Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning õppuse korraldamisele esitatavad nõuded

Vastu võetud 29.07.2021 nr 76

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 18 lõike 4 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

  Määruses sätestatakse kriisireguleerimisõppuse (edaspidi õppus) läbiviimise ning õppuse korraldamise nõuded.

§ 2.  Õppuse korraldamise eesmärk

  Õppuse korraldamise eesmärk on harjutada või kontrollida kriisireguleerimises osaleva riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või elutähtsa teenuse osutaja võimet lahendada hädaolukorda või sellist hädaolukorda, mis võib põhjustada eriolukorra väljakuulutamise.

§ 3.  Õppuse korraldamine

  (1) Õppuse korraldamisel lähtutakse Riigikantselei suunistest.

  (2) Hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus korraldab õppuse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

  (3) Elutähtsa teenuse osutaja korraldab enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppuse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

  (4) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus korraldab õppuse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

  (5) Vabariigi Valitsus korraldab vähemalt üks kord nelja aasta jooksul õppuse selle kohta, kuidas lahendada kahte või enamat hädaolukorda või sellist hädaolukorda, mis võib põhjustada eriolukorra.

  (6) Õppuse kavandamisest teavitab elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust, kohaliku omavalitsuse üksus Päästeametit ja hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus Riigikantseleid, esitades igal aastal 30. novembriks järgneva kahe aasta õppuse kohta järgmise info:
  1) õppuse nimi või teema;
  2) õppuse toimumise aeg;
  3) õppuse vastutav korraldaja;
  4) õppusest osavõtjad;
  5) õppuse eesmärk;
  6) õppuse sisu lühikirjeldus.

  (7) Lõigetes 2–4 nimetatud õppuse korraldajad võivad teha ühise õppuse, kui ühise õppuse korraldamine täidab iga korraldaja suhtes §-s 2 nimetatud eesmärgi.

  (8) Lõikes 7 nimetatud ühise õppuse korraldamise kooskõlastavad elutähtsa teenuse osutajad elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutusega, kohaliku omavalitsuse üksused Päästeametiga ja hädaolukorra lahendamist juhtivad asutused Riigikantseleiga. Kui korraldatav ühine õppus ei täida elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse, Päästeameti või Riigikantselei hinnangul iga korraldaja suhtes määruse §-s 2 nimetatud eesmärki ning õppust ei ole võimalik muuta viisil, et see täidaks iga korraldaja suhtes §-s 2 nimetatud eesmärki, tuleb õppused korraldada eraldi.

§ 4.  Õppuse läbiviimine

  Õppuse korraldaja dokumenteerib õppuse läbiviimise vähemalt ulatuses, et oleks võimalik tuvastada:
  1) õppuse toimumise aeg;
  2) õppuse vastutav korraldaja;
  3) õppusest osavõtjad;
  4) õppuse eesmärk;
  5) õppuse stsenaarium ja läbiviimise korraldus;
  6) õppuse hindajad ja hindamise korraldus;
  7) õppusel tuvastatud tähelepanekud, ettepanekud ja probleemid.

§ 5.  Õppusejärgsed tegevused

  (1) Õppuse korraldaja koostab õppuse kokkuvõtte, kus esitatakse tähelepanekud, ettepanekud ja probleemid ning probleemide lahendamise ja ettepanekutega tegelemise tegevus- ja ajakava.

  (2) Õppuse tulemusest teavitab elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust, kohaliku omavalitsuse üksus Päästeametit ja hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus Riigikantseleid, esitades õppuse kokkuvõtte kolme kuu jooksul pärast õppuse toimumist.

  (3) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus ja Päästeamet edastavad õppuse kokkuvõtted koos oma tähelepanekute ja ettepanekutega Riigikantseleile ühe kuu jooksul pärast õppuse korraldajalt kokkuvõtte saamist.

  (4) Riigikantselei esitab kord aastas Vabariigi Valitsusele koondülevaate õppustel tuvastatud olulisematest probleemidest ja lahendusettepanekutest.