Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Maksuõigus → Topeltmaksustamist käsitlevad välislepingud → Poola

Välislepingute liigitus poolte alusel: Riigid ja territooriumid → Poola

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping

Vastu võetud 09.05.1994

(õ) 28.12.2008

Lepingu ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Eesti Vabariigi Valitsus ja Poola Vabariigi Valitsus

soovides sõlmida lepingut tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimiseks ning maksudest hoidumise tõkestamiseks,

leppisid kokku järgnevas:

1. artikkel. Isikuline ulatus

Käesolev leping kehtib isikute suhtes, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi residendid.

2. artikkel. Lepingualused maksud

1. Käesolev leping kehtib lepinguosalise riigi, tema riiklike allüksuste või kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud tulu- ja kapitalimaksude suhtes, seda sõltumata nende sissenõudmise viisist.

2. Tulu- ja kapitalimaksudena käsitletakse makse, mis on kehtestatud kogutulule, kogukapitalile või tulu ja kapitali koostisosadele, sealhulgas makse vallas- või kinnisvara võõrandamisest saadud tulule, samuti ka makse kapitali väärtuse kasvule.

3. Olemasolevad maksud, mille suhtes leping kehtib, on konkreetselt:
a) Eestis:
(i) tulumaks;
(ii) maamaks;
(edaspidi «Eesti maks»);
b) Poolas:
(i) füüsilise isiku tulumaks (podatek dochodowy od osob fizycznych);
(ii) ettevõtte tulumaks (podatek dochodowy od osob prawnych);
(edaspidi «Poola maks»).

4. Leping kehtib ka igale samasele või olemuslikult sarnasele maksule, mis on kehtestatud pärast käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeva lisaks olemasolevatele maksudele või nende asemel. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud teatavad üksteisele igast tähtsamast muudatusest, mis on tehtud nende vastavates maksuseadustes.

3. artikkel. Põhimõisted

1. Käesoleva lepingu mõttes, kui kontekst ei nõua teisiti:
a) mõiste «Eesti» tähistab Eesti Vabariiki ja, kasutatuna geograafilises mõttes, tähistab Eesti territooriumi ja muid Eesti territoriaalvetega külgnevaid alasid, kus Eesti võib Eesti seaduste alusel ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega kasutada õigusi merepõhja, maapõue ning neis leiduvate loodusvarade suhtes;
b) mõiste «Poola» tähistab geograafilises mõttes kasutatuna Poola Vabariigi territooriumi, sealhulgas alasid väljaspool tema territoriaalvett, kus Poola võib Poola seaduste alusel ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega kasutada oma suveräänseid õigusi merepõhja, maapõue ning neis leiduvate loodusvarade suhtes;
c) mõisted «lepinguosaline riik» ja «teine lepinguosaline riik» tähistavad Eestit või Poolat, nii nagu kontekst seda nõuab;
d) mõiste «kodanik» tähistab lepinguosalise riigi kodakondsust omavat füüsilist isikut ja juriidilist isikut, majandusühingut või assotsiatsiooni, kelle staatus on määratletud lepinguosalises riigis kehtivate seadustega;
e) mõiste «isik» hõlmab füüsilist isikut, kompaniid ja muud isikute ühendust;
f) mõiste «kompanii» tähistab korporatiivset ühendust või üksust, keda maksustamise eesmärgil käsitletakse korporatiivse ühendusena;
g) mõisted «lepinguosalise riigi ettevõte» ja «teise lepinguosalise riigi ettevõte» tähistavad vastavalt lepinguosalise riigi residendi poolt juhitavat ettevõtet ja teise lepinguosalise riigi residendi poolt juhitavat ettevõtet;
h) mõiste «rahvusvaheline transport» tähistab lepinguosalise riigi ettevõtte mere-, õhu- või maanteetransporti, välja arvatud juhul, kui mere-, õhu- või maanteetransport toimub ainult teise lepinguosalise riigi piirides;
i) mõiste «kompetentne ametivõim» tähistab:
(i) Eestis rahandusministrit ja tema volitatud esindajat;
(ii) Poolas rahandusministrit ja tema volitatud esindajat.

2. Kui lepinguosaline riik kasutab lepingu rakendamisel teisi, siin defineerimata mõisteid, siis on neil, kui kontekst ei nõua teisiti, tähendus, mis neil on selle riigi seaduse alusel vastavate maksude kohta, mille suhtes käesolev leping kehtib.

4. artikkel. Resident

1. Käesoleva lepingu mõttes tähistab mõiste «lepinguosalise riigi resident» isikut, kellel on selle riigi seaduste alusel maksukohustus elukoha, residentsuse, juhtimiskeskuse, registreerimiskoha või mõne muu sarnase kriteeriumi tõttu. Mõiste hõlmab ka selle riigi valitsust, tema riiklikke allüksusi ja kohalikke omavalitsusi ning selle riigi, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse asutusi või neile täielikult kuuluvaid üksusi, kes on loodud selle riigi seaduste alusel. Mõiste ei hõlma isikut, kellel on selles riigis maksukohustus ainult seal asuvate tuluallikate või kapitali tõttu.

