Välja kuulutanud
Vabariigi President
24.05.2021 otsus nr 745
Meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 11.05.2021
§ 1. Meresõiduohutuse seaduse muutmine
Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõigetest 4 ja 41 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud § 45 lõige 4”;
2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Vaba aja veetmiseks kasutatavale üle 24-meetrise kogupikkusega laevale ei kohaldata käesoleva seaduse §-e 52–63, 21. peatükki ja § 172.”;
3) paragrahvi 1 täiendada lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Kui käesolevas seaduses nimetatud tunnistuse või muu dokumendi väljastab Transpordiamet, volitatud klassifikatsiooniühing või volitatud turvalisusorganisatsioon elektrooniliselt, peab tunnistus või muu dokument:
1) vastama asjakohases õigusaktis või konventsioonis sätestatud vormi- ja sisunõuetele;
2) sisaldama teavet tunnistuse või muu dokumendi väljaandja kohta;
3) olema elektrooniliselt allkirjastatud;
4) olema numereeritud unikaalse tuvastusnumbriga;
5) olema autentne, usaldusväärne ja terviklik;
6) olema tunnistuse või muu dokumendi kehtivuse osas kontrollitav selle väljaandja veebilehelt.”;
4) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) teisaldatav ujuvvahend – ujuvvahend, millel puuduvad käiturid, mis võimaldaksid sellel iseseisvalt liigelda;”;
5) paragrahvi 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) väikelaev – veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 meetrit (näiteks paat, purjejaht ja kaater), mida kasutatakse vaba aja veetmiseks. Väikelaevana käsitatakse ka 2,5–24-meetrise kogupikkusega veesõidukit, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise või mida renditakse vabaajareisideks, kui see veesõiduk ei vea üle 12 reisija (edaspidi väikelaev, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise), ning veesõidukit, mida kasutatakse väikelaevajuhtide koolituseks. Väikelaevana ei käsitata võistlusspordiks ja treeninguks kasutatavat spordialaliidu märgistatud veesõidukit (näiteks jett, purjelaud ja võistluspurjekas) ning primitiivse konstruktsiooniga veesõidukit (näiteks ruhi, ruup, süst, kanuu ja vesijalgratas);”;
6) paragrahvi 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) kiirreisilaev – majandustegevuseks kasutatav kiirlaev, mis on määratletud 1974. aasta rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel ning selle konventsiooni kehtivates protokollides ja hilisemates muudatustes (edaspidi rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel) ning mis veab üle 12 reisija, välja arvatud kohalikus rannasõidus sõitev käesoleva seaduse § 19 lõike 6 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud B-, C- või D-klassi reisilaev, mille teoreetilisele veeliinile vastav veeväljasurve on alla 500 kuupmeetri ning suurim kiirus on alla 20 sõlme;”;
7) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) õppelaev – laevapere liikmete väljaõppeks ja meresõidupraktika sooritamiseks kasutatav ning vastavalt seadistatud ja mehitatud laev;”;
8) paragrahvi 2 punktid 11, 13 ja 14 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 2 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„12) volitatud klassifikatsiooniühing – juriidiline isik, kellega Transpordiamet on Eesti riigilippu kandvale laevale ja reederile seaduses nimetatud dokumendi väljastamiseks ning nende suhtes toimingu tegemiseks seaduses sätestatud volituste ulatuses sõlminud halduslepingu ja kes juhindub oma tegevuses Eestis kehtivatest õigusaktidest, rahvusvahelistest konventsioonidest ja enda kehtestatud reeglitest;”;
10) paragrahvi 2 punkte 16 ja 23 täiendatakse enne sõna „sisevetel” sõnaga „laevatatavatel”;
11) paragrahvi 2 punktis 18 asendatakse läbivalt sõnad „turvalisuse plaan” sõnaga „turvaplaan” vastavas käändes;
12) paragrahvi 2 punkt 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„25) ajalooline laev – enne 1965. aastat projekteeritud laev, mis on valdavalt ehitatud algupärastest materjalidest ja millel ei ole tehtud olulisi ümberehitusi, või sellise laeva või laevatüübi koopia, mille ehitamisel on kasutatud originaaliga sarnaseid ehitusmaterjale ning millega on võimalik edasi anda ajaloolisi meresõiduoskusi ja -tavasid. Ajaloolise laevana käsitatakse ka enne 1965. aastat projekteeritud laeva, mis ei vasta esimeses lauses loetletud kriteeriumidele, kuid mis on meresõidukultuuri ja -ajaloo säilitamise seisukohalt tähtis;”;
13) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 271 järgmises sõnastuses:
„271) ankruala – navigatsiooniteabes avaldatud piirkond, mis on määratud laeva ankrus seismiseks;”;
14) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:
㤠21. Laevatatavad siseveed
(1) Laevatatavad siseveed (edaspidi siseveed) on Narva jõgi, Peipsi järv, Lämmijärv, Pihkva järv, Emajõgi, Võrtsjärv ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest kuni Jõgeveste sillani, Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani, Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani, Nasva jõgi suudmest kuni 58º13,900'N laiuskraadini, Pirita jõgi suudmest kuni ristlõikeni laiuskraadil 59º27,864'N ja Purtse jõgi suudmest kuni 59º26,059'N laiuskraadini.
(2) Merega ühenduses olevad siseveed on Narva jõe alamjooks tammini, Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani, Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani, Nasva jõgi suudmest kuni 58º13,900'N laiuskraadini, Pirita jõgi suudmest kuni ristlõikeni laiuskraadil 59º27,864'N ja Purtse jõgi suudmest kuni 59º26,059'N laiuskraadini.”;
15) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Transpordiamet” sõnadega „või volitatud klassifikatsiooniühing”;
16) paragrahvi 3 lõiked 3 ja 31 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Alla 24-meetrise pikkusega laeva mõõtmise ja mõõtekirja väljastamise tingimused ning mõõtekirjale kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(31) Kalalaeva kogumahutavuse ja puhasmahutavuse arvutuste tegemisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1130 kalalaevade omaduste määratlemise kohta (ELT L 169, 30.06.2017, lk 1−7).”;
17) paragrahvi 3 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 3 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Transpordiamet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi ja rahvusvahelise konventsiooni osalisriigi pädeva asutuse ning nimetatud riikide pädevate klassifikatsiooniühingute väljastatud tunnistust ja mõõtekirja.”;
19) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Käesoleva paragrahvi lõikeid 7 ja 8 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.”;
20) paragrahv 51 tunnistatakse kehtetuks;
21) paragrahvi 6 lõikest 21 jäetakse välja tekstiosa „, kellega Transpordiamet on sõlminud vastava lepingu,”;
22) paragrahvi 6 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Transpordiamet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi ja rahvusvahelise konventsiooni osalisriigi pädeva asutuse ning nimetatud riikide pädeva klassifikatsiooniühingu väljastatud meresõiduohutusalase auditeerimise tunnistust.
(4) Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalase auditeerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
23) paragrahvi 6 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Vastavuse tunnistuse, ajutise vastavuse tunnistuse, meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse ja ajutise meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu. Transpordiameti tehtava reederi ja laeva meresõiduohutusalase auditeerimise ja sellele eelneva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tasub reeder riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast auditeerimist.”;
24) paragrahvi 7 punktid 1, 2, 5–8, 13 ja 15 tunnistatakse kehtetuks;
25) paragrahvi 7 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) laeva raadiosideseadmete remontimine, kontrollimine ja kaldahooldus;”;
26) paragrahvi 7 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) laeva päästevahendite remontimine, kontrollimine ja katsetamine;”;
27) paragrahvi 7 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) väikelaeva ehitamine;”;
28) paragrahvi 7 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) käesoleva seaduse 5. peatüki kohane laevapere liikme erialane ettevalmistamine, välja arvatud laevakoka koolitus;”;
29) paragrahvi 7 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„14) reederi turvaülema väljaõppe korraldamine;”;
30) paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui käesoleva seaduse § 7 punktis 4 või 41 nimetatud seadme, vahendi või süsteemi tootja on väljastanud isikule loa või tunnistuse toote katsetamiseks või selle hoolduse, kontrolli või remondi tegemiseks, lisatakse selle koopia tegevusloa taotlusele.”;
31) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva seaduse § 7 punktis 41 nimetatud päästevahendite remontimise, kontrollimise ja katsetamise tegevusloa taotlemisel lisatakse taotlusele andmed päästevahendite hooldusjaama vastavuse kohta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel nõuetele.”;
32) paragrahvi 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesoleva seaduse § 7 punktides 10–12 nimetatud tegevusaladel tegevusloa taotlemisel lisatakse taotlusele õppekavad, tehniliste õppevahendite ja valmendite loetelu ning õppejõudude nimekiri.”;
33) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui ta vastab käesolevas seaduses ja rahvusvahelistes meresõiduohutust reguleerivates konventsioonides sätestatud nõuetele.”;
34) paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠10. Teatamiskohustus
Ettevõtja peab esitama Transpordiametile majandustegevusteate järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatus;
2) laevade agenteerimine.”;
35) paragrahvi 111 lõike 51 esimeses lauses ja § 1113 lõike 4 teises lauses asendatakse sõnad „riiklikku järelevalvet” sõnaga „haldusjärelevalvet”;
36) paragrahvi 111 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Laeva turvaülevaatuse tegemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
37) paragrahvi 111 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Laeva turvatunnistuse ja ajutise turvatunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu. Laeva turvaülevaatuse ning turvaplaani ja selle muudatuste läbivaatamise eest tasub reeder riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast ülevaatust või turvaplaani ja selle muudatuste läbivaatamist.”;
38) paragrahv 112 tunnistatakse kehtetuks;
39) paragrahvi 113 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
40) paragrahvi 113 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Laeval säilitatakse turvadeklaratsiooni kolm aastat.”;
41) paragrahvid 118–1112 tunnistatakse kehtetuks;
42) paragrahvi 1117 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kalandustöötunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
43) paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Eestis registreeritud laeva tehnilist järelevalvet teostab Transpordiamet. Laevale kogumahutavusega 500 või enam, välja arvatud riigihaldusülesandeid täitvale laevale, siseveelaevale, ajaloolisele laevale ja teisaldatavale ujuvvahendile, teevad tehnilist ülevaatust Transpordiamet ja volitatud klassifikatsiooniühing. Reederi taotlusel võib volitatud klassifikatsiooniühing teha tehnilist ülevaatust ka alla 500-se kogumahutavusega laevale ning riigihaldusülesandeid täitvale laevale, siseveelaevale, ajaloolisele laevale ja teisaldatavale ujuvvahendile.”;
44) paragrahvi 12 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Laevale, millele volitatud klassifikatsiooniühing väljastab kõik meresõiduohutust tõendavad tunnistused ning millele Transpordiamet on väljastanud meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse, ei tee Transpordiamet merekõlblikkuse tunnistuse või reisijateveo tunnistuse väljastamiseks vajalikku tehnilist ülevaatust ega väljasta nimetatud tunnistusi.”;
45) paragrahvi 13 lõike 2 punktist 3 ja lõike 4 punktist 6 jäetakse välja sõna „kandmist”;
46) paragrahvi 13 lõike 2 punktis 4 ja § 792 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõnad „külastusriigi poolne” sõnaga „külastusriigipoolne” vastavas käändes;
47) paragrahvi 13 lõikes 22 asendatakse sõna „rannasõidupiirkonda” sõnaga „rannasõitu”;
48) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Eestis registreeritava või registreeritud ehitatava või ümberehitatava laeva tehniline dokumentatsioon tuleb esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud korrale.”;
49) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistus on dokumendid, mis tõendavad, et laevale on tehtud tehniline ülevaatus käesoleva seaduse § 13 lõike 4 kohaselt ja laev on tunnistatud käesoleva seaduse kohaselt merekõlblikuks või sisevetel sõidukõlblikuks ning et laev vastab ka teistele käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.”;
50) paragrahvi 17 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Merekõlblikkuse tunnistusele ja sõidukõlblikkuse tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(4) Transpordiamet võib kinnitada laeva kohta väljastatud merekõlblikkuse tunnistuse või reisijateveo tunnistuse kehtivust volitatud klassifikatsiooniühingu ülevaatuse tulemusena väljastatud või kinnitatud tunnistuste alusel, kui laeva eelneva kolme aasta tehniliste ülevaatuste ja laevakontrolli tulemuste põhjal ei ole laeva kinni peetud ning üheski laevakontrolli aktis ei ole nimetatud puudusi rohkem kui viis.”;
51) paragrahvi 17 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „lõike 5” tekstiosaga „lõike 4”;
52) paragrahvi 17 lõige 61 tunnistatakse kehtetuks;
53) paragrahvi 17 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Laeva kasutamine meresõiduks või sõiduks sisevetel on keelatud, kui laeval puudub merekõlblikkuse tunnistus või sõidukõlblikkuse tunnistus, välja arvatud juhul, kui merekõlblikkuse tunnistuse või sõidukõlblikkuse tunnistuse olemasolu ei ole käesoleva seaduse kohaselt nõutud.”;
54) seadust täiendatakse §-dega 172–174 järgmises sõnastuses:
„§ 172. Reisijateveo tunnistus, siseveelaeva reisijateveo tunnistus ja eripüstuvusnõuded
(1) Eesti riigilippu kandval reisilaeval peab olema reisijateveo tunnistus või siseveelaeva reisijateveo tunnistus, mis tõendab, et laevale on tehtud tehniline ülevaatus käesoleva seaduse § 13 lõike 2 kohaselt, laev on tunnistatud merel või sisevetel reisijateveoks kõlblikuks ja vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(2) Kui Transpordiamet väljastab rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel ettenähtud reisilaeva ohutuse tunnistuse, kohalikku rannasõitu tegevale reisilaevale reisilaeva ohutuse tunnistuse või ajaloolise laeva tunnistuse, ei väljasta ta selle reisilaeva kohta reisijateveo tunnistust.
