Teksti suurus:

Eesti Vabariigi Valitsuse ning Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Valitsuse vaheline tulu- ja kapitali juurdekasvu maksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:19.12.1994
Avaldamismärge:RT II 1994, 32, 139

Eesti Vabariigi Valitsuse ning Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Valitsuse vaheline tulu- ja kapitali juurdekasvu maksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping

Vastu võetud 12.05.1994

(õ) 28.12.2008

Lepingu ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Eesti Vabariigi Valitsus ning Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Valitsus;

soovides sõlmida lepingut tulu- ja kapitali juurdekasvu maksuga topeltmaksustamise vältimiseks ning maksudest hoidumise tõkestamiseks;

leppisid kokku järgnevas:

1. artikkel. Isikuline ulatus

Käesolev leping kehtib isikute suhtes, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi residendid.

2. artikkel. Lepingualused maksud

(1) Käesolev leping kehtib lepinguosalise riigi, tema riiklike allüksuste või kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud tulu- ja kapitali juurdekasvu maksude suhtes, seda sõltumata nende sissenõudmise viisist.

(2) Tulu- ja kapitali juurdekasvu maksudena käsitletakse makse, mis on kehtestatud kogutulule või tulu koostisosadele, sealhulgas makse vallas- või kinnisvara võõrandamisest saadud tulule.

(3) Olemasolevad maksud, mille suhtes leping kehtib, on konkreetselt:
(a) Eestis:
(i) tulumaks (edaspidi «Eesti maks»);
(b) Ühendatud Kuningriigis:
(i) tulumaks (the income tax);
(ii) ettevõtte tulumaks (the corporation tax); ja
(iii) kapitali juurdekasvu maks (the capital gains tax);
(edaspidi «Ühendatud Kuningriigi maks»).

(4) Leping kehtib ka igale samasele või olemuslikult sarnasele maksule, mis on kehtestatud pärast käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeva lisaks olemasolevatele maksudele või nende asemel. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud teatavad üksteisele igast tähtsamast muudatusest, mis on tehtud nende vastavates maksuseadustes.

3. artikkel. Põhimõisted

(1) Käesoleva lepingu mõttes, kui kontekst ei nõua teisiti:
(a) mõiste «Eesti» tähistab Eesti Vabariiki ja, kasutatuna geograafilises mõttes, tähistab Eesti territooriumi ja muid Eesti territoriaalvetega külgnevaid alasid, kus Eesti võib Eesti seaduste alusel ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega kasutada õigusi merepõhja, maapõue ning neis leiduvate loodusvarade suhtes;
(b) mõiste «Ühendatud Kuningriik» tähistab Suurbritanniat ja Põhja-Iirimaad, sealhulgas väljaspool Ühendatud Kuningriigi territoriaalmerd asuvaid alasid, mida kooskõlas rahvusvahelise õigusega on määratletud või võidakse määratleda Ühendatud Kuningriigi mandrilava käsitlevate seaduste alusel kui alasid, kus Ühendatud Kuningriigil võivad olla õigused merepõhja ja maapõue ning neis leiduvate loodusvarade suhtes;
(c) mõiste «kodanik» tähistab:
(i) seoses Eestiga, kõiki Eesti Vabariigi kodakondsust omavaid füüsilisi isikuid; ja juriidilisi isikuid, majandusühinguid või assotsiatsioone, kelle staatus on määratletud Eesti Vabariigis kehtivate seadustega;
(ii) seoses Ühendatud Kuningriigiga, Briti kodanikke või Briti subjekte, kel ei ole ühegi teise Rahvaste Ühenduse maa või territooriumi kodakondsust, seda eeldusel, et tal on elamisloa õigus Ühendatud Kuningriigis; ja juriidilisi isikuid, majandusühinguid, assotsiatsioone või muid üksusi, kelle staatus on määratletud Ühendatud Kuningriigis kehtivate seadustega;
(d) mõisted «lepinguosaline riik» ja «teine lepinguosaline riik» tähistavad Eestit või Ühendatud Kuningriiki, nii nagu kontekst seda nõuab;
(e) mõiste «isik» hõlmab füüsilist isikut, kompaniid ja muud isikute ühendust, kuid ei hõlma olenevalt käesoleva artikli 2. lõikest majandusühingut;
(f) mõiste «kompanii» tähistab korporatiivset ühendust või üksust, keda maksustamise eesmärgil käsitletakse korporatiivse ühendusena;
(g) mõisted «lepinguosalise riigi ettevõte» ja «teise lepinguosalise riigi ettevõte» tähistavad vastavalt lepinguosalise riigi residendi ettevõtet ja teise lepinguosalise riigi residendi ettevõtet;
(h) mõiste «rahvusvaheline transport» tähistab lepinguosalise riigi ettevõtte mere- või õhutransporti, välja arvatud juhul, kui mere- või õhutransport toimub ainult teise lepinguosalise riigi piirides;
(i) mõiste «kompetentne ametivõim» tähistab:
(i) Eestis rahandusministrit või tema volitatud esindajat;
(ii) Ühendatud Kuningriigis Maksuameti juhatuse liikmeid või nende volitatud esindajat.

(2) Eesti seadusega määratletud majandusühingut, keda Eesti seaduse alusel käsitletakse maksustatava üksusena, käsitletakse käesoleva lepingu mõttes kui isikut.

(3) Kui lepinguosaline riik kasutab käesoleva lepingu rakendamisel teisi, siin defineerimata mõisteid, siis on neil, kui kontekst ei nõua teisiti, tähendus, mis neil on selle riigi seaduste alusel vastavate maksude kohta, mille suhtes leping kehtib.

4. artikkel. Residentsus

(1) Käesoleva lepingu mõttes tähistab mõiste «lepinguosalise riigi resident» isikut, kellel on selle riigi seaduste alusel maksukohustus elukoha, residentsuse, juhtimiskeskuse, registreerimiskoha või mõne muu sarnase kriteeriumi tõttu; mõiste ei hõlma isikut, kellel on selles riigis maksukohustus ainult seal asuvate tulu- või kapitali juurdekasvu allikate tõttu.

(2) Kui käesoleva artikli 1. lõike sätete kohaselt on füüsiline isik mõlema lepinguosalise riigi resident, siis määratakse tema staatus järgnevalt:
(a) teda loetakse residendiks riigis, kus tal on alaline elukoht; kui tal on alaline elukoht mõlemas riigis, siis loetakse teda residendiks riigis, kellega tal on otsesemad isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus);
(b) kui riiki, kus on tema eluliste huvide keskus, ei ole võimalik kindlaks määrata, või kui tal puudub alaline elukoht kummaski riigis, siis loetakse teda residendiks riigis, kus ta pikemaajaliselt viibib;
(c) kui ta viibib pikemaajaliselt mõlemas riigis või ei viibi pikemaajaliselt neist kummaski, siis loetakse teda residendiks riigis, kelle kodanik ta on;
(d) kui ta on mõlema riigi kodanik või ei ole kummagi riigi kodanik, siis lahendatakse see küsimus lepinguosaliste riikide kompetentsete ametivõimude vastastikusel kokkuleppel.

(3) Kui käesoleva artikli 1. lõike sätete kohaselt on isik, kes ei ole füüsiline isik, mõlema lepinguosalise riigi resident, siis püüavad lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud lahendada seda küsimust vastastikuse kokkuleppe teel. Vastava kokkuleppe puudumisel ei ole isikul õigus nõuda käesoleva lepinguga antud maksuvähendusi või maksuvabastusi.

5. artikkel. Püsiv tegevuskoht

(1) Käesoleva lepingu mõttes tähistab mõiste «püsiv tegevuskoht» äritegevuse kindlat asukohta, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub ettevõtte äritegevus.