2. Kui 1. lõike sätete kohaselt on füüsiline isik mõlema lepinguosalise riigi resident, siis määratakse tema staatus järgnevalt:
a) teda loetakse residendiks riigis, kus tal on alaline elukoht; kui tal on alaline elukoht mõlemas riigis, siis loetakse teda residendiks riigis, kellega tal on otsesemad isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus);
b) kui riiki, kus on tema eluliste huvide keskus, ei ole võimalik kindlaks määrata, või kui tal puudub alaline elukoht kummaski riigis, siis loetakse teda residendiks riigis, kus ta korduvalt viibib;
c) kui ta viibib korduvalt mõlemas riigis või ei viibi pikemaajaliselt neist kummaski, siis loetakse teda residendiks riigis, kelle kodanik ta on;
d) kui residendi staatust ei ole võimalik määrata kooskõlas punktidega a–c, siis lahendatakse see küsimus lepinguosaliste riikide kompetentsete ametivõimude vastastikusel kokkuleppel.

3. Kui 1. lõike sätete kohaselt on isik, kes ei ole füüsiline isik, mõlema lepinguosalise riigi resident, siis loetakse teda residendiks riigis, kelle seaduste alusel on määratletud tema staatus.

5. artikkel. Püsiv tegevuskoht

1. Käesoleva lepingu mõttes tähistab mõiste «püsiv tegevuskoht» äritegevuse kindlat asukohta, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub ettevõtte äritegevus.

2. Mõiste «püsiv tegevuskoht» hõlmab sealhulgas:
a) juhtimiskeskust;
b) haruettevõtet;
c) kontorit;
d) tehast;
e) töökoda, ja
f) kaevandust, nafta- või gaasipuurauku, karjääri või mõnda teist loodusvarade kasutuselevõtu kohta.

3. Ehitusplats, ehitus-, montaaži- või seadmestamisprojekt või sellega seotud järelevalve või konsultatsioonialane tegevus kujutab endast püsivat tegevuskohta ainult juhul, kui selline plats, projekt või tegevus kestab kauem kui üheksa kuud.

4. Olenemata käesoleva artikli eelnevatest sätetest ei loeta mõistet «püsiv tegevuskoht» hõlmavat:
a) võimsuste kasutamist, mis on vajalik ettevõttele kuuluvate kaupade ainult ladustamise, väljapaneku või kohaletoimetamise eesmärgil;
b) kaubalao pidamist, mis on vajalik ettevõttele kuuluvate kaupade ainult ladustamise, väljapaneku või kohaletoimetamise eesmärgil;
c) kaubalao pidamist, mis on vajalik ettevõttele kuuluvate ja ainult teisele ettevõttele tootmiseks vajalike kaupade hoidmiseks;
d) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult ettevõttele vajalike kaupade ostmise või informatsiooni kogumise eesmärgil;
e) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult ettevõtte toimimiseks vajaliku, mõne muu ettevalmistava või abistava iseloomuga tegevuse eesmärgil;
f) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult seoses punktides a kuni e loetletud tegevuste kombinatsiooniga, eeldades, et kogu kindla asukoha äritegevus, mis sellest kombinatsioonist tuleneb, on ettevalmistava või abistava iseloomuga.

5. Olenemata 1. ja 2. lõike sätetest, kui isik, kes ei ole sõltumatu esindaja staatuses vastavalt 6. lõikele, tegutseb ettevõtte nimel ja kes on volitatud sõlmima ja tegelikult sõlmib lepinguosalises riigis ettevõtte nimel lepinguid, siis loetakse sel ettevõttel olevat püsiv tegevuskoht selles riigis kõigi sellise isiku poolt ettevõtte jaoks sooritatud tegevuste suhtes juhul, kui sellise isiku tegevus ei vasta 4. lõikes loetletud tegevustele, mis oleksid toimunud äritegevuse kindla asukoha kaudu ja mis ei muudaks seda äritegevuse kindlat asukohta vastavalt selle lõike sätetele püsivaks tegevuskohaks.

6. Ettevõttel ei loeta olevat lepinguosalises riigis püsivat tegevuskohta ainult selles riigis maakleri, tavalise vahendaja või mõne teise sõltumatu esindaja kaudu toimuva äritegevuse suhtes eeldusel, et sellised isikud tegutsevad äritegevuseks ettenähtud korras. Seejuures, kui sellise esindaja tegevus toimub täielikult või peaaegu täielikult selle ettevõtte nimel, siis ei loeta teda käesoleva lõike mõttes sõltumatuks esindajaks.

7. Asjaolu, et kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, kontrollib kompaniid või on kontrollitav kompanii poolt, kes on teise lepinguosalise riigi resident, või kelle äritegevus toimub selles teises riigis (kas püsiva tegevuskoha kaudu või mõnel muul viisil), ei muuda kumbagi kompaniid üksteise suhtes püsivaks tegevuskohaks.

6. artikkel. Kinnisvaratulu

1. Lepinguosalise riigi residendi poolt teises lepinguosalises riigis olevast kinnisvarast saadud tulu (sealhulgas tulu põllumajandusest ja metsandusest) võidakse maksustada selles teises riigis.

2. Mõistel «kinnisvara» on tähendus, mis tal on selle lepinguosalise riigi seaduse alusel, kus mainitud vara tegelikult asub. Mõiste hõlmab igal juhul kinnisvara päraldisi, sealhulgas ehitisi, põllumajanduses ja metsanduses kasutatavat sisseseadet ning eluskarja, maaomandit käsitleva üldise seadusega sätestatud õigusi, sealhulgas optsioone ja sarnaseid õigusi, kinnisvara kasutamisõigusi ja õigusi muutuvatele või püsivatele väljamaksetele töö või õiguse eest tööle maavarade leiukohtade, allikate ja teiste loodusvaradega; laevu, kaatreid, õhu- ja maanteesõidukeid ei käsitleta kinnisvarana.

