Teksti suurus:

Advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:10.06.2018
Avaldamismärge:RT I, 31.05.2018, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
21.05.2018 otsus nr 254

Advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 09.05.2018

§ 1. Advokatuuriseaduse muutmine

Advokatuuriseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõigetes 1–4 ja 6, § 14 lõike 6 teises lauses, § 16 lõigetes 4 ja 5, § 18 lõigetes 2–4 ning § 46 lõigetes 3 ja 4 asendatakse läbivalt sõnad „valdkonna eest vastutav minister” sõnaga „Justiitsministeerium” vastavas käändes;

2) paragrahvi 9 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) määrab juhatuse, revisjonikomisjoni ning aukohtu liikmete ja asendusliikmete arvu;
2) valib esimehe, juhatuse, revisjonikomisjoni ning aukohtu vandeadvokaatidest liikmed ja asendusliikmed;”;

3) paragrahvi 14 lõike 6 esimeses lauses asendatakse sõnad „Valdkonna eest vastutaval ministril või valdkonna eest vastutava ministri määratud isikul” sõnaga „Justiitsministeeriumil”;

4) paragrahvi 15 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Aukohus moodustatakse vähemalt seitsmeliikmelisena neljaks aastaks.

(3) Aukohtusse kuulub vähemalt neli advokatuuri üldkogu valitud vandeadvokaati, kaks kohtunike täiskogu valitud kohtunikku ja vähemalt üks õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi andva kõrgkooli poolt määratud õigusteadlane.”;

5) paragrahvi 26 lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 26 lõiked 31 ja 32 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud vandeadvokaadina, kohtunikuna, kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus või Euroopa Liidu Üldkohtus, õiguskantslerina või prokurörina, välja arvatud abiprokurörina, ja kes soovib advokatuuri astuda viie aasta jooksul pärast advokatuurist käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1 või 4 sätestatud alusel välja arvamist või kohtuniku, õiguskantsleri või prokurörina tegutsemise lõpetamist. Samuti võib vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on vähemalt kolm aastat töötanud muul käesoleva lõike esimeses lauses nimetamata ameti- või töökohal, mille ülesannete keerukus ja vastutus vastavad vandeadvokaadi töö keerukusele ja vastutusele ja sellel ameti- või töökohal töötamisest ei ole möödunud üle viie aasta.

(32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud alusel isiku advokatuuri vastuvõtmiseks viib kutsesobivuskomisjon isikuga läbi vestluse, mille eesmärk on hinnata isiku vastavust käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punkti 5 nõuetele ning tema teadmisi advokaadi kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete kohta. Juhatus otsustab isiku vastuvõtmise vestluse tulemuste alusel.”;

7) paragrahvi 29 lõikes 1 asendatakse sõna „üheteistkümneliikmelisena” sõnadega „vähemalt kümneliikmelisena”;

8) paragrahvi 29 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) vähemalt kuus advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaati ja nende vähemalt kaks asendusliiget;”;

9) paragrahvi 29 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 29 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) vajaduse korral valdkonna eest vastutava ministri nimetatud Justiitsministeeriumi esindaja;”;

11) paragrahvi 29 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) vähemalt üks õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi andva kõrgkooli poolt määratud õigusteadlane ja tema asendusliige.”;

12) paragrahvi 30 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) viib läbi vestluse isikuga, kes on esitanud avalduse astuda advokatuuri liikmeks käesoleva seaduse § 26 lõike 31 alusel.”;

13) paragrahvi 35 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) on esitanud sooviavalduse liikmesuse peatamiseks kuni üheks aastaks.”;

14) paragrahvi 45 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(41) Kutsesaladuse rikkumiseks ei peeta Justiitsministeeriumile andmete avaldamist seoses järelevalvega pankrotihaldurina tegutsemise asjades.”;

15) seadust täiendatakse §-ga 461 järgmises sõnastuses:

§ 461. Saladuse hoidmise kohustus

Järelevalvet teostavad isikud on kohustatud saladuses hoidma neile järelevalve käigus teatavaks saanud andmeid, mis on seadusega kaitstud.”;

16) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui vandeadvokaat on võetud advokatuuri liikmeks käesoleva seaduse § 26 lõike 31 alusel, võib ta olla advokaadibüroo pidajaks pärast üheaastast tegutsemist advokatuuri liikmena.”;

17) seadust täiendatakse §-ga 825 järgmises sõnastuses:

§ 825. Valdkonna eest vastutava ministri määratud kutsesobivuskomisjoni liikmete volitused

Käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punkti 3 alusel valdkonna eest vastutava ministri määratud Justiitsministeeriumi esindaja ja tema asendusliikme volitused kutsesobivuskomisjonis lõpevad 2018. aasta 31. detsembril.”.

§ 2. Kohtute seaduse muutmine

Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 81 lõikes 3 asendatakse sõnad „Riigikohtu üldkogule” sõnadega „kohtu esimehele”;

2) paragrahvi 81 lõikes 4 asendatakse sõnad „Riigikohtu üldkogu” sõnadega „Kohtu esimees”;

3) paragrahvi 81 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Julgeolekukontrolli asutus esitab kohtuniku suhtes teostatud julgeolekukontrolli käigus kogutud andmed kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest arvates kohtu esimehele. Kohtu esimees esitab põhjendatud taotluse kohtunikule salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmiseks koos julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetega Riigikohtu üldkogule otsustamiseks, kas kohtunik on läbinud julgeolekukontrolli. Salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat väljastatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud korras.”;

4) paragrahvi 38 lõike 3 punkti 5 täiendatakse pärast sõnu „valib kohtunikueksamikomisjoni” sõnadega „esimese ja teise astme kohtu”;

5) paragrahvi 38 lõike 3 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) valib Eesti Advokatuuri aukohtu ja kutsesobivuskomisjoni, prokuröride konkursi- ja distsiplinaarkomisjoni ning Notarite Koja aukohtu kohtunikest liikmed ja asendusliikmed;”;

6) paragrahv 58 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 58. Kohtuniku töötamine riigiteenistuses ja avalik-õiguslikus ülikoolis ning nimetamine riigi peaprokuröriks

(1) Kohtuniku võib tema soovil ja kohtu esimehe nõusolekul konkursita üle viia riigiteenistusse, sealhulgas Riigikohtu või Justiitsministeeriumi teenistusse, samuti avalik-õigusliku ülikooli õppejõu ametikohale. Kohtuniku võib tema soovil nimetada riigi peaprokuröriks. Riigiteenistuses ja avalik-õiguslikus ülikoolis töötamise ajal ning riigi peaprokuröriks nimetamisel peatuvad kohtuniku volitused, kuid säilivad kohtuniku muud tagatised.

(11) Kohtuniku üleviimisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametikohale säilib kohtunikupalk. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametikoha palk on kõrgem kohtunikupalgast, makstakse kohtunikule kõrgemat palka.

(2) Kohtunik võib samasse kohtusse vabale kohtunikukohale tagasi pöörduda, teatades sellest vastava kohtu esimehele vähemalt üks kuu ette.

(3) Riigikohtu üldkogu võib riigiteenistusest, avalik-õiguslikust ülikoolist või riigi peaprokuröri ametikohalt lahkuva kohtuniku tema nõusolekul määrata kohtunikuks teise sama või madalama astme kohtusse. Kui sellega seoses kohtunikule makstav palk oleks väiksem võrreldes sellega, mis kohtunik oleks saanud, kui ta oleks tagasi pöördunud samasse kohtusse vabale kohtunikukohale, säilitatakse talle kuue kuu jooksul kõrgem palk.

(4) Kui kohtunikul pärast riigiteenistusest, avalik-õiguslikust ülikoolist või riigi peaprokuröri ametikohalt lahkumist puudub võimalus tagasi pöörduda samasse kohtusse vabale kohtunikukohale ja ta ei soovi asuda teise kohtusse, vabastatakse kohtunik ametist ning talle makstakse hüvitisena kuue kuu ametipalk. Hüvitis arvutatakse selle määramise ajal kehtivast ametipalgast kohtunikukohal, millel kohtunik viimati enne riigiteenistusse või avalik-õiguslikku ülikooli siirdumist töötas.”;

7) paragrahvi 581 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtuniku valimisel või nimetamisel rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtuniku ametikohale või sellega võrdväärsele ametikohale, samuti kohtuniku osalemisel eksperdina rahvusvahelisel tsiviilmissioonil, kohtuniku volitused ja teenistussuhe peatuvad.”;

8) paragrahvi 69 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohtunikueksamikomisjoni kuuluvad kohtunike täiskogu valitud neli esimese ja neli teise astme kohtu kohtunikku, Riigikohtu üldkogu valitud neli riigikohtunikku, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu määratud õigusteadlane, valdkonna eest vastutava ministri määratud Justiitsministeeriumi esindaja, advokatuuri juhatuse määratud vandeadvokaat ja riigi peaprokuröri määratud riigiprokurör. Kohtunikueksamikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe.”;

9) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kohtunikul, kes täidab tööülesandeid rahvusvahelise institutsiooni juures või kes osaleb eksperdina rahvusvahelises koostööprogrammis, on õigus saada selle eest tasu.”.

