HALDUSÕIGUS → Majandustegevuse üldregulatsioon → Kaubandusalased välislepingud

Riigid ja territooriumid → Leedu

Riigid ja territooriumid → Läti

Teksti suurus:

Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vaheline vabakaubandusleping

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.04.1994
Avaldamismärge:RT II 1994, 1, 2

Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vaheline vabakaubandusleping

Vastu võetud 13.09.1993

(õ) 25.12.2008

Vabakaubanduslepingu ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta


PREAMBULA

Eesti Vabariik, Läti Vabariik ja Leedu Vabariik (edaspidi nimetatud «lepingupooled»)

tuletades meelde oma kavatsust osaleda aktiivselt Euroopa majandusliku integratsiooni protsessis ja väljendades oma valmisolekut koostööks selle protsessi tugevdamise teede ja vahendite otsimisel,

arvestades 26. märtsil 1992 Tallinnas alla kirjutatud protokolli Eesti, Läti ja Leedu vahelise vabakaubandusrežiimi arendamisest,

arvestades vajadust kaubandustingimuste ja majandusliku koostöö arendamise järele kolme Balti riigi vahel, samuti vajadust edendada ühtse Balti turu täieliku ellurakendamise protsessi,

tuletades meelde oma kindlaksjäämist Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppaktile, Pariisi uue Euroopa hartale ja eriti CSCE Bonni Euroopa majanduskoostöökonverentsi lõppdokumendis sisalduvatele põhimõtetele,

taaskinnitades oma kindlaksjäämist seaduslikkusele, inimõigustele ja põhivabadustele põhineva riigi loomisele,

soovides luua soodsad tingimused omavahelise kaubavahetuse arendamiseks ja mitmekesistamiseks ning kaubandus- ja majanduskoostöö edendamiseks vastastikku huvipakkuvatel aladel võrdsuse, vastastikuse kasu ja rahvusvahelise õiguse alusel,

otsustades anda oma panus mitmepoolse kaubavahetussüsteemi tugevdamiseks ning arendada oma suhteid kaubavahetuse alal kooskõlas Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe põhimõtetega,

deklareerides oma valmidust uurida kõiki seostuvaid faktoreid arvestades omavaheliste suhete arendamise ja tugevdamise võimalusi, eesmärgiga laiendada neid ka sellistele valdkondadele, mida käesolev leping ei hõlma,

on otsustanud sõlmida käesoleva lepingu:

Artikkel 1. Eesmärgid

1. Lepingupooled loovad vabakaubanduspiirkonna vastavalt käesoleva lepingu sätetele.

2. Käesoleva, turumajandusega riikide kaubandussuhetele rajaneva, lepingu eesmärkideks on:
(a) vastastikuse kaubavahetuse laiendamise kaudu edendada Eesti, Läti ja Leedu vaheliste majandussidemete harmoonilist arengut ja sel viisil soodustada kõigi kolme lepingupoole majandustegevuse arengut, elu- ja töötingimuste paranemist, tootmise suurenemist, rahandussfääri stabiilsust ja püsivat paranemist;
(b) tagada õiglase konkurentsi tingimused poolte vahelises kaubavahetuses;
(c) sel viisil, kaubavahetust takistavate tegurite kõrvaldamise läbi, kaasa aidata Balti mere regiooni kaubavahetuse harmoonilisele arengule ja laienemisele.
(d) võimaluse piires arendada ja intensiivistada koostööd valdkondades, mida ei hõlma käesolev leping, eriti investeeringute, majandus- ja teaduskoostöö, keskkonnakaitseks antava majandusabi edendamisel.

Artikkel 2. Lepingu ulatus

Käesolev leping laieneb toodetele, mis kuuluvad Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoniseeritud süsteemi peatükkidesse 25 kuni 97, mis pärinevad Eestist, Lätist või Leedust.

Artikkel 3. Põllumajandusalane kaubavahetus

1. Lepingupooled deklareerivad oma valmisolekut edendada oma põllumajanduspoliitika poolt lubatud piires põllumajandusalase kaubavahetuse harmoonilist arengut.

2. Pooled sõlmivad eraldi lepingu kaubandusest põllumajandustoodete kohta, mis kuuluvad Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoniseeritud süsteemi peatükkide 1–24 alla.

3. Lepingupooled rakendavad oma veterinaaria-, taimekaitse-, ja tervishoiualaseid eeskirju mittediskrimineerival viisil ja ei võta tarvitusele uusi õigustamatult kaubavahetust takistavaid meetmeid.

Artikkel 4. Päritolureeglid ja koostöö tolliadministratsiooni alal

1. Protokoll A kehtestab päritolureeglid ja administratiivkoostöö meetodid.

2. Protokoll B kehtestab kumulatsiooni tingimused.

3. Käesoleva lepingu pooled rakendavad vajalikke abinõusid, sealhulgas ühiskomitee regulaarset kontrolli ja administratiivkoostöö korraldusi, tagamaks käesoleva lepingu artikli 5 (Imporditollide ja sarnase toimega maksude keeld ja tühistamine), artikli 6 (Eksporditollide ja sarnase toimega maksude keeld ja tühistamine), artikli 7 (Impordi ja ekspordi kvantitatiivsete piirangute ja sarnase toimega meetmete keeld ja tühistamine), artikli 11 (Siseriiklik maksustamine) ja artikli 20 (Re-eksport ja tõsine puudujääk) ja protokolli A efektiivne ja kooskõlastatud rakendamine, ning vähendamaks nii palju kui võimalik kaubanduses kehtestatud vormilisi nõudeid ja jõudmaks vastastikku rahuldavate lahendusteni probleemides, mis tekivad nende sätete toimimisel.

Artikkel 5. Imporditollide ja muude sarnase toimega maksude keeld ja tühistamine

1. Lepingupoolte vahelises kaubavahetuses ei tohi kehtestada impordile ühtegi uut tollimaksu või muud sarnase toimega maksu.

2. Imporditollid ja muud sarnase toimega maksud tühistatakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval.

3. Käesoleva artikli sätted kehtivad ka fiskaalse iseloomuga tollimaksude kohta. Lepingupooled võivad asendada fiskaalse iseloomuga tollimaksu siseriikliku maksuga.

Artikkel 6. Eksporditollide ja muude sarnase toimega maksude keeld ja tühistamine

1. Eesti, Läti ja Leedu vahelises kaubavahetuses ei kehtestata ekspordile ühtegi uut tollimaksu ega muud sarnase toimega maksu.

2. Eksporditollid ja muud sarnase toimega maksud tühistatakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, välja arvatud lisas 1 ettenähtud juhud.

Artikkel 7. Impordi ja ekspordi kvantitatiivsete piirangute ja muude sarnase toimega meetmete keeld ja tühistamine

1. Eesti, Läti ja Leedu vahelises kaubavahetuses ei kehtestata impordile ja ekspordile ühtegi uut kvantitatiivset piirangut ega muid sarnase toimega abinõusid.

2. Impordi ja ekspordi kvantitatiivsed piirangud ja muud sarnase toimega abinõud tühistatakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, välja arvatud lisas 2 ettenähtud juhud.

Artikkel 8. Üldised erandid

Käesolev leping ei välista keelde ja piiranguid impordile, ekspordile või kaupade transiitveole, mis on põhjendatud ühiskondliku moraali, riigi poliitika või riigi julgeolekuga; inimeste, loomade ja taimede tervise ja elu kaitsega; keskkonnakaitsega; riiklike kunstilist, ajaloolist või arheoloogilist väärtust omavate varade kaitsega; intellektuaalse omandi kaitsega; väärismetallide ja -kividega seotud eeskirjadega. Sellised keelud ja piirangud ei sisaldada omavolilise diskrimineerimise abinõusid või varjatud piiranguid poolte vahelisele kaubavahetusele.

Artikkel 9. Riiklikud monopolid

1. Lepingupooled tagavad, et iga ärilist iseloomu omavat riiklikku monopoli kohandataks nii, et ei eksisteeriks diskrimineerimist Eesti, Läti ja Leedu kodanike vahel kaupade hankimise ja turustamise tingimuste suhtes. Neid kaupu hangitakse ja turustatakse kooskõlas ärialaste kaalutlustega.

2. Käesolev artikkel kehtib kõigi asutuste kohta, kelle kaudu poolte kompetentsed organid kooskõlas seadusega või tegelikkuses, otseselt või kaudselt kontrollivad, määravad või arvestataval määral mõjutavad lepingupoolte vahelist importi või eksporti. Need sätted kehtivad samavõrra riigi poolt teistele delegeeritud monopoli kohta.

Artikkel 10. Rahvuslik käsitlus

Ühe lepingupoole territooriumilt pärinevatele kaupadele, mis imporditakse mõne teise lepingupoole territooriumile, antakse mitte vähem soodne käsitlus kui rahvusliku päritoluga kaupadele, kõikide seaduste, määruste ja nõudmiste suhtes, mis mõjutavad nende siseriiklikku müüki, müügipakkumist, ostu, transporti, turustamist või kasutamist.

Artikkel 11. Siseriiklik maksustamine

1. Lepingupooled hoiduvad igast siseriiklikust fiskaalse iseloomuga abinõust või tegevusest, mis otseselt või kaudselt toimiks diskrimineerivalt ühelt lepingupoolelt pärinevate toodete ja teistelt poolelt pärinevate sarnaste toodete vahel.

2. Ühe lepingupoole territooriumile eksporditavad tooted ei tohi saada kasu siseriikliku maksustamise tagasimaksetest, mis ületavad neile kehtestatud otsese või kaudse maksumäära kogusumma.

Artikkel 12. Maksed

1. Kaubavahetusega seotud maksed ja selliste maksete ülekandmine selle lepingupoole territooriumile, kus asub laenuandja, on vabad kõigist piirangutest.

2. Lepingupooled hoiduvad kõigist administratiivsetest piirangutest lühikese ja keskmise tähtajaga laenude andmisel, tagasimaksmisel või vastuvõtmisel äritehingute puhul.

3. Kõik maksed teostatakse Eesti Panga, Läti Panga ja Leedu Panga vaheliste lepingute põhjal.

Artikkel 13. Riiklikud hanked

Lepingupooled peavad oma riikliku hanke turgude tõhusat liberaliseerimist käesoleva lepingu lahutamatuks eesmärgiks.

Artikkel 14. Intellektuaalse omandi seadusandlik kaitse

1. Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks tagavad lepingupooled intellektuaalse omandi õiguste piisava, efektiivse ja mittediskrimineeriva kaitse.

Nad kohandavad ja rakendavad piisavad, efektiivsed ja mittediskrimineerivad abinõud selliste õiguste kehtestamisega, eriti võltsingute ja piraatluse vastu.

2. Lepingupooled võtavad peale lepingu jõustumist võimalikult kiiresti tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et täita rahvusvaheliste intellektuaalse omandi õiguste kaitse alaste konventsioonide peamisi sätteid.

3. Intellektuaalse omandi alal annavad käesoleva lepingu pooled teineteise kodanikele vähemalt sama soodsa käsitluse kui kolmandate riikide kodanikele.

4. Lepingupooled võivad rakendada, kasutades oma riiklikke seadusi ja määrusi, seaduslikku kaitset, mis ületab käesoleva artikli sätted tingimusel, et see seaduslik kaitse pole vastuolus käesoleva lepingu sätetega.

5. Kui mõni lepingupooltest arvab, et üks pool pole täitnud käesolevast artiklist tulenevat kohustust, kehtib artikli 26 (Kohustuste täitmine) lõige 2.

6. Lepingupooled lepivad kokku oma vastavate ametkondade vahelise tehnilise abi ja koostöövõimaluste suhtes.

Artikkel 15. Ettevõtlust puudutavad konkurentsireeglid

1. Alljärgnev on sobimatu käesoleva lepingu normaalse toimimisega niivõrd, kui see kahjustab Eesti, Läti ja Leedu vahelist kaubavahetust:
(a) kõik ettevõtete vahelised lepingud, ettevõtete, liitude otsused ja ettevõtete vahel kooskõlastatud tegevus, mille eesmärgiks või tagajärjeks on konkurentsi ärahoidmine, piiramine või häirimine;
(b) ühe või mitme ettevõtte poolt domineeriva positsiooni kuritarvitamine lepingupoolte kogu territooriumil või suurel osal sellest.

2. Juhul kui üks lepingupool leiab, et antud tegevus on kokkusobimatu lõike 1 tingimustega, võib ta tarvitusele võtta sobivad meetmed peale konsultatsioone Ühiskomitees või kolmkümmend päeva pärast selliste konsultatsioonide vajalikkusele viitamist.

Artikkel 16. Riiklik abi

1. Igasugune lepingupoole või ükskõik millisel kujul riiklike ressursside kaudu antav abi, mis häirib või ähvardab häirida konkurentsi, soosides teatud ettevõtteid või teatud kaupade tootmist niivõrd, kui see avaldab mõju lepingupoolte vahelisele kaubavahetusele, on sobimatu käesoleva lepingu normaalse toimimisega.

2. Lepingupooled tagavad riikliku abi avalikustamise, vahetades informatsiooni ükskõik millise lepingupoole nõudmisel.

3. Ühiskomitee teostab kontrolli olukorra üle, mis valitseb riikliku abi meetmete rakendamisel ja töötab välja kohaldamise täiendavad reeglid seoses muu riikliku abi kui ekspordiabiga.

4. Juhul kui üks lepingupooltest leiab, et antud tegevus on sobimatu käesoleva artikli lõikega 1, võib ta tarvitusele võtta sobivad abinõud vastavalt käesoleva lepingu artikli 22 tingimustele ja kooskõlas seal toodud menetlusega.

Artikkel 17. Dumping

Kui üks lepingupooltest leiab, et käesoleva lepinguga reguleeritud kaubandussuhetes leiab aset dumping Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe VI artikli tähenduses, võib ta sellise tegevuse suhtes tarvitusele võtta sobivad abinõud kooskõlas mainitud artikliga ja sellega seonduvate lepingutega vastavalt käesoleva lepingu artiklis 22 kehtestatud tingimustele ja menetlusele.

Artikkel 18. Erakorraline tegevus teatud toote impordi puhul

Kui Eestist, Lätist või Leedust pärineva teatud toote import suureneb sellisel määral või sellistel tingimustel, mis põhjustavad või võivad põhjustada:
a) tõsist kahju siseriiklikele samalaadse või otseselt konkureeriva toodangu tootjatele teise lepingupoole territooriumil, või
b) tõsiseid häireid mistahes seonduvas majandusharus või raskusi, mis võivad kaasa tuua mõne piirkonna majandusharu või majandusliku olukorra tõsise halvenemise, võib asjaosaline lepingupool tarvitusele võtta sobivad abinõud vastavalt artikli 22 tingimustele ja kooskõlas seal toodud menetlusega.

Artikkel 19. Strukturaalne reguleerimine

1. Erakorralised meetmed võivad puudutada ainult tööstusharusid või teatud ümberstruktureeritavaid või tõsiste raskuste ees seisvaid sektoreid, eriti kui need raskused põhjustavad olulisi sotsiaalseid probleeme.

2. Ühe osapoole poolt kehtestatud imporditollid teistelt osapooltelt pärinevatele toodetele ei tohi ületada 25% ad valorem. Sellised tollimaksud säilitavad osapoolte maadest pärinevatele toodetele eelistatuse elemendi ning need ei tohi ületada teistesse maadesse imporditavatele sarnastele kaupadele kehtestatud tollimakse. Nendele meetmetele alluvate kaupade impordi koguväärtus ei tohi ületada 15% Eestist, Lätist ja Leedust pärinevate tööstustoodete koguimpordist vastavalt artiklis 2 defineeritule kolme viimase aasta jooksul, mille kohta statistika on saadaval.

3. Neid meetmeid rakendatakse perioodi jooksul, mis ei ületa 5 aastat, kui Ühiskomitee ei volita pikemat perioodi ning neid ei või rakendada hiljem kui 5 aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist.

4. Lepingupooled informeerivad Ühiskomiteed kõigist erakorralistest meetmetest, mida nad kavatsevad rakendada ning ühe osapoole palvel peetakse Ühiskomitees enne nende kasutuselevõttu konsultatsioone nende meetmete ja sektorite üle, millele need laienevad. Selliseid meetmeid kasutusele võttes edastavad lepingupooled Ühiskomiteele käesolevas artiklis kehtestatud tollimaksude kaotamise ajakava. See ajakava näeb ette nende maksude järk-järgulise asendamise, alates hiljemalt kaks aastat pärast nende sisseviimist, võrdsetes aastamäärades. Ühiskomitee võib otsustada erineva ajakava kasuks.

Artikkel 20. Re-eksport ja tõsine puudujääk

Kui artiklites 6 ja 7 sätestatu järgimine põhjustab:
a) re-ekspordi kolmandasse riiki, mille suhtes eksportiv lepingupool on kehtestanud antud tootele kvantitatiivsed ekspordipiirangud, ekspordimaksud või muud sarnase toimega abinõud või koormised; või
b) eksportivale lepingupoolele olulise toote tõsise puudujäägi või selle ohu;
ja kui ülalmainitud olukorrad tekitavad või võivad tekitada suuri raskusi eksportivale lepingupoolele, võib see lepingupool tarvitusele võtta sobivad abinõud vastavalt käesoleva lepingu artikli 22 tingimustele ja kooskõlas seal toodud menetlusega.

Artikkel 21. Maksebilansi raskused

1. Kui üks lepingupooltest on tõsistes maksebilansi raskustes või selle vahetu tekkimise ohu ees, võivad vastavalt kas Eesti, Läti või Leedu vastavuses Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe ja seonduvate seadusandlike aktide nõuete ja tingimustega, kohandada kaubavahetust piiravad meetmed, mis on piiratud kestvusega ega või olla laiema ulatusega kui maksebilansi olukorra parandamiseks vajalik. Lepingupooled annavad eelistuse hinnal põhinevatele abinõudele. Meetmed tühistatakse, kui tingimused ei õigusta enam nende säilitamist. Kõnesolev lepingupool informeerib Ühiskomiteed koheselt nende kehtestamisest ja nende kõrvaldamise ajakavast.

2. Siiski püüavad lepingupooled vältida maksebilansi eesmärkidel tõkestavate abinõude kehtestamist.

Artikkel 22. Kaitseabinõude rakendamise menetlus

1. Kahjustamata käesoleva artikli lõiget 5, teatab kaitseabinõude kehtestamist kaaluv lepingupool sellest viivitamatult teistele lepingupooltele ning varustab neid kogu asjassepuutuva informatsiooniga. Ühiskomitee konsultatsioonid leiavad aset viivitamatult, eesmärgiga leida kõigile pooltele vastuvõetav lahendus.

2. (a) Mis puutub artiklisse 16 (Riiklik abi), siis annavad asjaosalised lepingupooled Ühiskomiteele igakülgset vajalikku abi asja uurimiseks ning võimaluse korral lõpetamaks tegevust, mille vastu protestitakse. Kui asjaosalisel lepingupoolel ei õnnestu lõpetada protestitavat tegevust Ühiskomitee poolt kindlaks määratud perioodi jooksul või kui Ühiskomiteel ei õnnestu saavutada kokkulepet konsultatsioonide tulemusel või kolmekümne päeva jooksul pärast selliste konsultatsioonide algatamist, võib asjaosaline lepingupool tarvitusele võtta sobivad abinõud kõnealusest tegevusest tulenevate raskuste käsitlemiseks.
(b) Mis puutub artiklitesse 17 (Dumping), 18 (Erakorraline tegevus teatud toote impordi puhul) ja 20 (Re-eksport ja tõsine puudujääk), siis uurib Ühiskomitee vastavat juhtumit või olukorda ja võib vastu võtta igasuguse vajaliku otsuse, et lõpetada asjaosalise lepingupoole poolt talle esitatud vastavad raskused. Kui seda otsust ei tehta kolmekümne päeva jooksul pärast küsimuse esitamist ühiskomiteele, võib asjaosaline lepingupool tarvitusele võtta olukorra parandamiseks vajalikud abinõud.
(c) Mis puutub artiklisse 25 (Kohustuste täitmine), siis varustab asjaosaline lepingupool Ühiskomiteed kogu sellekohase nõutava informatsiooniga olukorra põhjalikuks uurimiseks eesmärgiga leida kõigile pooltele vastuvõetav lahendus. Kui Ühiskomiteel ei õnnestu jõuda sellise lahenduseni või kui on möödunud kolm kuud teatamise kuupäevast, võib asjaosaline lepingupool tarvitusele võtta sobivad abinõud.

3. Kasutuselevõetud kaitseabinõudest tuleb viivitamatult teatada teistele lepingupooltele. Nende ulatus ja kestvus peab olema piiratud määrani, mis on rangelt vajalik nende kasutuselevõtu esile kutsunud olukorra parandamiseks ja ei ületa kõnealuse tegevuse või raskuse poolt põhjustatud kahju ulatust. Eelistada tuleb abinõusid, mis kõige vähem häirivad käesoleva lepingu funktsioneerimist.

4. Kasutuselevõetud kaitseabinõud peavad olema regulaarsete konsultatsioonide objektiks eesmärgiga lõdvendada, asendada või kaotada need niipea kui võimalik.

5. Kui eelnevate uuringute tegemine on kiiret tegutsemist nõudva eriolukorra tõttu võimatu, võib asjaosaline lepingupool artiklites 16 (Riiklik abi), 17 (Dumping), 18 (Erakorraline tegevus teatud toote impordi puhul) ja 20 (Re-eksport ja tõsine puudujääk) sätestatud juhtudel koheselt kehtestada olukorra parandamiseks rangelt vajalikud ennetavad ja ajutised kaitseabinõud. Abinõudest teatatakse viivitamatult Ühiskomiteele ning viiakse läbi lepingupoolte vahelised konsultatsioonid niipea kui võimalik.

Artikkel 23. Julgeolekualased erandid

Käesoleva lepingu ükski tingimus ei takista lepingupooltel kasutusele võtmast nende poolt vajalikuks peetud abinõusid:
(a) et vältida tema peamiste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva informatsiooni ilmsikstulekut;
(b) tema peamiste julgeolekuhuvide kaitseks või rahvusvaheliste kohustuste või riikliku poliitika elluviimiseks:
(i) seoses relvade, sõjamoona ja -varustusega kauplemisega tingimusel, et need abinõud ei kahjusta konkurentsitingimusi spetsiifiliselt mittesõjalise eesmärgiga toodete osas ja seoses teiste kaupade, materjalide ja teenustega kauplemisega otseselt või kaudselt sõjalise objekti varustamise eesmärgil; või
(ii) seoses bioloogiliste- ja keemiarelvade, tuumarelvade või teiste tuumalõhkeseadeldiste keelustamisega; või
(iii) mis on kehtestatud sõja või mõne teise rahvusvahelise pingeolukorra ajal.

