Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Maaparanduse uurimistööle esitatavad nõuded

Vastu võetud 29.08.2011 nr 75

Määrus kehtestatakse «Maaparandusseaduse» § 10 lõike 5 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Maaparanduse uurimistöö

  (1) Maaparanduse uurimistöö on maaparandussüsteemi ehitusprojekti koostamiseks ja maaparandussüsteemi ehitamiseks lähteandmete kogumine.

  (2) Maaparanduse uurimistöö liik, maht ja tegemise eritingimused nähakse ette maaparandussüsteemi projekteerimistingimustes.

§ 2.  Maaparanduse uurimistöö liigitus

  Maaparanduse uurimistöö liigid on:
  1) topogeodeetiline uurimistöö;
  2) pinnase uurimistöö;
  3) kultuurtehniline uurimistöö;
  4) hüdrotehniline uurimistöö;
  5) maaparandussüsteemi tehnilise seisukorra uurimistöö;
  6) muu projekteerimistingimustes ettenähtud uurimistöö.

§ 3.  Nõuded uurimistöö vormistamisele

  (1) Uurimistöö teinud ettevõtja vormistab uurimistöö tulemused seletuskirjana, millele lisataksekaart või plaan (edaspidi koos plaan), mis esitatakse digitaalsena, kui projekteerimistingimustes ei nähta ette võimalust esitada need paberkandjal.

  (2) Seletuskirjas märgitakse uurimistöö liikide kaupa uurimistöö tegija nimi ja uurimistöö tegemise aeg, uurimistöö mahtude kokkuvõte, laboris uuritud proovide arv, uurimistöö vastavus projekteerimistingimustele ja vajaduse korral projekteerimistingimustest kõrvalekaldumise põhjendus ning riikliku ja kohaliku geodeetilise võrgu ja mõõdistamisvõrgu punktide andmed.

  (3) Seletuskirjale lisatakse laboris uuritud proovide tulemuste ärakirjad.

  (4) Plaanile kantakse:
  1) uurimistöö tegemise piirkond;
  2) uurimistöö käigus mõõdistatud ja sondeeritud tee ning veejuhe;
  3) uurimistöö käigus mõõdistatud maa-ala situatsioonielemendid ja tehnorajatis;
  4) riikliku ja kohaliku geodeetilise võrgu punktid;
  5) reostustundlik veekogu;
  6) hajureostuse leviku ohtliku ja erosiooniohtliku ala piir;
  7) katastriüksuse piir ja tunnus;
  8) kitsendusi põhjustav objekt;
  9) muud projekteerimistingimustes nõutud andmed.

  (5) Paragrahvi 2 punktides 2 ja 3 nimetatud uurimistöö tegemise korral määratakse erimi pindala 0,1 ha täpsusega. Erim kantakse lõikes 4 nimetatud plaanile.

2. peatükk NÕUDED TOPOGEODEETILISELE UURIMISTÖÖLE 

§ 4.  Topogeodeetiline uurimistöö

  Topogeodeetiline uurimistöö on maaparandussüsteemi maa-ala ja vajaduse korral sellega piirneva maa-ala mõõdistamine, eesvoolu ja tee trasseerimine ning maaparandussüsteemi koosseisu kuuluva hoone ja rajatise kõrgusarvu ja rajatise veeseisu määramine.

§ 5.  Üldnõuded topogeodeetilise uurimistööle

  (1) Topogeodeetilise uurimistöö käigus mõõdistatakse uuritav maa-ala nõuetekohase maaparandussüsteemi ehitusprojekti projekteerimiseks vajaliku täpsusega ja koostatakse:
  1) põllumajandusmaa drenaažkuivenduse korral topograafiline plaan vähemalt mõõtkavas 1:2000;
  2) metsamaa kraavkuivenduse korral plaan vähemalt mõõtkavas 1:10 000;
  3) põllumajandusmaa kraavkuivenduse korral plaan vähemalt mõõtkavas 1:5000;
  4) maaparandussüsteemi kuuluva hüdrotehnilise ehitise (edaspidi hüdrotehniline ehitis) korral topograafiline plaan mõõtkavas 1:500 kuni 1:1000.

  (2) Hüdrotehniline ehitis selle määruse tähenduses on maaparandussüsteemi kuuluv jõe-, järve-, mere- või põhjavee kasutamist võimaldav või vee purustavat toimet tõkestav ehitis, sealhulgas pumbajaam, pais, kaitsetamm ja regulaator.

  (3) Topogeodeetilise uurimistöö käigus mõõdistatud plaani vormistamisel kasutatakse maaparandussüsteemi ehitiste kujutamisel kogumikus “Maaparandusrajatiste tüüpjoonised”¹ esitatud tingmärke ja muude situatsioonielementide kujutamisel majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. augusti 2007. a määruse nr 70 “Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord” (edaspidi Ehitusgeodeetiliste uurimistööde määrus) lisades nimetatud leppemärke ja kihijaotust.

  (4) Metsamaa kraavkuivenduse ehitusprojekti koostamise aluseks oleva uurimistöö plaanina võib kasutada ka Eesti Põhikaardi väljavõtet mõõtkavas 1:10 000 ja põllumajandusmaa kraavkuivenduse ehitusprojekti koostamise aluseks oleva uurimistöö plaanina võib kasutada ka Eesti Põhikaardi väljavõtet mõõtkavas 1:5000.

  (5) Rekonstrueeritava maaparandussüsteemi ehitusprojekti koostamise aluseks oleva uurimistöö plaanina võib kasutada olemasoleva maaparandussüsteemi ehitusprojekti plaani, kui projekteerimistingimustes ei nähta ette uut topogeodeetilist mõõdistamist (edaspidi mõõdistamine). Kui rekonstrueeritav maaparandussüsteem paikneb turbapinnasel, tehakse nimetatud maa-alal määruses sätestatud täpsusnõuetele vastav mõõdistamine.

  (6) Plaan koostatakse “Avaliku teabe seaduse” § 43⁹ lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud geodeetilises süsteemis.

  (7) Topogeodeetilise uurimistöö käigus määratakse §-s 4 nimetatud hoone ja rajatise kõrgusarvu ja veeseisu lugem 0,01 m täpsusega.

§ 6.  Nõuded topogeodeetilisele mõõdistamisele

  (1) Topogeodeetilisel mõõdistamisel lähtutakse Ehitusgeodeetiliste uurimistööde määruse § 6 lõigetes 1–5 ja 7 sätestatust.

  (2) Mõõdistamisvõrgu sidumisel lähtutakse riigi või kohaliku geodeetilise võrgu punktidest. Lähtepunktide andmed peavad pärinema vastavalt kohalikust või riiklikust andmekogust ning lähtepunktide andmed tuleb esitada § 3 lõikes 1 nimetatud seletuskirjas.

  (3) Mõõdistamise käigus paigaldatakse ajutised reeperid tihedusega, mis tagab nõuetekohase ehitustööde kvaliteedi, kuid mitte vähem kui üks reeper 5 ha uuritud maa-ala kohta hüdrotehnilise ehitise ehitamiseks ja üks reeper 50 ha kohta maaparandussüsteemi kuuluva muu rajatise (edaspidi muu maaparandusrajatis) ehitamiseks. Eesvoolu ja tee trassidel paigaldatakse ajutine reeper keskmiselt iga 1,5 km järel. Ajutise reeperi kirjeldus ja asukoha kirjeldus ning ajutise reeperi kõrgusarv märgitakse reeperite loetelusse.

  (4) Ajutine reeper on kohtkindel geodeetiline kõrgusmärk, mis paigaldatakse maaparandussüsteemi ehitise kõrgusliku sidumise aluspunktiks ja mida säilitatakse maaparandussüsteemi valmimiseni.

  (5) Lõikes 6 sätestatud ajutiste reeperite paigaldamisel võetakse arvesse ka mõõdistatavale alale jäävad mõõdistamisvõrgu lähtepunktid.

§ 7.  Nõuded plaanilisele mõõdistamisvõrgule

  (1) Plaaniline mõõdistamisvõrk tugineb vähemalt kahele lähtepunktile.

  (2) Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamiseks on plaanilise mõõdistamisvõrgu punktide maksimaalsed lubatavad vead lähtepunktide suhtes järgmised:
  1) mõõtkavas 1:500 plaani puhul 5 cm;
  2) mõõtkavas 1:1000 plaani puhul 10 cm.

  (3) Muu maaparandusrajatise ehitusprojekti koostamiseks plaanilise mõõdistamisvõrgu punktide maksimaalsed lubatavad vead lähtepunktide suhtes on järgmised:
  1) mõõtkavas 1:2000 plaani puhul 30 cm;
  2) mõõtkavas 1:5000 plaani puhul 50 cm;
  3) mõõtkavas 1:10 000 plaani puhul 50 cm.

§ 8.  Nõuded kõrguslikule mõõdistamisvõrgule

  (1) Kõrguslik mõõdistamisvõrk seotakse riiklikult kehtestatud kõrgussüsteemi lähtereeperitega.

  (2) Ühe topogeodeetilise uurimistöö piires ei tohi kõrgusliku mõõdistamisvõrgu punktide omavaheline kõrguslik viga ületada 3 cm, üle 1 km mõõdistamisvõrgu punktide vahemaa korral 3 cm vahemaa pikkuse iga kilomeetri kohta.

  (3) Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamiseks ei tohi kõrgusliku mõõdistamisvõrgu punkti kõrguslik viga lähtepunktide suhtes ületada 5 cm.

  (4) Muu maaparandusrajatise ehitusprojekti koostamiseks ei tohi kõrgusliku mõõdistusvõrgu punkti kõrguslik viga lähtepunktide suhtes ületada 8 cm.

§ 9.  Hüdrotehnilise ehitise ehitusprojekti koostamiseks situatsiooni mõõdistamise täpsusnõuded

  (1) Ehitise plaanilise asendi maksimaalsed lubatavad vead lähimate mõõdistamisvõrgu punktide suhtes on järgmised:
  1) mõõtkavas 1:500 plaani puhul 10 cm;
  2) mõõtkavas 1:1000 plaani puhul 20 cm.

  (2) Maapinna reljeefielemendi (edaspidi reljeefielement) ja loodusobjekti plaanilise asendi maksimaalsed lubatavad vead lähimate mõõdistamisvõrgu punktide suhtes on järgmised:
  1) mõõtkavas 1:500 plaani puhul 50 cm;
  2) mõõtkavas 1:1000 plaani puhul 100 cm.

  (3) Ehitise kõrguslikud maksimaalsed lubatavad vead lähimate mõõdistamisvõrgu punktide suhtes on järgmised:
  1) mõõtkavas 1:500 plaani puhul 3 cm;
  2) mõõtkavas 1:1000 plaani puhul 3 cm.

  (4) Reljeefielemendi ja loodusobjekti kõrguslikud maksimaalsed lubatavad vead lähimate mõõdistamisvõrgu punktide suhtes on järgmised:
  1) mõõtkavas 1:500 plaani puhul 10 cm;
  2) mõõtkavas 1:1000 plaani puhul 15 cm.

§ 10.  Muu maaparandusrajatise ehitusprojekti koostamiseks situatsiooni mõõdistamise täpsusnõuded

  (1) Rajatise plaanilise asendi maksimaalsed lubatavad vead lähimate mõõdistamisvõrgu punktide suhtes on järgmised:
  1) mõõtkavas 1:2000 plaani puhul 40 cm;
  2) mõõtkavas 1:5000 plaani puhul 100 cm;
  3) mõõtkavas 1:10 000 plaani puhul 100 cm.

  (2) Reljeefielemendi ja loodusobjekti plaanilise asendi maksimaalsed lubatavad vead lähimate mõõdistamisvõrgu punktide suhtes on järgmised:
  1) mõõtkavas 1:2000 plaani puhul 100 cm;
  2) mõõtkavas 1:5000 plaani puhul 500 cm;
  3) mõõtkavas 1:10 000 plaani puhul 500 cm.

  (3) Rajatise kõrguslikud maksimaalsed lubatavad vead lähimate mõõdistamisvõrgu punktide suhtes on järgmised:
  1) mõõtkavas 1:2000 plaani puhul 8 cm;
  2) mõõtkavas 1:5000 plaani puhul 16 cm;
  3) mõõtkavas 1:10 000 plaani puhul 16 cm.

  (4) Reljeefielemendi ja loodusobjekti kõrguslikud maksimaalsed lubatavad vead lähimate mõõdistamisvõrgu punktide suhtes on järgmised:
  1) mõõtkavas 1:2000 plaani puhul 20 cm;
  2) mõõtkavas 1:5000 plaani puhul 50 cm;
  3) mõõtkavas 1:10 000 plaani puhul 50 cm.

§ 11.  Nõuded trasseerimisele

  (1) Trasseerimisel märgitakse piketid eesvoolu või tee algus-, lõpp- ja käänupunkti, teise kraavi või teega ristumise kohta, eesvoolu ja teega seotud ehitise juurde ning eesvoolu voolusängi ja tee ristlõike muutumise kohta. Eesvoolu või tee sirgel osal asetatakse pikett iga 100–150 m järel.

  (2) Pikett on kaevetööde tsoonist väljapoole paigaldatav numbrivai kõrgusega maapinnast vähemalt 50 cm, mille number iseloomustab kaugust joonrajatise algusest. Piketi võib paigaldada ka mõne sellise kohtkindla hoone, rajatise või puu külge, mis eeldatavasti säilib maaparandussüsteemi ehitamise ajal.

  (3) Pikett asetatakse ja kindlustatakse nii, et see säiliks maaparandussüsteemi ehitamise ajal.

  (4) Projekteerimistingimustes ettenähtud juhul võib pikette kanda plaanile neid maaparandusrajatisele paigaldamata.

3. peatükk NÕUDED PINNASE UURIMISTÖÖLE 

§ 12.  Pinnase uurimistöö

  Pinnase uurimistöö on uurimispunktis pinnase mehhaanilise koostise (edaspidi  lõimis), huumushorisondi ja turba tüseduse ning turba lagunemisastme määramine.

§ 13.  Üldnõuded pinnase uurimistööle

  (1) Projekteerimistingimustes ettenähtud pinnase uurimistöö tulemused kantakse olemasolevale või koostatavale pinnase andmeid kajastavale plaanile (edaspidi pinnase plaan).

  (2) Pinnase uurimiseks rajatakse uurimispunktis kaeve või puuritakse pinnast vähemalt kavandatava maaparandusehitise rajamissügavuseni, sügava turba puhul uuritakse seda vähemalt 0,5 m allapoole kavandatavast rajatise rajamissügavusest.

  (3) Uurimispunktid rajatakse tihedusega, mis tagavad uurimisandmete usaldusväärsuse. Uurimispunkti asukoht, number ja lõimisekihtide kirjeldus märgitakse pinnase plaanile.

  (4) Pinnase uurimise välitööd tehakse lumevabal perioodil.

  (5) Liivapinnases määratakse dreenide rajamissügavusel lasuva pinnase lõimisenäitaja d₉₀.

  (6) Lõimisenäitaja d₉₀ on uuritavas pinnases selle pinnaseosakese läbimõõt, millest 90% pinnaseosakesi on väiksema läbimõõduga.

  (7) Pinnaseproovid lõimisenäitaja d₉₀ määramiseks võetakse tihedusega, mis tagab usaldusväärsed andmed drenaaži kattematerjali määramiseks.

§ 14.  Nõuded pinnaste liigitamisele lõimise järgi

  (1) Pinnased liigitatakse lõimise järgi järgmiselt:

Pinnase erimite rühm	Pinnase erimi tähis ja nimetus	Füüsikalise savi	Peenliiva	Tolmu	Pinnase erimi täpsustatud nimetus valdava fraktsiooni järgi
		sisaldus (%)
Liiv	zL – jäme liiv (Ø 0,5–1,0 mm)	0–5
	yL – keskmine liiv (Ø 0,25–0,5 mm)	0–5
	xL – peenliiv (Ø 0,05–0,25 mm)	0–5	üle 60
	αL – tolmjas liiv (Ø 0,01–0,05 mm)	5–10		30–35
Saviliiv	sL – saviliiv	10–20	50–60		peeneteraline saviliiv (xsL)
		10–20		36–40	tolmjas saviliiv (αsL)
Liivsavi	lS' – kerge liivsavi	20–30	40–50		tolmjas kerge liivsavi (αlS')
	lS'' – keskmine liivsavi	30–40		41–50	tolmjas keskmine liivsavi (αlS'')
Savi	lS''' – raske liivsavi	40–50
	S – savi (Ø < 0,01 mm)	üle 50

  (2) Pinnase lõimis määratakse väliuurimisel sõrmeproovi meetodil märja pinnase voolimise abil või väliuurimisel võetud pinnaseproovist laboris.

  (3) Pinnase lõimise kirjeldamisel märgitakse pinnase plaanile uurimispunkti juurde lõimisekihid, mille tüsedus on üle 10 cm, kusjuures erinevate kihtide tüsedus märgitakse 5 cm täpsusega.

  (4) Pinnase kaevatavuse ja veeläbilaskvuse iseloomustamiseks uuritakse üle 1 mm läbimõõduga mineraalosakeste (edaspidi kores) sisaldust pinnases. Korese kirjeldus tähistatakse uurimispunkti lõimisevalemis vastavalt osakeste läbimõõdule järgmiselt:
  1) kr – kruus, osakeste läbimõõt 1–10 mm;
  2) v – veeris, ümardunud osakeste läbimõõt 11–100 mm;
  3) r – rähk, kandiliste osakeste läbimõõt 11–100 mm;
  4) kb – klibu, ümardunud servadega, lapikute osakeste läbimõõt 11–100 mm;
  5) k – väikekivi, osakeste läbimõõt 101–200 mm.

  (5) Pinnase korese uurimisel määratakse korese sisaldus pinnases. Kui korest on alla 2% pinnase mahust, loetakse pinnas koresevabaks. Kui korese sisaldus ületab 70% pinnase mahust, määratakse lõike 4 kohaselt ainult kores.

§ 15.  Nõuded huumushorisondi tüseduse määramisele

  (1) Uurimispunktis määratakse huumushorisondi tüsedus 1 cm täpsusega.

  (2) Pinnase plaanile märgitakse uurimispunkti juurde huumuskihi tüsedus paarisarvudega intervalliga 2 cm.

§ 16.  Nõuded turbakihi tüseduse ja turba lagunemisastme määramisele

  (1) Turbakihi tüsedus uurimispunktis määratakse 5 cm ja lagunemisaste 5% täpsusega. Pinnase plaanile märgitakse uurimispunkti juurde täht T ja selle juurde murd, mille lugejas on turbakihi tüsedus sentimeetrites ja nimetajas turba lagunemisaste protsentides intervalliga vastavalt 5 cm ja 5%.

  (2) Turba lagunemisaste määratakse laboris või välimääramisel turba mineraliseerumisastme järgi.

§ 17.  Nõuded metsa kasvukohatüübi määramisele

  Metsakuivendusotstarbelisel uurimisel määratakse metsa kasvukoha tüüp taimestiku ja pinnase uurimistulemuste alusel.

4. peatükk NÕUDED KULTUURTEHNILISELE UURIMISTÖÖLE 

§ 18.  Üldnõuded kultuurtehnilisele uurimistööle

  Kultuurtehnilise uurimistöö välitööd, välja arvatud puittaimestiku kirjeldamine, tehakse lumevabal perioodil.

§ 19.  Nõuded kultuurtehnilise erimi määramisele

  (1) Plaanil piiritletakse erimina erineva kasutusviisiga maa-alad ja erineva tihedusega võsa ning metsaga kaetud ala. Erineva kivisusega ala piiritletakse allerimina.

  (2) Kultuurtehnilise uurimistöö tegemisel koostatakse puittaimestiku kirjeldus kraavi pealtlaiuse ja sellega piirneva vähemalt 10 m laiuse riba (kavandatav pinnasevalli alune maa) ulatuses ning tee muldkeha ja veeviimarite aluse maa ning sellega piirneva vähemalt 1 m laiuse riba (mõlemast servast) ulatuses.

  (3) Iga erimi ja allerimi andmed märgitakse seletuskirjas kultuurtehnilise uurimistöö lehele.

§ 20.  Nõuded puittaimestikuga ala uurimisele

  (1) Võsa tihedus liigitatakse puittaimede võrade kattuvuse järgi silmamõõduliselt 10% täpsusega järgmiselt:
  1) hõre võsa – puittaimede võrade kattuvus on kuni 30%;
  2) keskmise tihedusega võsa – puittaimede võrade kattuvus on 40–60%;
  3) tihe võsa – puittaimede võrade kattuvus on 70–100%. Võsaks loetakse puittaimed, mille tüve läbimõõt kännu kõrguselt mõõdetuna on 2–8 cm.

  (2) Puistu hindamiseks määratakse puistu liigiline koostis, puude keskmine läbimõõt ja puistu tihedusgrupp järgmiselt:
  1) puude arvu ja puude kaalutud keskmise läbimõõdu alusel liigitatakse puistu tihedusgrupid järgmiselt: harvik, hõre, keskmise tihedusega ja tihe;
  2) üksikute puudega alal määratakse puude arv puude ülelugemise teel.

  (3) Puistu tihedusgrupp määratakse järgmiselt:

Puude läbimõõt (cm)	Tihedusgrupp	Puude arv (tk/ha)
9–15	harvik hõre keskmise tihedusega tihe	kuni 310 311–630 631–1130 üle 1130
16–23	harvik hõre keskmise tihedusega tihe	kuni 190 191–400 401–680 üle 680
24–32	harvik hõre keskmise tihedusega tihe	kuni 90 91–250 251–430 üle 430
üle 32	harvik hõre keskmise tihedusega tihe	kuni 50 51–140 141–260 üle 260

Puudeks loetakse puittaimed, mille tüve läbimõõt kännu kõrguselt mõõdetuna on üle 8 cm.

§ 21.  Nõuded kännustiku uurimisele

  (1) Kännustiku likvideerimise raskusgrupid määratakse § 20 lõikes 1 nimetatud võsa tiheduse ja lõikes 3 nimetatud puistu tihedusgruppide alusel järgmiselt:

Kännustiku likvideerimise raskusgrupp	Võsa ja metsa kirjeldus
I	Hõre, keskmine ja tihe võsa
	Harvik
	Hõre, keskmine ja tihe võsa ning harvik
	Hõre mets
II	Hõre, keskmine ja tihe võsa ning hõre mets
	Keskmine mets
	Hõre ja keskmine võsa ning keskmine mets
III	Tihe võsa ja keskmine mets
	Tihe mets
	Hõre ja keskmine võsa ning tihe mets

  (2) Olemasoleva eesvoolu ja kraavi rekonstrueerimise korral võib kändude juurimise mahu arvestada kaevetööde mahu hulka, kui kavandatakse juurida kände ainult veejuhtme sängist.

  (3) Eesvoolu ja kuivenduskraavi trassil metsamaal uuritakse, kas pärast kändude juurimist tuleb pinnast planeerida.

  (4) Haritaval maal kändude juurimisvajaduse korral selgitakse uurimistöö käigus võimalikud kännuhunnikute asukohad põhimõttel, et need ei takistaks edasist maaparandussüsteemi ehitamist ja paikneksid võimalikult väheviljakal alal.

§ 22.  Nõuded kivisuse määramisele

  (1) Maapinnal ja osaliselt maa sees asuvate kivide maht määratakse järgmiselt:
  1) hajusalt paiknevate kivide maht määratakse kivide loendamise ja mõõtmise teel 12–30 cm läbimõõduga ning üle 30 cm läbimõõduga kivide kaupa;
  2) künnikihis paiknevate kivide mahu määramiseks korrutatakse punktis 1 nimetatud kivide maht koefitsiendiga 1,6.

  (2) Uudiskünni järgne kivide koristamise maht (m³ hektari kohta) määratakse lõike 1 alusel määratud mahtudest lähtudes.

§ 23.  Nõuded maapinna tasandamise uurimisele

  (1) Kännuvalli laialiajamise maht määratakse 10 m³ täpsusega.

  (2) Maapinna tasandamise maht (m³ hektari kohta) määratakse 10 m³ täpsusega.

5. peatükk NÕUDED HÜDROTEHNILISELE UURIMISTÖÖLE 

§ 24.  Üldnõuded hüdrotehnilisele uurimistööle

  (1) Hüdrotehnilise uurimistöö tegemise korral uuritakse veekogu ja sellel asuva rajatise tehnilist seisukorda.

  (2) Eesvoolu uuritakse kavandatava rekonstrueerimise või uuendatava lõigu ulatuses, kui projekteerimistingimustes ei ole ette nähtud pikema lõigu uurimist.

§ 25.  Nõuded eesvoolu uurimisele

  (1) Eesvool trasseeritakse §-s 11 sätestatud nõuete kohaselt.

  (2) Piketaaži märkimiseks koostatakse trassi skeem, kuhu märgitakse ajutised reeperid, ehitised eesvoolul, ristuvad teed, elektri- ja sideliinid ning muud tehnorajatised, samuti eesvoolu voolusuund.

  (3) Ajutine reeper asetatakse eesvoolu algusesse ja lõppu ning eesvoolul olevate suuremate ehitiste juurde.

  (4) Uurimisel looditakse:
  1) piketid;
  2) veeseis;
  3) suurvee jäljed puudel ja põõsastel;
  4) suubuvate kraavide põhja ja veeseisu kõrgused;
  5) drenaažisuudmete põhjakõrgused;
  6) ristuvate rajatiste iseloomulikud kõrguspunktid;
  7) ristuva tee telje kõrgus.

  (5) Eesvoolul mõõdistatakse, tehakse kindlaks või kirjeldatakse:
  1) voolusängi ristlõike murdepunktid iseloomulikes profiilides;
  2) voolusängi püsivus;
  3) rohttaimestikuga täitumine ja sette tüsedus;
  4) koprapaisude ja teiste voolutõkete asukohad;
  5) drenaažisuudme seisund ja läbimõõt;
  6) koprapaisudest ja teistest voolutõketest tingitud paisutus;
  7) puittaimestik.

  (6) Sette tüseduse määramiseks mõõdetakse settekihi ülemise tasapinna kõrgus mõõteseadmega, mis koosneb vardast või latist ja selle otsa kinnitatud kettast. Ketta läbimõõt arvutatakse järgmise valemiga:

, kus D on ketta läbimõõt millimeetrites ja P mõõteseadme kogukaal kilogrammides.

  (7) Pinnast sondeeritakse piketi juures, kus mõõdistatakse ristprofiil.

  (8) Eesvoolu veeseisu määramisel märgitakse trassi skeemile veeseisu mõõtmise kuupäev.

§ 26.  Nõuded veejuhtmel asuva rajatise uurimisele

  (1) Veejuhtmel asuv rajatis on truup, truupregulaator, paisregulaator, sild ja muu rajatis.

  (2) Truubi kirjeldamiseks märgitakse plaanile truubi tingmärgi juurde truubi pikkus meetrites ja murruna lugejas sidekriipsuga truubi välja- ja sissevoolu põhja kõrgusarv ning nimetajas sidekriipsuga truubi diameeter ja tee teljekõrgusarv truubi kohal.

  (3) Silla kirjeldamiseks märgitakse plaanile silla tingmärgi juurde murruna lugejas sidekriipsuga silla pikkus 0,1 m ja laius 0,01 m täpsusega ning nimetajas sidekriipsuga sõidutee telje kõrgusarv ja andmete olemasolu korral silla kandevõime.

  (4) Paisregulaatori kirjeldamiseks märgitakse plaanile ülevoolu harja kõrgus ning veeseisud ülemises ja alumises bjefis.

  (5) Lõikes 1 nimetatud rajatistel määratakse nende tehniline seisund, sealhulgas tuuakse välja truubitoru ja otsaku materjal, teekatte tehniline seisund, samuti uuritakse, kas truubi või silla tehniline seisund põhjustab paisutust veejuhtmes.

6. peatükk NÕUDED MAAPARANDUSSÜSTEEMI TEHNILISE SEISUKORRA UURIMISTÖÖLE 

§ 27.  Nõuded kuivendatud maa-ala ülevaatusele

  (1) Kuivendatud maa-ala ülevaatusel (edaspidi maa-ala ülevaatus) selgitatakse pinnase liigniiskuse tunnuste alusel puudulikult kuivendatud maa-ala esialgne piir.

  (2) Maa-ala ülevaatus tehakse kevadiste maaharimistööde või sügiseste koristustööde perioodil.

  (3) Puudulikult kuivendatud maa-ala esialgne piir kantakse olemasoleva drenaažisüsteemi plaanile ja vajaduse korral täpsustatakse piiri, kui kuivendussüsteemiomanikul on kuivendussüsteemi toimimisvõime kohta asjakohaseid andmeid.

  (4) Maa-ala hinnatakse puudulikult kuivendatuks, kui külvieelsel või koristusperioodil on põhjavee tase vähem kui 30–40 cm allpool maapinda, esineb pinnavett või põhjavesi ulatub maapinnani ajal, kui võrdlusalal on künnikiht liigveest vabanenud.

  (5) Maa-ala ülevaatuse käigus märgitakse plaanile puudulikult kuivendatud maa-ala täpsustatud piir, eriti märjad alad, suuremad pinnaveeloigud, toimivad allikad, põhjavee väljakiildumise alad ja pinnase ülemäärasest tihenemisest põhjustatud ülavee esinemise piirkonnad.

§ 28.  Puuduliku kuivenduse põhjuste määramine

  (1) Puuduliku kuivenduse põhjus võib olla:
  1) torustiku lokaalne rike;
  2) drenaažitorustiku ummistumine rauaookri või settega;
  3) drenaaži veevastuvõtuvõime vähenemine;
  4) künnialuse kihi tihenemine;
  5) maaparandussüsteemi projekteerimisel lähtetingimuste ebaõige tõlgendamine.

  (2) Uurimine peab andma piisava teabe puuduliku kuivenduse põhjuse määramiseks.

  (3) Uurimise ajal ei tohi veeseis eesvoolus põhjustada paisutust uuritavas drenaažisüsteemis.

  (4) Kui paisutusest põhjustatud kõrge veeseis takistab uurimist, tuleb paisutust tekitav voolutõke kõrvaldada.

§ 29.  Nõuded drenaaži toimimisvõime uurimisele

  (1) Drenaaži toimimisvõime määramiseks rajatakse dreenide kohale ja vahele põhjavee vaatluskaevud.

  (2) Drenaaži toimimisvõime uurimise korral peab põhjavee tase dreenide vahel olema vähemalt 0,2 m dreenidest kõrgemal ega tohi ulatuda künnikihini.

  (3) Drenaaži toimimisvõime, mis tähistatakse tähega R, arvutatakse järgmise valemiga:

, kus h₀ on põhjavee tase vaatluskaevus dreeni kohal ja h_k on mõlemal pool dreene asuvate vaatluskaevude keskmine põhjavee tase.

  (4) Kui drenaaži toimimisvõime R on üle 0,7, loetakse drenaaži toimimisvõime nõuetekohaseks. Kui R on vahemikus 0,7–0,3, loetakse drenaaži toimimisvõime mittenõuetekohaseks ja maa-ala, kus nimetatud drenaaž paikneb, nimetatakse puudulikult kuivendatud maa-alaks. Kui R on alla 0,3, loetakse drenaaži toimimisvõime lõppenuks.

  (5) Puudulikult kuivendatud maa-alal selgitatakse drenaaži tõrke põhjused dreenide lahtikaevamise teel. Lahtikaevamiseks valitakse samad dreenid, mille toimimisvõime on määratud.

  (6) Dreenide lahtikaevamise kohad ei tohi paikneda vaatluskaevude reast kaugemal kui 10 m. Vajaduse korral kaevatakse lahti kollektori ja dreeni ühendus. Kaevamise korral avatakse vähemalt 1 m pikkune torulõik.

  (7) Dreenide lahtikaevamise korral määratakse kaeviku täitepinnase lõimis, kattemulla paksus, liiduste kattematerjal ja katmisviis, liidusepilude laius, torude nihkumise ulatus, sette ulatus torus ning torude ja ühendusdetailide vigastused.

  (8) Dreeni- või kollektoritorus ja eesvoolus ookrisette olemasolu korral määratakse põhjavee rauasisaldus.

  (9) Pinnase veeläbilaskvuse täpsustamise vajaduse korral määratakse väliuurimisel pinnase filtratsioonimoodul. Usaldusväärsete andmete saamiseks tehakse ühe uurimispunkti läheduses kolm määramist.

§ 30.  Nõuded pinnasetihenemise uurimisele

  (1) Pinnase tihenemist hinnatakse kas pinnase mahumassi laboratoorse määramise või pinnase kõvaduse välimääramise andmete alusel.

  (2) Pinnase kriitiline tihedus (g/cm³) lõimiste kaupa on järgmine:

Tiheduse kirjeldus	Keskmine liiv	Peenliiv	Saviliiv	Kerge liivsavi	Keskmine liivsavi	Raske liivsavi
Künnikihi all	1,75	1,60	1,70	1,65	1,60	1,55
Võimalik maksimaalne tihedus	2,00	1,80	2,06	2,10	1,90	1,80

  (3) Pinnase kriitiline kõvadus (kg/cm²) lõimiste kaupa on järgmine:

Pinnase erim	Liiv	Peenliiv	Kerge liivsavi	Keskmine liivsavi	Raske liivsavi
Kriitiline kõvadus (kg/cm2)	üle 45	üle 37	üle 32	üle 30	üle 23
Pinnase niiskusesisaldus (%), mis vastab niiskusseisundile 0,8 väliveemahutavust	6–8	9–11	11–13	13–15	15–17

  (4) Usaldusväärsete andmete saamiseks tehakse uurimispunkti läheduses kolm määramist. Uurimispunktis loetakse pinnas ülemäära kriitiliselt tihenenuks, kui seda näitavad vähemalt kahe määramise tulemused.

  (5) Kriitiliselt tihenenud pinnase esinemise piirkond määratakse ülavee esinemise, mullaomaduste muutumise ja pinnase tiheduse korduvmääramiste andmete alusel.

§ 31.  Nõuded põllumajandusmaal hajureostuse leviku ohu uurimisele

  (1) Põllumajandusmaal asuval maaparandussüsteemi maa-alal (edaspidi maaparandussüsteemi maa-ala) uuritakse hajureostuse leviku ohtu merre, järve ja üle 10 km² suuruse valgalaga vooluveekogusse (edaspidi reostustundlik veekogu), lähtudes lõigetes 2–4 sätestatud kriteeriumitest.

  (2) Püsirohumaal asuv maaparandussüsteemi maa-ala on hajureostuse leviku ohu vaba.

  (3) Haritaval maal asuv maaparandussüsteemi maa-ala on toitainete väljakandest tingitult hajureostuse leviku ohtlik, kui:
  1) savi- ja raskel liivsavimullal on maapinna lang üle 5‰;
  2) keskmisel ja kergel liivsavimullal on maapinna lang üle 10‰;
  3) liiv- ja saviliivmullal on maapinna lang üle 15‰;
  4) seljakulise maa üldlang on väiksem punktides 1–3 sätestatud langudest, kuid seljakutel ületab maapinna lang punktides 1–3 sätestatud arvväärtuse.

  (4) Haritaval maal asuv maaparandussüsteemi maa-ala on pinnaerosioonist tingitult hajureostuse leviku ohtlik, kui see asub erodeeritud mullaga alal.

  (5) Lõikes 3 nimetatud mulla lõimis määratakse maapinnalt arvates kuni 50 cm sügavuses mullakihis.

  (6) Maaparandussüsteemi maa-ala hajureostuse leviku ohtu uuritakse üle 5 ha suurusel maaparandussüsteemi osal.

  (7) Hajureostuse leviku ohu uurimise korral maaparandussüsteemi maa-alal uuritakse ka maaparandussüsteemi või selle osaga vahetult piirnevat hajureostuse leviku ohtlikku ala, kui pinnavee juurdevool ei ole nimetatud alalt kõrvale juhitud kraavi, teetammi või muu rajatise abil.

§ 32.  Nõuded drenaaži toimimisvõime uurimise plaanile

  (1) Drenaaži toimimisvõime plaan on väljavõte maaparandussüsteemi teostusjoonisest.

  (2) Plaanile märgitakse:
  1) puudulikult kuivendatud maa-ala piir;
  2) drenaažitorustiku lahtikaevamise kohad;
  3) drenaažiarmatuuri rikete asukohad;
  4) filtratsioonimooduli määramise korral määramispunktide asukohad.

§ 33.  Rakendussäte

  Põllumajandusministri 30. septembri 2004. a määrus nr 163 “Maaparanduse uurimistööle esitatavad nõuded” (RTL 2004, 132, 2034; 2007, 89, 1495) tunnistatakse kehtetuks.

  ¹ Põllumajandusministeeriumi 2008. aasta kogumik “Maaparandusrajatiste tüüpjoonised” on avalikustatud Põllumajandusameti veebilehel aadressil http://www.pma.agri.ee