§ 3. Kohtutäituri seaduse muutmine

Kohtutäituri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „Justiitsministeeriumi veebilehel ning”;

2) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse sõna „pankrotihaldurina” sõnadega „pankrotihalduri või likvideerijana”;

3) paragrahvi 10 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui kohtutäituril ei ole kehtivat ametikindlustuslepingut, peatab ametikogu juhatus kohtutäituri ametivolitused.”;

4) paragrahvi 15 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ja Justiitsministeeriumile”;

5) paragrahvi 22 lõikes 1 asendatakse sõnad „Valdkonna eest vastutav minister” sõnadega „Ametikogu juhatus”;

6) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul võib kohtutäituri ametivolitused peatada ka valdkonna eest vastutav minister.”;

8) paragrahvi 22 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kohtutäituri ametivolitused taastab ametikogu juhatus viivitamata pärast ametivolituste peatamise aluse äralangemisest teadasaamist. Kui kohtutäituri ametivolitused on peatatud käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud korras, taastab need valdkonna eest vastutav minister.”;

9) paragrahvi 25 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui kohtutäitur soovib viibida ametikohustuste täitmisest eemal üle kahe kuu kalendriaastas, peab ta selleks taotlema ametikogu juhatuselt ametivolituste peatamist. Kui kohtutäitur ei saa nimetatud taotlust esitada, peatab ametikogu juhatus kohtutäituri ametivolitused omal algatusel.”;

10) paragrahvi 32 lõike 4 neljandas lauses ja § 401 lõikes 1 asendatakse arv „16” arvuga „22”;

11) paragrahvi 35 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui täitmiseks esitatakse täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma rahasumma, arvutatakse kohtutäituri põhitasu ja kohtutäituri tasu ettemaks järgnevas tabelis toodud nõude summa järgi.

Sissenõude summad
kuni … eurot
Kohtutäituri
põhitasu määr
eurodes
Tasu ettemaks
eurodes
         35
    25
         65
    40
       130
    65
    6
       200
    90
         7.50
       300
  105
         9.50
       400
  115
       10.50
       500
  130
  12
       750
  175
  14
     1000
  225
  19
     1500
  300
       23.50
     2000
  380
       25.50
     2500
  450
       44.50
     3000
  500
       57.50
     4000
  540
191
     5000
  570
191
     6000
  610
191
     7000
  650
191
     8000
  700
191
     9000
  760
191
  10 000
  830
191
  12 500
  960
191
  15 000
1100
191
  17 500
1250
191
  20 000
1350
191
  25 000
1550
191
  50 000
2100
191
  75 000
2900
191
100 000
3600
191
150 000
4500
191
200 000
5500
191
250 000
6000
191
350 000
6500
191
500 000
7000
191
> 500 000   
7000
319

”;

12) paragrahvi 35 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui täitmiseks esitatakse täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma rahasumma, arvutatakse kohtutäituri põhitasu ja kohtutäituri tasu ettemaks järgnevas tabelis toodud nõude summa järgi.

Sissenõude summad
kuni … eurot
Kohtutäituri
põhitasu määr
eurodes
Tasu ettemaks
eurodes
         35
    25
  20
         65
    40
  20
       130
    65
  20
       200
    90
  25
       300
  105
  25
       400
  115
  30
       500
  130
  30
       750
  175
  35
     1000
  225
  40
     1500
  300
  45
     2000
  380
  50
     2500
  450
  55
     3000
  500
  60
     4000
  540
191
     5000
  570
191
     6000
  610
191
     7000
  650
191
     8000
  700
191
     9000
  760
191
  10 000
  830
191
  12 500
  960
191
  15 000
1100
191
  17 500
1250
191
  20 000
1350
191
  25 000
1550
191
  50 000
2100
191
  75 000
2900
191
100 000
3600
191
150 000
4500
191
200 000
5500
191
250 000
6000
191
350 000
6500
191
500 000
7000
191
> 500 000   
7000
319

”;

13) paragrahvi 35 lõiked 2–4 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 35 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui hüpoteegiga tagatud sissenõude summa on suurem kui 150 000 eurot, on kohtutäituri põhitasu määr 5000 eurot.

(22) Kui hüpoteegiga tagatud sissenõude summa on suurem kui 150 000 eurot, on kohtutäituri tasu ettemaks 191 eurot.”;

15) paragrahvi 54 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Haldusjärelevalvet kohtutäituri tegevuse üle teostavad Justiitsministeerium ja koda.”;

16) paragrahvi 54 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 54 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „üle antud valdkondades”;

18) paragrahvi 55 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „käesoleva seaduse § 54 lõikes 3 nimetatud valdkondi ja”;

19) paragrahvi 59 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „või koja aukohus”;

20) paragrahvi § 71 lõikes 3 asendatakse sõnad „Valdkonna eest vastutava ministri” sõnaga „Justiitsministeeriumi”;

21) paragrahvi 74 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ametikogu liikmemaksu arvestatakse kohtutäituri ametitegevuse pealt ning kutsekogu liikmemaksu arvestatakse pankrotimenetluses laekunud ajutise halduri tasu ja pankrotihalduri tasu pealt.”;

22) paragrahvi 76 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Eesti riigivapi kujutisega pitserit kasutatakse riigivapi seaduses sätestatud korras.”;

23) paragrahvi 78 punkt 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„15) kohtutäiturite tegevuse kohta statistiliste aruannete koostamine ja avaldamine seaduses sätestatud korras;”;

24) seaduse 3. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 782 järgmises sõnastuses:

§ 782. Kohtutäiturite nimekiri

(1) Koda peab kohtutäiturite nimekirja, kuhu kantakse järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) aadress ja sihtnumber;
4) ametitegevuse algus- ja lõpukuupäev;
5) ametitegevuse peatamise algus- ja lõpukuupäev;
6) põhitegevusala;
7) Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kood;
8) ärinimi ja ärikood nende olemasolul;
9) ametikonto andmed;
10) e-posti aadress;
11) kohtutäituri ametinumber;
12) büroo esinduste aadressid, telefoni- ja faksinumbrid ning e-posti aadressid;
13) büroo esinduste tööajad;
14) kohtutäituri vastuvõtuajad;
15) kohtutäituri osutatavad ametiteenused;
16) andmed kohtutäituri hariduse kohta;
17) andmed kohtutäituri täiendusõppe kohustuse täitmise kohta;
18) andmed kohtutäituri ametikindlustuse kohta;
19) ametitegevuse lõpetamise korral andmed toimikute üleandmise kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on kättesaadavad avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.”;

25) paragrahvi 93 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „moodustatakse” sõnaga „vähemalt”;

26) paragrahvi 93 lõike 2 punktides 1 ja 2 asendatakse sõna „kaks” sõnaga „kolm”;

27) paragrahvi 93 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Valdkonna eest vastutav minister võib nimetada eksamikomisjoni liikmeks Justiitsministeeriumi esindaja.”;

29) paragrahvi 99 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Aukohus moodustatakse vähemalt kaheksaliikmelisena viieks aastaks.

(2) Aukohtusse kuulub neli kohtutäiturit ja neli pankrotihaldurit.”;

30) paragrahvi 99 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Valdkonna eest vastutav minister võib nimetada aukohtu liikmeks Justiitsministeeriumi esindaja.”;

31) paragrahvi 100 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kohtutäituri või pankrotihalduri tegevuse kohta esitatud kaebusi või distsiplinaarasju, samuti asju, mille on arutamiseks andnud Justiitsministeerium.”;

32) paragrahvi 101 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „aukohtu menetletava”;

33) paragrahvi 103 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Aukohtu otsus distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahvi kohta on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.”;

34) paragrahvi 103 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Aukohus edastab oma otsuse viivitamata Justiitsministeeriumile. Justiitsministeeriumil on õigus nõuda aukohtumenetluse asjades tutvumiseks ka muid aukohtumenetluse dokumente.