Artikkel 24. Ühiskomitee

1. Käesolevaga moodustatakse Ühiskomitee, mis vastutab käesoleva lepingu järelevalve eest ning jälgib selle elluviimist. Sel eesmärgil jälgib ta tähelepanelikult lepingupoolte vahelist kaubandusliku ja majandusliku koostöö arengut ning võtab kasutusele vastavaid meetmeid nende suhete parandamiseks ja edasiseks arendamiseks. Lepingupooled viivad Ühiskomitee otsuseid ellu vastavuses oma seadustega.

2. Käesoleva lepingu õige rakendamise eesmärgil vahetavad lepingupooled informatsiooni ning peavad ükskõik millise lepingupoole palvel Ühiskomitees konsultatsioone.

3. Ühiskomitee koosneb Eesti, Läti ja Leedu esindajatest.

4. Ühiskomitee tegutseb vastastikkuse konsensuse alusel.

5. Lepingupooled juhatavad ühiskomiteed kordamööda.

6. Ühiskomitee koosolekuid peetakse vähemalt kord aastas, et vaadata läbi käesoleva lepingu üldine funktsioneerimine. Lisaks sellele tuleb Ühiskomitee ükskõik millise lepingupoole palvel kokku alati, kui eriolukorrad seda nõuavad.

7. Ühiskomitee võib otsustada luua töögruppe, mis aitaksid tal täita oma ülesandeid.

8. Ühiskomitee võib teha käesoleva lepingu rakendamist puudutavaid iseseisvaid otsuseid. Ühiskomitee teeb soovitusi ja otsuseid muudatuste kohta vastavuses kummagi poole formaalsete menetlustega.

Artikkel 25. Arenguklausel

Lepingupooled tunnistavad selliste valdkondade nagu teenuste, investeeringute ja ühisprojektide elluviimise kasvavat tähtsust. Kui üks lepingupool leiab, et kõikide poolte majanduse huvides oleks kasulik arendada ja süvendada käesoleva lepinguga rajatud suhteid, laiendades neid sinna mittekuuluvatele aladele, edastab ta teistele lepingupooltele põhjendatud palve. Lepingupooled võivad teha Ühiskomiteele ülesandeks uurida seda palvet ning vajaduse korral teha neile soovitusi, eriti läbirääkimiste algatamise eesmärgil.

Artikkel 26. Kohustuste täitmine

1. Lepingupooled võtavad tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et kindlustada lepingu eesmärkide saavutamine ning käesolevale lepingule vastavate kohustuste täitmine.

2. Kui üks lepingupooltest leiab, et mõni teine lepingupool ei ole suutnud täita käesoleva lepingu alla käivat kohustust, siis võib asjaosaline lepingupool tarvitusele võtta sobivad abinõud vastavalt artikli 22 (Kaitseabinõude rakendamise menetlus) tingimustele ja kooskõlas seal toodud menetlusega.

Artikkel 27. Lisad ja protokollid

Käesoleva lepingu lisad ja protokollid A ja B on selle lahutamatud osad.

Artikkel 28. Tolliliidud, vabakaubanduspiirkonnad ja piirikaubandus

Käesolev leping ei takista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade ja piirikaubanduse kokkulepete säilitamist ega loomist sellisel määral, kuivõrd nad ei mõjuta negatiivselt kaubavahetusrežiimi ja eelkõige käesoleva lepinguga kehtestatud päritolureeglite sätteid.

Artikkel 29. Parandused

Käesoleva lepingu parandused esitatakse lepingupooltele aktsepteerimiseks vastavalt käesoleva lepingu artikli 24 lõikele 8 ning need jõustuvad hetkel, mil pooled on depositaarilt kätte saanud vastava teate.

Artikkel 30. Depositaar

Eesti Vabariigi Valitsus on selle lepingu depositaar.

Artikkel 31. Lepingu jõustumine

Lepingupooled teatavad kirjalikult depositaarile oma konstitutsiooniliste nõuete täitmisest, mis on vajalikud selle lepingu jõustamiseks vastavas riigis.

Käesolev leping jõustub teise kuu esimesel päeval, mis järgneb päevale, mil viimaselt lepingupoolelt on saabunud vastav teade depositaarile, ning jääb kehtima piiramata ajaks.

Artikkel 32. Tühistamine

Iga lepingupool võib tühistada käesoleva lepingu kirjaliku teatega depositaarile. Leping kaotab kehtivuse kuus kuud peale päeva, mil depositaar on informeerinud kõiki lepingupooli sellise teate kättesaamisest.

Ülaltoodu kinnituseks on täisvolinikud alla kirjutanud käesoleva lepingu.

Koostatud Tallinnas, 13. septembril 1993. a. ühes originaalis eesti, läti, leedu ja inglise keeles, mis antakse hoiule Eesti Vabariigi Valitsusele.

Vaidluse korral prevaleerib ingliskeelne tekst.

Eesti Vabariigi nimel Läti Vabariigi nimel Leedu Vabariigi nimel
M. LAAR V. BIRKAVS A. SLEŽEVIČIUS


  Lisa 1

TOOTED, MILLE KOHTA EI KEHTI EKSPORDI TOLLIMAKSUDE
JA MUUDE ANALOOGILISTE MAKSUDE TÜHISTAMINE

I. Tooted, mille kohta kehtib tollimaks
eksportimisel Lätist Eestisse ja Leetu

Peatükk 25
    Tollimaksu määr
(väärtuse %)
2520.00000 Kips; anhüdriit; kipskrohv (mis koosneb kaltsineeritud kipsist või kaltsiumsulfaadist), värvitud või mitte, ei sisalda või sisaldab vähesel hulgal inhibiitoreid või katalüsaatoreid 10
2521.00000 Lubjakivi räbusti; lubja või tsemendi tootmisel kasutatav lubjakivi jm. lupja sisaldavad kivimid 10
  Peatükk 41  
4101.00000 Veise ja hobuse toornahad (värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, tälgitud või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm. viisil edasi töötlemata), karvadega või karvadeta, laustetud või laustmata 100
  Peatükk 44  
    Tollimaksu määr
(USD m3 kohta)
4401.10002 Küttepuud pikkusega kuni 1 m ja diameetriga üle 6 cm 2
4403.20010 Tavalised kuusepalgid diameetriga üle 14 cm 10
4403.20011 Tavalised kuusepalgid diameetriga kuni 13 cm 2
4403.20021 Pikkusega mitte üle 3 m, diameetriga 13 cm 2
4403.20022 Pikkusega üle 3 m, diameetriga kuni 13 cm 2
4403.20023 Pikkusega üle 2 m, diameetriga 14–24 cm 10
4403.20024 Pikkusega üle 2 m, diameetriga üle 24 cm 10
4403.90001 Pikkusega mitte üle 3 m, diameetriga 8–16 cm 2
4403.90002 Pikkusega üle 3 m, diameetriga kuni 14 cm 2
4403.90003 Pikkusega üle 1,6 m, diameetriga 14–24 cm
(vineer, tikupuit ja A kvaliteediga saepalgid) 		28
4403.90004 Pikkusega üle 1,6 m, diameetriga 26 cm ja enam
(vineer, tikupuit ja A kvaliteediga saepalgid) 		36
4403.90005 Pikkusega üle 1,6 m, diameetriga üle 14 cm
(välja arvatud vineer, tikupuit ja A kvaliteediga saepalgid) 		6
4403.90006 Pikkusega üle 1,6 m, diameetriga 26 cm ja enam
(välja arvatud vineer, tikupuit ja A kvaliteediga saepalgid) 		8
4407.00001 Saagimata 5
4407.00002 Saetud, detailid 5
4407.00003 Pakkekomplektid 5
4407.00004 Tõsteplatvormide detailid 5
4407.00005 Hööveldatud saelauad ja detailid 5
  Peatükk 72  
    Tollimaksu määr
(väärtuse %)
7204.00000 Vanaraud ja mustmetallide jäätmed, neist saadud valuplokid ümbersulatamiseks 100
  Peatükk 74  
7404.00000 Vasejäätmed ja -murd 20
  Peatükk 75  
7503.00000 Niklijäätmed ja -murd 20
  Peatükk 76  
7602.00000 Alumiiniumijäätmed ja -murd 20
  Peatükk 78  
7802.00000 Pliijäätmed ja -murd 20
  Peatükk 79  
7902.00000 Tsingijäätmed ja -murd 20
  Peatükk 80  
8002.00000 Tinajäätmed ja -murd 20

II. Tooted, mis alluvad tollimaksule
eksportimisel Leedust Eestisse ja Lätisse

HS pealkirja number Toote kirjeldus Tollimaksu määr
(väärtuse %)
300110 Näärmed jm. organid kuivatatult (pulbrina või mitte) 50
          4101
4101110, 41011010,
41011090, 41012100,
41012200, 41012900,
410130, 41013010,
41013090, 410140 		Veise ja hobuse toornahad (värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, tälgitud või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm. viisil edasi töötlemata), karvadega või karvadeta, laustetud või laustmata 25
          4102
410210, 41021010,
41021090, 41022000,
41022100, 41022900 		Lamba ja talle toornahad (värsked, soolatud, kuivatatud, painitud, tälgitud, soolvees või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm. viisil edasi töötlemata), villaga või villata, laustmata või laustetud (v.a. antud grupi märkuses 1 (c) esitatud) 25
          4103
410310, 41031010,
41031090, 41032000,
41039000 		Muud toornahad (värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, tälgitud, soolvees või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm. viisil töötlemata), karvadega või ilma, laustetud või laustmata (v.a. antud grupi märkustes 1 (b) või 1 (c) esitatud) 25
          4104
410410, 4104110,
41041030, 41041091,
41041099, 41042000,
41042100, 41042200,
41042210, 41042290,
41042900 		Veise- ja hobusenahad, karvadeta
(v.a. seemis- ja lakknahk, rubr. 41.08 ja 41.09) 		10
          4105
410511, 41051110,
41051191, 41051199,
410512, 41051210,
41051290 		Lamba- ja lambatallenahk, villata
(v.a. seemis- ja lakknahk, rubr. 41.08 ja 41.09) 		10
          4106
410611, 41061110,
41061190, 41061200,
41061900 		Kitse- ja kitsetallenahk, karvata
(v.a. seemis- ja lakknahk, rubr. 41.08 ja 41.09) 		10
          4107
410710, 41071010,
41071090, 41072100,
410729, 41072910,
41072990, 41079000,
41079010, 41079090 		Muude loomade parknahad, karvadeta
(v.a. seemis- ja lakknahk, rubr. 41.08 ja 41.09) 		10
          4403
44032001, 44039100,
440399901 		Töötlemata kooritud või koorimata puit, prussitud või prussimata 10

  Lisa 2

TOODETE NIMEKIRI, MILLE KOHTA EI KEHTI IMPORDI JA EKSPORDI
KVANTITATIIVSETE PIIRANGUTE JA ANALOOGILISTE MEETMETE TÜHISTAMINE

I. Tooted, mis kuuluvad kvantitatiivsete ekspordipiirangute alla
eksportimisel Eestist Lätisse ja Leedusse

HS pealkirja number Toote kirjeldus
2706.00000 Põlevkiviõli
2709.00000 Põlevkiviõli S-1
2517.10101 Kruus
2508.40001 Raskeltsulav savi
2505.10001 Kvartsliiv


Protokoll A mõiste «pärinevad tooted» definitsiooni ja administratiivkoostöö meetodite kohta

Tiitel I. MÕISTE «PÄRINEVAD TOOTED» DEFINITSIOON

Artikkel 1

1. Käesoleva lepingu rakendamiseks ja kahjustamata artikli 2 sätteid, loetakse järgmisi tooteid Eestist, Lätist või Leedust pärinevateks:
(a) täielikult Eestist, Lätist või Leedust saadavad tooted artikli 4 tähenduses;
(b) Eestist, Lätist või Leedust saadavad tooted, mis sisaldavad mitte täielikult sealt saadavaid aineid, tingimusel et:
(i) need ained on Eestis, Lätis või Leedus piisavalt töödeldud artikli 5 tähenduses või
(ii) need ained pärinevad mõnest teisest käesoleva lepingu poolest käesoleva protokolli tähenduses või
(iii) need ained pärinevad Eestist, Lätist või Leedust, kusjuures rakendatakse lepingu päritolureegleid, mis loovad vabakaubanduspiirkondi Eestis, Lätis või Leedus, sel määral, kuivõrd mainitud reeglid langevad kokku käesoleva protokolli omadega.

2. Eestist, Lätist või Leedust saadavate toodete suhtes võib lõike 1 (b) (iii) sätteid rakendada ainult sellistel tingimustel, kui Eesti, Läti ja Leedu vahel on nende sätete rakendamiseks alus pandud vajalikule administratiivkoostööle kooskõlas käesoleva protokolli sätetega.

Artikkel 2

1. Vaatamata artikli 1 lõike 1 alalõigetele (b) (ii) ja (iii) säilitavad tooted, mis käesoleva protokolli tähenduses pärinevad Eestist, Lätist või Leedust, kusjuures on rakendatud artikli 1 lõike 1 alalõikes (b) (iii) viidatud päritolureegleid ning mis eksporditakse ühest käesoleva lepingu poolest teistesse samal kujul või olles vastavalt artikli 5 lõikes 5 viidatule mitte töödeldud eksportivas lepingupooles, oma päritolu.

2. Lõike 1 rakendamiseks, kui kasutatakse Eestist, Lätist või Leedust või ühest või kõikidest nimetatud lepingupooltest pärit tooteid ja need tooted ei ole eksportivas lepingupooles töödeldud artikli 5 lõikes 5 viidatu piires, määratakse päritolu kõrgeima tolliväärtusega tootega või kui see ei ole teada ning mitte kindlaks tehtav, esimese kõrgeima kindlaksmääratava hinnaga, mis selles lepingupooles toodete eest makstakse.

Artikkel 3

(Käesolev protokoll ei sisalda artiklit 3)

Artikkel 4

Järgmisi tooteid loetakse täielikult Eestist, Lätist või Leedust saadavaiks artikli 1 lõike 1 alalõike (a) tähenduses:
(a) selle maapinnast või merepõhjast leitavad mineraalained;
(b) seal kasvatatavad juurviljatooted;
(c) seal sündinud ja kasvatatavad elusloomad;
(d) seal kasvatatavatelt elusloomadelt saadavad tooted;
(e) seal jahipidamisest või kalapüügist saadavad tooted;
(f) merekalapüügist saadavad ja selle laevade poolt püütavad muud mereannid;
(g) selle tehaselaevade pardal ainult alalõikes (f) viidatud saadustest valmistatud tooted;
(h) seal kogutud kasutatud kaubaartiklid, mis sobivad ainult toorainena tarbimiseks vastavalt käesoleva protokolli lisas I sisalduvale märkusele 5a kasutatud rattakummide kohta;
(i) seal teostatava tootmise käigus eralduvad jääkained ja heitmed;
(j) ainult alalõigetes (a) kuni (i) kirjeldatud toodetest valmistatavad kaubad.

Artikkel 5

1. Käesolevas protokollis kasutatavad mõisted «peatükid» ja «pealkirjad» tähistavad peatükke ja pealkirju (neli arvkoodi) nimekirjas, mis moodustab Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoniseeritud süsteemi (edaspidi nimetatud harmoniseeritud süsteem või HS). Mõiste «klassifitseeritud» viitab teatud pealkirja alla kuuluva toote või materjali klassifikatsioonile.

2. Artikli 1 eesmärkidel loetakse mittepärinevad materjalid piisavalt töödelduiks juhul, kui saadud toode on klassifitseeritud pealkirja alla, mis erineb nendest pealkirjadest, mille alla on klassifitseeritud selle toote valmistamiseks kasutatud kõik mittepärinevad materjalid, vastavalt lõikude 3, 4 ja 5 sätetele.

3. Käesoleva protokolli lisa II nimekirja tulpades 1 ja 2 mainitud toote kohta peavad lõike 2 ettekirjutuse asemel olema täidetud tulbas 3 seatud tingimused.

4. Peatükkides 84 kuni 91 (viimane kaasa arvatud) toodud toodete puhul võib eksportöör alternatiivina tulbas 3 seatud tingimuste täitmisele valida hoopis tulbas 4 seatud tingimuste rakendamise.

5. Artikli 1 lõike 1 alalõike (b) (i) rakendamiseks loetakse allpool toodut päritolutoote staatuse määramiseks ebapiisavaks töötlemiseks, olenemata sellest, kas pealkirja on muudetud või mitte:
(a) operatsioonid, mis kindlustavad kauba säilitamise heades tingimustes transpordi ja laos hoidmise ajal (ventilatsioon, laialilaotamine, kuivatamine, külmutamine, soolamine, vääveldioksiidi või muu vedeliku lahuses hoidmine, riknenud osade eemaldamine ja muud sarnased operatsioonid);
(b) lihtsad operatsioonid, mis seisnevad tolmu eemaldamises, sõelumises, sorteerimises, klassifitseerimises, sobitamises (sealhulgas kaupade komplektidesse panek), pesemises, värvimises, tükeldamises;
(c) (i) muutused pakkimises ja lahtipakkimises ning kaubasaadetiste kokkupanemises;
(ii) lihtne pudelitesse, plekknõudesse, kottidesse, karpidesse panek, kaartidele või tahvlitele kinnitamine, jne., ning kõik muud lihtsad pakkimisoperatsioonid;
(d) märgid, sildid või muud sarnased eristusmärgid, mis kinnitatakse kaupadele või nende pakenditele;
(e) erinevat liiki või sarnaste toodete lihtne segamine, kus üks või enam segu komponenti ei vasta tingimustele, mis on seatud käesolevas protokollis selleks, et võimaldada nende pidamist päritolutoodeteks;
(f) kaupade osade lihtne kokkupanek selleks, et moodustuks üks ühtne kaubaartikkel;
(g) alalõigetes (a) kuni (f) kirjeldatud kahe või enama operatsiooni kombinatsioon;
(h) loomade tapmine.

Artikkel 6

1. Mõiste «väärtus» käesoleva protokolli lisa II loetelus tähistab kasutatud mittepärinevate materjalide tolliväärtust nende importimise ajal või kui see ei ole teada ning mitte kindlakstehtav, siis tähistab see materjali eest vastaval territooriumil makstavat esimest kindlakstehtavat hinda.

Kui on vaja ära määrata kasutatud pärinevate materjalide väärtust, siis tuleb rakendada käesolevat paragrahvi mutatis mutandis.

2. Mõiste «eeltööde hind» lisa II loetelus tähistab saadud toote eeltööde hinda, millest on maha arvatud kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või võidakse tagasi maksta saadud toote eksportimisel.

Artikkel 7

Käesoleva protokolli tähenduses võib pärinevaid kaupu, mis moodustavad ühe ühtse kaubalasti koguse, transportida peale Eesti, Läti või Leedu läbi ükskõik millise muu territooriumi koos vajaduse korral ette tuleva ümberlaadimise või ajutise laos hoidmisega sellel territooriumil tingimusel, et selle territooriumi läbimine on geograafiliselt põhjendatud, et kaup on jäetud tolliametkondade järelevalve alla riigis, mida kaup läbib või kus seda laos hoitakse, et nendega ei teostata äritehinguid nendes riikides või et neid ei anta seal kasutamiseks vabas ringluses ning et nendega ei ole seal teostatud muid operatsioone kui mahalaadimine, ümberlaadimine või mõnda muud operatsiooni nende säilitamiseks heades tingimustes.

Tiitel II. ADMINISTRATIIVKOOSTÖÖ MEETODID

Artikkel 8

1. Käesoleva protokolli tähenduses mõistetavate pärinevate toodete suhtes kehtib Eestisse, Lätisse või Leedusse importimisel käesolev leping, kui on esitatud üks järgnevatest dokumentidest:
(a) EUR.1 liikumise sertifikaat, mis on edaspidi nimetatud «EUR.1 sertifikaat» või EUR.1 sertifikaat, mis on pikaajalise kehtivusega, ja sellisele tõendile viitavad arved, mis on koostatud kooskõlas artikliga 13. EUR.1 sertifikaadi näidis on toodud käesoleva protokolli lisas III;
(b) eksportööri deklaratsiooniga arve, nagu on toodud käesoleva protokolli lisas IV, mis on koostatud kooskõlas artikliga 13;
(c) eksportööri deklaratsiooniga arve, nagu on toodud käesoleva protokolli lisas IV, mis on koostatud eksportööri poolt ükskõik millise kaubasaadetise kohta, mis koosneb ühest või enamast pakendist, sisaldades pärinevaid tooteid koguväärtusega mitte üle 5110 arveldusühiku.

2. Järgmiste käesoleva protokolli tähenduses mõistetavate pärinevate toodete suhtes kehtib Eestisse, Lätisse või Leedusse importimisel käesolev leping ilma et oleks vajalik koostada lõikes 1 viidatud dokumente:
(a) eraisikuilt eraisikuile saadetavad tooted väikestes pakendites, tingimusel et toodete väärtus ei ületa 365 arveldusühikut;
(b) tooted, mis moodustavad osa reisija isiklikust pagasist tingimusel, et toodete väärtus ei ületa 1025 arveldusühikut.

Neid tingimusi saab rakendada ainult siis, kui selliseid kaupu ei impordita kaubanduslikke teid pidi ja kui on deklareeritud, et nad vastavad käesoleva lepingu rakendamiseks nõutavatele tingimustele ja kui ei teki kahtlust selle deklaratsiooni tõele vastavuses.

Juhuslikke importkaupu, mille hulka kuuluvad ainult kaubad kaubasaajate või reisijate või nende perekondade isiklikuks tarbeks, ei loeta kaubanduslikul teel imporditavaiks kaupadeks, kui nende kaupade välimus ja kogus näitavad, et ei ole järgitud mingit ärilist eesmärki.

3. Eksportiva lepingupoole rahvusliku valuuta kogused, mis on võrdsed arveldusühikuis väljendatud kogustega, määratakse kindlaks eksportiva lepingupoole poolt ja neist antakse teada teistele käesoleva lepingu osapooltele. Kui kogused on suuremad kui importiva lepingupoole poolt kindlaksmääratud vastavad kogused, siis importiv lepingupool võtab need vastu juhul, kui kaubad on arvele märgitud eksportiva lepingupoole valuutas.

Kui kaubad on arvele märgitud teise käesoleva lepingu osapoole valuutas, siis tunnustab importiv lepingupool vastava lepingupoole poolt märgitud kogust.