3. 1. lõike sätted kehtivad kinnisvara otsesest kasutamisest, rendile andmisest või mõnel muul viisil kinnisvara kasutamisest saadud tulule, aga ka kinnisvara võõrandamisest saadud tulule.

4. Kui aktsiate või muude korporatiivsete õiguste omamine kompaniis annab selliste aktsiate või korporatiivsete õiguste omanikule õiguse kompaniile kuuluvale kinnisvarale, siis võidakse kinnisvara otsesest kasutamisest, rendile andmisest või mõnel muul viisil kinnisvara kasutamisest saadud tulu maksustada selles lepinguosalises riigis, kus kinnisvara asub.

5. 1. ja 3. lõike sätted kehtivad ka ettevõtte kinnisvarast ja eraviisilises teenistuses kasutatavast kinnisvarast saadud tulule.

7. artikkel. Ärikasumid

1. Lepinguosalise riigi ettevõtte kasumid maksustatakse ainult selles riigis, kui ettevõtte äritegevus ei toimu teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Kui ettevõtte äritegevus toimub eelpool mainitud viisil, siis võidakse ettevõtte kasumeid maksustada teises riigis, kuid ainult seda osa kasumitest, mis kuulub:
a) sellele püsivale tegevuskohale; või
b) kauba müügile selles teises riigis, mis on samane või sarnane püsiva tegevuskoha kaudu toimuvaga; või
c) muule selles teises riigis toimuvale äritegevusele, mis on samane või sarnane püsiva tegevuskoha kaudu toimuvaga.

2. Olenevalt 3. lõike sätetest, kui lepinguosalise riigi ettevõtte äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, siis loetakse kummaski lepinguosalises riigis sellele püsivale tegevuskohale kuuluvaks kasumid, mis tegevuskoht oleks võinud saada iseseisva ettevõttena, kes osaleb samade või sarnaste tingimuste alusel samadel või sarnastel tegevusaladel ja on täiesti iseseisev oma suhetes ettevõttega, kelle püsiv tegevuskoht ta on.

3. Püsiva tegevuskoha kasumite määramisel lubatakse kuludena maha arvata kulusid, mis on tekkinud püsiva tegevuskoha tõttu, sealhulgas juhtimise ja administreerimisega tekkinud kulusid, seda kas riigis, kus püsiv tegevuskoht asub, või mujal. Lepinguosalise riigi poolt mahaarvatavatena lubatud kulud hõlmavad ainult kulusid, mis on selle riigi sisemaiste seaduste alusel mahaarvatavad.

4. Niivõrd kui püsivale tegevuskohale kuuluvaid kasumeid määratakse lepinguosalise riigi poolt järgitava tava kohaselt ettevõtte kogukasumite jaotamise alusel tema erinevate osade vahel, ei takista 2. lõike ükski säte määramast maksustatavaid kasumeid selles lepinguosalises riigis kasutatava jaotusmeetodi järgi; seejuures peab kasutatav jaotusmeetod olema selline, et tulemus oleks kooskõlas käesolevas artiklis olevate põhimõtetega.

5. Kasumeid ei loeta püsivale tegevuskohale kuuluvaks ainuüksi põhjusel, et see püsiv tegevuskoht ostab ettevõtte jaoks kaupu.

6. Eelnevate lõigete mõttes määratakse püsivale tegevuskohale kuuluvad kasumid igal aastal sama meetodi alusel, välja arvatud juhul, kui on olemas sobiv ja küllaldane põhjus vastupidiseks.

7. Kui kasumid hõlmavad tululiike, mida käsitletakse eraldi käesoleva lepingu teistes artiklites, siis rakendatakse nende artiklite sätteid sõltumata käesoleva artikli sätetest.

8. artikkel. Rahvusvaheline transport

1. Lepinguosalise riigi ettevõtte rahvusvahelisest mere-, õhu- või maanteetranspordist saadud kasumid maksustatakse ainult selles riigis.

2. 1. lõike sätted kehtivad ka kasumitele, mis on saadud osalusest puulis, ühisäritegevuses või rahvusvahelises transpordiorganisatsioonis.

9. artikkel. Assotsieerunud ettevõtted

1. Kui
a) lepinguosalise riigi ettevõte osaleb otseselt või kaudselt teise lepinguosalise riigi ettevõtte juhtimises, kontrollimises või kapitalis, või kui
b) samad isikud osalevad otseselt või kaudselt lepinguosalise riigi ja teise lepinguosalise riigi ettevõtte juhtimises, kontrollimises või kapitalis,
ja kui kummalgi juhul määratakse või lepitakse kahe ettevõtte vahelistes kaubanduslikes või finantssuhetes kokku iseseisvate ettevõtete vahelistest erinevad tingimused, siis võidakse lugeda kasumid, mis oleksid ilma nende tingimusteta lisandunud ühele nendest ettevõtetest, kuid mis nende tingimuste tõttu ei lisandunud, selle ettevõtte kasumite hulka ja vastavalt ka maksustada.

2. Kui lepinguosaline riik loeb selle riigi ettevõtte kasumite hulka – ja maksustab vastavalt – kasumeid, mille osas teise lepinguosalise riigi ettevõte on selles teises riigis maksustatud, ja kui sellised kasumid on kasumid, mis oleksid lisandunud esimesena mainitud riigi ettevõttele, kui nende kahe ettevõtte vahelised tingimused oleksid olnud sarnased iseseisvate ettevõtete vaheliste tingimustega, siis reguleerib teine riik vastavalt nende kasumite maksustamise ulatust. Sellise reguleerimise ulatuse määramisel arvestatakse käesoleva lepingu teisi sätteid ja lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud konsulteerivad vajaduse korral teineteisega.

