Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 „Kalapüügieeskiri” ja Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2011. a määruse nr 122 „Kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vorm” muutmine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:03.04.2015
Avaldamismärge:RT I, 31.03.2015, 13

Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 „Kalapüügieeskiri” ja Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2011. a määruse nr 122 „Kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vorm” muutmine

Vastu võetud 27.03.2015 nr 43

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 17 lõike 1, § 19 lõike 4 ja § 25 lõike 4 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 „Kalapüügieeskiri” muutmine

Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruses nr 144 „Kalapüügieeskiri” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 2 punktid 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) mõrd mõrrajadas – kaks või enam samasuunaliste juhtaedadega ühendatud mõrda. Jadas võivad mõrrad paikneda ühel või mõlemal pool juhtaeda ning nende juhtaiaga ühendamiseks võib kasutada lisajuhtaedasid.”;

3) paragrahvi 11 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„2) sulgeda püünistega üle 1/3 veekogust, väina, lahe või vooluveekogul olevate saarte (madalike) vahelise vooluosa laiusest, jättes vabaks ristlõike sügavaima osa, välja arvatud Võrtsjärvel, määruse §-s 35 nimetatud juhtudel ja õngejadadega püügil;
3) kasutada nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisevpüüniseid. Seisevpüünis on veekogu põhja suhtes liikumatu, määruse § 3 lõike 2 punktis 11 nimetatud õngejada, §-s 5 nimetatud vähipüügivahend ning §-des 6 ja 7 nimetatud nakke- ja lõkspüünis;”;

4) paragrahvi 11 punktis 4 asendatakse sõna „õngpüünis” sõnaga „õngejada”;

5) paragrahvi 11 punkti 10 viies lause sõnastatakse järgmiselt:

„Kalapüük kastmõrraga loetakse katkestatuks, kui vähemalt üks kastmõrra pära seintest on alla lastud nii, et kala pääseb püünisest välja.”;

6) paragrahvi 11 punktist 11 jäetakse välja teine ja kolmas lause;

7) paragrahvi 11 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) mitme kalapüügiõigust tõendava dokumendi alusel püügivahendi või ühe kalapüügiloa alusel eri liiki püügivahendite ühte jadasse püügile asetamine.”;

8) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kalapüügil peab püüniste kontrollimise sagedus vältima saagi hukkumist püünises, välja arvatud õngejada ja määruse §-s 6 kirjeldatud nakkepüüniste kasutamisel, kus kontrollimise sagedus peab vältima saagi riknemist.”;

9) paragrahvi 14 lõiked 1 ja 11 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sisemeres ja kuni nelja meremiili kaugusel territoriaalmere lähtejoonest ning sise- ja piiriveekogudes peavad seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku kinnitatud lipuga, teises otsas ühe vardale kinnitatud lipuga ning jäävabas vees muudes väljaulatuvates tippudes punaste või oranžide poidega läbimõõduga vähemalt 15 cm. Seisevpüünistel ja nende jadadel, mis paiknevad ranna või kaldaga paralleelselt, tähistatakse ühe lipuga jada parempoolne ots (veekogult kalda suunas vaadatuna) ning kahe lipuga jada vasakpoolne ots.

(11) Erandina lõikes 1 sätestatust peavad silmumõrrad ja -torbikud ning nende jadad olema tähistatud kaldapoolses otsas punase või oranži poiga, mille läbimõõt on vähemalt 15 cm, millele peab olema kantud märgistus vastavalt määruse § 16 lõikele 2 ning jadas olevate silmutorbikute arv.”;

10) paragrahvi 14 lõiked 12 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 14 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Püügivahendi otsi tähistavad lipud, mõõtudega vähemalt 20×30 cm, peavad olema punased või oranžid, välja arvatud kahe lipuga tähise alumine lipp. Lipu alumise serva kõrgus vee- või jääpinnast peab olema vähemalt üks meeter. Erandina võib kalapüügil kuni ühe meetri sügavusel jäävabas vees olla lipu alumise serva kõrgus veepinnast vähemalt 0,5 m. Vastavalt lippude arvule vardal tuleb varda külge lippude kohale kolmesentimeetrise vahega kinnitada vähemalt kahe sentimeetri laiused helkurribad. Juhul kui ohutuse tagamiseks kasutatakse vahelippe, peab nende värv erinema otsalippude värvist.”;

