Haridus- ja teadusministri 17. septembri 2010. a määruse nr 59 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise, koostamise, läbiviimise ja hindamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“ muutmine
Vastu võetud 25.05.2012 nr 21
Määrus kehtestatakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse“ § 30 lõike 2, § 31 lõike 2 ja § 34 lõike 3 alusel.
§ 1. Haridus- ja teadusministri 17. septembri 2010. a määruses nr 59 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise, koostamise, läbiviimise ja hindamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“ (RT I 12.04.2011, 17) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 2. Tasemetööde eesmärgid
(1) Tasemetööga kogutakse informatsiooni põhikooli riikliku õppekava üld- ja valdkonnapädevuste kujunemise, läbivate teemade ning õppeainete õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutatuse ning kooliastme õpitulemuste omandatuse kohta.
(2) Tasemetöö analüüsi alusel antakse õpilasele, vanemale, koolile, kooli pidajale ja riigile tagasisidet õppe tulemuslikkusest ning tehakse ettepanekud hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks.“;
2) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tasemetööd viiakse läbi neljandal õppeveerandil:
1) 3. klassis kahes õppeaines (eesti õppekeelega koolis eesti keeles ja matemaatikas; muu õppekeelega koolis vene keeles või eesti keeles teise keelena ja matemaatikas);
2) 6. klassis kolmes õppeaines (eesti õppekeelega koolis eesti keeles, matemaatikas ja mõnes muus õppeaines; muu õppekeelega koolis vene keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja mõnes muus õppeaines).“;
3) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus (edaspidi Eksamikeskus) koostab tasemetööde ülesanded, hindamisjuhendid, läbiviimisjuhendid ning vastavustabelid tasemetöö ülesannete ja põhikooli riikliku õppekava üld- ja valdkonnapädevuste, läbivate teemade eesmärkide, õppeainete õppeeesmärkide ning kooliastme õpitulemuste vahel (edaspidi vastavustabel õppekavale).“;
4) paragrahvi 4 lõike 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Kõikidele koolidele, kelle õpilased kuuluvad valimisse, valmistab Eksamikeskus ette tasemetöö materjalide paketi, mis koosneb tasemetöö ülesannetest, hindamisjuhendist, läbiviimisjuhendist, vastavustabelist õppekavale ning küsimustikust õpetajale.“;
5) paragrahvi 5 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.
6) paragrahvi 6 lõiked 4-6 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Tasemetööde tulemusi analüüsitakse järgmistest aspektidest:
1) töö eesmärgid ja põhiandmed (kontrollitud pädevused, ülesannete jaotus eri kognitiivsete võimete vahel – teadmine / mõistmine / rakendamine / analüüs ja süntees / hinnangu andmine, töö osad, ülesannete arv, iga ülesande osakaal, hindamiskriteeriumid);
2) andmed õpilaste kohta (kooli õppekeel, õpilase õppekeel vastavates ainetes, kodune keel, kooli asukoht: suurlinn, maakonnakeskus, väikelinn või vald, õpilase sugu);
3) hinnang tööde hindamisele – kui täpselt on järgitud hindamisjuhendit;
4) tasemetöö tulemused: üldine keskmine tulemus protsentides, kõrgeim tulemus protsentides, madalaim tulemus protsentides, ulatus (vahe kõrgeima ja madalaima tulemuse vahel), standardhälve, sama osade kohta, sama poiste ja tüdrukute kohta, sama eesti ja vene õppekeelega koolide kohta, sama suurlinna, maakonnakeskuse, väikelinna või valla koolide kohta, sama vastavalt õpilaste arvule koolis ja koolitüübile (lasteaed-põhikool jne); tulemuste jaotuskõver – tulemuste jaotus punktiti, vastavalt õpilaste arvule koolis;
5) tasemetöö kvaliteedi näitajad: üksikküsimuste eristusjõud, ebakvaliteetsete üksikküsimuste osakaal, tasemetöö sisemine ühtlus (reliaablus, mõõtmisviga); tasemetöö vastavus koostamisnõuetele sh vastavus põhikooli riiklikule õppekavale, võrdlus eelmiste aastate tulemustega (nii terviktöö kui ka üksikküsimuste ja mõõdetavate pädevuste kohta);
6) võrdlus eelmiste aastate tasemetööde tulemustega (nii terviktöö kui ka mõõdetavate pädevuste kohta, nii sisuliselt kui ka statistiliselt), sh jõukohasuse ning õppekavale vastavuse vaatepunktist;
7) tagasiside tasemetöö kohta: õpetajate hinnang tasemetööle kui tervikule, üksikülesannetele sh jõukohasuse ning õppekavale vastavuse vaatepunktist, ning hindamisjuhendile.
