Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Meetme „Kõrgkoolide ning teadus- ja arendusasutuste õppe- ja töökeskkond” tingimused

Vastu võetud 25.03.2011 nr 10
RT I, 31.03.2011, 5
jõustumine 03.04.2011

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 10 lõike 2 punkti 3, § 12 lõike 4 ning § 13 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Kohaldamisala

  Määrusega sätestatakse „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava” CCI2007EE161PO001 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu” meetmes „Kõrgkoolide ning teadus- ja arendusasutuste õppe- ja töökeskkond” (edaspidi meede) avatud taotlusvoorude alusel struktuuritoetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord, lähtudes Riigikogu 8. novembri 2006. a otsusega heaks kiidetud Eesti kõrgharidusstrateegiast aastateks 2006–2015.
29.09.2014 09:50
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „edaspidi“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

§ 2.   Mõisted

  Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) õppekeskkond on rakenduskõrgkooli õppe- ja üldotstarbeliste ruumide tuleohutus, turvalisus, juurdepääsetavus, mikrokliima, valgustus, müratase ja akustika;
  2) mikrokliima on õppe- või üldotstarbelise ruumi õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, õhu liikumiskiirus ja soojuskiirguse intensiivsus;
  3) riiklik koolitustellimus on haridus- ja teadusministri käskkirjaga või halduslepinguga kinnitatud lõpetajate arv kõrgharidusastmeti õppevaldkonnas, vajadusel õppesuunal või õppekaval, mille kõrgkool on kohustatud õppe nominaalkestuse lõpuks tagama ja mida Haridus- ja Teadusministeerium on kohustatud õppe nominaalkestuse jooksul riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu finantseerima;
  4) õppetöö on õppekava eesmärgi ja õpiväljunditega kirjeldatud teadmiste ja oskuste omandamisele suunatud sihipärane tegevus, mis toimub õppekava raames kontaktõppe, praktika ja iseseisva tööna;
  5) projekteerimine on ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine, ehitise tehnosüsteemide kavandamine, ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine või ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine;
  6) ehitamine on ehitise siseviimistlemine, ehitise tehnosüsteemide muutmine või terviklik asendamine. Käesoleva määruse mõistes ei ole ehitamine ehitise püstitamine, ehitise laiendamine, ehitise lammutamine ning ehitise rekonstrueerimine;
  7) hooldusremont on perioodiline hooldustöö ehitise normaalse kasutamise (ekspluatatsioon) tagamiseks ning ehitise kasutusea pikendamiseks;
  8) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks struktuuritoetust taotletakse;
  9) struktuuritoetus (edaspidi toetus) on „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 2 punkti 1 mõistes rahaline abi, mida antakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 1 nimetatud struktuurifondide või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest;
  10) taotlus on rakendusüksusele esitatav vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks.

§ 3.   Meetme eesmärk ja alajaotus

  (1) Meetme eesmärk on rakenduskõrgkoolides õppekeskkonna kvaliteedinõuetele vastavuse tagamine ja juurdepääsetavuse suurendamine puuetega inimeste jaoks ning ülikoolide ja teiste teadus- ja arendusasutuste tuleohutusnõuetega kooskõlla viimine ja juurdepääsetavuse suurendamine puuetega inimeste jaoks.

  (2) Meede jaguneb kaheks alameetmeks:
  1) alameede „Rakenduskõrgkoolide õppekeskkond”;
  2) alameede „Ülikoolide ning teiste teadus- ja arendusasutuste juurdepääsetavuse suurendamine ja tuleohutusnõuetega kooskõlla viimine”.

§ 4.   Meetme rakendusasutus ja -üksus

  (1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

  (2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” sihtasutus Archimedes (edaspidi rakendusüksus).

§ 5.   Alameetme hindamiskomisjon

  Rakendusasutuse ettepanekul moodustab rakendusüksus alameetmete hindamiskomisjonid, mille ülesanneteks on:
  1) hinnata alameetme taotlusvoorus esitatud taotlusi;
  2) esitada rakendusüksusele taotluste pingerida, hindamisraportid ning motiveeritud ettepanek rahuldada taotlus kas täielikult või osaliselt või jätta rahuldamata.

§ 6.   Üldised kulude abikõlblikkuse alused

  Tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need vastavad järgmistele tingimustele:
  1) kulud on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 1–11);
  2) kulud on kooskõlas „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 21 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määrusega nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord”;
  3) kulud on meetme raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud;
  4) kulud on kooskõlas määruse §-s 11 või 15 ning muudes õigusaktides sätestatuga.

