Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Vabad elukutsed

Süstemaatiline liigitus: KOHTUMENETLUSÕIGUS → Täitemenetlus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kohtutäituri seadus

Vastu võetud 17.01.2001
RT I 2001, 16, 69
jõustumine 01.03.2001, osaliselt vastavalt seaduse §-le 59.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus reguleerib kohtutäituri õiguslikku seisundit ja distsiplinaarvastutust ning kohtutäituri tasustamise aluseid.

  (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Haldusmenetluse seadust ei kohaldata täitetoimingutele.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 2.  Kohtutäituri õiguslik seisund

  (1) Kohtutäitur on avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik.

  (2) Kohtutäitur peab oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Kohtutäitur ei ole ettevõtja ega riigiametnik. Kohtutäituri ametitegevuse maksustamisel kohaldatakse talle füüsilisest isikust ettevõtja kohta kehtivaid sätteid.

  (3) Kohtutäitur peab ametitoimingut tehes olema erapooletu ning äratama usaldust kõigis isikutes, kelle kasuks või kelle suhtes ta toiminguid teeb.

  (4) Kohtutäitur peab järgima oma ametivannet ning käituma väärikalt ka väljaspool ametitegevust.

  (5) Kohtutäituril on ametimärk ja -pitsat. Ametimärgi ja -pitsati kirjelduse ning nende kasutamise korra kehtestab justiitsminister.

  (6) Kohtutäiturid kuuluvad justiitsministri valitsemisalasse, kellel on õigus anda määrusi kohtutäiturite ametitegevuse korraldamiseks .

§ 3.  Kohtutäiturite arv ja tööpiirkonnad

  (1) Kohtutäiturite ametikohtade arvu ja tööpiirkonnad määrab justiitsminister .

  (2) Kohtutäituri tööpiirkond on maakohtu tööpiirkond. Justiitsminister võib mitme maakohtu tööpiirkonna ühendada üheks kohtutäituri tööpiirkonnaks .
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 4.  Kohtutäituri büroo ja tema raamatupidamiskohustus

  (1) Kohtutäituri töökoht on tema büroo.

  (2) Kohtutäituri büroo peab asuma tema tööpiirkonnas kergesti juurdepääsetavas kohas ning see peab sobima isikute vastuvõtuks.

  (3) Kohtutäituri büroo avamiseks ja selle asukoha muutmiseks on vaja justiitsministri luba. Justiitsministri loal võib kohtutäitur avada büroo väljaspool oma tööpiirkonda või avada mitu bürood.

  (4) Samasse tööpiirkonda nimetatud kohtutäiturid võivad justiitsministri loal pidada ühist bürood. Ühist bürood pidavad kohtutäiturid määravad omavahelised õigused ja kohustused lepinguga. Ka ühise büroo pidamise korral teeb kohtutäitur ametitoiminguid enda nimel ja kannab ametitegevuse eest isiklikku vastutust.

  (5) Kohtutäituri büroo peab olema avatud igal tööpäeval vähemalt neli tundi. Kohtutäituril peab olema neljatunnine vastuvõtuaeg vähemalt kahel tööpäeval nädalas. Büroo lahtioleku aeg ja kohtutäituri vastuvõtu aeg tuleb teha avalikkusele teatavaks.

  (6) Kohtutäiturit käsitatakse raamatupidamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana. Ühist bürood pidavatel kohtutäituritel võib olla ühine raamatupidamine.

  (7) Kohtutäituri poolt avalike ülesannete täitmise käigus loodud ja saadud dokumendid on avalikud arhivaalid arhiiviseaduse mõistes. Kohtutäiturid võivad dokumentide säilitamiseks asutada ühise arhiivihoidla. Kohtutäituri dokumentide säilitamise ja üleandmise korra kehtestab justiitsminister .
[RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

§ 5.  Ametialased kitsendused

  (1) Kohtutäitur ei või kohtutäituriameti kõrval pidada teisi tasulisi ameteid ega olla muul tasulisel tööl, välja arvatud:
  1) pedagoogiline ja teadustöö õppe- või teadusasutuses;
  2) õigusnõustamine väljaspool täitemenetlust tsiviiltäite ja maksejõuetusmenetluse valdkonnas, kui kohtutäitur vastab kohtute seaduse § 47 lõikes 1 esitatud nõuetele;
[RT I 2008, 30, 191 - jõust. 01.07.2008]
  3) tegutsemine pankrotihaldurina ja kohtu poolt määratud juriidilise isiku likvideerijana, kui ta on sooritanud pankrotihalduri eksami.

  (2) Kohtutäitur ei või tegelda ettevõtlusega ega:
  1) kuuluda äriühingusse, olla selle juhatuse ja nõukogu liige, prokurist või äriühingu likvideerija, välja arvatud kohtu poolt määratud likvideerija;
[RT I 2007, 67, 413 - jõust. 28.12.2007]
  2) olla välisriigi äriühingu filiaali juhataja;
  3) olla pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja.

  (2¹) Kohtutäitur võib omandada avalikult emiteeritud väärtpabereid, sealhulgas aktsiaid ja vahetusvõlakirju.
[RT I 2007, 67, 413 - jõust. 28.12.2007]

  (3) Kui esineb asjaolu, mis tekitab kahtlust kohtutäituri erapooletuses, taandab kohtutäitur ennast ning täitemenetlus antakse üle teisele kohtutäiturile sissenõudja valikul. Eelkõige peab kohtutäitur seda tegema siis, kui menetlusosaliseks või täitetoimingust kasu saajaks on ta ise, tema lähikondne pankrotiseaduse § 117 lõike 1 tähenduses, tema büroo töötaja või teine kohtutäitur, kellega ta peab ühist bürood. Täitetoimingu üleandmine kohtutäituri abile või asendajale ei ole vabandav asjaolu.
[RT I 2007, 67, 413 - jõust. 28.12.2007]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata kohtutäituri asendaja suhtes.

  (5) [ Kehtetu – RT I 2008, 15, 108 - jõust. 01.11.2008]

§ 6.  Vastutus

  (1) Kohtutäitur vastutab oma ametikohustuse süülise rikkumise eest.

  (2) Kui kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vara arvel või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest riik. Riigil on tagasinõude õigus hüvitatud kahju ulatuses kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vastu.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Kohtutäitur vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 7.  Ametikindlustus

  (1) Kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab kohtutäitur sõlmima ametikindlustuslepingu järgmiste tingimuste kohaselt:
  1) kindlustusandja on äriühing, kellel on Eestis kindlustamise luba;
  2) leping hõlmab kohtutäituri ametikohustuse rikkumisest tekkinud kahju ja selle isiku tekitatud kahju, kelle tegevuse eest kohtutäitur seaduse järgi vastutab;
  3) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 1 miljon krooni ning kindlustusaasta jooksul väljamakstavate kindlustushüvitiste ülempiir vähemalt 1 miljon krooni. Ametikohustuse tahtlikust rikkumisest tekkivat vastutust kindlustama ei pea;
  4) omavastutus ühe kindlustusjuhtumi kohta ei või olla suurem kui 10 000 krooni.

  (2) Justiitsministril on õigus kehtestada kohtutäituri ametikindlustuslepingu lisatingimusi eelkõige kindlustusjuhtumi, hüvitise vähendamise või hüvitamisest keeldumise aluste ja hüvitamise tähtaja kohta.

  (3) Ametikindlustuslepingu ärakiri esitatakse viivitamata Justiitsministeeriumile.

  (4) Kohtutäitur teatab Justiitsministeeriumile kirjalikult võlaõigusseaduse § 514 lõigetes 1 ja 3 loetletud asjaoludest kahe nädala jooksul nimetatud asjaoludest teadasaamisest arvates ning kahjustatud isikule kindlustussumma väljamaksmisest kindlustusandja poolt, kindlustusjuhtumi põhjustanud sündmusest ja väljamakstud kindlustussumma suurusest kahe nädala jooksul kindlustussumma väljamaksmisest arvates. Nimetatud teate kohta kehtib käesoleva seaduse § 8 lõige 4, avalikustada võib vaid kohtutäituri ja kindlustusandjaga seostamata üldisi arvnäitajaid.
[RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

§ 8.  Saladuse hoidmise kohustus

  (1) Kohtutäitur on kohustatud hoidma ärisaladust ning mitte avaldama ametitegevuses saadud andmeid, mida isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktide kohaselt ei või avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohustus kehtib ka pärast kohtutäituri ametist lahkumist. Saladuse hoidmise nõuet peavad järgima kohtutäituri büroo töötajad ning teised isikud, kellele nimetatud andmed on kättesaadavad.