12) paragrahvi 141 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendid peavad olema tähistatud ühe punase või oranži lipuga, mis vastab määruse § 14 lõikes 3 kirjeldatule. Lipule peab olema kantud märgistus vastavalt määruse § 16 lõikele 2.”;

13) paragrahv 15 sõnastatakse järgmiselt:

§ 15. Nõuded püügivahendite tähistamise ja märgistamise kohta territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui neli meremiili

(1) Seisevpüünised peavad olema tähistatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.04.2011, lk 1–153), artikli 13 lõike 1, artiklite 14–16 ja artikli 17 lõike 2 kohaselt.

(2) Tooder peab olema märgistatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 13 lõigete 2 ja 3 kohaselt.”;

14) paragrahvi 16 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

§ 16. Nõuded püügivahendite tähiste, nende veekogus hoidmise ja püügivahendite märgistuse kohta”;

15) paragrahvi 16 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Püügivahendid peavad olema märgistatud identselt kalapüügiloale kantud märgistuse numbriga, mis peab võimaldama kalapüügiloa omanikku veekogul või loa andja juures kindlaks teha. Püügivahendi märgistus peab olema kantud püügivahendi või püügivahendite jada mõlemat otsa tähistavale lipule või kinnitatud varda külge lipu alumise serva juurde eraldi märgisena. Kalapüügiseaduse § 11 lõike 5 punktis 2 nimetatud harrastuspüügil on püügivahendi märgiseks kalastuskaardi omaniku isikukood.”;

16) paragrahvi 19 punktidest 2 ja 5 jäetakse välja sõna „pelaagilise”;

17) paragrahvi 22 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 26 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 30 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) püük põhjanoodaga lõuna pool Praaga külas Emajõe suudme lõunapoolsel neemel asuva punkti 58º26,17'N, 27º14,43'E ja punkti 58º25,13'N, 27º31,43'E ühendusjoont, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni – aasta ringi;”;

20) paragrahvi 30 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõnad „20. oktoobrist 20. novembrini” sõnadega „1. septembrist 29. veebruarini”;

21) paragrahvi 30 lõike 1 punktid 8 ja 9 sõnastatakse järgmiselt:

„8) püük mõrraga Lämmi- ja Pihkva järves – 6. maist 10. juunini;
9) püük püüvõrguga Lämmi- ja Pihkva järves – 6. maist 10. juunini;”;

22) paragrahvi 30 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) kalapüük Peipsi järvel kaldanoodaga – 6. maist 15. juunini, Lämmi- ja Pihkva järvel – 6. maist 31. augustini.”;

23) paragrahvi 30 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva määruse tähenduses on Eesti territooriumil Peipsi järve ja Lämmijärve vaheline piir punktide 58º21,92'N, 27º26,35'E ja 58º21,11'N, 27º32,15'E ühendusjoon, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni, ning Lämmijärve ja Pihkva järve vaheline piir punktide 58º04,67'N, 27º36,43'E ja 58º05,92'N, 27º37,89'E ühendusjoon, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni.”;

24) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Keskkonnaminister võib rahvusvahelisest lepingust tulenevalt määrusega ajutiselt muuta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 8 ja 9 nimetatud püügikitsenduste algus- ja lõpptähtaegu, jättes püügikitsenduse kestuse samaks.”;

25) paragrahvi 31 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja sõnad „, välja arvatud siiapüügil”;

26) paragrahvi 31 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 31 lõikes 3 asendatakse sõnad „nakkevõrgu või põhjanooda” sõnaga „püügivahendite”;

28) paragrahvi 32 punkti 7 täiendatakse pärast sõnu „100 m” sõnadega „ja põhijuhtaiaga risti olevate lisajuhtaedade pikkus ei tohi ületada 50 m”;

