Väljaandja: Maaeluminister
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 03.08.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 05.08.2016
Avaldamismärge: RT I, 31.07.2015, 6

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus

Vastu võetud 29.07.2015 nr 75


Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

() Määrusega kehtestatakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” (edaspidi arengukava) meetme 16 „Koostöö” tegevuse liigi „Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine” raames antava uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

§ 2. Riigiabi

(1) Põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisele ning metsasaaduste töötlemisele ja metsa majandamisele suunatud § 5 lõikes 1 nimetatud projekti elluviimise toetamine on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), tähenduses (edaspidi vähese tähtsusega abi) ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(2) Kui lõikes 3 nimetatud vähese tähtsusega abi saajal on vähese tähtsusega abi määr ületatud, on § 5 lõikes 1 nimetatud projekti elluviimise toetamine teadus- ja arendusprojektidele antav riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 25 tähenduses.

(3) Riigiabi või vähese tähtsusega abi saaja on konkurentsiseaduse § 2 lõike 1 tähenduses ettevõtja, sealhulgas mittetulundusühing või mittetulundusühingu liige või Euroopa Innovatsioonipartnerluse (edaspidi EIP) töörühma liige, kes osaleb ise või kelle töötaja, osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige osaleb toetatavas tegevuses.

2. peatükk Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus

§ 3. Toetuse taotleja

(1) Toetust võib taotleda:
1) äriseadustiku tähenduses ettevõtja;
2) mittetulundusühing;
3) piiriülese koostööprojekti korral § 4 lõikes 3 nimetatud nõuetele vastav EIP töörühm.

(2) Sama tegevuse kohta võivad toetust taotleda kaks või enam lõikes 1 nimetatud isikut (edaspidi taotleja) ühiselt. Sel juhul peavad kõik taotlejad vastama toetuse saamiseks esitatud nõuetele.

§ 4. Nõuded toetuse taotlejale

(1) Kui taotlejaks on § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud ettevõtja, peab tema eelmise majandusaasta põhitegevusala taotluse esitamise hetkel äriregistri andmetel olema justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” (edaspidi EMTAK 2008) kohaselt üks järgmistest:
1) üheaastaste põllukultuuride kasvatus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 011);
2) mitmeaastaste taimede kasvatus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 012);
3) taimede paljundamine (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 013);
4) loomakasvatus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 014);
5) segapõllumajandus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 015);
6) põllumajandust abistavad tegevusalad ja saagikoristusjärgsed tegevused (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 016);
7) metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 021);
8) looduslike materjalide kogumine, välja arvatud puit (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 023);
9) toiduainete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 10);
10) joogi tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 11).

(2) Kui taotlejaks on § 3 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud isik, peab ta vastama järgmistele nõuetele:
1) taotleja omatoodetud või töödeldud toodete ja saaduste turustamisest saadav müügitulu kas koos või eraldi oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal üle 4000 euro;
2) taotleja võlakordaja ehk võõrkapitali osakaalu näitaja, mille arvutamisel jagatakse kohustuste summa koguvara summaga, ei olnud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 0,7;
3) taotleja maksevõime näitaja, mille arvutamisel jagatakse käibevara summa lühiajaliste kohustuste summaga, oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui üks;
4) taotlejal ei ole riikliku maksu võlga või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas;
5) taotleja kohta ei ole taotluse esitamise tähtpäevale järgneva päeva seisuga karistusregistrisse kantud karistusandmeid loomakaitseseaduse §-s 66^1 , 66^2  või 66^6 , tarbijakaitseseaduse §-s 45, 46, 47 või 47^1 , väetiseseaduse §-s 37, jäätmeseaduse §-s 120, 120^1 , 125, 126, 126^1  või 126^6 , toiduseaduse §-s 53^1 , 53^2 , 53^3 , 53^5  või 53^6 , söödaseaduse §-s 33, 34 või 35 või karistusseadustiku §-s 52^2 , 55^1 , 364, 365, 372 või 375 sätestatud süütegude toimepanemise eest;
6) taotleja ega § 6 lõikes 1 nimetatud partner ei ole saanud ega taotle samal ajal sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
7) taotleja on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed tasunud ettenähtud summas;
8) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti;
9) äriühingust taotleja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded peavad olema taotluse esitamise hetkeks äriregistrist kättesaadavad.