4. Arveldusühiku ekvivalendiks Eesti, Läti või Leedu valuutades on käesoleva protokolli lisas VI kirjeldatud kogused.

5. Arveldusühikuis väljendatud kogused vaadatakse üle vajaduse korral, kuid vähemalt iga kahe aasta järel.

6. Lisandid, varuosad ja tööriistad, mis on kaasas saadetava varustuse, masina, aparaadi või sõiduvahendiga, mis on harilikult varustuse osaks ning on kauba hinna sisse arvestatud või ei ole eraldi arvele märgitud, loetakse kõnealuse varustuse, masina, aparaadi või sõiduvahendiga kokku kuuluvaks.

7. Komplektid harmoniseeritud süsteemi üldreegli 3 tähenduses loetakse pärinevaks kaubaks juhul, kui kõik kauba komponendid on pärinevad tooted. Kuigi kui komplekt koosneb pärinevatest ja mittepärinevatest kaupadest, siis loetakse komplekt tervikuna pärinevaks kaubaks tingimusel, et mittepärinevate kaupade väärtus ei ületa 15% komplekti eeltööde hinnast.

Artikkel 9

1. EUR.1 sertifikaat antakse välja eksportiva lepingupoole tolliametkondade poolt, kui eksporditakse kaupu, mille kohta sertifikaat käib. See antakse eksportöörile kohe, kui eksport on tegelikkuses toimunud või kindlustatud.

2. EUR.1 sertifikaat antakse välja Eesti, Läti või Leedu tolliametkondade poolt, kui eksporditavaid kaupu saab lugeda vastavast lepingupoolest pärinevaiks artikli 1 tähenduses.

3. Eesti, Läti või Leedu tolliametkonnad võivad tingimusel, et kaubad, mis on märgitud EUR.1 sertifikaadis, on selle territooriumil, välja anda EUR.1 sertifikaadid kooskõlas käesolevas protokollis kehtestatud tingimustega juhul, kui eksporditavaid kaupu võib lugeda Eestist, Lätist või Leedust pärinevaiks artikli 2 tähenduses.

Sellistel juhtudel peab EUR.1 sertifikaadi väljaandmisel esitama väljastatud või eelnevalt koostatud päritolutõendi.

4. EUR.1 sertifikaati saab välja anda vaid sellisel juhul, kui ta on dokumentaalseks tõestuseks, mis on nõutav selleks, et rakendada sooduskäsitlust vastavalt käesolevale lepingule.

EUR.1 sertifikaadi väljaandmise kuupäev peab olema märgitud sertifikaadile tolliametkondade jaoks jäetud lahtrisse.

5. Erandkorras võib EUR.1 sertifikaati välja anda ka pärast selles märgitud kaupade eksportimist juhul, kui seda ei väljastatud eksportimise käigus eksituste, tahtmatute vahelejätmiste või eriolukordade tõttu.

Tolliametkonnad võivad tagantjärele välja anda EUR.1 sertifikaadi ainult peale kontrollimist, kas eksportööri avalduses kirjas olevad üksikasjad on kooskõlas vastaval dokumendil märgituga.

Tagantjärele välja antud EUR.1 sertifikaatide peale peab olema märgitud üks järgnevaist lausetest: «ISSUED RETROSPECTIVELY», «TAGANTJÄRELE VÄLJA ANTUD», «IZDOTS PĒC PREČU EKSPORTA», või «ISLEISTI ATGALINE DATA».

6. EUR.1 sertifikaadi varguse, kaotamise või rikkumise puhul võib eksportöör pöörduda selle välja andnud tolliametkondade poole, et tehtaks duplikaat sellest nende käes olevate ekspordidokumentide alusel. Selliselt välja antud duplikaadile peab olema peale märgitud üks järgnevaist sõnadest: «DUPLICATE», «DUPLIKAAT», «DUBLIKATS» või «DUPLIKATAS».

Duplikaat, millel peab olema märgitud EUR.1 sertifikaadi originaali väljaandmise kuupäev, on kehtiv alates sellest kuupäevast.

7. Lõigetes 5 ja 6 viidatud lisamärked pannakse kirja EUR.1 sertifikaadi lahtrisse «Märkused».

8. Alati on võimalik asendada üht või enamat EUR.1 sertifikaati ühe või enama teise EUR.1 sertifikaadiga tingimusel, et see teostatakse tolliametis, kus kaubad asuvad.

9. Selleks, et kontrollida, kas on täidetud lõigetes 2 ja 3 kehtestatud tingimused, on tolliametkondadel õigus nõuda ükskõik millist dokumentaalset tõestust või viia läbi ükskõik millist tollikontrolli, mida nad vajalikuks peavad.

10. Ülaltoodud lõigete 2 kuni 9 sätted kehtivad mutatis mutandis päritolu kinnituse kohta, mis on eksportööride poolt paika pandud vastavalt artiklis 13 määratud tingimustele.

Artikkel 10

1. EUR.1 sertifikaat väljastatakse ainult taotluse põhjal, mis on esitatud kirjalikult eksportööri poolt või eksportööri vastutusel tema poolt volitatud isiku poolt, blanketile, mille näidis on toodud käesoleva protokolli lisas III ja mis täidetakse kooskõlas käesoleva protokolliga.

2. Eksportiva lepingupoole tolliametkondade ülesandeks on kindlustada, et on korralikult täidetud lõikes 1 viidatud blankett. Eelkõige kontrollivad nad, kas lahter, mis on jäetud kaupade kirjeldamiseks, on täidetud sel viisil, et oleks välistatud kõik võimalikud võltsitud juurdekirjutused. Sel eesmärgil peab kaupade kirjeldus olema antud nii, et ei oleks jäetud tühjaks ühtki lünka. Kui lahter ei ole täielikult täidetud, peab olema tõmmatud horisontaalne joon kirjelduse viimase rea alla ning tühi ruum peab olema läbi kriipsutatud.

3. Kuna EUR.1 sertifikaat on dokumentaalseks tõestuseks käesolevas lepingus paika pandud soodustariifide ja -kvootide rakendamise kohta, on eksportiva lepingupoole tolliametkondade ülesandeks astuda vajalikud sammud selleks, et kontrollida kaupade päritolu ning vaadata läbi muud tõendis tehtud avaldused.

4. Kui EUR.1 sertifikaat antakse välja artikli 9 lõike 5 tähenduses peale seda, kui seal märgitud kaubad on tegelikult juba eksporditud, siis peab eksportöör lõikes 1 viidatud avalduses:
– ära märkima EUR.1 sertifikaadis märgitud kaupade eksportimise koha ja kuupäeva,
– kinnitama, et kõnealuste kaupade eksportimise ajal ei antud välja ühtki EUR.1 sertifikaati ning teatama selle põhjused.

5. Taotlust EUR.1 sertifikaadi saamiseks ja artikli 9 lõike 3 teises alalõikes viidatud päritolu kinnitust, mille esitamisel antakse välja uued EUR.1 sertifikaadid, peavad eksportiva lepingupoole tolliametkonnad säilitama vähemalt kaks aastat.

Artikkel 11

1. EUR.1 sertifikaadid kirjutatakse blanketile, mille näidis on antud käesoleva protokolli lisas III. Blankett trükitakse ühes või mitmes lepingupoole ametlikus keeles või inglise keeles. EUR.1 sertifikaadid kirjutatakse ühes nendest keeltest ja kooskõlas eksportiva lepingupoole seadusandlusega; kui need on kirjutatud käsitsi, siis peavad need olema täidetud tindiga ja trükitähtedega.

2. EUR.1 sertifikaadi formaat peab olema 210×297 millimeetrit. Mõõtude erinevuseks on lubatud pluss 8 millimeetrit või miinus 5 millimeetrit. Kasutatavaks paberiks peab olema valge kirjapaber, mis ei sisalda mehaanilist paberimassi ja ei kaalu vähem kui 25 grammi ruutmeetri kohta. Sertifikaadi tagaküljel peab olema trükitud roheline muster, mis teeb kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega teostatud võltsingud silmnähtavaks.

3. Lepingupooltel on õigus trükkida EUR.1 sertifikaadid ise või lasta need trükkida nende poolt kinnitatud trükkalitel. Viimasel juhtumil peab igale EUR.1 sertifikaadile olema lisatud viide sellise kinnituse olemasolule. Iga EUR.1 sertifikaadile peab olema märgitud trükkali nimi ja aadress või mingisugune märge, mille järgi on võimalik trükkalit kindlaks teha. Igal sertifikaadil peab olema ka seeria number, trükitud või mitte, mille järgi saab sertifikaati identifitseerida.

Artikkel 12

1. EUR.1 sertifikaat peab olema esitatud nelja kuu jooksul arvestatuna selle väljaandmise kuupäevast eksportiva lepingupoole tolliametkondade poolt kauba sihtpunktiks oleva importiva lepingupoole tolliametkondadele kooskõlas selle lepingupoole poolt kehtestatud korrale. Nimetatud ametkonnad võivad nõuda sertifikaadi tõlget. Nad võivad nõuda ka importöörilt avaldusele impordideklaratsiooni lisamist, mis tõendaks, et kaubad vastavad nendele tingimustele, mis on nõutavad lepingu rakendamiseks.

2. Kahjustamata artikli 5 lõiget 5, kus tollipunktis kaupu deklareeriva isiku nõudmisel lahti võetud või kokkupanemata kaubaartiklit, mis kuulub harmoniseeritud süsteemi peatükkide 84 või 85 alla, imporditakse osadena vastavalt kompetentsete ametkondade poolt kehtestatud tingimustele, loetakse seda üheks kaubaartikliks ja EUR.1 sertifikaadi võib esitada esimese osa importimisel kogu kaubaartikli kohta.

3. EUR.1 sertifikaati, mis esitatakse importiva lepingupoole tolliametkondadele pärast lõikes 1 toodud lõpliku esitamise kuupäeva, võib vastu võtta eesmärgil kohandada sooduskäsitlust, kui tõendit ei õnnestunud esitada lõplikuks kuupäevaks force majeure’i või erandolukorra tõttu.

Teistel juhtudel, kui tõendi esitamine hilineb, võivad importiva lepingupoole tolliametkonnad vastu võtta EUR.1 sertifikaadi juhul, kui kaubad on neile esitatud enne nimetatud lõplikku kuupäeva.

4. Väikeste erinevuste avastamine EUR.1 sertifikaadis tehtud avalduste ja nende avalduste vahel, mis on tehtud dokumentides, mis esitatakse tollile eesmärgil täita kaupade importimisel nõutavaid formaalsusi, ei muuda tõendit ipso facto kehtetuks tingimusel, et tõendis on kaubad kajastatud.

5. EUR.1 sertifikaadid säilitatakse importiva lepingupoole tolliametkondade poolt kooskõlas selles lepingupooles kehtivate normidega.

6. Artiklis 7 kehtestatud tingimuste täitmise tõestuseks esitavad importiva lepingupoole tolliametkonnad kas:
(a) ühe toetava transpordidokumendi, mis on koostatud eksportivas lepingupooles ja mille alusel on transiitriigist läbi sõidetud; või
(b) transiitriigi tolliametkondade poolt välja antud tõendi, milles on märgitud:
– kaupade täpne kirjeldus,
– kaupade mahalaadimise ja ümberlaadimise kuupäev ja olemasolu korral ka laevade nimetused,
– kinnitatud tõend tingimuste kohta, mille alusel kaubad viibisid transiitriigis;
(c) või nende puudumise korral ükskõik millise tõestava dokumendi.

Artikkel 13

1. Sõltumata artikli 9 lõigetest 1 kuni 7 ja artikli 10 lõigetest 1, 4 ja 5 on päritoluga seotud dokumentatsiooni väljaandmise lihtsustatud kord rakendatav allpool toodud tingimustel.

2. Eksportiva lepingupoole tolliametkonnad võivad lubada eksportööril, edaspidi nimetatud «kinnitatud eksportöör», kes teostab sagedasi kaubavedusid, milleks võidakse välja anda EUR.1 sertifikaate, ja kes pakub tolliametkondadele nende nõudmiste rahuldamiseks kõik vajalikud garantiid selleks, et kontrollida kaupade päritolustaatust, mitte esitada eksportivas lepingupooles asuvale tollipunktile eksportimise ajal ei kaupu ega nende kaupade jaoks EUR.1 sertifikaadi taotlust eesmärgil saada EUR.1 sertifikaat artikli 9 lõigetes 1 kuni 4 kehtestatud tingimuste alusel.

3. Lisaks sellele võivad tolliametkonnad lubada kinnitatud eksportööril koostada EUR.1 sertifikaate, mis on kehtivad kõige kauem üheks aastaks arvestatuna väljaandmise kuupäevast, edaspidi nimetatud «Pikaajaline sertifikaat». Luba antakse ainult siis, kui eksporditavate kaupade päritolustaatus jääb arvatavasti muutmatuks pikaajalise sertifikaadi kehtimise ajaks. Kui pikaajalise sertifikaadi alla ei kuulu enam ühtki kaupa, siis informeerib eksportöör viivitamatult sellest tolliametkondi, kes loa välja andsid.

Kui kehtib lihtsustatud kord, võivad eksportiva lepingupoole tolliametkonnad nõuda selliste EUR.1 sertifikaatide kasutamist, millele on tehtud eraldusmärge nende äratundmiseks.

4. Lõigetes 2 ja 3 viidatud loa saamiseks on nõutav vastavalt tolliametkondade valikule, et EUR.1 sertifikaadi lahter 11 «Tolli märgistus» peab:
(a) olema enne märgistatud eksportiva lepingupoole kompetentse tolliameti templiga ja selle ameti ametniku käsikirjalise allkirja või allkirjapitsatiga; või
(b) olema märgistatud kinnitatud eksportööri poolt spetsiaalse templiga, mis on kinnitatud eksportiva lepingupoole tolliametkondade poolt ning vastab käesoleva protokolli lisas V antud näitele; see tempel võib olla ka blanketile enne trükitud.

EUR.1 sertifikaadi lahtri 11 «Tolli märgistus» võib täita vajaduse korral ka kinnitatud eksportöör.

5. Lõikes 4 (a) viidatud juhtumitel märgitakse EUR.1 sertifikaadi lahtrisse 7 «Märkused» üks järgnevaist lausetest: «Simplified procedure», «Lihtsustatud protseduur», «Vienkarsota procedura» või «Supaprastinta procedura». Kinnitatud eksportöör märgib vajaduse korral lahtrisse 13 «Kontrollimise nõue» sellise tolliametkonna nime ja aadressi, mis on kompetentne kontrollima EUR.1 sertifikaati.

6. Lõikes 3 viidatud juhtumil märgib kinnitatud eksportöör EUR.1 sertifikaadi lahtrisse 7 ka ühe järgnevatest lausetest:
«LT certificate valid until…»
«Pikaajaline sertifikaat kehtib kuni…»
«LT-sertifikats ir speka lidz…»
«LT sartifikatas galioja iki…».
(kuupäev araabia numbrites),
ja viite loale, mille alusel on vastav pikaajaline sertifikaat välja antud.

Kinnitatud eksportöör ei pea märkima pikaajalise sertifikaadi lahtritesse 8 ja 9 märke ja numbreid ja pakendite numbreid ja liike, brutokaalu (kg) või teisi mõõtusid (liitrid, m3, jne.). Lahtris 8 peab aga olema toodud kaupade kirjeldus ja määratlemine, mis peab olema piisavalt täpne selleks, et neid kindlaks teha.

7. Vaatamata artikli 12 lõigetele 1 kuni 3 peab pikaajalise sertifikaadi esitama imporditolli punktile ükskõik milliste selles märgitud kaupade esimese importimise ajal või enne seda. Kui importöör annab tolliselgituse mitmes importiva lepingupoole tollipunktis, võivad tolliametkonnad nõuda, et ta teeks pikaajalisest sertifikaadist koopia kõigile neile punktidele.

8. Kui tolliametkondadele on esitatud pikaajaline sertifikaat, näidatakse imporditavate kaupade päritolu staatuse kinnitus pikaajalise sertifikaadi kehtimise jooksul arvetes, mis rahuldavad järgmisi tingimusi:
(a) kui arve sisaldab nii kaupu, mis pärinevad Lätist, Eestist või Leedust kui ka mittepärinevaid kaupu ja eksportöör teeb selgelt vahet nende kahe kategooria vahel;
(b) eksportöör teatab igal arvel pikaajalise sertifikaadi numbri, milles on toodud ära kõik kaubad ja sertifikaadi kehtivuse lõppemise kuupäev ja riigi või riikide nime(d), kust kaubad pärinevad.
Eksportööri poolt arvele märgitud teade pikaajalise sertifikaadi numbri kohta koos päritoluriigi äramärkimisega on deklaratsiooniks selle kohta, et kaubad vastavad käesolevas protokollis kehtestatud soodustatud päritolustaatuse omandamise tingimustele lepingupoolte vahelises kaubavahetuses.
Eksportiva lepingupoole tolliametkonnad võivad nõuda, et sissekanded, mis vastavalt ülaltoodud sätetele peavad olema märgitud arvele, oleksid kinnitatud käsikirjalise allkirjaga, millele järgneks selgelt loetav allakirjutanu nimi;
(c) arvele märgitud kaupade kirjeldused ja nimetused peavad olema antud piisavalt täpselt, et selgelt näidata, et kaubad on ära toodud ka arvel viidatud pikaajalisel sertifikaadil;
(d) arved koostatakse ainult kaupade kohta, mida eksporditakse vastava pikaajalise sertifikaadi kehtivuse ajal. Kuid neid võib koostada ka imporditolli punktis nelja kuu jooksul arvestades nende koostamise kuupäevast eksportööri poolt.

9. Lihtsustatud protseduuri raames võib arved, mis vastavad käesoleva artikli tingimustele, koostada ja/või edasi anda telekommunikatsiooni või elektrooniliste andmetöötlusmeetodite abil. Sellised arved võetakse vastu importiva lepingupoole tolli poolt kui tõend kaupade päritolustaatuse kohta, mis on imporditud kooskõlas sealsete tolliametkondade poolt kehtestatud protseduurireeglitele.

10. Juhul kui eksportiva lepingupoole tolliametkonnad peaksid avastama, et käesoleva artikli sätete kohaselt välja antud sertifikaat ja/või arve on kehtetu ükskõik millise hangitud kauba suhtes, peavad nad viivitamatult informeerima sellest importiva lepingupoole tolliametkondi.

11. Tolliametkonnad võivad kinnitatud eksportööril lubada EUR.1 sertifikaadi asemel koostada arveid, milles on ära toodud käesoleva protokolli lisas IV näidatud deklaratsioon.

Kinnitatud eksportööri poolt arvele kantud deklaratsioon peab olema tehtud ühes lepingupoolte ametlikest keeltest või inglise keeles. See peab olema käsikirjaliselt alla kirjutatud ja peab kas:
(a) omama viidet kinnitatud eksportöörile antud loa numbrile, või
(b) kandma kinnitatud eksportööri spetsiaalset templit, millele on viidatud paragrahvis 4 (b) ja mis peab olema kinnitatud eksportiva lepingupoole tolliametkondade poolt. Selline tempel võib olla arvele enne trükitud.

12. Kuid eksportiva lepingupoole tolliametkonnad võivad lubada kinnitatud eksportööril mitte alla kirjutada paragrahvis 8 (b) nimetatud teatele või paragrahvis 11 viidatud arvel antud deklaratsioonile, kui sellised arved on koostatud või edasi antud telekommunikatsiooni või elektrooniliste andmetöötlusmeetodite teel.

Nimetatud tolliametkonnad kehtestavad tingimused käesoleva lõike rakendamiseks, sinna hulka kuulub ka nende nõudmise korral kinnitatud eksportööri kirjalik tõend selle kohta, et ta ta on nõus võtma enda peale kogu vastutuse sellise teate ja deklaratsiooni eest, nagu oleks ta tegelikult nendele dokumentidele käsikirjaliselt alla kirjutanud.

13. Lõigetes 2, 3 ja 11 viidatud loas peavad tolliametkonnad kirjeldama eelkõige:
(a) millistel tingimustel koostati EUR.1 sertifikaatide või pikaajaliste sertifikaatide taotlus või millistel tingimustel kanti arvele deklaratsioon kaupade päritolu kohta;
(b) tingimused, mille alusel nii neid avaldusi kui ka koopiat arvetest, mis viitavad pikaajalisele sertifikaadile, ja arvetest, millele on kantud eksportööri deklaratsioon, hoitakse vähemalt kaks aastat. Pikaajaliste sertifikaatide või pikaajalistele sertifikaatidele viitavate arvete puhul algab see periood pikaajalise sertifikaadi kehtivuse lõppemise kuupäevast alates. Need sätted kehtivad ka EUR.1 sertifikaatide või pikaajaliste sertifikaatide kohta ning arvete kohta, mis viitavad pikaajalisele sertifikaadile nii nagu ka arvete kohta, millele on kantud eksportööri deklaratsioon, mis on olnud aluseks artikli 9 lõike 3 teise alalõike tingimuste kohaselt kasutatavate teiste päritolutõendite väljaandmisele.

14. Eksportiva lepingupoole tolliametkonnad võivad kuulutada teatud kaubaliikide suhtes sobimatuks lõigetes 2, 3 ja 11 ette nähtud erikäsitluse rakendamise.

15. Tolliametkonnad keelduvad andmast lõigetes 2, 3 ja 11 viidatud luba eksportööridele, kes ei anna kõiki nende poolt vajalikuks peetavaid garantiisid.

Tolliametkonnad võivad igal ajal loa tühistada. Nad peavad seda tegema siis, kui ei täideta enam kinnituse tingimusi või kinnitatud eksportöör ei anna enam neid garantiisid.

16. Kinnitatud eksportöörilt võib nõuda, et ta informeeriks tolliametkondi kooskõlas nende poolt kehtestatud normidele tema poolt saadetavatest kaupadest nii, et kompetentne tolliamet võiks teostada ükskõik millist tema poolt vajalikuks peetavat kontrolli enne kaupade ärasaatmist.

17. Käesoleva artikli sätted ei kahjusta lepingupoolte tolliformaalsuste ja tollidokumentide kasutamise nõuete rakendamist.

Artikkel 14

Artikli 8 lõikes 1(c) viidatud deklaratsioon peab olema koostatud eksportööri poolt käesoleva protokolli lisas IV näidatud blanketil ühes lepingupoolte ametlikest keeltest või inglise keeles. See peab olema trükitud või templiga varustatud ja käsitsi alla kirjutatud. Eksportöör peab säilitama koopia arvest, millele on kantud nimetatud deklaratsioon, vähemalt kahe aasta jooksul.

