Teksti suurus:

Kaitseministeeriumi põhimäärus

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:03.06.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:29.02.2024
Avaldamismärge:RT I, 31.05.2023, 6

Kaitseministeeriumi põhimäärus

Vastu võetud 25.05.2023 nr 53

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Kaitseministeerium

  (1) Kaitseministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas ning on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees.

  (2) Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki.

§ 2.   Asukoht

  (1) Ministeerium asub Tallinnas.

  (2) Kui ministeeriumi struktuuriüksus ei asu Tallinnas, märgitakse struktuuriüksuse asukoht struktuuriüksuse põhimääruses.

§ 3.   Pitsat

  Ministeeriumil on pitsat. Pitsati jäljend on 50 mm läbimõõduga sõõr, mille keskel on väike riigivapp ja ülemisel äärel on läbivalt suurtähtedega sõna „KAITSEMINISTEERIUM“.

2. peatükk Ministeeriumi valitsemisala ja põhiülesanded 

§ 4.   Valitsemisala

  (1) Ministeeriumi valitsemisalas on riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine, rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja korraldamine, kaitseväeteenistuse korraldamine, Kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine ning nende tegevuse kontrollimine, kaitsetööstuse arendamine, õhuruumi ja merepiiri valvamine ja kaitse ning merereostustõrjega seotud tegevuste korraldamine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

  (2) Ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad Kaitsevägi, Kaitseliit, Välisluureamet, Kaitseressursside Amet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Kaitseministeeriumi hallatavad riigiasutused.

§ 5.   Põhiülesanded

  (1) Ministeeriumi põhiülesanne on poliitika kujundamine ja elluviimine temale antud pädevuse piires ning selleks korraldus-, planeerimis-, arendus- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas.

  (2) Ministeerium täidab lõikes 1 nimetatud ja muid temale seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi seadlustega ning Vabariigi Valitsuse poolt pandud ülesandeid, lähtudes strateegilistes arengudokumentides ministeeriumi valitsemisala põhitegevuse kohta esitatud eesmärkidest.

3. peatükk Ministeeriumi juhtimine 

§ 6.   Minister

  (1) Minister juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi Vabariigi Valitsuse seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud peaministri korraldusega määratud pädevuse ja vastutusvaldkonna piires.