(2) Mõiste «püsiv tegevuskoht» hõlmab sealhulgas:
(a) juhtimiskeskust;
(b) haruettevõtet;
(c) kontorit;
(d) tehast;
(e) töökoda, ja
(f) kaevandust, nafta- või gaasipuurauku, karjääri või mõnda teist loodusvarade kasutuselevõtu kohta.

(3) Ehitusplats, ehitus-, montaaži- või seadmestamisprojekt kujutab endast püsivat tegevuskohta ainult juhul, kui selline plats või projekt kestab kauem kui kuus kuud.

(4) Olenemata käesoleva artikli eelnevatest sätetest ei loeta mõistet «püsiv tegevuskoht» hõlmavat:
(a) võimsuste kasutamist, mis on vajalik ettevõttele kuuluvate kaupade ainult ladustamise, väljapaneku või kohaletoimetamise eesmärgil;
(b) ettevõttele kuuluvate kaubavarude hoidmist ainult ladustamise, väljapaneku või kohaletoimetamise eesmärgil;
(c) ettevõttele kuuluvate kaubavarude hoidmist ainult töötlemise eesmärgil teise ettevõtte poolt;
(d) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult ettevõttele vajalike kaupade ostmise või informatsiooni kogumise eesmärgil;
(e) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult ettevõtte toimimiseks vajaliku, mõne muu ettevalmistava või abistava iseloomuga tegevuse eesmärgil;
(f) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult seoses punktides a kuni e loetletud tegevuste kombinatsiooniga, eeldades, et kogu kindla asukoha äritegevus, mis sellest kombinatsioonist tuleneb, on ettevalmistava või abistava iseloomuga.

(5) Olenemata käesoleva artikli 1. ja 2. lõike sätetest, kui isik, kes ei ole sõltumatu esindaja staatuses vastavalt käesoleva artikli 6. lõikele, tegutseb ettevõtte nimel ja kes on volitatud sõlmima ja tegelikult sõlmib lepinguosalises riigis ettevõtte nimel lepinguid, siis loetakse sel ettevõttel olevat püsiv tegevuskoht selles riigis kõigi sellise isiku poolt ettevõtte jaoks sooritatud tegevuste suhtes juhul, kui sellise isiku tegevus ei vasta käesoleva artikli 4. lõikes loetletud tegevustele, mis oleksid toimunud äritegevuse kindla asukoha kaudu ja mis ei muudaks seda äritegevuse kindlat asukohta vastavalt selle lõike sätetele püsivaks tegevuskohaks.

(6) Ettevõttel ei loeta olevat lepinguosalises riigis püsivat tegevuskohta ainult selles riigis maakleri, tavalise vahendaja või mõne teise sõltumatu esindaja kaudu toimuva äritegevuse suhtes eeldusel, et sellised isikud tegutsevad äritegevuseks ettenähtud korras. Seejuures, kui sellise esindaja tegevus toimub täielikult või peaaegu täielikult selle ettevõtte nimel, siis ei loeta teda üldjuhul käesoleva lõike mõttes sõltumatuks esindajaks.

(7) Asjaolu, et kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, kontrollib kompaniid või on kontrollitav kompanii poolt, kes on teise lepinguosalise riigi resident, või kelle äritegevus toimub selles teises riigis (kas püsiva tegevuskoha kaudu või mõnel muul viisil), ei muuda kumbagi kompaniid üksteise suhtes püsivaks tegevuskohaks.

6. artikkel. Kinnisvaratulu

(1) Lepinguosalise riigi residendi poolt teises lepinguosalises riigis olevast kinnisvarast saadud tulu (sealhulgas tulu põllumajandusest ja metsandusest), võidakse maksustada selles teises riigis.

(2) Mõistel «kinnisvara» on tähendus, mis tal on selle lepinguosalise riigi seaduse alusel, kus mainitud vara tegelikult asub. Mõiste hõlmab igal juhul kinnisvara päraldisi, sealhulgas ehitisi, põllumajanduses ja metsanduses kasutatavat sisseseadet ning eluskarja, maaomandit käsitleva üldise seadusega sätestatud õigusi, sealhulgas optsioone ja sarnaseid kinnisvara omandamise õigusi, kinnisvara kasutamisõigusi ja õigusi muutuvatele või püsivatele väljamaksetele töö või õiguse eest tööle maavarade leiukohtade, allikate ja teiste loodusvaradega; laevu, kaatreid ja õhusõidukeid ei käsitleta kinnisvarana.

(3) Käesoleva artikli 1. lõike sätted kehtivad kinnisvara otsesest kasutamisest, rendile andmisest või mõnel muul viisil kinnisvara kasutamisest saadud tulule.

(4) Kui aktsiate või muude korporatiivsete õiguste omamine kompaniis annab selliste aktsiate või korporatiivsete õiguste omanikule õiguse kompaniile kuuluvale kinnisvarale, siis võidakse kinnisvara otsesest kasutamisest, rendile andmisest või mõnel muul viisil kinnisvara kasutamisest saadud tulu maksustada selles lepinguosalises riigis, kus kinnisvara asub.

(5) Käesoleva artikli 1., 3. ja 4. lõike sätted kehtivad ka ettevõtte kinnisvarast ja eraviisilises teenistuses kasutatavast kinnisvarast saadud tulule.

7. artikkel. Ärikasumid

(1) Lepinguosalise riigi ettevõtte kasumid maksustatakse ainult selles riigis, kui ettevõtte äritegevus ei toimu teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Kui ettevõtte äritegevus toimub eelpool mainitud viisil, siis võidakse ettevõtte kasumeid maksustada teises riigis, kuid ainult seda osa kasumitest, mis kuulub sellele püsivale tegevuskohale.

(2) Olenevalt käesoleva artikli 3. lõike sätetest, kui lepinguosalise riigi ettevõtte äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, siis loetakse kummaski lepinguosalises riigis sellele püsivale tegevuskohale kuuluvaks kasumid, mis tegevuskoht oleks võinud saada iseseisva ettevõttena, kes osaleb samade või sarnaste tingimuste alusel samadel või sarnastel tegevusaladel ja on täiesti iseseisev oma suhetes ettevõttega, kelle püsiv tegevuskoht ta on.

(3) Püsiva tegevuskoha kasumite määramisel lubatakse kuludena maha arvata kulusid, mis on tekkinud püsiva tegevuskoha tõttu, sealhulgas juhtimise ja administreerimisega tekkinud kulud, seda kas riigis, kus püsiv tegevuskoht asub, või mujal.

(4) Kasumeid ei loeta püsivale tegevuskohale kuuluvaks ainuüksi põhjusel, et see püsiv tegevuskoht ostab ettevõtte jaoks kaupu.

(5) Eelnevate lõigete mõttes määratakse püsivale tegevuskohale kuuluvad kasumid igal aastal sama meetodi alusel, välja arvatud juhul, kui on olemas sobiv ja küllaldane põhjus vastupidiseks.

(6) Kui kasumid hõlmavad tulu- või kapitali juurdekasvu liike, mida käsitletakse eraldi käesoleva lepingu teistes artiklites, siis rakendatakse nende artiklite sätteid sõltumata käesoleva artikli sätetest.

8. artikkel. Mere- ja õhutransport

(1) Lepinguosalise riigi ettevõtte rahvusvahelisest mere- või õhutranspordist saadud kasumid maksustatakse ainult selles riigis.

(2) Käesoleva artikli mõttes hõlmavad rahvusvahelisest mere- või õhutranspordist saadud kasumid:
(a) kasumeid laevade või lennukite ilma meeskonnata rentimisest;
(b) kasumeid kaupade transpordis kasutatavate konteinerite (sealhulgas treilerite ja konteinerite transpordiga seotud seadmete) kasutamisest, hooldamisest või rentimisest;
kui selline rentimine või vastav kasutamine, hooldamine või rentimine kaasneb ettevõtte rahvusvahelise mere- või õhutranspordiga.

