Konventsioon tulevasest mitmepoolsest koostööst kalanduse valdkonnas Atlandi ookeani loodeosas
Akt lisatud andmebaasi 29.12.2008
Konventsiooni ratifitseerimise seadus
Konventsiooni denonsseerimise seadus
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta
Mitteametlik tõlge
Kokkuleppinud pooled,
märkides, et Atlandi ookeani loodeosa rannikuäärsed riigid kooskõlas rahvusvahelise õiguse vastavate printsiipidega laiendasid jurisdiktsiooni elusressursside üle oma piirnevates vetes kuni 200 meremiilise piirini lähtejoonest, millest loetakse territoriaalvete laiust, ja omavad nendes rajoonides suveräänset õigust nende ressursside uurimiseks, kasutamiseks, säilitamiseks ja haldamiseks,
võttes arvesse ÜRO Mereõiguse Kolmanda Konverentsi töötulemusi kalapüügi vallas,
soovides kaasa aidata Atlandi ookeani loodeosa elusressursside säilitamisele ja optimaalsele kasutamisele ulatuses, mis vastab rannikuäärse riigi laiendatud jurisdiktsioonile kalapüügi vallas, ja vastavalt edendada rahvusvahelist koostööd ja konsultatsioone nende ressursside osas,
leppisid kokku alljärgnevas:
Artikkel I
1. Käesoleva konventsiooni kehtivuse piirkond, edaspidi nimetatud «konventsiooni piirkond», hõlmab Atlandi ookeani loodeosa veed põhja poole 35E 00N põhjalaiust ja lääne poole joonest, mis jääb põhja poole 35E 00N põhjalaiust ja 42E 00N läänepikkust kuni 59E 00N põhjalaiust, edasi lääne poole kuni 44E 00N läänepikkust ja edasi põhja poole kuni Gröönimaa rannikuni, aga samuti St. Laurentiuse lahe, Devisoni väina ja Baffini mere lõuna poole 78E 10N põhjalaiust.
2. Piirkond, mis on käesolevas konventsioonis nimetatud «reguleeritavaks piirkonnaks», on osa konventsiooni piirkonnast, mis jääb väljapoole ala, kus on kehtiv rannikuäärsete riikide jurisdiktsioon kalapüügi vallas.
3. Käesoleva konventsiooni järgi tähendab termin «rannikuäärne riik» siin ja edaspidi lepingupoolt, kelle jurisdiktsioon kalapüügi vallas on kehtiv vetel, mis on osa konventsiooni piirkonnast.
4. Käesolev konventsioon laieneb kõikidele konventsiooni piirkonna kalavarudele järgmiste eranditega: lõhe, tuun ja marlin (purikala), vaalaliste varud, mida haldab Rahvusvaheline Vaalapüügi Komisjon või mingi teine järglane organisatsioon, kontinentaalðelfi põhjavarud, s.o. liigid, kes väljapüügi ajal on liikumatult mere põhjas või selle all või kes ei saa liikuda olemata füüsilises kontaktis mere põhja või maapõuega.
5. Miskit käesolevas konventsioonis ei saa käsitleda ükskõik millise lepingupoole seisukohtade või nõudmiste riivamise või kahjustamisena sise- ja territoriaalvete suhtes või ükskõik millise lepingupoole jurisdiktsiooni piiride või koguste suhtes kalapüügi vallas või ükskõik millise lepingupoole vaatepunktide või seisukohtade riivamise või kahjustamisena mereõiguse suhtes.
Artikkel II
1. Lepingupooled lepivad kokku rahvusvahelise organisatsiooni asutamises ja selle ülalpidamises, eesmärgiga teha koostööd ja konsulteerida konventsiooni piirkonna elusressursside optimaalsel kasutamisel, ratsionaalsel haldamisel ja säilitamisel. See organisatsioon nimetatakse Atlandi Ookeani Loodeosa Kalapüügi Organisatsiooniks, edaspidi nimetatud «organisatsioon», ja täidab funktsioone, mis on toodud käesolevas konventsioonis.
2. Organisatsioon koosneb:
a) peanõukogust,
b) teaduslikust nõukogust,
c) kalapüügi komisjonist,
d) sekretariaadist.
3. Organisatsioon on juriidiline isik ja tal on suhetes teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, aga samuti lepingupoolte territooriumidel selline õigusvõime, mis on vajalik tema funktsioonide täitmiseks ja oma eesmärkide saavutamiseks. Organisatsiooni ja tema töötajate immuniteet ja privileegid on organisatsiooni ja asjast huvitatud lepingupoolte vahelise lepingu objektiks.