§ 7.   Abikõlblikkuse periood

  (1) Meetme abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2010 – 31. detsember 2014.
[RT I, 31.05.2013, 4 - jõust. 03.06.2013]

  (2) Projekti abikõlblikkuse algus- ja lõpukuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses, mille teeb rakendusüksus taotluse põhjal, kus taotleja toob muuhulgas ära kulude tekkimise aja, mis ei tohi olla varasem kui 1. jaanuar 2010. Enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud.

  (3) Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid projekti abikõlblikkuse perioodil ja kulud on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil või sellele järgneva 45 kalendripäeva jooksul.

2. peatükk Toetuse andmise alused 

1. jagu Alameede „Rakenduskõrgkoolide õppekeskkond” 

§ 8.   Eesmärk ja toetatavad tegevused

  (1) Alameetme eesmärgiks on toetada rakenduskõrgkooli õppekeskkonnale oluliste tervisekaitse ja -ohutuse alaste normide ja nõuete täitmist, eelkõige õpperuumide ja -laborite mikrokliima, valgustuse, mürataseme, akustika, tuleohutuse ja turvalisuse probleemide lahendamist ning puuetega üliõpilaste ja töötajate liikumisvõimaluste parendamist.

  (2) Alameetme raames toetatakse järgmisi tegevusi:
  1) ventilatsiooni- ja küttesüsteemide kaasajastamine;
  2) tuleohutusnõuete täitmine, sh autonoomsete või automaatsete tulekahjusignalisatsioonisüsteemide, automaatsete tulekustutussüsteemide, turvavalgustuse, piksekaitse, suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestiku, tuletõrje voolikusüsteemide, muud seadete ja tehnosüsteemide, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks või kustutamiseks, tule ja suitsu leviku takistamiseks ning ohutuks evakuatsiooniks ja päästetööks, väljaehitamine või parendamine;
  3) turvasüsteemide kaasajastamine;
  4) ehitiste juurdepääsetavuse suurendamine vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrusele nr 14 „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes”, sh parkimiskoha, jalgteede, treppide, panduste, käsipuude, liftide, trepironijate, uste, väravate, tualettruumide ostmine, ehitamine või rekonstrueerimine;
  5) valgustuse projekteerimine ja paigaldamine;
  6) ruumide mürataseme normidega kooskõlla viimine ja ruumide akustika parendamine.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud tegevus eeldab vastava töökogemusega puuetega inimeste organisatsiooni või ekspertide poolt koostatud õppehoonete juurdepääsetavuse kaardistuse aruande või eelhinnangu olemasolu. Kaardistuse aruanne või eelhinnang peab sisaldama informatsiooni ehitise vastavuse kohta lõike 2 punktis 4 nimetatud määrusele, võttes arvesse ka nägemispuude ja orientatsioonihäirete puhul tekkida võivaid juurdepääsupiiranguid ja ettepanekuid juurdepääsetavuse suurendamiseks. Juhul kui taotlus toetuse saamiseks esitatakse eelhinnangu alusel, siis kohustub taotleja esmajärjekorras teostama juurdepääsetavuse kaardistuse ja alles seejärel investeeringu.

§ 9.   Taotlejad

  Alameetme raames on õigus toetust taotleda Eesti rakenduskõrgkoolil, milles 1. jaanuari 2010. aasta seisuga oli vähemalt 200 kõrghariduse riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohta.

§ 10.   Toetuse piirmäärad ja maksimaalne ulatus

  (1) Toetuse määra arvestatakse protsendina abikõlblike kulude kogumaksumusest. Toetuse maksimaalne määr projekti kohta on 95% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest.

  (2) Omafinantseeringu minimaalne määr on 5% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest.

  (3) Ühe projekti kohta taotletava toetuse miinimum- ja maksimumsumma avaldatakse taotlusvooru väljakuulutamisel.

  (4) Taotleja võib alameetme raames esitada rohkem kui ühe taotluse, kuid ühele taotlejale projektide elluviimiseks eraldatav toetus võib alameetme raames moodustada kokku maksimaalselt 1 000 000 eurot.

§ 11.   Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

  (1) Abikõlblikud on järgmised §-des 6 ja 8 sätestatule vastavad kulud:
  1) seadmete, süsteemide, inventari ja vahendite ostmise kulud;
  2) projekti raames ostetud seadmete, süsteemide, inventari ja vahendite paigaldamise, seadistamise ning kasutajate instrueerimise kulud;
  3) ehitise juurdepääsetavuse kaardistuse kulud;
  4) projekteerimise ja ehitamise kulud;
  5) rekonstrueerimise kulud, kui tegemist on ehitise juurdepääsetavuse suurendamisega;
  6) omanikujärelevalve teostamise kulud;
  7) hankeprotseduuride läbiviimise ja hankedokumentatsiooni ettevalmistamise kulud, kui nad loovad projektile lisaväärtust;
  8) projekti administreerimise kulu juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või projekti administreerimisega seotud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” § 3 lõike 2 kohased personalikulud. Käesolevas punktis käsitletud kulu võib projekti maksumusest moodustada kuni 10%;
  9) käibemaks vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” §-s 6 sätestatule;
  10) valuutakursi vahest tingitud kulud;
  11) „Kunstiteose tellimise seaduses” sätestatud kohustuste täitmise kulud;
  12) muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud kulud.