Artikkel 15

1. Eksportöör või tema esindaja esitab koos EUR.1 sertifikaadi taotlusega mõne kinnitava dokumendi, mis tõestab, et eksporditavad kaubad on sobivad EUR.1 sertifikaadi väljaandmiseks.

Ta kohustub esitama vastavate ametkondade nõudel mõne lisatõendi, mida nad võivad nõuda eesmärgil seada sisse kord eelistatud tollikäsitluseks valitud kaupade päritolustaatuses ning ta kohustub nõustuma iga tema arvete läbivaatusega ning ülalmainitud kaupade kättesaamise protsesside kontrollimisega nimetatud ametkondade poolt.

2. Eksportöörid peavad säilitama lõikes 1 viidatud tõendavaid dokumente vähemalt kaks aastat.

3. Lõigete 1 ja 2 sätted kehtivad mutatis mutandis, kui rakendatakse artikli 13 lõigetes 2 ja 3 kehtestatud protseduurireegleid ning artikli 8 lõigetes 1(b) ja 1(c) viidatud deklaratsioone.

Artikkel 16

1. Kaupade suhtes, mis saadetakse Eestist, Lätist või Leedust näitusele väljapoole Eestit, Lätit või Leedut ning mis müüakse peale näitust importimiseks Eestisse, Lätisse või Leedusse, kehtivad importimisel käesoleva lepingu sätted tingimusel, et kaubad vastavad käesoleva protokolli nõudmistele, mille järgi neil on õigus olla tunnistatud Eestist, Lätist või Leedust pärinevateks ja tingimusel, et tolliametnike nõudmiste rahuldamiseks on näidatud, et:
(a) eksportöör on need kaubad edasi toimetanud Eestist, Lätist või Leedust riiki, kus toimub näitus ning on nad seal näitusele välja pannud.
(b) kaubad on eksportööri poolt müüdud või mõnel muul viisil Eestis, Lätis või Leedus kellegi omandusse antud;
(c) kaubad on toimetatud Eestisse, Lätisse või Leedusse näituse ajal või kohe peale seda edasi samasuguses seisukorras nagu nad olid siis, kui nad näitusele saadeti.
(d) kaupu ei ole pärast seda, kui nad näitusele toodi, kasutatud mitte ühelgi muul eesmärgil kui näitusel demonstreerimiseks.

2. EUR.1 sertifikaat peab tolliametkondade jaoks olema koostatud nõutaval kujul. Sellel peab olema märgitud näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võib nõuda ka täiendavat dokumentaalset tõestusmaterjali kaubaliikide kohta ja tingimuste kohta, mille alusel nad näitusel välja on pandud.

3. Lõige 1 kehtib igasuguse kaubanduse, tööstuse, põllumajanduse või käsitöö teemalise näituse, messi või muu sarnase avaliku demonstratsiooni või väljapaneku kohta, mis on kauplustes või äriruumides mitte eraviisilistel eesmärkidel välja pandud, pidades silmas välismaa kaupade müüki, ja mille käigus jäävad kaubad tolli valve alla.

Artikkel 17

1. Et kindlustada nende selle tiitli korralik rakendamine, toetavad Eesti, Läti ja Leedu üksteist oma vastavate tolliadministratsioonide kaudu EUR.1 sertifikaatide autentsuse ja täpsuse kontrollimisel, sealhulgas arvestades ka neid sertifikaate, mis on välja antud artikli 9 lõike 3 ning eksportööride poolt arvele kantud deklaratsioonide alusel.

2. Ühiskomitee on volitatud langetama kõik vajalikud otsused administratiivkoostöö õigeaegse rakendamise suhtes Eestis, Lätis ja Leedus.

3. Eesti, Läti ja Leedu tolliametkonnad varustavad üksteist templi näidistega, mida kasutatakse nende tolliametites EUR.1 sertifikaatide väljaandmiseks.

4. Isikuid, kes koostavad või lasevad koostada dokumendi, mis sisaldab võltsitud eristusmärke eesmärgil saada oma kaupadele soodustatud käsitlus, karistatakse.

5. Eesti, Läti ja Leedu astuvad kõik vajalikud sammud kindlustamaks, et kaupu, millega kaubeldakse EUR.1 sertifikaadi alusel ja mis transpordi käigus kasutavad nende territooriumil asuvat vabapiirkonda, ei asendata teiste kaupadega ja nendega ei teostata mingeid muid operatsioone peale nende, mis on vajalikud nende rikkumise vältimiseks.

6. Kui Eestist, Lätist ja Leedust pärinevaid tooteid, mis imporditakse vabapiirkonda EUR.1 sertifikaadi alusel, muudetakse või töödeldakse ümber, peavad asjaomased tolliametkonnad andma eksportööri palvel välja uue EUR.1 sertifikaadi, kui muutmine või töötlemine on vastavuses käesoleva protokolli sätetega.

Artikkel 18

1. EUR.1 sertifikaatide ja arvetele kantud deklaratsioonide hilisem kontrollimine viiakse läbi oma äranägemise järgi või siis, kui importiva lepingupoole tolliametkondadel tekib põhjendatud kahtlus dokumendi autentsuse suhtes või informatsiooni õigsuse suhtes, mis puudutab kõnealuste kaupade tegelikku päritolu.

2. Lõike 1 sätete rakendamiseks peavad importiva lepingupoole tolliametkonnad tagastama eksportiva lepingupoole tolliametkondadele EUR.1 sertifikaadi ja arve selle esitamise korral, või pikaajalisele sertifikaadile viitava arve või eksportööri deklaratsiooni kandva arve või koopia nendest dokumentidest, andes vajaduse korral sisu põhjendused või järelpärimise vormi.

Tolliametkonnad annavad edasi eelkontrolli palve toetuseks ükskõik millise saadud dokumendi või informatsiooni, teatades, et EUR.1 sertifikaadis või arvel toodud andmed on ebatäpsed.

Kui importiva lepingupoole tolliametkonnad otsustavad ajutiselt katkestada lepingu sätete kehtivuse kontrolli tulemuste ootamise ajaks, lasevad nad kaubad vabaks importööri jaoks, alludes kõigile vajalikeks peetavaile ettevaatusabinõudele.

3. Importiva lepingupoole tolliametkondi informeeritakse kontrolli tulemustest niipea kui võimalik. Need tulemused peavad olema sellised, et nad võimaldaksid kindlaks teha, kas dokumendid, mis on tagastatud lõike 2 alusel, vastavad tegelikult eksporditud kaupadele ja kas nende kaupade suhtes on võimalik rakendada sooduskäsitluse kokkuleppeid.

Kui importiva lepingupoole ja eksportiva lepingupoole tolliametkonnad ei suuda omavahel sellistele vaidlusele lahendust leida või kui neil tekib küsimusi käesoleva protokolli tõlgendamise suhtes, peavad nad pöörduma artiklis 26 viidatud päritoluküsimustega tegeleva alakomitee poole. Otsused langetab ühiskomitee.

EUR.1 sertifikaadi järelkontrolli jaoks peavad eksportiva riigi tolliametkonnad säilitama ekspordidokumente või neid asendavaid EUR.1 sertifikaatide koopiaid vähemalt kaks aastat.

Tiitel III. LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Eesti, Läti ja Leedu astuvad kõik vajalikke samme käesoleva protokolli rakendamiseks.

Artikkel 20

Käesoleva protokolli lisad moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel 21

Kaupu, mis sobivad tiitli I sätete alla ja mis lepingu jõustumise kuupäeval on transportimisel või hoiul Eestis, Lätis või Leedus ajutistes ladudes, tolliladudes või vabapiirkondades, võib lugeda pärinevateks kaupadeks, kui importivale lepingupoolele on nelja kuu jooksul arvates sellest kuupäevast esitatud tagantjärele koostatud päritolutõend ja ükskõik milline dokument, mis oleks tõendiks transporditingimuste kohta.

Artikkel 22

Eesti, Läti ja Leedu kohustuvad rakendama abinõusid kindlustamaks, et EUR.1 sertifikaadid, mida nende tolliametkondadel on lubatud välja anda vastavalt käesolevale lepingule, väljastatakse käesoleva lepinguga kehtestatud tingimuste alusel. Samuti kohustuvad nad tagama selleks otstarbeks vajaliku administratiivkoostöö, eriti pidama ülevaadet käesoleva lepingu alusel müüdud kaupade liikumisest ja kohtadest, kus neid kaupu on hoitud.

Artikkel 23

1. Toodetele, mis kuuluvad mõne lepingus määratletud liigi alla ja mida kasutatakse selliste kaupade tootmiseks, mille kohta antakse välja või täidetakse EUR.1 sertifikaat, pikaajaline sertifikaat või pikaajalisele sertifikaadile viitavad arved või eksportööri deklaratsiooni kandev arve, võidakse anda ainult tollimaksu hüvitus või ükskõik mis liiki tollimaksust vabastus ainult juhul, kui on tegemist kaupadega, mis pärinevad Eestist, Lätist või Leedust.

2. Selles artiklis hõlmab mõiste «tollimaks» ka kõiki tollimaksuga samaväärseid makseid.

Artikkel 24

(Käesolev protokoll ei sisalda artiklit 24)

Artikkel 25

1. Pärinevate toodete suhtes käesoleva protokolli tähenduses kehtib Eestisse, Lätisse või Leedusse importimisel käesolev leping üks kõik millise lepingupoole tollitöötajate poolt välja antud EUR.1 sertifikaadi esitamisel, millesse on lisatud väljend «artikli 25 rakendamine» ja mis on kinnitatud nimetatud tolliameti templiga.

2. Kui tooted, mis on eelnevalt imporditud Eestisse, Lätisse või Leedusse koos artikli 8 lõikes 1 viidatud päritolutõendiga, mis on välja antud ühes lepingupooles, re-eksporditakse mõnda teise lepingupoolde, kohustub viimane lepingupool välja andma EUR.1 sertifikaadid koos väljendiga «artikli 25 rakendamine», tingimusel et tooted eksporditakse samas seisundis või et nad ei ole läbi teinud mingisugust töötlemist viimase territooriumil artikli 5 lõikes 5 viidatu piires.

Artikkel 26

Ühiskomitee alluvuses luuakse tolli- ja päritoluküsimustega tegelev töögrupp kooskõlas lepingu artikli 24 lõikega 7, aitamaks ellu viia administratiivkoostööd eesmärgiga kindlustada selle protokolli praktiline, täpne ja ühtne täitmine, samuti ka ekspertide vahelise pideva informatsiooni ja konsultatsiooni vahetamise protsess.

See koosneb Eesti, Läti ja Leedu ekspertidest, kes on vastutavad päritolureeglitega seotud küsimuste eest.

Artikkel 27

Artikli 1 lõike 1 alalõike (b) (ii) või (iii) rakendamiseks ei või ühtki Eesti, Läti või Leedu territooriumilt pärinevat toodet teistesse lepingupooltesse eksportimisel käsitleda mittepärineva tootena perioodi või perioodide jooksul, mil viimati mainitud lepingupool rakendab selliste toodete suhtes kolmandate riikide suhtes rakendatavat tollimaksu määra või mõnda teist vastavat ettevaatusabinõud kooskõlas käesoleva lepinguga.

  Lisa I

SELGITAVAD MÄRKUSED

Märkus 1 – Artikkel 1

Mõiste «lepingupoole territoorium» hõlmab ka selle riigi territoriaalveed.

Käesoleva lepingupoole territooriumi osaks peetakse ka neile kuuluvaid avamerel püüki teostavaid laevu, kaasa arvatud vabriklaevu, milledel püütud kala töödeldakse, eeldusel, et nad vastavad selgitavas märkuses nr. 4 kehtestatud tingimustele.

Märkus 2 – Artiklid 1, 2 ja 4

Artiklis 1 toodud päritolureeglid peavad olema lepingupoolte poolt tingimusteta täidetud, välja arvatud artiklis 2 kirjeldatud juhul.

Kui käesoleva lepingu poolest pärinevad teise riiki eksporditud tooted saadetakse tagasi, välja arvatud artiklis 2 toodud juhul, tuleb neid lugeda mittepärinevateks, seni kuni pole võimalik tõestada tollivõime rahuldaval viisil, et:
– tagastatud kaubad on samad, mis eksporditi, ning
– nad ei ole teises riigis viibimise ajal läbinud muid operatsioone peale nende hea seisukorra säilitamiseks vajalike.

Märkus 3 – Artiklid 1 ja 2

Kaupade päritolu määramisel ei ole oluline, kas nende kaupade tootmisel kasutatud energia ja kütus, tootmishooned ja sisseseade, masinad ja tööriistad pärinevad kolmandatest riikidest või mitte.

Märkus 4 – Artikli 4 alalõige (f)

Mõiste «tema laevad» kehtib ainult laevadele:
(a) mis on registreeritud käesoleva lepingu pooles;
(b) mis sõidavad merd käesoleva lepingupoole lipu all;
(c) mis on vähemalt 50% ulatuses käesoleva lepingupoole kodanike omanduses või firma omanduses, mille peakontor asub selles riigis ja mille juhataja või juhatajad, direktorite nõukogu või juhatuse esimees ja selliste nõukogude või juhatuste liikmete enamus on käesoleva lepingupoole kodanikud ja lisaks, ühisettevõtete või aktsiaseltside korral, vähemalt pool kapitalist kuulub sellele riigile või juriidilisele isikule või kodanikule sellest riigist;
(d) mille kapten ja ohvitserid on kõik käesolev lepingupoole kodanikud;
(e) mille meeskonnast vähemalt 75% on käesoleva lepingupoole kodanikud

Märkus 5 – Artiklid 4 ja 5

1. Päritolureeglite rakendamise ühikuks on kindel toode, mis on aluseks klassifitseerimisel kasutades Harmoniseeritud Süsteemi. Toodete komplektide puhul, milliseid klassifitseeritakse Üldise Reegli 3 kohaselt, määratakse klassifikatsiooniühik iga komplekti osa kohta eraldi; see puudutab ka komplekte rubriikidest 63.08, 82.06 ja 96.05.

Siit järeldub, et
– kui artiklite grupist või kogumist koosnev toode klassifitseeritakse Harmoniseeritud Süsteemi alusel ühe rubriigi alla, moodustab tervik klassifikatsiooniühiku;
– kui kaubasaadetis koosneb teatud arvust identsetest toodetest, mida klassifitseeritakse sama Harmoniseeritud Süsteemi rubriigi all, tuleb päritolureeglite rakendamisel käsitleda iga toodet eraldi.

2. Kui Harmoniseeritud Süsteemi Üldreegli 5 kohaselt kuulub pakend klassifitseerimisel toote hulka, kuulub see sinna ka päritolu määramisel.

Märkus 5a – Artikli 4 alalõige (h)

Kasutatud rattakummide korral termin «kasutatud kaubaartiklid, mis sobivad ainult toorainena tarbimiseks» ei kata mitte ainult kasutatud rattakumme tooraine asendajana vaid ka kasutatud rattakumme, mis sobivad ainult protekteerimiseks või kasutamiseks jäätmetena.

Märkus 6 – Artikli 5 lõige 2

Lisa II sissejuhatavad märkused kehtivad vajadusel kõikidele toodetele, mille valmistamisel on kasutatud mittepäritolulisi materjale, isegi kui nende kohta ei kehti lisa II nimekirjas toodud reeglid, kuid selle asemel kehtib rubriigi muutumise reegel, mis on toodud artikli 5 punktis 2.

Märkus 7 – Artiklid 1 ja 2

«Tootja hind» tähendab hinda, mida makstakse tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töötlus, eeldusel, et hinnas sisaldub kõigi valmistamisel kasutatud materjalide väärtus.

«Tolliväärtus» tähendab tolliväärtust nii nagu see on määratud vastavalt Genfis 12. aprillil 1979 sõlmitud «Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe» artikli VII rakendamise lepinguga.

Märkus 8 – Artikkel 8 punkt 1

Käesoleva lepingu kohaselt laieneb võimalus kasutada kaubaarvet kaupade päritolulisuse staatuse tõendina ka kaubasaatelehtedele või mis tahes muule kaubadokumendile, mis kirjeldab antud kaupu piisava detailsusega võimaldamaks neid identifitseerida.

Posti teel saadetavate toodete puhul, mida artikli 8 punkti 2 tähenduses ei loeta kaubavahetuseks, võib päritolustaatuse deklareerida tollideklaratsioonile C2/CP3 või sellele deklaratsioonile lisatud lisalehele.

Märkus 9 – Artiklite 17 ja 22 punkt 1

Kui EUR.1 sertifikaat on väljastatud vastavalt artiklis 9 punkt 3 toodud tingimustele ja kehtib samas riigis re-eksporditud kaupade kohta, siis peab sihtriigi tollivõimudel olema võimalik administratiivse koostöö korras hankida päritolutõendite õiged koopiad, mis on eelnevalt väljastatud või koostatud ja kehtivad nende kaupade kohta.

Märkus 10 – Artikkel 23

«Tollimaksu hüvitus või vabastamine mis tahes liiki tollimaksust» tähendab tootmises kasutatud toodetele rakendatud tollimaksu tagasimaksu või nendest vabastamist mis tahes viisil, kas osaliselt või täielikult, eeldusel, et nimetatud tingimus võimaldab kas selgesõnaliselt või tegelikult seda tagasimaksu, mittemaksmist või maksust vabastamist juhul kui kasutatud toodetest saadud kaubad eksporditakse, aga mitte siis, kui need jäetakse siseturu tarbeks.

«Tootmises kasutatud tooted» tähendab mis tahes toodet mille suhtes taotletakse «tollimaksu hüvitust või vabastamist mis tahes liiki tollimaksust» päritoluliste toodete eksportimisel, millistele väljastatakse või antakse EUR.1 sertifikaat, LT sertifikaat või arved, mis viitavad LT sertifikaadile või eksportija deklaratsiooni sisaldav arve.

  Protokolli A lisa II

VAJALIKE TÖÖ- VÕI TÖÖTLEMISOPERATSIOONIDE NIMEKIRI
MITTEPÄRINEVATEST MATERJALIDEST PÄRITOLUSTAATUSEGA
TOODETE TOOTMISEKS

Sissejuhatavad märkused

ÜLDISED

Märkus 1

1.1. Nimekirja kaks esimest veergu kirjeldavad valmistatud toodet. Esimeses veerus on toodud Harmoniseeritud Süsteemis kasutatav toote rubriigi või siis grupi kood ja teises veerus selle toote kirjeldus. Igale esimeses kahes veerus toodud sissekandele vastab reegel veergudes 3 ja 4. Kui mõnel juhul eelneb sissekandele esimeses veerus «ex», siis tähendab see, et reegel veerus 3 või 4 kehtib ainult selle rubriigi või grupi selle osa kohta, mis on kirjeldatud veerus 2.

1.2. Kui veerus 1 on grupeeritud mitu rubriiki või on toodud ainult grupi kood ja toote kirjeldus veerus 2 on seetõttu antud üldistes mõistetes, siis vastav reegel veerus 3 või 4 kehtib kõikide toodete kohta, mis Harmoniseeritud Süsteemis on klassifitseeritud sellesse gruppi või neisse rubriikidesse.

1.3. Kui nimekirjas on erinevad reeglid, mis kehtivad rubriigi erinevatele toodetele, sisaldab iga taandrida rubriigi selle osa kirjeldust, millele vastab reegel veerus 3 või veerus 4.

1.4. Kui gruppide 84 ja 91 toodetele ei ole antud päritolureeglit veerus 4, tuleb rakendada reeglit veerust 3.

Märkus 2

2.1. Terminiga «tootmine» tähistatakse mistahes liiki töö- või töötlemisoperatsioone, kaasa arvatud koostamine või muu spetsiaalne operatsioon. Siiski, vt. alljärgneva märkuse 3 punkti 5.

2.2. Terminiga «materjal» tähistatakse igasugust koostisosa, toorainet, komponenti või osa jne., mida kasutatakse toote valmistamisel.

2.3. Terminiga «toode» viidatakse valmistatud tootele, isegi kui see on mõeldud hilisemaks kasutamiseks mõnes teises tootmisoperatsioonis.

Märkus 3

3.1. Juhul kui nimekirjas pole mõnda rubriiki või rubriigi mõnda osa, tuleb rakendada artikli 5 punktis 2 toodud rubriigi muutumise reeglit. Kui «rubriigi muutumise» tingimus kehtib nimekirjas mõne artikli kohta siis sisaldub see veeru 3 reeglis.

3.2. Vajalik töö- või töötlemisoperatsioon veerus 3 või 4 toodud reegli kohaselt tuleb teostada ainult kasutatavate mittepäritoluliste materjalide suhtes. Mõnes kolmanda või neljanda veeru reeglis sisalduvad piirangud kehtivad samuti ainult kasutatud mittepärinevate materjalide kohta.

3.3. Kui reegel ütleb, et võib kasutada «ükskõik millise rubriigi materjale» võib kasutada ka tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale, võttes siiski arvesse reeglis sisalduvaid piiranguid. Siiski väljend «valmistamine ükskõik millise rubriigi materjalidest, kaasa arvatud teised rubriigi … materjalid» tähendab, et kasutada võib vaid selliseid tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale, millel on erinev toote kirjeldus kui tootel veerus 2.

3.4. Kui mittepärinevatest materjalidest valmistatud toodet, mis on saanud päritolustaatuse tootmise ajal kas rubriigi muutumise reegli põhjal või nimekirjas toodud reegli põhjal, kasutatakse materjalina mingi teise toote tootmise protsessis, siis reegel, mida kasutatakse toote kohta, milles ta sisaldub, ei kehti tema enda kohta.
– Näiteks:
Mootor rubriigist 84.07, mille kohta reegel ütleb, et kasutatavate mittepärinevate materjalide väärtus ei tohi ületada 40% tootja hinnast on valmistatud «legeeritud valtsterasest», mis on klassifitseeritud rubriigis 72.24.
Kui see valtsimine toimus antud riigist mittepärinevast valukangist, on valtsimine juba andnud valtstootele päritolu nimekirja rubriigi 72.24 reegli alusel. Mootori väärtuse kalkulatsioonis võib siis teda lugeda pärinevaks, sõltumata sellest, kas ta toodeti samas tehases või mõnes teises. Sel moel ei võeta mittepärineva valukangi väärtust arvesse mittepärinevate materjalide väärtuse arvutamisel.

3.5. Isegi kui rubriigi muutumise reegel või nimekirjas sisalduv reegel on täidetud, ei saa toode päritolu staatust juhul kui teostatud töötlemine tervikuna on ebapiisav artikli 5 punkt 5 tähenduses.

