Teksti suurus:

Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs, analüüsi koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtiv asutus

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:03.08.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 31.07.2021, 4

Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs, analüüsi koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtiv asutus

Vastu võetud 29.07.2021 nr 77

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 9 lõike 1 alusel.

§ 1.  Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs

  Sündmused, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, on järgmised:
  1) päästesündmus – selline tulekahjust, plahvatusest, varingust, transpordiõnnetusest, keskkonnareostusest, looduslikest põhjustest või muust sarnasest sündmusest tekkinud olukord maismaal ja siseveekogul, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda;
  2) politseisündmus – selline massilisest korratusest, põgenike massilisest sisserändest, massilisest piiririkkumisest, rünnakust objektile, objekti hõivamisest või muust politsei pädevusse kuuluvast sündmusest tekkinud olukord maismaal, merel või piiriveekogul, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda;
  3) küberintsident – võrgu- ja infosüsteemis toimuv sündmus, mis ohustab või kahjustab võrgu- ja infosüsteemi turvalisust;
  4) kiirgus- või tuumaõnnetus – kiirgus- või tuumaavarii tagajärjel kujunenud avariikiirituse olukord, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda;
  5) tervishoiusündmus – sündmus, mis on põhjustanud või võib põhjustada paljude inimeste eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse;
  6) loomataud – bioloogilise haigustekitaja põhjustatud loomahaigus, mis levib laiaulatuslikult loomade populatsioonis ja ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda;
  7) keemilise, bioloogilise, radioloogilise, tuuma- või lõhkeaine sündmus – keemilise, bioloogilise, radioloogilise, tuuma- või lõhkeaine kuritahtlikust või terroristlikust kasutamisest põhjustatud punktides& 1–6 nimetatud sündmus või muu eespool nimetatud ainete kuritahtlikust või terroristlikust kasutamisest põhjustatud sündmus, mis ohustab inimeste elu, tervist, vara või keskkonda.

§ 2.  Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused

  Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtiv asutus on järgmine:
  1) päästesündmus – Päästeamet;
  2) politseisündmus – Politsei- ja Piirivalveamet;
  3) küberintsident – Riigi Infosüsteemi Amet;
  4) kiirgus- või tuumaõnnetus – Keskkonnaamet;
  5) tervishoiusündmus – Terviseamet;
  6) loomataud – Põllumajandus- ja Toiduamet;
  7) keemilise, bioloogilise, radioloogilise, tuuma- või lõhkeaine sündmus – Kaitsepolitseiamet.

§ 3.  Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise kord

  (1) Riskianalüüsi koostamisel lähtutakse Riigikantselei suunistest.

  (2) Riskianalüüside koostamist juhtivate asutuste koostööd koordineerib Riigikantselei.

  (3) Riskianalüüsi koostamist juhtival ja selle koostamisse kaasatud asutusel on õigus saada muult asutuselt ja isikult riskianalüüsi koostamiseks vajalikku teavet.

  (4) Riskianalüüsi koostamist juhtiv asutus kooskõlastab riskianalüüsi enne selle esitamist Riigikantseleile valdkonna eest vastutava ministeeriumiga.

§ 4.  Riskianalüüsi koostamise nõuded

  Riskianalüüs peab sisaldama:
  1) analüüsitava sündmuse kirjeldust;
  2) sündmuse tõenäosuse ja mõju analüüsi;
  3) hinnangut, millisel juhul võib sündmus areneda hädaolukorraks või eriolukorraks;
  4) ettepanekuid hädaolukordade ennetamiseks ja nendeks valmistumiseks;
  5) vajaduse korral muid andmeid, lähtudes sündmuse iseloomust või Riigikantselei suunistest.

§ 5.  Riskianalüüsi ajakohastamine

  (1) Riskianalüüsi koostamist juhtiv asutus hindab üks kord aastas riskianalüüsi ajakohasust ning teavitab hindamistulemustest valdkonna eest vastutavat ministeeriumi ja Riigikantseleid.

  (2) Kui riskianalüüs ei ole ajakohane, selles on ebatäpsusi või ilmneb asjaolu, mis viitab vajadusele riskianalüüsi uuendada, algatab riskianalüüsi koostamist juhtiv asutus riskianalüüsi uuendamise ja korraldab selle kuue kuu jooksul, kaasates asjassepuutuvad asutused ja isikud.

  (3) Kui Riigikantseleil või valdkonna eest vastutaval ministeeriumil on alust arvata, et riskianalüüs ei ole ajakohane või selles esineb olulisi ebatäpsusi, võib Riigikantselei või valdkonna eest vastutav ministeerium nõuda kehtiva riskianalüüsi muutmist kohe ja seada riskianalüüsi uuendamisele lõikes 1 nimetatud tähtajast erineva aja.

§ 6.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määrus nr 108 „Loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused” tunnistatakse kehtetuks.

Kaja Kallas
Peaminister

Kristian Jaani
Siseminister

Aivar Rahno
Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes

/otsingu_soovitused.json