust. 16.01.2017]
 8) võimaldab rakendusüksusel osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel.

§ 27.  Rakendusüksuse õigused ja kohustused

 (1) Rakendusüksusel on lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele õigus:
 1) teostada toetuse saaja territooriumil kontrolli vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 42 ning vajadusel kaasata vastavate toimingute teostamisse Tehnilise Järelevalve Ametit;
 2) osaleda vaatlejana toetuse saaja hankekomisjoni töös ja hankelepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel, mis on vajalikud riigihanke läbiviimiseks ja lepingu sõlmimiseks;
 3) osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel;
 4) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
 5) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
 6) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
 7) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud maksumuse vähenemisega;
 8) peatada, vähendada või keelduda toetuse maksetaotluse menetlemisest vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigetes 1 ja 3 sätestatule.

 (2) Rakendusüksus on lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule kohustatud:
 1) sisestama vajadusel toetuse taotluse, projektide seire- ja muude andmed struktuuritoetuse registrisse;
 2) seirama pidevalt meetme tegevuse eelarve vaba jääki ja vajadusel esitama rakendusasutusele ülevaateid selle kohta;
 3) teostama toetuse kasutamise aruandluse kontrolli, sealhulgas läbi vaatama toetuse saaja koostatud projekti lõpparuande, vajadusel täiendama ja kooskõlastama toetuse saajaga ning vajadusel sisestama struktuuritoetuse registrisse;
 4) koostama meetme seirearuande ja lõpparuande ning edastama need rakendusasutusele;
 5) andma toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgitusi;
 6) koostama toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid ja neid avalikustama;
 7) teostama projekti järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara kasutatakse sihtotstarbeliselt;
 8) teavitama toetuse saajat struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 nimetatud vara sihipärase säilitamise ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
 9) tegema muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

7. peatükk Finantskorrektsioonid 

§ 28.  Finantskorrektsioonid

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 ning ühendmääruse §-s 23 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel. Toetuse tagasimaksmisel rakendatakse viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 49.

Lisa Valikumetoodika
[RT I, 24.04.2019, 2 - jõust. 27.04.2019]