  (2) Kohtutäitur avaldab ametitegevuses saadud andmeid ainult neile isikutele, kelle kasuks või kelle suhtes on täitetoimingud tehtud, või nende õigusjärglastele või esindajatele. Isik, kelle kasuks või kelle suhtes on täitetoiming tehtud, tema õigusjärglane või esindaja võib oma kirjaliku nõusolekuga vabastada kohtutäituri saladuse hoidmise kohustusest. Kui nimetatud isikul ei ole õigusjärglast või kui temalt ei ole muul põhjusel võimalik nõusolekut küsida või kui on muid kaalukaid põhjusi, võib kohus vabastada kohtutäituri saladuse hoidmise kohustusest.

  (3) Kohtutäituri ametitegevuses saadud andmeid on kohustatud saladuses hoidma ka krediidiasutus, kohus, arhiiv ning muu isik ja asutus ning nende töötaja, kelle valduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid sisaldav dokument, kui seadusega ei sätestata teisiti. Nad avaldavad andmeid samadel alustel ja korras nagu kohtutäitur, kui seadusega ei sätestata teisiti.

  (4) Kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud järelepärimise vastusena peab kohtutäitur avaldama ametitegevuses saadud andmeid:
  1) kohtule;
  2) kohtueelse uurimise asutusele ja prokuratuurile kriminaalmenetluses, samuti välislepingus sätestatud korras välisriigist saabunud õigusabi taotluse alusel;
  3) täitemenetluse seadustikus sätestatud korras;
  4) distsiplinaarmenetluse läbiviijale;
  5) riigiasutusele, kui tal on seadusest tulenevalt õigus andmeid saada.

  (5) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei ole vastuolus isikule täitemenetluse seadustikus ettenähtud õigusega olla täitetoimingute juures ja tutvuda täitetoimikuga ning saada õiendeid ja dokumentide ärakirju.

  (6) Kui täitemenetluses ilmneb, et menetlusosaline on toime pannud süüteo tunnustega teo, teatab kohtutäitur sellest politseile või prokuratuurile väärteo- või kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
[RT I 2007, 2, 7 - jõust. 01.02.2007]

§ 9.  Erialase enesetäiendamise kohustus

  Kohtutäitur peab oma erialateadmisi pidevalt täiendama.

2. peatükk KOHTUTÄITURI AMETISSE NIMETAMINE, AMETIST VABASTAMINE, AMETIVOLITUSTE PEATAMINE JA ATESTEERIMINE 
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]

§ 10.  Kohtutäituriks saamise tingimused

  (1) Kohtutäituriks võib nimetada ettevalmistusteenistuse läbinud ja kohtutäiturieksami sooritanud Eesti kodaniku, kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt, on aus ja kõlbeline ning kes vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele vastavalt kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1.
[RT I 2008, 30, 191 - jõust. 01.07.2008]

  (2) Kohtutäituriks ei või nimetada kohtute seaduse § 47 lõikes 2 nimetatud isikut.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 11.  Kohtutäiturikandidaat

  (1) Kohtutäiturikandidaat on isik, kes on läbinud kohtutäiturikandidaadi kohtade täitmiseks korraldatud konkursi.

  (2) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konkursi läbimist läbib kohtutäiturikandidaat ettevalmistusteenistuse.

  (3) Kohtutäiturikandidaadi ettevalmistamise kava kinnitab ja kohtutäiturikandidaadi ettevalmistamise kavakohasust kontrollib justiitsminister.

§ 11¹.  Kohtutäiturikandidaadiks taotleja usaldusväärsuse kontrollimine

  Kohtutäiturikandidaadiks taotleja usaldusväärsuse kontrollimisel kohaldatakse kohtute seaduse § 117¹.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 12.  Kohtutäituri ettevalmistusteenistus

  (1) Kohtutäituri ettevalmistusteenistus on justiitsministri kinnitatud kava alusel korraldatav väljaõpe, milles osaledes täidab kohtutäiturikandidaat juhendava kohtutäituri antud ülesandeid.

  (2) Justiitsministri määratud kohtutäitur on kohustatud kohtutäiturikandidaati juhendama, kuid mitte üle ühe kandidaadi kolme aasta jooksul.

  (3) Kohtutäiturikandidaadi tasustamise korra ja palga minimaalsuuruse kehtestab justiitsminister .
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 13.  Kohtutäituri ametisse nimetamine

  (1) Pärast ettevalmistusteenistuse läbimist sooritab kohtutäiturikandidaat kohtutäituri eksami, mis on eelduseks vabadele kohtutäiturikohtadele kandideerimiseks. Kui vabale kohtutäiturikohale kandideerib mitu kohtutäiturikandidaati, nimetatakse ametisse parima tulemusega kohtutäiturieksami sooritanud isik. Kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi tingimused ja korra kehtestab justiitsminister määrusega.

  (2) Konkursikomisjoni kuuluvad justiitsministri määratud kohtunik ja kohtutäitur ning kolm Justiitsministeeriumi esindajat ja üks tunnustatud jurist, kellele teeb ettepaneku komisjoni töös osalemiseks justiitsminister.

  (3) Kohtutäituri nimetab ametisse justiitsminister. Kohtutäitur nimetatakse ametisse tähtajatult.

  (4) Kohtutäitur peab ametisse asuma kolme kuu jooksul pärast ametisse nimetamist.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]

§ 14.  Ametivanne

  (1) Enne ametisse asumist peab kohtutäitur andma ametivande, mille tekst on järgmine:
«Oma au nimel tõotan olla truu Eesti Vabariigile ning järgida tema põhiseadust ja seadusi. Kohtutäiturina tõotan pidada oma ametit ausalt, väärikalt ja erapooletult.»

  (2) Kohtutäituri ametivannet hoitakse Justiitsministeeriumis.

  (3) Käesoleva seaduse § 17 lõike 1, 1¹ või 2 kohaselt ametisse nimetatud kohtutäituri asendaja ei anna ametivannet.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]

§ 15.  Kohtutäituri atesteerimine

  (1) Kohtutäiturite atesteerimise komisjon atesteerib kohtutäitureid üks kord viie aasta jooksul.

  (2) Kohtutäiturite atesteerimise komisjoni koosseisu ning atesteerimise nõuded ja viisi kehtestab justiitsminister.

§ 16.  Ametist vabastamine

  (1) Justiitsminister vabastab kohtutäituri ametist:
  1) kohtutäituri isikliku kirjaliku avalduse alusel;
  2) kui kohtutäituri tervis ei võimalda tal kohtutäiturina töötada;
  3) kui kohtutäitur on saanud 65-aastaseks;
  4) kui kohtutäituri suhtes on jõustunud tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistev kohtuotsus või muu süüdimõistev kohtuotsus, millega mõistetud karistus teeb võimatuks kohtutäiturina tegutsemise;
  5) kui kohtutäiturile on kohaldatud distsiplinaarkaristusena ametist tagandamine;
  6) kui ei ole täidetud käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud nõudeid või kui pärast ametisse nimetamist selgub, et kohtutäitur on esitanud valeandmeid;
  7) kui kohtutäitur ei asu ametisse käesoleva seaduse § 13 lõikes 4 ettenähtud ajal;
  8) atesteerimistulemuste põhjal;
  9) kui kohtutäituri suhtes on välja kuulutatud pankrot või kui pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 ettenähtud alusel.

  (1¹) Justiitsminister vabastab kohtutäituri asendaja ametist, kui kohtutäituri asendaja ei asu ametisse käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 ettenähtud tähtaja jooksul.

  (2) Enne kohtutäituri ametist vabastamist käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 nimetatud alustel või kohtutäituri asendaja ametist vabastamist käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud alusel kuulab justiitsminister ära kohtutäituri või kohtutäituri asendaja selgitused.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]

§ 16¹.  Täitetoimikute ja asjaajamise üleandmine kohtutäituri ametist vabastamise korral

  (1) Täitetoimikute ja asjaajamisega koos lähevad ametist lahkuvalt kohtutäiturilt (edaspidi lahkuv kohtutäitur) täitetoimikuid ja asjaajamist ülevõtvale kohtutäiturile (edaspidi ülevõttev kohtutäitur) üle kõik toimikutega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas kasutamata osas ettemaksud ja kohtutäituri ametialane arveldusarve.

  (2) Lahkuv kohtutäitur ja ülevõttev kohtutäitur allkirjastavad kohtutäituri menetluses olevate nõuete ja nende nõuetega seotud ettemaksude üleandmise kohta üleandmis-vastuvõtmisakti, mille koopia edastatakse Justiitsministeeriumile.

