Teksti suurus:

Kutselise kalapüügi võimalused ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Läänemerel ja Liivi lahel kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel aastane lubatud saak 2012. aastaks

Kutselise kalapüügi võimalused ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Läänemerel ja Liivi lahel kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel aastane lubatud saak 2012. aastaks - sisukord
Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:03.09.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2012
Avaldamismärge:RT I, 31.08.2012, 2

Kutselise kalapüügi võimalused ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Läänemerel ja Liivi lahel kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel aastane lubatud saak 2012. aastaks
[RT I, 07.02.2012, 2 - jõust. 10.02.2012]

Vastu võetud 20.10.2011 nr 135
RT I, 24.10.2011, 1
jõustumine 27.10.2011

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
02.02.2012RT I, 07.02.2012, 210.02.2012
03.05.2012RT I, 08.05.2012, 811.05.2012
30.08.2012RT I, 31.08.2012, 103.09.2012

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 134 lõigete 3, 32 ja 33 alusel.
[RT I, 07.02.2012, 2 - jõust. 10.02.2012]

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Määrusega kehtestatakse 2012. aastaks:
  1) kutselise kalapüügi võimalused kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel;
  2) kutselise kalapüügi võimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel püügiks, mida kasutavad Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad, ja püügivõimalused väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida Euroopa Liit ei reguleeri.

  (2) Määrusega kinnitatakse „Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe” alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile 2012. aastaks eraldatud aastane lubatud saak.

  (3) Määrusega kehtestatakse 2012. aastaks Läänemerel ja Liivi lahel kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel aastane lubatud räimesaak veealade ja maakondade kaupa.
[RT I, 07.02.2012, 2 - jõust. 10.02.2012]

§ 11.   Kutselise kalapüügi võimalused Läänemerel kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel

  Lubatud püügivõimalused Läänemerel kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel on järgmised:
  1) räim Läänemere keskosas ja Soome lahes ehk Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (edaspidi ICES) alarajoonides 25 kuni 27, 28-2, 29 ja 32 – 7916 tonni;
  2) räim Liivi lahes ehk ICES-i alarajoonis 28-1 – 8135 tonni;
  3) tursk Läänemere avaosas, Soome lahes ja Botnia lahes ehk ICES-i alarajoonides 25 kuni 32 – 1514 tonni;
  4) tursk Läänemere lääneosas ehk ICES-i alarajoonides 22 kuni 24 – Euroopa Liidu poolt kehtestatud Eesti püügivõimalused;
  5) kilu Läänemeres ehk ICES-i alarajoonides 22 kuni 32 – 25 799 tonni.
[RT I, 07.02.2012, 2 - jõust. 10.02.2012]

§ 12.   Kutselise kalapüügi võimalused Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleeritaval veealal kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel

  (1) Lubatud püügivõimalused Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (edaspidi NAFO) reguleeritaval veealal on järgmised:
  1) Euroopa Liidu poolt kehtestatud Eesti püügivõimalused;
  2) reguleerimata liigid.

  (2) Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille püügimahtu NAFO ja Euroopa Liit ei piira.
[RT I, 07.02.2012, 2 - jõust. 10.02.2012]

§ 13.   Kutselise kalapüügi võimalused Teravmägede püügipiirkonnas kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel

  (1) Teravmägede püügipiirkonnas on lubatud püüda krevetti 377 püügipäeva.

  (2) Teravmägede püügipiirkonnas on lubatud ühel ajal krevetipüügil viibida kolmel Eesti lipudokumendiga kalalaeval.
[RT I, 07.02.2012, 2 - jõust. 10.02.2012]

§ 14.   Kutselise kalapüügi võimalused Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni reguleeritaval veealal kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel

  (1) Lubatud püügivõimalused Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (edaspidi NEAFC) reguleeritaval veealal on järgmised:
  1) Euroopa Liidu poolt kehtestatud Eesti püügivõimalused;
  2) reguleerimata liigid.

  (2) Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille püügimahtu NEAFC ja Euroopa Liit ei piira.
[RT I, 07.02.2012, 2 - jõust. 10.02.2012]

§ 15.   Kutselise kalapüügi võimalused Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel

  (1) Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas, mis asub lõikes 3 toodud koordinaatide piirides ja jääb väljapoole rannikuriikide majandusvööndit, on lubatud püüda reguleerimata liike.

  (2) Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille püügimahtu Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas ei piirata.

  (3) Edela-Atlandi püügipiirkond määratakse järgmiste koordinaatidega: Lõuna-Ameerika rannikut mööda 10° lõunalaiust kuni 20° läänepikkuseni ja sealt piki 20° meridiaani lõunasse 50° lõunalaiuseni, seejärel mööda 50° paralleeli läände kuni 50° läänepikkuseni, seejärel piki 50° meridiaani lõunasse 60° lõunalaiuseni, siis mööda 60° paralleeli läände 67°16′ läänepikkuseni, seejärel põhja poole punktini, mille koordinaadid on 56°22′ lõunalaiust ja 67°16′ läänepikkust, edasi itta mööda 56°22′ lõunalaiust punktini 65°43′ läänepikkust, seejärel mööda joont, mis ühendab punkte 55°22′ lõunalaiust ja 65°43′ läänepikkust, 55°11′ lõunalaiust ja 66°04′ läänepikkust, 55°07′ lõunalaiust ja 66°25′ läänepikkust, siis piki Lõuna-Ameerika rannikut põhja suunas alguspunktini.
[RT I, 07.02.2012, 2 - jõust. 10.02.2012]

§ 2.   Lubatud püügivahendid ja nende piirarv ning agariku püügimaht Läänemerel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel

  (1) Harju maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:
  1) kastmõrd ehk seisevnoot – 8;
  2) avaveemõrd – 80;
  3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m – 61;
  4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m – 101;
  5) rivimõrd ehk angerjarüsa – 42;
  6) nakkevõrk – 1559;
  7) 100 õngekonksuga õngejada – 76;
  8) veonoot – 1.

  (2) Hiiu maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:
  1) kastmõrd ehk seisevnoot – 17;
  2) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m – 250;
  3) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m – 65;
  4) rivimõrd ehk angerjarüsa – 522;
  5) nakkevõrk – 2198;
  6) veonoot – 3;
  7) põhjanoot – 2;
  8) 100 õngekonksuga õngejada – 200.

  (3) Hiiu maakonnas on kutselisel kalapüügil agariku lubatud püügivõimalus 1000 tonni.

  (4) Ida-Viru maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:
  1) kastmõrd ehk seisevnoot – 30;
  2) avaveemõrd – 30;
  3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m – 20;
  4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m – 12;
  5) rivimõrd ehk angerjarüsa – 2;
  6) nakkevõrk – 658;
  7) 100 õngekonksuga õngejada – 2.

  (5) Lääne maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:
  1) kastmõrd ehk seisevnoot – 30;
  2) avaveemõrd – 30;
  3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m – 85;
  4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m – 70;
  5) rivimõrd ehk angerjarüsa – 987;
  6) nakkevõrk – 2140;
  7) 100 õngekonksuga õngejada – 130.

  (6) Lääne maakonna Vormsi saare püsielanikele on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendiks nakkevõrk ja selle piirarv on 45.

  (7) Lääne-Viru maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:
  1) kastmõrd ehk seisevnoot – 3;
  2) avaveemõrd – 30;
  3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m – 75;
  4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m – 29;
  5) rivimõrd ehk angerjarüsa – 2;
  6) nakkevõrk – 998;
  7) 100 õngekonksuga õngejada – 25.

  (8) Pärnu maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:
  1) kastmõrd ehk seisevnoot – 151;
  2) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m – 130;
  3) ühe kerega ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m – 301;
  4) avaveemõrd – 482;
  5) rivimõrd ehk angerjarüsa – 249;
  6) nakkevõrk – 3361;
  7) 100 õngekonksuga õngejada – 338;
  8) veonoot – 8.

  (9) Pärnu maakonna Kihnu saare püsielanikele kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:
  1) nakkevõrk – 548;
  2) kastmõrd ehk seisevnoot – 21;
  3) avaveemõrd – 5;
  4) ühe kerega ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m – 12;
  5) rivimõrd ehk angerjarüsa – 32;
  6) 100 õngekonksuga õngejada – 474;
  7) veonoot – 11.

  (10) Pärnu maakonna Manilaiu saare püsielanikele kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:
  1) nakkevõrk – 106;
  2) kastmõrd ehk seisevnoot – 3;
  3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m – 1;
  4) ühe kerega ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m – 2;
  5) rivimõrd ehk angerjarüsa – 6;
  6) 100 õngekonksuga õngejada – 33;
  7) veonoot – 1.

  (11) Saare maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:
  1) kastmõrd ehk seisevnoot – 95;
  2) avaveemõrd – 130;
  3) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m – 265;
  4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m – 197;
  5) rivimõrd ehk angerjarüsa – 678;
  6) nakkevõrk – 2070;
  7) tõstevõrk – 5;
  8) põhjanoot – 12;
  9) veo- või pöörinoot – 3;
  10) kaldanoot – 2;
  11) 100 õngekonksuga õngejada – 208.

  (12) Saare maakonna Ruhnu saare püsielanikele kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:
  1) nakkevõrk – 30;
  2) veonoot – 1.

  (13) Saare maakonnas on kutselisel kalapüügil agariku lubatud püügivõimalus 1000 tonni.

§ 3.   Lubatud püügivahendid ning nende piirarv Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

  (1) Ida-Viru maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv Peipsi järvel:
  1) ääre- või avaveemõrd – 126;
  2) nakke- või raamvõrk kaldast kaugemal kui 1 km – 850;
  3) nakkevõrk kaldast kuni 1 km kaugusel – 127;
  4) põhjanoot ehk mutnik – 8;
  5) pöörinoot – 1;
  6) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m – 1.

  (2) Jõgeva maakonnas kutselisel kalapüügi lubatud püügivahendid ja nende piirarv Peipsi järvel:
  1) ääre- või avaveemõrd – 135;
  2) juhtaiata mõrd – 5;
  3) nakke- või raamvõrk kaldast kaugemal kui 1 km – 700;
  4) nakkevõrk kaldast kuni 1 km kaugusel – 233;
  5) 100 õngekonksuga õngejada – 10;
  6) põhjanoot ehk mutnik – 4;
  7) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m – 1;
  8) pöörinoot – 1.

  (3) Põlva maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ning nende piirarv Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kokku:
  1) mõrd mõrrajadas – 261;
  2) nakke- või raamvõrk Peipsi järvel kaldast kaugemal kui 1 km ning Lämmi- ja Pihkva järvel kaldast kaugemal kui 500 m – 450;
  3) nakkevõrk Peipsi järvel kaldast kuni 1 km kaugusel ning Lämmi- ja Pihkva järvel kaldast kuni 500 m kaugusel – 131;
  4) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m – 1;
  5) püüvõrk – 13.

  (4) Tartu maakonnas kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ning nende piirarv Peipsi ja Lämmijärvel kokku:
  1) ääre- või avaveemõrd – 150;
  2) mõrd mõrrajadas – 229;
  3) nakke- või raamvõrk Peipsi järvel kaldast kaugemal kui 1 km ja Lämmijärvel kaldast kaugemal kui 500 m – 1000;
  4) nakkevõrk Peipsi järvel kaldast kuni 1 km kaugusel ja Lämmijärvel kaldast kuni 500 m kaugusel – 190;
  5) põhjanoot ehk mutnik – 8;
  6) püüvõrk – 2;
  7) pöörinoot – 1;
  8) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m – 2.

  (5) Peipsi järvel on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendiks rääbise kastmõrd ja selle piirarv on 3.
[RT I, 07.02.2012, 2 - jõust. 10.02.2012]

§ 4.   Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Võrtsjärvel

  Võrtsjärvel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:
  1) mõrd suu kõrgusega 1 m ja rohkem – 324;
  2) nakkevõrk – 320.

§ 5.   Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Harju maakonna siseveekogudel

  (1) Kahala järvel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:
  1) nakkevõrk – 3;
  2) ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m – 2.

  (2) Rummu järvel on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks üks nakkevõrk.

  (3) Männiku karjääris on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks üks nakkevõrk.

  (4) Soodla veehoidlas on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks üks nakkevõrk.

  (5) Harju maakonna lõigetes 1–4 nimetamata siseveekogudel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv kokku:
  1) silmumõrd – 45;
  2) silmutorbik – 700.

§ 6.   Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Ida-Viru maakonna siseveekogudel

  (1) Narva veehoidlas ja Narva jõe ülemjooksul, Peipsi järvest kuni Kulgu tammini (paisuni), on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv kokku:
  1) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m – 40;
  2) nakkevõrk – 80.

  (2) Narva jõe alamjooksul, Narva hüdroelektrijaamast suudmeni, on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendiks silmutorbik ja selle piirarv on 15 000.

§ 7.   Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Jõgeva maakonna siseveekogudel

  (1) Saadjärvel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:
  1) nakke- või raamvõrk jaanuaris, veebruaris, märtsis, juulis, augustis, septembris, oktoobris ja novembris – 14;
  2) avaveemõrd – 2;
  3) ääremõrd – 13;
  4) rivimõrd ehk angerjarüsa Mudajõe väljavoolul – 1;
  5) 100 õngekonksuga õngejada – 10.

  (2) Elistvere järvel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:
  1) nakke- või raamvõrk – 2;
  2) ääremõrd – 1.

  (3) Kuremaa järvel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:
  1) nakke- või raamvõrk jaanuaris, veebruaris, märtsis, septembris, oktoobris, novembris ja detsembris – 8;
  2) ääremõrd – 6;
  3) avaveemõrd – 3;
  4) rivimõrd ehk angerjarüsa Amme jõe väljavoolul – 1;
  5) 100 õngekonksuga õngejada – 5.

  (4) Kaiavere järvel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:
  1) nakke- või raamvõrk jaanuaris, veebruaris, märtsis, septembris, oktoobris, novembris ja detsembris – 6;
  2) avaveemõrd – 1;
  3) ääremõrd – 9;
  4) rivimõrd ehk angerjarüsa Amme jõe väljavoolul – 1;
  5) 100 õngekonksuga õngejada – 5.

  (5) Pikkjärvel on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendiks ääremõrd ja selle piirarv on 2.

§ 8.   Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Lääne maakonna siseveekogudel

  Lääne maakonna siseveekogudel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:
  1) silmutorbik Nõva jõel – 50;
  2) silmutorbik Riguldi jõel – 50;
  3) nakkevõrk Sutlepa merel jääaluseks püügiks – 15.

§ 9.   Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Lääne-Viru maakonna siseveekogudel

  Lääne-Viru maakonna siseveekogudel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv kokku:
  1) silmumõrd – 17;
  2) silmutorbik – 500.

§ 10.   Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Pärnu maakonna siseveekogudel

  (1) Ermistu järvel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:
  1) nakkevõrk – 5;
  2) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m – 5.

  (2) Pärnu maakonna lõikes 1 nimetamata siseveekogudel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv kokku:
  1) silmumõrd – 15;
  2) silmutorbik – 2000.

§ 11.   Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Saare maakonna siseveekogudel

  (1) Nasva jõel on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendiks jõemõrd ja selle piirarv on 6.

  (2) Mullutu lahel on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendiks ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m ja selle piirarv on 4.

  (3) Saare maakonna lõigetes 1 ja 2 nimetamata siseveekogudel on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendiks silmumõrd ja selle piirarv on kokku 4.

§ 12.   Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Tartu maakonna siseveekogudel

  (1) Suurel Emajõel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:
  1) ühe tiivaga mõrd – 59;
  2) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m – 7;
  3) avaveemõrd – 2;
  4) nakke- või raamvõrk – 11;
  5) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m – 9.

  (2) Ahja jõel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:
  1) ühe tiivaga mõrd – 6;
  2) nakke- või raamvõrk – 1.

  (3) Koosa (Liivanina) jõel on kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendiks ühe tiivaga mõrd ja selle piirarv on 8.

  (4) Kalli jõel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:
  1) ühe tiivaga mõrd – 5;
  2) nakke- või raamvõrk – 3;
  3) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m – 1.

  (5) Keeri järvel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:
  1) ühe tiivaga mõrd – 4;
  2) nakke- või raamvõrk jaanuaris, veebruaris, märtsis ja detsembris – 6;
  3) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m – 1;
  4) ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m – 2.

§ 13.   Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Võru maakonna siseveekogudel

  Vagula järvel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:
  1) nakkevõrk jaanuaris, veebruaris, märtsis, septembris, oktoobris, novembris ja detsembris – 10;
  2) ääremõrd – 10;
  3) 100 õngekonksuga õngejada – 6;
  4) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m – 2.

§ 14.   Eesti Vabariigile eraldatud aastane lubatud saak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

  (1) „Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe” alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile eraldatud aastane lubatud saak kalaliikide kaupa on järgmine:
  1) siig – 3 tonni;
  2) tint – 5 tonni;
  3) rääbis – 15 tonni;
  4) latikas – 614 tonni;
  5) koha – 714 tonni;
  6) haug – 160 tonni;
  7) luts – 50 tonni;
  8) ahven – 1400 tonni;
  9) särg – 300 tonni;
  10) kiisk – 300 tonni;
  11) vimb, säinas, linask, nurg, angerjas kokku – 50 tonni.

  (2) Kalapüügiseaduse § 134 lõike 32 kohaselt ei loeta lõikes 1 nimetatud saake püügivõimalusteks kalapüügiseaduse § 16 lõike 3 tähenduses.
[RT I, 07.02.2012, 2 - jõust. 10.02.2012]

§ 15.   Kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel ja Liivi lahel aastane lubatud räimesaak

  (1) Liivi lahel (ICES-i alarajoon 28-1) on kaluri kalapüügiloa alusel aastane lubatud räimesaak maakondade kaupa järgmine:
  1) Pärnu maakonnas – 5990 tonni;
  2) Saare maakonnas – 445 tonni.
[RT I, 31.08.2012, 1 - jõust. 03.09.2012]

  (2) Läänemerel (ICES-i alarajoonid 28-2, 29 ja 32) on kaluri kalapüügiloa alusel aastane lubatud räimesaak 894 tonni, millest 654 tonni ammendumisel võib nimetatud piirkonnas püüda räime järgmiselt:
  1) Saare maakonnas – 40 tonni;
  2) Hiiu maakonnas – 40 tonni;
  3) Lääne maakonnas – 40 tonni;
  4) Harju maakonnas – 40 tonni;
  5) Lääne-Viru maakonnas – 40 tonni;
  6) Ida-Viru maakonnas – 40 tonni.
[RT I, 08.05.2012, 8 - jõust. 11.05.2012]

  (3) Kalapüügiseaduse § 134 lõike 33 kohaselt ei loeta lõigetes 1 ja 2 nimetatud saake püügivõimalusteks kalapüügiseaduse § 16 lõike 3 tähenduses.
[RT I, 07.02.2012, 2 - jõust. 10.02.2012]

/otsingu_soovitused.json