(6) Justiitsministeerium võib esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule protesti 30 päeva jooksul aukohtu otsuse kättesaamisest arvates.”;

35) seaduse 4. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 1161 järgmises sõnastuses:

§ 1161. Valdkonna eest vastutava ministri määratud eksamikomisjoni liikmete volitused

Käesoleva seaduse § 93 lõike 2 punkti 3 alusel valdkonna eest vastutava ministri määratud isikute volitused eksamikomisjonis lõpevad 2019. aasta 31. detsembril.”.

§ 4. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 136 täiendatakse pärast sõna „samuti” sõnadega „riigi peaprokuröri taotluse alusel”;

2) paragrahvi 156 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtuistung helisalvestatakse.”;

3) paragrahvi 156 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kohtuistungi võib jätta salvestamata, kui:
1) enne istungit või istungi käigus ilmneb, et salvestamine on tehniliselt võimatu, ning kui kohus on veendunud, et istungi läbiviimine salvestamiseta on otstarbekas ja kohtumenetluse poolte huvidega kooskõlas;
2) istung toimub väljaspool kohtu ruume;
3) tegemist on kohtulahendi kuulutamiseks korraldatud istungiga;
4) tegemist on Riigikohtu istungiga.”.

§ 5. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 18 lõike 1 punkt 5 ja § 201 tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Notariaadiseaduse muutmine

Notariaadiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõikes 22 asendatakse sõnad „notari distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjonile” sõnadega „isikule, kes viib notari suhtes läbi distsiplinaar- või aukohtumenetlust”;

2) paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks;

3) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

§ 41. Notari ametipitsat

Notari ametipitsati kirjelduse ja liigid ning pitsati kasutamise ja hävitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

4) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Haldusjärelevalvet notari ametipidamise üle teostavad Justiitsministeerium ja Notarite Koda.”;

5) paragrahvi 5 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§-s 33” tekstiosaga „§-s 35”;

6) paragrahvi 10 lõikes 2 ja § 15 lõikes 4 asendatakse sõna „Justiitsministeeriumile” sõnadega „Notarite Kojale”;

7) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) kui notari suhtes on välja kuulutatud pankrot või kui pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu;”;

8) paragrahvi 18 lõigetes 3, 6 ja 8, § 21 lõikes 2, § 24 lõikes 3, § 25 lõikes 1, § 27 lõikes 1, § 39 lõikes 3 ning § 40 lõikes 4 asendatakse läbivalt sõnad „valdkonna eest vastutav minister” sõnadega „Notarite Koda” vastavas käändes;

9) paragrahvi 18 lõike 3 punktist 1 jäetakse välja sõnad „ning kooskõlastatult Notarite Kojaga”;

10) paragrahvi 18 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) notari suhtes distsiplinaarmenetluse või aukohtumenetluse algatamise korral distsiplinaarmenetluse või aukohtumenetluse lõpuni;”;

11) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 või 4 nimetatud juhul võib notari ametisoleku peatada ka valdkonna eest vastutav minister.”;

12) paragrahvi 20 lõikes 1 asendatakse sõnad „Valdkonna eest vastutav minister nimetab Notarite Koja ettepanekul” sõnadega „Notarite Koda nimetab”;

13) paragrahvi 20 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Notari taotlusel võib Notarite Koda nimetada notarile alalise asendaja kalendriaastaks.”;

14) paragrahvi 20 lõikes 4 asendatakse sõnad „Valdkonna eest vastutav minister võib Notarite Koja ettepanekul” sõnadega „Notarite Koda võib”;

15) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva seaduse § 18 lõike 3 punktides 3 ja 4 toodud juhtudel teeb notari ametitoiminguid ja täidab notaribüroo tegevusega seotud ülesandeid Notarite Koja nimetatud asendaja.”;

16) paragrahvi 24 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Konkursi tingimused ja korra kehtestab Notarite Koda.”;

17) paragrahvi 25 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Notarite Koda võib väljaõppe kestust muuta.”;

18) paragrahvi 28 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kandidaaditeenistuse lõpetab Notarite Koda.”;

19) paragrahvi 43 lõigetes 4–6 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister” sõnaga „Justiitsministeerium” vastavas käändes;

20) paragrahvi 44 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) teostada käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud haldusjärelevalvet ja osutada Justiitsministeeriumile kaasabi haldusjärelevalve teostamisel;”;

21) paragrahvi 44 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) nõuab notaritelt kirjalikke selgitusi nende suhtes esitatud kaebuste kohta, vajaduse korral algatab distsiplinaarmenetluse;”;

22) seadust täiendatakse §-ga 444 järgmises sõnastuses:

§ 444. Notarite nimekiri

(1) Notarite Koda peab notarite nimekirja, kuhu kantakse järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) aadress ja sihtnumber;
4) ametitegevuse algus- ja lõpukuupäev;
5) ametitegevuse peatamise algus- ja lõpukuupäev;
6) põhitegevusala;
7) Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kood.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on kättesaadavad avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.”;

23) paragrahv 45 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 52 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Notarite Koja aukohus (edaspidi aukohus) arutab isiku, notari, notarikandidaadi, notari asendaja, eestseisuse, revisjonikomisjoni või Justiitsministeeriumi algatusel notari, notarikandidaadi ja notari asendaja ametipidamise, kutse-eetika ja käitumise kohta esitatud kaebusi. Poolte soovil lahendab aukohus vahekohtuna notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate omavahelisi auasju.

(2) Aukohtul on õigus nõuda asja arutamisel asjaosalistelt selgitusi. Kui aukohus lahendab poolte soovil vahekohtuna notarite, notarikandidaatide ja notari asendajate omavahelisi auasju, on asjaosalistel õigus viibida asja arutamise juures.

(3) Aukohtul on õigus algatada aukohtumenetlus või teha Justiitsministeeriumile ettepanek notari ametist vabastamiseks. Vahekohtuna on aukohtul õigus kohustada eksinud poolt vabandama. Aukohtu seisukohad arutlusel olnud asjade kohta tehakse teatavaks kõigile notaritele, notarikandidaatidele, notari asendajatele ning Justiitsministeeriumile.

(4) Aukohus moodustatakse üheteistkümneliikmelisena kolmeks aastaks. Aukohtusse kuulub viis Notarite Koja koosoleku poolt valitud notarit, viis kohtunike täiskogu valitud ringkonna- või riigikohtunikku ja üks õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi andva kõrgkooli poolt määratud õigusteadlane. Aukohus arutab asja vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Aukohtu liikmeks võib valida notari, kes on tegutsenud notarina vähemalt viis aastat. Aukohtu esimees valitakse aukohtu liikmete hulgast.”;

25) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Aukohtumenetlus viiakse läbi notari distsiplinaarvastutuse seaduses sätestatud korras.”.

§ 7. Notari distsiplinaarvastutuse seaduse muutmine

Notari distsiplinaarvastutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse pärast sõna „distsiplinaarmenetluse” sõnadega „ja aukohtumenetluse”;

2) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Notarile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on Justiitsministeeriumil ja Notarite Koja aukohtul (edaspidi aukohus). Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 3 sätestatud distsiplinaarkaristuse määramise õigus on üksnes valdkonna eest vastutaval ministril.”;

3) paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 5. Distsiplinaarmenetluse ja aukohtumenetluse algatamine

(1) Distsiplinaarmenetluse ja aukohtumenetluse algatamise aluseks on notari ametitegevuse järelevalve tulemused, Notarite Koja eestseisuse ettepanek, isiku kaebus või muu dokument või teade, mis annab alust arvata, et notar on toime pannud distsiplinaarsüüteo. Distsiplinaarmenetluse või aukohtumenetluse algatamise aluseks olevate asjaolude kohta nõuab Justiitsministeerium või aukohus notarilt kirjaliku seletuse.

(2) Distsiplinaarmenetluse algatab Justiitsministeerium. Aukohtumenetluse algatab aukohus. Distsiplinaarmenetlus või aukohtumenetlus algatatakse kahe kuu jooksul arvates päevast, kui saadi teada distsiplinaarsüüteo tunnustest. Notarit, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus või aukohtumenetlus algatati, teavitatakse menetluse algatamisest viivitamata.

(3) Justiitsministeerium võib anda notari suhtes algatatud distsiplinaarasja aukohtule lahendada. Justiitsministeeriumi poolt kaebuse edastamine aukohtule algatab aukohtumenetluse.