4. Organisatsiooni peakorter asub Kanadas, Dartmuti linnas New-Schotlandi provintsis või peanõukogu poolt määratud mõnes teises kohas.
Artikkel III
1. Peanõukogu täidab järgmisi funktsioone:
a) organisatsiooniliste, administratiivsete, finants- ja teiste organisatsioonisiseste küsimuste koordineerimine ja järelevalve;
b) organisatsiooni välissuhete koordineerimine;
c) vaatab läbi ja määrab kalapüügi komisjonis liikmeksoleku vastavalt artiklile XIII ja
d) täidab teisi selliseid volitusi, mis on tema peale pandud käesoleva konventsiooniga.
Artikkel IV
1. Iga lepingupool on peanõukogu liige ja ta määrab nõukogusse kuni kolm esindajat, keda igal nõukogu istungil võivad saata asetäitjad, eksperdid ja nõunikud.
2. Peanõukogu valib esimehe ja aseesimehe, kes on nendel ametikohtadel kahe aasta jooksul ja võivad olla esitatud ümbervalimisele, kuid ei tohi olla nendel ametikohtadel üle nelja aasta järjest. Esimees on lepingupoole esindaja, kes on kalapüügi komisjoni liige; esimees ja aseesimees on erinevate lepingupoolte esindajad.
3. Esimees on organisatsiooni president ja tema peamine esindaja.
4. Peanõukogu esimees kutsub kokku organisatsiooni järjekordsed iga-aastased istungjärgud kohas, mille määrab peanõukogu ja mis tavaliselt leiab aset Põhja-Ameerikas.
5. Iga peanõukogu istungjärgu, peale iga-aastase istungjärgu, palub kokku kutsuda ükskõik milline lepingupool, ja mida toetab ükskõik milline teine lepingupool, ning selle kutsub kokku esimees tema poolt määratud ajal ja kohas.
6. Peanõukogu võib asutada selliseid komiteesid ja alakomiteesid, mida ta peab vajalikuks oma funktsioonide ja kohustuste täitmiseks.
Artikkel V
1. Igal lepingupoolel on peanõukogu istungitel üks hääl.
2. Välja arvatud eraldi kokkulepitud juhud, võetakse peanõukogu otsused vastu kõigi osavõtjate lepingupoolte häälteenamusega, hääletades poolt või vastu tingimusel, et hääletamist ei viida läbi enne, kui moodustub kvoorum, äärmisel juhul 2/3 lepingupoolte osavõtul.
3. Peanõukogu võtab vastu reeglid oma istungjärkude läbiviimiseks ja oma funktsioonide täitmiseks ning vajadusel teeb neisse parandusi.
4. Peanõukogu esitab lepingupooltele iga-aastase aruande organisatsiooni tegevuse kohta.
Artikkel VI
1. Teaduslik nõukogu täidab järgmisi funktsioone:
a) tagab foorumi konsultatsioonideks ja koostööks lepingupoolte vahel, teadusliku informatsiooni tundmaõppimiseks, hindamiseks ja vahetamiseks kalapüügi küsimustes konventsiooni piirkonnas, kaasa arvatud keskkonna ja ökoloogia tegurid, mis mõjutavad kalapüüki, aga samuti ergutab ja soodustab lepingupoolte vahelist koostööd selliste teaduslike uurimiste läbiviimiseks, mis on suunatud puuduste likvideerimisele loetletud küsimuste tundmaõppimisel;
b) kogub ja säilitab statistilisi ja teaduslikke materjale, annab välja ja levitab aruandeid, informatsiooni ja materjale, mis puudutavad kalapüüki konventsiooni piirkonnas, kaasa arvatud kalapüüki mõjustavad keskkonna ja ökoloogilised tingimused;
c) annab rannikuäärsete riikide järelepärimistele teaduslikke soovitusi kooskõlas artikliga VII;
d) esitab teaduslikke soovitusi kalapüügi komisjonile kooskõlas artikliga VIII või annab omaenda initsiatiivil teaduslikke soovitusi, mis on vajalikud komisjoni eesmärkide täitmiseks.
2. Teadusliku nõukogu funktsioone võib mõningatel juhtudel täita koostöös teiste ühiskondlike või eraorganisatsioonidega, kellel on sarnased eesmärgid.
3. Käesolevas artiklis loetletud eesmärkide saavutamiseks lepingupooled annavad teaduslikule nõukogule nende nõudmisel igasuguseid olemasolevaid statistilisi ja teaduslikke andmeid.