(3) Käesoleva artikli 1. lõike sätted kehtivad ka kasumitele, mis on saadud osalusest puulis, ühisäritegevuses või rahvusvahelises transpordiorganisatsioonis, kuid ainult sellele osale saadud kasumitest, mis kuuluvad osalejale võrdeliselt tema osalusega ühistegevuses.

9. artikkel. Assotsieerunud ettevõtted

(1) Kui (a) lepinguosalise riigi ettevõte osaleb otseselt või kaudselt teise lepinguosalise riigi ettevõtte juhtimises, kontrollimises või kapitalis, või kui
(b) samad isikud osalevad otseselt või kaudselt lepinguosalise riigi ja teise lepinguosalise riigi ettevõtte juhtimises, kontrollimises või kapitalis,
ja kui kummalgi juhul määratakse või lepitakse kahe ettevõtte vahelistes kaubanduslikes või finantssuhetes kokku iseseisvate ettevõtete vahelistest erinevad tingimused, siis võidakse lugeda kasumid, mis oleksid ilma nende tingimusteta lisandunud ühele nendest ettevõtetest, kuid mis nende tingimuste tõttu ei lisandunud, selle ettevõtte kasumite hulka ja vastavalt ka maksustada.

(2) Kui lepinguosaline riik loeb selle riigi ettevõtte kasumite hulka – ja maksustab vastavalt – kasumeid, mille osas teise lepinguosalise riigi ettevõte on selles teises riigis maksustatud, ja kui sellised kasumid on kasumid, mis oleksid lisandunud esimesena mainitud riigi ettevõttele, kui nende kahe ettevõtte vahelised tingimused oleksid olnud sarnased iseseisvate ettevõtete vaheliste tingimustega, siis reguleerib teine riik vastavalt nende kasumite maksustamise ulatust. Sellise reguleerimise ulatuse määramisel arvestatakse käesoleva lepingu teisi sätteid ja lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud konsulteerivad vajaduse korral teineteisega.

10. artikkel. Dividendid

(1) Dividende, mida kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, maksab teise lepinguosalise riigi residendile, võidakse maksustada selles teises riigis.

(2) Seejuures võidakse neid dividende maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus dividende maksev kompanii on resident, aga kui dividendide saaja on dividendide kasusaav omanik, siis sel teel kinnipeetud maks ei ületa:
(a) 5 protsenti dividendide brutosummast, kui kasusaav omanik on kompanii, kes kontrollib otseselt vähemalt 25 protsenti dividende maksva kompanii hääleõigustest;
(b) 15 protsenti dividendide brutosummast kõigil teistel juhtudel.

(3) Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «dividendid» tulu aktsiatest või muudest õigustest, mis ei ole võlanõuded, kasumis osalemisest, tulu teistest korporatiivsetest õigustest, mida selle riigi maksuseaduste järgi, kus dividende jaotav kompanii on resident, käsitletakse maksustamisel tuluna aktsiatest, ning hõlmab ka teisi tululiike (mis ei ole käesoleva lepingu 11. artikli alusel maksust vabastatud intressid), mida selle riigi seaduste alusel, kus dividende maksev kompanii on resident, käsitletakse kompanii dividendidena või tulujaotamisena.

(4) Käesoleva artikli 1. ja 2. lõike sätted ei kehti, kui dividendide kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus dividende maksev kompanii on resident, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu, või ta tegutseb selles teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu ja osalus, mille alusel dividende makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas käesoleva lepingu 7. artikli või 14. artikli sätted.

(5) Kui kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, saab kasumeid või tulu teisest lepinguosalisest riigist, siis ei saa see teine riik kehtestada maksu kompanii poolt makstavatele dividendidele, välja arvatud juhul, kui dividende makstakse selle teise riigi residendile või kui osalus, mille alusel dividende makstakse, on tegelikult seotud selles teises riigis asuva püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga, ega saa maksustada kompanii dividendideks jaotamata kasumeid, isegi kui makstavad dividendid või jaotamata kasumid koosnevad täielikult või osaliselt selles teises riigis tekkinud tulust või kasumitest.

11. artikkel. Intressid

(1) Intressid, mis tekivad lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võidakse maksustada selles teises riigis.

(2) Seejuures võidakse neid intresse maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus intressid tekivad, aga kui intresside saaja on intresside kasusaav omanik, siis sel teel kinnipeetud maks ei ületa 10 protsenti intresside brutosummast.

(3) Olenemata käesoleva artikli 2. lõike sätetest maksustatakse lepinguosalises riigis tekkivad intressid, mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, ainult selles teises riigis, kui see resident on intresside kasusaav omanik ja:
(a) intresside maksja või saaja on lepinguosalise riigi valitsus, tema riiklik allüksus või kohalik omavalitsus, või selle valitsuse, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse asutus või esindus; või
(b) intresse makstakse seoses laenu, laenu garantii või laenu kindlustamisega, või mõne muu Ühendatud Kuningriigi Eksportkrediidiameti või pärast käesoleva lepingu allakirjutamist ükskõik kummas lepinguosalises riigis loodud iga olemuslikult sarnase organisatsiooni poolt garanteeritud või kindlustatud võlanõude või krediidiga (lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud otsustavad vastastikuse kokkuleppe teel, kas sellised organisatsioonid on olemuslikult sarnased); või
(c) intresse makstakse seoses laenu, laenu garantii või laenu kindlustamisega Eesti Panga või Inglise Panga poolt.

(4) Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «intressid» tulu igat liiki võlanõuetest, mis on või ei ole tagatud hüpoteegiga ja Ühendatud Kuningriigi puhul õigusega osaleda või mitte osaleda võlgniku kasumites ja eriti tulu valitsuse väärtpaberitest ja tulu võlakohustustest ning obligatsioonidest, sealhulgas selliste väärtpaberite, võlakohustuste ja obligatsioonidega kaasnevatest preemiatest ning auhindadest. Käesoleva artikli mõttes ei käsitleta Eesti puhul intressidena viivist hilinenud maksetelt. Intresside mõiste ei hõlma tululiike, mida käesoleva lepingu 10. artikli sätete alusel käsitletakse tulujaotamisena.

(5) Käesoleva artikli 1. ja 2. lõike sätted ei kehti, kui intresside kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus intressid tekivad, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu, või kui ta tegutseb teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu, ja võlanõue, mille eest intresse makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas käesoleva lepingu 7. artikli või 14. artikli sätted.

(6) Intresse loetakse tekkinuks lepinguosalises riigis, kui maksja on see riik, tema riiklik allüksus, kohalik omavalitsus või selle riigi resident. Seejuures, kui intresse maksval isikul, kes on või ei ole lepinguosalise riigi resident, on lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht või kindel asukoht, millega seoses tekkis võlgnevus, millelt intresse makstakse, ning nende intressidega koormatakse püsivat tegevuskohta või kindlat asukohta, siis loetakse neid intresse tekkinuks riigis, kus asub püsiv tegevuskoht või kindel asukoht.

(7) Kui intresside maksja ja kasusaava omaniku või nende mõlema ja mõne teise isiku vaheliste erisuhete tõttu vastava võlanõude eest makstavate intresside summa ületab ükskõik millisel põhjusel summa, mis oleks maksja ja kasusaava omaniku vahel kokku lepitud selliste suhete puudumisel, siis kehtivad käesoleva artikli sätted ainult viimati mainitud summale. Sel juhul kuulub maksete liigosa maksustamisele vastavalt kummagi lepinguosalise riigi seadustele, arvestades käesoleva lepingu teisi sätteid.