10. artikkel. Dividendid

1. Dividende, mida kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, maksab teise lepinguosalise riigi residendile, võidakse maksustada selles teises riigis.

2. Seejuures võidakse neid dividende maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus dividende maksev kompanii on resident, aga kui dividendide saaja on dividendide kasusaav omanik, siis sel teel kinnipeetud maks ei ületa:
a) 5 protsenti dividendide brutosummast, kui kasusaav omanik on kompanii (kes ei ole majandusühing), kellele otseselt kuulub vähemalt 25 protsenti dividende maksva kompanii kapitalist;
b) 15 protsenti dividendide brutosummast kõigil teistel juhtudel.

Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud võivad vastastikuse kokkuleppe teel kindlaks määrata selliste piirangute rakendamise korra.

Käesolev lõige ei mõjuta kompanii nende kasumite maksustamist, millest dividende makstakse.

3. Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «dividendid» tulu aktsiatest või muudest õigustest, mis ei ole võlanõuded, kasumis osalemisest, tulu teistest korporatiivsetest õigustest, mida selle riigi maksuseaduste järgi, kus dividende jaotav kompanii on resident, käsitletakse maksustamisel tuluna aktsiatest.

4. 1. ja 2. lõike sätted ei kehti, kui dividendide kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus dividende maksev kompanii on resident, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu, või ta tegutseb selles teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu ja osalus, mille alusel dividende makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas 7. artikli või 14. artikli sätted.

5. Kui kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, saab kasumeid või tulu teisest lepinguosalisest riigist, siis ei saa see teine riik kehtestada maksu kompanii poolt makstavatele dividendidele, välja arvatud juhul, kui dividende makstakse selle teise riigi residendile või kui osalus, mille alusel dividende makstakse, on tegelikult seotud selles teises riigis asuva püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga, ega saa maksustada kompanii dividendideks jaotamata kasumeid, isegi kui makstavad dividendid või jaotamata kasumid koosnevad täielikult või osaliselt selles teises riigis tekkinud tulust või kasumitest.

11. artikkel. Intressid

1. Intressid, mis tekivad lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võidakse maksustada selles teises riigis.

2. Seejuures võidakse neid intresse maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus intressid tekivad, aga kui intresside saaja on intresside kasusaav omanik, siis sel teel kinnipeetud maks ei ületa 10 protsenti intresside brutosummast. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud võivad vastastikuse kokkuleppe teel kindlaks määrata selle piirangu rakendamise korra.

3. Olenemata 2. lõike sätetest on lepinguosalises riigis tekkinud intressid, mille saajaks ja kasusaavaks omanikuks on teise lepinguosalise riigi valitsus, sealhulgas tema riiklikud allüksused ja kohalikud omavalitsused, keskpank või täielikult sellele valitsusele kuuluv finantsinstitutsioon, või selle valitsuse poolt garanteeritud laenudest saadud intressid vabastatud esimesena mainitud riigi maksust.

4. Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «intressid» tulu igat liiki võlanõuetest, mis on või ei ole tagatud hüpoteegiga, ja eriti tulu valitsuse väärtpaberitest ja tulu võlakohustustest ning obligatsioonidest, sealhulgas selliste väärtpaberite, võlakohustuste ja obligatsioonidega kaasnevatest preemiatest ning auhindadest. Käesoleva artikli mõttes ei käsitleta intressidena viivist hilinenud maksetelt.

5. 1. ja 2. lõike sätted ei kehti, kui intresside kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus intressid tekivad, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu, või kui ta tegutseb teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu, ja võlanõue, mille eest intresse makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas 7. artikli või 14. artikli sätted.

6. Intresse loetakse tekkinuks lepinguosalises riigis, kui maksja on see riik, tema riiklik allüksus, kohalik omavalitsus või selle riigi resident. Seejuures, kui intresse maksval isikul, kes on või ei ole lepinguosalise riigi resident, on lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht või kindel asukoht, millega seoses tekkis võlgnevus, millelt intresse makstakse, ning need intressid on tekkinud püsiva tegevuskoha või kindla asukoha poolt, siis loetakse neid intresse tekkinuks riigis, kus asub püsiv tegevuskoht või kindel asukoht.

7. Kui intresside maksja ja kasusaava omaniku või nende mõlema ja mõne teise isiku vaheliste erisuhete tõttu vastava võlanõude eest makstavate intresside summa ületab summa, mis oleks maksja ja kasusaava omaniku vahel kokku lepitud selliste suhete puudumisel, siis kehtivad käesoleva artikli sätted ainult viimati mainitud summale. Sel juhul kuulub maksete liigosa maksustamisele vastavalt kummagi lepinguosalise riigi seadustele, arvestades käesoleva lepingu teisi sätteid.

12. artikkel. Rojaltid

1. Rojaltid, mis tekivad lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võidakse maksustada selles teises riigis.

2. Seejuures võidakse 1. lõikes mainitud rojaltid maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus rojaltid tekivad, aga kui rojaltide saaja on rojaltide kasusaav omanik, siis ei ületa rojaltidelt võetav maks 10 protsenti rojaltide brutosummast. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud võivad vastastikuse kokkuleppe teel kindlaks määrata selliste piirangute rakendamise korra.

3. Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «rojaltid» igat liiki makseid, mida saadakse tasuna kasutamise eest või õiguse eest kasutada kirjanduslike, kunstiliste või teaduslike tööde, sealhulgas kinofilmide ja raadio- või televisioonisaadete salvestiste autoriõigusi, patente, kaubamärke, disaine või mudeleid, plaane, salajasi valemeid või protsesse, või kasutamise eest või õiguse eest kasutada tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast sisseseadet, või tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast kogemust puudutavat informatsiooni.