(3) Eesti sadamat külastaval välisriigi lippu kandval reisilaeval peab olema meresõiduohutust tõendav tunnistus, milles on märgitud reisijate lubatud piirarv.
(4) Reisilaeva pardale ei või võtta rohkem reisijaid, kui on märgitud reisijateveo või reisilaeva ohutuse tunnistusel või välisriigi lippu kandva reisilaeva puhul muul meresõiduohutust tõendaval tunnistusel.
(5) Eripüstuvusnõuetele vastavuse kohta teeb tunnistuse väljastaja kande reisiparvlaeva reisijateveo tunnistusele või reisilaeva ohutuse tunnistusele. Kõnealust nõuet kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.
(6) Reisiparvlaeva eripüstuvusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(7) Reisijateveo tunnistusele ja siseveelaeva reisijateveo tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 173. Ajaloolise laeva tunnistus
(1) Transpordiamet väljastab ajaloolisele laevale reederi taotlusel ajaloolise laeva tunnistuse, mis tõendab, et laevale on tehtud tehniline ülevaatus käesoleva seaduse § 13 lõike 1 kohaselt ja laev on tunnistatud merekõlblikuks või sisevetel sõidukõlblikuks ning et laev vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(2) Ajaloolise laeva tunnistus väljastatakse kuni viieks aastaks.
(3) Kui laeva kohta on väljastatud ajaloolise laeva tunnistus, siis ei pea selle laeva kohta kohalikus rannasõidus sõitmiseks väljastama merekõlblikkuse, sõidukõlblikkuse või reisijateveo tunnistust.
(4) Ajaloolise laeva tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 174. Laeva õppelaevana kasutamine
(1) Õppelaevana kasutatava laeva meresõiduohutust tõendavale tunnistusele tehakse mereõppeasutuse taotlusel sellekohane kanne.
(2) Õppelaevana kasutatav laev ei tohi õppetegevusega samal ajal tegeleda muu majandustegevusega, mis ei ole otseselt seotud õppetegevusega.”;
55) paragrahvi 18 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 18. Meresõiduohutust tõendava tunnistuse, merekõlblikkuse tunnistuse, sõidukõlblikkuse tunnistuse, reisijateveo tunnistuse, siseveelaeva reisijateveo tunnistuse ja ajaloolise laeva tunnistuse kehtetuks tunnistamine ning tunnistuse kehtivuse kaotamine
(1) Transpordiamet tunnistab meresõiduohutust tõendava tunnistuse, merekõlblikkuse tunnistuse, sõidukõlblikkuse tunnistuse, reisijateveo tunnistuse, siseveelaeva reisijateveo tunnistuse ja ajaloolise laeva tunnistuse kehtetuks:
1) laeva või selle seadmete konstruktsiooni sellise muudatuse korral, mis kahjustab laeva merekõlblikkust, sisevetel sõidukõlblikkust või reisijateveoks kõlblikkust;
2) laeva või selle seadme sellise vigastuse korral, mis kahjustab laeva merekõlblikkust, sisevetel sõidukõlblikkust või reisijateveoks kõlblikkust, ning vigastust ei ole kõrvaldatud Transpordiameti või volitatud klassifikatsiooniühingu ettekirjutatud viisil.”;
56) paragrahvi 18 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „või sõidukõlblikkuse tunnistus” tekstiosaga „, merekõlblikkuse tunnistus, sõidukõlblikkuse tunnistus, reisijateveo tunnistus, siseveelaeva reisijateveo tunnistus ja ajaloolise laeva tunnistus”;
57) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 19. Laeva projekteerimise, ehitamise, seadistamise ja remontimise nõuded
(1) Laev projekteeritakse, ehitatakse, seadistatakse ja remonditakse käesoleva seaduse ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuete ning klassifikatsiooniühingute reeglite alusel.
(2) Transpordiamet teostab riiklikku järelevalvet ja volitatud klassifikatsiooniühing teostab järelevalvet laevade projekteerimise, ehitamise, seadistamise ja remontimise üle.
(3) Transpordiamet võib käesoleva seaduse 3., 4., 5., 7. ja 10. peatüki sätted jätta kohaldamata või kohaldada neid osaliselt, kui on tagatud laeva ohutus. Erandi tegemisel arvestab Transpordiamet laeva püstuvust, konstruktsiooni, sõidupiirkonda ja sõidupiirkonna hüdrometeoroloogilist eripära.
(4) 24-meetrise või suurema pikkusega kalalaeva sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistusele, vabastuse tunnistusele ja varustuse nimekirja kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ohutusnõuded:
1) 12-meetrise ja suurema kogupikkusega kalalaevale;
2) alla 24-meetrise pikkusega reisilaevale;
3) alla 500-se kogumahutavusega kaubalaevale;
4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetamata laevale niivõrd, kuivõrd need ei ole sätestatud käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 6 alusel kehtestatud või muus õigusaktis või rahvusvahelises konventsioonis.
(6) Kohalikku rannasõitu tegeva reisilaeva ohutusnõuded, reisilaevade klassid, sõidupiirkonnad ja ohutuse tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(7) Sõjalaeva ja enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(8) Käesoleva paragrahvi lõiget 4 ja lõike 5 punkti 1 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale Eesti territoriaal- ja sisemerel ning sisevetel kala püüdvale ja püütud kala Eesti sadamas lossivale kalalaevale.
(9) Käesoleva paragrahvi lõiget 6 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.”;
58) paragrahvi 191 lõikes 3 ja § 22 lõikes 2 asendatakse sõnad „tunnistuse vormi” sõnadega „tunnistusele kantavate andmete loetelu”;
59) paragrahvi 20 lõikes 1 asendatakse sõnad „väljastatavate dokumentide vormid” sõnadega „väljastatavatele dokumentidele kantavate andmete loetelu”;
60) paragrahvi 20 lõikes 2 asendatakse sõnad „diplomite ja kutsetunnistuste vormid” sõnadega „diplomitele ja kutsetunnistustele kantavate andmete loetelu”;
61) paragrahvi 20 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(31) Kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavust eeldatakse, kui selle loomisel on juhindutud standardist EVS-EN ISO 9001 ning meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni ja õigusaktide nõuetest ning kvaliteedisüsteem on asjakohaselt sertifitseeritud. Kvaliteedisüsteemi auditeerimismeeskonna juhil või kaasataval eksperdil peab olema laevaohvitseri kvalifikatsioon ning ta peab tundma valdkonna õigusakte.”;
62) paragrahvi 20 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Mereõppeasutus esitab Transpordiametile kvaliteedisüsteemi välisauditi aruande ühe kuu jooksul välisauditi tegemisest arvates.”;
63) paragrahvi 20 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
64) paragrahvi 20 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(51) Transpordiamet väljastab meresõidudiplomi või kutsetunnistuse:
1) isikule, kes on läbinud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud õigusakti kohase koolituse ja meresõidupraktika ning omandanud asjakohase kutse Eestis tegutsevas või tegutsenud mereõppeasutuses;
2) Eesti kodanikule või Eestis elamisluba või elamisõigust omavale välismaalasele või kodakondsuseta isikule, kes on läbinud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud õigusakti kohase koolituse ja meresõidupraktika ning omandanud asjakohase kutse välisriigis, mille meremeeste väljaõppe korraldus on IMO poolt tunnustatud, tegutsevas või tegutsenud mereõppeasutuses.”;
65) paragrahvi 20 lõige 54 tunnistatakse kehtetuks;
66) paragrahvi 20 lõiget 56 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) välisriigis väljastatud meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelisele konventsioonile vastava meresõidudiplomi vahetamisel samaväärse Eesti meresõidudiplomi vastu;”;
67) paragrahvi 20 lõikes 57 asendatakse sõna „vanemtüürimehena” sõnaga „vanemmehaanikuna”;
68) paragrahvi 21 lõiked 1–3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Reeder peab tagama, et laev on mehitatud spetsialistidega, kes vastavad laevapere liikme kohta kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele, omavad nõuetekohaseid diplomeid ja kutsetunnistusi ning on kantud munsterrolli.
(2) Laevapere liikmena võib asjaomasel ametikohal töötada isik, kes on saanud nõuetekohase väljaõppe ning kellele on õigusaktis nõutud juhul väljastatud asjaomane meresõidudiplom, kutsetunnistus või muu tunnistus. Alla 12-meetrise kogupikkusega laeva, välja arvatud reisilaeva, juhtimiseks piisab väikelaevajuhi tunnistusest.
(3) Laeva juhtkonna liikme meresõidudiplomi ja kutsetunnistuse juurde kuulub Transpordiameti väljastatud kinnitusleht, mis annab õiguse töötada kinnituslehel märgitud ametikohal. Kinnituslehte ei nõuta kohalikku rannasõitu tegeval alla 200-se kogumahutavusega laeval, välja arvatud reisilaeval, töötavalt laeva juhtkonna liikmelt.”;
69) paragrahvi 21 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Reisilaeva miinimumkoosseis peab tagama laeval viibivate isikute ohutuse ja vajaduse korral evakueerimise.”;
70) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Ohutu mehitatuse tunnistuse väljastamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.”;
71) paragrahvi 24 lõike 1 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;
72) seadust täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses:
„§ 241. Laeva töökeel
(1) Reeder peab laevapere liikmete vahelise suhtlemise tagamiseks määrama laeva töökeele või -keeled.