(3) Taotlejaks oleva mittetulundusühingu puhul peab üksnes selle koosseisu kuuluva vähemalt kolme liikme põhitegevusalaks olema lõikes 1 nimetatud tegevusala ning need liikmed peavad vastama lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetele.

(4) Kui taotlejaks on § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud EIP töörühm, peab ta vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548) artiklis 55 sätestatud eesmärkidele, artikli 56 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 57 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõuetele ning käesoleva määruse lõike 2 punktides 3–7 sätestatud nõuetele. EIP töörühma liikmeteks olevad ettevõtjad peavad vastama lõikes 2 sätestatud nõuetele.

(5) Lõike 2 punktis 2 sätestatud võlakordaja võib olla suurem kui 0,7 taimekasvatussaaduste töötlemisega tegeleva taotleja puhul, kelle sätestatust suurem võlakordaja on tingitud tavapäraselt suurtest lühiajalistest kohustustest, mis moodustavad üle 50 protsendi taotleja kohustustest ja tulenevad tema tegevuseks vajalike sisendite hooajalisest kokkuostmisest. Tavapäraselt suureks loetakse selliseid lühiajalisi kohustusi, mis on samas suurusjärgus varasemate aastate vastavate kohustustega, mida kinnitavad taotleja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded.

(6) Lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud näitajate arvutamisel ümardatakse näitaja väärtus täpsuseni kaks kohta pärast koma.

(7) Vähese tähtsusega abi saaja peab lisaks vastama järgmistele nõuetele:
1) jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ei tohi koos selle toetuse raames antava abiga ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 200 000 eurot;
2) toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

(8) Vähese tähtsusega abi andmisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(9) Riigiabi saaja ei tohi olla raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses.

(10) Riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 1 lõike 4 punkti a kohaselt.

§ 5. Toetatavad tegevused

(1) Toetust võib taotleda põllumajandustoodete tootmisele ja töötlemisele, metsasaaduste töötlemisele, metsa majandamisele ning põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemisele suunatud järgmiste tegevuste kohta (edaspidi koos projekt):
1) põllumajandus-, toidu- või metsandussektoris uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise projektide, sealhulgas katseprojektide elluviimine;
2) põllumajandus-, toidu- või metsandussektoris tootearendusprojektide, sealhulgas katseprojektide elluviimine;
3) punktides 1 ja 2 nimetatud projektitegevuste tulemuste levitamine.

(2) Katseprojekti raames toetatakse tegevusi, mis on seotud toodete või tehnoloogiate katsetamisega tingimustes, kus neid ei ole varem rakendatud. Katseprojekti faas eelneb toote või tehnoloogia äriliselt kasutuselevõtmisele ja võib järgneda uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamisele või tootearenduse projektile.

(3) Projekti tulemusi võib levitada ka piiriüleselt.

(4) EIP töörühm võib taotleda toetust sellise EIP piiriülese koostööprojekti rahastamiseks, kus ta osaleb EIP töörühma partnerina ja kus piiriülese töörühma kulud kaetakse kahe eri regiooni poolt. Sellisel juhul peab EIP töörühm määrama oma osaluse projektis kas lõikes 5 nimetatud piiriülese koostööprojekti juhtpartneri või partnerina.

(5) Piiriülese koostööprojekti juhtpartner on isik, kes koordineerib kogu piiriülese projekti elluviimist ja partnerite tegevust ning tagab seeläbi planeeritud projektitegevuste toimumise vastavalt kokkulepitud ajakavale ja eelarvele. Kui EIP töörühm osaleb piiriüleses koostööprojektis juhtpartnerina, võib ta taotleda kogu projekti kulude katmist. EIP töörühma piiriüleses koostööprojektis partnerina osalemisel saab Eesti partner toetust taotleda üksnes oma kohalike tegevuste kulude katteks.

(6) Toetust ei anta järgmiste tegevuste kohta:
1) puidust ehitusmaterjalide, mööblitööstuse toodete ning tubakatoodete tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks;
2) eraldiseisvaks teadustegevuseks, millel puudub praktiline väljund toetust taotleva ettevõtja jaoks;
3) teavitus- ja esitlustegevuseks, mis kattub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 14 alusel toetatava teavitustegevusega;
4) tegevuseks või ostuks, mille kulude katmiseks on taotletud toetust muude projektide raames.