4. 1. ja 2. lõike sätted ei kehti, kui rojaltide kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus rojaltid tekivad, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu, või kui ta tegutseb teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu ja õigus või vara, mille eest rojalteid makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas 7. artikli või 14. artikli sätted.

5. Rojalteid loetakse tekkinuks lepinguosalises riigis, kui maksja on see riik, tema riiklik allüksus, kohalik omavalitsus või selle riigi resident. Seejuures, kui rojalteid maksval isikul, kes on või ei ole lepinguosalise riigi resident, on lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht või kindel asukoht, millega seoses tekkis kohustus maksta rojalteid, ning need rojaltid on tekkinud püsiva tegevuskoha või kindla asukoha poolt, siis loetakse neid rojalteid tekkinuks riigis, kus asub püsiv tegevuskoht või kindel asukoht.

6. Kui rojaltide maksja ja kasusaava omaniku või nende mõlema ja mõne teise isiku vaheliste erisuhete tõttu kasutamise, õiguse või informatsiooni eest makstavate rojaltide summa ületab summa, mis oleks maksja ning kasusaava omaniku vahel kokku lepitud selliste suhete puudumisel, siis kehtivad käesoleva artikli sätted ainult viimati mainitud summale. Sel juhul kuulub maksete liigosa maksustamisele vastavalt kummagi lepinguosalise riigi seadustele, arvestades käesoleva lepingu teisi sätteid.

13. artikkel. Kapitali juurdekasv

1. Lepinguosalise riigi residendi poolt saadud kapitali juurdekasvu 6. artiklis käsitletud ja teises lepinguosalises riigis paikneva kinnisvara võõrandamisel või aktsiate võõrandamisel kompaniis, mille vara koosneb põhiliselt sellisest varast, võidakse maksustada selles teises riigis.

2. Kapitali juurdekasvu vallasvara võõrandamisel, mis moodustab osa lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha äritegevuses kasutatavast varast või lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis toimuvaks eraviisiliseks teenistuseks vajaliku kindla asukoha vallasvarast, sealhulgas kapitali juurdekasvu sellise püsiva tegevuskoha (kas eraldi või koos kogu ettevõttega) või kindla asukoha võõrandamisel, võidakse maksustada selles teises riigis.

3. Kapitali juurdekasvu, mis on saadud lepinguosalise riigi ettevõtte poolt rahvusvahelises transpordis kasutatavate mere-, õhu- või maanteesõidukite või selliste mere-, õhu- või maanteesõidukite ekspluateerimiseks vajaliku vallasvara võõrandamisel, maksustatakse ainult selles riigis.

4. Kapitali juurdekasvu iga muu vara võõrandamisel, mida ei ole käsitletud 1., 2. ja 3. lõikes, maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis, kus võõrandaja on resident.

14. artikkel. Eraviisiline teenistus

1. Tulu, mida lepinguosalise riigi residendist füüsiline isik saab kutsealasest teenistusest või muust eraviisilise iseloomuga tegevusest, maksustatakse ainult selles riigis, kui tal ei ole teises lepinguosalises riigis oma tegevuseks pidevalt vajalikku kindlat asukohta. Kui tal on selline kindel asukoht, siis võidakse tulu maksustada teises lepinguosalises riigis, kuid ainult selles osas, mis kuulub sellele kindlale asukohale. Selles mõttes, kui lepinguosalise riigi resident viibib teises lepinguosalises riigis perioodi või mitme perioodi jooksul kokku rohkem kui 183 päeva mõne kaheteistkümnekuulise perioodi vältel, mis algab või lõpeb vastaval maksuaastal, siis loetakse tal teises lepinguosalises riigis olevat tema tegevuseks pidevalt vajalik kindel asukoht ja tema teises riigis toimunud ülalpool mainitud tegevusest saadud tulu kuulub sellele kindlale asukohale.

2. Mõiste «kutsealane teenistus» hõlmab eriti eraviisilist teadus-, kirjandus-, kunsti-, kasvatus- või haridusalast tegevust, aga ka arstide, juristide, inseneride, arhitektide, hambaarstide ja raamatupidajate eraviisilist tegevust.

15. artikkel. Palgateenistus

1. Olenevalt 16., 18., 19. ja 21. artikli sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt saadud palka, töötasu ning muid sarnaseid teenistuse eest saadud tasusid ainult selles riigis, kui teenistus ei ole toimunud teises lepinguosalises riigis. Kui teenistus on toimunud nii, siis võidakse sellist teenistuse eest saadud tasu maksustada selles teises riigis.

2. Olenemata 1. lõike sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt teises lepinguosalises riigis teenistuse eest saadud tasu ainult esimesena mainitud riigis, kui:
a) tasu saaja viibib teises riigis perioodi või mitme perioodi jooksul, mis ei ületa kokku 183 päeva mõne kaheteistkümnekuulise perioodi vältel, mis algab või lõpeb vastaval rahandusaastal, ja
b) tasu maksab tööandja või tasu makstakse tööandja nimel, kes ei ole selle teise riigi resident, ja
c) tasuga ei koormata püsivat tegevuskohta või kindlat asukohta, mis tööandjal on teises riigis.

3. Olenemata käesoleva artikli eelnevatest sätetest võidakse lepinguosalise riigi residendi poolt rahvusvahelises transpordis kasutatavatel mere-, õhu- või maanteesõidukitel toimunud teenistuse eest saadud tasu maksustada selles riigis.