  (2) Alameetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud:
  1) õppetöö läbiviimise, uurimis- ja arendustegevuse ning vastavate teenuste osutamise kulud;
  2) erisoodustuselt tasutav maks ja erisoodustusena käsitletav kulu;
  3) liiklusvahendi ostmise, rentimise ja liisimise kulud;
  4) kinnisasja ostmise kulud;
  5) rendi- ja üürikulud;
  6) kasutatud seadme ostmise kulud;
  7) litsentside kulud;
  8) riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest varem hüvitatud kulud;
  9) mitterahalised sissemaksed;
  10) amortisatsiooni ja hooldusremondi kulud;
  11) üldkulud;
  12) kontoritehnika (koopiamasinad, printerid, kontoriarvutid, kontoritarkvara jm) ostmise kulud;
  13) kontorimööbli ostmise kulud;
  14) ehitise rekonstrueerimise kulud, välja arvatud juhul, kui tegemist on ehitise juurdepääsetavuse suurendamisega;
  15) Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” §-s 15 sätestatud kulud.

  (3) Projekti abikõlblikest kuludest võib kuni 5% ulatuses teha kulusid, mis kuuluvad Euroopa Sotsiaalfondi kohaldamisalasse.

2. jagu Alameede „Ülikoolide ning teiste teadus- ja arendusasutuste juurdepääsetavuse suurendamine ja tuleohutusnõuetega kooskõlla viimine” 

§ 12.   Eesmärk ja toetatavad tegevused

  (1) Alameetme eesmärgiks on toetada ülikooli ning teadus- ja arendusasutuse õppe- ja teadushoonetes tuleohutuse probleemide lahendamist ning puuetega üliõpilaste ja töötajate liikumisvõimaluste parendamist.

  (2) Alameetme raames toetatakse järgmisi tegevusi:
  1) tuleohutusnõuete täitmine, sh autonoomsete või automaatsete tulekahjusignalisatsioonisüsteemide, automaatsete tulekustutussüsteemide, turvavalgustuse, piksekaitse, suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestiku, tuletõrje voolikusüsteemide, muud seadete ja tehnosüsteemide, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks või kustutamiseks, tule ja suitsu leviku takistamiseks ning ohutuks evakuatsiooniks ja päästetööks, väljaehitamine või parendamine;
  2) ehitiste juurdepääsetavuse suurendamine vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrusele nr 14 „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes”, sh parkimiskoha, jalgteede, treppide, panduste, käsipuude, liftide, trepironijate, uste, väravate, tualettruumide ostmine, ehitamine või rekonstrueerimine.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevus eeldab vastava töökogemusega puuetega inimeste organisatsiooni või ekspertide poolt koostatud õppehoonete juurdepääsetavuse kaardistuse aruande või eelhinnangu olemasolu. Kaardistuse aruanne või eelhinnang peab sisaldama informatsiooni ehitise vastavuse kohta lõikes 2 punktis 2 nimetatud määrusele, võttes arvesse ka nägemispuude ja orientatsioonihäirete puhul tekkida võivaid juurdepääsupiiranguid ja ettepanekuid juurdepääsetavuse suurendamiseks. Juhul kui taotlus toetuse saamiseks esitatakse eelhinnangu alusel, siis kohustub taotleja esmajärjekorras teostama juurdepääsetavuse kaardistuse ja alles seejärel investeeringu.

§ 13.   Taotlejad

  Alameetme raames on õigus toetust taotleda Eesti ülikoolil, milles 1. jaanuari 2010. aasta seisuga oli vähemalt 200 kõrghariduse riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohta, teadus- ja arendusasutusel, mille teadus- ja arendustegevus on vähemalt ühes valdkonnas positiivselt evalveeritud ning Eesti Teaduste Akadeemial.

§ 14.   Toetuse piirmäärad ja maksimaalne ulatus

  (1) Toetuse määra arvestatakse protsendina abikõlblike kulude kogumaksumusest. Toetuse maksimaalne määr projekti kohta on 95% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest.

  (2) Omafinantseeringu minimaalne määr on 5% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest.

  (3) Ühe projekti kohta taotletava toetuse miinimum- ja maksimumsumma avaldatakse taotlusvooru väljakuulutamisel.

  (4) Taotleja võib alameetme raames esitada rohkem kui ühe taotluse, kuid ühele taotlejale projektide elluviimiseks eraldatav toetus võib alameetme raames moodustada kokku maksimaalselt 1 000 000 eurot.