  (2) Minister:
  1) vastutab Eesti Vabariigi põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate seaduste ja teiste õigusaktide täitmise ning Euroopa Liidu õiguse rakendamise eest ministeeriumi valitsemisalas, esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks ning annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tööst;
  2) vastutab Eesti seisukohtade kujundamise ja kaitsmise eest Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja esindab Eestit Euroopa Liidu Nõukogus ministeeriumi valitsemisala küsimustes;
  3) nimetab Eesti esindaja või esitab kandidaadi vastavalt ministeeriumi valitsemisalale Euroopa Liidu institutsioonidesse, agentuuridesse ja asutustesse, kui see ülesanne ei ole antud Vabariigi Valitsuse pädevusse;
  4) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega antud valitsemisala asutusele, ametnikele või töötajatele;
  5) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks;
  6) esindab riiki ministeeriumi valitsemisala piires kohtus tsiviilkohtu- ja kriminaalmenetluses ning ministeeriumi piires halduskohtumenetluses ning võib anda volitusi riigi esindamiseks kohtus, sealhulgas lepingulisele esindajale;
  7) valvab ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisala asutuste ülesannete täitmise üle ning teostab seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle, vajaduse korral paneb teenistusliku järelevalve korraldamise ülesanded ministeeriumi kantslerile;
  8) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste peadirektorite poolt teenistusliku järelevalve teostamise ulatuse ja korra;
  9) teostab järelevalvet ministeeriumi valitsemisalas tegutsevate tervishoiutöötajate, meditsiiniressursside käitlemise ja kaitseväeteenistuskõlblikkuse määramise üle;
  10) nimetab seadusega ettenähtud korras ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse peadirektori ja ministeeriumi asekantsleri ning teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku Välisluureameti peadirektori ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
  11) nimetab kantsleri ettepanekul ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi osakonnajuhataja või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu või annab selleks volituse kantslerile;
  12) sõlmib ja lõpetab töölepingu ministeeriumi hallatava riigiasutuse juhiga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
  13) nimetab seadusega ettenähtud korras ametisse ja vabastab ametist Kaitseväe peastaabi ülema, Kaitseväe juhataja asetäitja ja väeliigi ülema, teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku Kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks ning teeb Kaitseväe juhatajaga Vabariigi Valitsusele ühise ettepaneku Kaitseliidu ülema ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
  14) nimetab ametisse ja vabastab ametist või sõlmib ja lõpetab töölepingu ministeeriumi koosseisu kuuluvate, väljaspool struktuuriüksusi olevate vahetult ministrile alluvate ametnike ja töötajatega ning määrab nende ülesanded;
  15) kehtestab ministeeriumi teenistuskohtade koosseisu ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks või annab selleks volituse kantslerile, kehtestab ministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse teenistuskohtade koosseisu ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks või volitab selleks valitsusasutuse juhti;
  16) teeb ministeeriumi hallatavate riigiasutuste moodustamisotsused, määrab ministeeriumi valitsemisala asutuste struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui see ei ole sätestatud ministri määrusest kõrgemalseisva õigusaktiga;
  17) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti ning vajaduse korral riigieelarve muutmise seaduse ja lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning Euroopa Liidu eraldatud vahendite ja muu välisabi sihipärase kasutamise üle;
  18) kinnitab riigieelarvest lähtudes ministeeriumi valitsemisala asutuste eelarved, muudab neid ja kontrollib nende täitmist ning vajaduse korral teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks;
  19) vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning korraldab seda kooskõlas riigivaraseadusega;
  20) lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi;
  21) peab vähemalt kord aastas Riigikogus ettekande, milles annab ülevaate oma vastutusvaldkonna tegevustest ja arengust;
  22) tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisala asutustes;
  23) täidab muid talle õigusaktiga pandud või peaministri antud ülesandeid.

§ 7.   Ministri õigusaktid

  Minister annab ministeeriumi ja valitsemisala juhtimisel ning valitsemisala asutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel määrusi ja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi teenistusalastes ja üksikküsimustes.

§ 8.   Kantsler

  (1) Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd ning koordineerib ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist.

  (2) Kantsler:
  1) juhib asekantslerite ja talle vahetult alluvate ministeeriumi struktuuriüksuste ning ametnike ja töötajate tööd;
  2) koordineerib ministeeriumi valitsemisala asutuse tegevust ja teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta;
  3) määrab ministeeriumi töökorralduse ja kehtestab ministeeriumi tööd reguleerivad korrad ja reeglid, välja arvatud juhul, kui õigusaktiga on nende kehtestamine antud ministri pädevusse;
  4) kehtestab ministeeriumi valitsemisalas keskselt korraldatud teenuste osutamiseks vajalikud korrad ja juhendid, välja arvatud juhul, kui õigusaktiga on nende kehtestamine antud ministri pädevusse;
  5) tagab ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise;
  6) tagab ministeeriumi valitsemisala puudutavate arengukavade, programmide ja õigusaktide väljatöötamise ja rakendamise ning nende kooskõla omavahel ja teiste strateegiliste arengudokumentidega;
  7) tagab ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise riigieelarve jaoks ning ettepanekute koostamise riigi eelarvestrateegia ja vajaduse korral riigieelarve muutmise seaduse ja lisaeelarve jaoks;
  8) käsutab ministri kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
  9) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi ametniku, välja arvatud selle, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister, ning sõlmib ja lõpetab ministeeriumi töötajaga töölepingu, välja arvatud sellega, kellega sõlmib ja lõpetab töölepingu minister;
  10) kehtestab vastavalt struktuuriüksuse põhimäärusele ja struktuuriüksuse juhi ettepanekule enda poolt ametikohale nimetatava ametniku ametijuhendi ja vajaduse korral töötaja, kellega on sõlminud töölepingu, tööjuhendi või volitab ameti- ja tööjuhendi kehtestamise;
  11) teeb ministri ülesandel teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametiisikute toimingute üle;
  12) hoiab ministeeriumi vapipitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra;
  13) korraldab riigivara käsutamist ministrilt saadud volituste piires ja kooskõlas riigivaraseadusega;
  14) korraldab riigihankeid ministrilt saadud volituste piires;
  15) sõlmib ministeeriumi nimel lepinguid ning esindab ministeeriumi oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires, sealhulgas rahvusvahelistel kohtumistel ja läbirääkimistel, ning võib samas piires volitada ministeeriumi ametnikke ja töötajaid;
  16) annab kaasallkirja ministri määrusele, Vabariigi Valitsusele esitatavatele ja muudele dokumentidele õigusaktidega kehtestatud juhtudel ja korras;
  17) saadab ministeeriumi ametniku, kelle on ametisse nimetanud, ja töötaja, kellega on sõlminud töölepingu, lähetusse või volitab lähetusse saatmise õiguse;
  18) kinnitab ministeeriumi ametniku, kelle on ametisse nimetanud, ja töötaja, kellega on sõlminud töölepingu, puhkuse ajakava või volitab puhkuse ajakava kinnitamise;
  19) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või ministri antud ülesandeid.

