Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 03.08.2021 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 31.07.2021, 2 Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord Vastu võetud 29.07.2021 nr 75 Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 39 lõike 5 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala () Määrusega kehtestatakse elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi teenuseosutaja) osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi (edaspidi riskianalüüs) ja toimepidevuse plaani (edaspidi plaan) nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord. § 2. Terminid (1) Häire käesoleva määruse tähenduses on takistus elutähtsa teenuse osutamisel, mille tõttu osutatakse elutähtsat teenust osalises mahus ja mis võib viia elutähtsa teenuse katkestuseni. (2) Katkestus käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse osutamise lakkamine. (3) Oht käesoleva määruse tähenduses on inimtegevusest, loodusnähtusest, tehnoloogiast, tehnikast või muust asjaolust tingitud sündmus, sealhulgas hädaolukord või kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku ressursi puudumine, mis võib põhjustada elutähtsa teenuse toimimiseks vajaliku kriitilise tegevuse katkestuse või häire. (4) Kriitiline tegevus käesoleva määruse tähenduses on teenuseosutaja tegevus, mille puudumine toob kaasa elutähtsa teenuse katkestuse või häire. (5) Ennetav meede käesoleva määruse tähenduses on abinõu, mida rakendatakse elutähtsa teenuse katkestuse või häire vältimiseks või selle riski vähendamiseks. (6) Leevendav meede käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamisel rakendatav abinõu, millega takistatakse negatiivse mõju laienemist või vähendatakse negatiivset mõju elutähtsa teenuse osutamisele või selle tarbijatele kuni elutähtsa teenuse taastamiseni. (7) Stsenaarium käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse häiret või katkestust põhjustada võiva sündmuse võimalik või eeldatav arengukäik. 2. peatükk Riskianalüüsi ja plaani koostamise nõuded ja kord § 3. Riskianalüüsi ja plaani koostamine (1) Teenuseosutaja, kellel on kohustus koostada riskianalüüs ja plaan esimest korda, esitab need elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele (edaspidi korraldav asutus) kinnitamiseks hädaolukorra seaduses sätestatud korras hiljemalt ühe aasta möödumisel alates hetkest, kui ta vastab seaduses sätestatud teenuseosutaja tunnustele. (2) Teenuseosutaja hindab riske stsenaariumi põhjal. Riskianalüüsis ja plaanis võib esitada mitu stsenaariumi. (3) Riskianalüüsi ja plaani võib koostada ühe dokumendina või mõne teise õigusakti alusel koostatava dokumendi osana, kuid sel juhul peavad need olema ülejäänud teabest selgelt eristatud. (4) Korraldav asutus võib teenuse osutamise eripärast lähtudes anda teenuseosutajale nõusoleku kasutada mõnda teist tunnustatud metoodikat, mis võimaldab välja selgitada ohte, mis võivad teenuse katkestusi põhjustada, nende tõenäosust, teenuse katkestuste tagajärgi ja muid olulisi asjaolusid. § 4. Riskianalüüsi ja plaani ajakohastamine (1) Teenuseosutaja hindab riskianalüüsi ja plaani ajakohasust vähemalt üks kord kahe aasta jooksul või siis, kui elutähtsa teenuse osutamist mõjutavad olulised asjaolud muutuvad. Teenuseosutaja algatab vajaduse korral riskianalüüsi ja plaani uuendamise ning esitab selle korraldavale asutusele kinnitamiseks hädaolukorra seaduses sätestatud korras. (2) Kui riskianalüüsi ja plaani ajakohasuse hindamise käigus selgub, et need on ajakohased ning neid ei ole vaja uuendada, teavitab teenuseosutaja sellest korraldavat asutust. (3) Kui teenuseosutaja ei ole lõikes 1 nimetatud oluliste asjaolude muutumisel riskianalüüsi ja plaani ajakohastanud ega korraldavale asutusele kinnitamiseks esitanud, on korraldaval asutusel õigus nõuda teenuseosutajalt riskianalüüsi ja plaani ajakohastamist ning nende esitamist. 