(5) Tasemetööde tulemuste analüüsid, statistilised näitajad, hinnang mõõdetud õpitulemuste jõukohasuse kohta (konkreetset pädevust kontrolliva ülesande soorituse tase võrdlevalt eelmise aastaga), ettepanekud õppeprotsessis rõhuasetuste muutmiseks ning aruande tasemetööde kvaliteedinäitajate kohta ning analüüsi alusel tehtud ettepanekud õppemetoodika ja õppekirjanduse täiendamiseks, täiendkoolituse parendamiseks ning riikliku õppekava muutmiseks esitab Eksamikeskus Haridus- ja Teadusministeeriumile tasemetööde läbiviimise aasta 10. detsembriks.
(6) Tasemetööde tulemuste analüüsid avaldab Eksamikeskus kodulehel järgmise õppeaasta esimese õppeveerandi jooksul.“;
7) paragrahv 7 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 7. Põhikooli lõpueksamite eesmärgid ja vormid
(1) Põhikooli lõpueksamitega hinnatakse riiklikes õppekavades või õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga määratletud üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist, õppeainete õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutatust ning kooliastme õpitulemuste omandatust eksamiainetes eesmärgiga:
1) saada tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest;
2) suunata eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi;
3) teha otsus põhikooli lõpetamise kohta.
(2) Põhikooli lõpueksam võib olla:
1) kirjalik;
2) kirjalik ja suuline;
3) suuline (koolieksam);
4) praktiline töö (lihtsustatud õppel oleval õpilasel).“;
8) paragrahvi 8 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Põhikooli riikliku õppekava järgi õppiv põhikoolilõpetaja sooritab põhikooli lõpetamisel (viimasel õppeaastal) järgmised ühtsed põhikooli lõpueksamid:
1) eesti keele eksam;
2) matemaatikaeksam;
3) õpilase valikul eksam „Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse“ § 30 lõike 4 alusel ministri määrusega kehtestatud õppeainete hulgast (edaspidi valikeksam).
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud valikeksami saab teha õppeaines, mida õpilane on kooli õppekava järgi õppinud. Õpilase soovil ja kooli nõusolekul võib sooritada eksami ka õppeaines, mida õpilane ei ole koolis õppinud.“;
9) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Õppeaines, kus nõustamiskomisjoni soovitusel on individuaalse õppekavaga vähendatud või asendatud põhikooli riikliku õppekavaga taotletavaid õpitulemusi, võib õpilane ühtse põhikooli lõpueksami asemel sooritada koolieksami. Sellisel juhul lähtub kool eksami vormi määramisel ja eksamitöö sisu koostamisel õpilase individuaalses õppekavas sätestatust.“;
10) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Lõpueksamikomisjoni esimees on üldjuhul kooli direktor, liikmed üldjuhul õppeaine õpetajad. Kooli direktor võib lõpueksamikomisjoni esimeheks määrata õppealajuhataja või õpetaja.“;
11) paragrahvi 10 lõike 1 tekstist jäetakse välja tekstiosa „lihtsustatud õppes õppivale õpilasele“;
12) paragrahv 12 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 12. Üldnõuded ühtse põhikooli lõpueksami eksamitööle
(1) Ühtse põhikooli lõpueksamiga hinnatakse põhikooli riikliku õppekava üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist, õppeainete õppeeesmärkide saavutatust ning kooliastme õpitulemuste omandatust.
(2) Põhikooli lõpueksamitöö koostamisel lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üld- ja valdkonnapädevustest, läbivatest teemadest, õppe- ja kasvatuseesmärkidest ning ainekavas määratud III kooliastme nõutavatest õpitulemustest.“;
13) paragrahvi 13 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Eksamikeskus valmistab ette lõpueksami materjalide paketi, mis koosneb eksamitöödest, hindamisjuhendist, läbiviimisjuhendist, vastavustabelist õppekavale ja küsimustikust õpetajale.