(8) Kummagi lepinguosalise riigi seaduste sätted, mis käsitlevad mitteresidendist kompaniile makstud intresse, ei toimi nii, et need nõuaksid teise lepinguosalise riigi residendist kompaniile makstud intresside käsitlemist intresse maksva kompanii dividendide või tulujaotamisena. Eelnev lause ei kehti intresside suhtes, mida makstakse kompaniile, kes on ühe lepinguosalise riigi resident ja kelle hääleõigustest rohkem kui 50 protsenti kontrollitakse otseselt või kaudselt isiku või isikute poolt, kes on teise lepinguosalise riigi residendid.

(9) Käesoleva artikli sätted ei kehti, kui isiku, kes oli seotud intresside maksmise aluseks olnud võlanõude loomise või omistamisega, põhieesmärgiks või üheks põhieesmärkidest oli saada sellise loomise või omistamisega kaasnevaid käesoleva artikli soodustusi.

12. artikkel. Rojaltid

(1) Rojaltid, mis tekivad lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võidakse maksustada selles teises riigis.

(2) Seejuures võidakse sellised rojaltid maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus rojaltid tekivad, aga kui rojaltide saaja on rojaltide kasusaav omanik, siis ei ületa rojaltidelt võetav maks:
(a) 5 protsenti rojaltide brutosummast, mida makstakse tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase sisseseade kasutamise eest;
(b) 10 protsenti rojaltide brutosummast juhtudel, millele ei ole viidatud punktis a.

(3) Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «rojaltid» igat liiki makseid, mida saadakse tasuna kasutamise eest või õiguse eest kasutada kirjanduslike, kunstiliste või teaduslike tööde (sealhulgas kinofilmide ja raadio- või televisioonisaadete salvestiste) autoriõigusi, patente, kaubamärke, disaine või mudeleid, plaane, salajasi valemeid või protsesse, või kasutamise eest või õiguse eest kasutada tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast sisseseadet, või tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast kogemust puudutavat informatsiooni (know-how’d).

(4) Käesoleva artikli 1. ja 2. lõike sätted ei kehti, kui rojaltide kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus rojaltid tekivad, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu, või kui ta tegutseb teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu, ja õigus või vara, mille eest rojalteid makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas käesoleva lepingu 7. artikli või 14. artikli sätted.

(5) Rojalteid loetakse tekkinuks lepinguosalises riigis, kui maksja on see riik, tema riiklik allüksus, kohalik omavalitsus või selle riigi resident. Seejuures, kui rojalteid maksval isikul, kes on või ei ole lepinguosalise riigi resident, on lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht või kindel asukoht, millega seoses tekkis kohustus maksta rojalteid, ning nende rojaltidega koormatakse püsivat tegevuskohta või kindlat asukohta, siis loetakse neid rojalteid tekkinuks riigis, kus asub püsiv tegevuskoht või kindel asukoht.

(6) Kui rojaltide maksja ja kasusaava omaniku, või nende mõlema ja mõne teise isiku vaheliste erisuhete tõttu makstavate rojaltide summa ületab ükskõik millisel põhjusel summa, mis oleks maksja ning kasusaava omaniku vahel kokku lepitud selliste suhete puudumisel, siis kehtivad käesoleva artikli sätted ainult viimati mainitud summale. Sel juhul kuulub maksete liigosa maksustamisele vastavalt kummagi lepinguosalise riigi seadustele, arvestades käesoleva lepingu teisi sätteid.

(7) Käesoleva artikli sätted ei kehti, kui isiku, kes oli seotud rojaltide maksmise aluseks olnud õiguse loomise või omistamisega, põhieesmärgiks või üheks põhieesmärkidest oli saada sellise loomise või omistamisega kaasnevaid käesoleva artikli soodustusi.

13. artikkel. Kapitali juurdekasv

(1) Lepinguosalise riigi residendi poolt saadud kapitali juurdekasvu käesoleva lepingu 6. artiklis käsitletud ja teises lepinguosalises riigis paikneva kinnisvara võõrandamisel võidakse maksustada selles teises riigis.

(2) Lepinguosalise riigi residendi poolt saadud kapitali juurdekasvu võõrandatud:
(a) aktsiatest, mis ei ole tunnustatud Väärtpaberite Börsil noteeritavad aktsiad, ja mille väärtus või suurem osa väärtusest pärineb otseselt või kaudselt teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, või
(b) osalusest majandusühingus või trustis, mille vara koosneb põhiliselt teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast või punktis a mainitud aktsiatest,
võidakse maksustada selles teises riigis.

(3) Kapitali juurdekasvu vallasvara võõrandamisel, mis moodustab osa lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha äritegevuses kasutatavast varast või lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis toimuvaks eraviisiliseks teenistuseks vajaliku kindla asukoha vallasvarast, sealhulgas kapitali juurdekasvu sellise püsiva tegevuskoha (kas eraldi või koos kogu ettevõttega) või kindla asukoha võõrandamisel, võidakse maksustada selles teises riigis.

(4) Kapitali juurdekasvu, mis on saadud lepinguosalise riigi ettevõtte poolt selle ettevõtte rahvusvahelises transpordis kasutatavate mere- või õhusõidukite või selliste mere- või õhusõidukite ekspluateerimiseks vajaliku vallasvara võõrandamisel, maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis.

(5) Kapitali juurdekasvu iga muu vara võõrandamisel, mida ei ole käsitletud käesoleva artikli 1., 2., 3. ja 4. lõikes, maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis, kus võõrandaja on resident.

(6) Käesoleva artikli 5. lõike sätted ei mõjuta lepinguosalise riigi õigust maksustada vastavalt oma seadusele kapitali juurdekasvu vara võõrandamisest, mis on saadud teise lepinguosalise riigi residendist füüsilise isiku poolt, kes on olnud vahetult vara võõrandamisele eelnenud viie aasta jooksul esimesena mainitud lepinguosalise riigi resident.

14. artikkel. Eraviisiline teenistus

(1) Tulu, mida lepinguosalise riigi resident saab kutsealasest teenistusest või muust eraviisilise iseloomuga tegevusest, maksustatakse ainult selles riigis, kui tal ei ole teises lepinguosalises riigis oma tegevuseks pidevalt vajalikku kindlat asukohta. Kui tal on selline kindel asukoht, siis võidakse tulu maksustada teises riigis, kuid ainult selles osas, mis kuulub sellele kindlale asukohale. Selles mõttes, kui lepinguosalise riigi resident viibib teises lepinguosalises riigis perioodi või mitme perioodi jooksul kokku rohkem kui 183 päeva mõne kaheteistkümnekuulise perioodi vältel, mis algab või lõpeb rahandusaastal, siis loetakse tal teises riigis sellel rahandusaastal olevat tema tegevuseks pidevalt vajalik kindel asukoht ja tema teises riigis toimunud ülalpool mainitud tegevusest saadud tulu loetakse kuuluvat sellele kindlale asukohale.

(2) Mõiste «kutsealane teenistus» hõlmab eriti eraviisilist teadus-, kirjandus-, kunsti-, kasvatus- või haridusalast tegevust, aga ka arstide, juristide, inseneride, arhitektide, hambaarstide ja raamatupidajate eraviisilist tegevust.

15. artikkel. Palgateenistus

(1) Olenevalt käesoleva lepingu 16., 18., 19., 20. ja 21. artikli sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt saadud palka, töötasu ning muid sarnaseid teenistuse eest saadud tasusid ainult selles riigis, kui teenistus ei ole toimunud teises lepinguosalises riigis. Kui teenistus on toimunud nii, siis võidakse sellist teenistuse eest saadud tasu maksustada selles teises riigis.