  (3) Kantslerit asendab tema äraolekul ministri määratud asekantsler või osakonnajuhataja. Kantsleri asendamine vormistatakse ministri käskkirjaga.

§ 9.   Kantsleri käskkirjad ja korraldused

  (1) Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi ametniku ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks, struktuuriüksuse töö juhtimiseks ja koordineerimiseks, ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks ning ministeeriumi valitsemisala asutuse tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks.

  (2) Ministeeriumi asekantslerite ja struktuuriüksuste juhtimisel ning ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab kantsler ministeeriumi asekantsleritele ja struktuuriüksuste juhtidele ning ministeeriumi valitsemisala asutuste juhtidele suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi.

§ 10.   Asekantsler

  (1) Ministeeriumi koosseisus on kuni neli asekantsleri ametikohta.

  (2) Asekantsler:
  1) juhib ministeeriumis oma vastutusvaldkonda kuuluvate osakondade tööd ning koordineerib oma vastutusvaldkonnas ministeeriumi valitsemisala asutuste tööd;
  2) tagab oma vastutusvaldkonda kuuluvates küsimustes ministeeriumi osakondade ja ministeeriumi valitsemisala asutuste eesmärgipärase ja tõhusa juhtimise ning nende tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse;
  3) esindab ministeeriumi oma vastutusvaldkonnas ministrilt või kantslerilt saadud volituste piires;
  4) koordineerib oma vastutusvaldkonna arengukavade, programmide ja õigusaktide väljatöötamist ja rakendamist, tagab nende kooskõla teiste valdkondade strateegiliste arengudokumentidega ning avalikkuse ja huvirühmade teavitamise ja kaasamise;
  5) koordineerib oma vastutusvaldkonnas Eesti seisukohtade kujundamist ja kaitsmist rahvusvahelises koostöös;
  6) teeb kantslerile ettepanekuid riigi eelarvestrateegia, ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti ning vajaduse korral riigieelarve muutmise seaduse ja lisaeelarve koostamiseks;
  7) käsutab ministrilt või kantslerilt saadud volituste piires ministeeriumi eelarvevahendeid, vastutab oma pädevuse piires eelarve täpse ja otstarbeka täitmise ning välisabi sihipärase kasutamise eest ning annab ministrile ja kantslerile aru eelarvevahendite kasutamise kohta;
  8) planeerib talle alluvate ametnike ja töötajate ning osakondade tööd, kontrollib ülesannete õigeaegset ja tulemuslikku täitmist ning annab nende töö kohta aru ministrile ja kantslerile;
  9) teeb kantslerile ettepanekuid oma vastutusvaldkonda kuuluvate ministeeriumi osakondade struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ja töökorralduse ning talle alluvate ametnike ja töötajate töö- või teenistussuhete alustamise ja lõpetamise, tasustamise, edutamise ning distsiplinaarkaristuste määramise või hoiatuste tegemise kohta;
  10) teeb ministrile ja kantslerile ettepanekuid ning annab neile aru oma vastutusvaldkonda kuuluvate ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevuse kohta;
  11) täidab muid talle õigusaktiga pandud või ministri või kantsleri antud ülesandeid.