16. artikkel. Juhatuse liikmete töötasud

Juhatuse liikmete töötasud ja muud sarnased väljamaksed, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi residendist kompanii juhatuse või muu sarnase organi liikmena, võidakse maksustada selles teises riigis.

17. artikkel. Kunstnikud ja sportlased

1. Olenemata 14. ja 15. artiklite sätetest võidakse lepinguosalise riigi residendi teatris, kinos, raadios või televisioonis kunstnikuna, või muusiku või sportlasena teises lepinguosalises riigis toimuvast isiklikust tegevusest saadud tulu maksustada selles teises riigis.

2. Kui kunstniku või sportlase isiklikust tegevusest tekkinud tulu ei saa kunstnik või sportlane, vaid mõni teine isik, siis võidakse seda tulu, olenemata 7., 14. ja 15. artikli sätetest, maksustada lepinguosalises riigis, kus kunstniku või sportlase tegevus on toimunud.

3. 1. ja 2. lõike sätted ei kehti tulu suhtes, mida saadakse kunstniku või sportlase poolt lepinguosalises riigis toimuvast tegevusest, kui seda finantseeritakse täielikult või põhiliselt teise lepinguosalise riigi riiklikest fondidest, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse poolt. Sel juhul maksustatakse tulu ainult selles lepinguosalises riigis, kus kunstnik või sportlane on resident.

18. artikkel. Pensionid

Olenevalt 19. artikli 2. lõike sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendile eelnenud teenistuse eest makstavad pensionid ja muud sarnased tasud ainult riigis, kus pensioni saaja on resident.

19. artikkel. Riigiteenistus

1. a) Tasu, mis ei ole pension, ja mida lepinguosalise riigi, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse, või selle riigi, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse või neile täielikult kuuluva üksuse poolt makstakse füüsilisele isikule selle riigi, allüksuse, omavalitsuse, asutuse või üksuse palgateenistuses oleku eest, maksustatakse ainult selles riigis.
b) Seejuures maksustatakse seda tasu ainult teises lepinguosalises riigis, kui teenistus on toimunud selles riigis ja kui füüsiline isik on selle riigi resident, kes:
(i) on antud riigi kodanik, või
(ii) kellest ei saanud antud riigi residenti ainult teenistuse eesmärgil.

2. a) Pensioni, mida lepinguosalise riigi, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse, või selle riigi, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse või neile täielikult kuuluva üksuse poolt või nende poolt loodud fondidest makstakse füüsilisele isikule selle riigi, allüksuse, omavalitsuse, asutuse või üksuse teenistuses oleku eest, maksustatakse ainult selles riigis.
b) Seejuures maksustatakse seda pensioni ainult teises lepinguosalises riigis, kui füüsiline isik on selle riigi resident ja kodanik.

3. Tasude ja pensionide suhtes, mis on saadud lepinguosalise riigi, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse, või selle riigi, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse või neile täielikult kuuluva üksuse äritegevusega seotud teenistuse eest, kehtivad 15., 16. ja 18. artikli sätted.

20. artikkel. Üliõpilased

Üliõpilase või praktikandi, kes on või oli vahetult enne lepinguosalises riigis viibimist teise lepinguosalise riigi resident ja kes viibib esimesena mainitud riigis ainult õpingute või praktiseerimise eesmärgil, ülalpidamiseks, õpinguteks või praktiseerimiseks saadud väljamakseid ei maksustata selles riigis tingimusel, et need väljamaksed tulevad väljaspool seda riiki asuvatest allikatest.

21. artikkel. Professorid ja teadurid

1. Füüsiline isik, kes viibib lepinguosalises riigis õpetamise või uuringute eesmärgil selle lepinguosalise riigi ülikoolis, kolledžis või muus tunnustatud õppeasutuses, ja kes on või oli vahetult enne seda teise lepinguosalise riigi resident, vabastatakse esimesena mainitud lepinguosalises riigis sellise õpetamise või uuringute eest saadud tasu maksustamisest kuni kaheaastase perioodi vältel alates tema esimesest sel eesmärgil tehtud külastusest.

2. Käesolev artikkel kehtib ainult tulu suhtes, mida saadakse füüsilise isiku poolt riiklikes huvides toimunud uurimistöö eest, ja mitte põhiliselt teatud isiku või isikute erahuvides toimunud uurimistöö eest.

22. artikkel. Muu tulu

1. Lepinguosalise riigi residendi poolt saadud tululiike, mida käesoleva lepingu eelmistes artiklites ei ole käsitletud, maksustatakse ainult selles riigis, olenemata sellest, kus tulud tekivad.

2. 1. lõike sätted ei kehti tulule, mis ei ole 6. artikli 2. lõikes määratletud kinnisvaratulu, kui sellise tulu saaja, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, või kelle eraviisiline teenistus toimub teises lepinguosalises riigis asuva kindla asukoha kaudu, ja õigused või vara, millega seoses tulu saadakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas 7. artikli või 14. artikli sätted.

23. artikkel. Kapital

1. Kapitali, mis koosneb lepinguosalise riigi residendile kuuluvast kinnisvarast vastavalt 6. artiklile ja mis asub teises lepinguosalises riigis, või aktsiatest kompaniis, mille vara koosneb põhiliselt sellisest varast, võidakse maksustada selles teises riigis.

2. Kapitali, mis koosneb vallasvarast, mis moodustab osa lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha äritegevuse varast või lepinguosalise riigi teises lepinguosalises riigis eraviisiliselt tegutseva residendi kindla asukoha vallasvarast, võidakse maksustada selles teises riigis.