§ 6. Projektile esitatavad nõuded

(1) Toetust võib taotleda projekti elluviimiseks, kui taotleja on kaasanud partnerina projekti planeerimisse ja elluviimisesse lepingu alusel vähemalt ühe Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, kellel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga, registreeritud ja tegutseva teadus- ja arendusasutuse (edaspidi partner), kellel on projekti valdkonnas varasem teadus- ja arendustegevuse kogemus ning projekti elluviimiseks vajalikud vahendid, ruumid ja asjaomase kvalifikatsiooniga personal.

(2) Projekti tulemuste levitamine on kohustuslik olenemata sellest, kas taotleja taotleb projekti tulemuste levitamisega seotud kulude katmist või mitte.

(3) Taotleja, kellel on õigus taotleda toetust § 9 lõikes 1 või 2 sätestatud määras, peab taotluses määrama, kas projekti tegevus on seotud põllumajandus-, toidu- või metsandussektoris uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamisega, sealhulgas asjaomaste uuringutega, või tootearendusprojektide elluviimisega või mõlema eespool nimetatuga.

(4) Kui taotlejal on § 2 lõikes 2 sätestatud vähese tähtsusega abi määr ületatud, on projekti kohta taotlejale antav abi riigiabi ning taotleja peab taotluses määrama, kas ta taotleb toetust põllumajandus-, toidu- või metsandussektoris uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamiseks või tootearenduseks.

(5) Projekti kohta peab avalikustama järgmised andmed:
1) projekti pealkiri;
2) taotleja esindaja kontaktandmed;
3) taotleja kontaktandmed;
4) projekti partneri või partnerite kontaktandmed;
5) projekti lühikokkuvõte, sealhulgas projekti eesmärk, peamised tegevused ja praktilised tulemused;
6) märksõnad;
7) projekti staatus;
8) projekti rahastamisallikas;
9) projektiperiood;
10) projekti geograafiline asukoht, kus projektitegevused peamiselt toimuvad;
11) lõppenud projekti puhul projekti lõpparuanne, sealhulgas põhjalik projekti tulemuste kirjeldus;
12) projekti kogueelarve.

(6) Projekti elluviimist ei või alustada varem ja projekti elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

§ 7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Projekti abikõlbliku kulu koos abikõlbliku objekti tähistamiseks tehtud kuludega moodustavad:
1) projekti elluviimisega seotud personalikulud;
2) mittetootlikud investeeringud, mis hõlmavad tarkvara, katse- ja uurimisvahendite ning -seadmete ostmise, liisimise, rentimise või üürimise kulusid sel määral, mil neid kasutatakse projekti jaoks ja selle läbiviimise aja jooksul;
3) kulud ostetud uuringule, tehnilisele teabele ja turuhinnaga ostetud või litsentseeritud patendile ning kulud projekti elluviimisega otseselt seotud konsultatsioonile ja muule sarnasele tegevusele;
4) täiendavad kaudsed kulud kuni 15 protsendi ulatuses projekti otsestest personalikuludest lihtsustatud hüvitamisviisi alusel tingimusel, et toetuse saaja puhul ei ole tegemist riigiabi saajaga;
5) projekti tulemuste levitamisega seotud kulud, sealhulgas rahastamisallika sümbolite kasutamisega seotud kulud;
6) lähetuskulud Euroopa Liidu piires, mis on seotud projekti tulemuste levitamisega või on projekti elluviimiseks vältimatult vajalikud;
7) EIP piiriülese koostööprojekti abikõlblikud koostöökulud EIP töörühma puhul, kes osaleb piiriüleses koostööprojektis juhtpartnerina;
8) muud toetatavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis on vajalikud projektitegevuse elluviimiseks, vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 61 loetletud kuludele ning ei ole käesolevas määruses nimetatud mitteabikõlbliku kuluna;
9) käibemaks on abikõlblik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt.

(2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud personalikulud ei või taotlejal ületada 12 protsenti projekti abikõlbliku kulu maksumusest.