(2) Olenemata käesoleva artikli 1. lõike sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt teises lepinguosalises riigis teenistuse eest saadud tasu ainult esimesena mainitud riigis, kui:
(a) tasu saaja viibib teises riigis perioodi või mitme perioodi jooksul, mis ei ületa kokku 183 päeva mõne kaheteistkümnekuulise perioodi vältel, mis algab või lõpeb vastaval rahandusaastal, ja
(b) tasu maksab tööandja või tasu makstakse tööandja nimel, kes ei ole selle teise riigi resident, ja
(c) tasuga ei koormata püsivat tegevuskohta või kindlat asukohta, mis tööandjal on teises riigis.

(3) Olenemata käesoleva artikli eelnevatest sätetest võidakse lepinguosalise riigi ettevõtte poolt rahvusvahelises transpordis kasutatavatel mere- või õhusõidukitel toimunud teenistuse eest saadud tasu maksustada selles riigis.

16. artikkel. Juhatuse liikmete töötasud

Juhatuse liikmete töötasud ja muud sarnased väljamaksed, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi residendist kompanii juhatuse või muu sarnase organi liikmena, võidakse maksustada selles teises riigis.

17. artikkel. Kunstnikud ja sportlased

(1) Olenemata käesoleva lepingu 14. artikli ja 15. artikli sätetest võidakse lepinguosalise riigi residendi teatris, kinos, raadios või televisioonis kunstnikuna, või muusiku või sportlasena teises lepinguosalises riigis toimuvast isiklikust tegevusest saadud tulu maksustada selles teises riigis.

(2) Kui kunstniku või sportlase isiklikust tegevusest tekkinud tulu ei saa kunstnik või sportlane, vaid mõni teine isik, siis võidakse seda tulu, olenemata käesoleva lepingu 7., 14. ja 15. artikli sätetest, maksustada lepinguosalises riigis, kus kunstniku või sportlase tegevus on toimunud.

(3) Käesoleva artikli 1. ja 2. lõike sätted ei kehti tulu suhtes, mida saadakse kunstniku või sportlase poolt lepinguosalises riigis toimuvast tegevusest, kui seda finantseeritakse täielikult või põhiliselt teise lepinguosalise riigi riiklikest fondidest, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse poolt. Sel juhul maksustatakse tulu ainult selles lepinguosalises riigis, kus kunstnik või sportlane on resident.

18. artikkel. Pensionid

(1) Olenevalt käesoleva lepingu 19. artikli 2. lõike sätetest maksustatakse eelnenud teenistuse eest saadavad pensionid ja muud sarnased tasud ning lepinguosalise riigi residendile makstavad annuiteedid ainult selles riigis.

(2) Mõiste «annuiteet» tähistab füüsilisele isikule perioodiliselt kindlaksmääratud ajal tema eluajal või teatud määratud ajavahemikel makstavaid fikseeritud summasid, kohustusega sooritada neid makseid vastutasuks varem tehtud sissemaksele rahas või rahalises väärtuses.

19. artikkel. Riigiteenistus

(1) (a) Tasu, mis ei ole pension, ja mida lepinguosalise riigi või riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse, või selle riigi, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse või neile täielikult kuuluva üksuse poolt makstakse füüsilisele isikule selle riigi, allüksuse, omavalitsuse, asutuse või üksuse teenistuses oleku eest, maksustatakse ainult antud riigis.
(b) Olenemata käesoleva lõike punkti a sätetest maksustatakse seda tasu ainult teises lepinguosalises riigis, kui teenistus on toimunud selles riigis ja kui füüsiline isik on selle riigi resident, kes:
(i) on antud riigi kodanik; või
(ii) kellest ei saanud antud riigi residenti ainult teenistuse eesmärgil.

(2) (a) Pensioni, mida lepinguosalise riigi või riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse, või selle riigi, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse või neile täielikult kuuluva üksuse poolt või nende poolt loodud fondidest makstakse füüsilisele isikule selle riigi, allüksuse, omavalitsuse, asutuse või üksuse teenistuses oleku eest, maksustatakse ainult selles riigis.
(b) Olenemata käesoleva lõike punkti a sätetest maksustatakse seda pensioni ainult teises lepinguosalises riigis, kui füüsiline isik on selle riigi resident ja kodanik.

(3) Tasude ja pensionite suhtes, mis on saadud lepinguosalise riigi või riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse, või selle riigi, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse või neile täielikult kuuluva üksuse äritegevusega seotud teenistuse eest, kehtivad käesoleva lepingu 15., 16. ja 18. artikli sätted.

20. artikkel. Üliõpilased

Üliõpilase või praktikandi, kes on või oli vahetult enne lepinguosalises riigis viibimist teise lepinguosalise riigi resident ja kes viibib esimesena mainitud riigis ainult õpingute või praktiseerimise eesmärgil, ülalpidamiseks, õpinguteks või praktiseerimiseks saadud väljamakseid ei maksustata selles riigis tingimusel, et need väljamaksed tulevad väljaspool seda riiki asuvatest allikatest.

21. artikkel. Professorid ja õpetajad

(1) Füüsiline isik, kes viibib lepinguosalises riigis õpetamise või uuringute eesmärgil selle lepinguosalise riigi ülikoolis, kolledžis või muus tunnustatud õppeasutuses, ja kes on või oli vahetult enne seda teise lepinguosalises riigi resident, vabastatakse esimesena mainitud lepinguosalises riigis sellise õpetamise või uuringute eest saadud tasu maksustamisest kuni kaheaastase perioodi vältel alates tema esimesest sel eesmärgil sellesse riiki tehtud külastusest.

(2) Käesolev artikkel kehtib ainult tulu suhtes, mida saadakse füüsilise isiku poolt riiklikes huvides toimunud uurimistöö eest ja mitte põhiliselt teatud isiku või isikute erahuvides toimunud uurimistöö eest.

22. artikkel. Muu tulu

(1) Lepinguosalise riigi residendi poolt kasusaava omanikuna saadud tululiike, mida käesoleva lepingu eelmistes artiklites ei ole käsitletud, kuid mis ei ole trustide või pärimistompude poolt nende tegevusega kooskõlas väljamakstud tulu, maksustatakse ainult selles riigis, olenemata sellest, kus tulud tekivad.

(2) Käesoleva artikli 1. lõike sätted ei kehti tulule, mis ei ole 6. artikli 2. lõikes määratletud kinnisvaratulu, kui sellise tulu saaja, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, või kelle eraviisiline teenistus toimub teises lepinguosalises riigis asuva kindla asukoha kaudu, ja õigused või vara, millega seoses tulu saadakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas 7. artikli või 14. artikli sätted.

(3) Käesoleva artikli sätted ei kehti, kui isiku poolt tulu maksmise aluseks olnud õiguste loomise või omistamise põhieesmärgiks või üheks põhieesmärkidest oli saada sellise loomise või omistamisega kaasnevaid käesoleva artikli soodustusi.

23. artikkel. Topeltmaksustamise kõrvaldamine

(1) (a) Kui Eesti resident saab tulu või omab kapitali juurdekasvu, mida vastavalt käesolevale lepingule võidakse maksustada Ühendatud Kuningriigis, ja kui tema kodumaises seadusandluses puudub enamsoodustatud käsitlus, siis võimaldab Eesti mahaarvestuse selle residendi tulumaksust summas, mis vastab Ühendatud Kuningriigis makstud tulu- või kapitali juurdekasvu maksule.
Seejuures ei ületa selline mahaarvestus kummalgi juhul seda osa Eesti tulumaksust, mis oli arvestatud enne mahaarvestuse tegemist vastavalt kas tulule või kapitali juurdekasvule, mida võidakse maksustada Ühendatud Kuningriigis.
(b) Käesoleva lõike punkti a mõttes, kui Eesti residendist kompanii saab dividende Ühendatud Kuningriigi residendist kompaniilt, kelle hääleõiguslikest aktsiatest kuulub talle vähemalt 10 protsenti, siis ei hõlma Ühendatud Kuningriigis makstud maks mitte ainult dividendidelt makstud maksu, vaid ka maksu dividendide aluseks olevalt kasumiosalt.