(4) Distsiplinaarmenetlust ja aukohtumenetlust samas asjas paralleelselt läbi ei viida. Kui Justiitsministeerium on algatanud notari suhtes distsiplinaarmenetluse ja aukohus samas asjas aukohtumenetluse, siis hiljem algatatud menetlus lõpetatakse.

(5) Kui aukohus esitab valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku notari ametist tagandamise otsustamiseks, ei pea Justiitsministeerium algatama distsiplinaarmenetlust ning võib aukohtu poolt edastatud süüteo tuvastamise asjaolude ja esitatud ettepaneku alusel teha otsuse notari ametist tagandamise või tagandamata jätmise kohta. Kui aukohus ei ole distsiplinaarmenetluse käigus piisavalt tõendeid kogunud, võib Justiitsministeerium ise täiendavaid tõendeid koguda või saata distsiplinaarasja tagasi aukohtule täiendavate tõendite kogumiseks.”;

4) paragrahvid 6–62 tunnistatakse kehtetuks;

5) seadust täiendatakse §-ga 63 järgmises sõnastuses:

§ 63. Aukohtumenetlus

(1) Aukohtumenetlus on notarile kohustuslik.

(2) Notaril on õigus tutvuda asja materjalidega, anda aukohtule seletusi, esitada vastuväiteid, põhjendusi ja kaalutlusi kõigi aukohtumenetluses tekkinud küsimuste kohta, esitada taandust aukohtu liikme või protokollija vastu, kui asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses, esitada taotlusi ja tõendeid ning võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest, esitada istungile kutsutud isikutele küsimusi ning saada aukohtu otsuse ärakiri. Kui notar jätab mõjuva põhjuseta aukohtu istungile ilmumata, võib asja arutada tema osavõtuta.

(3) Aukohus võib asja lahendada kirjalikus menetluses, kui notar ei ole taotlenud asja arutamist suulises menetluses.

(4) Aukohus nõuab asja arutamisel asjaosalistelt selgitusi. Aukohus on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulised asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Aukohtu nõudel on notar kohustatud esitama aukohtule enda käsutuses olevad tõendid. Aukohus võib taotleda halduskohtult abi tõendite kogumiseks või nende tagamiseks. Halduskohus lahendab aukohtu taotluse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi määrusega.

(5) Aukohtu täpsem töökord sätestatakse Notarite Koja põhikirjas. Aukohtumenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut ulatuses, mida käesolev seadus ja Notarite Koja põhikiri ei reguleeri.”;

6) paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 7. Otsus distsiplinaarsüüteoasjas

(1) Distsiplinaarsüüteoasi lahendatakse põhjendatud otsusega kuue kuu jooksul arvates selle algatamisest. Aukohus teeb põhjendatud otsuse ka juhul, kui distsiplinaarsüütegu ei tuvastata. Mõjuval põhjusel võib distsiplinaarsüüteoasja arutamise kestust pikendada kuni kolme kuu võrra. Distsiplinaarsüüteoasja menetlemise aja hulka ei arvestata aega, millal distsiplinaarsüüteoasja ei ole võimalik arutada asjaolude tõttu, mis olenevad isikust, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus või aukohtumenetlus on algatatud.

(2) Kui aukohus on tuvastanud sellise distsiplinaarsüüteo toimepanemise, mille eest on kohane karistus ametist tagandamine, teeb aukohus valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku notari ametist tagandamiseks. Aukohus lisab ettepanekule aukohtumenetluse käigus kogutud materjalid.

(3) Distsiplinaarsüüteoasjas karistuse määramise otsus tehakse pärast otsuse vaidlustamistähtaja möödumist teatavaks Notarite Koja veebilehel.”;

7) seadust täiendatakse §-dega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:

§ 71. Distsiplinaarkaristuse määramise tähtajad

(1) Distsiplinaarsüüteo eest võib distsiplinaarkaristuse määrata kolme aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemisest arvates.

(2) Distsiplinaarsüüteo aegumine peatub distsiplinaarasja menetluse ajal, sealhulgas menetluse ajal kohtus, samuti apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamise tähtajal.

(3) Kui kohus tühistab määratud distsiplinaarkaristuse distsiplinaarsüüteole mittevastavuse tõttu, võib uut distsiplinaarmenetlust algatamata määrata uue karistuse ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

§ 72. Otsuse vaidlustamine

(1) Distsiplinaarsüüteoasjas tehtud otsuse peale võib huvitatud isik esitada kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates.

(2) Justiitsministeerium võib esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule protesti 30 päeva jooksul aukohtu otsuse kättesaamisest arvates.

(3) Aukohus edastab oma otsuse viivitamata Justiitsministeeriumile. Justiitsministeeriumil on õigus nõuda aukohtumenetluse asjades tutvumiseks ka muid aukohtumenetluse dokumente.”;

8) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Otsus noomituse määramise kohta toimetatakse kätte kolme päeva jooksul selle allkirjastamisest arvates notarile, kellele noomitus on määratud.”;

9) paragrahvi 9 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Rahatrahv tuleb tasuda kolme kuu jooksul arvates selle määramisest. Kui rahatrahvi määrab Justiitsministeerium, kantakse see riigituludesse. Kui rahatrahvi määrab aukohus, kantakse see Notarite Koja tuludesse.

(3) Justiitsministeerium või aukohus võib rahatrahvi määramise otsuses ette näha, et trahv tasutakse osade kaupa teatud tähtpäevadel kuni ühe aasta jooksul.”;

10) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Aukohtu otsus distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahvi kohta on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.”;

11) paragrahvis 101 asendatakse läbivalt sõnad „valdkonna eest vastutav minister” sõnaga „Justiitsministeerium”;

12) paragrahvi 11 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Vaatamata distsiplinaarsüüteo aegumisele võib distsiplinaarasja menetleda ja teha otsuse distsiplinaarsüüteo tuvastamise või puudumise kohta.”;

13) paragrahv 151 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvis 18 asendatakse sõnad „alustatud distsiplinaarmenetlus” sõnadega „algatatud distsiplinaarmenetlus või aukohtumenetlus”;

15) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Notariaadiseaduse § 21 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele määrab käesoleva seaduse § 3 punktis 3 ja §-s 10 nimetatud distsiplinaarkaristuse Notarite Koda.”;

16) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud süütegusid menetleb aukohus.”;

17) paragrahvi 24 lõikes 2 asendatakse sõnad „Notarite Koja aukohus” sõnaga „Aukohus”;

18) paragrahvi 24 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kandidaaditeenistuse lõpetamise otsustab Notarite Koda, kuulanud ära notarikandidaadi selgitused.”.

§ 8. Pankrotiseaduse muutmine

Pankrotiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 57 lõike 5 neljandast lausest jäetakse välja sõnad „ja Justiitsministeeriumile”;

2) paragrahvi 67 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Halduri tegevuse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik kaevata pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule või kojale.”;

3) paragrahvi 70 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Haldurite tegevuse üle teostavad seaduses sätestatud ulatuses haldusjärelevalvet Justiitsministeerium ja koda.

(2) Justiitsministeerium ja koda teostavad haldusjärelevalvet halduri tegevuse üle Justiitsministeeriumile või kojale teatavaks saanud teabe alusel, mis annab alust arvata, et haldur on oma kohustusi rikkunud.

(3) Justiitsministeeriumil ja kojal on halduri tegevuse üle haldusjärelevalve teostamisel õigus kontrollida halduri kutsetegevuse nõuetekohasust ja seaduslikkust. Haldusjärelevalve teostamisse võib kaasata audiitori.

(4) Haldusjärelevalve teostamisel ilmnenud halduri kohustuste rikkumisest teatavad Justiitsministeerium ja koda kohtule ning pankrotitoimkonnale.

(5) Justiitsministeeriumil on haldusjärelevalve teostamiseks õigus:
1) saada haldurilt, võlgnikult, pankrotitoimkonnalt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt vajalikku teavet ja dokumente;
2) saada võlausaldajalt vajalikku teavet;
3) tutvuda pankrotiasja kohtutoimikuga, halduri toimikuga, võlausaldajate üldkoosoleku dokumentidega ja pankrotitoimkonna dokumentidega;
4) kontrollida halduri poolt pankrotimenetluse kohta peetavat arvepidamist ja pankrotivõlgniku raamatupidamist ning pankrotivõlgniku varalist seisukorda;
5) viibida pankrotitoimkonna koosolekul ja võlausaldajate üldkoosolekul;
6) saada võlgniku pangakontode väljavõtteid perioodi kohta, millal halduril oli võlgniku pangakonto kasutamise õigus;
7) tutvuda likvideerimismenetluse dokumentidega ja likvideeritava äriühingu pangakontode väljavõtetega likvideerimismenetluse perioodi kohta.”;

4) paragrahvi 71 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Halduri kutsetegevust sätestavatest õigusaktidest tulenevate kohustuste rikkumise eest võivad Justiitsministeerium ja koda määrata haldurile distsiplinaarkaristuse. Justiitsministeerium ja koda ei määra distsiplinaarkaristust vandeadvokaadile.”;

5) paragrahvi 71 lõigetes 3 ja 6 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister” sõnaga „Justiitsministeerium” vastavas käändes;

6) paragrahvi 71 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „aukohus võib” sõnadega „lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule”;

7) paragrahvi 71 lõigetes 4 ja 8 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister” sõnadega „Justiitsministeerium ja aukohus” vastavas käändes;

8) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 sätestatud distsiplinaarkaristuse määramise õigus on aukohtul ja valdkonna eest vastutaval ministril.”;

9) paragrahvi 71 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahv tuleb tasuda kolme kuu jooksul selle määramisest arvates. Kui trahvi määrab Justiitsministeerium, kantakse see riigituludesse. Kui trahvi määrab aukohus, kantakse see koja tuludesse. Rahatrahvi määramise otsuses võib ette näha, et trahv tasutakse kindlaksmääratud tähtpäevadel osade kaupa ühe aasta jooksul.”;

10) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Otsus distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahvi kohta on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.”;

11) paragrahvi 71 lõike 7 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui haldurile on määratud distsiplinaarkaristus, ei või teised pädevad organid määrata haldurile karistust sama distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest.”;

12) paragrahvi 71 lõiget 9 täiendatakse pärast sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „või aukohus”;

13) paragrahvi 71 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Distsiplinaarkaristust ei või määrata, kui distsiplinaarsüütegu on aegunud. Distsiplinaarsüütegu aegub kolme aasta möödumisel selle toimepanemisest. Distsiplinaarsüüteo aegumine peatub distsiplinaarasja menetluse ajal, sealhulgas menetluse ajal kohtus, samuti apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamise tähtajal.”;

14) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Distsiplinaarkaristus on kustunud, kui pankrotihaldurile ei ole kolme aasta jooksul karistuse määramise päevast arvates määratud uut distsiplinaarkaristust.”.

§ 9. Patendivoliniku seaduse muutmine

Patendivoliniku seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Patendivolinikuna võib tegutseda isik, kes on Patendivolinike Koja liige ja kellele on käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras antud patendivoliniku kutse tegutsemiseks ühes või mõlemas patendivoliniku kutsetegevuse valdkonnas. Patendivolinikuna võib tegutseda ka välisriigis patendivoliniku kutse omandanud isik, kelle kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusele ja kes on Patendivolinike Koja liige. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Justiitsministeerium.”;

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kutsenimetust „patendivolinik” võib kasutada üksnes Patendivolinike Koja liige. Nimetust „patendibüroo” võib kasutada üksnes patendivoliniku äriühing.”;

3) paragrahvi 3 lõikes 4 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutavat ministrit või tema volitatud ametnikku” sõnadega „Patendivolinike Koda”;

4) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) läbima käesoleva seaduse §-s 181 nimetatud täiendusõppe.”;

5) paragrahvi 5 lõike 4 punktis 1 ja § 6 lõikes 1 asendatakse sõna „kutse-eetika” sõnaga „kutsetava”;

6) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 5–11 järgmises sõnastuses:

„(5) Patendivoliniku äriühingu osanik või aktsionär võib olla üksnes patendivolinik.

(6) Täisühingu või usaldusühinguna tegutsevasse patendivoliniku äriühingusse võib osaniku pärija astuda üksnes juhul, kui ta on patendivolinik.

(7) Osaühinguna tegutseva patendivoliniku äriühingu osa võib osaniku surma korral üle minna pärijale üksnes juhul, kui pärija on patendivolinik. Muul juhul hüvitab patendivoliniku äriühing pärijale osa väärtuse kolme kuu jooksul pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisest arvates.

(8) Kui patendivoliniku äriühingu aktsionäri pärija ei ole patendivolinik, on ta kohustatud aktsia võõrandama kolme kuu jooksul pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisest arvates. Aktsia võõrandamise korral on patendivoliniku äriühingu aktsionäridel ostueesõigus ühe kuu jooksul neile aktsia võõrandamislepingu esitamisest arvates.

(9) Kui patendivoliniku äriühingu aktsionäri pärija, kes ei ole patendivolinik, ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud tähtaja jooksul aktsiat võõrandanud, on patendivoliniku äriühing kohustatud aktsia tühistama ja selle väärtuse pärijale hüvitama.

(10) Kui patendivoliniku äriühingu osanikult või aktsionärilt võetakse patendivoliniku kutse täielikult ära, peab ta oma osa või aktsia kolme kuu jooksul võõrandama. Osa või aktsia võõrandamise korral on patendivoliniku äriühingu teistel osanikel või aktsionäridel ostueesõigus ühe kuu jooksul neile osa või aktsia võõrandamislepingu esitamisest arvates.

(11) Kui isik, kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud tähtaja jooksul osa või aktsiat võõrandanud, on patendivoliniku äriühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja selle väärtuse väljaheidetule või väljaarvatule hüvitama.”;

7) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kindlustusjuhtum on patendivoliniku äriühingu või patendivoliniku poolt õigusteenuse osutamisega seoses otsese varalise kahju tekitamine sõltumata õigusteenuse osutamise kohast. Kutsekohustuse tahtlikust rikkumisest tekkivat vastutust kindlustama ei pea.”;

8) paragrahvid 13–132 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) omab vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastavat kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastavat välisriigi kvalifikatsiooni ;”;

10) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Patendivoliniku kutse saamiseks käesoleva seaduse § 2 lõike 3 punktis 1 nimetatud valdkonnas peab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud haridus olema omandatud loodus- või tehnikateaduste valdkonnas.”;

11) paragrahv 15 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 16 lõikes 1 asendatakse sõna „komisjonile” sõnadega „kutsekomisjonile (edaspidi komisjon)”;

13) paragrahvi 16 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) patendivoliniku juures töötamise ajal tehtud toimingute aruande tema poolt taotletavas kutsetegevuse valdkonnas tehtud toimingute kohta.”;

14) paragrahvi 16 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 16 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „käesolevas paragrahvis” sõnadega „ja komisjoni töökorras”;

16) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Teade eksami toimumise kohta avaldatakse vähemalt üks kuu enne eksami toimumist Patendivolinike Koja veebilehel.”;

17) paragrahvi 17 lõike 6 teises lauses asendatakse sõna „viie” sõnaga „kuue”;

18) paragrahvi 17 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui eksamineeritav on saanud mitterahuldava hinde vähemalt ühe eksamiosa eest, ei ole patendivoliniku kutse taotleja eksamit sooritanud.”;

19) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Kutse taotlemise eksami ja korduseksami tasu kehtestab Patendivolinike Koja koosolek. Kutseeksamil ja korduseksamil osalemise tasu ei või olla suurem kui 300 eurot. Korduseksamil osalemine on alati tasuline.”;

20) paragrahvi 18 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Patendivoliniku kutse taotlemise eksami ja korduseksami osalemistasu ei tagastata.”;

21) seadust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:

§ 181. Täiendusõpe

(1) Patendivolinik on kohustatud läbima perioodilise kutsealase täiendusõppe igas patendivoliniku kutsetegevuse valdkonnas, milles tegutsemiseks on talle antud patendivoliniku kutse.

(2) Täiendusõppe alused, korra ja mahu otsustab Patendivolinike Koja juhatus. Täiendusõppe korraldamisel arvestatakse patendivoliniku spetsialiseerumist kutsetegevuse valdkonnas. Täiendusõppe alused ja korra vaatab juhatus läbi vastavalt vajadusele.

(3) Täiendusõppe kohustuse täitmist kontrollib kutsekomisjon kord viie aasta jooksul (edaspidi hindamisperiood).

(4) Kutsekomisjon saadab vähemalt kolm kuud enne hindamisperioodi lõppemist patendivolinikule teate hindamisperioodi lõppemise kohta ning selgitab, millised andmed, millises kutsevaldkonnas ja milliseks tähtpäevaks tuleb täiendusõppe kohustuse täitmise kohta esitada.

(5) Patendivolinike Koja juhatus võib vabastada isiku täiendusõppe kohustusest arvestusperioodil, kui ta on kaitsnud patendivoliniku kutsetegevuse valdkonnaga seotud erialal doktori- või magistrikraadi.

(6) Kui patendivolinik ei ole hindamisperioodi jooksul läbinud täiendusõpet nõutavas mahus või ei ole määratud tähtpäevaks kutsekomisjonile täiendusõppe läbimise kohta andmeid esitanud, suunab kutsekomisjon patendivoliniku kutseeksamile. Eksam tuleb sooritada nelja kuu jooksul eksamile suunamisest arvates. Kui patendivolinik eksamit ei soorita, suunatakse ta korduseksamile. Eksamile või korduseksamile mõjuva põhjuseta ilmumata jätmisel loetakse eksam mittesooritatuks.

(7) Kui patendivolinik ei ilmu mõjuva põhjuseta korduseksamile või ei soorita eksamit teisel katsel, esitab kutsekomisjon Patendivolinike Koja juhatusele ettepaneku isikult patendivoliniku kutse äravõtmiseks.”;

22) paragrahvi 19 lõigetes 2, 3, 5 ja 6 ning § 20 lõikes 2 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik” sõnadega „Patendivolinike Koda” vastavas käändes;

23) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Kutsetegevuse peatamine ei vabasta isikut käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud täiendusõppe kohustusest, välja arvatud isiku astumise korral avalikku teenistusse, valimisel Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmeks või Vabariigi Presidendiks või nimetamisel Vabariigi Valitsuse või Euroopa Komisjoni liikmeks. Lisaks on täiendusõppe kohustusest vabastatud isik, kelle kutsetegevus on peatatud tervise tõttu või rasedus- ja sünnituspuhkuse ning lapsehoolduspuhkuse ajaks.”;

24) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) kutsekomisjon on teinud käesoleva seaduse § 181 lõikes 7 nimetatud ettepaneku;”;

25) seadust täiendatakse 31. peatükiga järgmises sõnastuses:

31. peatükk
PATENDIVOLINIKE KODA

§ 201. Koja õiguslik seisund

(1) Patendivolinike Koda (edaspidi koda) on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik patendivoliniku kutset omavad isikud (edaspidi patendivolinik).

(2) Koda registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

§ 202. Koja põhikiri

(1) Koja põhikiri võetakse vastu ja seda muudetakse koja koosoleku otsusega. Põhikirja või selle muutmise eelnõu kooskõlastatakse enne vastuvõtmist Justiitsministeeriumiga.

(2) Koja põhikirjas sätestatakse koja organite töökorraldus, organite ja koja liikmete vahelised õigussuhted, koja asjaajamise ja majandamise kord ning reguleeritakse teisi koja tegevusega seonduvaid küsimusi.

§ 203. Koja tegevuse õiguspärasuse tagamine

(1) Haldusjärelevalvet koja tegevuse õiguspärasuse üle teostab Justiitsministeerium, kes võib nõuda koja juhatuselt haldusjärelevalve teostamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist ning esitada koja organi akti või toimingu peale halduskohtule protesti.

(2) Koda esitab Justiitsministeeriumile hiljemalt iga aasta märtsis aastaaruande koja tegevuse kohta lõppenud aastal.

(3) Kui koda ei täida talle seadusega pandud kohustusi, võib Justiitsministeerium teha kojale ettekirjutuse. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib Justiitsministeerium määrata kojale sunniraha kuni 6400 eurot asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 204. Koja vara

(1) Koja vara moodustub:
1) patendivolinike kohustuslikest liikmemaksudest;
2) aukohtu otsuse alusel laekuvatest trahvidest;
3) koja vahendite paigutamisest saadavast tulust;
4) annetustest;
5) muudest laekumistest.

§ 205. Koja eelarve

Koja eelarveaasta on kalendriaasta. Koja eelarve kinnitab juhatus hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta detsembris.

§ 206. Koja majandusaasta

Koja majandusaasta on kalendriaasta.

§ 207. Koja liikmemaks

(1) Koja liikmemaksu miinimummäära kehtestab koja koosolek.

(2) Patendivoliniku liikmemaksu suuruse ja selle arvestamise alused kehtestab koja juhatus, arvestades liikmemaksu miinimummäära. Liikmemaks tuleb kehtestada suuruses, mis tagab koja piisava rahastatuse õigusaktidega seatud eesmärkide saavutamiseks ning ülesannete täitmiseks.

(3) Põhjendatud taotluse alusel võib koja juhatus vabastada patendivoliniku liikmemaksu tasumise kohustusest või vähendada liikmemaksu suurust. Liikmemaksu tasumisest võib vabastada või seda vähendada kuni kolmeks aastaks.

§ 208. Hea kutsetava

Koja koosolek kehtestab hea kutsetava, mis on patendivolinikele kohustuslik.

§ 209. Õigus kasutada riigivappi sisaldavat tähist

Kojal on Eesti riigivapi kujutisega pitsat. Eesti riigivapi kujutisega pitserit kasutatakse riigivapi seadusega kehtestatud korras.

§ 2010. Koja veebileht

Koda teeb oma veebilehel kättesaadavaks avalikkusele vajaliku teabe patendivolinike kohta, eelkõige büroode aadressid, vastuvõtuajad ja sidevahendite numbrid. Veebilehel avaldatakse koja põhikiri, hea kutsetava ning teised avalikud dokumendid.

§ 2011. Koja ülesanded

Koja ülesanded on muu hulgas:
1) patendivolinike kutsetegevuse edendamine;
2) hea kutsetava väljatöötamine ja avaldamine ning järelevalve selle järgimise üle;
3) patendivolinike nimekirja pidamine;
4) patendivolinike täiendusõppe korraldamine;
5) järelevalve patendivolinike kutsetegevuse ning väärika käitumise üle;
6) soovituste koostamine patendivolinike kutsepraktika ühtlustamiseks;
7) patendivolinike väljaõppe korraldamine;
8) patendivoliniku eksami läbiviimine;
9) patendivolinike täiendusõppe kohustuse täitmise kontrollimine;
10) patendivolinike kohta avalikkusele vajaliku info kättesaadavuse tagamine koja veebilehel;
11) välissuhtlusega seotud küsimuste korraldamine ning koja liikmete esindamine kodu- ja välismaiste institutsioonide juures;
12) patendivolinike tegevuse kohta statistiliste aruannete koostamine;
13) patendivolinike kutsekindlustuse olemasolu kontrollimine;
14) koja vara valitsemine.

§ 2012. Koja organid

(1) Koja organid on:
1) koosolek;
2) juhatus;
3) kutsekomisjon;
4) aukohus;
5) revisjonikomisjon.

(2) Koja juhatusel on õigus moodustada komisjone koja pädevusse kuuluvate ülesannete täitmiseks.

§ 2013. Koja koosolek

(1) Koja korralised koosolekud toimuvad üks kord aastas.

(2) Erakorralised koosolekud kutsutakse kokku:
1) koja juhatuse algatusel;
2) vähemalt 1/5 koja liikmete nõudel.

(3) Koosoleku kutsub kokku koja juhatus, teatades oma liikmetele koosoleku aja, koha ja päevakorra vähemalt kaks nädalat ette.

(4) Koosolekust võtab koja liige osa isiklikult või esindaja kaudu. Esindajaks võib olla teine patendivolinik volikirja alusel. Üks patendivolinik ei või samal koosolekul esindada rohkem kui kahte patendivolinikku.

(5) Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud vähemalt pool koja liikmete üldarvust. Koosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.

§ 2014. Koja koosoleku pädevus

(1) Koja koosolek võib oma päevakorda võtta ja otsustada kõiki koja pädevusse kuuluvaid küsimusi.

(2) Ainult koosolek võib otsustada järgmisi küsimusi:
1) põhikirja vastuvõtmine;
2) juhatuse valimine;
3) aastaeelarve kinnitamine;
4) patendivolinike poolt kojale tehtavate kohustuslike maksete suuruse kehtestamine;
5) majandusaasta aruande kinnitamine;
6) kutsekomisjoni patendivolinikest liikmete valimine;
7) revisjonikomisjoni valimine;
8) aukohtu valimine;
9) audiitori määramine.

(3) Koosolek võib anda juhatusele õiguse teha mõjuvatel põhjustel koja eelarves muudatusi, mis esitatakse järgmisele koosolekule kinnitamiseks.

§ 2015. Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata

(1) Patendivolinikel on juhatuse ettepanekul õigus vastu võtta otsuseid koosoleku pädevuses olevates küsimustes koosolekut kokku kutsumata. Sellisel juhul toimub otsustamine elektrooniliselt.