  (3) Asekantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist minister.

  (4) Asekantsleri vastutusvaldkonnad, täpsemad ülesanded ning asekantslerile alluvad osakonnad määratakse tema ametijuhendis.

  (5) Asekantsleri äraolekul asendab teda kantsleri määratud osakonnajuhataja, viimase äraolekul osakonnajuhataja asetäitja.

4. peatükk Ministeeriumi struktuur 

§ 11.   Ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded

  (1) Osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Osakonna põhiülesanne on tagada §-s 5 sätestatud põhiülesannete täitmine ministeeriumi erinevates poliitikavaldkondades.

  (3) Ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded on järgmised:
  1) strateegilise kommunikatsiooni osakond juhib ja koordineerib ministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste kommunikatsioonitegevust, koordineerib kommunikatsioonialast koostööd Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) ja teiste riigiasutuste ning era- ja avalikõiguslike juriidiliste isikutega;
  2) poliitika planeerimise osakond analüüsib Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitilist seisundit, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas ohuhinnangu koostamist, julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamist ning elluviimist, sealhulgas Eesti osalust rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, ning koostööd mõttekodadega;
  3) NATO ja Euroopa Liidu osakond analüüsib NATO ja Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika arengut ja initsiatiive ning valmistab ette, koordineerib ja viib ellu ministeeriumi valitsemisala tegevust NATO ja Euroopa Liidu juures, sealhulgas rahvusvahelises küberjulgeolekualases suhtluses;
  4) rahvusvahelise koostöö osakond planeerib, korraldab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisala kahe- ja mitmepoolset ning regionaalset kaitsekoostööd (välja arvatud NATO ja Euroopa Liidu raames ning varustushangete alal) ja relvastuskontrolli valdkonda ning ministeeriumi välissuhtlemist ja protokollilist asjaajamist;
  5) riigikaitse planeerimise osakond korraldab ja koordineerib valitsemisala strateegilist planeerimist ja eelarvega seotud protsesse, suunab hanke- ja taristupoliitikat, koordineerib kaitsealase välisrahastuse poliitikat ning korraldab Eesti osalemist NATO võimeplaneerimises;
  6) riigikaitseliste infosüsteemide osakond suunab ja koordineerib planeerimise, kaitsevalmiduse ning eelarvega seotud infosüsteemide arendamist, kujundab valitsemisala andmehalduse põhimõtteid ning toetab juhtimisinfo kättesaadavust;
  7) innovatsiooni osakond toetab ja suunab valitsemisala teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, koordineerib valitsemisala küberkaitset, toetab ja suunab kaitsetööstuse arendamist, suunab ja koordineerib ruumilise planeerimise ja keskkonnakaitsega seotud tegevusi;
  8) kaitsevalmiduse osakond planeerib ja korraldab kaitse- ja kriisivalmidusealast tegevust valitsemisalas ning koordineerib vastavat koostööd teiste riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega, kujundab Kaitseväe sõjaliste operatsioonide läbiviimise poliitikat;
  9) kaitsetahte arendamise osakond koordineerib ja arendab kaitsetahtealast tegevust valitsemisalas ning vastavat koostööd riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ning teiste isikute ja asutustega, korraldab ja koordineerib sõjaveteranidega seotud tegevust;
  10) õigusosakond nõustab ministeeriumi ja vajaduse korral ministeeriumi valitsemisala asutusi õigusküsimustes, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas õigusaktide koostamist ja kooskõlastamist, korraldab ministeeriumi õigushuvi esindamist ja rahvusvahelise õigusega seotud tegevust ministeeriumi valitsemisalas;
  11) dokumendihalduse osakond korraldab ministeeriumi dokumendihaldust ning selle koordineerimist ministeeriumi valitsemisalas;
  12) julgeoleku- ja haldusosakond korraldab ministeeriumi töökeskkonna haldamist ja turvalisuse tagamist ning suunab ja koordineerib ministeeriumi valitsemisalas riigisaladuse ja salastatud välisteabe ning objektide kaitse alast koostööd.