Artikkel VII
1. Rannikuäärse riigi palvel uurib teaduslik nõukogu ja esitab aruande iga küsimuse kohta, mis puudutab kalaressursside teaduslikult põhjendatud haldamist ja säilitamist vetes, mis konventsiooni kehtivuse piirkonnas kuuluvad selle rannikuäärse riigi kalapüügialase jurisdiktsiooni alla.
2. Rannikuäärne riik määratleb pärast konsultatsioone teadusliku nõukoguga iga teaduslikule nõukogule läbivaatamiseks saadetud küsimuse volituse kooskõlas punktiga 1. Peale kõige muu sisaldab see volitus alljärgnevat:
a) käsitlusele antud küsimuse sõnastus, kaasa arvatud (käsitlusele kuuluva) kalapüügi ja püügirajooni kirjeldus;
b) teaduslike hinnangute või prognooside väljatöötamise käigus igasuguste tingimuste ja ettepanekute kirjeldus, millele tuleks tähelepanu pöörata;
c) vajadusel igasuguste eesmärkide esitus, mille poole püüdleb rannikuäärne riik, näidates ära, kas tuleks esitada konkreetne soovitus või mitmed variandid.
Artikkel VIII
Teaduslik nõukogu vaatab läbi ja kannab ette iga kalapüügi komisjoni poolt talle esitatud küsimuse, mis puudutab teaduslikult põhjendatud abinõusid kalaressursside haldamiseks ja säilitamiseks reguleeritavas piirkonnas, ja võtab arvesse kalapüügi komisjoni poolt kindlaksmääratud volitused selle küsimuse suhtes.
Artikkel IX
1. Iga lepingupool on teadusliku nõukogu liige ja määrab nõukokku oma esindajad, keda igal istungjärgul võivad saata asetäitjad, eksperdid ja nõunikud.
2. Teaduslik nõukogu valib esimehe ja aseesimehe, kes on nendel ametikohtadel kahe aasta jooksul ja võivad olla esitatud ümbervalimisele, kuid ei tohi olla nendel ametikohtadel üle nelja aasta järjest. Esimees ja aseesimees peavad olema erinevate lepingupoolte esindajad.
3. Iga teadusliku nõukogu istungjärgu, peale iga-aastase istungjärgu, mis kutsutakse kokku kooskõlas artikliga IV, kutsub rannikuäärse riigi palvel või ükskõik millise lepingupoole palvel, ja mida toetab teine lepingupool, kokku esimees tema poolt määratud ajal ja kohas.
6. Teaduslik nõukogu võib asutada selliseid komiteesid ja alakomiteesid, mida ta peab vajalikuks oma funktsioonide ja kohustuste täitmiseks.
Artikkel X
1. Teadusliku nõukogu poolt esitatud teaduslik soovitus võetakse vastu konsensuse alusel. Juhul kui ei ole võimalik saavutada konsensust, esitab nõukogu oma aruandes kõik seisukohad vaadeldava küsimuse kohta.
2. Teadusliku nõukogu otsused, mis puudutavad ametiisikute valimise, reeglite ja nende paranduste vastuvõtmist, ja teised küsimused, mis puudutavad tema töö organiseerimist, võetakse vastu kõigi osavõtvate lepingupoolte häälteenamusega, hääletades poolt või vastu, kusjuures sel puhul on igal lepingupoolel üks hääl. Hääletamist ei viida läbi enne, kui moodustub kvoorum, äärmisel juhul 2/3 lepingupoolte osavõtul.
3. Teaduslik nõukogu võtab vastu oma istungjärkude läbiviimise reglemendi ja oma funktsioonide täitmiseks vajalikud reeglid ning vajadusel teeb neisse parandusi.
Artikkel XI
1. Kalapüügi komisjon, edaspidi nimetatud «komisjon», vastutab kooskõlas käesoleva artikli sätetega kalavarude haldamise ja säilitamise eest reguleeritavas piiirkonnas.
2. Komisjon võib vastu võtta ettepanekuid lepingupoolte ühistegevuse ellurakendamiseks, mis on suunatud kalavarude optimaalseks kasutamiseks reguleeritavas piirkonnas. Selliste ettepanekute käsitlemisel pöörab komisjon tähelepanu igasugusele teadusliku nõukogu poolt esitatud nendega ühenduses olevale informatsioonile või soovitustele.
3. Oma punktis 2 esitatud funktsioonide täitmisel püüab komisjon saavutada kooskõlastatust:
a) iga ettepaneku kohta, mis puudutab mingi kalaliigi varu või mitme kalaliigi varu nii reguleeritavas piirkonnas kui ka rannikuäärse riigi jurisdiktsiooni all kalapüügi vallas olevas piirkonnas, või iga ettepaneku kohta, mis liikidevaheliste seoste tõttu võiks avaldada mõju varule või gruppide varudele, mis täielikult või osaliselt asuvad rannikuäärse riigi jurisdiktsiooni all kalapüügi vallas olevas piirkonnas, ja
b) iga abinõu või otsuse kohta, mis on vastu võetud rannikuäärse riigi poolt kalapüügialaseks tegevuseks ettenähtud varude või varude gruppide haldamiseks ja säilitamiseks piirkondades, mis kalapüügi vallas on tema jurisdiktsiooni all.
Vastav rannikuäärne riik ja komisjon tagavad vajalikul kujul selliste ettepanekute, abinõude ja otsuste koordineerimise. Käesoleva artikli eesmärkide rakendamiseks teeb iga rannikuäärne riik komisjonile teatavaks tema poolt vastuvõetud abinõud või otsused.
4. Komisjoni poolt vastuvõetud ettepanekud väljapüügi jaotamisel reguleeritavas piirkonnas peavad arvestama komisjoni liikmete huve, kelle laevad on traditsiooniliselt kalastanud selles piirkonnas, aga väljapüügi jaotamisel Suurel Newfoundlandi madalikul ja Flemish-Kapil pööravad komisjoni liikmed erilist tähelepanu sellele lepinguosalisele, kelle kaldaäärsed kogukonnad sõltuvad põhiliselt nimetatud kalastusmadalikele kuuluvatest varudest ja kes on teinud tähelepanuväärseid jõupingutusi nende varude säilitamise tagamisel osavõtuga rahvusvahelistest üritustest, iseäranis rahvusvahelise kalastuse jälgimisel ja kontrollimisel nendel madalikel vastavalt rahvusvahelise kontrolli skeemile.
5. Komisjon võib samuti võtta vastu ettepanekuid reguleeritavas piirkonnas rahvusvahelise kontrolli määrade ja reeglite täitmise kohta eesmärgiga tagada selles piirkonnas käesoleva konventsiooni rakendamine vastavalt konventsiooniga kehtestatud meetmetele.
6. Iga komisjoni poolt vastuvõetud ettepaneku saadab vastutav sekretär kõikidele lepingupooltele, näidates ära väljasaatmise kuupäeva artikli XII punktis 1 ettenähtud juhtudeks.
7. Arvestades artikli XII sätteid, saab iga ettepanek, mille on komisjon kooskõlas käesoleva artikliga vastu võetnud, kohustuslikuks kõikidele lepingupooltele komisjoni poolt kehtestatud jõustumise kuupäevast alates.
8. Komisjon võib saata teaduslikule nõukogule käsitlemiseks iga küsimuse, mis puudutab kalavarude teaduslikult põhjendatud haldamist ja säilitamist reguleeritavas piirkonnas, ja määrab antud küsimuse käsitlemise volitused.
9. Komisjon võib juhtida iga või kõigi komisjoni liikmete tähelepanu mis tahes küsimustele, mis puudutavad käesoleva konventsiooni eesmärke ja ülesandeid reguleeritavas piirkonnas.
Artikkel XII
1. Kui keegi komisjoni liikmetest esitab vastutavale sekretärile vastuvõetud ettepanekule vastuväite kuuekümne päeva jooksul väljasaatmise kuupäevast, mis on vastutava sekretäri poolt fikseeritud teatises ettepaneku kohta, siis see ettepanek ei muutu kohustuslikuks meetmeks kuni neljakümne päeva möödumiseni alates sellise vastuväitega teatise väljasaatmise kuupäevast kõikidele lepingupooltele. Pärast seda võib keegi teine komisjoni liige sama moodi esitada vastuväiteid kuni teise neljakümnepäevase perioodi möödumiseni või kolmekümne päeva jooksul ükskõik millise vastuväite väljasaatmisest lepingupooltele, esitatud teise neljakümnepäevase perioodi jooksul ja sõltuvalt sellest, milline kuupäev oli hilisem. Seejärel muutub ettepanek kohustuslikuks meetmeks kõikidele lepingupooltele, välja arvatud need, kes esitasid vastuväiteid pikendatud perioodi lõpul või märkuste esitamise perioodil. Kuid siis, kui pikendatud perioodi lõpul või märkuste esitamise perioodil vastuväiteid esitas ja toetas enamus komisjoni liikmeid, siis ettepanek ei muutu kohustuslikuks meetmeks, kui ükskõik kes või kõik komisjoni liikmed ei lepi omavahel kokku, et see muutub neile kohustuslikuks alates teatud kuupäevast.