(3) Kui lõike 1 punktis 2 nimetatud ostetud vahendit ja seadet ei kasutata projekti jaoks kogu selle kasutusea vältel, loetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulud, mis vastavad projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt.

(4) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ning vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks. Taotleja tagab toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.

(5) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) tootmis- või töötlemisseadmesse ja ehitisse tehtava investeeringu kulud;
2) tehnoloogiasse tehtava investeeringu kulud, kui tehnoloogiat saab kasutada või muuta kasutuskõlblikuks tööstuslikes rakendustes või kaubanduslikul eesmärgil;
3) standardtarkvara, -arvutustehnika ja -sidevahendi, sealhulgas mobiiltelefoni ostmise ja üürimise kulud;
4) kasutatud seadme ostmiseks tehtud kulud;
5) lepingu sõlmimisega, intressiga, kindlustusega ja muu taolisega seotud kulud;
6) liisimise, rentimise või üürimise makse, pärast projekti elluviimise lõpetamist;
7) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse ja kustutatakse muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist või mis on ebaproportsionaalselt suur kulutus projekti mis tahes osale;
8) koolituskulud, sealhulgas koolitusreisi kulud;
9) sularahamakse, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu;
10) maa ja olemasoleva hoone ostmise ning üürimise kulud;
11) õigus- ja raamatupidamisteenuse eest tasumiseks tehtud kulutused ning tehnilise teostatavuse uuringu eest tehtud kulutused;
12) kulutused reklaamile;
13) riigilõiv, notaritasu;
14) trahv, finantskaristus ja kohtumenetluse korral menetluskulud;
15) toreduslikud kulutused tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 tähenduses ja muud majanduslikult ebaotstarbekad kulud;
16) keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnevad kulud;
17) muud kulud, mis ei ole seotud kavandatava projekti või tegevuse elluviimisega.

(6) Abikõlblike kulude omafinantseeringuna võib kasutada mitterahalisi sissemakseid.

(7) Käibemaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469) artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt abikõlblik üksnes siis, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi nõutav.

§ 8. Nõuded hinnapakkumuse kohta

(1) Kui ostetud üheliigilise teenuse või töö, materiaalse või immateriaalse vara käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, peab taotleja, toetuse saaja või partner olema kulutuse kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust koos pakkumuse tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile (edaspidi hinnapakkumus).

(2) Kui ostetud üheliigilise teenuse või töö, materiaalse või immateriaalse vara käibemaksuta maksumus ei ületa 5000 eurot või kui asjaomases valdkonnas on ainult üks teenuse või töö pakkuja või vara müüja, peab taotleja, toetuse saaja või partner olema kulutuse kohta saanud vähemalt ühe hinnapakkumuse või olema koostanud projekti eeldatava maksumuse arvestuse kululiikide kaupa.

(3) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, pakkuja nime, pakkuja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva, hinnapakkumuse kehtivusaega ning kavandatava tegevuse käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

(4) Taotleja, toetuse saaja või partneri valitud hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase kulutuse eest tasutava hinnaga.

(5) Väljavalitud hinnapakkumus peab olema objektiivselt põhjendatud ning juhul, kui taotleja, toetuse saaja või partner ei ole valinud odavaimat hinnapakkumust, peab selle kohta esitama põhjenduse.

(6) Hinnapakkumusel peab iga ostetud teenuse, töö või vara hind olema eraldi välja toodud.

(7) Kui taotleja, toetuse saaja või partner ei ole saanud nõutud arvu hinnapakkumusi, peab ta seda põhjendama.

(8) Taotleja, toetuse saaja või partner ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku.

(9) Hinnapakkuja ega hinnapakkuja osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige ei tohi omada osalust teise hinnapakkuja äriühingus ega kuuluda teise hinnapakkuja juhatusse või nõukokku.

§ 9. Toetuse määr ja suurus

(1) Toetust antakse kuni 90 protsenti toetatava projekti abikõlblikest kuludest.

(2) Paragrahvi 2 lõikes 1 sätestatud vähese tähtsusega abi andmise korral on toetusmäär taotleja kohta kuni 90 protsenti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui § 4 lõike 7 punktis 1 sätestatud 200 000 eurot vähese tähtsusega abi saaja kohta.