(2) Olenevalt Ühendatud Kuningriigi seaduse sätetest krediidi võimaldamise kohta väljaspool Ühendatud Kuningriiki makstud maksu osas (mis ei mõjuta seejuures siin esitatud üldpõhimõtet):
(a) Eesti seaduste alusel ja kooskõlas käesoleva lepinguga Eestis saadud kasumitelt, tulult või maksustatavalt kapitali juurdekasvult (välja arvatud dividendide puhul, kasumitelt makstava maksu suhtes, millest makstakse välja dividende) kas otseselt või mahaarvamisena makstava Eesti maksu osas võimaldatakse krediiti samade kasumite, tulu või maksustatava juurdekasvu suhtes arvestatud Ühendatud Kuningriigi maksust;
(b) Eesti residendist kompanii poolt Ühendatud Kuningriigi residendist kompaniile makstud dividendide puhul, kes kontrollib otseselt või kaudselt vähemalt 10 protsenti dividende maksva kompanii hääleõigustest, võetakse krediidi võimaldamisel arvesse (lisaks Eesti maksule, millele antakse käesoleva lõike punkti a sätete alusel krediiti) kompanii poolt kasumitelt makstud Eesti maksu, millest neid dividende välja makstakse.

(3) Käesoleva artikli 1. ja 2. lõike mõttes loetakse lepinguosalise riigi residendile kuuluvaid kasumeid, tulu ja kapitali juurdekasvu, mida kooskõlas käesoleva lepinguga võidakse maksustada teises lepinguosalises riigis, tekkivaks selles teises lepinguosalises riigis.

24. artikkel. Vabastuste piirangud

(1) Kui käesoleva lepingu sätete alusel on tulu lepinguosalises riigis maksust vabastatud ja teises lepinguosalises riigis kehtiva seaduse alusel on isik maksustatav selle tulu suhtes, mis on teatud summas üle kantud või saadud selles teises lepinguosalises riigis ilma viiteta sellise tulu kogusummale, siis kehtib esimesena mainitud lepinguosalise riigi poolt käesoleva lepingu alusel võimaldatav vabastus ainult sellele osale tulust, mida on teises lepinguosalises riigis maksustatud.

(2) Olenemata käesoleva lepingu teiste artiklite sätetest ei saa lepinguosalise riigi resident, kes kodumaises seaduses sätestatud välisinvesteeringute maksusoodustuste tõttu ei ole selles lepinguosalises riigis maksu subjektiks või on seda madalama maksumääraga, tulu või kapitali juurdekasvu suhtes käesolevas lepingus teise lepinguosalise riigi poolt ettenähtud maksuvähenduste ega maksuvabastuste soodustusi, kui selle residendi või temaga seotud isiku põhieesmärgiks või üheks põhieesmärkidest oli saada käesoleva lepingu soodustusi.

25. artikkel. Majandusühingud

Kui käesoleva lepingu sätete alusel on majandusühing kui Eesti resident vabastatud Ühendatud Kuningriigis tulu- või kapitali juurdekasvu maksust, siis ei tõlgendata seda sätet piiravat Ühendatud Kuningriigi õigust maksustada Ühendatud Kuningriigi residentidest majandusühingu osanikke nende osaluselt sellises tulus või kapitali juurdekasvus; kuid sellist tulu või kapitali juurdekasvu käsitletakse käesoleva lepingu 23. artikli mõttes Eestis saadud tuluna.

26. artikkel. Mittediskrimineerimine

(1) Lepinguosalise riigi kodanikke ei allutata teises lepinguosalises riigis maksustamisele või sellega kaasnevatele nõuetele, mis on erinevad või koormavamad kui maksustamine või sellega kaasnevad nõuded, millele samades tingimustes alluvad või alluksid selle teise riigi kodanikud.

(2) Kodakondsuseta isikuid, kes on lepinguosalise riigi residendid, ei allutata kummaski lepinguosalises riigis maksustamisele või sellega kaasnevatele nõuetele, mis on erinevad või koormavamad kui maksustamine või sellega kaasnevad nõuded, millele samades tingimustes alluvad või alluksid vastava riigi kodanikud.

(3) Lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha maksustamine ei saa teises riigis olla vähem soodus kui selle teise riigi sama tegevusega ettevõtete maksustamine.

(4) Välja arvatud juhtudel, kui kehtivad käesoleva lepingu 9. artikli 1. lõike, 11. artikli 7. lõike või 12. artikli 6. lõike sätted ja olenevalt 11. artikli 8. lõike sätetest kuuluvad lepinguosalise riigi ettevõtte poolt teise lepinguosalise riigi residendile makstavad intressid, rojaltid ja teised väljamaksed selle ettevõtte maksustatava kasumi määramisel mahaarvestusele samadel tingimustel, kui neid oleks makstud esimesena mainitud riigi residendile.

(5) Lepinguosalise riigi ettevõtteid, kelle kapitali kas osaliselt või täielikult omatakse, või otseselt või kaudselt kontrollitakse teise lepinguosalise riigi ühe või enama residendi poolt, ei allutata esimesena mainitud riigis maksustamisele või sellega kaasnevatele nõuetele, mis on erinevad või koormavamad kui maksustamine või sellega kaasnevad nõuded, millele alluvad või alluksid esimesena mainitud riigi teised sarnased ettevõtted.

(6) Miski käesolevas lepingus ei ole tõlgendatav kui kummagi lepinguosalise riigi kohustus võimaldada füüsilistele isikutele, kes ei ole nende riikide residendid, isiklikke maksusoodustusi, maksuvabastusi ja maksuvähendusi, mida maksustamise mõttes võimaldatakse residentidest füüsilistele isikutele.

(7) Käesoleva artikli sätted kehtivad lepingualuste maksude suhtes.

27. artikkel. Vastastikuse kokkuleppe protseduur

(1) Kui lepinguosalise riigi resident arvab, et ühe või mõlema lepinguosalise riigi tegevus põhjustab või võib põhjustada tema sellist maksustamist, mis ei ole kooskõlas käesoleva lepingu sätetega, siis võib ta hoolimata nende riikide kodumaises seaduses sätestatust esitada oma juhtumi selle lepinguosalise riigi kompetentsele ametivõimule, kelle resident ta on, või kui tema juhtum käib käesoleva lepingu 26. artikli 1. lõike alla, siis selle lepinguosalise riigi kompetentsele ametivõimule, kelle kodanik ta on.

(2) Kui protest on kompetentse ametivõimu arvates õigustatud ja ta rahuldavat lahendust ei saavuta, siis püüab ta käesolevale lepingule mittevastava maksustamise vältimiseks lahendada juhtumit vastastikusel kokkuleppel teise lepinguosalise riigi kompetentse ametivõimuga, pidades seejuures silmas lepingu sätetele mittevastavat maksustamise vältimist.

(3) Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud püüavad vastastikusel kokkuleppel lahendada kõiki raskusi või kahtlusi, mis tekivad lepingu tõlgendamisel või rakendamisel.

(4) Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud võivad eelnevate lõigete mõttes kokkuleppe saavutamiseks teineteisega vahetult konsulteerida.