3. peatükk Riskianalüüsi nõuded § 5. Riskianalüüsi osad () Riskianalüüs koosneb järgmistest osadest: 1) elutähtsa teenuse kirjeldus ja teenuse nõutud tase; 2) analüütiline osa, mis koostatakse §-de 7–11 kohaselt; 3) kokkuvõte. § 6. Elutähtsa teenuse kirjeldus ja teenuse nõutud tase () Lähtudes hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määrusest, kirjeldab teenuseosutaja riskianalüüsis enda osutatavat elutähtsat teenust, esitades muu hulgas teenust tarbivad isikud, nende arvu ja teenuse osutamise piirkonna. Samuti kirjeldab teenuseosutaja riskianalüüsis enda osutatava teenuse nõutud taset. § 7. Kriitiliste tegevuste väljaselgitamine (1) Elutähtsa teenuse kirjeldusest ja teenuse nõutud tasemest lähtudes nimetab teenuseosutaja elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikud tegevused, mille puudumine toob kaasa elutähtsa teenuse katkestuse või häire, ning hindab nende kriitilisust lisa 1 kohaselt. (2) Korraldav asutus annab juhised, kuidas arvutada lisa 1 tabelis 2 nimetatud suhtarv. (3) Tegevuse kriitilisus arvutatakse lisa 1 kohaselt elutähtsa teenuse katkestuseni või häireni kuluva aja ja elutähtsa teenuse katkestuse ulatuse kriitilisuse astme korrutisena. Tegevusi, mis saavad vähem kui kümme punkti, riskianalüüsi koostamise käigus edasi ei analüüsita. § 8. Kriitiliste tegevuste ressursside väljaselgitamine (1) Teenuseosutaja selgitab iga kriitilise tegevuse kohta välja selle toimimiseks vältimatult vajalikud ressursid vähemalt järgmiste ressursiliikide arvestuses: 1) personal – milline on kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku personali optimaalne ja minimaalne arv, sealhulgas elutähtsa teenuse toimepidevuseks vältimatult vajalikud töökohad ning millised oskused ja teadmised peavad personalil olema; 2) ehitised ja territoorium – millised ehitised ja territoorium on kriitilise tegevuse toimimiseks vältimatult vajalikud ning millist alternatiivset ehitist või territooriumi on võimalik kasutada; 3) seadmed ja infotehnoloogilised süsteemid – millised on kriitilise tegevuse toimimiseks olulised seadmed ja infotehnoloogilised süsteemid, sealhulgas andmebaasid ja sidesüsteemid; 4) kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik teave – milline teave on kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik ja kuidas seda hoitakse; 5) finantsvahendid – millised on teenuseosutaja igapäevased finantsvahendid kriitilise tegevuse toimimiseks; 6) muud teenused, sealhulgas elutähtsad teenused – milliste muude teenuste katkestus või häire võib mõjutada teenuseosutaja kriitiliste tegevuste toimimist; 7) varustajad ja partnerid – kes on olulised varustajad ja partnerid, kellest sõltub kriitiliste tegevuste toimimine. (2) Kriitiliste tegevuste toimimiseks olulise ressursi kirjelduse esitab elutähtsat teenust korraldav asutus etteantud vormil või kui seda ei ole antud, siis lisas 5 toodud vormil. § 9. Ohtude ja stsenaariumide väljaselgitamine (1) Teenuseosutaja selgitab välja ohud, mis võivad põhjustada kriitiliste tegevuste katkestust või häiret, kirjeldab neid ning esitab nendega kaasneda võivad tagajärjed nii teenuseosutajale endale kui ka teenuse tarbijatele. Korraldav asutus võib täpsustada, missuguseid võimalikke ohte teenuseosutaja peab hindama. (2) Kriitilise tegevuse ressursi puudumist käsitatakse ohuna üksnes juhul, kui teenuseosutaja hindab selle kriitilise tegevuse ressursi oluliseks. (3) Teenuseosutaja selgitab riskianalüüsi analüütilise osa põhjal välja stsenaariumid, mis võivad põhjustada elutähtsa teenuse häiret või katkestust, ning esitab riskianalüüsis nende kirjelduse. (4) Teenuseosutaja hindab riskianalüüsis stsenaariumi realiseerumise tõenäosust lisas 2 ja tagajärgede raskusastet lisas 3 määratletud kriteeriumide alusel. Koondhinnang stsenaariumi realiseerumise tagajärgede kohta antakse suurima raskusastmega tagajärje põhjal. (5) Korraldav asutus võib lisas 3 loetletud stsenaariumi realiseerumise