Teksti suurus:

Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.11.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 31.10.2017, 8

Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 26.10.2017 nr 154

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala kaitse-eesmärk

 (1) Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta:
 1) Kaugatoma lahe äärset pankrannikut ja Lõu loopealset ning kaitsealuseid liike;
 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on esmased rannavallid (1210)3, püsitaimestuga kivirannad (1220), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), lood (6280*), sinihelmikakooslused (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), plaatlood (8240*), vanad loodusmetsad (9010*), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);
 3) kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas: laululuik (Cygnus cygnus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), nõmmelõoke (Lullula arborea), punaselg-õgija (Lanius collurio) ja sookurg (Grus grus);
 4) kaitsealust liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ning tema elupaiku. See liik on madal unilook (Sisymbrium supinum);
 5) kaitstavate elupaigatüüpidega seotud kaitsealuseid liike, milleks on nurmlauk (Allium vineale), lepa-kärbseseen (Amanita friabilis), püramiid-koerakäpp (Anacamptis pyramidalis), müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), vask-porosamblik (Cladonia convoluta), sarvharik (Clavulinopsis corniculata), harilik särasamblik (Fulgensia bracteata), kadakatarjak (Oxyporus philadelphi), stepi-naastsamblik (Psora decipiens), harilik lohksamblik (Solorina saccata), valge vahasamblik (Squamarina lentigera) ja loo-rebasesamblik (Vulpicida tubulosus).

 (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele üheks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.

 (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

 (1) Kaitseala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Ansekülas, Easte, Kaugatoma ja Lõu külas.

 (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas 14.

§ 3. Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused:
 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
 5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted 

§ 5. Lubatud tegevus

 (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning pidada jahti kogu kaitsealal.

 (2) Telkimine ja lõkketegemine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Samuti on telkimine ja lõkketegemine lubatud õuemaal.

 (3) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine ning jalgratastega sõitmine ka radadel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, liinirajatiste hooldustöödel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas metsa- ja põllumajandustöödel.

§ 6. Vajalik tegevus

  Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ning liigikoosseisu tagamiseks vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine või raadamine.

§ 7. Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
 5) anda projekteerimistingimusi;
 6) anda ehitusluba;
 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
 8) jahiulukeid lisasööta.

§ 8. Tegevuse kooskõlastamine

 (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

 (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk Sihtkaitsevöönd 

§ 9. Sihtkaitsevööndi määratlus

 (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate loodusväärtuste säilitamiseks.

 (2) Kaitsealal on Kaugatoma-Lõu sihtkaitsevöönd.

§ 10. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

  Kaugatoma-Lõu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on rannikukoosluste ja elupaigatüübi vanad loodusmetsad kaitse, poollooduslike koosluste säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

§ 11. Lubatud tegevus

 (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud:
 1) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud kohas;
 2) olemasolevate ehitiste hooldustööd.

 (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
 1) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
 2) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
 3) tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks, kusjuures kaitse-eesmärgist lähtuvalt on lubatud ehitisi püstitada ka ehituskeeluvööndis;
 4) tee või tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks;
 5) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd;
 6) pilliroo ja adru varumine;
 7) rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas või rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine.

§ 12. Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
 1) majandustegevus;
 2) loodusvarade kasutamine.

4. peatükk Piiranguvöönd 

§ 13. Piiranguvööndi määratlus

 (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

 (2) Kaitsealal on kaks piiranguvööndit:
 1) Kaugatoma piiranguvöönd;
 2) Lõu piiranguvöönd.

§ 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on seal leiduvate elupaigatüüpide, milleks on kadastikud, lood, liigirikkad madalsood ja plaatlood, ning kaitsealuste liikide kaitse.

§ 15. Lubatud tegevus

 (1) Piiranguvööndis on lubatud:
 1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;
 2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas;
 3) uuendusraie.

 (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
 1) maaparanduseks üksikkraavide rajamine;
 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
 3) uute ehitiste püstitamine, kusjuures kaitseala tarbeks on kaitse-eesmärgist lähtuvalt lubatud ehitisi püstitada ka ehituskeeluvööndis;
 4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine õue- ja põllumaal;
 5) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas.

§ 16. Keelatud tegevus

 (1) Piiranguvööndis on keelatud:
 1) maavara kaevandamine;
 2) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.

 (2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 17. Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 18. Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruses nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 38 sõnastatakse järgmiselt:

„38) Kaugatoma-Lõu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liivaste ja mudaste pagurandade (1140), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), puisniitude (6530*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sinikael-part (Anas platyrhynchos), piilpart (Anas crecca), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), rüüt (Pluvialis apricaria), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), heletilder (Tringa nebularia), tõmmukajakas (Larus fuscus) ja liivatüll (Charadrius hiaticula);”;

2) määruse lisas esitatud Kaugatoma-Lõu hoiuala kaart „Kaugatoma-Lõu” asendatakse käesoleva määruse lisas 2 esitatud kaardiga „Kaugatoma-Lõu” (lisatud).

§ 19. Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2000. a määrus nr 380 „Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks

§ 20. Menetluse läbiviimine

  Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 22. juuni 2015. a käskkirjaga nr 609 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 21. Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.


1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ET L 20, 26.01.2010, lk 7–25).

2 Kaitsealal asuv Kaugatoma pank võeti kaitse alla Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 18. detsembri 1973. a otsusega nr 22 „Kohaliku kaitse alla võetavate looduskaitseobjektide täiendava nimekirja kinnitamine”. Selle põhjal moodustati Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2000. a määrusega nr 380 „Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala kaitse-eeskiri” maastikukaitseala. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 11 hõlmab kaitseala Kaugatoma-Lõu lahe linnuala ja tulenevalt punkti 2 alapunktist 98 hõlmab kaitseala Kaugatoma-Lõu loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Jüri Ratas
Peaminister

Siim Kiisler
Keskkonnaminister

Aivar Rahno
Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes

Lisa 1 Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala

Lisa 2 Kaugatoma-Lõu