(5) Eksamikeskus toimetab lõpueksami materjalid koolidesse maavalitsuste vahendusel või teeb need koolidele kättesaadavaks elektroonilisel teel.“;
14) paragrahvi 14 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Koolid teavitavad hiljemalt jooksva õppeaasta 5. veebruariks Eksamikeskust kirjalikult erivajadustega põhikoolilõpetajate eksamineerimiseks vajalikest eritingimustest. Eritingimuste loetelu on sätestatud käesoleva määruse § 16 lõigetes 11 ja 12.“;
15) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 11 – 14 järgmises sõnastuses:
„(11) Kooli direktor võib, Eksamikeskust eelnevalt informeerides, võimaldada erivajadustega põhikoolilõpetaja eksamineerimiseks ühte või mitut järgmist eritingimust:
1) lisaaega kuni 15 minutit ühe astronoomilise tunni kohta;
2) eksami läbiviimist eraldi ruumis;
3) puhkepausi kuni 10 minutit ühe astronoomilise tunni kohta;
4) arvuti kasutamist ilma õigekirjakontrolli programmi (spelleri) kasutamiseta õpilasel, kes ei saa kirjutada või kelle käekiri on erivajadusest tingituna raskesti loetav;
5) vastuse üleskirjutamist tugiisiku poolt, kui õpilane ei saa kirjutada;
6) nägemispuudega või spetsiifilise lugemishäirega (düsleksia) õpilasele eksamiküsimuste ja teksti ettelugemist;
7) kuulmispuudega õpilasele eksami toimumise korralduse kohta kirjalike juhtnööride andmist;
8) õpiraskustega õpilasel õppevahendite (sõnaraamatud, abivalemid jms) kasutamist;
9) õpiraskustega õpilasele töökorralduste ja eksamiülesannete teksti täpsemat lahtikirjutamist, ümberstruktureerimist või suulist selgitamist;
10) spetsiifilise õigekirjahäirega (düsgraafia) õpilasele emakeele eksamitöö diferentseeritud hindamist;
11) kuulmispuudega õpilasele viipekeele tõlgi kasutamist.
(12) Eksamikeskuse eelneval nõusolekul võib direktor otsustada erivajadusega põhikoolilõpetajale järgmiste eritingimuste kohaldamise:
1) nägemispuudega õpilasele eksamitöö kirja suuruse muutmist või eksamitöö punktkirjas koostamist;
2) kuulmispuudega õpilasele eksamitöö ettevalmistamist ja läbiviimist ilma kuulamis- ja suulise osata.
(13) Juhul kui õpilase erivajadusest tulenevalt on vaja kohaldada eksamineerimiseks käesoleva paragrahvi lõigetes 11 ja 12 nimetamata eritingimust, kooskõlastab kool vajaliku eritingimuse Eksamikeskusega.
(14) Üldjuhul rakendatakse eksamineerimiseks vajalikke eritingimusi õpilastele, kellele on sarnaseid meetmeid rakendatud ka igapäevases õppetöös III kooliastme vältel ning kelle erivajaduse olemasolu kohta on tehtud märge Eesti Hariduse Infosüsteemi.“;
16) paragrahvi 16 lõige 16 sõnastatakse järgmiselt:
„(16) Lõpueksamite suulised osad salvestatakse.“;
17) paragrahv 17 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 17. Ühtsete põhikooli lõpueksamite hindamine
(1) Ühtsete põhikooli lõpueksamite töid hindab lõpueksamikomisjon, lähtudes vastava õppeaine eksamitöö hindamisjuhendist.
(2) Eesti keele teise keelena eksamit hinnatakse järgmiselt:
1) eksami kirjaliku osa töid hindavad keeleseaduse alusel haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud hindajad. Eksamikeskus teatab koolile eksami kirjaliku osa tulemused põhikooli lõpueksamiperioodi jooksul;
2) eksami suulise osa vastuseid hindavad välishindaja ja lõpueksamikomisjoni kuuluv eesti keele teise keelena õpetaja vastavalt eesti keele teise keelena eksami suulise osa hindamisjuhendile. Välishindaja on haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud vastava kvalifikatsiooniga õpetaja, kelle ülesanne on hinnata eesti keele teise keelena suulise osa vastuseid ja jälgida eksamikorrast kinnipidamist;
3) kooli eesti keele teise keelena lõpueksamikomisjon kinnitab eesti keele eksami hinde vastavalt hindamisjuhendile Eksamikeskuse teatatud kirjaliku osa punktisumma ja suulise osa punktisumma alusel.