Märkus 4

4.1. Nimekirja reegel annab minimaalselt vajaliku töö- või töötlemismahu, kusjuures suurem töö- või töötlemine annab samuti päritolustaatuse; vastupidiselt, väiksem töö- või töötlemine ei anna tootele päritolu. Järelikult kui reegel ütleb, et teataval tootmisstaadiumil võib kasutada mittepärinevat materjali, siis on sellise materjali kasutamine tootmise varasematel staadiumidel lubatud ja hilisemal mitte.

4.2. Kui nimekirja reegel määrab, et toodet võib valmistada rohkem kui ühest materjalist, tähendab see, et ühte või enamat nendest materjalidest võib kasutada. Reegel ei nõua, et tuleb kasutada kõiki loetletud materjale.
– Näiteks:
Kangaste kohta kehtiv reegel ütleb, et võib kasutada looduslikke kiude ning et muude materjalide hulgas võib kasutada ka keemilisi kiude. See ei tähenda, et mõlemaid peab kasutama, võib kasutada ühte või teist või mõlemat korraga.
Kuid kui samas reeglis kehtib ühe materjali kohta üks piirang ja teise materjali kohta teine piirang, siis rakendatakse ainult seda piirangut mis kehtib tegelikult kasutatud materjali kohta.
– Näiteks:
Õmblusmasinate kohta kehtiv reegel ütleb, et kasutatud niidi pingutamise ja sik-saki mehhanismid peavad olema pärinevad; need kaks piirangut kehtivad ainult siis kui nimetatud mehhanismid on tegelikult monteeritud õmblusmasinasse.

4.3 Kui nimekirjas toodud reegel määrab, et toode peab olema valmistatud kindlast materjalist, ei välista see tingimus teiste materjalide kasutamist, mis oma klassifitseerimise iseloomu tõttu ei saa reeglit rahuldada.
– Näiteks:
Rubriigi 19.04 kohta kehtiv reegel, mis välistab teraviljade ja teraviljasaaduste kasutamise, ei välista kasutamast mineraalsoolasid, kemikaale ja teisi lisandeid, mis pole toodetud teraviljadest.
– Näiteks:
Mittekootud materjalidest valmistatud toodete puhul, kui on lubatud kasutada ainult mittepärinevat lõnga, ei ole võimalik alustada mittekootud riidest – isegi kui mittekootud tooteid pole harilikult võimalik valmistada lõngast. Sellistel juhtudel on lähtematerjal tavaliselt lõnga eelstaadiumis st. kiu staadiumis

Vaata ka märkus 7 punkti 3 seoses tekstiilidega.

4.4. Kui nimekirja reeglis on toodud kasutada lubatud mittepärinevate materjalide maksimaalväärtuseks kaks või enam protsendimäära, siis ei või neid protsente kokku liita. Kõigi kasutatavate mittepärinevate materjalide maksimaalväärtus ei tohi kunagi ületada kõrgeimat toodud protsendimääradest. Ei tohi ületada ka konkreetse materjali kohta kehtivaid individuaalseid protsendimäärasid.

TEKSTIILID

Märkus 5

5.1. Nimekirjas kasutusel olev termin «looduslikus kiud» tähistab muid kiudusid kui kunst- või sünteetilised kuid ketrusele eelnevates tootmisstaadiumides, kaasa arvatud jäätmed, ja kui teisiti pole märgitud, hõlmab termin «looduslikud kiud» kiude, mis on kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud aga mitte kedratud

5.2. Terminiga «looduslikud kiud» on tähistatud hobusejõhv rubriigist 05.03, siid rubriigist 50.02 ja 50.03, samuti vill, peened ja jämedad loomakarvad rubriikidest 51.01 kuni 51.05, puuvillakiud rubriikidest 52.01 kuni 52.03 ning muud taimsed kiud rubriikidest 53.01 kuni 53.05

5.3. Terminid «tekstiilimass», «keemilised materjalid» ja «paberivalmistamise materjalid» on nimekirjas kasutusel selleks, et kirjeldada materjale, mis pole klassifitseeritud gruppides 50 kuni 63 ja mida võib kasutada kunst-sünteetiliste, paberkiudude või -lõnga tootmiseks.

5.4. Terminit «staapelkiud» kasutatakse nimekirjas rubriikidesse 55.01 kuni 55.07 kuuluvatele sünteetilisele või kunstkiule, staapelkiule või -jäätmetele viitamiseks.

Märkus 6

6.1. Kui tooted on klassifitseeritud nimekirja nende rubriikide alla, milledele on viidatud käesolevas Sissejuhatavates märkustes, siis ei kehti nimekirja veerus 3 toodud tingimused ühegi nende valmistamisel kasutatud mistahes põhilise tekstiilmaterjali kohta, mis summaarselt moodustavad 10% või vähem kõigi kasutatud põhiliste tekstiilmaterjalide kogukaalust (vt. ka märkus 6 punktid 3 ja 4).

6.2. Siiski võib seda tolerantsi rakendada ainult segatoodetele, mis on valmistatud kahest või enamast põhilisest tekstiilmaterjalist, sõltumata nende osast tootes.
Põhilised tekstiilmaterjalid:
– siid
– vill
– jäme loomakarv
– peen loomakarv
– hobusejõhv
– puuvill
– paberi valmistamise materjalid ja paber
– lina
– naturaalne kanep
– džuut ja teised niinekiud
– sisal ja muud Agaavi perekonda kuuluvad kiud
– kookospalmikiud, abaka, ramjee ja muud taimse päritoluga tekstiilkiud
– sünteetilised kiud
– tehiskiud
– sünteetilised staapelkiud
– tehis-staapelkiud

– Näiteks:
Lõng rubriigist 52.05, mis on valmistatud puuvillakiust ja sünteetilisest staapelkiust on segalõng. Seetõttu võib mittepärinevaid materjale, mis ei rahulda päritolureegleid, kasutada kuni 10% lõnga kaalust.
– Näiteks:
Villane kangas rubriigist 51.22, mis on valmistatud villasest lõngast ja sünteetiliste staapelkiudude lõngast on segamaterjalidest kangas. Seetõttu võib nii mittepärinevat sünteetilist lõnga kui ka villast lõnga või nende kombinatsioone, mis ei rahulda päritolureegleid, kasutada kuni 10% kanga kaalust.
– Näiteks:
Froteekangas rubriigist 58.02, mis on valmistatud puuvillasest lõngast ja puuvillakangast, on segatoode ainult juhul, kui puuvillakangas ise on segakangas, mis on valmistatud kahest või enamast erinevast põhitekstiilmaterjalist või kui kasutatud puuvillalõngad on ise segud.
– Näiteks:
Kui kõnealune froteekangas on valmistatud puuvillalõngast ja sünteetilisest kangast, siis on ilmselt kasutatud kahte erinevat põhitekstiilmaterjali.
– Näiteks:
Džuudist alusele valmistatud taftingvaip, mille tupsud on nii kunstkiud- kui ka puuvillasest lõngast, on segatoode, sest on kasutatud kolme põhilist tekstiilimaterjali. Seetõttu võib kõiki mittepärinevaid materjale, mida kasutatakse hilisemas tootmise staadiumis, kui reegel seda lubab, kasutada eeldusel, et nende summaarne kogukaal ei ületa 10% kõigi vaibas sisalduvate tekstiilmaterjalide kogukaalust. Niisiis võidaks imporditud džuudist alust, kunstkiudlõnga või puuvillalõnga kasutada sellel tootmise staadiumil eeldusel, et kaalu tingimused on täidetud.

6.3. Juhul kui tooted sisaldavad polüamiididest ja polüestritest valmistatud «suure tugevusega lõnga», on tolerants selle lõnga suhtes 20%.

6.4. Juhul kui tooted sisaldavad metalliga või plastikuga kombineeritud lõnga või paela laiusega kuni 5 mm, on tolerants selle lõnga või paela suhtes 30%.

Märkus 7

7.1. Nende tekstiiltoodete osas, mis on märgitud nimekirjas viitega käesolevale sissejuhatavale märkusele, võib kasutada tekstiilmaterjale, välja arvatud voodrid ja vaheriided, mis ei rahulda valmistatud toote kohta nimekirja veerus 3 toodud reeglit eeldusel, et need ei ole klassifitseeritud tootega sama rubriigi alla ning, et nende väärtus ei ületa 8% selle toote tootja hinnast.

7.2. Mis tahes kasutatud mittetekstiilsed kaunistused ja lisandid või teised kasutatud materjalid, mis sisaldavad tekstiilmaterjale, ei pea rahuldama veerus 3 toodud tingimusi isegi kui nad jäävad välja märkuse 4 punkti 3 piirangutest.

7.3. Vastavalt märkuse 4 punktile 3 võib kasutada vabalt mistahes mittepärinevaid mittetekstiilmaterjalidest kaunistusi ja lisandeid või muid tekstiilmaterjale mittesisaldavaid tooteid, kus neid ei saa valmistada veerus 3 loetletud materjalidest.
– Näiteks:
Kui nimekirja reegel ütleb, et teatud tekstiiltoote, näiteks pluusi tootmisel tuleb kasutada lõnga, ei takista see metallesemete nagu nööpide kasutamist, kuna neid pole võimalik tekstiilmaterjalidest valmistada.

7.4. Seal kus kehtib protsendireegel, peab mittepärinevate materjalide väärtuse hulka arvestama ka mittepärinevate kaunistuste ja lisandite väärtuse.


(Tabeli read on esitatud lõikudena. Esimese veeru andmed on paksus, teise veeru andmed harilikus,
kolmanda ja neljanda veeru andmed kaldkirjas. Neljanda veeru algust tähistab märk ■)

(1) HS rubriigi number (2) Toote kirjeldus – (3) ■ (4) Mittepärinevate materjalidega teostatav töö või töötlemine, mis tagab tootele päritolustaatuse

ex 25.04 Looduslik kristalliline grafiit, rikastatud süsinikusisalduselt, puhastatud ja peenestatud – Rikastamine süsinikusisalduselt, loodusliku kristallilise grafiidi puhastamine ja peenestamine

ex 25.15 Marmor, saetud või muul viisil plokkideks või täisnurkse kujuga (k.a. ruut) tahvliteks tükeldatud, paksusega mitte üle 25 cm – Enam kui 25 cm paksuse marmori (isegi kui see oli juba saetud) lõikamine saagimise teel või muul viisil

ex 25.16 Graniit, porfüür, basalt, liivakivi ja teised monumendi- või ehituskivid, ainult saetud või muul viisil plokkideks või täisnurkse kujuga (k.a. ruut) plaatideks tükeldatud, paksusega mitte üle 25 cm – Enam kui 25 cm paksuste kivide (isegi kui need olid juba saetud) lõikamine saagimise teel või muul viisil

ex 25.18 Kaltsineeritud dolomiit – Kaltsineerimata dolomiidi kaltsineerimine

ex 25.19 Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit) hermeetiliselt suletud konteinerites ja magneesiumoksiid, puhas või mitte, muu kui sulatatud või põletatud magneesium – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse selle toote rubriigist erineva rubriigi alla. Siiski võib kasutada looduslikku magneesiumkarbonaati

ex 25.20 Hambaravis kasutatavad spetsiaalkipsid – Tootmine, mille juures kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% selle toote tootjahinnast

ex 25.24 Naturaalne asbestkiud – Tootmine asbestikontsentraadist

ex 25.25 Vilgukivipulber – Vilgukivi või vilgukivijäätmete peenestamine

ex 25.30 Muldvärvid, kaltsineeritud või peenestatud – Muldvärvide kaltsineerimine või peenestamine

ex 27.07 Õlid, milles aromaatsete komponentide kaal ületab mittearomaatsete komponentide kaalu, mis sarnanevad kivisöetõrva kõrgel temperatuuril destilleerimisel saadud õlidega, mille mahust rohkem kui 65% destilleerub kuni 250 °C temperatuuril (kaasaarvatud benseeni ja bensooli segud) ja mida kasutatakse kütustena – Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest

27.10 Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid, v.a. toorõlid; mujal nimetamata tooted, mis sisaldavad kaalult 70% või rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, kui need õlid on toodete põhilisteks koostisosadeks – Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest

ex 27.12 Rafineeritud vaseliin – Tootmine rafineerimata vaseliinist

ex 27.12 Parafiinvaha – Tootmine vedelast vahast või koorikuga kaetud vahast

ex 27.12 Mikrokristalliline naftavaha, pehme vaha, puhastatud maavaha, ligniitvaha, turbavaha, teised mineraalvahad ja muud taolised tooted, mis on saadud sünteesil või muudest protsessidest, värvimata või värvitud – Tootmine toor-maavahast

ex Gr. 28 Anorgaanilised kemikaalid, väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide või nende isotoopide orgaanilised või anorgaanilised ühendid; välja arvatud tooted rubriikidest 28.11, 28.33 ja 28.40, millede jaoks on reeglid kehtestatud allpool – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevas rubriigis. Sellegipoolest võib kasutada samas rubriigis klassifitseeritud materjale eeldusel, et nende väärtus ei ületa 20% selle toote tootjahinnast

ex 28.11 Vääveltrioksiid (väävelhappe anhüdriid) – Tootmine vääveldioksiidist

ex 28.33 Alumiiniumsulfaat – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

ex 28.40 Naatriumperboraat – Tootmine dinaatriumtetraboraatpentahüdraadist

ex Gr. 29 Orgaanilised kemikaalid, v.a. kaubad rubriikidest 29.05, 29.15, 29.32, 29.33 ja 29.34, millele on reeglid kehtestatud allpool – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevas rubriigis. Sellegipoolest võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada eeldusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast

ex 29.05 Rubriigi 29.05 alkoholide ja etanooli või glütserooli metallalkoholaadid – Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, k.a. teistest rubriigi 29.05 materjalidest. Siiski võib selle rubriigi metallalkoholaate kasutada eeldusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast

29.15 Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped ja nende anhüdraadid, haliidid, peroksiidid ja peroksühapped; nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid – Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest. Sellegipoolest ei tohi rubriikidesse 29.15 ja 29.16 kuuluvate kasutatud materjalide väärtus ületada 20% toote tootjahinnast

ex 29.32 Sisemised eetrid ja nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid – Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest. Sellegipoolest ei tohi rubriigi 29.09 materjalide väärtus ületada 20% toote tootjahinnast

ex 29.32 Tsüklilised atsetaalid ja sisemised poolatsetaalid ja nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid – Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, k.a. teised rubriigi 29.32 materjalid

29.33 Heterotsüklilised ühendid üksnes lämmastiku heteroaatomi(te)ga; nukleiinhapped ja nende soolad – Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest. Siiski ei tohi kõigi rubriikidesse 29.32 ja 29.33 kuuluvate kasutatud materjalide väärtus ületada 20% toote tootjahinnast

29.34 Muud heterotsüklilised ühendid – Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest. Siiski ei tohi kõigi rubriikidesse 29.32, 29.33 ja 29.34 kuuluvate kasutatud materjalide väärtus ületada 20% toote tootjahinnast

ex Gr. 30 Farmaatsiatooted, v.a. rubriigid 30.02, 30.03 ja 30.04, mille kohta on kehtestatud reeglid allpool – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevas rubriigis. Sellegipoolest võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast

30.02 Inimveri; ravi-, profülaktika- või diagnostilisel otstarbel töödeldud loomaveri; raviseerumid inim- ja loomaverest, muud verefraktsioonid; vaktsiinid, toksiinid, mikroorganismide kultuurid (v.a. pärmid) ja analoogilised tooted:
– kahest või enamast komponendist koosnevad tooted, kokku segatud terapeutiliseks või profülaktiliseks kasutuseks või segamata tooted samaks otstarbeks, valmiskaalutud doosides või jaemüügiks pakendatud – Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, k.a. teised rubriigi 30.02 materjalid. Samuti võib kasutada sama kirjeldusega materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast
– muud:
– – inimveri – Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, k.a. teised rubriigi 30.02 materjalid. Samuti võib kasutada sama kirjeldusega materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast
– – loomaveri, ettevalmistatud terapeutiliseks või profülaktiliseks kasutuseks – Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, k.a. teised rubriigi 30.02 materjalid. Samuti võib kasutada sama kirjeldusega materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast
– – verefraktsioonid, v.a. raviseerumid, hemoglobiin ja immunoglobuliinid – Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, k.a. teised rubriigi 30.02 materjalid. Samuti võib kasutada sama kirjeldusega materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast
– – hemoglobiin, vere globuliinid ja immunoglobuliinid – Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, k.a. teised rubriigi 30.02 materjalid. Samuti võib kasutada sama kirjeldusega materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast
– – muu – Tootmine mistahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, k.a. teised rubriigi 30.02 materjalid. Samuti võib kasutada sama kirjeldusega materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast

30.03 ja 30.04 Ravimid (välja arvatud rubriikide 30.02, 30.05 või 30.06 kaubad) – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski võib kasutada materjale rubriikidest 30.03 või 30.04 juhul, kui nende väärtus ei ületa kokkuvõttes 20% toote tootjahinnast, ning kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

ex Gr. 31 Väetised, väljaarvatud rubriik 31.05, mille kohta on kehtestatud reegel allpool – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevas rubriigis. Sellegipoolest võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast

ex 31.05 Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte või kolme toimeainet: lämmastik, fosfor ja kaalium; grupi 31 kaubad tablettidena või muul taolisel kujul või pakendites brutokaaluga mitte üle 10 kg, välja arvatud naatriumnitraat, kaaliumtsünamiid, kaaliumsulfaat, magneesiumkaaliumsulfaat – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevas rubriigis. Sellegipoolest võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast, ning kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

ex Gr. 32 Park- või värvainete ekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint; välja arvatud rubriigid ex 32.01 ja 32.05, mille jaoks on reeglid kehtestatud allpool – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevas rubriigis. Sellegipoolest võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast

ex 32.01 Tanniinid ja nende soolad, eetrid, estrid ja muud derivaadid – Tootmine taimse päritoluga parkimisekstraktidest

32.05 Värvilised lakid; värvilistel lakkidel põhinevad grupi 32 märkuses 3 määratletud tooted1 – Tootmine mistahes rubriiki, välja arvatud 32.03 ja 32.04, kuuluvatest materjalidest tingimusel, et ühegi rubriiki 32.05 kuuluva materjali väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast

ex Gr. 33 Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeriatooted, kosmeetika- või tualettpreparaadid; v.a. rubriik 33.01, mille jaoks on reegel kehtestatud allpool – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevas rubriigis. Sellegipoolest võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast

33.01 Eeterlikud õlid (terpeene sisaldavad või mitte), k.a. tahked ja puhtad; resinoidid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades ja taolistes ainetes, mis on saadud lilledest või taimedest leotamise teel; eeterlike õlide terpeenidest eraldamise kõrvalproduktid, eeterlike õlide vesidestillaadid ja vesilahused – Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, k.a. käesoleva rubriigi teistest lõigenditest2. Sellegipoolest võib sama grupi materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast

ex Gr. 34 Seep, orgaanilised pindaktiivsed toimeained, pesemispreparaadid, määrdepreparaadid, kunstvahad, töödeldud vahad, küünlad ja taolised tooted, voolimispastad, hambaravis kasutatavad vahad ja kipsalusel preparaadid; v.a. rubriik 34.04, mille kohta on kehtestatud reeglid allpool – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevais rubriikides. Sellegipoolest võib sama rubriigi materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast

34.04 Kunstvahad ja töödeldud vahad:
 – parafiini, naftavahade, bituminoossetest mineraalidest saadud vahade, pehme vaha või soomustatud vaha baasil – Tootmine materjalidest, mida ei klassifitseerita rubriigis 34.04 ega grupis 29
– muu – Tootmine mistahes rubriigi materjalidest, v.a.: hüdrogeenitud õlid, milledel on rubriigi 15.19 vahade omadused; rasvhapped, mis pole keemiliselt määratletud või tööstuslikud rasvalkoholid, milledel on rubriigi 15.19 vahade omadused; rubriigi 34.04 materjalid. Sellegipoolest võib neid materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast

ex Gr. 35 Valkained; modifitseeritud tärklised; liimid; ensüümid; v.a. rubriigid 35.05 ja ex 35.07, mille kohta on antud reeglid allpool – Tootmine, milles kõik materjalid on klassifitseeritud toote rubriigist erinevates rubriikides. Sellegipoolest võib sama rubriigi materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast

35.05 Dekstriinid ja teised modifitseeritud tärklised (näit. preželatiniseeritud või esteriseeritud tärklised); tärklistel, dekstriinidel ja muudel modifitseeritud tärklistel baseeruvad liimid:
– esteriseeritud või eteriseeritud tärklised – Tootmine mistahes rubriigi materjalidest, k.a. rubriigi 35.05 teised materjalid
– muud – Tootmine mistahes rubriiki, v.a. 11.08, kuuluvatest materjalidest

ex 35.07 Valmisensüümid, mis pole kusagil mujal kirjeldatud ega kaasatud – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

Gr. 36 Lõhkeained; pürotehnilised tooted, tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergestisüttivad preparaadid – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevais rubriikides. Sellegipoolest võib sama rubriigi materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast

ex Gr. 37 Foto- ja kinokaubad: v.a. rubriigid 37.01, 37.02 ja 37.04, mille kohta on kehtestatud reeglid allpool – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevais rubriikides. Sellegipoolest võib sama rubriigi materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast

37.01 Fotoplaadid ja lamefilmid, valgustundlikud, valgustamata, mistahes materjalist v.a. paber, papp või tekstiilid; kiirfoto lamefilm, valgustundlik, valgustamata, pakendatud või mitte:
– kiirfoto värvifilm – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud mistahes rubriikides, v.a. 37.01 või 37.02. Sellegipoolest võib rubriigi 37.02 materjale kasutada eeldusel, et nende väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
– muu – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud mistahes rubriikides, v.a. 37.01 või 37.02. Sellegipoolest võib rubriikide 37.01 ja 37.02 materjale kasutada eeldusel, et nende väärtus kokkuvõttes ei ületa 20% toote tootjahinnast

37.02 Fotofilmid rullides, valgustundlikud, valgustamata, mistahes materjalist v.a. paber, papp või tekstiilid; kiirfotofilm rullides, valgustundlik, valgustamata – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud mistahes rubriikides, v.a. 37.01 või 37.02

37.04 Fotoplaadid, -film, -paber, -papp ja -tekstiilid, valgustatud, kuid ilmutamata – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud mistahes rubriikides, v.a. rubriigid 37.01 kuni 37.04

ex Gr. 38 Mitmesugused keemiatooted; v.a. rubriigid ex 38.01, ex 38.03, ex 38.05, ex 38.07, 38.08 kuni 38.14, 38.18 kuni 38.20, 38.22 ja 38.23, mille kohta on kehtestatud reeglid allpool – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevas rubriigis. Sellegipoolest võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast

ex 38.01 Kolloidne grafiit õlisuspensioonina ja poolkolloidne grafiit; süsinikupastad elektroodidele – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

ex 38.01 Grafiitpasta, mis on segu mineraalõlidest ja sisaldab rohkem kui 30% grafiiti – Tootmine, milles kõigi kasutatud rubriigi 34.03 materjalide väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast

ex 38.03 Rafineeritud tallõli – Toor-tallõli rafineerimine

ex 38.05 Sulfaat-tärpentiin, puhastatud – Sulfaat-toortärpentiini puhastamine

ex 38.06 Estervaigud – Tootmine vaikhapetest

ex 38.07 Puidupigi (puidutökati pigi) – Puidutökati destilleerimine

38.08 kuni 38.14, 38.18 kuni 38.20, 38.22 ja 38.23 Mitmesugused keemiatooted:
– valmislisandid määrdeõlidele, mis sisaldavad naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, rubriigist 38.11 – Tootmine, milles kõigi kasutatud rubriigi 38.11 materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
– alljärgnev rubriigist 38.23: valuvormide ja -kärnide valmistamiseks kasutatavad sideained, mis põhinevad looduslikel vaikainetel; nafteenhapped, nende vees lahustumatud soolad ja nende estrid; sorbitool, v.a. rubriiki 29.05 kuuluv; naftasulfonaadid, v.a. leelismetallide, ammooniumi või etanoolamiinide naftasulfonaadid; bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tiofeenitud sulfohapped, nende soolad; ioonivahetajad; elektrovaakumseadiste gaasiadsorbendid; leeliseline raudoksiid gaasi puhastamiseks; ammoniaakveed ja koksigaasi puhastamisel saadud jääkoksiidid; sulfonafteenhapped, nende vees lahustumatud soolad ja nende estrid; puskariõli ja kondiõli (Dippeli õli); erinevate anioonidega soolade segud; kopeerimispastad želatiini baasil, paberist või tekstiilist alusel või ilma – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevas rubriigis. Sellegipoolest võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast
– muu – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

ex 39.01 kuni 39.15 Plastmassid algkujul, plastmassijäätmed ja -puru; v.a. rubriik ex 39.07, mille kohta on kehtestatud reegel allpool:
– additiivse homopolümerisatsiooni saadused – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast, ning mistahes kasutatud grupis 39 klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast
– muu – Tootmine, milles kasutatud grupis 39 klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast

ex 39.07 Polükarbonaadi ja akrüülnitriilbutadieenstüreen kopolümeeri (ABS) kopolümeer – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevas rubriigis. Sellegipoolest võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

ex 39.16 kuni 39.21 Pooltooted ja tooted plastmassidest; v.a. rubriigid ex 39.16, ex 39.17 ja ex 39.20, mille kohta on reeglid kehtestatud allpool:
– lamevormid, mis on rohkem töödeldud kui pinnatöötlus ja tükkideks lõikamine – Tootmine, milles kasutatud grupi 39 mistahes materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
– muu:
– – additiivse homopolümerisatsiooni saadused – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ning kasutatud grupi 39 mistahes materjalide väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast3
– – muu – Tootmine, milles kasutatud grupi 39 mistahes materjalide väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast

ex 39.16 kuni 39.17 Profiilvormid, torud ja voolikud, plastmassist – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ning mistahes tootega samasse rubriiki klassifitseeritava materjali väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast

ex 39.20 Ionomeerleht või -kile – Tootmine termoplastilisest osalisest soolast, mis on metalli, peamiselt tsingi ja naatriumi ioonidega osaliselt neutraliseeritud etüleen-metakrüülhappe kopolümeer

39.22 kuni 39.26 Plastmasstooted – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

ex 40.01 Kihiline tallakrepp – Looduslikust kautšukist lehtede lamineerimine

40.05 Täidisega kautšuk (toorkummi), vulkaniseerimata, algkujul või plaatide, lehtede või ribadena – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus, v.a. looduslik kautšuk, ei ületa 50% toote tootjahinnast

40.12 Protekteeritud või kasutatud õhkrehvid; kummist täisrehvid ja rullrehvid, rehvide kummist vahetusprotektorid ja veljelindid:
– protekteeritud õhk-, täis- või rullrehvid – Kasutatud kummide protekteerimine
– muud – Tootmine mistahes rubriigi, v.a. 40.11 ja 40.12, materjalidest

ex 40.17 Tooted kõvakummist – Tootmine kõvakummist

ex 41.02 Villata lamba- või talle-toornahad – Villaga kaetud lamba- või tallenahkadelt villa eemaldamine

41.04 kuni 41.07 Ilma karva või villata nahk, v.a. nahk rubriikidest 41.08 ja 41.09 – Eelpargitud naha ümberparkimine VÕI Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevais rubriikides

41.09 Lakknahk ja lamineeritud lakknahk; metalliseeritud nahk – Tootmine rubriikides 41.04 kuni 41.07 klassifitseeritud nahast, tingimusel, et selle väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

ex 43.02 Pargitud või töödeldud karusnahad, komplekteeritud:
– plated ühesugustest või erinevatest nahkadest – Pleegitamine või värvimine, lisaks komplekteerimata, pargitud või töödeldud, karusnahkade lõikamisele ja komplekteerimisele
– muud – Tootmine pargitud või töödeldud komplekteerimata karusnahkadest

ex 43.03 Karusnahast rõivad, rõivalisandid ja muud karusnahatooted – Tootmine komplekteerimata pargitud või töödeldud rubriigi 43.02 karusnahkadest

ex 44.03 Jämedalt prussitud puit – Tootmine kooritud või koorimata ümarpuidust

ex 44.07 Pikikiudu saetud või lõigatud puit, paksusega üle 6 mm, hööveldatud, lihvitud või sõrmtapitud – Hööveldamine, lihvimine või tappimine

ex 44.08 Spoon ja spoonilehed vineeri valmistamiseks, paksusega kuni 6 mm, hööveldatud, ning muu pikuti saetud puit paksusega kuni 6 mm, hööveldatud, lihvitud või sõrmtapitud – Lõikamine, hööveldamine, lihvimine või sõrmtappimine

ex 44.09 Pidevprofiiliga puitmaterjal (s.h. parketiplaadid ja -liistud, paneelideks ühendamata), mille vähemalt ühte külg- või servpinda on lõigatud katkematu profiil (soon, punn, poolpunn, laine vms.), lihvitud või sõrmtapitud – Lihvimine või tappimine

ex 44.09 Ümardatud servadega või profileeritud lauad ja liistud – Servade ümardamine või profileerimine

ex 44.10 kuni ex 44.13 Ümardatud servadega või profileeritud lauad ja liistud, k.a. profileeritud põrandaliistud, piirdelauad jms. profileeritud lauad – Servade ümardamine või profileerimine (vormimine)

ex 44.15 Puidust pakk-kastid, karbid, puurid, trumlid jms. puittaara – Tootmine laudadest, mis pole mõõtu lõigatud

ex 44.16 Puidust vaadid, tünnid, tõrred, vannid, astjad ja muud püttsepatooted ja nende osad – Tootmine lõhestatud puidust, mis pole rohkem töödeldud kui saetud mööda kahte põhipinda

ex 44.18 Puidust ehitusdetailid – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevas rubriigis. Sellegipoolest võib kasutada puidust kärgpaneele, katusesindleid ja -laaste

ex 44.18 Ümardatud servadega või profileeritud lauad ja liistud – Servade ümardamine või profileerimine

ex 44.21 Tikutoorikud; puidust jalatsinaelad (saapatikud) ja tüüblid – Tootmine mistahes rubriigi puidust, v.a. rubriigi 44.09 treitud puit

45.03 Tooted looduslikust korgist – Tootmine rubriigi 45.01 korgist

ex 48.11 Paber ja papp, ainult joonitud või ruudustatud – Tootmine grupi 47 paberimaterjalidest

48.16 Kopeerpaber, «isekopeeriv» paber ning muu paber kopeerimiseks või kujutise ülekandmiseks (v.a. rubriigis 48.09 esitatud), kopeerimisaparaatide paberšabloonid ja paberist ofsettplaadid, karpides või lahtiselt – Tootmine grupi 47 paberimaterjalidest

48.17 Paberist või papist ümbrikud, liht-postkaardid ja muud ümbrikuta saadetavad kirjad; paberist või papist karbid, kotid, taskud ja kirjakomplektid, mis sisaldavad valiku kirjutuspaberit – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevas rubriigis ning kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

ex 48.18 Tualettpaber – Tootmine grupi 47 paberimaterjalidest

ex 48.19 Kartongid, karbid, kastid, kotid ja muu pakketaara paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiukangast – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevas rubriigis ning kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

ex 48.20 Kirjaplokid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

ex 48.23 Muu paber, papp, tselluloosvatt ja tsellulooskiukangas, suuruse või kuju järgi valmislõigatud – Tootmine grupi 47 paberimaterjalidest

49.09 Trükitud või illustreeritud postkaardid; trükitud õnnitlus-, kutse- või tähtpäevakaardid, illustreeritud või mitte, ümbrike või kaunistustega või ilma – Tootmine materjalidest, mida ei klassifitseerita rubriikidesse 49.09 või 49.11

49.10 Igasugused trükitud kalendrid, s.h. kalenderblokid:
 – «igavesed» kalendrid või kalendrid vahetatavate blokkidega muust materjalist kui paberist või papist alusel – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ning kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
– muud – Tootmine materjalidest, mida ei klassifitseerita rubriikidesse 49.09 või 49.11

ex 50.03 Siidijäätmed, sealhulgas haspeldamiseks kõlbmatud kookonid, siidniidi jäägid ja sugemed, kohestatud nopped, kraasitud või kammitud – Siidijäätmete kraasimine või kammimine

55.01 kuni 55.07 Keemilised staapelkiud – Tootmine keemilistest ainetest või tekstiilkiumassist

ex Gr. 50 kuni 55 Heie, lõng, mononiit ja niit – Tootmine kraasitud, kammitud või muul viisil ketramiseks ettevalmistatud toorsiidist või siidijäätmetest; kraasimata, kammimata ja muul viisil ketramiseks ettevalmistamata muudest looduslikest kiududest; keemilistest ainetest või tekstiilkiumassist; paberivalmistamise materjalidest

ex Gr. 50 kuni 55 Kootud kangad:
 – mis sisaldavad kumminiiti – Tootmine ühekordsest lõngast4
– muud – Tootmine4 kookoskiu lõngast; looduslikest kiududest; kraasimata, kammimata ja muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest; keemilistest ainetest või tekstiilkiumassist või -paberist VÕI Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlusoperatsiooni (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlus, dekateerimine, immutamine, nõelumine, nopete eemaldamine), kusjuures trükkimata materjali väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast

ex Gr. 56 Vatt, vilt ja mittekootud kangad; spetsiaallõngad; nöörid ja köied ning nendest valmistatud tooted; v.a. tooted rubriikidest 56.02, 56.04, 56.05 ja 56.06, mille kohta reeglid on kehtestatud allpool – Tootmine4 kookoskiudlõngast; looduslikest kiududest; keemilistest ainetest või tekstiilmassist või paberimaterjalidest

56.02 Vilt, impregneeritud, kaetud, lamineeritud või mitte – Tootmine4 looduslikest kiududest
– nõeltehnikas toodetud vilt – Tootmine4 looduslikest kiududest; keemilistest ainetest või tekstiilmassist. Sellegipoolest võib kasutada polüpropüleenkiudu rubriigist 54.02, polüpropüleenkiudu rubriikidest 55.03 või 55.06 või polüpropüleenkiust köisikuid rubriigist 55.01, mille mononiidi või kiu jämedus on alla 9 detsiteksi, tingimusel et nende väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
– muu – Tootmine4 looduslikest kiududest, kaseiinist valmistatud tehisstaapelkiududest või keemilistest ainetest või tekstiilmassist

56.04 Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael; tekstiillõng ja ribad ning muu taoline rubriikidest 54.04 või 54.05, kummi või plastmassiga impregneeritud, kaetud või ümbritsetud:
– tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael – Tootmine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast
– muu – Tootmine4 looduslikest kiududest, mis pole kraasitud, kammitud ega muul viisil ketramiseks töödeldud; keemilistest ainetest või tekstiilmassist või paberimaterjalidest

56.05 Metalliseeritud lõng, olemuselt tekstiillõng, pael või muu rubriikides 54.04 või 54.05 esitatule analoogiline, kombineeritud metallniidi, -riba või -puudriga või kaetud metalliga – Tootmine4 looduslikest kiududest, keemilistest staapelkiududest, mis pole kraasitud, kammitud ega muul viisil ketramiseks töödeldud, keemilistest ainetest või tekstiilmassist või paberimaterjalidest

56.06 Tresslõng, olemuselt tekstiillõng, pael või muu rubriikides 54.04 või 54.05 esitatule analoogiline, kombineeritud metallniidi, -riba või -puudriga või kaetud metalliga – Tootmine4 looduslikest kiududest, keemilistest staapelkiududest, mis pole kraasitud, kammitud ega muul viisil ketramiseks töödeldud, keemilistest ainetest või tekstiilmassist või paberimaterjalidest

Gr. 57 Vaibad ja muud tekstiilist põrandakatted:
– nõeltehnikas toodetud vildist – Tootmine4 looduslikest kiududest, keemilistest ainetest või tekstiilmassist. Sellegipoolest võib kasutada polüprpüleenkiudu rubriigist 54.02, polüpropüleenkiudu rubriikidest 55.03 või 55.06 või polüpropüleenkiust köisikuid rubriigist 55.01, mille mononiidi või kiu jämedus on alla 9 detsiteksi, tingimusel et nende väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
– muust vildist – Tootmine4 looduslikest kiududest, mis pole kraasitud, kammitud ega muul viisil ketramiseks töödeldud või keemilistest ainetest või tekstiilmassist
– muud – Tootmine4 kookoskiudlõngast, sünteetilisest või tehiskiud lõngast, looduslikest kiududest või keemilistest staapelkiududest, mis pole kraasitud, kammitud ega muul viisil ketramiseks töödeldud

ex Gr. 58 Kootud erikangad; läbiõmmeldud karuse abil karvastatud kangad; pitsid; gobeläänid; tikandid; viimistlusmaterjalid; v.a. rubriigid 58.05 ja 58.10; reegel rubriigi 58.10 jaoks on antud allpool:
– kombineeritud kumminiidiga – Tootmine ühekordsest lõngast
– muu – Tootmine4 looduslikest kiududest, kraasimata, kammimata ja muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või keemilistest ainetest või tekstiilkiumassist VÕI Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlusoperatsiooni (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlus, dekateerimine, immutamine, nõelumine, nopete eemaldamine), kusjuures trükkimata materjali väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast

58.10 Tikandid tükis, ribadena või motiividena – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ning kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

59.01 Tekstiilkangad, kaetud liimiga või tärklist sisaldavate ainetega, raamatute väliskaante või muu sarnase valmistamiseks; pausriie (jute, kanvaa); ettevalmistatud maalimislõuend; liimi või muude sarnaste ainetega jäigastatud tekstiilkangad peakatete valmistamiseks – Tootmine lõngast

59.02 Kordriie ülivastupidavast nailonlõngast või muust ülivastupidavast polüamiid-, polüester- või viskooslõngast:
– mis sisaldab tekstiilmaterjale mitte enam kui 90% kaalust – Tootmine lõngast
– muu – Tootmine keemilistest ainetest või tekstiilkiumassist

59.03 Plastmassiga impregneeritud, kaetud või lamineeritud kangad, muud kui rubriigis 59.02 kirjeldatud – Tootmine lõngast

59.04 Linoleum, mõõtu lõigatud või mitte; põrandakatted, mis koosnevad kattekihist ja tekstiilalusest, mõõtu lõigatud või mitte – Tootmine lõngast4

59.05 Tekstiilist seinakatted:
 – impregneeritud, kaetud või lamineeritud kummi, plastmassi või muu materjaliga – Tootmine lõngast
– muud – Tootmine4 kookoskiudlõngast, looduslikest kiududest, kraasimata, kammimata ja muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või keemilistest ainetest või tekstiilmassist VÕI Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlusoperatsiooni (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlus, dekateerimine, immutamine, nõelumine, nopete eemaldamine), kusjuures trükkimata materjali väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast

59.06 Kummeeritud tekstiilkangad, v.a. rubriiki 59.02 kuuluvad:
– trikookangad – Tootmine4 looduslikest kiududest, kraasimata, kammimata ja muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või keemilistest ainetest või tekstiilmassist
– muud sünteetilise kiu lõngast kangad, mis sisaldavad tekstiilmaterjale enam kui 90% kaalust – Tootmine keemilistest ainetest
– muud – Tootmine lõngast

ex 59.08 Gaasilambi hõõgsukad, impregneeritud – Tootmine lõngast

59.09 kuni 59.11 Teatavad tootmises kasutatavad tekstiiltooted:
– poleerimiskettad ja -lindid, v.a. rubriiki 59.11 kuuluvad viltkettad ja -lindid – Tootmine lõngast, kangajääkidest või kaltsudest
– muud – Tootmine4 kookoskiudlõngast, looduslikest kiududest, kraasimata, kammimata ja muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või keemilistest ainetest või tekstiilmassist

Gr. 60 Trikookangad (silmkoekangad) – Tootmine4 looduslikest kiududest, kraasimata, kammimata ja muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või keemilistest ainetest või tekstiilmassist

Gr. 61 Trikotaažist (k.a. käsitsi kootud või heegeldatud) rõivad ja rõivalisandid:
– saadud kahe või enama kootud või heegeldatud tüki, mis on kas juurdelõigatud või sobivakujulisena valmistatud, kokkuõmblemise teel – Tootmine lõngast5
– muud – Tootmine looduslikest kiududest, kraasimata, kammimata ja muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või keemilistest ainetest või tekstiilmassist

ex Gr. 62 Rõivad ja rõivalisandid, mitte trikotaažist; v.a. rubriigid ex 62.02, ex 62.04, ex 62.06, ex 62.09, ex 62.10, 62.13, 62.14, ex 62.16 ja 62.17, mille kohta on reeglid antud allpool – Tootmine lõngast5

ex 62.02, ex 62.04, ex 62.06, ex 62.09 ja 62.17 Naiste, tüdrukute ja väikelaste rõivad ja rõivalisandid, tikitud – Tootmine lõngast5 VÕI Tootmine tikkimata kangast tingimusel, et tikkimata kanga väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

ex 62.10, ex 62.16 ja ex 62.17 Tulekindel varustus, valmistatud aluminiseeritud polüesterfooliumiga kaetud kangast – Tootmine lõngast5 VÕI Tootmine katmata kangast tingimusel, et katmata kanga väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

62.13 ja 62.14 Taskurätid, rätikud, sallid, kaelarätid, peleriinid, loorid ja muud sarnased tooted:
– tikitud – Tootmine pleegitamata ühekordsest lõngast4, 5 VÕI Tootmine tikkimata kangast tingimusel, et tikkimata kanga väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast5
– muud – Tootmine pleegitamata ühekordsest lõngast4, 5

ex 62.17 Kraede ja kätiste vaheriie, juurdelõigatud – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ja kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

63.01 kuni 63.04 Tekid, reisivaibad, voodipesu jne.; kardinad jne.; muud sisekujunduses kasutatavad tekstiiltooted:
– vildist, mittekootud kangast – Tootmine4 looduslikust kiust või keemilistest ainetest või tekstiilkiumassist
– muud:
– – tikitud – Tootmine pleegitamata ühekordsest lõngast4, 6 VÕI Tootmine tikkimata kangast (v.a. trikookangast) tingimusel, et kasutatud tikkimata kanga väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
– – muud – Tootmine pleegitamata ühekordsest lõngast4, 6

63.05 Kotid kaupade pakkimiseks – Tootmine4 looduslikest kiududest, kraasimata, kammimata ja muul viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või keemilistest ainetest või tekstiilkiumassist

63.06 Kattepresendid; purjekate, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; akende päikesekatted (markiisid); telgid ja matkatarbed:
– mittekootud kangast – Tootmine4 looduslikest kiududest, keemilistest ainetest või tekstiilkiumassist
– muud – Tootmine pleegitamata ühekordsest lõngast4

ex 63.07 Muud valmistooted, sh. tekstiilist lõiked – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

63.08 Komplektid kangast ja lõngast, lisanditega või ilma, vaipade, linikute, tikitud laudlinade või salvrätikute või muude tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatud – Iga osa komplektis peab vastama nõudeile, mis kehtiksid tema kohta siis, kui ta ei kuuluks komplekti. Siiski võib komplekti lisada mittepäritolulisi tooteid tingimusel, et nende koguväärtus ei ületa 15% komplekti tootjahinnast

64.01 kuni 64.05 Jalanõud – Tootmine mistahes rubriigi materjalidest, välja arvatud sisetaldade või muude tallaosadega ühendatud pealsed rubriigist 64.06

65.03 Viltkübarad ja muud vildist peakatted rubriigi 65.01 kübaratoorikutest või kübarapõhjadest, voodriga või ilma, kaunistustega või ilma – Tootmine lõngast või tekstiilkiududest5

65.05 Kübarad jm. peakatted, silmkoes või heegeldatud või tehtud pitsi-, vildi- või muu tekstiilmaterjalitükkidest (v.a. ribadest), voodriga või ilma, kaunistustega või ilma; juuksevõrgud mistahes materjalist, voodriga või ilma, kaunistustega või ilma – Tootmine lõngast või tekstiilkiududest5

66.01 Vihmavarjud ja päevavarjud (s.h. jalutuskepp-vihmavarjud, aiavarjud ning muud sarnased varjud) – Tootmine, mille puhul kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

ex 68.03 Tooted looduslikust või aglomeeritud kiltkivist – Tootmine töödeldud kiltkivist

ex 68.12 Tooted asbestist; tooted segudest asbesti või asbesti ja magneesiumkarbonaadi baasil – Tootmine mistahes rubriigi materjalidest

ex 68.14 Tooted vilgukivist, sh. paagutatud või regenereeritud vilgukivist paberist, papist või muust materjalist alusel – Tootmine töödeldud (sh. paagutatud või regenereeritud) vilgukivist

70.06 Klaas rubriikidest 70.03, 70.04 või 70.05, mis on painutatud, töödeldud servadega, graveeritud, puuritud, emailitud või muul viisil töödeldud, ent raamimata ja muude materjalidega ühendamata – Tootmine rubriigi 70.01 materjalidest

70.07 Kildumatu klaas, milleks on karastatud või mitmekihiline (lamineeritud) klaas – Tootmine rubriigi 70.01 materjalidest

70.08 Mitmekihilised klaasist soojus- või heliisolatsiooniplaadid (klaaspaketid) – Tootmine rubriigi 70.01 materjalidest

70.09 Klaaspeeglid, raamidega või ilma, k.a. tagasivaatepeeglid – Tootmine rubriigi 70.01 materjalidest

70.10 Klaasist balloonpudelid, pudelid, plaskud, purgid, kannud, potid, rohupudelid, ampullid ja muud klaasmahutid kaupade säilitamiseks, pakendamiseks või transportimiseks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, -kaaned ja muud klaasist sulgurid – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides VÕI Klaasesemete lihvimine, tingimusel, et lihvimata toote väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

70.13 Klaasist laua- ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekasutatavad klaasesemed jms. klaastooted (v.a. rubriikidesse 70.10 või 70.18 kuuluvad) – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides VÕI Klaasesemete lihvimine, tingimusel, et lihvimata toote väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast VÕI Käsitsi vormitud klaasi käsidekoratsioon (v.a. siiditrükiga), tingimusel, et käsitsi vormitud eseme väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

ex 70.19 Klaaskiust tooted (v.a. klaaslõng) – Tootmine värvitust heidest, pidevast mononiidist, lõngast või klaas-staapelkiust või klaasvillast

ex 71.02, 71.03 ja 71.04 Töödeldud vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, sünteetilised või taastatud) – Tootmine töötlemata vääris- või poolvääriskividest

71.06, 71.08 ja 71.10 väärismetallid:
 – töötlemata – Tootmine materjalidest, mis ei kuulu rubriikidesse 71.06, 71.08 või 71.10 VÕI Rubriikide 71.06, 71.08 või 71.10 väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine VÕI Rubriikide 71.06, 71.08 või 71.10 väärismetallide kokkusulandamine omavahel või mitteväärismetallidega
– pooltoodete või pulbrina – Tootmine töötlemata väärismetallidest

ex 71.07, ex 71.09 ja ex 71.11 Väärismetalliga plakeeritud metallid, pooltöödeldud – Tootmine metallide töötlemata väärismetallidega plakeerimise teel

71.16 Tooted looduslikest või kultiveeritud pärlitest, vääris- või poolvääriskividest (looduslikest, sünteetilistest või taastatutest) – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

71.17 Juveeltoodete imitatsioonid – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides VÕI Tootmine väärismetalliga plakeerimata või katmata mitteväärismetallist osadest, tingimusel, et kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

72.07 Pooltooted rauast või legeerimata terasest – Tootmine rubriikide 72.01, 72.02, 72.03, 72.04 või 72.05 materjalidest

72.08 kuni 72.16 Rauast või legeeritud terasest lehtvaltstooted, vardad ja latid, nurk- ja profiilraud – Tootmine valuplokkidest või muudest rubriigi 72.06 algvormidest

72.17 Rauast või legeerimata terasest traat – Tootmine rubriigi 72.07 pooltoodetest

ex 72.18, 72.19 kuni 72.22 Roostevabast terasest pooltooted, vardad ja latid, nurk- ja profiilraud, lehtvaltstooted – Tootmine valuplokkidest või muudest rubriigi 72.18 algvormidest

72.23 Roostevabast terasest traat – Tootmine rubriigi 72.18 pooltoodetest

ex 72.24, 72.25 kuni 72.27 Muust legeeritud terasest pooltooted, korrapäratult puntidesse keritud latid ja vardad, lehtvaltstooted – Tootmine valuplokkidest või muudest rubriigi 72.18 pooltoodetest

72.28 Muust legeeritud terasest muud latid ja vardad; muust legeeritud terasest nurk- ja profiilraud; legeeritud või legeerimata terasest õõnsad puurvardad – Tootmine valuplokkidest või muudest rubriikide 72.06, 72.18 või 72.24 algvormidest

72.29 Traat muust legeeritud terasest – Tootmine rubriigi 72.24 pooltoodetest

ex 73.01 Rauast või terasest sulundkonstruktsioonid – Tootmine rubriigi 72.06 materjalidest

73.02 Raud- ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid, nimelt: rööpad, hammas- ja vasturööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid ja muud ristühendusosad, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid, rööpapoldid ja muud detailid rööbaste kinnitamiseks või ühendamiseks – Tootmine rubriigi 72.06 materjalidest

73.04, 73.05 ja 73.06 Rauast või terasest (v.a. valumalmist) torud ja õõnesprofiilid – Tootmine rubriikide 72.06, 72.07, 72.19 või 72.24 materjalidest

ex 73.07 Roostevabast terasest (ISO No. X5CrNiMo 1712) mitmeosalised toruliitmikud – Sepistatud toorikute treimine, puurimine, järelpuurimine, keermestamine, liivapritstöötlus, kraatide eemaldamine, kusjuures sepistatud tooriku väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

73.08 Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a. rubriigi 94.06 monteeritavad hooned) ja nende osad (nt. sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, profiilid, torud jms. rauast või terasest tooted metallkonstruktsioonides kasutamiseks – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Kuid, rubriigi 73.01 keevitatud nurgikuid ja profiile ei tohi kasutada

ex 73.15 Autode jääketid – Tootmine, milles kõigi kasutatud rubriigi 73.15 materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

ex 73.22 Mitte-elektrilised keskkütteradiaatorid – Tootmine, milles kõigi kasutatud rubriigi 73.22 materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast

ex Gr. 74 Vask ja vasest tooted; v.a. rubriigid 74.01 kuni 74.05; rubriigi ex 74.03 kohta käivad reeglid on toodud allpool – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ja kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

ex 74.03 Töötlemata vasesulamid – Tootmine töötlemata rafineeritud vasest, vasejäätmetest või -murrust

ex Gr. 75 Nikkel ja niklist tooted; v.a. rubriigid 75.01 kuni 75.03 – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ja kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

ex Gr. 76 Alumiinium ja alumiiniumist tooted; v.a rubriigid 76.01, 76.02 ja ex 76.16; rubriikide 76.01 ja ex 76.16 kohta on reeglid antud allpool – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ja kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

76.01 Töötlemata alumiinium – Tootmine termilisel või elektrolüütilisel menetlusel legeerimata alumiiniumist, alumiiniumijäätmetest või -murrust

ex 76.16 Alumiiniumist tooted, v.a. alumiiniumtraadist võrk, riie, võred, piirded, tugevdav kangas ja muud sarnased tooted, sh. lõputa lindina – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides, kuid kasutada võib alumiiniumtraadist võrku, riiet, võresid, piirdeid, tugevdavat kangast ja muid sarnaseid tooteid, sh. lõputa lindina ja kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

ex Gr. 78 Plii ja pliist tooted; v.a. rubriigid 78.01 ja 78.02; rubriigi 78.01 kohta käivad reeglid on toodud allpool – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ja kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

78.01 Töötlemata plii:
– rafineeritud plii – Toorplii töötlemine
– muu – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Pliijäätmeid ja -murdu rubriigist 78.02 ei tohi siiski kasutada

ex Gr. 79 Tsink ja tsingist tooted; v.a. rubriigid 79.01 ja 79.02; rubriigi 79.01 kohta käivad reeglid on toodud allpool – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ja kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

79.01 Töötlemata tsink – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Tsingijäätmeid ja -murdu rubriigist 79.02 ei tohi siiski kasutada

ex Gr. 80 Tina ja tinast tooted; v.a. rubriigid 80.01, 80.02 ja 80.07; rubriigi 80.01 kohta käivad reeglid on toodud allpool – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ja kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

80.01 Töötlemata tina – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Tinajäätmeid ja -murdu rubriigist 80.02 ei tohi siiski kasutada

ex Gr. 81 Muud värvilised metallid, töötlemata; tooted nendest – Tootmine, milles kõigi tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

82.06 Tööriistakomplektid kahest või enamast rubriikidesse 82.02–82.05 kuuluvast esemest, pakendatud jaemüügiks – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse rubriikidest 82.02–82.05 erinevates rubriikides. Siiski võib rubriikide 82.02–82.05 tööriistu komplektis kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 15% komplekti tootjahinnast

82.07 Vahetatavad tööinstrumendid käsi-tööriistadele (mootoriga või ilma) või tööpinkidele (näiteks pressimiseks, stantsimiseks, augustamiseks, puurimiseks, keermestamiseks, jahvatamiseks, valtsimiseks, freesimiseks, treimiseks, kruvikeeramiseks), k.a. traadifillerid ja ekstrusioonikaliibrid, tööinstrumendid kivi- või pinnasepuuridele – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ja kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

82.08 Noad ja lõiketerad masinatele ning mehaanilistele seadmetele – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ja kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

ex 82.11 Lõiketeraga noad, hammastatud või mitte (k.a. aianoad), v.a. noad rubriigist 82.08 – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Mitteväärismetallist noaterasid ja käepidemeid tohib siiski kasutada

82.14 Muud lõikeriistad (näit. juukselõikusmasinad, lihuniku- ja köögikirved, liharaiumis- ja hakkimisnoad, paberinoad); maniküüri- ja pediküüritarvete komplektid, maniküüri- ja pediküüriinstrumendid (k.a. küüneviilid) – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Mitteväärismetallist käepidemeid tohib siiski kasutada

82.15 Lusikad, kahvlid, kulbid, vahukulbid, tordilabidad, kalanoad, võinoad, suhkrutangid ja sarnased köögi- ja lauatarbed – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Mitteväärismetallist käepidemeid tohib siiski kasutada

ex 83.06 Dekoratiivskulptuurid ja muud dekoratiivesemed mitteväärismetallist – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Teisi rubriigi 83.06 tooteid võib siiski kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

ex Gr. 84 Tuumareaktorid7, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad; v.a. need, mis kuuluvad alljärgnevatesse rubriikidesse või rubriigiosadesse, millede kohta on reeglid antud allpool: 84.02, 84.03, ex 84.04, 84.06 kuni 84.09, 84.11, 84.12, ex 84.13, ex 84.14, 84.15, 84.18, ex 84.19, 84.20, 84.23, 84.25 kuni 84.30, ex 84.31, 84.39, 84.41, 84.44 kuni 84.47, ex 84.48, 84.52, 84.56 kuni 84.66, 84.69 kuni 84.72, 84.80, 84.82, 84.84 ja 84.85 – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

84.02 Aurukatlad ja auru-kuumaveekatlad (peale keskkütte kuumaveekatelde, mis on võimelised tootma ka madalrõhuauru); ülekuumendusega kuumaveekatlad – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast

84.03 ja 84.04 Keskküttekatlad (v.a. rubriiki 84.02 kuuluvad) ja keskküttekatelde abiseadmed – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid kuuluvad teistesse rubriikidesse kui 84.03 või 84.04. Siiski võib kasutada rubriikide 84.03 ja 84.04 tooteid tingimusel, et nende koguväärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

84.06 Veeauruturbiinid ja muud – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

84.07 Sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja -rootorkolbmootorid – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

84.08 Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diisel- või pooldiiselmootorid) – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

84.09 Ainult või peamiselt rubriikide 84.07 ja 84.08 mootorites kasutatavad osad – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

84.11 Turboreaktiivmootorid, turbopropellermootorid ja muud gaasiturbiinid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

84.12 Muud mootorid ja jõuseadmed – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

ex 84.13 Rotatsioon-survepumbad – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast

ex 84.14 Tööstuslikud ventilaatorid, puhurid jms. – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast

84.15 Õhukonditsioneerimisseadmed, mis koosnevad mootoriga varustatud ventilaatorist ning seadmetest õhu temperatuuri ning niiskuse reguleerimiseks, k.a. sellised, mis ei võimalda niiskust eraldi reguleerida – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

84.18 Külmikud, sügavkülmikud ja muud külmutus- või sügavkülmutusseadmed, elektrilised või muud; muud soojuspumbad peale rubriigi 84.15 õhukonditsioneerimisseadmete – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ja kõigi kasutatud mittekohalike materjalide väärtus ei ületa kasutatud kohalike materjalide väärtust ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast

ex 84.19 Seadmed puidu-, paberimassi- ja papitööstusele – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 25% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

84.20 Kalandrid ja muud valtsimis(rullimis-) seadmed, v.a. seadmed metalli või klaasi valtsimiseks, ja nende valtsid (rullid) – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 25% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

84.23 Kaalud (v.a. tundlikkusega 5 cg või tundlikumad), k.a. kaalutundlikud loendurid ja kaalukontrolli-seadmed; igat tüüpi kaaluvihid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast

84.25 kuni 84.28 Tõstmis-, ümberpaigutus-, laadimis- või mahalaadimismasinad ja -seadmed – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib rubriigis 84.31 klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

84.29 Iseliikuvad buldooserid, pööratava või mittepööratava sahaga, greiderid, pinnaseplaneerijad, skreeperid, mehaanilised labidad, ekskavaatorid, ühekopalised laadurid, tampurid ja teerullid:
– teerullid – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
– muud – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib rubriigis 84.31 klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

84.30 Muud pinnasesiirde-, -profileerimis-, -tasandus-, -kaevamis-, -tampimis-, -puurimis- ning -lõikemehhanismid, pinnasetöötluseks ning maakide ja mineraalide kaevandamiseks; vaiavasarad ja -tõsturid; lumesahad ja -paiskurid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib rubriigis 84.31 klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

ex 84.31 Teerullide osad – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

84.39 Paberimassi ning tsellulooskiudmaterjalide, paberi ja papi tootmisel ning viimistlemisel kasutatavad seadmed – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 25% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

84.41 Muud seadmed paberi-, paberimassi- või papitoodete valmistamiseks, k.a. seadmed paberi ja papi lõikamiseks – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 25% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

84.44 kuni 84.47 Nendesse rubriikidesse kuuluvad tekstiilitööstuse seadmed – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

ex 84.48 Rubriikidesse 84.44 või 84.45 kuuluvate masinate lisaseadmed – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

84.52 Õmblusmasinad, v.a. raamatuköitmis- ja brošeerimismasinad rubriigist 84.40; spetsiaalselt õmblusmasinatele ettenähtud mööbel ja katted; õmblusmasinanõelad:
– õmblusmasinad (ainult tepp-piste), mehhanismi massiga kuni 16 kg ilma mootorita või kuni 17 kg koos mootoriga – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures mehhanismi monteerimisel kasutatud mittekohaliku päritoluga materjalide väärtus ei ületa kasutatud kohaliku päritoluga materjalide väärtust ja niidi pingestamise, silmusemoodustamise ja sik-saki mehhanismid on juba kohaliku päritoluga
– muu – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

84.56 kuni 84.66 Tööpingid ja seadmed rubriikidest 84.56 kuni 84.66, nende osad ja lisaseadmed – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

84.69 kuni 84.72 Kontoriseadmed (näiteks kirjutusmasinad, arvutusmasinad, arvutid, paljundusmasinad, klammerdamismasinad) – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

84.80 Metallivalus kasutatavad vormikastid; vormialused; mudelid; valuvormid (v.a valuplokkide vormid) metallide, metallkarbiidide, klaasi, mineraalmaterjalide, kummi või plastmassi valamiseks – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

84.82 Kuul- või rull-laagrid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast

84.84 Tihendid jm. sarnased ühendusdetailid lehtmetallist ja muust materjalist või kahest või enamast metallikihist; erinevate tihendite ja sarnaste ühendusdetailide ümbrikutesse, kottidesse v.m. taolisesse pakitud komplektid või valikud – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

84.85 Muud seadmete ja mehhanismide osad, mis ei sisalda elektrilisi koostiselemente, isolaatoreid, kontakte, poole, juhtmeid jms. – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

ex Gr. 85 Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, videokujutise ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja lisaseadmed, v.a. need, mis kuuluvad järgnevate rubriikide või rubriigi osade alla, mille jaoks antakse reeglid allpool: 85.01, 85.02, ex 85.18, 85.19 kuni 85.29, 85.35 kuni 85.37, ex 85.41, 85.42, 85.44 kuni 85.48 – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

85.01 Elektrimootorid ja -generaatorid (v.a. generaatorseadmed) – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib rubriigis 85.03 klassifitseeritud materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

85.02 Elektrigeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib rubriikides 85.01 kuni 85.03 klassifitseeritud materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

ex 85.18 Mikrofonid ja nende alused; valjuhääldid, korpusesse monteeritud või mitte; elektrilised madalsagedusvõimendid; elektriline helivõimendusaparatuur – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittekohaliku päritoluga materjalide väärtus ei ole suurem kui päritoluga materjalide väärtus, ja kõigi rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast ■ Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast, kõigi rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast

85.19 Plaadimängijad võimendiga või ilma, kassettpleierid (pleierid) jm. helitaasesitusaparaadid ilma helisalvestusseadmeteta:
– elektrilised plaadimängijad – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittekohaliku päritoluga materjalide väärtus ei ole suurem kui kasutatud kohaliku päritoluga materjalide väärtus, ja kõikide rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast

85.20 Magnetofonid jm. helisalvestusaparaadid, helitaasesitusseadmega või ilma – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittekohaliku päritoluga materjalide väärtus ei ole suurem kui kasutatud kohaliku päritoluga materjalide väärtus, ja kõigi rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

85.21 Videosignaalide salvestus- või taasesitusseadmed – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittekohaliku päritoluga materjalide väärtus ei ole suurem kui kasutatud kohaliku päritoluga materjalide väärtus, ja kõigi rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

85.22 Rubriikidesse 85.19 kuni 85.21 kuuluvate aparaatide osad ja abiseadmed – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

85.23 Salvestuseta, kasutamiseks valmis magnetkandjad jm. sarnased infokandjad heli ja muu info salvestamiseks, v.a. gruppi 37 kuuluvad – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

85.24 Heliplaadid, -lindid jm. salvestusega infokandjad heli ja muude salvestuste jaoks, s.h. matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks, v.a. gruppi 37 kuuluvad:
– matriitsid ja vormid heliplaatide tootmiseks – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
– muu – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib rubriigis 85.03 klassifitseeritud materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

85.25 Raadiotelefoniside, raadiotelegraafi, ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid, nii koos vastuvõtuseadmetega kui ilma, nii helisalvestus- või -taasesitusaparatuuriga kui ilma; televisioonikaamerad – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittekohaliku päritoluga materjalide väärtus ei ole suurem kui kasutatud kohaliku päritoluga materjalide väärtus, ja kõigi rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast ■ Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast, kõigi rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast

85.26 Radarseadmed, raadionavigatsiooni abiseadmed ja raadiokaugjuhtimisseadmed – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittekohaliku päritoluga materjalide väärtus ei ole suurem kui kasutatud kohaliku päritoluga materjalide väärtus, ja kõigi rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast ■ Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast, kõigi rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast

85.27 Raadiotelefoniside, raadiotelegraafi ja ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, nii samasse korpusesse monteeritud helisalvestus- või -taasesitusaparatuuri või ajanäitajaga kui ilma – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittekohaliku päritoluga materjalide väärtus ei ole suurem kui kasutatud kohaliku päritoluga materjalide väärtus, ja kõigi rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast ■ Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast ja kõigi rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast

85.28 Televisioonivastuvõtjad (s.h. videomonitorid ja projektorid), kas samasse korpusesse monteeritud raadiovastuvõtja, heli- või videosalvestus- või -taasesitusseadmetega:
– videotuuneriga videosalvestus- või taasesitusaparatuur – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittekohaliku päritoluga materjalide väärtus ei ole suurem kui kasutatud kohaliku päritoluga materjalide väärtus, ja kõigi rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
– muu – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittekohaliku päritoluga materjalide väärtus ei ole suurem kui kasutatud kohaliku päritoluga materjalide väärtus, ja kõigi rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast ■ Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast ja kõigi rubriigi 85.41 alla kuuluvate transistoride väärtus ei ületa 3% toote tootjahinnast

85.35 ja 85.36 Elektrilised lülitus-, kaitse- ja ühendusseadmed kasutamiseks vooluvõrkudes – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib rubriigi 85.38 materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

85.37 Puldid, paneelid (s.h. arvjuhtimispaneelid), konsoolid, alused, jaotuskilbid jms., mille külge on monteeritud vähemalt 2 rubriikide 85.35 või 85.36 elektrilist lülitus-, kaitse- või jaotusseadet, (k.a. komplektid, millesse kuulub grupi 90 aparaate ja instrumente), v.a. kommutatsiooniseadmed rubriigist 85.17 – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib rubriigi 85.38 materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

ex 85.41 Dioodid, transistorid jms. pooljuhtseadmed, v.a. lahtilõikamata plaadid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast

85.42 Elektroonilised integraallülitused ja mikroskeemid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib rubriikides 85.41 kuni 85.42 klassifitseeritud materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast

85.44 Isoleeritud (k.a. emailitud või anodeeritud) traat, kaabel (s.h. koaksiaalkaabel) jm. isoleeritud elektrijuhtmed, nii ühendusdetailidega kui ilma; kiudoptilised kaablid, mis koosnevad eraldi ümbrises kiududest, komplektis elektrijuhtide või ühenduselementidega või mitte – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

85.45 Süsielektroodid, söeharjad, söeniidid, patareisüdamikud jms. elektrotehnikatooted grafiidist või süsiniku erimist, nii metalldetailidega kui ilma – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

85.46 Elektriisolaatorid kõikvõimalikest materjalidest – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

85.47 Isoleerfurnituur elektriseadmete ja -seadiste tarbeks, täies ulatuses isoleermaterjalist (arvestamata üksikuid montaažiotstarbelisi metalldetaile, mis on lisatud vormimise ajal), v.a. rubriiki 85.46 kuuluvad isolaatorid; mustmetallist, isoleermaterjalidega vooderdatud torud juhtmetele ning nende ühendusdetailid – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

85.48 Seadmete ja aparaatide elektrilised osad ja manused, mida pole nimetatud või kirjeldatud mujal käesolevas grupis – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

86.01 kuni 86.07 Raudtee- või trammivedurid, veerev koosseis ja selle osad – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

86.08 Raudtee ja trammitee teeseadmed (näit. pöörderingid jms.); mehaanilised (k.a. elektromehaanilised) signalisatsiooni-, ohutus- ja liikluskorraldusseadmed raudteedele, trammiteedele, maanteedele, siseveeteedele; parkimisrajatised, sadama- ja lennuväljarajatised; nimetatud seadmete osad – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

86.09 Konteinerid (k.a. vedelike transpordiks), spetsiaalselt kavandatud ning seadistatud veoks ühte või enamat liiki transpordivahenditega – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

ex Gr. 87 Maismaatranspordi vahendid, v.a. raudtee veeremid ja trammid; nende osad ja lisaseadmed; v.a. need, mis kuuluvad järgmistesse rubriikidesse või nende rubriikide osadesse ning mille osas antakse reeglid allpool: 87.09 kuni 87.11, ex 87.12, 87.15 ja 87.16 – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

87.09 Iseliikuvad veokärud, tõste- ja laadimisseadmeteta, mida kasutatakse tehastes, ladudes, sadamates ja lennujaamades lühikesteks kaubavedudeks; raudteejaama platvormil kasutatavad traktorid; eelpoolnimetatud sõidukite osad – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

87.10 Tankid ja muud iseliikuvad soomusmasinad, relvadega varustatud või mitte, nende osad – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

87.11 Mootorrattad (k.a. mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid:
– sisepõlemismootoriga, silindrite töömahuga
– – mitte üle 50 cm3 – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittekohaliku päritoluga materjalide väärtus ei ole suurem kui kasutatud kohaliku päritoluga materjalide väärtus ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast
– – üle 50 cm3 – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittekohaliku päritoluga materjalide väärtus ei ole suurem kui kasutatud kohaliku päritoluga materjalide väärtus ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast
– muu – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittekohaliku päritoluga materjalide väärtus ei ole suurem kui kasutatud kohaliku päritoluga materjalide väärtus ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

ex 87.12 Kuullaagriteta jalgrattad – Tootmine materjalidest, mis ei kuulu rubriiki 87.14 ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

87.15 Lapsevankrid ja nende osad – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

87.16 Haagised ja poolhaagised; muud mitteiseliikuvad transpordivahendid; nende osad – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

88.01 ja 88.02 Õhupallid ja dirižaablid (õhulaevad); lennuaparaadid; kosmoselaevad ja kanderaketid – Tootmine, kus kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse teistes rubriikides kui toode ise ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

88.03 Rubriikides 88.01 või 88.02 kirjeldatud kaupade osad – Tootmine materjalidest, millest rubriiki 88.03 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

88.04 Langevarjud (k.a. juhitavad) ja rotolangevarjud; nende osad ja lisaseadmed
– rotolangevarjud – Tootmine materjalidest, mis kuuluvad mistahes rubriiki, k.a. materjalid rubriigist 88.04 ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
– muu – Tootmine materjalidest, millest rubriiki 88.04 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

88.05 Lennukite stardiseadmed, pidurdusseadmed jms. seadmed; maapealsed lennutreeninguseadmed; eelnimetatud seadmete osad – Tootmine materjalidest, millest rubriiki 88.05 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

Gr. 89 Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid – Tootmine, kus kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse teistes rubriikides kui toode ise. Keresid rubriigist 89.06 ei tohi siiski kasutada ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

ex Gr. 90 Optilised, foto-, kinematograafia-, mõõte-, kontrolli-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ja aparaadid; nende osad ja lisaseadmed; v.a. need, mis kuuluvad järgnevatesse rubriikidesse või nende rubriikide osadesse ning mille kohta antakse reeglid allpool: 90.01, 90.02, 90.04, ex 90.05, ex 90.06, 90.07, 90.11, ex 90.14, 90.15 kuni 90.20 ja 90.24 kuni 90.33 – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

90.01 Optilised kiud ja optiliste kiudude kimbud; kiudoptilised kaablid (v.a. rubriiki 85.44 kuuluvad); polariseerivatest materjalidest lehed ja plaadid; läätsed (s.h. kontaktläätsed), prismad, peeglid jm. optikatooted mistahes materjalidest, kokkumonteerimata (v.a. optiliselt töötlemata klaasist) – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

90.02 Läätsed, prismad, peeglid jm. optikatooted seadmete osade või lisaseadmetena, mistahes materjalist, kokkumonteeritud (v.a. analoogilised tooted optiliselt töötlemata klaasist) – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

90.04 Prillid, kaitseprillid jms. optikariistad nägemist korrigeeriva toimega või mitte – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

ex 90.05 Binoklid, teleskoobid, muud optilised pikksilmad ja nende statiivid; v.a. astronoomilised refraktorteleskoobid ja nende statiivid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittekohaliku päritoluga materjalide väärtus ei ole suurem kui kasutatud kohaliku päritoluga materjalide väärtus ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

ex 90.06 Fotokaamerad (v.a. kinokaamerad); foto-välklambid ja impulsslambid, v.a. elektriliselt süüdatavad impulsslambid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittekohaliku päritoluga materjalide väärtus ei ole suurem kui kasutatud kohaliku päritoluga materjalide väärtus ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

90.07 Kinokaamerad ja projektorid, kas helisalvestus- või -taasesitusaparatuuriga või mitte – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada ainult kuni 5% väärtuses toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittekohaliku päritoluga materjalide väärtus ei ole suurem kui kasutatud kohaliku päritoluga materjalide väärtus ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

90.11 Optilised liitmikroskoobid, k.a. mikrofotograafia-, mikrokinematograafia- ja mikroprojektsiooni-mikroskoobid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ja, kõigi kasutatud mittekohalike materjalide väärtus ei ületa kasutatud kohalike materjalide väärtust ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

90.14 Muud navigatsiooniinstrumendid ja -seadmed – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

90.15 Geodeetilised (k.a. fotogramm-meetrilised) instrumendid, hüdrograafia, okeanograafia, hüdroloogia, meteoroloogia ja geofüüsika instrumendid ja seadmed, v.a. kompassid; kaugusemõõtjad – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

90.16 Kaalud tundlikkusega 5 cg või tundlikumad, vihtidega või ilma – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

90.17 Joonestus-, märgistus-, või arvutusinstrumendid (näit. joonestusmasinad, pantograafid, mallid, sirklikarbid, arvutuslükatid ja -kettad); mujal nimetamata käsi-instrumendid pikkuse mõõtmiseks (näit. joonlauad, mõõdulindid, mikromeetrid, mõõtesirklid) – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

90.18 Meditsiini-, kirurgia-, hambaravi- või veterinaaria-instrumendid ja -seadmed, k.a. stsintigraafilised aparaadid, muud elektro-meditsiinilised aparaadid ja nägemise kontrollimise seadmed:
– hambaarstitoolid, mis on ühendatud hambaraviseadmete või süljekausiga – Tootmine mistahes rubriigi materjalidest, k.a. muud rubriigi 90.18 materjalid ■ Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
– muu – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast

90.19 Mehhanoteraapilised seadmed; massaažiaparatuur; aparaadid patsientide psühholoogilise seisundi kontrolliks; seadmed osoon-, hapniku- ja aerosoolteraapiaks; kunstliku hingamise aparaadid ja muud terapeutilised hingamisaparaadid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast

90.20 Muud hingamisaparaadid ja gaasimaskid, v.a kaitsemaskid, millel pole mehaanilisi osi ega vahetatavaid filtreid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülalmainitud piirides võib tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast

90.24 Seadmed ja seadeldised materjalide (näit. metallide, puidu, tekstiili, paberi, plastmassi) kõvaduse, surve- või tõmbetugevuse, elastsuse või muude mehaaniliste omaduste kontrollimiseks – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

90.25 Hüdromeetrid ja muud vedelikesse asetatavad mõõteriistad, termomeetrid, püromeetrid, baromeetrid, hügromeetrid ja psühromeetrid, salvestusseadmega või ilma, nende instrumentide mistahes kombinatsioonid – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

90.26 Instrumendid ja aparaadid, mis mõõdavad või kontrollivad vedelike või gaaside kiirust, taset, rõhku ja muid muutuvaid parameetreid (näit. voomõõtjad, tasemenäitajad, manomeetrid, soojusmõõtjad), v.a. rubriikides 90.14, 90.15, 90.28 või 90.32 kirjeldatud – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

90.27 Instrumendid ja aparatuur füüsikaliseks või keemiliseks analüüsiks (näit. polari-, spektro- ja refraktomeetrid, gaasi- ja suitsuanalüsaatorid); instrumendid viskoossuse, poorsuse, venivuse, pindpinevuse jms. omaduste mõõtmiseks või kontrollimiseks; aparatuur soojus-, heli- või valgushulga mõõtmiseks või kontrollimiseks (k.a. eksponomeetrid); mikrotomid – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

90.28 Gaasi, vedeliku või elektri kulu või tootmismahu mõõtjad, k.a. nende kalibreerimisriistad:
– osad ja lisaseadmed – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
– muu – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittekohalike materjalide väärtus ei ületa kasutatud kohalike materjalide väärtust ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

90.29 Pöördeloendurid, tootehulgaloendurid, mileomeetrid, sammuloendurid jms.; spidomeetrid ning tahhomeetrid (v.a. rubriikides 90.14 või 90.15 kirjeldatud); stroboskoobid – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

90.30 Ostsilloskoobid, spektraalanalüsaatorid ja muud instrumendid ja aparaadid elektriliste suuruste mõõtmiseks ja kontrolliks (v.a. arvestid rubriigist 90.28); instrumendid ja aparaadid alfa-, beeta-, gamma- või röntgenikiirguse, kosmilise või muu ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks või avastamiseks – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

90.31 Mõõtmis- ja kontrollinstrumendid, mujal grupis 90 kirjeldamata; profiilprojektorid – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

90.32 Automaatregulatsiooni ja automaatkontrolli instrumendid ja aparaadid – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

90.33 Grupi 90 seadmete, seadiste, instrumentide ja aparaatide mujal selles grupis kirjeldamata osad ja lisaseadmed – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

ex Gr. 91 Kellad ja nende osad; v.a. need, mis kuuluvad rubriikidesse 91.05 ja 91.09 kuni 91.13, millede kohta on reeglid toodud allpool – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

91.05 Muud kellad – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittekohalike materjalide väärtus ei ületa kasutatud kohalike materjalide väärtust ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

91.09 Komplekteeritud ja kokkupandud kellamehhanismid, v.a. rubriigi 91.08 käekellamehhanismid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures kõigi kasutatud mittekohalike materjalide väärtus ei ületa kasutatud kohalike materjalide väärtust ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

91.10 Komplektsed kellamehhanismid, kokkupanemata või osaliselt kokkupandud (mehhanismikomplektid); kokkupandud mittekomplektsed kellamehhanismid; esmaselt kokkupandud, reguleerimata kellamehhanismid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülaltoodud piires võib rubriigi 91.14 materjale kasutada väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

91.11 Käe- ja taskukellade jms. kaasaskantavate kellade korpused ja nende osad – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülaltoodud piires kasutatakse rubriigi 91.11 materjale väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

91.12 Korpused kelladele ja muudele siia gruppi kuuluvatele sarnastele toodetele ja nende osad – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, kusjuures ülaltoodud piires kasutatakse rubriigi 91.12 materjale väärtuses kuni 5% toote tootjahinnast ■ Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

91.13 Kellarihmad, -ketid ja -võrud ning nende osad:
– mitteväärismetallist, kas väärismetalliga plakeeritud või mitte, või kaetud väärismetalliga – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
– muud – Tootmine, kus kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

Gr. 92 Muusikainstrumendid; nende osad ja nendega koos kasutatavad abivahendid – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

Gr. 93 Relvad ja laskemoon; nende osad ja lisaseadmed – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

ex 94.01 ja ex 94.03 Mitteväärismetallist mööbel, milles on kasutatud polsterdamata puuvillast riiet kaaluga 300 g/m2 või vähem – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides VÕI Tootmine puuvillasest riidest, mis on ettevalmistatud rubriikide 94.01 või 94.03 toodete juures kasutamiseks, eeldusel et ta väärtus ei ületa 25% toote väärtusest ja kõik muud kasutatud materjalid on juba kohaliku päritoluga ning klassifitseeritud mujal kui rubriikides 94.01 või 94.03

94.05 Lambid ja valgustid, k.a. prožektorid ja helgiheitjad, ning nende mujal kirjeldamata osad; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms. ning nende mujal kirjeldamata osad – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

94.06 Kokkupandavad ehitised – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

95.03 Muud mänguasjad; vähendatud suuruses («makett-») mudelid ja analoogilised meelelahutuslikud mudelid, kas töötavad või mitte; igasugused nuputusmängud – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ja kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

ex 95.06 Mujal grupis 95 kirjeldamata tooted ja varustus kehaliste harjutuste, võimlemise, kergejõustiku ja muude spordialade (välja arvatud lauatennis) ning vabaõhumängude tarbeks; ujumis- ja sõudebasseinid – Tootmine materjalidest, mis klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski golfikepi otsiku jämedalt töödeldud toorikuid ning teisi samas rubriigis klassifitseeritud materjale võib kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast

95.07 Õngeridvad, õngekonksud ja muud õngitsemistarbed; kahvad, liblikavõrgud jms. võrgud; peibutuslinnud (v.a. rubriikides 92.08 või 97.05 kirjeldatud) jms. küttimis- või jahitarbed – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski võib sama rubriigi materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast

ex 96.01 ja ex 96.02 Tooted loomsetest, taimsetest või mineraalsetest nikerdusmaterjalidest – Tootmine sama rubriigi töötlemata nikerdusmaterjalidest

ex 96.03 Harjad ja pintslid (v.a. luuad jms. tooted ning kärbi- või oravakarvadest pintslid), käsitsijuhitavad mehaanilised motoriseerimata põrandapühkimismasinad, värvipadjad ja -rullid, põrandanuustikud ja narmasharjad – Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

96.05 Tualett- või õmblustarvete, jalatsi- või rõivapuhastusvahendite reisikomplektid – Iga komplekti osa peab vastama tema kohta väljaspool komplekti kehtivatele reeglitele. Siiski võib komplekti kuuluda mittekohaliku päritoluga tooteid eeldusel, et nende koguväärtus ei ületa 15% komplekti tootjahinnast

96.06 Nööbid, trukid ja trukknööbid, nööbivormid ja muud nende toodete osad; nööbitoorikud – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ja kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

96.08 Kuulsulepead; viltpliiatsid ja muud poorse otsaga pliiatsid ja markerid; täitesulepead, stilograafid jms.; kopeersuled; täitepliiatsid; sulepead, pliiatsihoidjad jms. kirjutusvahendite hoidjad; eelnimetatud toodete osad (sh. otsikud ja klambrid), v.a. rubriiki 96.09 kuuluvad – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Sulgi ja kirjutusotsikuid ning ka teisi sama rubriigi materjale võib siiski kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast

96.12 Kirjutusmasinalindid jms. trükilindid, tindiga immutatud või muul moel trükimärkide jätmiseks ettevalmistatud, poolil, kassetis või alusele paigaldamata; templipadjad, templivärviga immutatud või mitte, karbiga või ilma – Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ja kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

96.13 Välgumihklid ja muud tulemasinad, mehaanilised või elektrilised ja nende muud osad peale tulekivide ja tahtide:
– piesoelektrilise süütega tulemasinad – Tootmine, milles kõigi rubriiki 96.13 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
– muu – Tootmine, milles kõigi rubriiki 96.13 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast

96.14 Piibud ja piibutobid – Tootmine jämedalt töödeldud toorikutest

______________________________

1 Grupi 32 märkus 3 ütleb, et need preparaadid on sellised, mida kasutatakse ükskõik millise materjali värvimiseks või koostisosana värvipreparaatide tootmisel, tingimusel, et nad pole klassifitseeritud grupi 32 mingis teises rubriigis.

2 Rubriigi lõigendi all mõeldakse siin rubriigi kirjelduse ülejäänutest semikooloni(te)ga eraldatud osa.

3 Toodete puhul, mis on valmistatud nii rubriikides 39.01 kuni 39.06 kui ka rubriikides 39.07 kuni 39.11 klassifitseeritud materjalidest, kehtib see piirang materjalide grupile, mis on tootes domineeriv.

4 Tekstiilainete segudest valmistatud toodete kohta kehtivaid eritingimusi vaata selgitavast märkusest 6.

5 Vaata sissejuhatavat märkust 7.

6 Silmkoes või heegeldatud esemete kohta, mis pole elastsed ega kummeeritud ja on saadud juurdelõigatud või sobivakujulisena valmistatud tükkide kokkuõmblemise teel vaata sissejuhatavat märkust 7.

7 Rubriigi 84.01 alla kuuluvate tuumakütuste kohta ei kehti kuni 31. detsembrini 1993. a veeru 3 reeglid. Rubriigi 84.01 alla liigitatud materjali võib siiski kasutada, eeldusel et nende väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast.



DECLARATION BY THE EXPORTER
 
1. The undersigned, exporter of the goods described overleaf.
DECLARE that the goods meet the conditions required for the issue of the attached certificate:
 
 
SPECIFY as follows the circumstances which have enabled these goods to meet the above conditions:
........................................................................................................................................................................
........................................................................................................................................................................
 
SUBMIT the following supporting documents*:
........................................................................................................................................................................
........................................................................................................................................................................
 
UNDERTAKE to submit, at the request of the appropriate authorities, any supporting evidence which these authorities may require for the purpose of issuing the attached certificate, and undertake, if required, to agree to any inspection of my accounts and to any check on the processes of manufacture of the above goods, carried out by the said authorities:
 
 
REQUEST the issue of the attached certificate for these goods.
 
 
  ..........................................................................
(Place and date)
 
  ..........................................................................
(Signature)
 
______________________________
* For example: import documents, movement, certificates, invoices, manufacturer’s declarations, etc., referring to the products used in manufacture or to the goods re-exported in the same state.



Protokolli A lisa IV
 
      Deklaratsioon, millele viidati paragrahv 8 alalõigus 1 (b) ja (c)
      I, the undersigned, exporter of the goods covered by this document declare that except where otherwise indicated1, the goods meet the conditions to obtain originating status in preferential trade with ................ ...........................................................................................................................................................................1,
      and that the country of origin of the goods is .........................................................................................2, 3.
 
..............................................................................................................................................................................
(Place and date)
 
..............................................................................................................................................................................
(Signature) (The signature must be followed by the name of the signatory in clear script.)
 
      1 When an invoice also includes products not originating in Estonia, Latvia or Lithuania the exporter must clearly indicate them.
      2 Estonia, Latvia, Lithuania.
      3 Reference can be made to a column of the invoice in which the country of origin of each product is entered.
 
 
      Deklaratsioon, millele viidati paragrahv 8 alalõigus 1 (b) ja (c) eesti, läti ja leedu keeles.
 
      Eesti keeles:
      Mina, allakirjutanu, teatan, et käesoleva dokumendi alusel eksporditavad kaubad, kui mujal pole märgitud teisiti, vastavad päritolu tingimustele soodustatud kaubanduses ................................................. ja kaupade päritolumaa on ................................................. .
 
      Läti keeles:
      Es, apakšâ parakstîjies šajâ dokumentâ norâdîto precu eksportêtâjs, deklarêju, ka, ja nav norâdîts citâdi, minêtâs preces atbilst izcelšanâs nosacîjumiem, lai iegûtu priekšrocîbas tirdzniecîbâ ar .................................... un ka precu izcelšanâs valsts ir ........................................ .
 
      Leedu keeles:
      As, zemiau pasirases siame dokumente isvardintu, prekiu, eksportuojas, deklaruoju, jog, isskyrus prekes, pazymetas, prekes atitinka reikalavimus, keliamus tam, kad preke gautu, kilmes statusa, prekybai lengvatinemis salygomis su ........................................ ir kad prekes kilmes salis yra ........................................ .


Protokolli A lisa V

(1) Eksportiva riigi initsiaalid või vapp.
(2) Kinnitatud eksportööri identifitseerimiseks vajalik informatsioon.



Protokolli A1 lisa VI

      Kogused, millele viidati protokoll A artikkel 8 lõikes 4, mis on ekvivalentsed käesoleva lepingu osapoolte valuuta arveldusühikuga, on järgmised:
      Eesti kroon ..............., Läti lats ..............., Leedu litas ...............
       
      1 Protokoll A artikli 8 lõigetes 1 (c) ning 2 (a) ja (b) mainitud piirväärtused väljendatud Eesti, Läti ja Leedu riiklikes valuutades on seetõttu järgmised:
  väikesed pakid reisija isiklik pagas arve deklaratsiooni limiit
  (365 aü.) (1025 aü.) (5110 aü.)
Eesti .................... .................... ....................
Läti .................... .................... ....................
Leedu .................... .................... ....................



Protokoll B kumulatsiooni tingimuste kohta

Lepingupooled:

silmas pidades vabakaubanduslepinguid, mis on sõlmitud Soome, Norra, Rootsi ja Šveitsiga (allpool mainitud «lepingud»),

tunnistades, et nende vastavate riikide täielik osavõtt vabakaubandussüsteemist, mis on loodud nende nelja lepinguga ja eriti päritolureeglite ellurakendamist vastavalt nende lepingute protokollidele A (või protokollidele B), nõuab administratiivse koostöö süsteemi loomist nende kolme riigi vahel,

arvesse võttes, et eksisteerib vajadus lepingupoolte vahelise administratiivkoostöö formaalse baasi loomise järele,

deklareerivad, et nende vastavate riikide tolliametkonnad:
– väljastavad eksportööri nõudmisel EUR.1 sertifikaate kaupadele, mida eksporditakse kahte ülejäänud kõnesolevasse riiki, täites vastavate lepingute päritolureeglite sätteid, et neid kaupu saaks kasutada kui pärinevaid materjale – edasise töötlemise või re-ekspordi tarvis vastavate lepingute tähenduses,
– tunnustavad päritolu tõendusena dokumente, millele viidati ülalpool mainitud protokollides, mis on välja antud kahe teise lepingupoole poolt ja mis on seotud kaupadega, mida hakatakse kasutama materjalina edasisel töötlemisel või re-ekspordil vastavate lepingute sätete tähenduses, ning
– kohustuvad rajama eneste vahel administratiivse koostöö vastavuses nende lepingute päritolureeglite sätetega, et tõestada päritolu tõendavate dokumentide, mis on väljastatud ja koostatud vastavuses käesoleva protokolliga, autentsust ja täpsust.

Käesoleva protokolli alusel teostatav koostöö toimub nende lepingute päritolureeglite sätete mutatis mutandis rakendamise kaudu.

Lepingupooled kohustuvad rakendama riiklikke juriidilisi ja administratiivseid meetmeid, mis on vajalikud käesoleva protokolli alusel ette nähtud protseduuride elluviimiseks.

Samasugused sätted kehtivad kõigi edasiste vabakaubanduslepingute kohta, mis on alla kirjutatud ükskõik millise lepingupoole poolt.



Õiend
Akti metaandmed parandatud ja täiendatud.

← Tagasi | Üles ↑

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json