(3) Kui § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotlejal on vähese tähtsusega abi määr ületatud, on toetusmäärad järgmised:
1) uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamisega, sealhulgas asjaomased rakendusuuringud, seotud projekti kohta toetuse taotlemise korral suurettevõtjale kuni 50 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 60 protsenti ja väikese suurusega ettevõtjale kuni 70 protsenti projekti abikõlbliku kulu maksumusest;
2) tootearendusega seotud projekti kohta toetuse taotlemise korral suurettevõtjale kuni 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 35 protsenti ja väikese suurusega ettevõtjale kuni 45 protsenti projekti abikõlbliku kulu maksumusest.

(4) Toetust on võimalik saada lõike 3 punktides 1 ja 2 sätestatud toetusmäärast 15 protsendi võrra rohkem, ent mitte rohkem kui 80 protsenti projekti abikõlbliku kulu maksumusest, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
1) projekt hõlmab tõhusat koostööd ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on väikese või keskmise suurusega ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 2 tähenduses, projekt viiakse ellu vähemalt kahes liikmesriigis või liikmesriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingus osalevas riigis ning ükski ettevõtja ei kanna üle 70 protsendi abikõlblikest kuludest;
2) projekt hõlmab tõhusat koostööd ettevõtja ja vähemalt ühe teadusuuringute ja teadmiste levitamisega tegeleva organisatsiooni vahel, kes kannab vähemalt 10 protsenti abikõlblikest kuludest ning kellel on õigus avaldada oma uuringu tulemused;
3) projekti tulemusi levitatakse laialdaselt konverentsidel, väljaannetes, avatud juurdepääsuga hoidlates või tasuta või avatud lähtekoodiga tarkvara kaudu.

(5) Toetuse maksimaalne suurus on 350 000 eurot abikõlblikest kuludest projekti kohta.

(6) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, võib iga taotleja taotleda toetust lõikes 1 või 2 sätestatud määral, kui ta vastab lõikes 1 või 2 sätestatud nõuetele, või lõikes 3 sätestatud määral, kui ta ei vasta lõikes 1 või 2 sätestatud nõuetele.

3. peatükk Toetuse taotlemine

§ 10. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

(1) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt Microsoft Exceli tarkvaraga töödeldavas vormingus või kirjalikult avalduse ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus).

(2) Lisaks esitab taotleja PRIA-le §-s 12 nimetatud projektiplaani.

(3) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. PRIA võib kuulutada välja taotlusvoore ka üksnes EIP piiriüleste koostööprojektide kohta.

(4) PRIA koostab toetuse saamiseks esitatava avalduse ja projektiplaani vormid ning avaldab need oma veebilehel.

(5) Avalduse allkirjastab taotleja või tema esindusõigust omav isik elektrooniliselt esitatava taotluse puhul digiallkirjaga või paberil esitatava taotluse puhul omakäeliselt.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Taotleja esitab PRIA-le avalduse, mis sisaldab järgmisi andmeid:
1) taotleja kontaktandmed;
2) taotleja esindaja kontaktandmed;
3) taotleja juriidiline vorm või tüüp ja tegevusala;
4) ettevõtte suurus;
5) tegevuse või projekti kirjeldus;
6) tegevuse või projekti pealkiri;
7) partneri kontaktandmed;
8) teised projekti kaasatud pooled;
9) kavandatava tegevuse ulatus ja liik;
10) projekti algus- ja lõppkuupäev;
11) projekti eelarveline maksumus;
12) taotleja ja partneri kinnitused taotlejale esitatud nõuete ja kohustuste kohta;
13) EIP piiriülese koostööprojekti puhul kinnitus teise riigi rahastamisotsuse kohta, selle olemasolu korral;
14) andmed müügitulu kohta;
15) projekti toimumise koht.