3. Kapitali, mis koosneb lepinguosalise riigi ettevõtte poolt rahvusvahelises transpordis kasutatavatest mere-, õhu- või maanteesõidukitest ja selliste mere-, õhu- või maanteesõidukite ekspluateerimiseks vajalikust vallasvarast, maksustatakse ainult selles riigis.

4. Lepinguosalise riigi residendi kapitali kõiki muid koostisosasid maksustatakse ainult selles riigis.

24. artikkel. Topeltmaksustamise kõrvaldamine

1. Eesti residendi puhul kõrvaldatakse topeltmaksustamine järgnevalt:
a) Kui Eesti resident saab tulu või omab kapitali, mida vastavalt käesolevale lepingule võidakse maksustada Poolas, ja kui tema kodumaises seadusandluses puudub enamsoodustatud käsitlus, siis võimaldab Eesti:
(i) mahaarvestuse selle residendi tulumaksust summas, mis vastab Poolas makstud tulumaksule;
(ii) mahaarvestuse selle residendi kapitalimaksust summas, mis vastab Poolas makstud kapitalimaksule.
Seejuures ei ületa selline mahaarvestus kummalgi juhul seda osa Eesti tulu- või kapitalimaksust, mis oli arvestatud enne mahaarvestuse tegemist vastavalt kas tulule või kapitalile, mida võidakse maksustada Poolas.
b) Punkti a mõttes, kui Eesti residendist kompanii saab dividende Poola residendist kompaniilt, kelle hääleõiguslikest aktsiatest kuulub talle vähemalt 10 protsenti, siis ei hõlma Poolas makstud maks mitte ainult dividendidelt makstud maksu, vaid ka maksu dividendide aluseks olevalt kasumiosalt.

2. Poola residendi puhul kõrvaldatakse topeltmaksustamine järgnevalt:
a) Kui Poola resident saab tulu või omab kapitali, mida vastavalt käesoleva lepingu sätetele võidakse maksustada Eestis, siis olenevalt punkti b sätetest vabastab Poola sellise tulu või kapitali maksust. Poola võib selle residendi ülejäänud tulule või kapitalile maksu arvestamisel kasutada maksumäära, mis vastab tulu või kapitali summale enne maksuvabastust.
b) Kui Poola resident saab tululiike, mida kooskõlas 10., 11. ja 12. artikli sätetega võidakse maksustada Eestis, siis võimaldab Poola mahaarvestuse selle isiku tulumaksust summas, mis vastab Eestis makstud tulumaksule. Seejuures ei ületa selline mahaarvestus seda osa tulumaksust, mis oli arvestatud enne mahaarvestuse tegemist vastavatele Eestist saadud tululiikidele.

25. artikkel. Mittediskrimineerimine

1. Lepinguosalise riigi kodanikke ei allutata teises lepinguosalises riigis maksustamisele või sellega kaasnevatele nõuetele, mis on erinevad või koormavamad kui maksustamine või sellega kaasnevad nõuded, millele samades tingimustes alluvad või alluksid selle teise riigi kodanikud, seda eriti residentsuse suhtes. Olenemata 1. artikli sätetest rakendatakse käesolevat sätet ka isikute suhtes, kes ei ole ühe või mõlema lepinguosalise riigi residendid.

2. Lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha maksustamine ei saa teises riigis olla vähem soodus kui selle teise riigi sama tegevusega ettevõtete maksustamine. Käesolevat sätet ei saa tõlgendada kui lepinguosalise riigi kohustust võimaldada teise lepinguosalise riigi residendile isiklikke maksusoodustusi, maksuvabastusi ja maksuvähendusi perekonnaseisu või perekondlike kohustuste tõttu sarnaselt oma residentidega.

3. Välja arvatud juhtudel, kui kehtivad 9. artikli 1. lõike, 11. artikli 7. lõike või 12. artikli 6. lõike sätted, kuuluvad lepinguosalise riigi ettevõtte poolt teise lepinguosalise riigi residendile makstavad intressid, rojaltid ja teised väljamaksed selle ettevõtte maksustatavate kasumite määramisel mahaarvestusele samadel tingimustel, kui neid oleks makstud esimesena mainitud riigi residendile. Sarnaselt alluvad esimese lepinguosalise riigi ettevõtte kõik võlad teise lepinguosalise riigi residendile selle ettevõtte maksustatava kapitali määramisel mahaarvestusele samadel tingimustel, kui neid oleks määratud esimesena mainitud riigi residendile.

4. Lepinguosalise riigi ettevõtteid, kelle kapitali kas osaliselt või täielikult omatakse või otseselt või kaudselt kontrollitakse teise lepinguosalise riigi ühe või enama residendi poolt, ei allutata esimesena mainitud riigis maksustamisele või sellega kaasnevatele nõuetele, mis on erinevad või koormavamad kui maksustamine või sellega kaasnevad nõuded, millele alluvad või alluksid esimesena mainitud riigi teised sarnased ettevõtted.

5. Olenemata 2. artikli sätetest kehtivad käesoleva artikli sätted igat liiki maksude suhtes.

26. artikkel. Vastastikuse kokkuleppe protseduur

1. Kui isik arvab, et ühe või mõlema lepinguosalise riigi tegevus põhjustab või võib põhjustada tema sellist maksustamist, mis ei ole kooskõlas käesoleva lepingu sätetega, siis võib ta hoolimata nende riikide kodumaises seaduses sätestatust esitada oma juhtumi selle lepinguosalise riigi kompetentsele ametivõimule, kelle resident ta on, või kui tema juhtum käib 25. artikli 1. lõike alla, siis selle lepinguosalise riigi kompetentsele ametivõimule, kelle kodanik ta on. Juhtum tuleb esitada kolme aasta jooksul alates lepingu sätetele mittevastavat maksustamist põhjustava tegevuse esimesest teatavakstegemisest.