(2) Laeva ohutuse ja turvalisusega seotud dokumendid peavad olema laeva töökeeles. Kui laeva töökeeleks ei ole eesti, inglise või vene keel, tõlgitakse laeva ohutuse ja turvalisusega seotud dokumendid eesti või inglise keelde, arvestades seejuures rahvusvahelistes konventsioonides sätestatud laeva dokumentide tõlkimise nõudeid.”;
73) paragrahvi 261 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 261. Tervisekontrolli tegija tunnustamine ja tervishoiuteenuse osutaja kohustus omada kvaliteedisüsteemi”;
74) paragrahvi 261 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) töötab käesoleva paragrahvi lõigete 51–53 nõuetele vastava tervishoiuteenuse osutaja juures.”;
75) paragrahvi 261 täiendatakse lõigetega 51–53 järgmises sõnastuses:
„(51) Tervishoiuteenuse osutaja peab omama kvaliteedisüsteemi, mis vastab lisaks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud nõuetele ka meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuetele, välja arvatud juhul, kui tervishoiuteenuse osutaja tegeleb ainult kohaliku rannasõidu ja sisevete laeva laevapere liikmete tervisekontrolliga.
(52) Kvaliteedisüsteemi kasutusala peab sisaldama sellise isiku tervisekontrolli valdkonda, kes asub õppima või õpib rahvusvahelist meresõitu ja lähisõitu tegeva laeva laevapere liikme tasemeharidust andvas mereõppeasutuses, et omandada meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud kvalifikatsioon.
(53) Tervishoiuteenuse osutaja tagab kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavuse sõltumatu hindamise kuni viieaastaste ajavahemike järel. Tervishoiuteenuse osutaja esitab Transpordiametile hindamise aruande ühe kuu jooksul pärast hindamist.”;
76) paragrahvi 261 lõiget 6 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) arst töötab selle tervishoiuteenuse osutaja juures, kellel puudub nõuetele vastav kvaliteedisüsteem.”;
77) paragrahvi 261 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;
78) paragrahvi 262 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Tervisekontrolli otsusega mittenõustuv isik võib pöörduda avaldusega selle tervishoiuteenuse osutaja poole, kelle juures tervisekontrolli otsuse teinud arst töötab. Tervishoiuteenuse osutaja kaasab avalduse lahendamisse sõltumatu eksperdi ning annab tervishoiuteenusele hinnangu ühe kuu jooksul avalduse esitamisest arvates.”;
79) paragrahvi 29 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Meremeeste registri eesmärk on laevapere liikmete, lootside, laevaliikluse korraldamise süsteemi ja raadioside operaatorite kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ning lootsitasõidu lubade taotlemise ja nende väljastamise aluseks olevate andmete ning tehtud otsuste elektrooniline talletamine, süstematiseerimine ja asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning nende andmete alusel järelevalve teostamine.
(2) Meremeeste registri vastutav töötleja on Transpordiamet.
(3) Vastutav töötleja võib meremeeste registri pidamise eesmärgi täitmiseks töödelda muu seaduse alusel teistesse andmekogudesse kogutud isikuandmeid, sealhulgas põhjendatud juhul terviseandmeid ja biomeetrilisi andmeid, või ise võtta isikult biomeetrilisi andmeid ja neid töödelda. Biomeetrilised andmed käesoleva seaduse tähenduses on näokujutis, allkiri ja allkirjakujutis.
(4) Meremeeste registrisse kantavate andmete täpsem koosseis ja nende säilitamise tähtaeg sätestatakse meremeeste registri põhimääruses.
(5) Meremeeste registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
80) seaduse 7. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7. peatükk
REISILAEVAL VIIBIVATE ISIKUTE ÜLE ARVESTUSE PIDAMINE”;
81) paragrahvid 32 ja 33 tunnistatakse kehtetuks;
82) paragrahvi 35 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Kui enda tarbeks ehitatud väikelaeval või kasutusele võetud väikelaeval, millele ei kohaldu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 354, 28.12.2013, lk 90–131) nõuded, puuduvad nõuetekohased dokumendid ja ehitaja paigaldatud plaat, määrab väikelaeva kogupikkuse, laiuse ja parda kõrguse ning kehtestab sõidupiirkonna, hüdrometeoroloogilistest oludest tulenevad piirangud, lubatud suurima koormuse, lubatud suurima mootori võimsuse, pardale lubatud suurima inimeste arvu ja teeb kindlaks muud vajalikud andmed ning kannab need käesoleva seaduse § 36 lõikes 6 nimetatud kontrollakti Transpordiamet.”;
83) paragrahvi 351 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „väljastamise” sõnadega „taotluse läbivaatamise”;
84) paragrahvi 352 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Vajaduse korral väljastab Transpordiamet teisaldatava registreerimismärgi. Teisaldatava registreerimismärgi võib väljastada väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette valmistavale või uute väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ning jettide hulgi- ja jaemüügi õigusega ettevõtjale.
(3) Teisaldatavat registreerimismärki tohib kasutada ainult Eestisse müügiks toodud või Eestis valmistatud väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti müügieelsel proovi- või katsesõidul.”;
85) paragrahvi 353 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „väikelaeval” sõnadega „või jetil”;
86) paragrahvi 353 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) väikelaeval puuduvad nõuetekohased dokumendid ja ehitaja paigaldatud plaat või puudub Transpordiameti väljastatud käesoleva seaduse § 36 lõikes 6 nimetatud kontrollakt.”;
87) paragrahvi 354 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 354. Väikelaeva ja jeti tehnilisele seisundile ning väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva varustusele esitatavad nõuded”;
88) paragrahvi 354 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Alla 12-meetrise kogupikkusega laevale, välja arvatud reisilaevale, lootsilaevale ja sadamateenuseid osutavale laevale, kohaldatakse väikelaeva varustusele kehtestatud nõudeid.”;
89) paragrahvi 354 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Nõuded väikelaeva varustusele ja sellise väikelaeva, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, ohutusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
90) paragrahvi 355 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Välisriigi lippu kandva väikelaevana käsitatakse käesolevas seaduses muu hulgas välisriigis registreeritud väikelaeva. Väikelaeva lipuriigina käsitatakse käesolevas seaduses muu hulgas väikelaeva registririiki.”;
91) paragrahvi 356 lõike 4 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;
92) paragrahvi 36 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Väikelaeva tehnilise ülevaatuse teeb Transpordiamet.”;
93) paragrahvi 36 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:
„(51) Väikelaeva registreerimiseelset ülevaatust teeb Transpordiamet. Esmakordselt registrisse kantava väikelaeva registreerimiseelset ülevaatust võib lisaks Transpordiametile teha Transpordiametiga asjaomase lepingu sõlminud väikelaeva tootja või tootja volitatud esindaja toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses (edaspidi tootja või tootja volitatud esindaja) või nende tunnustatud levitaja või importija toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses (edaspidi levitaja või importija).
(52) Jeti registreerimiseelse ülevaatuse teeb Transpordiamet või Transpordiametiga asjaomase lepingu sõlminud jeti tootja või tootja volitatud esindaja või levitaja või importija.”;
94) paragrahvi 36 lõikes 9 asendatakse sõnad „Eesti merealadel ja” sõnadega „Eesti territoriaal- ja sisemerel ning”;
95) paragrahvi 36 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Tasu eest vabaajareiside korraldamiseks kasutatava väikelaeva tehnilise ülevaatuse, väikelaeva konstruktsioonilise ümberehituse järgse tehnilise ülevaatuse, enda tarbeks ehitatud väikelaeva tehnilise ülevaatuse, väikelaevaks ümberregistreeritava laeva tehnilise ülevaatuse, omaniku soovil väikelaeva tehnilise ülevaatuse, enne väikelaeva registreerimist Transpordiametis tehtava täiendava tehnilise ülevaatuse ning jeti tehnilise ülevaatuse eest tuleb tasuda riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast ülevaatuse toimumist. Enne riigilõivu tasumist ei väljasta Transpordiamet kontrollakti ega ankeeti laeva või jeti tehniliste andmete kohta.”;
96) paragrahvi 37 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Väikelaeva juht vastutab väikelaeva ohutu kasutamise eest ja väikelaeva pardal viibija on kohustatud täitma väikelaevajuhi vastavasisulisi korraldusi. Väikelaeva kasutamisel ei tohi seada ohtu väikelaevas viibijat ja kaasliiklejat ega kahjustada ümbritsevat keskkonda ning tekitada reostust. Väikelaevajuht peab tagama väikelaeva tehnilise korrasoleku, pääste-, ohutus- ja muu nõutava varustuse olemasolu ja kasutusvalmiduse ning väikelaeva ohutu liiklemise.”;
97) paragrahvi 37 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Isiku väikelaeva juhtimise õigust tõendava dokumendina ja meresidevahendi kasutamise õigust tõendava dokumendina tunnustatakse Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi või tema volitusel välja antud väikelaevajuhi tunnistust ja käesoleva seaduse § 39 lõikes 7 nimetatud tunnistusi.”;
98) paragrahvi 37 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „dokumendinõudeid” sõnadega „ja väikelaeva juht ei ole Eesti kodanik või Eestis elamisluba või elamisõigust omav välismaalane”;
99) paragrahvi 39 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 39. Väikelaeva juhile esitatavad nõuded ning väikelaevajuhi tunnistuse väljaandmine ja kehtetuks tunnistamine”;
100) paragrahvi 39 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Väikelaeva juhi teadmiste ja oskuste ning väljaõppe nõuded, eksamineermise, tunnistuse taotlemise ja väljastamise korra ning tunnistuste vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
101) paragrahvi 39 lõikes 31 asendatakse sõnad „liiklusregistri volitatud töötleja” sõnaga „Transpordiamet” vastavas käändes;
102) paragrahvi 39 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Väikelaevajuhi tunnistuse väljastab Transpordiamet. Transpordiamet väljastab väikelaevajuhi tunnistuse isikule, kes on sooritanud sellekohase eksami ja on vähemalt 15 aastat vana ning kelle tervislik seisund vastab B-kategooria mootorsõidukijuhi tervisele esitatud nõuetele.”;
103) paragrahvi 39 täiendatakse lõigetega 41−44 järgmises sõnastuses:
„(41) Väikelaevajuhi tunnistus väljastatakse kehtivusajaga kümme aastat.
(42) Väikelaevajuhi tunnistus väljastatakse kümne tööpäeva jooksul sellekohase taotluse esitamisele järgnevast päevast arvates.
(43) Väikelaevajuhi tunnistus antakse omanikule üle Transpordiametis või toimetatakse tema taotlusel kätte lihtkirjaga Eesti riigi sisesele postiaadressile. Kui isik ei ole tunnistust lihtkirjaga kätte saanud kümne tööpäeva jooksul tunnistuse taotluse esitamisest arvates, peab ta sellest Transpordiametit teavitama.