§ 12. Nõuded taotluse osaks olevale projektiplaanile

(1) Taotleja esitab PRIA-le projektiplaani, mis sisaldab järgmisi andmeid:
1) projekti tegevuste lühikirjeldus;
2) projekti lähteülesanne;
3) projekti tööplaan;
4) projekti ajakava;
5) projekti lahendustee ja kasutatav metoodika;
6) projekti oodatavad tulemused;
7) projekti eeldatavad kaasatavad pooled ja nende tööjaotus projekti tegevuste elluviimisel;
8) projekti eelarve kalkulatsioon;
9) projekti tulemuste levitamise kava;
10) EIP piiriüleses koostööprojektis juhtpartnerina osalemisel ja projekti koostöökulude katmise taotlemisel projekti kogueelarve, partneri või partnerite eelarved ja teisest riigist taotletav või edukalt taotletud toetus;
11) EIP töörühma puhul lisaks kirjeldus, kuidas kavatsetakse saavutada EIP eesmärke, edendada tootlikkust ja ressursside säästvat majandamist, ning kinnitus, et projekti tulemusi levitatakse eelkõige EIP võrgustiku kaudu.

(2) Piiriülese koostööga seotud kulude katmiseks esitatud projektiplaan peab lisaks sisaldama ülevaadet tegevuste, tööjaotuse ja eelarve jaotumise kohta Eesti ja rahvusvaheliste partnerite vahel. Kui teine riik on rahastamisotsuse langetanud, tuleb PRIA-le esitada vastav kinnitus.

§ 13. Nõuded taotluse osaks olevatele dokumentidele

(1) Taotleja esitab PRIA-le koos avaldusega järgmised dokumendid:
1) kavandatavas projektis osaleva partneri kinnitus, et ta vastab toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning et tema ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige ei oma osalust üksteise äriühingus ega kuulu üksteise juhatusse või nõukokku, ning et ta on nõus kavandatavas projektis osalema ja projektiplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viima;
2) ärakirjad dokumentidest, mis tõendavad partneri vastavust § 4 lõike 2 punktides 4–8 sätestatud nõuetele;
3) taotleja ja partneri poolt allkirjastatud vabas vormis eellepe, milles mõlemad pooled kinnitavad, et on toetuse saamisel valmis viima ellu projektiplaanis kirjeldatud tegevusi;
4) ärakiri § 6 lõikes 1 nimetatud lepingust;
5) taotleja ja partneri kinnitus, et nad ei taotle ega ole taotlenud toetuse poolt kaetavate kulude katteks rahastust muudest rahastamisallikatest.

(2) Taotleja, kelle majandusaasta lõpeb vähem kui 60 tööpäeva enne § 10 lõike 1 kohaselt teatatud taotluse esitamise tähtaja viimast päeva, esitab majandusaasta aruande.

(3) Kui toetust taotlevad kaks või enam taotlejat ühiselt, esitavad taotlejad ühiselt taotluse, kuid lõikes 1 nimetatud dokumendid esitab iga projektis osalev taotleja taotluse juurde eraldi. EIP töörühm peab esitama täiendava taotlusdokumendina töörühma sisekorra ja töörühma liikmete nimekirja.

(4) EIP piiriülese koostööprojekti puhul, mis hõlmab rahastajat teisest Euroopa Liidu riigist, peab EIP töörühmana toetust taotlev partner tõendama korraldusasutusele oma osalust teise regiooni poolt kaasrahastatavas EIP töörühmas. Taotleja esitab teise regiooni rahastaja kinnituse, et taotleja tegevus partnerina selles piiriüleses koostööprojektis moodustab olulise osa koostööprojekti tegevustest.

(5) EIP töörühma esitatud taotluses tuleb esitada kirjeldus, kuidas kavatsetakse saavutada EIP eesmärke, edendada tootlikkust ja ressursside säästvat majandamist, ning kinnitus, et projekti tulemusi levitatakse eelkõige EIP võrgustiku kaudu.

4. peatükk Taotluse menetlemine

§ 14. Taotluse vastuvõtmine

() PRIA kontrollib taotluse vastuvõtmisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist.

§ 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja kavandatava projekti vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja määruses sätestatud nõuetele.

(2) EIP piiriülese koostööprojekti puhul kontrollib vastava riigi pädev asutus piiriülese koostööprojekti tegevuse vastavust arengukava strateegiale ja prioriteetidele. EIP piiriülese koostööprojekti töörühma tegevuste kontroll lepitakse kokku vastavate riikide pädevate asutuste vahel.