tagajärgede hindamiskriteeriumide nimekirja täiendada. (6) Kui kriitilise tegevuse toimimist mõjutav oht on teise teenuseosutaja, varustaja või muu lepingupartneri osutatava teenuse katkestus või häire, küsib teenuseosutaja sellelt lepingupartnerilt asjaomast teavet, sealhulgas lepingupartneri suutlikkuse kohta teenus taastada. Saadud teabe alusel hindab teenuseosutaja stsenaariumi realiseerumise tõenäosust ja tagajärgi. (7) Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse ja tagajärgede hindamise alusel määratakse lisa 4 kohaselt sellele riskiklass. § 10. Ennetavad meetmed (1) Teenuseosutaja kirjeldab riskianalüüsis selle koostamise hetkeks rakendatud ennetavaid meetmeid ja vähemalt järgneva kolme aasta jooksul rakendada plaanitud meetmeid, et vältida elutähtsa teenuse katkestust ja häiret ning saavutada muu hulgas hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määrusega nõutud teenuse tase. (2) Ennetava meetmena kirjeldatakse ka kriitiliste tegevuste tagamiseks vajalikku vahendite varu või nende tagamise korraldust. § 11. Riskianalüüsi kokkuvõte () Teenuseosutaja esitab riskianalüüsi kokkuvõttes: 1) kriitiliste tegevuste loetelu nende tähtsuse järjekorras; 2) riskianalüüsis olulise, kõrge ja väga kõrge riskiklassiga hinnatud stsenaariumide loetelu ning ülevaate nendega kaasnevatest võimalikest tagajärgedest; 3) võimalikud käitumisjuhised elanikele. 4. peatükk Plaani nõuded ja selle kasutuselevõtmine § 12. Plaani ülesehitus () Plaan koosneb järgmistest osadest: 1) plaani kasutuselevõtmise tingimused; 2) taastekava. § 13. Plaani kasutuselevõtmise tingimused () Teenuseosutaja kirjeldab plaanis tingimusi, mille korral rakendatakse plaanis kirjeldatud meetmeid, ja plaani kasutuselevõtmise korda. § 14. Taastekava (1) Teenuseosutaja esitab plaanis iga riskianalüüsis toodud olulise, kõrge või väga kõrge riskiklassiga hinnatud stsenaariumi kohta taastekava. (2) Kui elutähtsa teenuse katkestus või häire lahendatakse eri ohtude korral sarnaselt või samamoodi, võib teenuseosutaja nende kohta koostada ühise taastekava ja sealjuures vajaduse korral asjassepuutuvad erinevused esile tuua. (3) Taastekavas esitatakse järgmine teave: 1) olukorra lahendamise juhi ja teda asendavate isikute kontaktandmed; 2) olukorra lahendamiseks tehtavad tegevused; 3) olukorra lahendamiseks vajalike ressursside loetelu, selgitus nende hankimise viisi ja selleks kuluva aja kohta; 4) võimaluse korral teenuseosutaja või kaasatava partneri alternatiivsed tegevused, et lahendada teenuse kriitiline tegevus või elutähtsa teenuse katkestus või häire, kui varem rakendatud tegevused ei andnud soovitud tulemust; 5) olukorra tagajärgi leevendavad meetmed; 6) avalikkusele edastatav teave ja käitumisjuhised; 7) elutähtsa teenuse taastamise maksimaalne prognoositav aeg. (4) Teenuseosutaja arvestab taastekavas tegevusi plaanides elutähtsa teenuse katkestuse või häire lubatud ajaga, välja arvatud juhul, kui olukorda ei ole teenuseosutajast sõltumatutel põhjustel võimalik määratud aja jooksul lahendada. § 15. Plaani kasutuselevõtmine (1) Plaan peab olema kättesaadav vähemalt teenuseosutaja personali sellele osale, kes osaleb elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamises või ohu ennetamises. (2) Ohu realiseerumisel teavitatakse sellest olukorra lahendamise juhti, lähtudes varem kokku lepitud töökorraldusest. (3) Olukorra lahendamise juht tegutseb teabe saamisel taastekava kohaselt, rakendades olukorra lahendamiseks vajaduse korral ka taastekavas nimetamata tegevusi ja meetmeid. Kaja Kallas Peaminister Kristian Jaani Siseminister Aivar Rahno Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes Lisa 1 Tegevuste kriitilisuse hindamine Lisa 2 Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse hindamine Lisa 3 Stsenaariumi realiseerumise tagajärje hindamine Lisa 4 Riskiklassid Lisa 5 Kriitilise tegevuse toimimiseks olulise ressursi kirjeldamine