  (3) Lahkuv kohtutäitur peab säilitama ametitegevusega seotud dokumendid ja muudel teabekandjatel oleva teabe ning edastama need ülevõtvale kohtutäiturile ja Justiitsministeeriumile.

  (4) Lahkuv kohtutäitur annab lõpetatud toimikud arhiivi vastavalt arhiivipidamist reguleerivatele õigusaktidele.

  (5) Kui lahkuva kohtutäituri täitetoimikuid ja asjaajamist ei ole võimalik teisele kohtutäiturile üle anda, annab lahkuv kohtutäitur täitetoimikud sissenõudjate sooviavalduse alusel üle teistele sama piirkonna kohtutäituritele. Toimikute ning nendega seotud õiguste ja kohustuste üleandmisele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut.

  (6) Kohtutäitur peab tagama justiitsministri määratud komisjoni liikmetele juurdepääsu kohtutäituri büroo ruumidesse ja täitetoimikute üleandmiseks vajalikule teabele.

  (7) Justiitsminister kehtestab määrusega täitetoimikute, nendega seotud asjaajamise ja õiguste ning kohustuste üleandmise ja vastuvõtmise korra.
[RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

§ 16².  Kohtutäituri vastutus täitetoimikute ja asjaajamise üleandmisel

  (1) Ametist vabastatud kohtutäitur vastutab oma ametisoleku ajal toime pandud ametikohustuse süülise täitmata jätmise ja mittetäitmise eest ka pärast ametist vabastamist.

  (2) [Kehtetu – RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

  (3) Justiitsministril on õigus kohustada ametist vabastatud kohtutäituri menetluses olevates asjades edasilükkamatute täitetoimingute tegemiseks samas tööpiirkonnas ametit pidavat kohtutäiturit.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]

§ 16³.  Ametivolituste peatamine
[RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

  (1) Justiitsminister võib peatada kohtutäituri ametivolitused seaduses sätestatud alustel.

  (2) Ametivolituste peatamise ajal ei rakendu peatatud ametivolitustega kohtutäiturile kohtutäituri ametitegevust reguleerivad õigusaktid.

  (3) [Kehtetu – RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

  (4) Justiitsminister määrab kohtutäiturile tema ametivolituste peatamise ajaks asendaja. Kohtutäituri asendaja saab tasu vastavalt käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatule.

  (5) [Kehtetu – RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

  (6) Kohtutäituri ametivolitused taastab justiitsminister viivitamata pärast ametivolituste peatamise aluse äralangemisest teadasaamist.

  (7) [Kehtetu – RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

3. peatükk ASENDAMINE 

§ 17.  Kohtutäituri asendamine

  (1) Kui kohtutäitur viibib oma ametikohustuste täitmisest eemal üle viie päeva, nimetab ta endale asendaja, arvestades käesoleva seaduse §-s 18 toodud nõudeid asendajale, ning teavitab sellest viivitamata Justiitsministeeriumi. Asendaja võib kohtutäiturit asendada kokku kuni kaks kuud aastas. Justiitsminister nimetab kohtutäiturile asendaja, kui kohtutäituri tervislik seisund või muu asjaolu ei võimalda tal endal asendajat nimetada.

  (2) Justiitsminister võib nimetada kohtutäiturile tema taotlusel asendaja, kui kohtutäitur soovib ametikohustuste täitmisest eemal viibida kauem kui kaks kuud järjest.

  (3) Kohtutäitur esitab justiitsministrile asendamisettepaneku kirjalikult, näidates selles asendajaks sobiva kandidaadi koos kontaktandmetega.

  (4) Asendataval kohtutäituril on keelatud teha ametitoiminguid.

  (5) Kui kohtutäituri ametikoht on ajutiselt täitmata, võib justiitsminister nimetada kohtutäituri asendaja, määrates asendaja ametivolituste tähtaja.
[RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

§ 18.  Kohtutäituri asendaja

  (1) Kohtutäiturit võib asendada teine kohtutäitur või muu isik, kes on sooritanud kohtutäituri asendaja eksami. Kohtutäituri asendaja eksami tingimused ja korra kehtestab justiitsminister.

  (2) Kohtutäiturit saab asendada isik, kes on Eesti kodanik, valdab kõnes ja kirjas eesti keelt ning on aus ja kõlbeline. Kohtutäituri asendamisel kohaldatakse kohtutäituri asendaja eksami sooritanud muu isiku suhtes vastavalt käesoleva seaduse §-des 2, 8 ja § 10 lõikes 2 sätestatut.

  (3) Kui pärast asendajaks nimetamist selgub, et isikut asendajaks nimetades ei järgitud käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud nõudeid või isik esitas valeandmeid, jäävad asendaja poolt selle hetkeni tehtud ametitoimingud kehtima.

  (4) Kohtutäituri asendaja suhtes rakendatakse käesolevas seaduses kohtutäituri kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

  (5) Kohtutäituri asendaja peab asuma ametisse viie tööpäeva jooksul pärast ametisse nimetamist.

  (6) Käesoleva seaduse § 17 lõike 2 kohaselt kohtutäituri asendajaks määratud isiku võib tema nõusolekul määrata § 17 lõike 1 alusel teise kohtutäituri asendajaks.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]

§ 19.  Kohtutäituri asendaja tasu

  (1) Käesoleva seaduse § 17 lõike 5 kohaselt nimetatud kohtutäituri asendaja saab ametitoimingute eest laekunud tasu endale ja ta kannab ka kohtutäituri büroo ülalpidamise kulud.

  (2) Käesoleva seaduse § 17 lõigete 1 ja 2 kohaselt nimetatud kohtutäituri asendaja saab tasu kohtutäiturilt, keda ta asendab. Tasu suuruse määrab kohtutäitur.

§ 20.  Kohtutäituri asendaja vastutus

  (1) [Kehtetu – RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]

  (2) Kui kohtutäituri asendajaks on käesoleva seaduse § 17 lõigete 1 ja 2 kohaselt nimetatud teine kohtutäitur, vastutab ta oma tegevusega tekitatud varalise kahju eest ise.

  (3) Kui kohtutäituri asendajaks on käesoleva seaduse § 17 lõigete 1 ja 2 kohaselt nimetatud muu isik, kes on sooritanud kohtutäituri asendaja eksami, vastutavad asendaja tegevusega tekitatud varalise kahju eest kohtutäitur ja tema asendaja solidaarselt. Käesoleva seaduse § 17 lõigete 1 ja 2 kohaselt kohtutäituri asendajaks nimetatud muu isiku tegevusele, kes on sooritanud kohtutäituri asendaja eksami, laieneb kohtutäituri ametikindlustus.

  (4) Käesoleva seaduse § 17 lõike 5 kohaselt nimetatud asendaja vastutab oma tegevusega tekitatud varalise kahju eest ise.

4. peatükk KOHTUTÄITURI TASUSTAMINE 

1. jagu Kohtutäituri tasustamise üldpõhimõtted 
[RT I 2003, 63, 417 - jõust. 14.10.2003]

§ 21.  Kohtutäituri tasu

  (1) Kohtutäituri ametitoiming on tasuline.

  (2) [Kehtetu – RT I 2003, 63, 417 - jõust. 14.10.2003]

  (3) Kohtutäituril on õigus võtta tasu ainult käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks.
[RT I 2003, 63, 417 - jõust. 14.10.2003]

§ 22.  Kohtutäituri tasu määramise põhimõtted

  (1) Kohtutäituri tasu koosneb täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. Kohtutäituri põhitasu määr kehtestatakse kas rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes või mõlemast lähtudes kindla summana.

  (2) Seaduses sätestatud juhtudel on kohtutäituril õigus täitetoimingute tegemise eest saada lisatasu.
[RT I 2005, 68, 526 - jõust. 01.01.2006]

§ 22¹.  Kohtutäituri tasu maksma kohustatud isik

  (1) Kohtutäituri tasu maksma on kohustatud isik (edaspidi võlgnik), kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). Seaduses sätestatud juhtudel on kohustatud isikuks sissenõudja või muu isik.

  (2) Solidaarvõlgnikud vastutavad kohtutäituri tasu maksmise eest solidaarselt.
[RT I 2005, 68, 526 - jõust. 01.01.2006]

§ 22².  Kohtutäituri tasu otsus

  (1) Kohtutäituri tasu sissenõudmise alus on tema tehtud kohtutäituri tasu otsus.