28. artikkel. Informatsioonivahetus

(1) Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud vahetavad sellist informatsiooni, mis on vajalik käesoleva lepingu sätete või lepinguosaliste riikide kodumaiste seaduste täitmiseks lepingualuste maksude suhtes niivõrd, kui sellekohane maksustamine ei ole lepinguga vastuolus, eriti vältimaks pettust ja soodustamaks maksude legaalse vältimise vastaste seadussätete täitmist. Informatsioonivahetus ei ole piiratud käesoleva lepingu 1. artikliga. Lepinguosaliselt riigilt saadud informatsiooni käsitletakse saladusena ja seda avaldatakse ainult isikutele või ametivõimudele (sealhulgas kohtutele ja valitsusasutustele), kes on seotud lepingualuste maksude määramise või kogumisega, maksude sissenõudmisega, maksude suhtes vastustusele võtmisega, või nende maksudega seotud kaebuste lahendamisega. Need isikud või ametivõimud kasutavad informatsiooni ainult nimetatud eesmärkidel. Nad võivad avaldada informatsiooni avalikul kohtuprotsessil või kohtuotsuse alusel.

(2) Käesoleva artikli 1. lõike sätteid ei saa mingil juhul tõlgendada kui kummagi lepinguosalise riigi kompetentsele ametivõimule pandud kohustust:
(a) kasutada administratiivseid meetmeid, mis on vastuolus selle või teise lepinguosalise riigi seaduste ja administratiivse tegevusega;
(b) anda informatsiooni, mis ei ole selle või teise lepinguosalise riigi seaduste alusel või administreerimise tavalise korra järgi kättesaadav;
(c) anda informatsiooni, mis avaldaks mõne kaubavahetuse, äritegevuse, tööstusliku, kaubandusliku või kutsealase saladuse või kaubavahetusprotsessi või informatsiooni, mille avaldamine oleks vastuolus riiklike huvidega.

29. artikkel. Alaliste või diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste liikmed

Miski käesolevas lepingus ei mõjuta alaliste või diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste liikmete rahanduslikke eelisõigusi vastavalt rahvusvahelise õiguse üldreeglitele või erikokkulepete tingimustele.

30. artikkel. Lepingu jõustumine

Kummagi lepinguosalise riigi valitsus teatab teisele diplomaatiliste kanalite kaudu käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike seaduslike nõuete täitmisest. Käesolev leping jõustub pärast mainitud teatamist järgneval päeval ja tema sätted hakkavad kehtima:
(a) Eestis:
(i) 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari saadud tulult kinnipeetavate maksude suhtes – kalendriaastal, mis järgneb lepingu jõustumise aastale;
(ii) teiste tulumaksude suhtes maksudele, mis kuuluvad maksmisele 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari – kalendriaastal, mis järgneb lepingu jõustumise aastale;
(b) Ühendatud Kuningriigis:
(i) tulumaksu ja kapitali juurdekasvu maksu suhtes 6. aprillil või pärast 6. aprilli algaval maksuaastal – kalendriaastal, mis järgneb lepingu jõustumise aastale;
(ii) ettevõtte tulumaksu suhtes 1. aprillil või pärast 1. aprilli algaval rahandusaastal – kalendriaastal, mis järgneb lepingu jõustumise aastale.

31. artikkel. Lepingu lõpetamine

Käesolev leping jääb jõusse kuni tema lõpetamiseni ühe lepinguosalise riigi poolt. Kumbki lepinguosaline riik võib lõpetada lepingu diplomaatiliste kanalite kaudu vähemalt kuuekuulise etteteatamisega enne kalendriaasta lõppu. Sel juhul lakkab leping kehtimast:
(a) Eestis:
(i) 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari saadud tulult kinnipeetavate maksude suhtes – kalendriaastal, mis järgneb lepingu lõpetamisteate andmise aastale;
(ii) teiste tulumaksude suhtes maksudele, mis kuuluvad maksmisele 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari – kalendriaastal, mis järgneb lepingu lõpetamisteate andmise aastale;
(b) Ühendatud Kuningriigis:
(i) tulumaksu ja kapitali juurdekasvu maksu suhtes 6. aprillil või pärast 6. aprilli algaval maksuaastal – kalendriaastal, mis järgneb lepingu lõpetamisteate andmise aastale;
(ii) ettevõtte tulumaksu suhtes 1. aprillil või pärast 1. aprilli algaval rahandusaastal – kalendriaastal, mis järgneb lepingu lõpetamisteate andmise aastale.

Selle tõendamiseks on vastavalt volitatud isikud kirjutanud alla käesolevale lepingule.

Sõlmitud Londonis 12. mail 1994. a. kahes eksemplaris eesti ja inglise keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.

Eesti Vabariigi Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa
Valitsuse poolt Ühendatud Kuningriigi Valitsuse poolt
M. LAAR D. HURD

Eesti Vabariigi suursaadiku noot Eesti Vabariigi Valitsuse ning
Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Valitsuse vahelise
tulu- ja kapitali juurdekasvu maksuga topeltmaksustamise vältimise ning
maksudest hoidumise tõkestamise lepingu rakendamisest

  London, 12. mai 1994. a.

Teie Ekstsellents

Mul on au viidata täna Eesti Vabariigi Valitsuse ning Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Valitsuse vahel alla kirjutatud lepingule tulu- ja kapitali juurdekasvu maksuga topeltmaksustamise vältimiseks ning maksudest hoidumise tõkestamiseks ja teha Eesti Vabariigi Valitsuse poolt lepingu rakendamise suhtes järgmised ettepanekud:

1. 2. artikkel ja 22. artikkel

Ühendatud Kuningriik võtab arvesse asjaolu, et lepingus loetletud maksud on oluliseks reformiprogrammi küsimuseks ja kui:
(i) 2. artikli suhtes ei ole võimalik kokku leppida, et iga üksik uus maks täidab selle artikli 4. lõike tingimused; või
(ii) 22. artikli suhtes, niivõrd kui see puudutab lepinguosalise riigi residendi nende tululiikide maksustamist, mida ei ole käsitletud käesoleva lepingu eelnevates artiklites ja mis tekivad teises lepinguosalises riigis, ja kui kõnealune maksutulu tundub Eesti kompetentsele ametivõimule lepingut tasakaalust välja viivana;
siis on Ühendatud Kuningriik valmis viivitamata asuma läbi rääkima lepingu parandusprotokolli sõlmimise üle.

2. 4. artikli 3. lõige

Kui isik, kes ei ole füüsiline isik, on mõlema lepinguosalise riigi resident ja kui lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud püüavad määratleda tema staatust vastastikuse kokkuleppe teel, siis võtavad nad arvesse selliseid faktoreid nagu tegeliku juhtimiskeskuse asukohta, registreerimise või muul viisil loomise asukohta ja muid olulisi faktoreid.

3. 5. artikli 6. lõige

Lepinguosalised riigid lepivad kokku, et:
(i) kui esindaja ja ettevõtte vahelised tehingud ei ole toimunud «ametlike suhete» tingimustel, siis 6. lõike sätted ei kehti; ja
(ii) otsustamaks, kas tegevused on üldjuhul toimunud täielikult või peaaegu täielikult selle ettevõtte nimel, võtavad lepinguosalised riigid arvesse olulisi faktoreid 12-kuulise perioodi jooksul, mis algab või lõpeb vastaval rahandusaastal. Sealhulgas kui vastavad tegevused on toimunud täielikult või peaaegu täielikult selle ettevõtte nimel 9 kuu jooksul, mis jääb selle 12-kuulise perioodi sisse, siis ei loeta teda 6. lõike mõttes sõltumatuks esindajaks.

4. 6. artikli 3. lõige

Lepinguosalised riigid tunnustavad, et kõiki tulusid ja juurdekasve kinnisvara võõrandamisest lepinguosalises riigis võidakse vastavalt käesoleva lepingu 13. artiklile maksustada selles lepinguosalises riigis.