2. Kui protest on kompetentse ametivõimu arvates õigustatud ja ta rahuldavat lahendust ei saavuta, siis püüab ta käesolevale lepingule mittevastava maksustamise vältimiseks lahendada juhtumit vastastikusel kokkuleppel teise lepinguosalise riigi kompetentse ametivõimuga. Saavutatud kokkulepe viiakse täide hoolimata lepinguosaliste riikide kodumaiste seaduste ajapiirangutest.

3. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud püüavad vastastikusel kokkuleppel lahendada kõiki raskusi või kahtlusi, mis tekivad lepingu tõlgendamisel või rakendamisel. Samuti võivad nad üksteisega konsulteerida topeltmaksustamise kõrvaldamiseks juhtudel, mida lepingus ei ole käsitletud.

4. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud võivad eelnevate lõigete mõttes kokkuleppe saavutamiseks teineteisega vahetult konsulteerida. Kui kokkuleppe saavutamiseks osutub otstarbekaks suuline arvamustevahetus, siis võib see toimuda lepinguosaliste riikide kompetentsete ametivõimude esindajatest koosneva komisjoni kaudu.

27. artikkel. Informatsioonivahetus

1. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud vahetavad sellist informatsiooni, mis on vajalik käesoleva lepingu sätete või lepinguosaliste riikide kodumaiste seaduste täitmiseks lepingualuste maksude suhtes niivõrd, kui sellekohane maksustamine ei ole lepinguga vastuolus. Informatsioonivahetus ei ole piiratud 1. artikliga. Lepinguosaliselt riigilt saadud informatsiooni käsitletakse saladusena sarnaselt selle riigi kodumaiste seaduste alusel saadava informatsiooniga ja seda avaldatakse ainult isikutele või ametivõimudele (sealhulgas kohtutele ja valitsusasutustele), kes on seotud lepingualuste maksude määramise või kogumisega, maksude sissenõudmise või järelevalvega või nende maksudega seotud kaebuste lahendamisega. Need isikud või ametivõimud kasutavad informatsiooni ainult nimetatud eesmärkidel. Nad võivad avaldada informatsiooni avalikul kohtuprotsessil või kohtuotsuse alusel.

2. 1. lõike sätteid ei saa mingil juhul tõlgendada kui lepinguosalisele riigile pandud kohustust:
a) kasutada administratiivseid meetmeid, mis on vastuolus selle või teise lepinguosalise riigi seaduste ja administratiivse tegevusega;
b) anda informatsiooni, mis ei ole selle või teise lepinguosalise riigi seaduste alusel või administreerimise tavalise korra järgi kättesaadav;
c) anda informatsiooni, mis avaldaks mõne kaubavahetuse, äritegevuse, tööstusliku, kaubandusliku või kutsealase saladuse või kaubavahetusprotsessi või informatsiooni, mille avaldamine oleks vastuolus riiklike huvidega (ordre public).

28. artikkel. Diplomaatilised esindajad ja konsulaarametnikud

Miski käesolevas lepingus ei mõjuta diplomaatiliste esindajate või konsulaarametnike rahanduslikke eelisõigusi vastavalt rahvusvahelise õiguse üldreeglitele või erikokkulepete tingimustele.

29. artikkel. Lepingu jõustumine

1. Lepinguosaliste riikide valitsused teatavad teineteisele lepingu jõustumiseks vajalike põhiseaduslike nõuete täitmisest.

2. Leping jõustub 1. lõikes mainitud teatamisele järgneval päeval ja tema sätted hakkavad kehtima:
a) 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari saadud tulult kinnipeetavate maksude suhtes – kalendriaastal, mis järgneb lepingu jõustumise aastale;
b) teiste tulumaksude ja kapitalimaksude suhtes maksudele, mis kuuluvad maksmisele 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari algaval maksuaastal – kalendriaastal, mis järgneb lepingu jõustumise aastale.

30. artikkel. Lepingu lõpetamine

Käesolev leping jääb jõusse kuni tema lõpetamiseni lepinguosalise riigi poolt. Kumbki lepinguosaline riik võib lõpetada lepingu diplomaatiliste kanalite kaudu kirjaliku etteteatamisega vähemalt kuus kuud enne kalendriaasta lõppu. Sel juhul lakkab leping kehtimast:
a) 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari saadud tulult kinnipeetavate maksude suhtes – kalendriaastal, mis järgneb lepingu lõpetamisteate andmise aastale;
b) teiste tulumaksude ja kapitalimaksude suhtes maksudele, mis kuuluvad maksmisele 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari algaval maksuaastal – kalendriaastal, mis järgneb lepingu lõpetamisteate andmise aastale.

Selle tõendamiseks on vastavalt volitatud isikud kirjutanud alla käesolevale lepingule.

Sõlmitud Tallinnas 9. mail 1994. a. kahes eksemplaris eesti, poola ja inglise keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamise erinevuse korral võetakse aluseks inglisekeelne tekst.

Eesti Vabariigi poolt	Poola Vabariigi poolt
R. MÄLK	I. BYCZEWSKI

Õiend
Akti metaandmed parandatud ja täiendatud.