  (2) Kohtutäituri tasu otsus väljastatakse kohustatud isikule koos täitmisteatega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (3) Kohtutäituri tasu otsuses peab olema märgitud:
  1) kohtutäituri nimi, allkiri, kontaktandmed ja ametialase konto number;
  2) otsuse kuupäev ja täiteasja number;
  3) kohustatud isiku nimi ning aadress;
  4) täitedokumendi andmed;
  5) kohtutäituri tasu suurus koos käibemaksuga ja ilma selleta ning viited käesoleva seaduse sätetele, mille alusel on tasu arvutatud;
  6) viide võlgniku õigusele tasuda kohtutäituri tasu pooles ulatuses, kui ta täidab täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul;
  7) viited tasu otsuse peale kaebuse esitamise korrale.
[RT I 2005, 68, 526 - jõust. 01.01.2006]

§ 23.  Kohtutäituri tasu sissenõudmine

  (1) Rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisel, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.

  (2) Kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda kohtutäituri tasu, sealhulgas menetluse alustamise tasu, üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust.

  (3) Kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Sellisel juhul arvutatakse kohtutäituri tasu, lähtudes suhtarvust, mis saadakse järgmiselt: tasu kogumäär korrutatakse sajaga, saadud arv jagatakse nõude ja tasu kogumäära summaga.

  (4) Täitetoimingu eest ettenähtud lisatasu muutub sissenõutavaks pärast täitetoimingu tegemist.
[RT I 2005, 68, 526 - jõust. 01.01.2006]

§ 24.  Kohtutäituri tasu ettemaks täitemenetluse alustamisel

  (1) Kohtutäituril on õigus nõuda sissenõudjalt enne täitemenetluse alustamist ettemaksu tasumist seadusega sätestatud ulatuses. Ettemaksu ei või nõuda:
  1) füüsiliselt isikult, kes esitab täitmiseks lahendi, mis tehti kohtumenetluses ja millega ta täielikult või osaliselt vabastati õigusabi või riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu;
  2) füüsiliselt isikult, kes esitab täitmiseks kriminaalkohtumenetluses tehtud lahendi, millega on rahuldatud talle kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõue;
  3) füüsiliselt isikult, kes esitab täitmiseks elatusraha nõude.

  (2) Kui samas täitemenetluses on mitu sissenõudjat, tasuvad nad ettemaksu omavahelisel kokkuleppel.

  (3) Kui sissenõudja ei tasu ettemaksu, võib kohtutäitur jätta täitemenetluse alustamata. Sellisel juhul tagastab kohtutäitur sissenõudjale täitedokumendi viivitamata. Kui kohtutäitur alustab täitemenetlust ettemaksu tasumata jätmisele vaatamata, ei ole tal õigust hiljem nõuda ettemaksu tasumist.
[RT I 2005, 68, 526 - jõust. 01.01.2006]

§ 24¹.  Kohtutäituri tasu ettemaksu võtmise ja tagastamise kord

  (1) Kohtutäituri tasu ettemaks kantakse kohtutäituri ametialasele kontole. Ettemaksu tasumise kohta väljastab kohtutäitur sissenõudjale arve, millele on märgitud andmed täitedokumendi kohta ja võlgniku nimi.

  (2) Kui kohtutäituri tasu on võlgnikult täielikult sisse nõutud, tagastab kohtutäitur sissenõudjale ettemaksu kümne tööpäeva jooksul, arvates tasu laekumisest.

  (3) Kui täitemenetlus kuulub lõpetamisele nõude rahuldamiseta, ei tagastata sissenõudjale kohtutäituri tasu ettemaksu ning see jääb kohtutäiturile täitemenetluse kulude katteks. Ettemaksu tagastamata jätmise kohta väljastatakse sissenõudjale kohtutäituri otsus.
[RT I 2005, 68, 526 - jõust. 01.01.2006]

§ 24².  Käibemaks

  Kohtutäituri tasule lisandub käibemaks.
[RT I 2005, 68, 526 - jõust. 01.01.2006]

§ 25.  [Kehtetu – RT I 2005, 68, 526 - jõust. 01.01.2006]

1¹. jagu Kohtutäituri tasu määrad 
[RT I 2003, 63, 417 - jõust. 14.10.2003]

§-d 25¹–25¹⁰ [Kehtetud – RT I 2005, 68, 526 – jõust. 1.01.2006]

§ 25¹¹.  Täitemenetluse alustamise tasu

  (1) Täitemenetluse alustamise tasu sõltub täitmisteate kättetoimetamise viisist ning katab muu hulgas kohtutäituri täitekulud seoses täitemenetluse alustamisega. Võlgnikult täiendavate täitekulude nõudmine menetluse alustamisel ei ole lubatud.

  (2) Täitemenetluse alustamise tasu on 250 krooni, kui täitmisteate toimetab võlgnikule kätte vahetult kohtutäitur ise või kohtutäituri abi.

  (3) Täitemenetluse alustamise tasu on 100 krooni, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte muul viisil, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 märgitud juhul.

  (4) Täitmisteate kättetoimetamise puhul tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korra kohaselt elektrooniliselt ei nõuta täitemenetluse alustamise tasu.
[RT I 2005, 68, 526 - jõust. 01.01.2006]

§ 25¹².  Sissenõude summast sõltuvad tasumäärad

  (1) Kui täitmiseks esitatakse täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma rahasumma kuni 50 000 krooni, arvutatakse kohtutäituri tasu ettemaks ja kohtutäituri tasu käesolevas tabelis toodud nõude summa ja tasumäära järgi:

  (2) Kui täitmiseks esitatakse täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma rahasumma, mis ületab 50 000 krooni, arvutatakse kohtutäituri tasu järgmiselt:
  1) nõude summalt 50 001 kuni 60 000 krooni on kohtutäituri tasu 14,75% nõude summast;
  2) nõude summalt 60 001 kuni 70 000 krooni on kohtutäituri tasu 13,75% nõude summast;
  3) nõude summalt 70 001 kuni 80 000 krooni on kohtutäituri tasu 12,25% nõude summast;
  4) nõude summalt 80 001 kuni 90 000 krooni on kohtutäituri tasu 11,25% nõude summast;
  5) nõude summalt 90 001 kuni 100 000 krooni on kohtutäituri tasu 10,5% nõude summast;
  6) nõude summalt 100 001 kuni 200 000 krooni on kohtutäituri tasu 9,5% nõude summast;
  7) nõude summalt 200 001 kuni 400 000 krooni on kohtutäituri tasu 9,25% nõude summast;
  8) nõude summalt 400 001 kuni 600 000 krooni on kohtutäituri tasu 9% nõude summast;
  9) nõude summalt 600 001 kuni 800 000 krooni on kohtutäituri tasu 8,75% nõude summast;
  10) nõude summalt 800 001 kuni 1 000 000 krooni on kohtutäituri tasu 8,5% nõude summast;
  11) nõude summalt 1 000 001 kuni 2 000 000 krooni on kohtutäituri tasu 8% nõude summast;
  12) nõude summalt 2 000 001 kuni 3 000 000 krooni on kohtutäituri tasu 7,5% nõude summast;
  13) nõude summalt 3 000 001 kuni 4 000 000 krooni on kohtutäituri tasu 7,25% nõude summast;
  14) nõude summalt 4 000 001 kuni 5 000 000 krooni on kohtutäituri tasu 6,5% nõude summast;
  15) nõude summalt 5 000 001 kuni 6 000 000 krooni on kohtutäituri tasu 5,5% nõude summast;
  16) nõude summalt 6 000 001 kuni 7 000 000 krooni on kohtutäituri tasu 4,75% nõude summast;
  17) nõude summalt 7 000 001 kuni 8 000 000 krooni on kohtutäituri tasu 4,5% nõude summast;
  18) nõude summalt 8 000 001 kuni 9 000 000 krooni on kohtutäituri tasu 4% nõude summast;

  (3) Kohtutäituri tasumäär üle 9 000 000-krooniselt nõudesummalt on 360 000 krooni + 0,5% summalt, mis ületab 9 000 000 krooni.

  (4) Kohtutäituri tasu ettemaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõude summadelt on 3000 krooni ja lõikes 3 nimetatud nõude summalt 5000 krooni.
[RT I 2005, 68, 526 - jõust. 01.01.2006]

§ 25¹³.  Kindla tasumääraga täitetoimingud

  (1) Kindla tasumäära alusel makstakse kohtutäituri tasu järgmiste täitetoimingute eest:
  1) vallasasja väljanõudmine;
  2) kinnisasja väljaandmine (väljatõstmine);
  3) lapse üleandmine ja lapsega suhtlemise võimaldamine;
  4) kaasomanike vahelise enampakkumise korraldamine;
  5) sundvõõrandatava kinnisasja üleskirjutamine ja hindamine;
  6) sundvõõrandatava kinnisasja valduse ülevõtmise ja -andmise korralduse täitmine;
  7) muu toimingu tegemiseks kohustava lahendi täitmine.

  (2) Kohtutäituri tasu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ja 7 nimetatud toimingu eest on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ja kohtutäituri tasu ettemaks kolmandik Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

  (3) Kaasomanikevahelise enampakkumise korral on kohtutäituri tasu ühekordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Tasu maksab parima pakkumise teinud kaasomanik.

  (4) Sundvõõrandamistoimingute tasu maksab sundvõõrandisaaja. Tasu arvutatakse käesoleva seaduse § 25¹² alusel järgmiselt:
[RT I 2007, 67, 413 - jõust. 28.12.2007]
  1) sundvõõrandatava kinnisasja üleskirjutamise ja hindamise eest on kohtutäituri tasu pool tasumäärast, mis vastab üleskirjutatud kinnisasja hinnale hindamisakti kohaselt;
  2) sundvõõrandatava kinnisasja valduse ülevõtmise ja -andmise korralduse täitmise eest on kohtutäituri tasu kolmandik tasumäärast, mis vastab määratud sundvõõranditasu suurusele.

§ 25¹⁴.  Elatusraha (elatise) sissenõudmise eest makstav tasu

  (1) Elatusraha sissenõudmise eest makstav põhitasu on ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale. Tasu nõutakse sisse koos esimese igakuise elatusrahaga. Kui võlgnik tasub elatusraha osaliselt, võtab kohtutäitur tasu võrdeliselt sissenõutud summaga.

  (2) Kui võlgnik elatusraha maksmise katkestab, mis tingib täiendavate täitetoimingute tegemise nõude edasiseks täitmiseks, on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu pooles elatusraha miinimummäärale vastavas summas.

  (3) Kui täitemenetluse algatamise seisuga on tekkinud elatusraha võlgnevus, mis on kindlaks määratud, arvutatakse tasu võlasumma sissenõudmise eest tasumääratabeli kohaselt.

  (4) Täiteasja üleandmisel ühelt kohtutäiturilt teisele ei ole õigust nõuda võlgnikult põhitasu uuesti maksmist, kui selle on enne sisse nõudnud asja üleandnud kohtutäitur.
[RT I 2005, 68, 526 - jõust. 01.01.2006]

§ 25¹⁵.  Hagi tagamise eest makstav tasu

  (1) Hagi tagamise määruse täitmise tasu sõltub hagi hinnast ja tasu makstakse järgmiselt:
  1) kuni 50 000-kroonise hagi hinna korral on tasu neljandik Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast;
  2) 50 001–200 000-kroonise hagi hinna korral on tasu pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast;
  3) üle 200 000-kroonise hagi hinna korral on tasu ühekordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär.

  (2) Kui hagi tagamise määrus käsitleb mitterahalist nõuet või kui hagi hind on määramata või kui hagi on hinnata, samuti hagi tagamise tühistamise määruse või kohtuotsuse täitmise korral on kohtutäituri tasu kolmandik Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

  (3) Kui hagi tagamise määrus käsitleb nii rahalist nõuet kui ka mitterahalist nõuet, liidetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud tasumäärad.

  (4) Hagi tagamise määruse täitmise eest, samuti hagi tagamise tühistamise korral maksab kohtutäituri tasu isik, kes taotles hagi tagamise abinõu rakendamist.

  (5) Kohtutäituri tasu muutub sissenõutavaks hagi tagamise määruse esitamisega sundtäitmiseks. Kui sissenõudja ei maksa kohtutäituri tasu, võib kohtutäitur jätta täitemenetluse algatamata.
[RT I 2005, 68, 526 - jõust. 01.01.2006]

§ 25¹⁶.  Võlgniku asenduskaristuse korral kohtutäiturile makstav tasu

  (1) Asenduskaristuse määramise korral maksab kohtutäituri tasu sissenõudja. Kohtutäituri tasu täitemenetluse käigus kantud kulude hüvitamiseks on 1/17 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

  (2) Asenduskaristuse määramise korral jääb võlgniku kanda kohustus tasuda täitemenetluse alustamise tasu. Tasu nõuab sisse kohtutäitur, kelle avalduse alusel asenduskaristus määrati.

  (3) Kui võlgnikule väärteo eest kohaldatud rahatrahv asendatakse täitemenetluse seadustiku kohaselt arestiga, maksab kohtutäituri tasu väärteo otsuse täitmisele pööranud kohtuväline menetleja.

  (4) Kui võlgnikule kriminaalasjas mõistetud rahaline karistus asendatakse vangistusega või üldkasuliku tööga või kui varaline karistus asendatakse täitemenetluse seadustiku kohaselt vangistusega, makstakse kohtutäituri tasu justiitsministri määratud asutuse eelarvest.

  (5) Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus väljastatakse sissenõudjale koos kohtumäärusega asenduskaristuse määramise kohta.

  (6) Kui kohtutäitur on nõudnud täitemenetluse algatamisel tasu ettemaksu, vähendatakse selle võrra sissenõudjalt nõutava tasu summat. Kui tasu ettemaks on suurem kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel nõutav tasumäär, jääb kogu ettemaks kohtutäituri tasuks ning selle lõike alusel sissenõudjalt tasu nõudmise õigust ei teki. Sellest teavitatakse sissenõudjat kohe.
[RT I 2005, 68, 526 - jõust. 01.01.2006]

§ 25¹⁷.  Varalise karistuse mõistmiseks ja kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks vajalike andmete kindlakstegemise tasu

  (1) Kui kohtutäitur teeb uurimisasutuse määruse alusel kindlaks andmed, mida menetleja vajab varalise karistuse mõistmiseks või kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks, maksab kohtutäituri tasu menetleja.

  (2) Kohtutäituri tasu sõltub kindlakstehtud vara väärtusest ja tasu makstakse järgmiselt:
  1) kuni 500 000 krooni väärtusega varalt 500 krooni;
  2) 500 001–1 000 000 krooni väärtusega varalt 1000 krooni;
  3) üle 1 000 000 krooni väärtusega varalt 1500 krooni.Tasu muutub sissenõutavaks alates varalise seisundi kohta koostatud õiendi esitamisest menetlejale.
[RT I 2007, 2, 7 - jõust. 01.02.2007]

§ 25¹⁸.  Kohtutäituri tasu täitemenetluse lõpetamise korral nõude varasema lõppemise tõttu

  (1) Kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud ja seda enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, maksab täitemenetluse alustamise tasu kohtutäituri otsuse alusel sissenõudja.

  (2) Kui kohtutäitur on nõudnud täitemenetluse algatamisel kohtutäituri tasu ettemaksu, ei tagastata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu ilmnemisel sissenõudjale tasu ettemaksu. Kui ettemaksu summa ületab täitemenetluse alustamise tasu summa, ei või täiendavat alustamise tasu nõuda.

  (3) Kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud pärast sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, kuid enne täitmisteate kättetoimetamist, on kohtutäituril õigus võlgnikult nõuda üksnes menetluse alustamise tasu maksmist. Kui nõude täitmine toimus samal päeval kui täitmisteate kättetoimetamine, loetakse täitmine toimunuks pärast täitmisteate kättetoimetamist.
[RT I 2007, 67, 413 - jõust. 28.12.2007]

§ 25¹⁹.  Dokumendi koopia valmistamise ja õiendi väljastamise eest makstav tasu

  (1) Dokumendi koopia valmistamise eest tasub koopia tegemist taotlenud isik. Sätet ei kohaldata haldusorganile ega menetlusosalisele, kellel on õigus saada täitetoimingu tegemist käsitlev akt, kui see väljastatakse talle esmakordselt.

  (2) Kohtutäituri tasu dokumendi koopia valmistamise eest on:
  1) A4 formaadis lehekülje eest 5 krooni;
  2) A3 formaadis lehekülje eest 7 krooni.

  (3) Täitemenetlust käsitleva õiendi väljastamise eest on kohtutäituri tasu 25 krooni. Kui õiend väljastatakse elatisasjas, on kohtutäituri tasu 15 krooni.
[RT I 2005, 68, 526 - jõust. 01.01.2006]

1². jagu
Kohtutäituri lisatasu

§ 25²⁰.  Kohtutäituri lisatasu

  (1) Täitetoimingu eest, mis on tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas, on kohtutäituril õigus nõuda käesolevas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses lisatasu. Lisatasu määratakse kindla summana või tunnitasuna. Lisatasu lisandub põhitasule ning seda saab nõuda üksnes juhul, kui võlgnik on jätnud nõude täitmata täitemenetluse seadustikust tuleneva vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ning kohtutäitur on teinud täitetoimingu, mille tegemise eest on õigus saada lisatasu.

  (2) Lisatasu väljamõistmise otsus väljastatakse võlgnikule pärast täitetoimingu tegemist. Tasu otsuses peab olema märgitud lisaks käesoleva seaduse § 22² lõikes 3 nimetatud andmetele täitetoimingu sisu, tegemise aeg ja koht. Lisatasu nõutakse sisse koos põhitasuga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2005, 68, 526 - jõust. 01.01.2006]

§ 25²¹.  Lisatasu arestimistoimingu tegemise eest

  (1) Väljaspool kohtutäituri bürood tehtava arestimistoimingu eest, mis seisneb võlgniku valduses olevate vallasasjade arestimises, või kinnisasja arestimistoimingu eest on kohtutäituri lisatasu 0,5% arestitava vara väärtusest.

  (2) Lisatasu väljamõistmise otsus väljastatakse pärast arestimistoimingut, kui arestitud vara on hinnatud. Kui arestitud vara või vara hinna üle on vaidlus, väljastatakse lisatasu väljamõistmise otsus pärast vaidluse lõppemist tingimusel, et vara on jäänud arestituks ja on hinnatud.
[RT I 2005, 68, 526 - jõust. 01.01.2006]

  [Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15.06.2007. a kohtuotsus nr 3-4-1-9-07 tunnistas kohtutäituri seaduse § 25²¹põhiseadusevastaseks ning kehtetuks osas, milles see näeb ette kohtutäituri lisatasu kinnisasja arestimistoimingu eest 0,5% arestitava kinnisasja väärtusest – RT III 2007, 26, 213 – jõust. 15.06.2007]

§ 25²².  Lisatasu enampakkumise korraldamise ja läbiviimise eest

  (1) Enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest on kohtutäituri lisatasu 3% vara müügihinnast. Lisatasu nõuda ei ole õigust enampakkumise nurjumise korral, välja arvatud siis, kui enampakkumine nurjus ostja poolt ostusumma tasumata jätmise tõttu. Sel juhul on kohtutäituril õigus 3% suurusele summale ostja tasutud tagatisrahast.

  (2) Lisatasu väljamõistmise otsus väljastatakse võlgnikule ja sissenõudjale pärast enampakkumise lõppu ning tasu võetakse tulemi jaotamisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
[RT I 2005, 68, 526 - jõust. 01.01.2006]

§ 25²³.  Lisatasu vara muul viisil müügi eest

  Vara müügi eest muul täitemenetluse seadustikus lubatud viisil on kohtutäituri lisatasu 1% vara müügihinnast.
[RT I 2005, 68, 526 - jõust. 01.01.2006]

§ 25²⁴.  Lisatasu tunnitasuna

  Käesoleva seaduse §-des 25¹³ ja 25¹⁵ nimetatud täitetoimingu tegemisel väljaspool kohtutäituri bürood on kohtutäituril õigus teisest tunnist alates nõuda lisatasu 300 krooni. Lisatasu väljamõistmise otsus väljastatakse maksmiseks kohustatud isikule kohe pärast täitetoimingu tegemist.
[RT I 2005, 68, 526 - jõust. 01.01.2006]

§ 25²⁵.  Tunnitasu arvutamise kord

  Tunnitasuna määratud tasu puhul ümardatakse toimingu tegemiseks kulutatud aeg, mis läheb üle täis- või pooltunni, vastavalt täis- või pooltunniks.
[RT I 2005, 68, 526 - jõust. 01.01.2006]

1³. jagu
Kohtutäituri tasu erimenetlustes

§ 25²⁶.  Tahteavalduse kättetoimetamise tasu

  (1) Tahteavalduse kättetoimetamise eest täitemenetluse seadustiku kohaselt on kohtutäiturile makstav tasu kolmandik Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

  (2) Tasu maksab isik, kes esitas kohtutäiturile avalduse tahteavalduse kättetoimetamiseks. Tasu makstakse enne tahteavalduse kättetoimetamist.
[RT I 2005, 68, 526 - jõust. 01.01.2006]

§ 25²⁷.  Menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu

  (1) Menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on kohtutäiturile makstav tasu 350 krooni.

  (2) Kohtutäituril on õigus nõuda tasu pärast kättetoimetamisteatise esitamist kohtule, väljastades kohtutäituri tasu otsuse. Kui menetlusdokumenti ei õnnestunud kätte toimetada, kuigi kohtutäitur kasutas selleks kõiki seaduses sätestatud võimalusi, on kohtutäituril õigus nõuda tasu 200 krooni, väljastades kohtutäituri tasu otsuse ja aruande selle kohta, mida ta on dokumendi kättetoimetamiseks teinud.

  (3) Menetlusdokumendi andmisel korduvaks kättetoimetamiseks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 315 lõikele 8 kohtutäiturile täiendavat tasu ei maksta.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 25²⁸.  Kohtutäituri tasu pärandi inventuuri tegemise eest

  (1) Pärimismenetluses pärandi inventuuri tegemise korral kohtutäituri tasu maksmise eest vastutavad solidaarselt pärija ja pärimismenetluse algataja.

  (2) Kohtutäituri tasu on 0,1% pärandvara nimekirja kantud vara hulka kuuluvate õiguste koguväärtusest, kuid mitte vähem kui kaheksandik Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ja mitte rohkem kui kaheteistkordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär.

  (3) Kohtutäituri tasu pärandi inventuuri tegemise eest muutub sissenõutavaks alates pärandvara nimekirja esitamisest notarile.
[RT I 2008, 7, 52 - jõust. 01.01.2009]

2. jagu
Kohtutäituri tasu maksmise vaidlustamine

§ 26–27.  [Kehtetud – RT I 2005, 68, 526 - jõust. 01.01.2006]

§ 28.  Kaebuse esitamine

  Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse võib kohustatud isik vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras.
[RT I 2007, 67, 413 - jõust. 28.12.2007]

§ 29.  Kohtutäituri tasu tagastamine

  Kui kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse määramisel seadusevastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule kohtumääruse jõustumisest alates kümne päeva jooksul.

4¹. peatükk KOHTUTÄITURITE TÄISKOGU 
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]

§ 29¹.  Kohtutäiturite täiskogu

  (1) Kohtutäiturite täiskogusse (edaspidi täiskogu ) kuuluvad kõik kohtutäiturid ja käesoleva seaduse § 17 lõike 5 alusel ametisse nimetatud kohtutäituri asendajad (edaspidi täiskogu liikmed).

  (2) Täiskogu koguneb iga aasta detsembri esimesel reedel. Erakorralise täiskogu võib kutsuda kokku 1/10 täiskogu liikmetest või justiitsminister. Kirjalik teade täiskogu toimumise kohta ning kavandatav päevakord tuleb saata täiskogu liikmetele posti teel või elektrooniliselt vähemalt kaks nädalat enne täiskogu toimumist.

  (3) Täiskogul osalevad täiskogu liikmed isiklikult. Täiskogu on otsusevõimeline, kui seal on kohal vähemalt pooled täiskogu liikmetest. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Kui täiskogule ei kogune vähemalt pooled täiskogu liikmetest, kutsutakse täiskogu kokku mitte varem kui kuu aja möödudes. Selliselt kogunenud täiskogu loetakse otsusevõimeliseks, olenemata täiskogule kogunenud liikmete arvust. Täiskogu otsus kehtib kõigi täiskogu liikmete suhtes.

  (4) Täiskogu suhetele kolmandate isikutega kohaldatakse seltsingu sätteid.

  (5) Täiskogu koosolekute protokollid edastatakse seitsme päeva jooksul täiskogu toimumisest justiitsministrile.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]

§ 29².  Täiskogu pädevus

  (1) Täiskogu:
  1) korraldab kohtutäiturite täienduskoolituse korraldamise ja finantseerimisega seotud küsimusi;
  2) teeb ettepanekuid täitemenetlusregistri infosüsteemi arendamiseks;
  3) kinnitab kohtutäiturite eetikakoodeksi;
  4) valib kohtutäiturite aukohtu ja kinnitab aukohtu reglemendi;
  5) korraldab välissuhtlusega seotud küsimusi;
  6) määrab kontrolli teostavad isikud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud rahaliste vahendite sihtotstarbelise kasutamise üle;
  7) valib kohtutäiturite esindaja kohtutäiturite atesteerimiskomisjoni, kohtutäiturikandidaatide eksamikomisjoni ja kohtutäituri asendaja eksamikomisjoni;
  8) kehtestab täiskogu kodukorra;
  9) korraldab vajadusel muid kohtutäiturite ühistegevusega seotud küsimusi.

  (2) Täiskogu kinnitab igaks järgnevaks kalendriaastaks majanduskava, milles sätestatakse teostatavad ülesanded ning nende arvestuslik maksumus. Täiskogule õigusaktidega pandud ülesannete täitmisega seotud kulutusi finantseerivad täiskogu liikmed ühiselt. Majanduskava koopia saadetakse seitsme päeva jooksul selle vastuvõtmisest justiitsministrile.

  (3) Majanduskavast lähtudes kehtestab täiskogu oma liikmetele kalendriaastas täiskogule tasumisele kuuluva summa ja kulutuste hüvitamise korra.

  (4) Täiskogu võib teha oma otsuste ja oma pädevuses olevate ülesannete täitmise käsundi alusel ülesandeks teisele isikule. Käsundisaaja kirjutab käsundi aktseptimise kinnituseks alla täiskogu otsusele, millega täiskogu liikmed otsustasid käsunduslepingu sõlmimise, selle eseme ja tingimused ning käsundisaaja isiku.

  (5) Täiskogu otsusega kehtestatud summa mittemaksmine võib olla täiskogu liikme suhtes distsiplinaarasja algatamise aluseks.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]

5. peatükk JÄRELEVALVE JA DISTSIPLINAARVASTUTUS 

§ 30.  Järelevalve teostaja

  (1) Järelevalvet kohtutäituri ametitegevuse üle teostab justiitsminister tema poolt volitatud ametnike kaudu.

  (2) Justiitsminister võib järelevalve teostamisele kaasata kohtutäiturite täiskogu esindaja. Üksikutes küsimustes võib justiitsminister järelevalve teostamise delegeerida kohtutäiturite täiskogule ning anda järelevalve teostamiseks juhendeid. Neis küsimustes kohtutäiturite täiskogu vastuvõetud otsuseid võib justiitsminister muuta.
[RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

§ 31.  Järelevalve teostamine

  (1) Järelevalve teostaja kontrollib kohtutäituri ametitegevuse nõuetekohasust, sealhulgas:
  1) kohtutäituri ametialase arvelduskonto käivet;
  2) kohtutäituri tasu ettemaksu ja täitekulu, sealhulgas tasu võtmise seaduslikkust;
  3) täitemenetlusregistri kasutamist ja infotehnoloogilise töö korraldust;
  4) ametikindlustuse olemasolu ja vastavust kehtestatud nõuetele;
  5) ametikitsendustest kinnipidamist;
  6) statistika koostamist;
  7) kohtutäituri ametitegevust reguleerivates õigusaktides toodud nõuete, kohustuste ja tähtaegade järgimist.

  (2) Järelevalve ei hõlma ametitoimingu tegemisel kohtutäituri valitud õigusliku lahenduse otstarbekuse hindamist.

  (3) Kohtutäituri ametitegevuse üle järelevalve teostamise korra kehtestab justiitsminister .
[RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

§ 32.  Kohtutäituri distsiplinaarsüüteod

  Kohtutäituri distsiplinaarsüüteod on:
  1) ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas kohtutäituri tasumääradele mittevastava tasu võtmine omakasu ajendil;
  2) vääritu tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või mis vähendab usaldust kohtutäituri ameti vastu, sõltumata sellest, kas tegu on pandud toime ametikohustusi täites.

§ 33.  Distsiplinaarkaristused

  Kohtutäiturile määratavad distsiplinaarkaristused on:
  1) noomitus;
  2) rahatrahv;
  3) ametist tagandamine.

§ 34.  Distsiplinaarkaristuse määramise õigus

  Kohtutäiturile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on justiitsministril.

§ 35.  Distsiplinaarmenetluse algatamine

  (1) Justiitsminister algatab distsiplinaarmenetluse, kui seda nõuab maakohtu esimees. Justiitsminister võib algatada distsiplinaarmenetluse, kui kohtutäituri ametitegevuse järelevalve tulemused või isiku kaebus või muu dokument või teade annab alust arvata, et kohtutäitur on toime pannud distsiplinaarsüüteo. Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks olevate asjaolude kohta nõuab justiitsminister kohtutäiturilt kirjalikku seletust.

  (2) Distsiplinaarmenetluse algatamiseks annab justiitsminister käskkirja, mis tehakse kohtutäiturile viivitamata teatavaks.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 36.  Justiitsministri otsus distsiplinaarasjas

  (1) Justiitsminister annab käskkirja distsiplinaarsüüteo tuvastamise kohta ja määrab distsiplinaarkaristuse või annab käskkirja distsiplinaarsüüteo puudumise tuvastamise kohta ning lõpetab distsiplinaarmenetluse.

  (2) Justiitsministri käskkiri distsiplinaarasjas tehakse käskkirja allakirjutamisest alates kolme tööpäeva jooksul teatavaks kohtutäiturile, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus läbi viidi, pärast seda ka kõigile teistele kohtutäituritele.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]

§ 37.  Noomitus

  Noomitus vormistatakse käskkirjaga.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]

§ 38.  Rahatrahv

  (1) Kohtutäiturile võib distsiplinaarkaristusena määrata kuni 100 000 krooni suuruse rahatrahvi.

  (2) Rahatrahv tuleb tasuda selle määramisest alates kolme kuu jooksul. Trahv kantakse riigituludesse.

  (3) Justiitsminister võib rahatrahvi määramise käskkirjas ette näha, et trahv tasutakse kindlaksmääratud tähtpäevadel osade kaupa kuni ühe aasta jooksul.

§ 39.  Ametist tagandamine

  (1) Kohtutäitur võidakse ametist tagandada tahtlikult toimepandud raske distsiplinaarsüüteo eest, kustumata või kustutamata distsiplinaarkaristuse ajal toimepandud süüteo eest või sellise vääritu teo eest, mis teeb kohtutäiturina töötamise võimatuks.

  (2) Enne kohtutäituri ametist tagandamist kuulab justiitsminister ära kohtutäituri selgitused.

§ 40.  Distsiplinaarkaristuse määramise tähtajad

  (1) Käesoleva seaduse § 32 punktis 1 nimetatud süüteo eest võib distsiplinaarkaristuse määrata süüteo toimepanemisest alates kümne aasta jooksul ning süüteo toimepanemisest teada saamisest alates kuue kuu jooksul.

  (2) Käesoleva seaduse § 32 punktis 2 nimetatud süüteo eest võib distsiplinaarkaristuse määrata süüteo toimepanemisest alates kuue kuu jooksul ning süüteo toimepanemisest teada saamisest alates ühe kuu jooksul.

  (3) Kohtutäituri teo suhtes, millest justiitsminister oli teadlik, kuid milles käesoleva seaduse § 32 tunnustega tegu ei tuvastatud, uute asjaolude ilmnemisel, mis tekitavad kahtluse käesoleva seaduse § 32 tunnustega teo toimepanemisest, saab distsiplinaarmenetluse uuendada kolme kuu jooksul nimetatud asjaoludest teadasaamisest.

  (4) Distsiplinaarsüüteo aegumine katkeb kohtutäituri ametikohustuste täitmiselt puudumise ja kohtumenetluse ajaks.

  (5) Kui kohus tühistab kohtutäiturile määratud distsiplinaarkaristuse süüteole mittevastavuse tõttu, võib kohtutäiturile ilma uut distsiplinaarmenetlust algatamata määrata uue karistuse ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]

§ 41.  Ühe süüteo eest mitme distsiplinaarkaristuse määramise keeld

  (1) Ühe süüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse.

  (2) Süüteo jätkumine pärast distsiplinaarkaristuse määramist on uus süütegu ja selle eest võib kohtutäiturile määrata uue distsiplinaarkaristuse.

§ 42.  Distsiplinaarkaristuse ühitamine haldus-, kriminaal- või materiaalse vastutusega

  Kohtutäituri võtmine haldus-, kriminaal- või materiaalsele vastutusele ei takista sama teo eest määrata distsiplinaarkaristust.

§ 43.  Distsiplinaarkaristuse kustumine

  Distsiplinaarkaristus on kustunud, kui kohtutäiturile ei ole karistuse määramisest alates ühe aasta jooksul määratud uut distsiplinaarkaristust.

§ 44.  Distsiplinaarkaristuse kustutamine

  Justiitsminister võib distsiplinaarkaristuse kustutada enne karistusaja lõppemist.

