Teksti suurus:

Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine

Väljaandja:Tervise- ja tööminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:03.04.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 31.03.2015, 17

Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine

Vastu võetud 27.03.2015 nr 18

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” meetme 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks” tegevuse 2.4.1 „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine” (edaspidi meetme tegevus) toetuse andmise tingimused.

§ 2.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

 (1) Toetuse andmise eesmärgiks on haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasaegse infrastruktuuri loomine, mille tulemusel paraneb kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus.

 (2) Toetuse andmise tulemusel on kaasajastatud vähemalt 12 raviüksust.

§ 3.  Meetme rakendusasutus ja rakendusüksus

  Meetme rakendusasutus on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus). Meetme rakendusüksus on Rahandusministeerium (edaspidi rakendusüksus).

§ 4.  Vaiete menetleja

  Rakendusasutuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusasutus. Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse suurus ja riigiabi 

§ 5.  Toetatavad tegevused

  Meetme tegevusest toetatakse piirkondlike haiglate, kui pädevuskeskuste, hoonete ehitamisega seotud projektide elluviimist.

§ 6.  Kulude abikõlblikkus

 (1) Abikõlblikud on järgmised § 5 kohase tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 8 sätestatud summale ja taotluse rahuldamise otsusele:
 1) projekti ettevalmistamisega seotud uuringute ja analüüside, sealhulgas tasuvus- ja teostatavusanalüüsi, finantsanalüüsi ja maakorraldustoimingute ning keskkonnamõjude hindamise tegemine;
 2) kinnisasja omandamine, mis moodustab kuni 10% abikõlblikest kuludest;
 3) detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine;
 4) projektijuhtimise ja ehituse omanikujärelevalve tegemine;
 5) riigihangete tegemine;
 6) ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis;
 7) ehitustööde tegemine;
 8) ehitise ekspertiis;
 9) ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate seadmete hankimine ja paigaldamine;
 10) teavitamisega seotud kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord”.

 (2) Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

§ 7.  Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood

 (1) Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2014. a – 31. august 2023. a.

 (2) Toetuse taotluse esitamise kuupäevast varem tekkinud kulude katmiseks võib toetuse taotluse rahuldamise otsuses määrata abikõlblikkuse alguskuupäeva toetuse taotluse esitamise kuupäevast varasema.

§ 8.  Toetuse osakaal ja piirsumma

 (1) Toetuse maksimaalne osakaal on 50 % abikõlblike kulude maksumusest.

 (2) Toetuse maksimaalne suurus taotleja kohta on 23 400 000 eurot.

 (3) Toetuse määramisel arvestatakse abikõlblikest kuludest maha puhastulu vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) § 5 lõikele 2, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 3 alusel antavat määrust, mis reguleerib diskonteeritud puhastulu arvestamise metoodikat ning artikli 101 alusel antavat määrust, mis näeb ette kulude ja tulude analüüsi metoodika.

§ 9.  Riigiabi

  Juhul kui antav toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” alusel, siis:
 1) ei kohaldata aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud eelneva teatamise nõuet, kuna abi võib pidada kokkusobivaks aluslepingu artikli 106 lõikega 2;
 2) enne rakendusüksusele toetuse taotluse esitamist tehtud kuludele ei rakendata konkurentsiseaduse § 301 lõiget 21.

3. peatükk Investeeringute kava 

§ 10.  Investeeringute kava koostamine

 (1) Rakendusasutus koostab investeeringute kava „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020” rakendusplaanis esitatud kõikide haiglavõrgu pädevuskeskuste investeerimisprojektide nimekirja alusel.

 (2) Investeeringute kava kinnitab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 15 lõike 8 punkti 1 alusel käskkirjaga rakendusasutuse juht.

 (3) Haiglavõrgu pädevuskeskuste investeeringute kava sisaldab projektide kohta struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud andmeid.