§ 12.   Osakonna struktuur ja juhtimine

  (1) Osakonna pädevus, täpsemad ülesanded, alluvus ja struktuur määratakse osakonna põhimääruses, mille kehtestab minister.

  (2) Osakonna koosseisu võivad kuuluda bürood ja talitused, mille pädevus määratakse osakonna põhimääruses.

  (3) Osakonda juhib osakonnajuhataja, kelle nimetab kantsleri ettepanekul ametisse ja vabastab ametist või kellega sõlmib ja lõpetab töölepingu minister, välja arvatud juhul, kui ta on ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õiguse volitanud kantslerile. Osakonnajuhataja pädevus, ülesanded ja alluvus määratakse osakonna põhimääruses ja tema ameti- või tööjuhendis.

§ 13.   Struktuuriüksuste välised teenistuskohad

  (1) Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvad vahetult ministrile, kantslerile või asekantslerile alluvad ameti- ja töökohad.

  (2) Vahetult ministrile alluvad ametnikud ja töötajad nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt või sõlmib ja lõpetab nendega töölepingu minister.

  (3) Teised väljaspool struktuuriüksusi asuvad ametnikud ja töötajad nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt või sõlmib ja lõpetab nendega töölepingu kantsler.

  (4) Väljaspool struktuuriüksusi asuvate ametnike ja töötajate ülesanded ja alluvus määratakse nende ameti- või tööjuhendis.

5. peatükk Komisjonid, nõukogud ja töörühmad 

§ 14.   Komisjonid, nõukogud ja töörühmad

  (1) Minister võib ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjonid).

  (2) Kantsler võib ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala asutuse tegevuse koordineerimiseks moodustada nõuandva õigusega ajutisi komisjone.

  (3) Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ning töökord.

6. peatükk Ministeeriumi teenetemärgid 

§ 15.   Ministeeriumi teenetemärgid

  (1) Ministeeriumi teenetemärgid on järgmised:
  1) ministeeriumi teeneterist, mis jaguneb kolmeks klassiks (lisa 1);
  2) ministeeriumi rinnamärk, mis jaguneb kaheks klassiks (lisa 2);
  3) rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medal, mis jaguneb kaheks liigiks (lisa 3);
  4) riigikaitsjate toetaja tunnustus (lisa 4).

  (2) Ministeeriumi teeneterist või rinnamärk antakse ministeeriumi ametnikule või töötajale pikaajalise teenistuse eest või vääriliste teenete eest ministeeriumi ülesannete täitmisel või riigikaitse arengusse panustamisel või tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga.

  (3) Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medal antakse:
  1) Kaitseväe juhataja ettepanekul Eesti Vabariigi kodanikule, kes on osalenud rahvusvahelises sõjalises operatsioonis või selle ettevalmistamisel vähemalt 30 päeva;
  2) ministeeriumi teenetemärkide nõukogu ettepanekul välisriigi kodanikule silmapaistva panuse eest rahvusvahelisse sõjalisse operatsiooni või Eesti territooriumil toimuvasse rahvusvahelisse sõjalisse koostöösse või osutatud abi eest Kaitseväe üksusele.

  (4) Riigikaitsjate toetaja tunnustus antakse juriidilisele isikule või asutusele, kes toetab reservväelaste osalemist õppekogunemistel või riigikaitsjaid muul viisil, panustades seeläbi Eesti riigikaitsesse laiemalt ning olles eeskujuks ka teistele organisatsioonidele.

  (5) Ministeeriumi teenetemärgi andmise otsustab selle jaoks moodustatud teenetemärkide nõukogu ja otsuse kinnitab minister. Ministril on õigus anda teenetemärk erandina ilma vastava nõukogu otsuseta.

7. peatükk Rakendussäte 

§ 16.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määrus nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.

Kaja Kallas
Peaminister

Hanno Pevkur
Kaitseminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

Lisa 1 Ministeeriumi teeneteristi etalonkujutised

Lisa 2 Ministeeriumi rinnamärgi etalonkujutised

Lisa 3 Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medali etalonkujutised

Lisa 4 Riigikaitsjate toetaja tunnustuse etalonkujutis

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json