29) paragrahvi 33 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) püük nakkevõrguga Narva jões allpool hüdroelektrijaama paisu – 1. juunist 1. detsembrini. Käesoleva määruse tähenduses loetakse Narva jõe Soome lahte suubumise kohaks Eesti Vabariigi territooriumile jääval osal punktide 59º28,206'N, 28º2,512'E ja 59º28,223'N, 28º2,611'E ühendusjoont, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni Narva jões;”;

30) paragrahvi 33 lõike 1 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 33 lõike 1 punktid 14 ja 15 sõnastatakse järgmiselt:

„14) püük Nasva jões 1. aprillist 31. maini, välja arvatud püük kõikide määruse §-s 3 nimetatud õngpüünistega, õngejada välja arvatud;
15) püük spinningu ja lendõngega Jägala jões Linnamäe paisust suudmeni, Narva jões Narva hüdroelektrijaamast maanteesillani ja Pirita jões Vaskjala paisust suudmes asuva muuli lõpuni 1. septembrist 30. novembrini;”;

32) paragrahvi 33 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

33) paragrahvi 33 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel määratud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevates veekogudes või nende lõikudes on määruse § 41 lõike 1 punktides 2 ja 4 nimetatud lõheliste püügikeelu ajal keelatud kalapüük vees viibides, välja arvatud Narva jões ning silmupüügil silmutorbikute ja silmumõrdadega.”;

34) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva määruse tähenduses on Eesti Vabariigi territooriumil Narva veehoidla ja Narva jõe vaheline piir punktide 58º16,653'N, 27º59,792'E ja 58º16,601'N, 27º59,87'E ühendusjoon, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni, ning Narva jõe ja Peipsi järve vaheline piir punktide 58º59,355'N, 27º43,75'E ja 58º59,26'N, 27º43,833'E ühendusjoon, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni.”;

35) paragrahvi 36 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) tuurlased;”;

36) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) kalapüük Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Pirita, Keila, Vääna ja Vasalemma jõe suudmele lähemal kui 1500 meetrit – 1. septembrist kuni 31. oktoobrini;”;

37) paragrahvi 37 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõna „tähistatud” sõnaga „asuval”;

38) paragrahvi 38 punktides 1, 8 ja 10 asendatakse sõnad „15. maist 15. juunini” sõnadega „6. maist 10. juunini”;

39) paragrahvi 38 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) kalapüük, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge, spinningu, lendõnge ja sikutiga, Peipsi järves lõuna pool Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58º24,18'N, 27º19,18'E) ja punkti 58º24,30'N, 27º32,10'E ühendavat joont, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni – 6. maist 10. juunini;”;

40) paragrahvi 39 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Udria” tekstiosaga „, Risti, Soonda”;

41) paragrahvi 39 lõike 2 punkti 4 teksti täiendatakse järgmise tekstiosaga: „, välja arvatud silmupüük torbikuga ning vähipüük vähimõrra ja vähinataga”;

42) paragrahvi 39 lõiget 7 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) Pühajõgi – alamjooksul Mägara oja suubumiskohast suudmeni.”;

43) paragrahvi 43 lõikes 3 asendatakse sõnad „koha või haugi alammõõtu” sõnadega „kalaliikide alammõõte”;

44) paragrahvi 44 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) lõhet ja turska võrgupüügil piiramatult.”;

45) paragrahvi 44 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „meritinti” sõnaga „, rääbist”;

46) määruse lisa 1 tabelit täiendatakse järgmise reaga:

16.
Pühajõgi
Tallinna–Narva maantee sillast (Voka teeristi lähedal) Mägara oja suubumiskohani

47) määruse lisa 5 asendatakse käesoleva määruse lisaga (lisatud).

§ 2. Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2011. a määruse nr 122 „Kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vorm” muutmine

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2011. a määruse nr 122 „Kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vorm” § 3 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „§ 24 lõikes 1” sõnadega „§ 239 lõikes 1”.

§ 3. Määruse jõustumine

Paragrahvi 1 punktid 6, 9–13 ja 15 jõustuvad 1. jaanuaril 2016. a.

Taavi Rõivas
Peaminister

Mati Raidma
Keskkonnaminister

Heiki Loot
Riigisekretär

Lisa Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded

/otsingu_soovitused.json