(3) Ühiskonnaõpetuse ühtse põhikooli lõpueksami lisana sooritatud „Eesti Vabariigi põhiseaduse“ ja „Kodakondsuse seaduse“ tundmise eksami küsimusi hinnatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2008.a määruse nr 143 „Kodakondsuse taotleja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja „Kodakondsuse seaduse“ tundmise eksami läbiviimise korras“ sätestatule. Nimetatud määruse § 9 lõikes 7 sätestatud juhul väljastatakse isikule „Eesti Vabariigi põhiseaduse“ ja „Kodakondsuse seaduse“ tundmise eksami tunnistus.
(4) Kui lõpueksamikomisjonil tekib hindamisel lahkarvamusi, otsustatakse küsimus häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks lõpueksamikomisjoni esimehe hääl. Lõpueksamikomisjoni liikmete eriarvamused kantakse hindamisprotokolli.
(5) Ühtsete põhikooli lõpueksamite tulemused protokollitakse käesoleva määruse lisas 1 toodud vormi kohaselt.
(6) Eesti keele teise keelena eksami edukal sooritamisel (vähemalt 60 protsenti maksimaalsest tulemusest) väljastatakse isikule Eksamikeskuse poolt eesti keele B1-taseme tunnistus.“;
18) paragrahv 19 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 19. Ühtsete põhikooli lõpueksamitööde tulemuste analüüs ja järeldused
(1) Valimisse kuuluvate lõpueksamitööde tulemuste analüüsi korraldab Eksamikeskus, kaasates vajadusel aineõpetajaid ning ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide õppejõude.
(2) Lõpueksamitöö tulemusi analüüsitakse järgmistest aspektidest:
1) töö eesmärgid ja põhiandmed (kontrollitud pädevused, ülesannete jaotus eri kognitiivsete võimete vahel – teadmine / mõistmine / rakendamine / analüüs ja süntees / hinnangu andmine, töö osad, ülesannete arv, iga ülesande osakaal, hindamiskriteeriumid);
2) andmed õpilaste kohta (kooli õppekeel, õpilase õppekeel vastavates ainetes, kodune keel, kooli asukoht: suurlinn, maakonnakeskus, väikelinn või vald, õpilase sugu);
3) hinnang lõpueksamitööde hindamisele – kui täpselt on järgitud hindamisjuhendit;
4) lõpueksamitöö tulemused: üldine keskmine tulemus protsentides, kõrgeim tulemus protsentides, madalaim tulemus protsentides, ulatus (vahe kõrgeima ja madalaima tulemuse vahel), standardhälve, sama osade kohta, sama poiste ja tüdrukute kohta, sama eesti ja vene õppekeelega koolide kohta, sama suurlinna, maakonnakeskuse ja väikelinna või valla koolide kohta, sama vastavalt õpilaste arvule koolis ja kooli tüübile (lasteaed-põhikool, põhikool, põhikool ja gümnaasium); tulemuste jaotuskõver, tulemuste jaotus punktiti, vastavalt õpilaste arvule koolis;
5) eksamitöö kvaliteedi näitajad: üksikküsimuste eristusjõud, ebakvaliteetsete üksikküsimuste osakaal, lõpueksamitöö sisemine ühtlus (reliaablus, mõõtmisviga), lõpueksamitöö vastavus koostamisnõuetele sh vastavus põhikooli riiklikule õppekavale, võrdlus eelmiste aastate tulemustega (nii terviktöö kui ka üksikküsimuste ja mõõdetavate pädevuste kohta);
6) võrdlus eelmiste aastate eksamite tulemustega (nii terviktöö kui ka osade kohta, nii sisuliselt kui ka statistiliselt), sh jõukohasuse ning õppekavale vastavuse vaatepunktist;
7) tagasiside lõpueksamitöö kohta: õpetajate hinnang eksamitööle kui tervikule, üksikülesannetele, sh jõukohasuse ning õppekavale vastavuse vaatepunktist, ning hindamisjuhendile.
(3) Lõpueksamitööde tulemuste analüüsid, statistilised näitajad kooliti ja aruande lõpueksamitööde kvaliteedinäitajate kohta ning ettepanekud esitab Eksamikeskus Haridus- ja Teadusministeeriumile lõpueksamite läbiviimise aasta 10. detsembriks. Lõpueksamitööde tulemuste analüüsi ja õpetajate hinnangute alusel teeb Eksamikeskus ettepanekuid lõpueksamitööde koostamise, õppemetoodika ja õppekirjanduse täiendamiseks, täiendkoolituse parendamiseks, riikliku õppekava muutmiseks.
(4) Lõpueksamitööde tulemuste analüüsid avaldab Eksamikeskus kodulehel järgmise õppeaasta esimese õppeveerandi jooksul. Valimisse kuulunud koole analüüsi sisulises osas ei nimetata.“;
19) paragrahvi 21 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Lõpueksamikomisjoni esimees on üldjuhul kooli direktor, liikmed üldjuhul õppeaine õpetajad. Direktor võib lõpueksamikomisjoni esimeheks määrata õppealajuhataja või õpetaja. Lõpueksamikomisjoni esimees vastutab koolieksami korraldamise ja läbiviimise eest. Lõpueksamikomisjoni esimees ei või olla eksamineeritava klassi eksamiaine õpetaja.“;
20) paragrahvi 24 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks.
21) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 101 järgmiselt:
„(101) Õpilane ei pea sooritama võõrkeele eksamit, kui ta on esitanud vähemalt B1 keeleoskuse taset kinnitava rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksami sooritamist tõendava dokumendi koolile hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks.“;
22) paragrahvi 26 lõike 1 viimane lause sõnastatakse järgmiselt:
„Riigi- ja koolieksamite valikut õpilane muuta ei saa, v.a käesoleva määruse § 27 lõikes 3 sätestatud erijuhul.“;
23) paragrahvi 26 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kool esitab hiljemalt jooksva õppeaasta 30. jaanuariks Eksamikeskusele kooskõlastamiseks järgmised andmed:
1) iga riigieksami läbiviimiseks kasutatavate ruumide arv. Riigieksamite arvu muutmine kooskõlastatakse Eksamikeskusega;
2) erivajadustega õpilaste nimed ja nende eksamineerimiseks vajalikud eritingimused. Eritingimuste loetelu on sätestatud käesoleva määruse § 34 lõikes 21.
24) paragrahvi 27 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Gümnaasiumilõpetaja, kes sooritas 2012/2013. õppeaastal ühes õppeaines riigieksami mitterahuldavalt või ei sooritanud valitud riigieksamit, saab riigieksami korduseksami sooritada hiljemalt 25. augustiks 2013.a. Gümnaasiumilõpetaja saab riigieksami korduseksami sooritada mõnes teises riigieksamiaines.“;
25) paragrahvi 27 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks.
26) paragrahvi 29 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Riigieksamitööga hinnatakse gümnaasiumi riikliku õppekava üld- ja valdkonnapädevuste saavutatust, õppeainete õppeeesmärkide saavutatust ning õppeaine kohustuslike kursuste õpitulemuste omandatust.“;
27) paragrahvi 30 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Riigieksamitöö ülesanded ning riigieksami läbiviimise juhendi, hindamisjuhendi ning vastavustabeli õppekavale töötab välja riigieksamit ettevalmistav komisjon, arvestades käesolevas määruses sätestatut. Riigieksameid ettevalmistavad komisjonid moodustab ja nende töökorra kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.“;
28) paragrahvi 30 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõpueksami“ tekstiosaga „riigieksami“;
29) paragrahvi 33 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Riigieksamite läbiviimiseks moodustab maavanem igal õppeaastal gümnaasiumides ja kutseõppeasutustes hiljemalt 20. märtsiks riigieksamikomisjonid arvestusega, et iga 20 eksaminandi kohta on riigieksamikomisjonis üks liige, aga mitte vähem kui kolm liiget. Kui ühes koolis osaleb riigieksamil vähem kui 15 õpilast, moodustab maavanem koolidevahelise riigieksamikomisjoni ja määrab eksami läbiviimise koha. Põhjendatud juhtudel ning Eksamikeskusega kooskõlastatult võib maavanem moodustada eksamikomisjoni ka koolides, kus osaleb eksamil vähem kui 15 õpilast. Riigieksamikomisjoni esimees on üldjuhul kooli direktor. Riigieksamikomisjoni esimees ei või olla riigieksami õppeaine õpetaja.“;
30) paragrahvi 34 täiendatakse lõigetega 21 – 23 järgmises sõnastuses:
„(21) Kooli direktori põhjendatud otsusel ja Eksamikeskuse nõusolekul võimaldatakse erivajadusega gümnaasiumilõpetajale riigieksami sooritamiseks ühte või mitut järgmist eritingimust:
1) lisaaega kuni 15 minutit ühe astronoomilise tunni kohta;
2) eksami läbiviimist eraldi ruumis;
3) puhkepausi kuni 10 minutit ühe astronoomilise tunni kohta;
4) arvuti kasutamist ilma õigekirjakontrolli programmi (speller) kasutamiseta õpilasel, kes ei saa kirjutada või kelle käekiri on erivajadusest tingituna raskesti loetav;
5) vastuse üleskirjutamist tugiisiku poolt, kui õpilane ei saa kirjutada;
6) nägemispuudega või spetsiifilise lugemishäirega (düsleksia) õpilasele eksamiküsimuste ja teksti ettelugemist;
7) kuulmispuudega õpilasele eksami toimumise korralduse kohta kirjalike juhtnööride andmist;
8) spetsiifilise õigekirjahäirega (düsgraafia) õpilasele emakeele eksamitöö diferentseeritud hindamist;
9) nägemispuudega õpilasele eksamitöö kirja suuruse muutmist või eksamitöö punktkirjas koostamist;
10) kuulmispuudega õpilasele eksamitöö ettevalmistamist ja läbiviimist ilma kuulamis- ja suulise osata;
11) kuulmispuudega õpilasele viipekeele tõlgi kasutamist;
12) individuaalsest õppekavast lähtuva eksamitöö ettevalmistamist ja läbiviimist juhul, kui nõustamiskomisjoni otsusega on õpilasel riiklikus õppekavas sätestatud eeldatavaid õpitulemusi vähendatud;
13) individuaalsest õppekavast lähtuva eksamitöö ettevalmistamist ja läbiviimist eesti keeles madalamal kui B2 keeleoskuse tasemel juhul, kui õpilane on Eestis õppinud eesti õppekeelega koolis või keelekümblusklassis vähem kui 3 aastat.
(22) Juhul kui õpilase erivajadusest tulenevalt on vaja kohaldada eksamineerimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetamata eritingimust, kooskõlastab kool vajaliku eritingimuse Eksamikeskusega.
(23) Üldjuhul rakendatakse eksamineerimiseks vajalikke eritingimusi õpilastele, kellele on sarnaseid meetmeid rakendatud ka igapäevases õppetöös gümnaasiumiastme vältel ning kelle erivajaduse olemasolu kohta on tehtud märge Eesti Hariduse Infosüsteemi.“;
31) paragrahvi 34 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kooli direktor tagab riigieksamimaterjalide paketi õigeaegse koolijõudmise eksamipäeva hommikul ja riigieksamimaterjalide konfidentsiaalsuse (riigieksamimaterjalidest koopiate tegemine on keelatud).
(5) Riigieksamite suulised osad salvestatakse.“;
32) paragrahvi 34 lõiked 18 ja 19 sõnastatakse järgmiselt:
„(18) Riigieksamile registreerunud, kuid mõjuval põhjusel ilmumata jäänud eksaminand või eksaminand, kes ei ole terviseseisundi tõttu võimeline eksamit sooritama võib kolme tööpäeva jooksul riigieksami toimumisest esitada Eksamikeskusele lisaeksamil osalemise taotluse, millele lisatakse tõendid mõjuvate põhjuste olemasolu kohta. Eksamikeskus teavitab taotlejat lisaeksami korraldusest hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse registreerimist.
(19) Riigieksamil tekkinud või tekkivad olukorrad, mida käesolevas määruses ei ole kirjeldatud, lahendab Eksamikeskus.“;
33) paragrahvi 37 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Riigieksamitööde subjektiivselt hinnatavate eksamiosade lõpptulemus kujuneb kahe või kolme üksteisest sõltumatu hindamise tulemusena. 20-25-hindepallise hindamisskaala puhul hinnatakse riigieksamitööd alates 4-hindepallisest erinevusest kolmandat korda. Eesti keele ja vene keele riigieksamitöö subjektiivselt hinnatavat eksamiosa hinnatakse kolmandat korda kui esimese ja teise hindaja tulemus erineb rohkem kui 30%. Pärast kolmandat hindamist kujuneb lõpptulemuseks kahe lähema hindepallide arvu keskmine.“;
34) paragrahvi 38 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Riigieksamitööde tulemusi analüüsitakse järgmistest aspektidest:
1) töö eesmärgid ja põhiandmed (kontrollitud pädevused, ülesannete jaotus eri kognitiivsete võimete vahel – teadmine / mõistmine / rakendamine / analüüs ja süntees / hinnangu andmine, töö osad, ülesannete arv, iga ülesande osakaal, hindamiskriteeriumid);
2) anded õpilaste kohta (kooli õppekeel, õpilase õppekeel vastavates ainetes, kodune keel, kooli asukoht: suurlinn, maakonnakeskus, väikelinn või vald, õpilase sugu);
3) hinnang tööde hindamisele – kui täpselt on järgitud hindamisjuhendit;
4) eksami tulemused: üldine keskmine tulemus protsentides, kõrgeim tulemus protsentides, madalaim tulemus protsentides, ulatus (vahe kõrgeima ja madalaima tulemuse vahel), standardhälve, sama eksamitöö osade kohta, sama meessoost ja naissoost eksaminandide kohta, sama eesti ja vene õppekeelega koolide kohta;
5) riigieksamitöö kvaliteedi näitajad: üksikküsimuste eristusjõud, ebakvaliteetsete üksikküsimuste osakaal, riigieksamitöö sisemine ühtlus (reliaablus, mõõtmisviga), riigieksamitöö vastavus riigieksamitöö koostamisnõuetele, sh vastavus riiklikule õppekavale, subjektiivselt hinnatavate osade hindamise reliaablus (esimese ja teise hindaja hinnete korrelatsioon), hindamise kvaliteet (hindaja keskmine hinne, hindaja hinnete standardhälve);
6) võrdlus eelmiste aastate riigieksamitööde tulemustega (nii terviktöö kui ka osade kohta, nii sisuliselt kui ka statistiliselt).
7) andmed eksaminandide ja koolide kohta (eksaminandi sugu, gümnaasiumilõpetajate ja varemlõpetanute arv, õpilase ja kooli õppekeel, kooli gümnaasiumiosa suurus: kuni 60 õpilast, 61 – 110 õpilast, 111 – 210 õpilast, üle 210 õpilase);
(3) Riigieksamitööde tulemuste analüüsi põhjal teeb Eksamikeskus ettepanekud õppemetoodika ja õppekirjanduse täiendamiseks, täiendkoolituse parendamiseks, riikliku õppekava muutmiseks.“;
35) paragrahvi 38 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Riigieksamitööde tulemuste analüüsid (põhieksam), statistilised näitajad eksamiosade ja terviku kohta kooliti, aruande riigieksamitööde kvaliteedinäitajate kohta ning ettepanekud esitab Eksamikeskus Haridus- ja Teadusministeeriumile riigieksamite läbiviimise aasta 15. detsembriks.“;
36) paragrahvi 39 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Iga kool saab eksamitööde tulemuste statistilise ülevaate.“;
37) paragrahvi 41 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Koolieksamikomisjoni esimees on üldjuhul kooli direktor, liikmed üldjuhul aineõpetajad. Kooli direktor võib koolieksamikomisjoni esimeheks määrata õppealajuhataja või õpetaja. Koolieksamikomisjoni esimees vastutab koolieksami korraldamise ja läbiviimise eest. Koolieksamikomisjoni esimees ei või olla eksamineeritava klassi koolieksamiaine õpetaja.“;
38) paragrahvi 41 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „10“ tekstiosaga „4“;
§ 2. Määruse jõustumine
(1) Määruse § 1 punktid 2, 9, 11, 14 – 17, 20 – 25, 28 – 32, 36 jõustuvad 2012. aasta 1. septembril.
(2) Määruse § 1 punktid 1, 3 – 7, 12 – 13, 18, 26 – 27, 34 – 35 jõustuvad 2013. aasta 1. septembril.
Jaak Aaviksoo
Minister
Janar Holm
Kantsler
Facebook
Twitter