2. Iga komisjoni liige, kes esitas ettepanekule vastuväite, võib igal ajal annulleerida selle vastuväite ja ettepanek muutub otsekohe kohustuslikuks meetmeks sellele liikmele kooskõlas käesolevas artiklis ettenähtud vastuväidete esitamise protseduuriga.
3. Igal ajal pärast ühe aasta möödumist päevast, mil jõustus meede, võib iga komisjoni liige saata vastutavale sekretärile teatise kavatsuse kohta mitte lugeda seda meedet endale kohustuslikuks, ja juhul, kui sellele teatisele ei reageerita, see meede lakkab olemast kohustuslik sellele komisjoni liikmele ühe aasta möödumisel päevast, mil vastutav sekretär sai teatise. Ükskõik mis ajal pärast seda, kui meede lakkab olemast kohustuslik ükskõik millisele komisjoni liikmele kooskõlas käesoleva punktiga, see meede lakkab olemast kohustuslik ükskõik millisele teisele komisjoni liikmele alates päevast, mil vastutav sekretär sai teatise kavatsuse kohta mitte lugeda seda meedet kohustuslikuks.
4. Vastutav sekretär informeerib viivitamatult kõiki lepingupooli:
a) iga vastuväite saamisest ja vastuväite annulleerimisest kooskõlas punktidega 1 ja 2;
b) kuupäevast, mil ükskõik milline ettepanek saab kohustuslikuks meetmeks kooskõlas punkti 1 sätetega ja
c) iga teatise saamisest kooskõlas punktiga 3.
Artikkel XIII
1. Komisjoni liikmeks oleku määrab ja vaatab üle peanõukogu oma iga-aastastel istungjärkudel.
Komisjoni liikmeteks on:
a) iga lepingupool, kes kalastab reguleeritavas piirkonnas;
b) iga lepingupool, kes on esitanud peanõukogule rahuldavad tõendusmaterjalid selle kohta, et ta kavatseb hakata kalastama reguleeritavas piirkonnas selle aasta jooksul, mil toimub iga-aastane istungjärk, või järgneva kalendriaasta jooksul.
2. Iga komisjoni liige määrab komisjoni kuni kolm esindajat, keda igal istungjärgul võivad saata asetäitjad, eksperdid ja nõunikud.
3. Ükskõik milline lepingupool, kes ei ole komisjoni liige, võib komisjoni istungjärkudest osa võtta vaatlejana.
4. Komisjon valib esimehe ja aseesimehe, kes on nendel ametikohtadel kahe aasta jooksul ja võivad olla esitatud ümbervalimisele, kuid ei tohi olla nendel ametikohtadel üle nelja aasta järjest. Esimees ja aseesimees peavad olema erinevate lepingupoolte esindajad.
5. Iga komisjoni istungjärgu, peale iga-aastase istungjärgu, mis kutsutakse kokku kooskõlas artikliga IV, võib kokku kutsuda esimees ükskõik millise komisjoni liikme palvel.
6. Komisjon võib asutada selliseid komiteesid ja alakomiteesid, mida ta peab soovitavaks oma kohustuste ja funktsioonide täitmiseks.
Artikkel XIV
1. Igal komisjoni liikmel on igal komisjoni istungil üks hääl.
2. Komisjoni otsused võetakse vastu osavõtvate lepingupoolte häälteenamusega, hääletades poolt või vastu, tingimusel, et hääletamist ei viida läbi enne, kuni moodustub kvoorum, äärmisel juhul kahe kolmandiku lepingupoolte osavõtul.
3. Komisjon võtab vastu oma istungite läbiviimise ja oma funktsioonide täitmiseks vajalikud reeglid ning vajadusel teeb neisse parandusi.
Artikkel XV
1. Sekretariaat tagab organisatsiooni teenindamise tema kohustuste ja funktsioonide täitmisel.
2. Sekretariaadi vanemaks teenistujaks on vastutav sekretär, kelle nimetab peanõukogu, selliste protseduurireeglite ja tingimuste kohaselt, mille kehtestab peanõukogu.
3. Sekretariaadi töötajad määrab ametisse vastutav sekretär selliste protseduurireeglite kohaselt, mille kehtestab peanõukogu.
4. Vastutav sekretär korraldab ja juhib sekretariaadi tööd peanõukogu üldise järelevaatuse all ning täidab teisi peanõukogu poolt talle usaldatud funktsioone.
Artikkel XVI
1. Iga lepingupool kannab oma delegatsiooni kulud istungjärkudel, mis viiakse läbi kooskõlas käesoleva konventsiooniga.
2. Peanõukogu võtab vastu organisatsiooni aastaeelarve.
3. Peanõukogu kehtestab iga lepingupoole maksete määra kooskõlas aastaeelarvega järgmistel alustel:
a) 10 protsenti eelarvest jaguneb rannikuäärsete riikide vahel proportsionaalselt nende nominaalse väljapüügiga konventsiooni piirkonnas aasta jooksul, mis lõpeb kaks aastat enne eelarveaastat;
b) 30 protsenti eelarvest jaguneb võrdselt kõigi lepingupoolte vahel;
c) 60 protsenti eelarvest jaguneb kõigi lepingupoolte vahel proportsionaalselt nende nominaalse väljapüügiga konventsiooni piirkonnas aasta jooksul, mis lõpeb kaks aastat enne eelarveaastat. Ülalnimetatud nominaalsed väljapüügid kujutavad endast lisas I, mis on käesoleva konventsiooni lahutamatu osa, loetletud kalaliikide üldist väljapüüki.
4. Vastutav sekretär teatab igale lepingupoolele tema liikmemaksu suuruse, mis on välja arvestatud punkti 3 järgi, pärast seda kannab iga lepingupool võimalikult lühikese aja jooksul oma liikmemaksu organisatsioonile üle.
5. Liikmemaksud tasutakse selle riigi valuutas, kus asub organisatsiooni peakorter, välja arvatud juhud, kui peanõukogu võtab vastu teise otsuse.
6. Kooskõlas punktiga 11 võtab peanõukogu oma esimesel istungjärgul vastu eelarve organisatsiooni tegevuse esimese järelejäänud finantsaasta kohta ning vastutav sekretär saadab kõigile lepingupooltele eelarve koopia, näidates ära igaühe liikmemaksu suuruse.
7. Järgnevatel finantsaastatel esitab vastutav sekretär igale lepingupoolele aastaeelarve projekti, lisades sissemaksete kasutamise skeemi. Projekt esitatakse hiljemalt 60 päeva enne organisatsiooni iga-aastase istungjärgu algust, kus leiab aset eelarve käsitlemine.
8. Lepingupool, kes ühineb käesoleva konventsiooniga finantsaasta jooksul, tasub selle aasta liikmemaksu mahus, mis on välja arvestatud käesoleva artikli sätetega, s.o. proportsionaalselt aasta järelejäänud täiskuudega.
9. Lepingupoolelt, kes ei ole tasunud oma liikmemaksu kaks aastat järjest, võetakse ära hääleõigus ja õigus esitada vastuväiteid kooskõlas käesoleva konventsiooniga kuni oma kohustuste täitmiseni juhul, kui peanõukogu ei võta vastu teistsugust otsust.
10. Organisatsiooni finantstegevus kuulub iga-aastasele revideerimisele sõltumatute revidentide poolt, keda kutsub peanõukogu.
11. Juhul kui konventsioon jõustub 1. jaanuaril 1979. a., siis rakendatakse lisa II sätteid punkti 6 sätete asemel. Lisa II kuulub lahutamatu osana käesoleva konventsiooni juurde.
Artikkel XVII
Lepingupooled lepivad kokku kasutada selliseid meetmeid, kaasa arvatud üleastumiste puhul vastavate sanktsioonide rakendamine, mis võivad osutada hädavajalikuks konventsiooni sätete efektiivsuse tagamisel ja rakendada selliseid meetmeid, mis on kohustuslikud vastavalt artikli XI punktile 7 ja mis tahes meetmeid, mis on kehtivad vastavalt artiklile XXIII. Iga lepingupool saadab komisjonile iga-aastase aruande tema poolt ettevõetud toimingutest sel eesmärgil.
Artikkel XVIII
Lepingupooled lepivad kokku jätta jõusse ja kasutada reguleeritavas piirkonnas rahvusvahelise ühiskontrolli skeemi sellises mahus, kuidas see tuleneb artikli XI punktist 5. Nimetatud skeem sisaldab sätte lepingupoolte vastastikusest õigusest külastada laevu ning inspekteerida neid, aga samuti tõkendite ja karistuste määradest, mida kasutab lipuriik andmete alusel, mida saadakse laevade külastamise ja inspekteerimiste tulemusena. Aruanne sellistest tõkendite määradest ja kasutatud sanktsioonidest lülitatakse aastaaruandesse, millele on osutatud artiklis XVII.
Artikkel XIX
Lepingupooled nõustuvad iga riigi, kes ei ole käesoleva konventsiooni liige, tähelepanu juhtima mis tahes küsimusele, mis puudutab selle riigi kodanike või laevade kalanduslikku tegevust reguleeritavas piirkonnas, mis lepingupoolte kujutelmas negatiivselt mõjutab käesoleva konventsiooni eesmärke. Peale selle nõustuvad lepingupooled vajalikel juhtudel koos võtma meetmeid, mis on suunatud sellisest negatiivsest mõjust ülesaamisele.
Artikkel XX
1. Konventsiooni piirkond jaotatakse teaduslikeks ja statistilisteks alapiirkondadeks, tsoonideks ja alatsoonideks, mille piirid on määratletud käesoleva konventsiooni lisaga III.
2. Teadusliku nõukogu palvel võib peanõukogu, kui ta peab seda vajalikuks, kõigi lepingupoolte kahe kolmandiku häälteenamusega muuta teaduslike ja statistiliste alapiirkondade, tsoonide ja alatsoonide piire, mis on määratletud käesoleva konventsiooni lisaga III, juhul, kui iga rannikuäärne riik, kelle jurisdiktsiooni alla kalapüügi vallas kuulub mis tahes osa piirkonnast, annab sellisele tegevusele nõusoleku.
3. Kalapüügi komisjoni palvel ja pärast konsultatsioone teadusliku nõukoguga võib peanõukogu haldamise eesmärgil kõigi lepingupoolte kahe kolmandiku häälteenamusega jagada reguleeritava piirkonna vastavateks reguleeritavateks tsoonideks ja alatsoonideks. Edaspidi võib neid muuta sama protseduuriga. Selliste tsoonide ja alatsoonide piirid on määratletud lisas III.
4. Antud konventsiooni lisa III tema praegusel kujul või kooskõlas käesoleva artikliga aeg-ajalt tehtud muudatustega kuulub lahutamatu osana käesoleva konventsiooni juurde.
Artikkel XXI
1. Iga lepingupool võib käesolevasse konventsiooni esitada parandusi, mis vaadatakse läbi ja mille kohta peanõukogu võtab korralisel või erakorralisel istungjärgul kasutusele vastavad abinõud. Mis tahes selline parandusettepanek saadetakse vastutavale sekretärile hiljemalt üheksakümmend päeva enne istungjärgu algust, kus on välja pakutud ette võtta vastav toiming ja vastutav sekretär saadab kohe ettepaneku kõikidele lepingupooltele.
2. Esitatud parandus konventsiooni võetakse vastu peanõukogu poolt kõigist lepingupoolte kolme neljandiku häälteenamusega. Mis tahes esitatud paranduste tekst, mis on vastu võetud sellisel moel, saadetakse deposiitori poolt kõigile lepingupooltele.
3. Parandused jõustuvad kõigile lepingupooltele saja kahekümne päeva möödudes päevast, mil deposiitor saatis teatise kolmelt neljandikult lepingupoolelt kirjaliku teadaande saamisest paranduse heakskiitmise kohta, tingimusel, et mitte ükski lepingupooltest ei teata deposiitorile oma vastuseisust parandusele üheksakümne päeva jooksul alates päevast, mil deposiitor saatis teatise sellisest kättesaamisest ja sel juhul parandus ei jõustu mitte ühelegi lepingupooltest. Mis tahes lepingupool, olles vastu mingile parandusele, võib igal ajal lõpetada oma vastuseisu. Parandusele kõikide vastuseisude lõpetamisel, jõustub see kõikidele lepingupooltele saja kahekümne päeva möödumisel kuupäevast, mil deposiitori poolt oli välja saadetud teatis viimase vastuseisu lõpetamise teadaande saamise kohta.
4. Mis tahes pool, kes saab lepingupooleks, pärast seda kui parandus oli vastu võetud kooskõlas punktiga 2, loetakse nimetatud paranduse heaks kiitnuks.
5. Deposiitor informeerib viivitamatult kõiki lepingupooli teadaannete saamisest paranduste heakskiitmise kohta, vastuseisudest või vastuseisude lõpetamisest ja paranduste jõustumistest.
Artikkel XXII
1. Käesolev konventsioon on avatud allakirjutamiseks Ottawas kuni 31. detsembrini 1978 pooltele, kes olid esindatud diplomaatilisel konverentsil tulevasest mitmepoolsest koostööst kalapüügi vallas Atlandi ookeani loodeosas, mis leidis aset 11. kuni 21. oktoobrini 1977. a. Pärast seda on ta avatud ühinemiseks.
2. Käesolev konventsioon kuulub ratifitseerimisele, vastuvõtmisele või heakskiitmisele allakirjutanute poolt; ratifitseerimiskirjad, allakirjutamise või heakskiitmise dokumendid antakse hoiule Kanada Valitsusele, keda käesolevas konventsioonis nimetatakse «deposiitoriks».
3. Käesolev konventsioon jõustub jaanuarikuu esimesel päeval pärast ratifitseerimiskirjade, vastuvõtmise või heakskiitmise dokumentide hoiuleandmist vähemalt kuue allakirjutanu poolt, kusjuures vähemalt üks nendest teostab jurisdiktsiooni kalapüügi vallas vetes, mis moodustavad osa konventsiooni piirkonnast.
4. Mis tahes pool, kes ei ole käesolevat konventsiooni alla kirjutanud, võib temaga ühineda, saates deposiitorile kirjaliku teadaande. Selline ühinemine, millest teadaandmine on saadetud deposiitorile enne käesoleva konventsiooni jõustumist, hakkab kehtima konventsiooni jõustumise päevast. Ühinemine, mille kohta teadaanne on saadetud deposiitorile pärast käesoleva konventsiooni jõustumist, hakkab kehtima päevast, mil deposiitor sai teadaande.
5. Deposiitor informeerib kõiki allakirjutanud pooli ja kõiki lepingupooli kõigist hoiuleantud ratifitseerimiskirjadest, allakirjutamise või heakskiitmise dokumentidest ja teadaande saamisest ühinemise kohta.
6. Deposiitor kutsub kokku organiseeriva istungjärgu hiljemalt kuue kuu möödumisel pärast konventsiooni jõustumist ja saadab esialgse päevakorra igale lepingupoolele hiljemalt üks kuu enne istungjärgu alguse kuupäeva.
Artikkel XXIII
Pärast käesoleva konventsiooni jõustumist iga ettepanek, mis oli välja saadetud või mis on kehtiv sel ajal, kooskõlas Rahvusvahelise konventsiooniga kalapüügist Atlandi ookeani loodeosas 1949. a. artikkel VIII (Konventsioon IKNAF) muutub kooskõlas konventsiooni IKNAF sätetega kohustuslikuks meetmeks igale lepingupoolele reguleeritavas piirkonnas otsekohe, kui see ettepanek jõustus kooskõlas konventsiooniga IKNAF, või sellisel tähtajal, mil ettepanek jõustub kooskõlas käesoleva konventsiooniga. Kooskõlas käesoleva konventsiooni artikli XVII punktiga 3 jääb selline meede kohustuslikuks igale lepingupoolele kuni tema kehtivuse tähtaja lõppemiseni või tema asendamisel selliste meetmete vastuvõtmise teel, mis saavad kohustuslikuks kooskõlas käesoleva konventsiooni artikliga XI; on arusaadav, et ükskõik milline selline asendus ei jõustu enne ühe aasta möödumist käesoleva konventsiooni jõustumisest.
Artikkel XXIV
1. Mis tahes lepingupool võib välja astuda konventsioonist mis tahes aasta 31. detsembril, teatades sellest selle aasta 30. juunil või varem deposiitorile, kes saadab selle teate koopiad teistele lepingupooltele.
2. Pärast seda võib iga teine lepingupool välja astuda konventsioonist 31. detsembril samal aastal, teatades sellest deposiitorile ühe kuu jooksul päevast, mil saadi teatise koopia konventsioonist välja astumise kohta, mis saadeti kooskõlas punktiga 1.
Artikkel XXV
1. Käesoleva konventsiooni originaal antakse hoiule Kanada Valitsusele, kes saadab kinnitatud koopia kõigile pooltele, kes kirjutavad konventsioonile alla, ja kõigile lepingupooltele.
2. Deposiitor registreerib käesoleva konventsiooni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadis.
Sõlmitud 21. oktoobril 1977.
Jõustus 1. jaanuaril 1979.
Osalisriigid: Bulgaaria, Euroopa Ühisturg, Island, Jaapan, Kanada, Kuuba, Norra, NSV Liit, Poola, Portugal, Rumeenia, Saksa DV, Taani (Fääri saared).
Facebook
Twitter