(3) PRIA esitab Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA) pärast taotluse esitamise tähtaja viimast päeva füüsilisest isikust ettevõtjast taotlejate nimekirja nende tuludeklaratsiooni vormi E andmete saamiseks. MTA edastab PRIA-le nimetatud füüsiliselt isikust ettevõtjate taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud aasta ja vahetult eelnenud teise aasta tuludeklaratsioonide vormi E andmed.

§ 16. Taotluste hindamine ja taotluste paremusjärjestuse koostamine

(1) Taotluste hindamiseks ning taotluste paremusjärjestuse koostamiseks moodustab PRIA hindamiskomisjoni.

(2) PRIA hindab nõuetele vastavaid taotlusi lisas sätestatud hindamiskriteeriumide alusel, andes iga hindamiskriteeriumi puhul taotlusele hindepunkte vahemikus 0–4.

(3) Taotluste paremusjärjestuse koostamise korral loetakse paremaks suurema hindepunktide summa saanud taotlus.

(4) Võrdsete näitajatega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles projekti omafinantseering on suurem.

(5) Rahuldamisele kuuluvad hindamiskomisjonilt vähemalt 40 protsenti maksimaalsest hindepunktide summast saanud taotlused, mille iga hindamiskriteeriumi koondhinne on vähemalt üks ja mille rahastamise summa ei ületa meetme osa rahastamise eelarvet ning mida on võimalik rahastada eelarve piires.

§ 17. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetatava tegevuse rahastamise eelarvet ja kui kõik taotlused on saanud vähemalt 40 protsenti maksimaalsest hindepunktide summast ehk kokku vähemalt kaheksa hindepunkti, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 1 punkti 3 alusel.

(2) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve, rahuldatakse parimad nõuetele vastavad taotlused, mis on saanud vähemalt 40 protsenti maksimaalsest hindepunktide summast ehk kokku vähemalt kaheksa hindepunkti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 1 punkti 2 alusel.

(3) Taotlus on nõuetele vastav, kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja määruses sätestatud nõuetele.

(4) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 4 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(5) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 6 alusel mitteabikõlblike kulude võrra.

(6) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse, taotluse osalise rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 100 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.

§ 18. Muudatustest teavitamine

(1) Alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata PRIA-t kirjalikult:
1) oma kontaktandmete muutumisest;
2) ettevõtja ümberkujundamisest, ühinemisest ja jagunemisest ning ettevõtte või selle osa üleminekust;
3) projekti elluviimises osalevate osalejate ja taotluses nimetatud partnerite ning nende vastutuses olevate tööülesannete muudatustest;
4) taotleja või toetuse saaja tegevuse või projektiga seotud tegevuste muudatusest;
5) toetuse saamise või kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged.

(2) Kui toetuse saaja esitatud muudatused toovad kaasa taotluse rahuldamise otsuse muutmise, siis kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 80 lõiget 1.

(3) Kui taotleja on saanud taotluse menetlemise ajal sama tegevuse kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest, muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi, teavitab ta sellest viivitamata PRIA-t kirjalikult.

5. peatükk Nõuded toetuse saajale ning toetuse maksmise tingimused ja kord

§ 19. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja viib projekti ellu ning esitab projekti elluviimist tõendavad dokumendid iga projektietapi lõppedes vähemalt üks kord aastas, kuid mitte rohkem kui neli korda aastas ühe taotluse kohta arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 1. juuliks.

(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) saadud toetusraha mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma;
2) võimaldama teostada järelevalvet toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle;
3) eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
4) levitama projekti tulemusi.

(3) Kui projekti elluviimise käigus saavutatakse projekti eesmärgid varem või vähemate tegevustega, kui taotluses esitatud projekti elluviimiseks on kavandatud, või kui ilmneb asjaolu, mille korral on projekti eesmärgid võimalik saavutada varem või vähemate tegevustega, kui taotluses esitatud projekti elluviimiseks on kavandatud, esitab toetuse saaja PRIA-le avalduse projekti elluviimise lõpetamiseks. Avaldusega koos esitab toetuse saaja PRIA-le § 20 lõike 1 punktis 2 nimetatud projekti lõpparuande ja § 20 lõikes 2 nimetatud dokumendid.

(4) Toetuse saaja peab alustama projekti elluviimist kolme kuu jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Projektid peavad olema lõpetatud 2023. aasta 1. juuniks.