§ 11.  Investeeringute kava muutmine

  Investeeringute kava võib muuta projekti rakendamata jätmisel, katkestamisel või vabade vahendite tekkimisel „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020” rakendusplaani haiglavõrgu pädevuskeskuste investeerimisprojektide nimekirja alusel rakendusasutuse juhi käskkirjaga.

4. peatükk Toetuse taotlemine 

§ 12.  Nõuded taotlejale

 (1) Taotluse võib esitada rakendusüksusele investeeringute kavas nimetatud taotleja.

 (2) Taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 toodud nõuetele.

 (3) Taotlejal peab olema omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõikele 2.

§ 13.  Nõuded taotlusele

 (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
 1) taotlus vastab haiglavõrgu pädevuskeskuste investeeringute kavas nimetatud ehitusobjektile ning projekt peab toetama rakenduskava eesmärkide saavutamist;
 2) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 5 nimetatud toetatavatele tegevustele;
 3) taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest vastavad tasuvusanalüüsile, kuid ei ületa investeeringute kavaga kinnitatud toetuse summat ja osakaalu.

 (2) Kui taotlus esitatakse struktuuritoetuse registri vahendusel, siis lähtutakse registri andmeväljadest. Kui register ei tööta täidetakse ja esitatakse rakendusüksusele käesoleva määruse lisas toodud taotluse vorm.

 (3) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatule vähemalt järgmisi dokumente, andmeid ja kinnitusi:
 1) haigla funktsionaalne arengukava, mis on koostatud kogu teeninduspiirkonda arvestades ning kinnitatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punkti 3 alusel kehtestatud korras;
 2) projekti hankedokumendid hangete kohta, mis on läbiviidud enne toetuse esitamise taotlust;
 3) tasuvusanalüüs;
 4) keskkonnamõju hindamise tulemus, kui selle koostamine on vajalik tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest;
 5) lepingulise esindamise korral esindusõigust tõendav dokument;
 6) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

§ 14.  Taotluse esitamine

 (1) Taotluse võib esitada investeeringute kavas sisalduva projekti kohta.

 (2) Taotlus tuleb esitada rakendusüksusele investeeringute kavas sätestatud tähtpäevaks struktuuritoetuse registri kaudu või, kui register ei tööta, käesoleva määruse lisas toodud taotluse vormil.

 (3) Toetuse taotluse esitamisel struktuuritoetuse registri kaudu ja kui registri või infosüsteemi töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, siis määrab rakendusüksus taotluse esitamiseks uue tähtpäeva.

§ 15.  Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 toodule tõendama rakendusüksuse nõudmisel projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust.

5. peatükk Taotluse menetlemine ja projekti hankedokumentide kontroll 

§ 16.  Taotluse menetlemine

 (1) Taotluse menetlemine toimub vastavalt taotluste menetlemise määruse §-dele 5 ja 6 ning käesolevas määruses sätestatule.

 (2) Taotluse menetlemine koosneb taotluse registreerimisest, taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, tasuvusanalüüsile ja riigiabi reeglite rakendamise vajaduse kohta hinnangu andmisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

 (3) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui taotluses esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.

 (4) Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse vastavuse kontrollimisel ei pea rakendusüksus arvestama muudatustega, mida toetuse taotleja teeb lisaks rakendusüksuse osutatud puuduste likvideerimisele.

 (5) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Kui taotluses avastatakse puudusi teatatakse sellest viivitamatult taotlejat ja antakse puuduste kõrvaldamiseks mõistlik tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

 (6) Taotluse vastu võtmata jätmise otsuse edastab rakendusüksus taotlejale kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest.

§ 17.  Toetuse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll

 (1) Rakendusüksus kontrollib taotleja ja taotluse nõuetele vastavust.

 (2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui ta vastab taotluste menetlemise määruse §-des 2 ja 3 ning käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

 (3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui see vastab taotluste menetlemise määruses §-s 4 ja käesoleva määruse §-s 13 sätestatud nõuetele.

§ 18.  Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine

 (1) Rakendusüksus küsib enne taotluse rahuldamise otsuse koostamist rakendusasutuselt hinnangut projekti tasuvusanalüüsile, taotluse vastavusele „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020” rakendusplaanile ja haigla funktsionaalsele arengukavale.

 (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatu.

 (3) Vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikele 6 on taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa.

 (4) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 toodud juhtudel ja, kui taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud.

 (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave.

 (6) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus või tehakse teatavaks struktuuritoetuse registri vahendusel, kui taotlus on esitatud registri vahendusel, kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

§ 19.  Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine

 (1) Taotluse võib osaliselt või kõrvaltingimusega rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse §-s 9 sätestatule.

 (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmiseks. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (3) Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast otsuses sätestatud kõrvaltingimuse täitmist ja nende täitmise tõendamist.

§ 20.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

 (3) Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks taotluste menetlemise määruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras.

§ 21.  Projekti hankedokumentide kontroll

 (1) Hangete kontrolli teostatakse projekti kõigile liht- ja riigihangetele, mis on seotud lepinguga, mis esitatakse maksetaotluses toetuse maksmise alusena.

 (2) Toetuse taotleja võib omal vastutusel alustada hangete ettevalmistamist ja läbiviimist enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

 (3) Toetuse saaja on kohustatud rakendusüksusele edastama hankedokumentatsiooni, välja arvatud § 13 lõike 3 punktis 2 nimetatud, järgmiselt:
 1) hankedokumendid ja nende muudatused 5 tööpäeva jooksul nende esitamisest riiklikule riigihangete registrile;
 2) hankekomisjoni otsuste koopiad 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates;
 3) hankelepingu koopia 5 tööpäeva jooksul hankelepingu sõlmimisest;
 4) hankelepingu muudatused 5 tööpäeva jooksul hankelepingu muutmise kuupäevast arvates.

 (4) Rakendusüksus kontrollib riigihangete seaduse järgimist ja teeb riigihangete seaduse eiramise korral finantskorrektsiooni otsuse.

 (5) Rakendusüksus kaasab rakendusasutuse kavandatava riigihanke hankelepingu muudatuse kontrolli teostamisse juhul, kui esineb vähemalt üks alljärgnevast loetelust:
 1) hankelepingu muudatus põhjustab projekti kallinemise ning toetuse saaja soovib toetuse osa suurendamist;
 2) hankelepingu muudatuse tõttu satub ohtu rakenduskava väljundindikaatorite täitmine;
 3) hankelepingu muudatus põhjustab projekti tähtaja olulise pikenemise.

6. peatükk Toetuse maksmise tingimused 

§ 22.  Toetuse maksmine

 (1) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–14 ja käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

 (2) Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva määruse §-le 18 ja kulude abikõlblikkus vastavalt käesoleva määruse §-le 6.

 (3) Toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt korraldusasutuse poolt väljatöötatud vormil vähemalt kord kvartalis.

 (4) Toetust makstakse välja ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel.

 (5) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus maksetaotlust vastavalt ühendmääruse §-s 12 sätestatule.

 (6) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse piirsumma.

 (7) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel.

 (8) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvalda, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

 (9) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksete teostamise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse peab moodustama vähemalt 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast.

 (10) Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksus lubada lõppmakse teostamist enne lõpparuande kinnitamist, mis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

7. peatükk Aruannete esitamine 

§ 23.  Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti kohta vahearuande vähemalt üks kord aastas hiljemalt aruandlusperioodile järgneva kuu lõpuks, vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadele.

 (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 60 kalendripäeva jooksul alates toetuse otsuses määratud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. oktoobriks.

 (3) Toetuse saaja kinnitab vahe- või lõpparuandes esitatud andmete õigsust. Toetuse saaja täiendab vahe- või lõpparuannet rakendusüksuse nõudmisel.

 (4) Aruande vormid toetuse saajale kehtestab rakendusüksus ja teeb need kättesaadavaks oma veebilehel.

 (5) Kinnitatud aruande esitab rakendusüksus rakendusasutusele teadmiseks läbi struktuuritoetuse registri.

 (6) Aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud üldandmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi;
 2) projekti kumulatiivne aruandlusperiood;
 3) andmed projekti progressi kohta, sealhulgas teostatud tööd ja tegevused, hanked, eesmärkide täitmine, tulemusindikaatorid;
 4) andmed tasuvusanalüüsis väljatoodud projekti põhiste sotsiaalmajanduslike näitajate muutuse kohta vastavalt taotluse rahuldamise otsuses toodud tähtaegadele ja kirjeldatud sotsiaalmajanduslikele näitajatele, juhul kui see on asjakohane;
 5) andmed projektile tehtud toetuse maksete kohta ja võrdlus rahastamiskavaga;
 6) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
 7) projekti lõpparuandes esitatakse põhjendused finantsanalüüsi uuendamise vajalikkuse või mittevajalikkuse kohta;
 8) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev.

8. peatükk Toetuse saaja, rakendusüksuse ja rakendusasutuse õigused ja kohustused 

§ 24.  Toetuse saaja õigused ja kohustused

 (1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
 1) informeerib omandisuhete muutusest rakendusüksust kirjalikult muutmisotsuse jõusutmisest 5 tööpäeva jooksul;
 2) edastab rakendusüksusele hankedokumentatsiooni, selle muudatused ja kõik hankelepingu muudatused.

 (2) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

 (3) Toetuse saajal on õigus ärakuulamisele vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 loetletud tegevustele.

§ 25.  Rakendusüksuse kohustused ja õigused

 (1) Rakendusüksus on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele:
 1) küsima rakendusasutuselt hinnangut määruse § 18 lõikes 1 sätestatule;
 2) seirama meetmete rahalisi jääke ja vajadusel esitama rakendusasutusele ülevaateid meetme rahaliste jääkide ja tegevuste elluviimise kohta;
 3) kooskõlastama rakendusasutusega kõik rakendusüksuse juhendid ja vormid, mis puudutavad taotluse rahuldamist, selle muutmist või tühistamist ning seire aruandevormid;
 4) hankedokumentide kontrollimisel konsulteerima vajadusel korraldusasutuse ja rakendusasutusega;
 5) teavitama rakendusasutust koheselt läbiviidud hangete tulemusena projekti maksumuse suurenemisest;
 6) menetlema toetuse vahe- ja lõpparuandeid, esitama aruanded teadmiseks rakendusasutusele;
 7) teostama hankedokumentidele kontrolli, kontrollides hankedokumentatsiooni vastavust taotluse rahuldamise otsusele ja riigihangete seadusele ning hindama hankedokumentide tehnilist kvaliteeti;
 8) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamisel esinevatest probleemidest, kui need seavad ohtu meetme eesmärkide saavutamise, tegevuste elluviimise või väljamaksete teostamise;
 9) teostama järelkontrolli projektidele hiljemalt viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppu veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ning rajatud või rekonstrueeritud infrastruktuuriobjekti säilitatakse ja kasutatakse sihtotstarbeliselt ning projekt ei ole teeninud puhastulu või teenitud puhastulu ei ületa projekti abikõlblikest kuludest maha arvatud puhastulu.

 (2) Rakendusüksusel on lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikele 2 loetletud ülesannetele õigus kaasata vajadusel kontrollide teostamisse toetuse saaja üle rakendusasutuse ametnikke.

§ 26.  Rakendusasutuse kohustused

  Lisaks struktuuritoetuse seaduse §-s 7 loetletud ülesannetele rakendusasutus:
 1) annab rakendusüksusele hinnangu määruse § 18 lõikes 1 sätestatule;
 2) kooskõlastab kõik rakendusüksuse juhendid ja vormid, mis puudutavad taotluse rahuldamist, nende muutmist või tühistamist ning seire aruandevormid.

§ 27.  Finantskorrektsioonid

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel.

 (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

Urmas Kruuse
Tervise- ja tööminister

Marika Priske
Kantsler

Lisa Taotluse vorm