(44) Transpordiamet tunnistab väikelaevajuhi tunnistuse kehtetuks:
1) tunnistuse kaotamise, hävimise või varguse korral;
2) kui isik on tunnistuse taotlemisel esitanud valeandmeid või on tunnistuse saanud pettuse teel;
3) kui isikule on väljastatud uus väikelaevajuhi tunnistus;
4) kui isik ei ole lihtkirjaga väljastatud väikelaevajuhi tunnistust kätte saanud kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates;
5) kui isik ei ole tunnistust välja võtnud 12 kuu jooksul tunnistuse valmimisele järgnevast päevast arvates.”;
104) paragrahvi 39 lõiget 7 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Piirangutega raadiosideoperaatori ja raadiosideoperaatori tunnistused meresidevahendi kasutamiseks väikelaeval kehtivad kinnitusleheta.”;
105) paragrahvi 39 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Väikelaevajuhi tunnistuse ja väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistuse väljastamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.”;
106) paragrahv 391 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 391. Jeti kasutamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse väljaandmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Jetijuht vastutab jeti ohutu kasutamise eest ja on kohustatud enne väljasõitu tutvustama kaassõitjale jetisõidul kehtivaid ohutusnõudeid. Jeti kasutamisel ei tohi seada ohtu kaassõitjat ja kaasliiklejat ega kahjustada ümbritsevat keskkonda ning tekitada reostust. Jetijuht on kohustatud enne väljasõitu kontrollima jeti korrasolekut ja varustuse komplektsust, sõidu ajal jälgima jeti tehnilist seisukorda ja tagama kaassõitjale jetisõidu ohutuse ning täitma ohutu meresõidu reegleid või sisevetel liiklemise korra nõudeid.
(2) Jetti võib juhtida jetijuhi tunnistust või väikelaeva juhtimise õigust omav vähemalt 15 aasta vanune isik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul.
(3) Jetijuhi tunnistuse väljastab Transpordiamet kehtivusajaga kümme aastat.
(4) Jetijuhi tunnistus väljastatakse kümne tööpäeva jooksul sellekohase taotluse esitamisele järgnevast päevast arvates.
(5) Jetijuhi tunnistust ei nõuta isikult spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud võistlus- või treeningjeti juhtimisel võistluse või treeningu ajal, kui spordialaliit on talle väljastanud võistluslitsentsi, milles peavad sisalduma vähemalt võistluslitsentsi number, isiku nimi, isikukood, spordiklubi nimi ja registrikood.
(6) Alla 15-aastane isik võib juhtida jetti ja tal ei pea olema jetijuhi tunnistust spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud võistlus- või treeningjeti juhtimiseks võistluse või treeningu ajal, kui ta teeb seda seadusliku esindaja nõusolekul ja spordialaliit on talle väljastanud litsentsi.
(7) Jetijuhi tunnistus antakse omanikule üle Transpordiametis või toimetatakse tema taotlusel kätte lihtkirjaga Eesti riigi sisesele postiaadressile. Kui isik ei ole tunnistust lihtkirjaga kätte saanud kümne tööpäeva jooksul tunnistuse taotluse esitamisest arvates, peab ta sellest Transpordiametit teavitama.
(8) Transpordiamet tunnistab jetijuhi tunnistuse kehtetuks:
1) tunnistuse kaotamise, hävimise või varguse korral;
2) kui isik on tunnistuse taotlemisel esitanud valeandmeid või on tunnistuse saanud pettuse teel;
3) kui isikule on väljastatud uus jetijuhi tunnistus;
4) kui isik ei ole lihtkirjaga väljastatud jetijuhi tunnistust kätte saanud kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates;
5) kui isik ei ole tunnistust välja võtnud 12 kuu jooksul tunnistuse valmimisele järgnevast päevast arvates.
(9) Jeti juhtimisel peab jetijuhil kaasas olema jeti juhtimise õigust tõendav dokument, kui selle olemasolu on nõutud. Kui jetijuhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis väljastatud jeti juhtimise õigust tõendava dokumendi kaasaskandmine Eesti piires kohustuslik.
(10) Jett tuleb peatada järelevalveametniku nõudmisel. Kui peatumise manööver on jetijuhi hinnangul jetile ohtlik, võib jetijuht leppida järelevalveametnikuga kokku lähima ohutu kontrollimise koha ja aja.
(11) Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded, eksamineerimise, tunnistuse taotlemise ja väljastamise korra ning tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(12) Jetijuhi tunnistuse väljastamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.”;
107) paragrahvi 41 lõikeid 2−4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Eesti riigilippu kandval laeval, mille kogumahutavus on 20 ja enam, peab olema Transpordiameti või volitatud klassifikatsiooniühingu kinnitatud püstuvuse informatsioon.
(3) Last tuleb paigutada ja kinnitada reederi väljatöötatud ning Transpordiameti või volitatud klassifikatsiooniühingu kooskõlastatud juhendi kohaselt. Juhendit ei nõuta tahke või vedela mahtlasti veol. Välisriigi lippu kandval laeval peab olema selle riigi pädeva asutuse või pädeva klassifikatsiooniühingu poolt kooskõlastatud lasti paigutamise ja kinnitamise juhend.
(4) Transpordiamet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi ja rahvusvahelise konventsiooni osalisriigi pädeva asutuse ning nimetatud riikide pädeva klassifikatsiooniühingu kinnitatud püstuvuse informatsiooni ning kooskõlastatud lasti paigutamise ja kinnitamise juhendit.”;
108) paragrahvi 42 lõikest 21 jäetakse välja sõnad „käesoleva seaduse kohaselt tunnustatud kemikaalitankerite lastimisoperatsioonide ülevaataja või”;
109) paragrahvi 43 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Alla 24-meetrise pikkusega laeva minimaalse vabaparda määramise nõuded ning tekklaeva pikkusega 15 meetrit ja enam, tekklaeva pikkusega alla 15 meetri ja tekita laeva vabapardamärgi tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
110) seaduse 101. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„101. peatükk
LAEVADELT MEREREOSTUSE NING LAEVADE KAUDU KAHJULIKE VEEORGANISMIDE JA HAIGUSTEKITAJATE ÜLEKANDUMISE VÄLTIMINE”;
111) paragrahvi 441 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 441. Laevadelt merereostuse ning laevade kaudu kahjulike veeorganismide ja haigustekitajate ülekandumise vältimine
(1) Laev on kohustatud täitma rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni ning laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooni (edaspidi ballastvee konventsioon) nõudeid ning nende piirkondlike kokkulepete nõudeid, mis on Eesti suhtes jõustunud, kui need on nimetatud konventsioonide nõuetest rangemad.”;
112) paragrahvi 442 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevale väljastatakse pärast laeva ülevaatust AFS-konventsiooni nõuete täitmise kohta kattumisvastase süsteemi rahvusvaheline tunnistus. Tunnistuse väljastab Transpordiamet või volitatud klassifikatsiooniühing.
(3) Vähemalt 24-meetrise kogupikkusega ning alla 400-se kogumahutavusega laeval, mis kannab AFS-konventsiooni osalisriigi lippu, peab olema reederi või reederi esindaja allkirjastatud kattumisvastase süsteemi deklaratsioon, millele on lisatud asjakohased dokumendid.”;
113) paragrahvi 443 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.”;
114) seaduse 101. peatükki täiendatakse §-dega 444–446 järgmises sõnastuses:
„§ 444. Ballastvee käitlemise nõuetest vabastuse andmine
(1) Ballastvee konventsiooni reeglis A-4 sätestatud ballastvee käitlemise nõuetest vabastuse annab Transpordiamet käesoleva seaduse § 445 lõikes 1 nimetatud riskihindamise tulemuse põhjal.
(2) Vabastuse saamiseks esitab reeder Transpordiametile taotluse, milles on toodud andmed ja dokumendid laeva kohta, millele vabastust taotletakse, samuti laeva marsruudi ja ballastvee käitlemise korralduse kohta ning riskihindamiseks kogutud andmed ja dokumendid.
(3) Transpordiamet annab laevale vabastuse, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) vabastuse andmise tulemusena ei satu ohtu inimelu või -tervis ega saa kahjustatud keskkond, vara või loodusvara;
2) laev sõidab ainult kindlaksmääratud sadamate vahel ega sega ballastvett ja selle setteid teistest sadamatest pärit ballastvee ja selle setetega.
(4) Transpordiamet annab laevale vabastuse kuni viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui riskihindamiseks kogutud andmete ajakohasuse lõpuni.
(5) Reeder on kohustatud Transpordiametit viivitamata teavitama kõigist muudatustest, mis mõjutavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vabastuse andmise aluseks olevaid tingimusi.
(6) Vabastuse andmisest teavitab Transpordiamet viivitamata IMO-t.
(7) Vabastus peab olema kantud laeva ballastvee käitlemise plaani ja ballastvee raamatusse.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluses esitatavate andmete ja dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
§ 445. Vabastuse andmise riskihindamine ja vahehindamine
(1) Riskihindamine on menetlus, mille käigus Keskkonnaministeerium hindab, kas käesoleva seaduse § 444 lõikes 1 nimetatud vabastuse andmise tulemusena võib ohtu sattuda inimelu või -tervis või saada kahjustatud keskkond, vara või loodusvara.
(2) Riskihindamine viiakse läbi vastavalt ballastvee konventsiooni nõuetele ning konventsiooni rakendamiseks vastuvõetud rahvusvahelistele ja regionaalsetele juhistele.
(3) Riskihindamiseks vajalike andmete kogumise kulud kannab käesoleva seaduse § 444 lõikes 2 nimetatud taotluse esitaja.
(4) Vahehindamine on menetlus, mille viib Keskkonnaministeerium läbi käesoleva seaduse § 444 lõikes 1 nimetatud vabastuse andmise järgselt ning mille käigus hinnatakse, kas vabastuse andmise aluseks olnud ja riskihindamiseks esitatud andmed on jätkuvalt ajakohased. Vahehindamine viiakse läbi üks kord viie aasta jooksul, vabastuse kehtivuse teise ja kolmanda aasta vahel, vabastuse andmise päevast arvates.
(5) Riskihindamise ja vahehindamise läbiviimiseks esitatavate andmete ja dokumentide loetelu ning menetluse läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 446. Vabastuse andmisest keeldumine ja vabastuse kehtetuks tunnistamine
(1) Transpordiamet keeldub laevale vabastuse andmisest, kui:
1) vabastuse andmise tulemusena võib ohtu sattuda inimelu või -tervis või saada kahjustatud keskkond, vara või loodusvara;
2) taotluses on esitatud valeandmeid;
3) riskihindamiseks kogutud andmed ei ole piisavad või andmed või nende kogumine ei vasta nõuetele ning puudust ei ole võimalik kõrvaldada ilma andmeid uuesti kogumata.
(2) Transpordiamet tunnistab laevale antud vabastuse kehtetuks, kui:
1) selgub, et vabastuse andmise aluseks olnud taotluses on esitatud valeandmeid;
2) vahehindamise tulemusel selgub, et vabastuse andmise aluseks olnud ja riskihindamiseks esitatud andmed ei ole ajakohased ning puudust ei ole võimalik kõrvaldada;
3) ei ole täidetud käesoleva seaduse § 444 lõike 3 punktis 1 või 2 sätestatud tingimus.
(3) Vabastuse kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisel peatub laevale antud vabastuse kehtivus kuni menetluse lõppemiseni ning nimetatud perioodil tuleb laeval ballastvett käidelda ballastvee konventsioonis sätestatud korras.
(4) Vabastuse peatumisest ja vabastuse kehtetuks tunnistamisest teavitab Transpordiamet viivitamata IMO-t.
(5) Vabastuse andmisest keeldumise ja vabastuse kehtetuks tunnistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;
115) paragrahvi 45 lõiget 8 täiendatakse pärast sõna „trassile” sõnadega „või kaablialale”;
116) paragrahvi 45 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Üldkasutataval veeteel veeliiklust takistavaks tegevuseks, mis ei ole reguleeritud rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni nõuetega või käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktiga, on vaja Transpordiameti luba. Laevateel ja laevaliiklusteeninduse ning Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonnas on veeliiklust takistavaks tegevuseks vaja Transpordiameti luba.”;
117) paragrahvi 45 täiendatakse lõigetega 91–94 järgmises sõnastuses:
„(91) Veeliiklust takistavaks tegevuseks on korraldatav võistlus, sukeldumine, õppus, laskeharjutus, miinitõrjetöö, lõhkekeha kahjutustamine, uurimis-, ehitus- ja süvendustöö, seadme või objekti paigaldamine ning muu sellesarnase mõjuga tegevus.
(92) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud loa saamiseks esitab tegevuse korraldaja hiljemalt üks tööpäev enne sukeldumise, miinitõrjetöö ja lõhkekeha kahjutustamise algust Transpordiametile kirjaliku taotluse, milles on kirjeldatud kavandatavat tegevust ning määratud kindlaks selle tegemise piirkond ja aeg. Transpordiamet annab loa või keeldub selle andmisest enne kavandatava tegevuse algust. Loa andmisel teavitab Transpordiamet vajaduse korral veeliiklejaid veeliiklust takistavast tegevusest. Transpordiamet ei anna luba, kui kavandatav tegevus ei võimalda tagada veeliikluse ohutust.
(93) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud loa saamiseks esitab tegevuse korraldaja muu tegevuse kui käesoleva paragrahvi lõikes 92 nimetatud tegevuse puhul vähemalt 20 tööpäeva enne kavandatava tegevuse algust Transpordiametile kirjaliku taotluse, milles on kirjeldatud kavandatavat tegevust ning määratud kindlaks selle tegemise piirkond ja aeg. Transpordiamet annab loa või keeldub selle andmisest 20 tööpäeva jooksul kirjaliku taotluse esitamisest arvates, kuid hiljemalt üks tööpäev enne kavandatava tegevuse algust. Loa andmisel teavitab Transpordiamet vajaduse korral veeliiklejaid veeliiklust takistavast tegevusest. Transpordiamet ei anna luba, kui kavandatav tegevus ei võimalda tagada veeliikluse ohutust.
(94) Kalapüügil on veekogul keelatud takistada veeliiklust navigatsiooniteabes avaldatud laevateel ja ankrualal. Merel ning Peipsi, Lämmi-, Pihkva ja Võrtsjärves, kui laevatee külgi ei ole avaldatud, ei tohi takistada veeliiklust lähemal kui 150 meetrit laevatee teljest.”;
118) paragrahvi 47 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „rajamist” tekstiosaga „, hooldamist”;
119) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 41–47 järgmises sõnastuses:
„(41) Hüdrograafilise mõõdistustöö tegemiseks on vaja Transpordiameti luba. Pärast töö tegemist tuleb Transpordiametile heakskiitmiseks esitada mõõdistustöö aruanne. Transpordiamet keeldub loa andmisest või aruande heakskiitmisest, kui kavandatav või tehtud mõõdistustöö ei võimalda tagada ohutut veeliiklust või kui mõõdistustehnoloogia ja -metoodika ei võimalda saavutada nõutud täpsusklassile vastavaid tulemusi.
(42) Navigatsiooniteabes võib kasutada üksnes heakskiidetud mõõdistustöö aruandes kajastatud mõõdistusandmeid.
(43) Navigatsioonimärgistuse rajamiseks, paigaldamiseks, muutmiseks ja eemaldamiseks on vaja Transpordiameti luba. Transpordiamet keeldub loa andmisest, kui navigatsioonimärgistuse projekteerimisel ei ole lähtutud või eemaldamisel ei lähtuta ohutu meresõidu põhimõtetest ja tavadest. Eeldatakse, et navigatsioonimärgistuse rajamine, paigaldamine, muutmine või eemaldamine vastab ohutu meresõidu põhimõtetele ja tavadele, kui projekteerimisel või eemaldamisel on lähtutud Rahvusvahelise Tuletornide ja Meremärkide Administratsioonide Assotsiatsiooni (IALA) ning Maailma Veetransporditaristu Liidu (PIANC) juhenditest ja soovitustest.
(44) Navigatsiooniteabes avaldatava navigatsioonimärgistuse kiidab pärast selle rajamist, paigaldamist ja muutmist heaks Transpordiamet. Transpordiamet keeldub navigatsioonimärgistuse heakskiitmisest, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 43 nimetatud loa taotlemisel esitatud projektile.
(45) Transpordiamet peab hüdrograafia infosüsteemi, mille eesmärgiks on hüdrograafiliste andmete kogumise korraldamine ja töötlemine, et tagada riigiasutustele õigusaktidest tulenevate veeliikluse ohutuse või keskkonnakaitsega seotud ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed.
(46) Transpordiamet peab navigatsioonimärkide andmekogu, mille eesmärgiks on navigatsioonimärkide üle arvestuse pidamine ja navigatsioonimärkide nõuetele vastavuse kontrollimine, et tagada veeliikleja õigeaegne teavitamine navigatsioonimärkide olemasolust ning töökorras olekust ja tagada riigiasutustele õigusaktidest tulenevate veeliikluse ohutuse ning keskkonnakaitse valdkondliku juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed.
(47) Hüdrograafia infosüsteemi ja navigatsioonimärkide andmekogu vastutav töötleja on Transpordiamet.”;
120) paragrahvi 47 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Hüdrograafiliste mõõdistustööde loetelu, loa andmise ja mõõdistustöö aruande heakskiitmise korra ning nõuded mõõdistustöö tegemisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(6) Navigatsioonimärgistuse rajamise, paigaldamise ja muutmise ning märgistusest teavitamise nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
121) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„(7) Hüdrograafia infosüsteemi põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(8) Navigatsioonimärkide andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
122) paragrahvi 491 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Keskkonnaagentuur koostab Eesti merealade ja sisevete ilmateated, ilmaprognoosid, tormihoiatused ning jääprognoosid ja jääkaardid ning edastab nimetatud teabe tasuta Transpordiametile ning avaldamiseks Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele ja Eesti Rahvusringhäälingule.”;
123) paragrahvi 504 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, mis koostatakse laeva ülddeklaratsiooni või lootsikviitungi alusel”;
124) paragrahvi 505 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Pukseerimise puhul lähtutakse kogumahutavuse arvestamisel puksiirkoosseisu kuuluva vedurlaeva ja pukseeritavate veesõidukite kogumahutavuste summast.”;
125) paragrahvi 51 lõiget 23 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Laevaliiklusteenused on infoteenus, navigatsiooniabiteenus ja liikluse organiseerimise teenus.”;
126) paragrahvi 51 lõikes 5 asendatakse sõnad „kutsetunnistuse vormi ja” sõnadega „kutsetunnistusele kantavate andmete loetelu ja kutsetunnistuse”;
127) paragrahvi 52 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Üle 24-meetrise kogupikkusega laeva ja reisilaeva kapten on laeva sisenemisel laevaliiklusteeninduse Tallinna piirkonda ning 300-se ja suurema kogumahutavusega laeva ning reisilaeva kapten on laeva sisenemisel laevaliiklusteeninduse läänepiirkonda ja laevaliiklusteeninduse idapiirkonda kohustatud sellest teatama laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile ning edastama informatsiooni oma laeva kohta vastavalt käesoleva seaduse § 51 lõike 3 alusel kehtestatud korrale.”;
128) paragrahvi 52 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Laevaliiklusteeninduse piirkonnas osutab laevaliikluse korraldamise süsteemi operaator laevadele laevaliiklusteenuseid. Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori osutatud laevaliiklusteenuse kasutamine ei vabasta kaptenit vastutusest.”;
129) paragrahvi 531 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Eesti sadamat külastav reisilaev ning 300-se ja suurema kogumahutavusega laev, mis ei ole reisilaev, peab olema varustatud A-klassi automaatse identifitseerimissüsteemi (Automatic Identification System – AIS) seadmega (edaspidi AIS-seade), mis vastab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel V peatüki ja käesoleva seaduse § 191 lõike 3 alusel kehtestatud õigusakti nõuetele.”;
130) paragrahvi 531 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Laeva AIS-seade peab kajastama kehtivaid andmeid ja olema sisse lülitatud, välja arvatud juhul, kui välisleping sätestab navigatsiooniinfo kaitse, või erandjuhul, kui kalalaeva kapten peab väljalülitamist vajalikuks oma laeva ohutuse või turvalisuse huvides.
(3) AIS-seadet ei nõuta:
1) kohalikku rannasõitu tegevalt alla 300-se kogumahutavusega reisilaevalt;
2) 300-se ja suurema, kuid alla 500-se kogumahutavusega laevalt, mis ei ole reisilaev ja mis teeb ainult kohalikku rannasõitu väljaspool laevateid, mida tavaliselt kasutavad AIS-seadmega laevad.”;
131) paragrahvi 532 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Eesti sadamat külastav reisilaev ning 3000-se ja suurema kogumahutavusega laev, mis ei ole reisilaev, peab olema varustatud reisiinfo salvestiga (Voyage Data Recorder – VDR), mis vastab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel V peatüki nõuetele.
(2) Reisiinfo salvestit ei nõuta käesoleva seaduse § 19 lõike 6 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud kohalikku rannasõitu tegevalt B-, C- ja D-klassi reisilaevalt.
(3) Enne 2002. aasta 1. juulit ehitatud kaubalaev võib olla varustatud lihtsustatud reisiinfo salvestiga (Simplified Voyage Data Recorder – S-VDR), mis vastab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel V peatüki nõuetele.
(4) Transpordiamet võib vabastada enne 2002. aasta 1. juulit ehitatud laeva, välja arvatud reisiparvlaeva, reisiinfo salvestiga varustamise nõudest, kui reeder tõendab, et salvesti ühildamine olemasolevate laevaseadmetega on ebapraktiline.
(5) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale. Transpordiamet ei kohalda käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud reisiinfo salvestiga varustamise nõuet enne 2002. aasta 1. juulit ehitatud välisriigi lippu kandvale laevale, välja arvatud reisiparvlaevale, juhul kui laeva lipuriik on laeva kõnealusest nõudest vabastanud.”;
132) paragrahvi 534 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „1–3” tekstiosaga „1 ja 3”;
133) paragrahvi 54 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ning sadamate vahel”;
134) paragrahvi 57 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) riigihaldusülesandeid täitev Eesti riigilippu kandev laev ja riigile teenust osutav laev;”;
135) paragrahvi 57 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) sadamateenust osutav laev, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud erisust, ja Eesti riigilippu kandev süvenduslaevastiku laev;”;
136) paragrahvi 57 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „punktis 1” tekstiosaga „punktis 11”;
137) paragrahvi 57 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kohustuslikust lootsimisest vabastatakse süvendustööde ajal sadama akvatooriumile sisenev ja sealt väljuv välisriigi lippu kandev süvenduslaevastiku laev pärast vähemalt kümmet lootsimist.
(6) Kohustuslikust lootsimisest ei vabastata 500-se või suurema kogumahutavusega kemikaalitankerit ja veeldatud gaasi tankerit ning üle 3000-se kogumahutavusega naftatankerit, välja arvatud punkrilaeva sadamateenuse osutamisel sadamas või ankrualal, mida võib kohustuslikust lootsimisest vabastada käesoleva seaduse §-s 571 sätestatud korras.”;
138) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Puksiirkoosseisule lootsimisest vabastuse kohaldamisel lähtutakse puksiirkoosseisu kuuluva vedurlaeva ja pukseeritavate veesõidukite kogumahutavuste summast ja vedurlaeva lipust.”;
139) paragrahvi 571 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Lootsitasõidu luba ei pea omama käesoleva seaduse § 57 lõike 1 punktides 1, 11, 2 ja 4–7 ning lõigetes 2 ja 5 nimetatud kohustuslikust lootsimisest vabastatud laevad.”;
140) paragrahvi 571 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Kui taotletakse lootsitasõidu luba ja lootsitasõidu vaheaeg ei ole üle 12 kuu, tuleb loa saamiseks sooritada lootsitasõidu eksami teoreetiline osa. Lootsitasõidu loa taotlemisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 3 ja 4, kui varem väljastatud lootsitasõidu loa kehtivusaja lõppemisest on möödunud kuni 24 kuud.”;
141) paragrahvi 571 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Lootsitasõidu loa väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning kapteni ja vanemtüürimehe eksamineerimise korra ning eksamiküsimuste teemade loetelu ja loale kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
142) paragrahvi 571 lõikest 10 jäetakse välja sõnad „ja pikendamise”;
143) paragrahv 572 tunnistatakse kehtetuks;
144) paragrahvist 573 jäetakse läbivalt välja sõnad „ja selle kehtivusaja pikendamisest”;
145) paragrahvi 573 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kui lootsitasõidu loa peatamise ajal lõpeb loa kehtivus, tuleb käesoleva seaduse § 571 kohaselt taotleda uus lootsitasõidu luba.”;
146) paragrahvi 573 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Lootsitasõidu loa kehtetuks tunnistamisel võib reeder taotleda samale isikule uut lootsitasõidu luba 12 kuu möödumisel.”;
147) paragrahvi 58 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Loots ei või olla lootsitava laeva laevapere liige ega teenindatava sadama kapten.”;
148) paragrahvi 58 lõike 22 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) mereloots – laevade lootsimine lootsimispiirkonna ulatuses sõltuvalt kutsetunnistusele kantud piirangutest, kuid mitte suuremate kui 100 000-se kogumahutavusega laevade lootsimine;”;
149) paragrahvi 581 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) olema läbinud vähemalt piirangutega raadiosideoperaatori kursuse ning radarnavigatsiooni ja automaatradarmärkuri (ARPA) ning elektronkaartide kuva- ja informatsioonisüsteemi (ECDIS) kasutamise kursuse ning omama vastavaid tunnistusi;”;
150) paragrahvi 581 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Sadamaloots võib taotleda merelootsi kutset, kui ta on osalenud vähemalt 75 praktilises lootsimises merelootsi või vanemmerelootsi juhendamisel vastavas lootsimispiirkonnas.
(4) Mereloots võib taotleda vanemmerelootsi kutset, kui ta on töötanud lootsimispiirkonnas merelootsina vähemalt nelja aasta jooksul ja teostanud vähemalt 1000 lootsimist, millest vähemalt kümme on praktilised lootsimised vanemmerelootsi juhendamisel.”;
151) paragrahvi 581 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Lootsikandidaat või loots võib taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 2, 3, 4 või 5 nimetatud lootsi kutset, kui viimase 12 kuu jooksul enne vastava taotluse esitamist ei ole lootsikandidaadi või lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist, ohtlikku juhtumit ega laevaõnnetust, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi või lootsikandidaadi vastutus.”;
152) paragrahvi 581 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Lootsi kvalifikatsiooninõuetele vastavust tõendav kutsetunnistus kehtib viis aastat. Kutsetunnistusele lisatakse tingimused, milleks on lootsimispiirkonnad, sadamad ja muud lootsi ettevalmistuse tasemest sõltuvad lootsimise piirangud.”;
153) paragrahvi 581 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Merelootsi kutsetunnistuse esmakordsel väljaandmisel kantakse tunnistusele piirang lootsida mitte suuremat kui 25 000-se kogumahutavusega kemikaali-, veeldatud gaasi või naftatankerit ning mitte suuremat kui 50 000-se kogumahutavusega muud laeva.”;
154) paragrahvi 581 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Lootsi kvalifikatsiooniastme taotlemise, lootsi kutsetunnistuse väljaandmise ja lootsikandidaadi ja lootsi eksamineerimise korra ning eksamiküsimuste teemade loetelu ja kutsetunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
155) paragrahvi 582 teksti muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Lootsi kutsetunnistusele kantud tingimuste muutmiseks esitab loots Transpordiametile asjakohase taotluse.
(2) Lootsimispiirkonna muutmiseks peab loots praktiseerima uues piirkonnas selle piirkonna asjaomase lootsi juhendamisel vähemalt kümnel korral ja sooritama kvalifikatsioonieksami. Kui lootsina tegutsemise viimase 12 kuu jooksul ei ole lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist, ohtlikku juhtumit ega laevaõnnetust, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi vastutus, sooritatakse kvalifikatsioonieksam lihtsustatud korras.
(3) Merelootsile kehtestatud 25 000-se kogumahutavusega kemikaali-, veeldatud gaasi või naftatankeri lootsimise piirangu muutmiseks 50 000-se kogumahutavusega kemikaali-, veeldatud gaasi või naftatankeri lootsimise piiranguks ning 50 000-se kogumahutavusega piirangu muutmiseks kuni 100 000-se kogumahutavusega piiranguks tuleb töötada lootsimispiirkonnas lootsina vähemalt kaks aastat või teha vähemalt 500 lootsimist.
(4) Lootsimispiirkonna sadama piirangu muutmiseks või kaotamiseks tuleb merelootsil praktiseerida lootsimist selle piirkonna sadamas asjaomase lootsi juhendamisel vähemalt kümnel korral ning sooritada kvalifikatsioonieksam asjaomase sadama jaoks.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud piirangut muudetakse või piirang kaotatakse, kui lootsi kutsetunnistusele kantud tingimuste muutmise taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul ei ole lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist, ohtlikku juhtumit ega laevaõnnetust, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi vastutus.
(6) Lootsi kutsetunnistuse tingimuste muutmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
156) paragrahvi 583 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui lootsina tegutsemise viimase 12 kuu jooksul ei ole lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist, ohtlikku juhtumit ega laevaõnnetust, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi vastutus, sooritatakse kvalifikatsioonieksam lihtsustatud korras.”;
157) paragrahvi 583 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Lootsi kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
158) paragrahvi 584 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Transpordiamet keeldub lootsi kutsetunnistuse väljaandmisest, kui:
1) viimase 12 kuu jooksul enne kutsetunnistuse taotlemist on lootsikandidaadi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud ohtlik juhtum või laevaõnnetus, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsikandidaadi vastutus;
2) lootsikandidaat ei soorita kvalifikatsioonieksamit;
3) viimase 12 kuu jooksul enne kutsetunnistuse taotlemist on loots rikkunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõudeid.
(2) Transpordiamet keeldub lootsi kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamisest, kui loots ei soorita kvalifikatsioonieksamit.”;
159) paragrahvi 584 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „rikuti” sõnaga „korduvalt”;
160) paragrahvi 584 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Lootsi kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisel võib taotleda uut lootsi kutsetunnistust 12 kuu möödumisel.
(6) Lootsi kutsetunnistuse väljaandmisest ja kehtivusaja pikendamisest keeldumise ning kutsetunnistuse kehtivuse peatamise ja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
161) paragrahvi 59 lõike 6 teises lauses asendatakse sõna „puksiiri” sõnaga „vedurlaeva”;
162) paragrahvi 60 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui halbade hüdrometeoroloogiliste olude tõttu või muul põhjusel ei ole lootsil võimalik laevale minna, korraldab loots kapteni nõusolekul laeva lootsimist lootsilaevalt või mõnelt teiselt laevalt, välja arvatud teiselt lootsitavalt laevalt. Lootsimiseks teiselt laevalt peab lootsil olema võimalik kasutada laeva liikumise jälgimiseks ja side pidamiseks vajalikke seadmeid. Loots ning laeva kapten peavad olema veendunud, et laeva edasisel liikumisel selliselt on tagatud meresõiduohutus parimal võimalikul viisil.”;
163) paragrahvi 61 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 61. Lootsimise alustamine ja lõpetamine”;
164) paragrahvi 61 lõige 1 loetakse lõikeks 11 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 1 järgmises sõnastuses:
„(1) Lootsimine algab hetkel, kui laev alustab manööverdamist vastavalt lootsi nõuannetele, kuid hiljemalt siis, kui laev siseneb kohustusliku lootsimise piirkonda.”;
165) paragrahvi 61 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
166) paragrahvi 62 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „Transpordiametile” tekstiosaga „, sadamakaptenile ja tööandjale”;
167) paragrahvi 62 lõike 2 punkti 3 teises lauses asendatakse sõnad „kes peab lootsi avastatud puudused tegema kohe teatavaks Transpordiametile” sõnadega „Transpordiametile ja sadamakaptenile”;
168) paragrahvi 62 lõike 2 punktidest 7 ̶ 9, § 64 lõike 3 teisest lausest ja §-st 949 jäetakse välja sõna „oma”
169) paragrahvi 62 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Seaduses nimetatud juhtudel kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatut ka lootsikandidaadi suhtes.”;
170) paragrahvi 62 lõikes 4 asendatakse sõnad „kontroll-lehe vormi” sõnadega „kontroll-lehele kantavate andmete loetelu”;
171) paragrahvi 63 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
172) paragrahvi 64 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 64. Laeva lootsimisest keeldumine”;
173) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Loots keeldub laeva sadamasse või ankrualasse lootsimisest, kui laeval on sadamasse sisenemise keeld, arvestades käesoleva seaduse § 793 lõikes 2 sätestatud erisusi.”;
174) paragrahvi 64 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
175) paragrahvi 66 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Kui kapten on keeldunud laeval oleva lootsi teenustest kohustusliku lootsimise piirkonnas, peab loots jääma laevale uue lootsi saabumiseni.”;
176) paragrahvi 67 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Laevale saabunud loots vormistab lootsikviitungi, millele kantakse lootsimise andmed.
(2) Lootsikviitungile kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
177) paragrahvi 681 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Puksiirkoosseisu lootsimisel märgitakse lootsikviitungile iga puksiirkoosseisu kuuluva veesõiduki kogumahutavus eraldi, lootsimistasu arvestatakse lähtuvalt puksiirkoosseisu kuuluvate veesõidukite kogumahutavuste summast.”;
178) paragrahvi 691 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „raske trauma või”;
179) paragrahvi 691 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõna „vigastused” sõnaga „rikked”;
180) seadust täiendatakse peatükiga 142 järgmises sõnastuses:
„142. peatükk
LAEVADE JÄRELEVALVE ANDMEKOGU
§ 752. Laevade järelevalve andmekogu
(1) Laevade järelevalve andmekogu pidamise eesmärk on Eestis registreeritud laevade, väikelaevade ja teisaldatavate ujuvvahendite ning reederi meresõiduohutuse ja sisevetel sõidu ohutuse ning turvalisuse nõuetele vastavusega seonduvate andmete ja nende alusel Transpordiameti tehtava auditeerimise, ülevaatuse ja riikliku järelevalve toimingute ja menetlustega ning otsuste ja ettekirjutustega seonduvate andmete elektrooniline talletamine, süstematiseerimine ja asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning ülevaadete koostamine.
(2) Laevade järelevalve andmekogu vastutav töötleja on Transpordiamet.
(3) Laevade järelevalve andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis ja nende säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses.
(4) Laevade järelevalve andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
181) paragrahvi 76 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks;
182) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:
„(14) Riiklikku järelevalvet mereõppeasutuse väljaõppe vastavuse üle käesoleva seaduse ning meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuetele teostab Transpordiamet.”;
183) paragrahvi 76 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Transpordiameti pädevuses on riiklik järelevalve laevade tehnilise seisukorra, ohutuse ja turvalisuse üle, deklareeritud sügavuste, navigatsioonimärgistuse ja muude rajatiste navigatsiooniteabele vastavuse üle, Transpordiametilt tegevusloa saanud ettevõtja tegevuse üle kõigil loakohustusega tegevusaladel ning lootsiteenuse nõuetele vastavuse üle. Transpordiameti, politseiasutuse ning muu seaduses sätestatud järelevalveasutuse järelevalveametniku pädevuses on riiklik järelevalve väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide üle.”;
184) paragrahvi 76 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;
185) paragrahvi 76 lõige 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(22) Käesoleva seaduse §-des 351, 356, 37, 39 ja 391 ning § 45 lõikes 4 väikelaevale, alla 12-meetrise kogupikkusega laevale ja jetile sätestatud nõuete ning §-s 354 sätestatud väikelaeva ohutusnõuete ja alla 12-meetrise kogupikkusega laevale kohalduvate varustuse nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet politseiametnik.”;
186) paragrahvi 76 lõiked 3, 7 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;
187) paragrahvi 77 lõike 2 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) isiku tegevus loakohustusega ja teavitamiskohustusega tegevusaladel;”;
188) paragrahvi 78 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui laeval on keelatud sadamast väljuda, on Transpordiamet kohustatud sellest viivitamata teatama politseiasutusele, sadamakaptenile ja lootsiteenuse osutajale.”;
189) paragrahvi 79 lõiked 2 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;
190) paragrahvi 793 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Laeva sadamasse sisenemise keelust teavitab Transpordiamet viivitamata kirjalikult laeva kaptenit, reederit ja lootsiteenuse osutajat.”;
191) paragrahvi 793 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Raskeid naftasaadusi vedava ühekordse põhjaga tankeri Eesti sadamasse sisenemisele ja sadamast väljumisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 530/2012 topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul (ELT L 172, 30.06.2012, lk 3–9).”;
192) paragrahvi 86 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 86. Navigatsioonimärkide ja signaalmärkide loata paigaldamine ja ümberpaigutamine ning navigatsioonimärkide rajamise, paigaldamise ja muutmise ning märgistusest teavitamise nõuete ja korra rikkumine
(1) Navigatsioonimärkide või laevaliiklust reguleerivate signaalmärkide Transpordiameti loata paigaldamise või ümberpaigutamise või navigatsioonimärkide rajamise, paigaldamise või muutmise või märgistusest teavitamise nõuete või korra rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;
193) paragrahvi 9420 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
㤠9420. Veeliiklust takistav loata tegevus
(1) Üldkasutataval veeteel, laevateel või laevaliiklusteeninduse ja Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonnas veeliiklust takistava loata tegevuse eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;
194) paragrahvi 9426 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „905,”;
195) paragrahvi 9426 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(41) Käesoleva seaduse §-s 905 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja merereostuse põhjustamisest ja avastatud merereostusest teavitamata jätmise korral ning §-s 93 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule ka politseiasutus.”;
196) paragrahvi 95 lõiget 8 täiendatakse punktidega 9–11 järgmises sõnastuses:
„9) ballastvee konventsioon;
10) Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvaheline konventsioon;
11) Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsioon.”;
197) paragrahvi 95 lõiget 8 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:
„12) 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol (HNS-konventsiooni) 2010. aasta protokoll.”;
198) paragrahvi 95 lõiked 16 ja 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(16) Käesoleva seaduse § 353 lõike 1 punkte 3 ja 5 ei kohaldata kasutusele võetud väikelaevale, millele ei kohaldu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 354, 28.12.2013, lk 90–131) nõuded.
(17) Käesoleva seaduse § 353 lõike 1 punkti 4 ei kohaldata kasutusele võetud väikelaevale, millele ei kohaldu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL nõuded, ja enne 2005. aasta 31. detsembrit valmistatud jetile.”;
199) paragrahvi 95 lõige 18 tunnistatakse kehtetuks;
200) seadust täiendatakse §-dega 957 ja 958 järgmises sõnastuses:
„§ 957. Enne 2021. aasta 1. juunit väljastatud tegevusload
(1) Isikul, kellel on enne 2021. aasta 1. juunit väljastatud kehtiv laeva raadiosideseadmete, navigatsiooni-, pääste- ja tuletõrjevahendite ning tulekaitsekonstruktsioonide valmistamise, remontimise, kontrollimise ja katsetamise ning raadiosideseadmete kaldahoolduse tegevusluba, on sama tegevusloa alusel õigus alates 2021. aasta 1. juunist tegutseda laeva raadiosideseadmete remontimise, kontrollimise ja kaldahoolduse ning laeva päästevahendite remontimise, kontrollimise ja katsetamise tegevusaladel.
(2) Isikul, kellel on enne 2021. aasta 1. juunit väljastatud kehtiv väikelaevade ehitamise, remontimise, katsetamise ja tehnilise ülevaatuse tegevusluba, on sama tegevusloa alusel õigus alates 2021. aasta 1. juunist tegutseda väikelaevade ehitamise tegevusalal.
(3) Isikul, kellel on enne 2021. aasta 1. juunit väljastatud kehtiv laevapere liikmetele tasemeõppe (kutse- ja kõrgharidus) ning täienduskoolituse korraldamise tegevusluba, on sama tegevusloa alusel õigus alates 2021. aasta 1. juunist tegutseda käesoleva seaduse 5. peatüki kohase laevapere liikme erialase ettevalmistamise tegevusalal, välja arvatud laevakoka koolitus.
(4) Isikul, kellel on enne 2021. aasta 1. juunit väljastatud kehtiv reederi ning laeva, sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusluba, on sama tegevusloa alusel õigus alates 2021. aasta 1. juunist tegutseda reederi turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusalal.
(5) Käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud teatamiskohustus loetakse alates 2021. aasta 1. juunist täidetuks, kui isikul on enne 2021. aasta 1. juunit väljastatud kehtiv tegevusluba §-s 10 nimetatud tegevusaladel tegutsemiseks.
§ 958. Käesoleva seaduse § 19 lõigete 5, 6 ja 7, § 29 lõike 2, § 32 lõigete 2, 7 ja 8 ning § 391 lõike 2 rakendamine
Käesoleva seaduse kuni 2021. aasta 1. juunini kehtinud § 19 lõigete 5, 6 ja 7, § 29 lõike 2, § 32 lõigete 2, 7 ja 8 ning § 391 lõike 2 alusel kehtestatud määrused kehtivad alates 2021. aasta 1. juunist niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seaduse 2021. aasta 1. juunil jõustunud redaktsiooniga, kuni nende kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui 2022. aasta 1. juunini.”;
201) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „muudetud direktiividega 2009/17/EÜ (ELT L 131, 28.05.2009, lk 101–113) ja 2009/18/EÜ (ELT L 131, 28.05.2009, lk 114–127)” tekstiosaga „ning 2011/15/EL (ELT L 49, 24.02.2011, lk 33–36) ja 2014/100/EL (ELT L 308, 29.10.2014, lk 82–87)”;
202) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „komisjoni direktiiv 2014/100/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem (ELT L 308, 29.10.2014, lk 82–87).” tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EL (ELT L 257, 28.08.2014, lk 146–185).”.
§ 2. Kaubandusliku meresõidu seaduse muutmine
Kaubandusliku meresõidu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 59 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Regulaarse reisijateveo või regulaarse merematke korraldamisega võib tegeleda ainult reeder, kes on kindlustanud oma vastutuse reisijale tekitatud kahju eest käesolevas seaduses sätestatud vastutuse piirmäärade ulatuses, arvestades reisijate arvu, mida reisijateveol kasutatav laev võib pardale võtta.”;
2) paragrahvi 60 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „tunnistust” sõnadega „või muud reisijateveo õigust tõendavat tunnistust”;
3) paragrahvi 775 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „ning tõendi vormi”;
4) seaduse 71. peatükki täiendatakse §-dega 776 ja 777 järgmises sõnastuses:
„§ 776. Tunnistus laevavraki eemaldamise vastutuse kindlustuse või muu rahalise tagatise kohta
(1) Eesti lipu all sõitva laeva, mille kogumahutavus on 300 ja enam ning millele kohaldub Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsioon (edaspidi Nairobi konventsioon), omanikul peab olema kindlustus või muu rahaline tagatis, mis vastab Nairobi konventsiooni nõuetele.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kindlustus või muu rahaline tagatis vastab Nairobi konventsiooni nõuetele, väljastab Transpordiamet lõikes 1 nimetatud laevale tunnistuse laevavraki eemaldamise vastutuse kindlustuse või muu rahalise tagatise kohta (edaspidi tunnistus).
(3) Tunnistuse kehtivusaeg ei tohi olla pikem kui tunnistuse väljastamise aluseks oleva kindlustuse või muu rahalise tagatise kehtivusaeg.
(4) Kui kindlustus või muu rahaline tagatis ei vasta Nairobi konventsiooni nõuetele, keeldub Transpordiamet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevale tunnistuse väljastamisest.
(5) Transpordiamet tunnistab tunnistuse kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) kindlustuse või muu rahalise tagatise lõppemisel, kui see lõpeb enne tunnistuse kehtivusaja lõppu;
2) kui ilmneb, et tunnistuse taotlemisel on esitatud valeandmeid.
(6) Tunnistuse taotlemise ja väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(7) Tunnistuse taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
(8) Transpordiamet võib käesolevas paragrahvis sätestatud korda järgides väljastada tunnistuse ka selle riigi lippu kandvale laevale, kes ei ole Nairobi konventsiooni osalisriik.
§ 777. Kindlustuse või muu rahalise tagatise tõendi ja tunnistuse elektrooniline väljastamine
Kui Transpordiamet väljastab käesolevas peatükis nimetatud kindlustuse või muu rahalise tagatise tõendi või tunnistuse elektrooniliselt, peab see vastama meresõiduohutuse seaduse § 1 lõikes 71 sätestatud tingimustele.”;
5) seaduse 71. peatükki täiendatakse §-ga 778 järgmises sõnastuses:
„§ 778. Kindlustuse või muu rahalise tagatise tõend seoses vastutusega ohtlike ja kahjulike ainete põhjustatud kahju eest
(1) Eesti lipu all sõitva laeva, mille kogumahutavus on 200 ja enam ning millele kohaldub 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol 2010. aasta protokoll (edaspidi HNS konventsioon), omanikul peab olema kindlustus või muu rahaline tagatis, mis vastab HNS konventsiooni nõuetele.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kindlustus või muu rahaline tagatis vastab HNS konventsiooni nõuetele, väljastab Transpordiamet lõikes 1 nimetatud laevale kindlustuse või muu rahalise tagatise tõendi seoses vastutusega ohtlike ja kahjulike ainete põhjustatud kahju eest (edaspidi tõend).
(3) Tõendi kehtivusaeg ei tohi olla pikem kui tõendi väljastamise aluseks oleva kindlustuse või muu rahalise tagatise kehtivusaeg.
(4) Kui kindlustus või muu rahaline tagatis ei vasta HNS konventsiooni nõuetele, keeldub Transpordiamet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevale tõendi väljastamisest.
(5) Transpordiamet tunnistab tõendi kehtetuks, kui ilmneb, et tõendi taotlemisel on esitatud valeandmeid.
(6) Tõendi taotlemise ja väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(7) Tõendi taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.
(8) Transpordiamet võib käesolevas paragrahvis sätestatud korda järgides väljastada tõendi ka selle riigi lippu kandvale laevale, kes ei ole HNS konventsiooni osalisriik.”;
6) paragrahv 1241 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 1241. Kindlustuspoliisi ja kindlustuse või muu rahalise tagatise tunnistuse puudumine
(1) Käesoleva seadusega ettenähtud kindlustuspoliisi või kindlustuse või muu rahalise tagatise vastavuse kohta väljastatud tunnistuseta laeva kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 16 000 eurot.”.
§ 3. Naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1969. aasta rahvusvahelise konventsiooni ja naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi asutamise 1971. aasta rahvusvahelise konventsiooni muutmise 1992. aasta protokollidega ühinemise seaduse muutmine
Naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1969. aasta rahvusvahelise konventsiooni ja naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi asutamise 1971. aasta rahvusvahelise konventsiooni muutmise 1992. aasta protokollidega ühinemise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
„§ 31. Kui Transpordiamet väljastab tunnistuse elektrooniliselt, peab see vastama meresõiduohutuse seaduse § 1 lõikes 71 sätestatud tingimustele.”;
2) paragrahvis 5 asendatakse sõna „Keskkonnainspektsioon” sõnaga „Keskkonnaamet”.
§ 4. Punkrikütusereostusest põhjustatud kahju eest kantava tsiviilvastutuse 2001. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse muutmine
Punkrikütusereostusest põhjustatud kahju eest kantava tsiviilvastutuse 2001. aasta rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ning tõendi vormi”;
2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kui Transpordiamet väljastab tõendi elektrooniliselt, peab see vastama meresõiduohutuse seaduse § 1 lõikes 71 sätestatud tingimustele.”.
§ 5. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1811 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Väikelaeva või alla 12-meetrise kogupikkusega laeva” tekstiosaga „Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti”;
2) paragrahvi 186 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 eurot.”;
3) paragrahvi 187 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Lootsitasõidu eksami teoreetilise osa vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 200 eurot.”;
4) paragrahvi 189 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 189. Laevale, reederile, lootsile ja laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile tunnistuse, loa ja kinnituslehe väljastamine
(1) Laevale või reederile meresõiduohutust või keskkonnaohutust tõendava tunnistuse, sõidukõlblikkuse tunnistuse, mõõtekirja, vastavuse tunnistuse, ajutise vastavuse tunnistuse, meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse, ajutise meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse, turvatunnistuse, ajutise turvatunnistuse, ohutu mehitatuse tunnistuse, reisijateveo tunnistuse, siseveelaeva reisijateveo tunnistuse, ajaloolise laeva tunnistuse, laadungimärgi tunnistuse, tunnistuse „Laevaandmete alaline register” või ühekordse ülesõiduloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 6 eurot iga lehekülje eest.”;
5) paragrahvi 189 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või pikendamise”;
6) seadust täiendatakse §-ga 1911 järgmises sõnastuses:
„§ 1911. Laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooni reeglis A-4 sätestatud vabastuse taotluse läbivaatamine
Laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooni reeglis A-4 sätestatud vabastuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 eurot.”;
7) paragrahv 196 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 196. Sadamarajatise esmase, korralise ja täisülevaatuse tegemine
Sadamarajatise esmase, korralise ja täisülevaatuse tegemise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot.”;
8) paragrahv 198 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠198. Isiku sadamakapteniks atesteerimiseks esitamine
Isiku sadamakapteniks atesteerimiseks esitamisel tasutakse riigilõivu 75 eurot.”;
9) seadust täiendatakse §-ga 1981 järgmises sõnastuses:
„§ 1981. Sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusloa taotluse läbivaatamine
Sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 eurot.”;
10) paragrahvis 199 asendatakse läbivalt sõna „tunnustamise” sõnaga „tegevusloa”;
11) paragrahvi 201 täiendatakse läbivalt pärast sõna „tõendi” sõnadega „või tunnistuse”.
§ 6. Sadamaseaduse muutmine
Sadamaseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) väikesadamale, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid, ei kohaldata käesoleva seaduse 2. peatükki, välja arvatud § 4 lõikes 5 sissesõidutee kohta sätestatu ja § 4 lõige 8, ning 3. ja 6. peatükki, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti;”;
2) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks määratud sadamale kohaldatakse käesolevat seadust riigikaitseseadusest tulenevate erisustega.”;
3) paragrahvi 2 punktis 15 asendatakse sõna „veetee” sõnaga „laevatee”;
4) paragrahvi 2 punktis 18 asendatakse tekstiosa „alla 24-meetrise” tekstiosaga „24-meetrise ja väiksema”;
5) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) veesõiduki punkerdamine.”;
6) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sadamale peab olema määratud akvatoorium.”;
7) paragrahvi 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Sadama pidaja korraldab sissesõidutee, akvatooriumi ja sildumiseks vajalike sadamaehitiste haldamist ning hooldamist, sadama navigatsioonimärgistuse rajamist, paigaldamist, hooldamist, muutmist ja eemaldamist, jälgib navigatsiooniteabes avaldatud andmete õigsust, vastutab enda esitatud andmete õigsuse eest ning tagab muutunud andmete viivituseta edastamise Transpordiametile navigatsiooniteabes avaldamiseks.”;
8) paragrahvi 4 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Sadama pidaja peab tagama sadama navigatsioonimärgistuse rajamise, paigaldamise, muutmise, eemaldamise ja märgistusest teavitamise vastavuse meresõiduohutuse seaduse alusel kehtestatud korrale.”;
9) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Akvatooriumi määrab valdkonna eest vastutav minister. Akvatooriumi määramisel kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga akvatooriumi piirid.”;
10) paragrahvi 6 lõike 5 punkti 7, § 8 punkti 7 ja § 9 lõike 6 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „notariaalselt kinnitatud” sõnadega „või digitaalselt allkirjastatud”;
11) paragrahvi 7 lõikes 2, § 8 punktis 2 ning § 9 lõikes 2 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus” sõnadega „valdkonna eest vastutav minister” vastavas käändes;
12) paragrahvi 9 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 9 lõike 7 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) väikesadamas lõpetatakse tasulise sadamateenuse osutamine;”;
14) paragrahvi 9 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
15) paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Sadamakapteni atesteerimise aluseks on Transpordiametile sadama pidaja esitatud taotlus, milles märgitakse sadamakapteni kandidaadi nimi, isikukood, kvalifikatsioon ja sadama nimi.”;
16) paragrahvi 10 lõikest 4 ja § 21 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või sellele vastaval”;
17) paragrahvi 11 lõike 5 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 13 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
19) paragrahvi 13 lõikes 4 ja § 24 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõigetes 1 ja 2” tekstiosaga „lõikes 1”;
20) paragrahvi 16 lõige 12 ning lõike 14 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;
21) paragrahv 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 17. Turvaõppus ja turvaharjutus
(1) Sadama turvaõppuse ja turvaharjutuse korraldab sadama pidaja ning sadamarajatise turvaõppuse ja turvaharjutuse korraldab sadamarajatise valdaja.
(2) Turvaõppuse ja turvaharjutuse eesmärk on kontrollida turvaplaani rakendamist.
(3) Sadamas ja sadamarajatises korraldatava turvaõppuse üheks osaks peab olema vastavas sadamas ja sadamarajatises ohtlike ainete käitlemine.
(4) Sadamas ja sadamarajatises korraldatakse sadama ja sadamarajatise turvaplaani üksikute osade katsetamiseks turvaõppus vähemalt iga kolme kuu järel.
(5) Turvaharjutust, milles osalevad sadamarajatiste turvaülemad koos sadamas selles valdkonnas riiklikku järelevalvet teostavate ametiisikutega ja sadamate ning võimaluse korral laevade turvaülemad, korraldatakse sadamas ja sadamarajatistes vähemalt üks kord kalendriaastas ning turvaharjutuste korraldamise vaheline aeg ei tohi olla rohkem kui 18 kuud.
(6) Sadama ja sadamarajatise turvaõppuse ja turvaharjutuse läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
22) paragrahvi 18 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
23) seadust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:
„§ 201. Sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamine
(1) Sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamiseks peab olema tegevusluba.
(2) Tegevusloa taotluse lahendab Transpordiamet.
(3) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule:
1) sadamarajatise turvaülema kursuse õppekava, mis hõlmab rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel ning selle alusel kehtestatud rahvusvahelises laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksis esitatud sadamarajatise turvaülema pädevuse nõudeid;
2) koolitajate nimekiri ja nende kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad.
(4) Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.”;
24) paragrahvi 21 lõikes 1 asendatakse sõnad „kellel on selleks tööks vajalikud teadmised” sõnadega „kes on läbinud turvaülema väljaõppe tegevusloa saanud ettevõtja juures”;
25) paragrahv 22 tunnistatakse kehtetuks;
26) paragrahvi 23 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 23. Turvataseme kehtestamine, turvaalase teabe edastamine ja turvadeklaratsiooni säilitamine”;
27) paragrahvi 23 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
28) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Turvadeklaratsiooni säilitatakse sadamarajatises kolm aastat.”;
29) paragrahvis 24 asendatakse sõnad „turvalisuse tunnistus” sõnaga „turvatunnistus” vastavas käändes;
30) paragrahvi 24 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Korraline ülevaatus tehakse sadamarajatises üks kord viie aasta jooksul, teise ja kolmanda aasta vahel, turvatunnistuse väljastamise päevast arvates.”;
31) paragrahvi 24 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(13) Sadamarajatise esmase, korralise ja täisülevaatuse tegemise eest tuleb tasuda riigilõivu.”;
32) paragrahvi 30 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sadamas tuleb tagada reostuse viivitamatu lokaliseerimine ja likvideerimine asjakohaste tehniliste vahenditega, arvestades sadama suurust, osutatavaid sadamateenuseid, käideldavaid kaupu ja sadama asukohta.
(2) Sadama pidaja koostöös sadamaoperaatoriga korraldab sadamas reostuse avastamise ja likvideerimise. Sadama pidaja teavitab viivitamata Häirekeskust reostusjuhtumist. Häirekeskus edastab teabe Keskkonnaametile, Politsei- ja Piirivalveametile ning Transpordiametile.”;
33) paragrahvi 30 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Sadama reostustõrje plaanis peavad olema kirjeldatud vähemalt:
1) tegevused reostuse korral;
2) reostuse lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks kasutatavate tehniliste vahendite nimekiri koos nende sadamas paiknemise skeemiga;
3) sadama pidaja kohustused reostuse avastamisel ja likvideerimisel;
4) sadamaoperaatori kohustused reostuse avastamisel ja likvideerimisel oma tegevusalal.”;
34) paragrahvi 32 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kvaliteedijuhtimise süsteem peab olema sertifitseeritud EVS-EN ISO 9001 ja auditeeritud EVS-EN ISO 19011 või samaväärsete standardite kohaselt.”;
35) paragrahvi 38 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) andmed sadama ja sadamarajatise turvasüsteemi kohta;”;
36) paragrahvi 41 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „sadamaregistrist” sõnadega „järgmistel juhtudel”;
37) paragrahvi 41 punktid 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
38) paragrahvi 41 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) kui sadamas lõpetatakse sadamateenuste osutamine.”;
39) seadust täiendatakse §-ga 601 järgmises sõnastuses:
„§ 601. Enne 2021. aasta 1. juunit väljastatud tegevusload
(1) Enne 2021. aasta 1. juunit väljastatud sadama turvaettevõtja tähtajaline tegevusluba muutub alates 2021. aasta 1. juunist tähtajatuks.
(2) Isikul, kellel on enne 2021. aasta 1. juunit väljastatud kehtiv reederi ning laeva, sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusluba, on sama tegevusloa alusel õigus alates 2021. aasta 1. juunist tegutseda sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusalal.”.
§ 7. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. juunil.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 76 jõustub 2022. aasta 1. juunil.
(3) Käesoleva seaduse § 5 punkt 8 ning § 6 punktid 24 ja 25 jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril.
(4) Käesoleva seaduse § 1 punkt 197 ja § 2 punkt 5 jõustuvad ohtlike ja kahjulike ainete mereveol tekitatud kahju eest kantava vastutuse ja kahju hüvitamise 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni 2010. aasta protokolli rahvusvahelise jõustumise päeval.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Facebook
Twitter