§ 20. Projekti elluviimist tõendavate dokumentide esitamine

(1) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja pärast projekti asjakohases etapis ettenähtud tegevuste tegemist ja nende eest täielikult tasumist PRIA-le ühe kuu jooksul arvates vastava etapi lõpust:
1) projekti etapi aruande, milles näidatakse ära projekti etapis tehtud tegevused, vajaduse korral põhjendatakse erinevusi etapis kavandatud ja tegelike tulemuste vahel, antakse hinnang projekti etapi eesmärgi saavutamisele, tulemuslikkusele ja elluviimisele ning projekti lõppeesmärgi saavutamise perspektiivile;
2) projekti viimase etapi korral projekti lõpparuande, milles võetakse kokku projekti raames tehtud tegevused, vajaduse korral põhjendatakse erinevusi projektis kavandatud ja tegelike tulemuste vahel, antakse hinnang projekti lõppeesmärgi saavutamisele ning viidatakse kodulehtedele ja muudele allikatele, mille kaudu on avalikkust teavitatud projekti tulemustest.

(2) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja lisaks lõikes 1 nimetatud aruandele maksetaotluse koos järgmiste dokumentidega ühe kuu jooksul arvates vastava etapi lõpust:
1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve ärakiri, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis kaupa;
2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;
3) töölepingu või tööandja korralduse, töövõtulepingu või käsunduslepingu ärakiri;
4) töötasu maksmist ja töötasuga kaasnevate maksete tasumist tõendav maksekorraldus, arvelduskonto väljavõte või väljatrükk või Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto väljavõte;
5) väljavõte palgalehest, millelt on näha töötaja ja tema tööandja nimi, töötajale arvestatud töötasu ning sellest kinnipeetud maksud ja muud kinnipidamised ning makstav netotöötasu;
6) vormikohane tööajatabel juhul, kui töötaja täidab lisaks toetatava projekti raames töö tegemisele ka muid ülesandeid;
7) üürilepingu ärakiri;
8) amortisatsiooni arvutamise arvutuskäik, kui toetust taotletakse vahendi ja seadme amortisatsioonikulude katmiseks;
9) paragrahvi 8 lõikes 1 nimetatud juhul vähemalt kolme pakkuja hinnapakkumuse ärakiri;
10) paragrahvi 8 lõikes 2 nimetatud juhul vähemalt ühe pakkuja hinnapakkumuse ärakiri.

(3) Personalikulude kohta väljastatud arvel peab olema märgitud selle isiku nimi, kelle tehtud töö või osutatud teenuse eest arve on väljastatud.

(4) Liisingu puhul esitab toetuse saaja PRIA-le pärast projekti asjakohases etapis ettenähtud tegevuste elluviimist ja nende eest täielikult tasumist liisingulepingus ettenähtud korras lõikes 2 nimetatud maksetaotluse koos järgmiste dokumentidega:
1) maksetaotluse esmakordse esitamise korral liisingu andja ja toetuse saaja vahel sõlmitud liisingulepingu, maksegraafiku ja liisingueseme üleandmist tõendava dokumendi ärakiri;
2) maksetaotluse igakordse esitamise korral liisingu andja poolt toetuse saajale väljastatud arve või arve-saatelehe ärakiri;
3) punktis 2 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte.

(5) Liisingu andja võib olla vaid krediidiasutuste seaduse alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus.

(6) Kui toetuse saaja sai § 9 lõike 4 punkti 2 kohaselt toetust kõrgema toetusmäära alusel, peab lõigetes 2–4 nimetatud dokumentidest nähtuma, et projektis osalev partner on kandnud vähemalt 10 protsenti projekti abikõlbliku kulu maksumusest.

(7) Lõike 2 punktis 1 ja lõike 4 punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumusele.

§ 21. Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine

(1) Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja üksnes siis, kui toetuse saaja on projekti nõuetekohaselt ellu viinud.

(2) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates §-s 20 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(3) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 81 lõikes 3 sätestatud juhtudel 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisel.

(4) Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks.

§ 22. Dokumentide säilitamine

() Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitatakse PRIA-s kuni 2032. aasta 31. detsembrini.

Urmas Kruuse
Maaeluminister

Ants Noot
Kantsler
Lisa Taotluse hindamise kriteeriumid