§ 15.   Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

  (1) Abikõlblikud on järgmised §-des 6 ja 12 sätestatule vastavad kulud:
  1) seadmete, süsteemide, inventari ja vahendite ostmise kulud;
  2) projekti raames ostetud seadmete, süsteemide, inventari ja vahendite paigaldamise, seadistamise ning kasutajate instrueerimise kulud;
  3) projekteerimise ja ehitamise kulud;
  4) ehitise juurdepääsetavuse kaardistuse kulud;
  5) rekonstrueerimise kulud, kui tegemist on ehitise juurdepääsetavuse suurendamisega;
  6) omanikujärelevalve teostamise kulud;
  7) hankeprotseduuride läbiviimise ja hankedokumentatsiooni ettevalmistamise kulud, kui nad loovad projektile lisaväärtust;
  8) projekti administreerimise kulu juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või projekti administreerimisega seotud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” § 3 lõike 2 kohased personalikulud. Käesolevas punktis käsitletud kulu võib projekti maksumusest moodustada kuni 10%;
  9) käibemaks vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” §-s 6 sätestatule;
  10) valuutakursi vahest tingitud kulud;
  11) „Kunstiteose tellimise seaduses” sätestatud kohustuste täitmise kulud;
  12) muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vältimatult vajalikud kulud.

  (2) Alameetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud:
  1) õppetöö läbiviimise, uurimis- ja arendustegevuse ning vastavate teenuste osutamise kulud;
  2) erisoodustuselt tasutav maks ja erisoodustusena käsitletav kulu;
  3) liiklusvahendi ostmise, rentimise ja liisimise kulud;
  4) kinnisasja ostmise kulud;
  5) rendi- ja üürikulud;
  6) kasutatud seadme ostmise kulud;
  7) litsentside kulud;
  8) riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest varem hüvitatud kulud;
  9) mitterahalised sissemaksed;
  10) amortisatsiooni ja hooldusremondi kulud;
  11) üldkulud;
  12) kontoritehnika (koopiamasinad, printerid, kontoriarvutid, kontoritarkvara jm) ostmise kulud;
  13) kontorimööbli ostmise kulud;
  14) ehitise rekonstrueerimise kulud, välja arvatud juhul, kui tegemist on ehitise juurdepääsetavuse suurendamisega;
  15) Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” §-s 15 sätestatud kulud.

  (3) Projekti abikõlblikest kuludest võib kuni 5% ulatuses teha kulusid, mis kuuluvad Euroopa Sotsiaalfondi kohaldamisalasse.

3. peatükk Taotluste esitamine ja menetlemine 

§ 16.   Taotlusvooru väljakuulutamine

  (1) Toetuse andmiseks kuulutab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul välja taotlusvoorud.

  (2) Avatud taotlusvoore võib välja kuulutada suunatuna alameetme konkreetsele tegevusele, sihtrühmale või alameetme eelarve osa kohta.

  (3) Avatud taotlusvoorude tähtajad avaldatakse rakendusüksuse ja rakendusasutuse koduleheküljel ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

  (4) Meetme, alameetmete ning avatud taotlusvoorude finantseerimise mahu planeerib rakendusasutus.

§ 17.   Nõuded taotlejale

  (1) Taotleja peab vastama „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 14 lõike 1 punktides 1–9 esitatud nõuetele ja muudele käesoleva meetme määruses sätestatud nõuetele.

  (2) Taotleja on kohustatud:
  1) esitama rakendusüksuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet rakendusüksuse sätestatud korras ja tähtajal;
  2) võimaldama rakendusüksusel kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
  3) viivitamata teavitama rakendusüksust taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
  4) tõendama rakendusüksuse nõudmisel taotluses nimetatud projekti teostamiseks vajaliku omafinantseeringu ja dokumentide olemasolu ning nõudmisel need esitama;
  5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 18.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotlus on esitatud õigeaegselt, ettenähtud korras ja vormis;
  2) toetust taotletakse meetme tingimustes sätestatud toetatavatele tegevustele ning nimetatud tegevuste tarbeks kavandatud kulud on kooskõlas abikõlblikkuse reeglitega;
  3) taotletud toetuse suurus ei ületa meetme tingimustes sätestatud toetuse määra ja taotlusvooru väljakuulutamisel avaldatud maksimaalset suurust;
  4) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt 2013. aasta 31. detsembriks;
  5) taotluses sisalduva projekti eelarves on ette nähtud nõutav omafinantseering, selle maht ja katmise allikad ning mitteabikõlblike kulude esinemisel on kirjeldatud nende sisu ja mahtu;
  6) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
  7) taotluses taotletav toetus ei sisalda kulu, mille hüvitamiseks on varem saadud riigieelarvelisi, Euroopa Liidu või välisabi vahendeid;
  8) taotluses esitatud projekti elluviimist planeeritakse alustada hiljemalt 31. jaanuaril 2012. Elluviimise alustamiseks loetakse esimese väljamaksetaotluse esitamist rakendusüksusele;
  9) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik.

  (2) Taotlusele tuleb lisada taotlusvormis loetletud dokumendid, sealhulgas ehitise juurdepääsetavuse kaardistuse aruanne või eelhinnang.

  (3) Rakendusüksus võib taotluse vastavuse hindamisel nõuda taotlejalt taotlusega seotud dokumente ja informatsiooni.

§ 19.   Taotluse esitamine

  (1) Taotlus esitatakse rakendusüksusele rakendusüksuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Rakendusüksus teeb taotlusvormi kättesaadavaks oma veebilehel.

  (2) Taotlus esitatakse rakendusüksusele kas elektrooniliselt digitaalallkirjastatuna või paberkandjal allkirjastatuna koos taotluse digitaalse koopiaga elektroonilisel andmekandjal. Taotleja vastutab paberil esitatud taotluse ja digitaalse koopia samasuse eest.

§ 20.   Taotluse menetlemine

  Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

§ 21.   Rakendusüksuse kohustused taotluste menetlemisel

  Rakendusüksus on kohustatud:
  1) tegema taotlusvormi ja hindamisjuhendi õigeaegselt kättesaadavaks oma veebilehel;
  2) vastu võtma ja registreerima taotluse oma dokumendihaldussüsteemis;
  3) tegema taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
  4) edastama nõuetele vastavuse kontrolli läbinud taotlused alameetme hindamiskomisjonile hindamiseks;
  5) kinnitama hindamiskomisjoni töökorra ja korraldama taotluste hindamist;
  6) tegema taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused;
  7) teavitama taotlejaid taotluste hindamise tulemustest.

§ 22.   Taotluse nõuetele vastavuse kontroll

  (1) Rakendusüksus kontrollib taotleja vastavust käesoleva määruse §-s 17 sätestatud nõuetele ja taotluse vastavust §-s 18 sätestatud nõuetele ning taotlusvormile. Taotluse nõuetele vastavuse kontrolli teostamisel on rakendusüksusel õigus nõuda taotlejalt selgitusi taotluses toodud andmete kohta, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist.

  (2) Kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, informeerib rakendusüksus sellest viivitamatult taotlejat, andes maksimaalselt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

  (3) Kui taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse ilma taotlust hindamiskomisjonile hindamiseks edastamata vastavalt käesoleva määruse § 24 lõikes 6 sätestatule.

  (4) Kui taotleja ei ole esitanud taotlust tähtpäevaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata. Taotluse võib jätta läbi vaatamata, kui taotlus ei vasta olulistele vorminõuetele.

  (5) Vajadusel võib rakendusüksus kaasata nõuetele vastavuse kontrollimiseks eksperte ja nõuda taotlejalt selgitusi.

  (6) Taotluse nõuetele vastavuse kontrolli teostab rakendusüksus 10 tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest rakendusüksuses. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra.

§ 23.   Taotluste hindamine

  (1) Alameetme hindamiskomisjoni õigusteks ja kohustusteks taotluste hindamisel on:
  1) kohustus hinnata taotlusi, võttes aluseks meetme üldeesmärgid ja alameetme eesmärgid, käesoleva määruse § 8 lõikes 2 ja § 12 lõikes 2 sätestatud tegevused ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud valikukriteeriumid ning rakendusüksuse poolt kinnitatud hindamisjuhise ja taotluste hindamislehe;
  2) õigus nõuda taotlejalt kirjalikke või suulisi selgitusi taotluses esitatud andmete kohta;
  3) õigus projektide hindamisprotsessi kaasata eksperte.

  (2) Alameetme hindamiskomisjoni liikmed on kohustatud enne taotluste hindamist allkirjastama sõltumatuse deklaratsiooni. Alameetme hindamiskomisjoni liige kohustub mitte avaldama menetluse käigus taotluste esitajate kohta saadud informatsiooni või dokumente.

  (3) Projektide valikukriteeriumid on järgmised:
  1) projekti tegevuste mõju käesolevas määruses toodud meetme ning alameetme eesmärkide saavutamisele;
  2) projekti teostatavus abikõlblikkuse perioodi jooksul;
  3) projekt toetab kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumist;
  4) projekti tulemusel parendatakse teadus- ja õppetöös osalevate inimeste töötingimusi ja töökeskkonda;
  5) panus riikliku koolitustellimuse eelisvaldkondadesse, regionaalarengusse, loomemajandusse, kui taotlejaks on kõrgkool;
  6) projekti tulemuste kasutajate arv;
  7) projekti jätkusuutlikkus;
  8) projekti tegevuste seos valdkondlike strateegiatega;
  9) toetuse vajalikkus projekti edukaks elluviimiseks;
  10) ehitise juurdepääsetavuse kaardistuse aruande või eelhinnangu sisu vastavus majandus-ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 14 „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes” nõuetele.

  (4) Alameetme hindamiskomisjon esitab rakendusüksusele taotluste paremusjärjestuse ja iga taotluse kohta hindamisraporti koos motiveeritud ettepanekuga rahuldada taotlus taotletud mahus, rahuldada taotlus osaliselt või jätta taotlus rahuldamata.

  (5) Juhul kui alameetme hindamiskomisjoni koostatud taotluste pingereas on mitmel taotlusel üks ja sama järjekoht, eelistab hindamiskomisjon taotlust, mida on käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud kriteeriumi osas hinnatud kõrgemalt. Juhul kui ka siis on tulemus võrdne, eelistab hindamiskomisjon taotlust, mida on käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud kriteeriumi osas hinnatud kõrgemalt. Kui tulemus on endiselt võrdne, heidetakse võrdsete näitajatega taotluste vahel liisku.

§ 24.   Toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

  (1) Alameetme hindamiskomisjoni ettepanekust tulenevalt teeb rakendusüksus otsuse:
  1) rahuldada taotlus taotletud mahus või
  2) rahuldada taotlus osaliselt või
  3) jätta taotlus rahuldamata.

  (2) Toetuse taotluse võib rahuldada osaliselt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 17 lõikes 1 toodud alustel. Kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega, jäetakse taotlus rahuldamata.

  (3) Toetuse taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi ning sätestatakse vähemalt:
  1) otsuse tegemise kuupäev;
  2) otsuse tegemise põhjendus ja alus;
  3) toetuse saaja;
  4) toetatava projekti nimi;
  5) toetuse maksimaalne suurus summana ja määrana projekti abikõlblikest kuludest;
  6) omafinantseeringu minimaalne suurus summana ja määrana projekti abikõlblikest kuludest;
  7) projekti abikõlblikkuse periood;
  8) projekti rahastamiskava finantseerimisallikate lõikes ja eelarve;
  9) väljamakse taotluste esitamise kord ja tähtajad;
  10) väljamaksete tegemise tingimused osaliselt tasutud kuludokumentide alusel;
  11) toetuse tagasinõudmise alused.

  (4) Taotluse osalise rahuldamise otsuse koostamisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust ning lisaks sätestatakse otsuses taotluse osalise rahuldamise põhjendus ning alus.

  (5) Rakendusüksuse juht teeb toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotluses on teadlikult esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist;
  2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
  3) taotleja ei ole puudusi kõrvaldanud tähtaegselt;
  4) taotleja loobub toetusest;
  5) taotlejale on tehtud ettepanek taotluse osaliseks rahuldamiseks ja taotleja lükkab ettepaneku tagasi;
  6) hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku jätta taotlus rahuldamata.

  (6) Toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
  1) otsuse tegemise kuupäev;
  2) otsuse tegemise põhjendus ja alus;
  3) taotleja;
  4) projekti nimi;
  5) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.

  (7) Taotleja võib otsuse peale esitada rakendusüksusele vaide „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” §-s 34 sätestatud alusel. Rakendusasutus vaatab vaide läbi „Haldusmenetluse seaduses” sätestatud korras.

§ 25.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Toetuse saaja teavitab rakendusüksust viivitamatult kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja kohustuste täitmist vastavalt taotluse rahuldamise otsusele, ja taotleb vajadusel taotluse rahuldamise otsuse muutmist.

  (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui:
  1) muutuvad toetuse saaja juriidilised andmed;
  2) muutub käibemaksu abikõlblikkus;
  3) toetuse saaja soovib muuta projekti abikõlblikkuse perioodi;
  4) toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet kulukohtade lõikes rohkem kui 10% kinnitatud eelarve mahust eelarveaasta jooksul;
  5) muutuvad projektis ette nähtud tegevused või saavutatavad tulemused.

  (3) Juhul kui toetuse saaja taotleb rahuldamise otsuse muutmist käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 toodud alusel, esitab ta koos taotlusega ka uue eelarve.

  (4) Juhul kui toetuse saaja soovib muuta projekti eelarvet ühe kalendriaasta jooksul vähem, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud, on toetuse saaja kohustatud muudatuse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastama ning esitama rakendusüksuse nõudel uue eelarve.

  (5) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse summat on võimalik suurendada „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 18 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustel.

  (6) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui taotletav muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või kui alameetme eelarves ei ole selleks piisavalt vabu vahendeid.

  (7) Kui taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluses on puudusi, annab rakendusüksus toetuse saajale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

  (8) Rakendusüksus või rakendusasutus algatab taotluse rahuldamise otsuse muutmise, kui projekti aruandest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik projekti edukaks läbiviimiseks või eesmärkide saavutamiseks.

  (9) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise teostab rakendusüksus 10 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse ja muutmise otsuste tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ette nähtud aja võrra.

  (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toetuse saaja kohustuse rikkumisel võib rakendusüksus teha toetuse tagasinõudmise otsuse vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord” § 11 lõikele 1.

§ 26.   Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 18 lõikes 6 toodud alustel.

  (2) Otsus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamatult toetuse saajale kätte.

4. peatükk Toetuse kasutamine 

§ 27.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise õigusaktides ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
  1) alustab projekti rakendamist hiljemalt 31. jaanuaril 2012;
  2) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
  3) tagab omafinantseeringu ettenähtud määras;
  4) kasutab toetust taotluse rahuldamise otsuses ning õigusaktides ettenähtud tingimustel;
  5) tagab, et temal on projekti abikõlblikkuse perioodil projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon või õiguslikud eeldused;
  6) tagab toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse;
  7) esitab toetuse saamise ja kasutamise kohta nõutud teabe ning aruanded ettenähtud vormil, viisil ja tähtaegadel;
  8) teavitab viivitamata kirjalikult rakendusüksust taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest ja projekti elluviimist takistavatest asjaoludest;
  9) taotleb eelnevat nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks;
  10) võimaldab auditi, järelevalve või „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 7 lõikes 3 või § 8 lõikes 2 nimetatud kontrolli teostamist ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega;
  11) annab õigustatud isiku kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid õigustatud isiku määratud tähtaja jooksul;
  12) tagab, et toetuse saaja raamatupidamises on toetuse kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatud, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 7 lõikes 4 nimetatud juhtudel;
  13) säilitab taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduva dokumentatsiooni (dokumenteerib kõik projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega seotud toimingud) ja muud asjaga seotud materjalid ning tagab nende säilimise vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
  14) kui toetuse saaja on hankija „Riigihangete seaduse” mõistes, järgib projekti elluviimisega seotud hangete läbiviimisel „Riigihangete seaduses” kehtestatud nõudeid ning säilitab sellest kirjaliku kontrolljälje;
  15) juhul kui toetuse saaja on hankija „Riigihangete seaduse” mõistes, küsib pakkujate paljususe olemasolul vähemalt kolm võrreldavat pakkumist, kui hangitakse „Riigihangete seaduse” §-s 19 sätestatud lihtsustatud korras tellitavaid teenuseid maksumusega alates 10 000 eurot (ilma käibemaksuta). Küsimine käesoleva määruse tähenduses on kirjalikku taasesitamist võimaldavas või kirjalikus vormis pöördumine potentsiaalsete pakkujate poole. Toetuse saaja ei ole kohustatud järgima käesolevas punktis sätestatud nõuet, kui hankega seotud dokumentatsioon avaldatakse riigihangete registri veebilehel https://riigihanked.riik.ee;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
  16) juhul kui toetuse saaja ei ole hankija „Riigihangete seaduse” mõistes, järgib „Riigihangete seaduse” §-s 3 toodud põhimõtteid, samuti küsib pakkujate olemasolul vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist, kui projektiga seotud hanke maksumus on suurem kui 5000 eurot (ilma käibemaksuta). Toetuse saaja ei ole kohustatud järgima käesolevas punktis sätestatud kolme pakkumise küsimise nõuet, kui hankega seotud dokumentatsioon avaldatakse riigihangete registri veebilehel https://riigihanked.riik.ee;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
  16¹) esitab rakendusüksuse nõudmisel rakendusüksusele kõik hangetega seotud dokumendid;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
  17) tagab projekti elluviimiseks vajalike, õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu;
  18) tagab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtete, keskkonnakaitsenõuete ja konkurentsireeglite järgimise;
  19) tagab projekti eesmärgi saavutamiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise infrastruktuuri või tootlikusse tegevusse investeerimise puhul vähemalt viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates, vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 57 sätestatule;
  20) näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks Euroopa Liidu struktuuritoetuse sümboolikat ja vajadusel kooskõlastades sümboolika kasutamise eelnevalt rakendusüksusega, vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määrusele nr 211 „Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord”;
  21) maksab rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” §-le 28;
  22) täidab Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” §-s 11 sätestatud kohustusi;
  23) tagab, et puuetega inimeste jaoks ehitise juurdepääsetavuse suurendamisega seotud ehitustegevused viiakse ellu kooskõlas juurdepääsetavuse kaardistuse aruandega;
  24) täidab teisi „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste seaduses” ja selle alusel antud õigusaktides, toetuse rahuldamise otsuses ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi.

§ 28.   Rakendusüksuse õigused ja kohustused

  (1) Rakendusüksusel on õigus:
  1) kontrollida projekti elluviimist toetuse saaja territooriumil ja ruumides, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas teostada järelevalvet ja paikvaatlust;
  2) osaleda vaatlejana riigihankekomisjoni töös ja lepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel;
  3) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
  4) vajadusel algatada toetuse rahuldamise otsuse muutmine, teavitades toetuse saajat sellest eelnevalt kirjalikult;
  5) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tagasimaksetega seotud projekti osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni;
  6) peatada toetuse väljamakse, kui tal tekib põhjendatud kahtlus toetuse saaja suutlikkuses viia projekt ellu või saavutada projekti eesmärgid, sealhulgas toetuse saaja suure maksuvõlgnevuse tõttu. Rakendusüksus võib enne väljamakse tegemist maksuvõlgnevuse suuruse tuvastamiseks küsida maksuhalduri tõendit;
  7) teostada muid „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses” ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

  (2) Rakendusüksusel on kohustus:
  1) sisestada toetuse taotluse, seire ja järelevalve andmed struktuuritoetuse riiklikku registrisse;
  2) viia läbi toetuse kasutamise seiret ja teostada järelevalvet ning kontrollida aruandlust;
  3) vaadata läbi ning kinnitada toetuse saaja koostatud projekti lõpparuanne;
  4) anda toetuse saajale selgitusi toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes;
  5) esitada toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid;
  6) koostada ja avalikustada toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid;
  7) teostada struktuuritoetuse järelevalvet, sh teha ettekirjutusi ning jälgida ettekirjutuste täitmist;
  8) teavitada rikkumistest vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord” sätestatule;
  9) menetleda väljamakseid, sh kontrollida kulude abikõlblikkust;
  10) kinnitada toetuse kasutamise aruande vorm;
  11) säilitada toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
  12) järgida muid „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses” ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses ja halduslepingus sätestatud nõudeid.

5. peatükk Väljamaksete tegemine ja toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine 

§ 29.   Toetuse väljamaksete tegemine

  (1) Toetuse väljamaksed tehakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord” alusel ja vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatule.

  (2) Toetuse saaja esitab väljamaksetaotluse rakendusüksusele, rakendusüksuse poolt kehtestatud vormil koos kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiatega, mis peavad vastama „Raamatupidamise seaduse” § 7 nõuetele. Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid, kulude tõendamiseks vajalikke dokumente.

  (3) Väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel toetuse saajale ning töövõtjale ning ettemaksed „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 23 lõikes 4⁵ sätestatud isikutele on lubatud vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord” sätestatule.

  (4) Esitatud väljamaksetaotluse või ettemakse kuludega kinni katmise aruande (edaspidi aruanne) kontroll rakendusüksuses teostatakse 20 tööpäeva jooksul alates dokumendi registreerimisest rakendusüksuses. Kui toetuse saaja esitatud dokument on puudulik, teavitab rakendusüksus toetuse saajat sellest ning annab toetuse saajale tähtaja puuduste likvideerimiseks. Väljamaksetaotluse menetlemise periood pikeneb toetuse saaja poolt väljamakse taotluses puuduste kõrvaldamise aja võrra. Väljamakse tegemiseks peab toetuse saaja kõrvaldama väljamaksetaotluses puudused rakendusüksuse poolt määratud tähtpäevaks. Tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel on rakendusüksusel õigus toetuse väljamaksmisest osaliselt või täielikult keelduda.

  (5) Toetuse väljamaksmise eelduseks on kulude abikõlblikkus, sh kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus ning nende vastavus toetuse rahuldamise otsusele.

  (6) Rahuldatud taotluse alusel väljamakse tegemiseks vajalikud andmed sisestab rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaega arvestades struktuuritoetuste registrisse.

  (7) Viimane väljamakse tehakse toetuse saajale tasutud kuludokumentide alusel pärast lõpparuande heakskiitmist. Viimane väljamakse peab moodustama vähemalt 5% projektile antava toetuse kogusummast. Põhjendatud juhtudel võib rakendusasutuse kirjalikul nõusolekul viimane väljamakse olla väiksem kui 5%.

§ 30.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Projekti aruannete vormid koostab ja kinnitab rakendusüksus, kooskõlastades vormid eelnevalt rakendusasutusega.

  (2) Toetuse saaja esitab vormikohase projekti lõpparuande rakendusüksusele haridus- ja teadusministri 12. mai 2008. a määruses nr 28 „Struktuuritoetuse kasutamise aruannete esitamise kord” ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras.