Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
22.03.2017 otsus nr 78

Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 15.03.2017

§ 1.  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmine

Maksualase teabevahetuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4¹ pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 4¹. Euroopa Liidu väline finantskontode alane ning riikidepõhise aruande alane teabevahetus”;

2) paragrahvi 4¹ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Käesoleva seaduse 1., 2². ja 3. peatükis sätestatut kohaldatakse ka konventsiooni artikli 6 alusel toimuvale riikidepõhise aruande alasele automaatsele teabevahetusele.”;

3) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Maksuhalduril ei ole lubatud kasutada riikidepõhise aruande alase teabevahetuse käigus saadavaid andmeid ainsa või peamise alusena tulumaksuseaduse § 8 lõikes 2 nimetatud siirdehinna korrigeerimisel.”;

4) paragrahvi 14 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „kokkulepe” sõnaga „kokkuleppe”;

5) seadust täiendatakse peatükkidega 2¹ ja 2² järgmises sõnastuses:

„2¹. peatükk
Eelotsuste alane automaatne teabevahetus Euroopa Liidus

§ 20¹. Teabevahetuse objekt

(1) Eelotsuste alase automaatse teabevahetusega võivad olla hõlmatud andmed sellise maksukorralduse seaduse §-s 91¹ sätestatud maksuhalduri siduva eelotsuse kohta, mis käsitleb piiriülese toimingu maksustamist või välisriigis või muus jurisdiktsioonis püsiva tegevuskoha tekkimisega seotud küsimust (edaspidi eelotsus).

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses käsitatakse piiriülesena sellist toimingut või toimingute kogumit, mille:
1) osalistest vähemalt üks on muu riigi või jurisdiktsiooni maksuresident;
2) osalistest vähemalt üks on samal ajal mitme riigi või jurisdiktsiooni maksuresident;
3) osalistest vähemalt üks tegeleb majandustegevusega mõnes teises riigis või jurisdiktsioonis püsiva tegevuskoha kaudu ning toiming või toimingute kogum moodustab osa või terviku selle püsiva tegevuskoha majandustegevusest;
4) mõju on piiriülene.

(3) Automaatse teabevahetusega ei ole hõlmatud andmed sellise eelotsuse kohta, mis käsitleb üksnes füüsiliste isikute vaheliste toimingute maksustamist.

§ 20². Eelotsuse kohta edastatav teave

(1) Maksuhaldur võib edastada kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikide pädevatele ametiasutustele eelotsuse kohta järgmist teavet:
1) maksukohustuslast tuvastada võimaldavad andmed ning vajaduse korral andmed isikute grupi kohta, millesse isik kuulub;
2) sisukokkuvõte, juhindudes ärisaladuse hoidmise kohustusest;
3) eelotsuse andmise kuupäev;
4) eelotsuse võimaliku kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev;
5) eelotsuse liik;
6) asjassepuutuva toimingu või toimingute kogumi rahaline väärtus, kui sellele on eelotsuses või kokkuleppes viidatud;
7) viide Euroopa Liidu teisele liikmesriigile, keda eelotsus tõenäoliselt mõjutab;
8) viide Euroopa Liidu teises liikmesriigis asuvale või tegutsevale isikule, keda eelotsus tõenäoliselt puudutab.

(2) Eelotsuses käsitletud toimingutega seotud füüsiliste isikute kohta automaatselt teavet ei vahetata.

(3) Euroopa Komisjonile võib maksuhaldur eelotsuse kohta edastada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–7 märgitud teavet.

2². peatükk
Riikidepõhise aruande alane automaatne teabevahetus Euroopa Liidus

§ 20³. Riikidepõhine aruanne

(1) Käesoleva seaduse tähenduses on riikidepõhine aruanne selline hargmaiste ettevõtete kontserni puudutav aruanne, mis sisaldab:
1) koondteavet hargmaiste ettevõtete kontserni tulude summa, tulumaksueelse kasumi või kahjumi, tasutud ja kogunenud tulumaksu, osa- või aktsiakapitali, jaotamata kasumi, töötajate arvu ning materiaalse vara, välja arvatud raha või raha ekvivalentide kohta iga sellise riigi ja jurisdiktsiooni kaupa, kus hargmaiste ettevõtete kontsern tegutseb, ning
2) hargmaiste ettevõtete kontserni liikmete tuvastamist võimaldavat teavet, sealhulgas teavet riigi või jurisdiktsiooni kohta, mille maksuresident kontserni liige on või mille õigusaktide alusel ta on moodustatud, kui see erineb maksuresidentsuse jurisdiktsioonist, ja teavet kontserni liikmete põhitegevusalade kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hargmaiste ettevõtete kontsern on direktiivi lisa 3 1. jao punktis 3 määratletud kontsern, mille liikmetest vähemalt üks on muu jurisdiktsiooni maksuresident, sealhulgas püsiva tegevuskoha kaudu (edaspidi kontsern).

(3) Riikidepõhine aruanne võib olla hõlmatud teabevahetusega.

(4) Riikidepõhise aruande vormi ning selle esitamise ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 20⁴. Teabeandja

Teabeandja käesoleva peatüki tähenduses on direktiivi lisa 3 1. jao punkti 6 määratlusele vastav Eesti maksuresidendist aruandekohustuslik üksus, kelleks võib olla:
1) Eesti maksuresidendist lõplik emaüksus, nagu see on määratletud direktiivi lisa 3 1. jao punktis 7;
2) Eesti maksuresidendist asendusemaüksus, nagu see on määratletud direktiivi lisa 3 1. jao punktis 8 või
3) direktiivi lisa 3 2. jao punktis 1 nimetatud asjaolude esinemise korral Eesti maksuresidendist muu aruandekohustuslik üksus, kes ei ole kontserni emaüksus.

§ 20⁵. Teabeandja kohustused

(1) Eesti maksuresidendist aruandekohustuslik üksus kogub käesoleva seaduse § 20³ lõikes 1 nimetatud riikidepõhise aruande esitamiseks vajaliku teabe ning esitab maksuhaldurile riikidepõhise aruande aruandeaastaks olevale majandusaastale järgneva kalendriaasta 31. detsembriks.

(2) Eesti maksuresidendist muu aruandekohustuslik üksus, kes ei ole kontserni emaüksus:
1) taotleb kontserni lõplikult emaüksuselt kogu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aruandekohustuse täitmiseks vajaliku teabe edastamist;
2) esitab riikidepõhise aruande ka juhul, kui tal ei ole kogu aruandekohustuse täitmiseks vajalikku teavet;
3) teavitab maksuhaldurit kontserni lõpliku emaüksuse keeldumisest edastada mis tahes aruandekohustuse täitmiseks vajalikku teavet.

(3) Kui kontserni nimel esitab riikidepõhise aruande kontserni lõplik emaüksus või direktiivi lisa 3 2. jao punkti 2 kohaselt kontserni asendusemaüksus oma maksuresidentsuse riigi või jurisdiktsiooni maksuhaldurile, ei teki Eesti maksuresidendist kontserni liikmel aruandekohustust.

§ 20⁶. Kontserni liikme teavitamiskohustus

(1) Direktiivi lisa 3 2. jao punktis 1 nimetatud asjaolude esinemise korral ning juhul, kui kontsernil on rohkem kui üks liige, kes vastab aruandekohustusliku üksuse määratlusele, võib kontsern teatada maksuhaldurile ühe kontserni liikme määramisest kontserni nimel riikidepõhise aruande esitajaks. Sellisele kontserni liikmele peab olema kontsernisiseselt tagatud juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik riikidepõhise aruande esitamiseks.

(2) Iga Eesti maksuresidendist kontserni liige teatab maksuhaldurile, kas ta on käesoleva seaduse §-s 20⁴ nimetatud aruandekohustuslik üksus. Käesolevas lõikes sätestatud kohustus ei ole kohustus käesoleva seaduse § 2 punkti 5 tähenduses.

(3) Kui Eesti maksuresidendist kontserni liige ei ole aruandekohustuslik üksus, teatab ta maksuhaldurile, kes kontserni liikmetest on aruandekohustuslik üksus ning sellise üksuse maksuresidentsuse.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud teavitamiskohustus tuleb täita kuue kuu jooksul kontserni aruandeaastaks oleva majandusaasta lõppemisest arvates.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud teavitamiskohustuse täitmata jätmisel võib maksuhaldur nõuda käesoleva seaduse § 20⁵ lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmist ükskõik milliselt Eesti maksuresidendist kontserni liikmelt.

§ 20⁷. Maksuhalduri kohustused

Maksuhaldur teavitab kõiki teisi Euroopa Liidu liikmesriike kontserni lõpliku emaüksuse keeldumisest edastada Eesti maksuresidendist aruandekohustuslikule üksusele riikidepõhise aruande esitamiseks vajalikku teavet.”;

6) paragrahvi 22 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 22. Sunniraha”;

7) paragrahvi 22 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui teabeandja jätab täitmata käesoleva seaduse §-des 8⁶, 15–18 ja 20⁵ sätestatud kohustused, võib maksuhaldur määrata kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja ja teha maksukorralduse seaduse § 136 kohase sunniraha rakendamise hoiatuse.”;

8) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka Eesti maksuresidendist kontserni liikme suhtes käesoleva seaduse §-s 20⁶ sätestatud teavitamiskohustuse täitmata jätmise korral.”;

9) seadust täiendatakse §-dega 23³ ja 23⁴ järgmises sõnastuses:

„§ 23³. Käesoleva seaduse 2¹. peatüki rakendamine

(1) Maksuhaldur võib edastada Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale ametiasutusele ja Euroopa Komisjonile teavet selliste eelotsuste kohta, mis on antud alates 2012. aasta 1. jaanuarist.

(2) Ajavahemikul 2012. aasta 1. jaanuarist kuni 2013. aasta 31. detsembrini antud eelotsus on hõlmatud automaatse teabevahetusega juhul, kui see on 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kehtiv.

(3) Andmed käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelotsuste kohta, mis on antud enne 2017. aasta 1. jaanuari, edastab maksuhaldur igale Euroopa Liidu liikmesriigile ning Euroopa Komisjonile 2017. aasta 31. detsembriks.

§ 23⁴. Käesoleva seaduse 2². peatüki rakendamine

(1) Käesoleva seaduse 2². peatükis sätestatut kohaldatakse sellist majandusaastat puudutavate andmete kohta, mis algab 2016. aasta 1. jaanuaril või sellest hilisemal kuupäeval.

(2) Aruandekohustuslik üksus, kes ei ole kontserni emaüksus, esitab riikidepõhise aruande esimest korda majandusaasta kohta, mis algab 2017. aasta 1. jaanuaril või sellest hilisemal kuupäeval.”;

10) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Nõukogu direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12), muudetud direktiividega 2014/107/EL (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1–29), (EL) 2015/2376 (ELT L 332, 18.12.2015, lk 1–10), (EL) 2016/881 (ELT L 146, 03.06.2016, lk 8–21) ja (EL) 2016/2258 (ELT L 342, 16.12.2016, lk 1–3).”.

§ 2.  Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 51¹ lõike 5 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõude sissenõudmise taotluses märgitud nõuete kogusumma jääb alla 1500 euro.”;

2) paragrahvi 51¹ täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses:

„(6) Rahvusvahelise ametiabi osutamiseks vajaliku teabe ja dokumentide kogumisest teavitatakse Eesti maksukohustuslast, keda teave või dokumendid puudutavad.

(7) Kui välisriigi pädeval asutusel on tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku teavitamine rahvusvahelise ametiabi taotlusest võib takistada vastamiseks vajaliku teabe või dokumentide kogumist, tuua välisriigis kaasa maksumenetlusega pahatahtliku viivitamise või muuta maksumenetluse läbiviimise oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliamet lükata isiku teavitamist edasi nii kaua, kui see on vältimatult vajalik.

(8) Maksuhaldur võib välisriigi pädeva asutuse taotluse alusel kolmandalt isikult teabe nõudmisel jätta korralduses märkimata:
1) taotluse esitanud välisriigi ja pädeva asutuse andmed;
2) välisriigis läbiviidava maksumenetluse sisu;
3) selle maksukohustuslase identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse.”;

3) paragrahvi 51² täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:

„(5) Maksu- ja Tolliamet võib välislepingu alusel edastada asjaomase välisriigi või jurisdiktsiooni pädevale asutusele käesoleva seaduse §-s 91¹ nimetatud eelotsuse kohta järgmise teabe:
1) maksukohustuslast tuvastada võimaldavad andmed ning vajaduse korral andmed isikute grupi kohta, millesse isik kuulub;
2) sisukokkuvõte, juhindudes ärisaladuse hoidmise kohustusest;
3) eelotsuse andmise kuupäev;
4) eelotsuse võimaliku kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev;
5) eelotsuse liik;
6) asjassepuutuva toimingu või toimingute kogumi rahaline väärtus, kui sellele on eelotsuses viidatud;
7) selgitus, kuidas eelotsus välisriiki võib puudutada;
8) viide välisriigis asuvale või tegutsevale isikule, keda eelotsus puudutab.

(6) Asjaomaseks välisriigiks või jurisdiktsiooniks käesoleva paragrahvi lõike 5 tähenduses on riik või jurisdiktsioon, kus asub või tegutseb isik, keda eelotsuses kirjeldatud toiming puudutab või kes on eelotsuse saanud isiku emaettevõte või selle kontserni emaettevõte, millesse eelotsuse saanud isik kuulub.

(7) Välisriigi või jurisdiktsiooni pädeva asutuse põhjendatud taotluse alusel võib Maksu- ja Tolliamet edastada talle eelotsuse tervikteksti.”;

4) paragrahvi 51⁶ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Maksu- ja Tolliamet võib maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud sissenõudmise taotluse esitanud välisriigi pädeva asutusega kokku leppida ametiabi andmiseks tehtud kulude hüvitamises, kui sissenõudmine on seotud väga suurte kulude või organiseeritud kuritegevusega.”;

5) paragrahvi 51⁶ täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Ametiabi andmisega kaasneva ekspertiisi kulud kannab üldjuhul ametiabi taotluse esitanud välisriigi pädev asutus.”.

§ 3.  Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.