(2) Patendivolinik ei või ilma mõjuva põhjuseta keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras küsimuste otsustamises osalemast.

(3) Kui otsus tehakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole patendivolinike häältest, kui seaduses ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ei saa valida koja organeid.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras küsimuste otsustamise täpne kord sätestatakse koja põhikirjas.

§ 2016. Koja organite valimine

(1) Koja organid valitakse koja koosolekul järgmiste põhimõtete kohaselt:
1) iga organi liikmed valitakse eraldi;
2) hääletamine on salajane;
3) valituks osutub rohkem hääli saanud kandidaat, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teistsugust hääletamise nõuet.

(2) Koja juhatust valides valitakse kõigepealt koja esimees ja aseesimees ning seejärel ülejäänud juhatuse liikmed.

(3) Koja esimehe valimisel osutub valituks kandidaat, kelle poolt on antud üle poole hääletamisest osavõtnute häältest. Kui ükski kandidaat ei ole saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse valimiste teine voor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Selles voorus teisest kandidaadist rohkem hääli saanud kandidaat osutub valituks. Häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku.

§ 2017. Koja juhatuse koosseis ja istungid

(1) Juhatus on koja alaliselt tegutsev juhtorgan. Juhatuses on vähemalt kolm liiget. Koja juhatus koosneb esimehest, aseesimehest ning juhatuse liikmetest. Esimees ja aseesimees valitakse patendivolinikest juhatuse liikmete hulgast.

(2) Valdkonna eest vastutav minister võib nimetada juhatuse liikmeks Justiitsministeeriumi esindaja.

(3) Juhatus valitakse kolmeks aastaks.

(4) Juhatuse istungi kutsub kokku koja esimees.

§ 2018. Koja juhatuse ja esimehe pädevus ning andmete saladuses hoidmise kohustus

(1) Koja juhatus täidab koja koosolekute vahelisel ajal kõiki koja ülesandeid, mis ei kuulu revisjonikomisjoni, aukohtu või eranditult koja koosoleku pädevusse. Juhatus tagab koja põhikirja täitmise ning koja koosolekute otsuste elluviimise.

(2) Koja esimees esindab koda kõigis õigustoimingutes.

(3) Koja juhatusse, kutsekomisjoni, revisjonikomisjoni ja aukohtusse kuuluvad patendivolinikud ning koja töötajad ei tohi avaldada neile nende tegevusega teatavaks saanud andmeid patendivoliniku kutsetegevuse sisu kohta. Nad võivad neid andmeid kohtus avaldada ainult juhatuse loal. Andmete saladuses hoidmise kohustus säilib ka pärast koja organi koosseisust või koja teenistusest lahkumist.

§ 2019. Kutsekomisjon

(1) Kutsekomisjon korraldab ja viib läbi patendivoliniku kutseeksami, kontrollib patendivoliniku kutse taotleja vastamist seaduses sätestatud tingimustele ning patendivoliniku täiendusõppe kohustuse täitmist.

(2) Kutsekomisjon moodustatakse vähemalt kolmeliikmelisena viieks aastaks. Juhatus võib nimetada kutsekomisjoni liikmeks isiku, kes ei ole koja liige. Kutsekomisjoni esimehe valib komisjon patendivolinikest liikmete hulgast.

(3) Kutsekomisjon on otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisel osaleb üle poole komisjoni liikmetest. Kutsekomisjoni koosolekut juhib esimees. Otsuste vastuvõtmisel häälte võrdse jagunemise korral on otsustav kutsekomisjoni esimehe hääl.

(4) Kutsekomisjoni töökord nähakse ette koja põhikirjas.

§ 2020. Revisjonikomisjon

(1) Revisjonikomisjon revideerib koja majandustegevust ja asjaajamist omal algatusel või vähemalt 1/5 patendivolinike nõudel.

(2) Juhatus esitab koja majandusaasta aruande enne koja koosolekule kinnitamiseks esitamist revisjonikomisjonile arvamuse avaldamiseks.

(3) Revisjonikomisjon valitakse vähemalt kolmeliikmelisena kuni kolmeks aastaks. Revisjonikomisjoni liige ei või kuuluda juhatusse ega aukohtusse.

(4) Revisjonikomisjon võtab otsuseid vastu liikmete poolthäälteenamusega.

§ 2021. Aukohus

(1) Koja aukohus võib lahendada:
1) koja otsustest ning heast kutsetavast tulenevate kohustuste süülise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise süütegusid;
2) patendivoliniku käitumise kohta esitatud kaebusi;
3) patendivoliniku tegevuse kohta esitatud kaebusi või distsiplinaarasju, samuti asju, mille on arutamiseks andnud Justiitsministeerium.

(2) Aukohus moodustatakse vähemalt kolmeliikmelisena viieks aastaks. Aukohtu liikmed valitakse patendivolinike hulgast. Valdkonna eest vastutav minister võib nimetada aukohtu liikmeks Justiitsministeeriumi esindaja. Aukohtu liikmed valivad aukohtu esimehe patendivolinikest liikmete seast. Aukohtu patendivolinikust liige ei või kuuluda juhatusse ega revisjonikomisjoni.

(3) Aukohus võtab otsuse vastu asja arutamisel osalenud liikmete häälteenamusega.

§ 2022. Aukohtumenetluse algatamine

(1) Aukohtumenetluse algatamiseks võib aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. Taotlus aukohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul arvates päevast, millal taotluse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest.

(2) Aukohus algatab aukohtumenetluse huvitatud isiku, Justiitsministeeriumi, omal või koja muu organi algatusel, kui on alust arvata, et patendivolinik on toime pannud distsiplinaarsüüteo.

(3) Aukohtumenetluse algatamise otsustab aukohus ühe kuu jooksul arvates päevast, millal ta sai teada distsiplinaarsüüteo tunnustele vastava teo toimepanemisest. Aukohus edastab aukohtumenetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse viivitamata koja juhatusele ja Justiitsministeeriumile.

(4) Justiitsministeeriumi poolt esitatud kaebuse edastamisega aukohtule loetakse aukohtumenetlus algatatuks.

§ 2023. Aukohtumenetlus

(1) Aukohtumenetlus on patendivolinikule kohustuslik.

(2) Patendivolinikul on õigus tutvuda asja materjalidega, anda aukohtule seletusi, esitada vastuväiteid, põhjendusi ja kaalutlusi kõigi aukohtumenetluses kerkinud küsimuste kohta, esitada taandust aukohtu liikme või protokollija vastu, kui asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses, esitada taotlusi ja tõendeid ning võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest, esitada istungile kutsutud isikutele küsimusi ning saada aukohtu otsuse ärakiri. Kui patendivolinik jätab mõjuva põhjuseta aukohtu istungile ilmumata, võib asja arutada tema osavõtuta.

(3) Aukohus võib asja lahendada kirjalikus menetluses, kui patendivolinik ei ole taotlenud asja arutamist suulises menetluses.

(4) Aukohus nõuab asja arutamisel asjaosalistelt selgitusi. Aukohus on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulised asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Aukohtu nõudel on patendivolinik kohustatud esitama aukohtule enda käsutuses olevad tõendid. Aukohus võib taotleda halduskohtult abi tõendite kogumiseks või nende tagamiseks. Halduskohus lahendab aukohtu taotluse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi määrusega.

(5) Aukohus lahendab distsiplinaarsüüteoasja ja teeb põhjendatud otsuse kuue kuu jooksul aukohtumenetluse algatamisest arvates. Aukohus teeb põhjendatud otsuse ka juhul, kui aukohus ei tuvasta distsiplinaarsüütegu. Mõjuval põhjusel võib aukohus pikendada distsiplinaarsüüteoasja arutamise kestust kuni kolme kuu võrra. Distsiplinaarsüüteo menetlemise aja hulka ei arvestata aega, millal distsiplinaarsüüteosasja ei ole võimalik arutada asjaolude tõttu, mis olenevad patendivolinikust, kelle suhtes aukohtumenetlus on algatatud.

(6) Aukohtumenetluse täpne kord sätestatakse koja põhikirjas. Aukohtumenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut ulatuses, mida käesolev seadus ja koja põhikiri ei reguleeri.

§ 2024. Aukohtu otsuse vaidlustamine

(1) Huvitatud isik võib esitada aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates.

(2) Justiitsministeerium võib esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule protesti 30 päeva jooksul aukohtu otsuse kättesaamisest arvates.

(3) Aukohus edastab oma otsuse viivitamata Justiitsministeeriumile. Justiitsministeeriumil on õigus nõuda aukohtumenetluse asjades tutvumiseks ka muid aukohtumenetluse dokumente.

§ 2025. Distsiplinaarvastutus

(1) Patendivoliniku või patendivoliniku äriühingu tegevust reguleerivate õigusaktide või hea kutsetava nõuete eiramise eest võib aukohus määrata patendivolinikule distsiplinaarkaristuse, kui distsiplinaarsüütegu ei ole aukohtumenetluse algatamise ajaks aegunud.

(2) Distsiplinaarkaristused on:
1) noomitus;
2) rahatrahv koja kasuks 64 kuni 16 000 eurot;
3) kutsetegevuse peatamine kuni üheks aastaks;
4) kojast väljaheitmine;
5) patendivolinikuna tegutsemise õiguse äravõtmine kuni viieks aastaks.

(3) Distsiplinaarkaristusena mõistetud kutsetegevuse peatamise aja vältel on patendivolinikul keelatud õigusteenust osutada. Käesolevas lõikes nimetatud keelu rikkumise korral heidetakse patendivolinik kojast välja.

(4) Distsiplinaarkaristust määrates arvestab aukohus muu hulgas distsiplinaarsüüteo raskust, menetletava asja olemust ja patendivoliniku varasemat karistatust.

(5) Ühe distsiplinaarsüüteo eest võib aukohus määrata ühe distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarkaristust määrates ei arvestata sama teo eest määratud väärteo- või kriminaalkaristust. Kestev distsiplinaarsüütegu loetakse uueks distsiplinaarsüüteoks, kui patendivolinik ei lõpeta rikkumist pärast aukohtu otsuse teatavaks tegemist.

(6) Distsiplinaarkaristust ei või määrata, kui distsiplinaarsüütegu on aegunud. Distsiplinaarsüütegu aegub kolme aasta möödumisel selle toimepanemisest. Distsiplinaarsüüteo aegumine algab ajast, kui patendivolinik lõpetab teo toimepanemise. Distsiplinaarsüüteo aegumine peatub distsiplinaarasja menetluse ajal aukohtus ja kohtus, sealhulgas kaebuse ning apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamise tähtajal. Aukohtul on distsiplinaarsüüteo aegumisest hoolimata õigus distsiplinaarasja menetleda.

(7) Distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahv tuleb tasuda kolme kuu jooksul selle määramisest arvates. Rahatrahvi määramise otsuses võib ette näha, et trahv tasutakse kindlaksmääratud tähtpäevadel osade kaupa ühe aasta jooksul.

(8) Otsus distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahvi kohta on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.

(9) Distsiplinaarkaristus kustub kolme aasta möödumisel karistuse määramise otsuse jõustumisest. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud distsiplinaarkaristus ei kustu.”;

26) paragrahvi 22 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „volitatud ametniku” sõnadega „või koja”;

27) seadust täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses:

§ 251. Patendivolinikule esitatavate nõuete erisused

Patendivolinikud, kellele on patendivolini kutse antud enne 2018. aasta 1. novembrit, ei pea vastama käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 3 ja lõikes 3 sätestatud haridusnõudele.”;

28) seadust täiendatakse §-dega 331–334 järgmises sõnastuses:

§ 331. Koja liikmeks saamise tingimused

(1) Patendivolinik, kes soovib jätkata tegevust patendivolinikuna, esitab 2019. aasta 28. veebruariks Justiitsministeeriumile koja liikmeks astumise avalduse. Kui patendivolinik ei esita tähtaegselt avaldust koja liikmeks astumiseks, võtab justiitsminister isikult patendivoliniku kutse ära.

(2) Patendivolinik, kelle kutse on peatatud, saab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitada, kui ta vastab 2018. aasta 1. novembri seisuga käesoleva seaduse § 19 lõikes 7 sätestatud tingimustele.

§ 332. Koja esimese koosoleku kokkukutsumine

Justiitsminister kutsub kokku koja esimese koosoleku. Koosolek valib koja organid, kehtestab liikmemaksu miinimummäära ja võtab vastu koja põhikirja. Kuni esimehe valimiseni juhib koda justiitsministri määratud isik.

§ 333. Koja põhikiri

Koja esimene koosolek võtab vastu Justiitsministeeriumiga eelnevalt kooskõlastatud põhikirja. Kui esimene koosolek põhikirja vastu ei võta, kutsutakse kokku erakorraline koosolek kahe kuu jooksul esimesest koosolekust arvates. Kui erakorraline koosolek ei võta vastu Justiitsministeeriumiga eelnevalt kooskõlastatud põhikirja, siis kehtestab koja põhikirja valdkonna eest vastutav minister määrusega. Valdkonna eest vastutava ministri määrus tunnistatakse kehtetuks, kui koosolek võtab vastu eelnevalt Justiitsministeeriumiga kooskõlastatud põhikirja, mis hakkab kehtima valdkonna eest vastutava ministri määruse kehtetuks tunnistamisest arvates.

§ 334. Täiendusõppe hindamisperiood

Täiendusõppe kohustuse täitmise esimese hindamisperioodi alguseks loetakse patendivoliniku vastava kutsevaldkonna registris registreerimise aeg. Esimene täiendusõppe aruanne tuleb esitada, kui saabub esimene viieaastase intervalliga arvutatud hindamisperiood pärast koja loomist, kuid mitte varem kui kolme aasta möödumisel koja loomisest.”.

§ 10. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 115 tunnistatakse kehtetuks.

§ 11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 52 senine lõige 1 loetakse lõikeks 12 ja paragrahvi täiendatakse uue lõikega 1 järgmises sõnastuses:

„(1) Kohtuistung helisalvestatakse.”;

2) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kohtuistungi võib jätta salvestamata, kui:
1) enne istungit või istungi käigus ilmneb, et salvestamine on tehniliselt võimatu;
2) istung toimub väljaspool kohturuume;
3) istung toimub poole osavõtuta ja kohus jätab hagi läbi vaatamata, lükkab asja arutamise edasi või lahendab asja kirjalikus menetluses või tagaseljaotsusega;
4) tegemist on kohtulahendi kuulutamiseks korraldatud istungiga;
5) tegemist on Riigikohtu istungiga.”;

3) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Kohus võib piirata menetlusosalise õigust tutvuda kohtuistungi helisalvestisega, kui tegemist oli täielikult või osaliselt kinniseks kuulutatud istungiga või kui istungil peeti kompromissläbirääkimisi.”.

§ 12. Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 24 lõike 3 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) viide võlgniku õigusele tasuda vaid täitemenetluse alustamise tasu, kui ta täidab täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul.”;

2) paragrahvi 132 lõige 12 muudetakse ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:

„(12) Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele.

(13) Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum.

(14) Statistikaamet avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded iga aasta 1. veebruariks möödunud aasta andmete alusel arvestusliku elatusmiinimumi summa eurodes.”;

3) paragrahvi 206 lõikest 2 jäetakse välja sõna „hiljemalt”.

§ 13. Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Väärteomenetluse seadustikku täiendatakse §-ga 1301 järgmises sõnastuses:

§ 1301. Kohtuistungi helisalvestamine

(1) Kohtuistung helisalvestatakse.

(2) Kohtuistungi võib jätta salvestamata, kui:
1) enne istungit või istungi käigus ilmneb, et salvestamine on tehniliselt võimatu, ning kui kohus on veendunud, et istungi läbiviimine salvestamiseta on otstarbekas ja kohtumenetluse poolte huvidega kooskõlas;
2) istung toimub väljaspool kohtu ruume;
3) tegemist on kohtulahendi kuulutamiseks korraldatud istungiga;
4) tegemist on Riigikohtu istungiga.”.

§ 14. Seaduse jõustumine

 (1) Käesoleva seaduse § 3 punkt 24, § 5 ja § 6 punkt 22 jõustuvad 2018. aasta 1. oktoobril.

 (2) Käesoleva seaduse § 9 punktid 1–5 ja 7–28 ning § 10 jõustuvad 2018. aasta 1. novembril.

 (3) Käesoleva seaduse § 3 punkt 12, § 4 punktid 2 ja 3 ning §-d 11 ja 13 jõustuvad 2019. aasta 1. jaanuaril.

 (4) Käesoleva seaduse § 3 punktid 25–30 jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril.

 (5) Käesoleva seaduse § 1 punkt 4, § 2 punkt 5, § 6 punktid 4, 8–21 ja 23–25, § 7 ning § 9 punkt 6 jõustuvad 2021. aasta 1. jaanuaril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees