Teksti suurus:

Nõva looduskaitseala kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.11.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 31.10.2017, 6

Nõva looduskaitseala kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 26.10.2017 nr 152

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Nõva looduskaitseala kaitse-eesmärk

 (1) Nõva looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta, taastada ja säilitada:
 1) Loode-Eestile omast ranniku- ja luitemaastikku, looduslikke kooslusi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike;
 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on rannikulõukad (1150*)3, esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), hallid luited (2130*), rusked luited kukemarjaga (2140*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liivikud (2330), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*);
 3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide elupaiku. Need liigid on jõesilm (Lampetra fluviatilis), vingerjas (Misgurnus fossilis) ja saarmas (Lutra lutra);
 4) rändlinnuliike ning kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need on karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), nõmmekiur (Anthus campestris), laanepüü (Bonasa bonasia), kassikakk (Bubo bubo), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), nõmmelõoke (Lullula arborea), herilaseviu (Pernis apivorus), laanerähn (Picoides tridactylus), täpikhuik (Porzana porzana), händkakk (Strix uralensis) ja metsis (Tetrao urogallus);
 5) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV ja V lisas nimetatud liike ja nende elupaiku. Need liigid on põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), habelendlane (Myotis mystacinus), suurkõrv (Plecotus auritus), tiigikonn (Rana lessonae) ja apteegikaan (Hirudo medicinalis);
 6) kaitsealuseid taimeliike ja nende kasvukohti. Need liigid on lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), rand-ogaputk (Eryngium maritimum), sale villpea (Eriophorum gracile), roomav öövilge (Goodyera repens), rand-seahernes (Lathyrus japonicus), harilik porss (Myrica gale), valge vesiroos (Nymphaea alba), väike vesiroos (Nymphaea candida), aas-karukell (Pulsatilla pratensis), tume nokkhein (Rhynchospora fusca) ja lodukannike (Viola uliginosa);
 7) kaitsealust seeneliiki liiv-maakeelt (Geoglossum arenarium) ja tema kasvukohti;
 8) kaitsealuseid linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on raudkull (Accipiter nisus), õõnetuvi (Columba oenas), väike-kirjurähn (Dendrocopus minor), lõopistrik (Falco subbuteo) ja hoburästas (Turdus viscivorus).

 (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheksaks sihtkaitsevööndiks ja seitsmeks piiranguvööndiks.

 (3) Kaitsealal kehtivad looduskaitseseaduses sätestatud piirangud käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

 (1) Kaitseala asub Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Keibu külas ning Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Dirhami külas / Derhamnis, Elbiku külas / Ölbäckis, Rooslepa külas / Roslepis, Spithami külas / Spithamnis, Tuksi külas / Bergsbys, Perakülas, Rannakülas, Nõva ja Vaisi külas.

 (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas 14.

§ 3. Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused:
 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
 5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted 

§ 5. Lubatud tegevus

 (1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 11 punktis 3 sätestatud ajal sihtkaitsevööndis.

 (2) Telkimine ja lõkketegemine kaitsealal on lubatud õuemaal ning kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.

 (3) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel ning jalgrattaga sõitmine ka radadel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, Põõsaspea sihtkaitsevööndis liinirajatiste hooldustöödel ja kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning riigikaitselisel eesmärgil Liivase piiranguvööndis.

 (4) Kaitseala veealal on lubatud sõitmine mootorita ujuvvahendiga, välja arvatud vesijalgrattaga.

 (5) Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja kalapüük.

§ 6. Keelatud tegevus

 (1) Kaitseala veealal on keelatud mootoriga ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

 (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
 5) anda projekteerimistingimusi;
 6) anda ehitusluba;
 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
 8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

 (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

 (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk Sihtkaitsevöönd 

§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus

 (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste ja maastikuilme säilitamiseks.

 (2) Kaitsealal on kaheksa sihtkaitsevööndit:
 1) Keibu sihtkaitsevöönd;
 2) Mustjärve sihtkaitsevöönd;
 3) Peraküla sihtkaitsevöönd;
 4) Pikane sihtkaitsevöönd;
 5) Põõsaspea sihtkaitsevöönd;
 6) Rooslepa sihtkaitsevöönd;
 7) Uuejõe sihtkaitsevöönd;
 8) Viiandilaane sihtkaitsevöönd.

§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

 (1) Keibu, Põõsaspea, Rooslepa ja Uuejõe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine loodusliku protsessina ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

 (2) Mustjärve, Peraküla, Pikane ja Viiandilaane sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on koosluste looduslikkuse taastamine ja looduslikule arengule jätmine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

§ 10. Lubatud tegevus

 (1) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
 1) olemasolevate ehitiste hooldustööd;
 2) ehitise püstitamine kaitseala tarbeks, kusjuures kaitse-eesmärgist lähtuvalt võib ehitisi püstitada ka ehituskeeluvööndis, ning tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks;
 3) Mustjärve, Peraküla ja Viiandilaane sihtkaitsevööndis kaitsealuste liikide soodsate elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
 4) Mustjärve, Peraküla ja Viiandilaane sihtkaitsevööndis metsakoosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, -liigi ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu raiejärgse koosseisu ja täiuse kohta;
 5) Peraküla, Pikane ja Viiandilaane sihtkaitsevööndis loodusliku veerežiimi taastamine;
 6) olemasolevate eesvoolude hoiutööd;
 7) pilliroo ja adru varumine.