§ 45.  Distsiplinaarkaristuse määramise peale kaebuse esitamine

  Kohtutäitur võib distsiplinaarkaristuse määramise peale esitada oma büroo asukoha järgsele maakohtule hagita menetluses lahendamiseks kaebuse karistuse määramisest teada saamisest alates ühe kuu jooksul.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 46.  Kaebuse kohtus läbivaatamine

  (1) Kui kohtutäiturit on karistatud ebaseaduslikult või kui karistus ei vasta süüteo raskusele ja süüteo toimepanemise asjaoludele või süüteole eelnevale kohtutäituri käitumisele, tühistab kohus distsiplinaarkaristuse.

  (2) Kui kohus on kohtutäituri ametist tagandamise distsiplinaarsüüteo raskusele mittevastavuse tõttu tühistanud, on kohtutäituril õigus nõuda saamata jäänud sissetuleku eest hüvitist enne distsiplinaarkaristuse määramist töötatud viimase kuue kuu keskmise sissetuleku ulatuses.

§ 47.  Kohtutäituri oma soovil ametist vabastamine

  Kui kohtutäituri suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus, võib ta oma soovil ametist vabastada pärast seda, kui distsiplinaarmenetlus on lõpetatud.

§ 47¹.  Kohtutäiturikandidaadi distsiplinaarsüüteod

  Kohtutäiturikandidaadi distsiplinaarsüüteod on:
  1) ettevalmistusteenistuse kohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine;
  2) vääritu tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või mis vähendab usaldust kohtutäituri ameti vastu, sõltumata sellest, kas tegu on pandud toime ettevalmistusteenistuse kohustuste täitmisel.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]

§ 47².  Kohtutäiturikandidaadi distsiplinaarkaristused

  Kohtutäiturikandidaadile määratavad distsiplinaarkaristused on:
  1) noomitus;
  2) rahatrahv mitte üle kandidaadi 10-kordse päevapalga;
  3) ettevalmistusteenistuse lõpetamine.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]

§ 47³.  Kohtutäiturikandidaadi distsiplinaarasja menetlemise kord

  Kohtutäiturikandidaadi distsiplinaarasjade menetlemisel kohaldatakse käesolevas seaduses kohtutäituri distsiplinaarasja kohta sätestatut.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 48.  Seaduse rakendamine

  Justiitsministril on õigus anda määrusi käesoleva seaduse rakendamiseks.

§ 49.  Ametisse nimetamine

  (1) Kuni 2002. aasta 1. juulini ei kohaldata kohtutäituri ametisse nimetamisele käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud haridusnõuet ja nõuet läbida ettevalmistusteenistus. Nimetatud nõuetele mittevastavus ei ole kohtutäituri ametist vabastamise alus ka pärast 2002. aasta 1. juulit.

  (2) Kuni 2001. aasta 31. detsembrini võib kohtutäituriks nimetada isiku, kelle tsiviiltäiteteadmised võimaldavad kohtutäituriametit pidada kohtutäiturieksamit sooritamata.

  (3) 2001. aastal kohtutäiturite ametisse nimetamisel ei ole nõutav kohtutäituri osalemine käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 nimetatud konkursikomisjoni töös.

  (4) 2001. aastal kohtutäiturite ametisse nimetamisel peab kohtutäitur ametisse asuma viie tööpäeva jooksul pärast ametisse nimetamist.

§ 50.  Kohtutäituriks saamise tingimused

  Alates Euroopa Liiduga ühinemisest võib kohtutäituriks saada lisaks Eesti kodanikule ka Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik.

§ 51.  Menetluses olevate täitetoimikute üleandmine

  (1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal maakohtu täitevosakonna menetluses olev täitedokument antakse kohtutäituri menetleda sissenõudja avalduse alusel.

  (2) Käesoleva seaduse jõustumise ajal maakohtu täitevosakonna menetluses olev täitedokument, mille kohaselt on sissenõudja riik või kohaliku omavalitsuse üksus, antakse kohtutäituri menetleda sissenõudja avalduseta justiitsministri kehtestatud korras.

  (3) Käesoleva seaduse jõustumise ajal maakohtu täitevosakonna menetluses olevate avalik-õiguslike nõuete üleandmisel kohtutäiturile tasutakse ettemaks justiitsministri kehtestatud korras ja määras riigieelarvest.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 52.  Esimene korrapärane atesteerimine

  Kohtutäiturite esimene korrapärane atesteerimine toimub 2002. aasta teisel poolel.

§ 53.  Hüvitise mittemaksmine

  Käesoleva seaduse alusel ametisse nimetatud endisele maakohtu täitevosakonna kohtutäiturile ei maksta avaliku teenistuse seaduse §-s 131 ettenähtud hüvitist.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 54.  Riigivara võõrandamine ja tasuta kasutusse andmine

  (1) Käesoleva seaduse alusel ametisse nimetatud kohtutäiturile võib tema tegevuse alustamiseks võõrandada riigile kuuluvat vallasvara.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei kohaldata riigivaraseaduse §-s 24 ettenähtud piiranguid.

  (3) Käesoleva seaduse alusel ametisse nimetatud kohtutäiturile võib tema tegevuse alustamiseks anda kuni 2001. aasta 31. detsembrini tasuta kasutada enne käesoleva seaduse jõustumist maakohtu täitevosakonna käsutuses olnud ruumi.
[RT I 2005, 15, 85 - jõust. 01.01.2006]

§ 55–58.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 58¹.  Esimese korralise täiskogu kokkukutsumine

  Esimese korralise täiskogu kutsub kokku justiitsminister.
[RT I 2003, 23, 146 - jõust. 17.03.2003]

§ 58².  Kohtutäituri abide nimekiri

  Kohtutäituri abide kohta, kes teevad täitetoiminguid täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, peab nimekirja Justiitsministeerium. Andmed nimekirja pidamiseks annab kohtutäitur. Nimekirja pidamise korra ja sinna kantavate andmete loetelu kehtestab justiitsminister määrusega .
[RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

§ 59.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. märtsil.

  (2) Käesoleva seaduse §-d 3, 10, 13, 48 ja 49 jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

  (2¹) Käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punkt 4 jõustub 2003. aasta 1. juunil.

  (2²) Käesoleva seaduse § 25³ lõikes 2 sätestatud iga-aastast kohtutäituri tasu ja lõikes 4 sätestatud juhul elatise sissenõudmise eest makstavat põhitasu võetakse enne 2003. aasta 1. maid menetlusse võetud elatisnõudelt alates 2005. aasta 1. jaanuarist.

  (2³) Käesoleva seaduse § 25⁶ jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.

  (2⁴) Käesoleva seaduse 4. peatüki 1¹. ja 1². jaos kehtestatud tasumäärasid rakendatakse nende täitedokumentide täitmisel, mille menetlemist on alustatud pärast 1. jaanuari 2006, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ⁵ sätestatud juhtudel. Enne 1. jaanuari 2006 menetlusse võetud täitedokumentide täitmisel nõutakse kohtutäituri tasu vastavalt kohtutäituri tasu otsuse väljastamise või kohtutäituri tasu sissenõutavaks muutmise ajal kehtinud tasumäärale ja tasu võtmise korrale.

  (2⁵) Käesoleva seaduse § 25¹⁴ lõigetes 1 ja 3 kehtestatud tasu võtmise korda rakendatakse elatusraha asjades, mis on menetlusse võetud pärast 1. jaanuari 2006. Sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul võib kohtutäitur tasu nõuda ka menetlustes, mida on alustatud enne 1. jaanuari 2006.

  (2⁶) Käesoleva seaduse 4. peatüki 1⁴. jagu jõustub koos tsiviilkohtumenetluse seadustikuga.

  (2⁷) Käesolevas seaduses kasutatud mõisted «alustamine» ja «täitmisteade» on samatähenduslikud mõistetega «algatamine» ja «täitekutse» käesolevas seaduses ning sellega seonduvates teistes seadustes ja seaduse alusel antud õigusaktides.

  (2⁸) Kohtutäituri asendajad, kes sooritasid asendaja eksami enne 2004. aasta 1. jaanuari, atesteeritakse ajavahemikus 2006. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Justiitsminister kehtestab atesteerimise korra .

  (3) Käesolevas seaduses sätestatut ei kohaldata enne 2001. aasta 1. märtsi ametisse nimetatud maa- ja linnakohtu täitevosakondade koosseisu kuuluvatele kohtutäituritele.

  (4) Kohtutäitur, kelle tegevus on vastuolus käesoleva seaduse § 5 lõikega 2, peab rikkumise kõrvaldama hiljemalt 2008. aasta 31.detsembriks.
[RT I 2007, 67, 413 - jõust. 28.12.2007]