5. 7. artikli 3. lõige

Püsiva tegevuskoha kasumite määramisel tunnustati, et lepinguosalise riigi poolt mahaarvatavatena lubatud kulud hõlmavad ainult kulusid, mis on selle riigi seaduste alusel mahaarvatavad.

6. 11. artikkel

Lepinguosalised riigid kinnitavad, et nad kohtuvad edaspidi kokkulepitaval kuupäeval ja viie aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest, selleks et protokolli vormis läbi rääkida käesoleva artikli 2. lõikes kehtestatud maksumäära vähendamise üle nullini seoses laenu, laenu garantii või laenu kindlustamisega avaliku iseloomuga finantsinstitutsiooni poolt.

Lisaks lepivad lepinguosalised riigid kokku, et kui Eesti ja mõne kolmanda riigi, kes on käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeval Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liige, vahel sõlmitud lepingus on kolmanda riigi residendil õigus seoses avaliku iseloomuga finantsinstitutsiooni poolt antud laenu, laenu garantii või laenu kindlustamisega makstavate intresside suhtes maksumäärale, mis on madalam käesoleva artikli 2. lõikes määratletust, ja kui see leping jõustub kas enne või pärast käesoleva lepingu jõustumist, siis teatab Eesti kompetentne ametivõim sellest Ühendatud Kuningriigi kompetentsele ametivõimule viivitamatult pärast selle kolmanda riigiga sõlmitud lepingu jõustumist ja käesoleva lepingu 11. artikli 2. lõikes olev maksumäär asendatakse vastava madalama maksumääraga nende intresside suhtes, mida makstakse seoses avaliku iseloomuga finantsinstitutsiooni poolt antud laenu, laenu garantii või laenu kindlustamisega, seda kas vastava lepingu või käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

7. 12. artikkel

Lepinguosalised riigid lepivad kokku, et kui Eesti nõustub mõnes kolmanda riigiga sõlmitud lepingus, kes on käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeval Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liige, vähendama rojaltide maksumäära 5 protsendilt 12. artikli 2. lõike punktis a määratletud rojaltide suhtes või 10 protsendilt muude rojaltide suhtes, ja kui see leping jõustub kas enne või pärast käesoleva lepingu jõustumist, siis teatab Eesti kompetentne ametivõim vastava lõike tingimustest Ühendatud Kuningriigi kompetentsele ametivõimule viivitamatult pärast selle kolmanda riigiga sõlmitud lepingu jõustumist ja käesoleva lepingu 12. artiklis olev 5-protsendiline maksumäär asendatakse vastava madalama maksumääraga 2. lõike punktis a määratletud rojaltide suhtes ning 10-protsendiline maksumäär asendatakse vastava madalama maksumääraga muude rojaltide suhtes, seda kas vastava lepingu või käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

8. 24. artikli 2. lõige

Tunnustati, et välisinvesteeringute maksusoodustused ei hõlma maksusoodustusi, mis on mõeldud ainuüksi kodumaiste investeeringute edendamiseks.

  Eesti Vabariigi Valitsuse nimel R. SINIJÄRV

  London, 12 May 1994

Excellency

I have the honour to refer to the Convention between the Government of the Republic of Estonia and the Government of the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland for the Avoidance of Double Taxation and the Prevention of Fiscal Evasion with respect to Taxes on Income and Capital Gains which was signed on 12 May 1994 and to make on behalf of the Government of Estonia the following proposals for the purpose of applying:

1. Article 2 and Article 22

The United Kingdom takes note of the fact that the existing taxes as listed in the Convention are subject to a substantial programme of reform and wherever;
(i) in respect of Article 2 it is not possible to agree that a particular new tax satisfies the conditions of paragraph (4) of this Article; or
(ii) in respect of Article 22, insofar as this relates to the taxation of items of income of a resident of a Contracting State which are not dealt with in the foregoing Articles of this Convention and which arise in the other Contracting State, the amount of tax involved appears to the competent authority of Estonia to upset the balance of this Convention;
the United Kingdom is ready to negotiate an amending Protocol to the Convention without delay.

2. Article 4(3)

Where a person other than an individual is a resident of both Contracting States and the competent authorities of the Contracting States endeavour to determine its status by mutual agreement, they shall have regard to such factors as the place of effective management, the place where it is incorporated or otherwise constituted and any other relevant factors.

3. Article 5(6)

The Contracting States agree that:
(i) where the transactions between the agent and the enterprise are made under arm's length conditions, the second sentence of paragraph (6) shall not apply; and
(ii) in considering whether the activities are devoted wholly or almost wholly on behalf of that enterprise, the Contracting States shall have regard to any relevant factors during any 12 month period commencing or ending in the fiscal year concerned. In particular if the relevant activities are devoted wholly or almost wholly on behalf of that enterprise for a period exceeding 9 months within that period of 12 months, they will be considered to have been so devoted in that fiscal year.

4. Article 6(3)

The Contracting States understand that all income and gains arising from the alienation of immovable property in a Contracting State may be taxed in that Contracting State in accordance with Article 13 of this Convention.

5. Article 7(3)

In determining the profits of a permanent establishment, it is understood that expenses to be allowed as deductions by a Contracting State include only expenses that are deductible under the domestic laws of that State.

6. Article 11

The Contracting States confirm that they will meet on a date to be agreed and provided that five years have elapsed since this Convention entered into force with a view to negotiating by means of a Protocol a reduction to zero in the rate of tax to be charged under paragraph (2) of this Article in respect of a loan made, guaranteed or insured by a financial institution of a public character.

Moreover, the Contracting States agree that where following the conclusion of a Convention between Estonia and a third State which is a member of the Organisation for Economic Co-operation and Development at the date of signature of this Convention, a resident of the third State enjoys a rate of tax on interest paid in respect of a loan made, guaranteed or insured by a financial institution of a public character, which is lower than the rate specified in paragraph (2) of this Article, and that Convention enters into force either before or after the date of entry into force of this Convention, the competent authority of Estonia shall notify the competent authority of the United Kingdom of that Convention with a third State immediately after the entry into force of that Convention and such lower rate of tax that is enjoyed shall be substituted in Article 11 of this Convention for the rate in paragraph (2) of this Article in respect of the interest paid in respect of a loan made, guaranteed or insured by financial institution of a public character with effect from the entry into force of that Convention, or of this Convention, whichever is the later.

7. Article 12

The Contracting States agree that where Estonia agrees to a lower rate of tax than 5 per cent in respect of the royalties specified in paragraph (2)(a) of Article 12 or 10 per cent in respect of any other royalties in any Convention between Estonia and a third State which is a member of the Organisation for Economic Co-operation and Development at the date of signature of this Convention, and that Convention enters into force either before or after the date of entry into force of this Convention, the competent authority of Estonia shall notify the competent authority of the United Kingdom of the terms of the relevant paragraph in the Convention with that third State immediately after the entry into force of that Convention and such lower rate of tax shall be substituted in Article 12 of this Convention for 5 per cent in respect of the royalties specified in paragraph (2)(a) or 10 per cent in respect any other royalties with effect from the date of entry into force of that Convention, or of this Convention, whichever is the later.

8. Article 24(2)

It is understood that incentives to promote foreign investment shall not include incentives promoting only domestic investment.

If the foregoing proposals are acceptable to the Government of the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland, I have the honour to suggest that the present Note and Your Excellency's reply to that effect should be regarded as constituting an agreement between the two Governments in this matter, which shall enter into force at the same time as the entry into force of the Convention.

I avail myself of this opportunity to extend to Your Excellency the assurance of my highest consideration.

  On behalf of the Government of the Republic of Estonia R. SINIJÄRV


Õiend
Akti metaandmed parandatud ja täiendatud; lisatud ingliskeelne tekst.

/otsingu_soovitused.json