 (2) Kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud selleks ettevalmistatud ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistatud kohas. Ettevalmistamata kohas ja rohkem kui 30 osalejaga selleks ettevalmistatud ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistatud kohas on rahvaürituse korraldamine lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul.

§ 11. Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
 1) majandustegevus;
 2) loodusvarade kasutamine;
 3) inimeste viibimine Mustjärve sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. juulini ning Pikane sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

§ 12. Vajalik tegevus

  Peraküla sihtkaitsevööndis on sooelupaikades vajalik lokaalse mõjuga kraavide sulgemine.

4. peatükk Piiranguvöönd 

§ 13. Piiranguvööndi määratlus

 (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

 (2) Kaitsealal on seitse piiranguvööndit:
 1) Dirhami piiranguvöönd;
 2) Keibu piiranguvöönd;
 3) Lepaaugu piiranguvöönd;
 4) Lepajõe piiranguvöönd;
 5) Liivanõmme piiranguvöönd;
 6) Liivase piiranguvöönd;
 7) Roosta piiranguvöönd.

§ 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

 (1) Dirhami, Lepaaugu, Liivase ja Roosta piiranguvööndi kaitse-eesmärk on maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide kaitse.

 (2) Keibu, Lepajõe ja Liivanõmme piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine, kaitsealuste liikide kaitse ning metsa- ja sooelupaigatüüpide soodsa seisundi tagamine.

§ 15. Lubatud tegevus

 (1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi, kusjuures metsa majandamisel tuleb säilitada või taastada koosluse looduslik tasakaal ning liikide ja vanuse mitmekesisus.

 (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
 1) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine avalikuks kasutuseks, kusjuures kaitse-eesmärgist lähtuvalt võib ehitisi püstitada ka ehituskeeluvööndis, ning Lepajõe piiranguvööndis ka ehitise püstitamine kinnistu tarbeks;
 2) rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas;
 3) turberaie langi pindalaga kuni viis hektarit, kusjuures elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb säilikpuudena jätta raielangile alles puid tüvepuidu kogumahuga vähemalt 10 tihumeetrit hektari kohta esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast;
 4) lageraie kuusikutes ja hall-lepikutes langi pindalaga kuni üks hektar, kusjuures elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb säilikpuudena jätta raielangile alles puid tüvepuidu kogumahuga vähemalt 10 tihumeetrit hektari kohta esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast.

 (3) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.

§ 16. Keelatud tegevus

  Piiranguvööndis on keelatud:
 1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
 2) veekogude veetaseme ja ranna- või kaldajoone muutmine;
 3) maavara kaevandamine;
 4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud õuemaal;
 5) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 17. Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 18. Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2006. a määruses nr 59 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:

„8) Nõva-Osmussaare hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210) ning alvarite (6280*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on merivart (Aythya marila), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), sõtkas (Bucephala clangula), nõmmelõoke (Lullula arborea), hahk (Somateria mollissima), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), mustlagle (Branta bernicla), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), kõre (Bufo calamita), hallhüljes (Halichoerus grypus), nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius) ja soohiilakas (Liparis loeselii);”;

2) kolmas normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:

3 Hoiualade piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).”;

3) määruse lisas esitatud Nõva-Osmussaare hoiuala kaardid „Nõva-Osmussaare” ja „Nõva-Osmussaare2” asendatakse käesoleva määruse lisas 2 esitatud kaartidega (lisatud).

§ 19. Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 2005. a määrus nr 77 „Nõva maastikukaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

§ 20. Menetluse läbiviimine

  Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 1. veebruari 2011. a käskkirjaga nr 174 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 21. Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.


1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).

2 Kaitseala on moodustatud Haapsalu Rajooni RSN Täitevkomitee 21. augusti 1985. a otsusega nr 216 „Nõva taimestiku ajutise kaitseala loomine” moodustatud Nõva taimestikukaitseala ning Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a määrusega nr 120 „Nõva maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” moodustatud ja Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 2005. a määrusega nr 77 „Nõva maastikukaitseala kaitse-eeskiri” muudetud Nõva maastikukaitseala baasil. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 35 hõlmab kaitseala osaliselt Nõva-Osmussaare linnuala ja tulenevalt lisa 1 punkti 2 alapunktist 260 osaliselt Nõva-Osmussaare loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju linnuala ja loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Jüri Ratas
Peaminister

Siim Kiisler
Keskkonnaminister

Aivar Rahno
Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes

Lisa 1 Nõva looduskaitseala 1

Lisa 1 Nõva looduskaitseala 2

Lisa 2 Nõva-Osmussaare 1

Lisa 2 Nõva-Osmussaare 2

Lisa 2 Nõva-Osmussaare 3