Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029” muutmine

Vastu võetud 27.10.2025 nr 91

Määrus kehtestatakse tööturumeetmete seaduse § 6 lõike 6 ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 6 alusel.

§ 1.  Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029” muutmine

Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruses nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „21.4.3.4” tekstiosaga „21.4.3.1”;

2) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 3 asendatakse arv „89,8” arvuga „73,5”;

3) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktidega 4–6 järgmises sõnastuses:

„4) 2027. aastal kuni 74,1 miljonit eurot;
5) 2028. aastal kuni 74,9 miljonit eurot;
6) 2029. aastal kuni 76,4 miljonit eurot.”;

4) paragrahvi 3 lõike 5 punktis 1 asendatakse arv „17,6” arvuga „21,8”;

5) paragrahvi 3 lõike 5 punktis 2 asendatakse arv „7,6” arvuga „9,4”;

6) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 3 asendatakse arv „159 530” arvuga „154 245”;

7) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4–6 järgmises sõnastuses:

„4) 2027. aastal kuni 154 132 tööturuteenusel osalemist;
5) 2028. aastal kuni 153 592 tööturuteenusel osalemist;
6) 2029. aastal kuni 152 943 tööturuteenusel osalemist.”;

8) paragrahvi 4 lõigetes 3–5 asendatakse arv „2026” arvuga „2029”;

9) paragrahvi 7 lõike 5 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 7 lõike 8 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 7 lõiget 8 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) toetatud töölerakendamist.”;

12) paragrahvi 7 lõike 9 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 9 lõike 2 punktid 2 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11¹ järgmises sõnastuses:

„11¹) toetatud töölerakendamine;”;

15) paragrahvi 9 lõikes 3 asendatakse arv „9” arvuga „11¹”;

16) paragrahvi 9 lõike 4 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 9 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 9 lõike 6 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 9 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Muule isikule osutatakse lisaks lõikes 1 nimetatule töökeskse nõustamise teenust.”;

20) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 10 lõike 2 punktid 3 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 11 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „tööharjutus,”;

23) paragrahvi 12 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „individuaalselt või grupis,” sõnadega „ühekordsete või korduvate individuaalsete või grupikohtumistena”;

24) paragrahvi 13 lõike 1 punktid 1 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 14 lõike 2 punktid 2 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:

„(4) Karjääriinfo vahendamise teenuse raames võib korraldada tööandjate ja haridusasutuste külastusi ning töövarjupäevasid.

(5) Töötukassa võib lõikes 4 nimetatud tegevuste läbiviimiseks:
1) tellida või korraldada toitlustust ja transporti;
2) tellida või viia ellu teavitustegevusi ja kampaaniaid;
3) tellida või viia ellu § 46 lõikes 1 nimetatud tegevusi, sealhulgas teenuse osutamiseks vajalikke lahendusi ning digilahendusi;
4) kaasata spetsialiste või eksperte.

(6) Töötukassa võib teenuse osutamiseks sõlmida teenuseosutajaga halduslepingu.”;

27) paragrahv 22 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 23 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Töötule, koondamisteatega töötajale, kinnipeetavale töötajale, kinnipeetavale muule isikule ja pensioniealisele muule isikule võimaldatakse eesti keele koolitust, mis valmistab ette eesti keele tasemeeksamiks või A1-taseme saavutamiseks.”;

29) paragrahvi 23 lõike 10 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „6 lõike 5 ja” tekstiosaga „6² lõigete 1 ja 3 ning”;

30) paragrahvi 23 lõike 10 punktides 1 ja 3–4 asendatakse tekstiosa „16-aastane” tekstiosaga „18-aastane”;

31) paragrahvi 23 lõike 10 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 23 lõike 12 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „, 2 ja 5” tekstiosaga „ja 2”;

33) paragrahvi 23 lõige 16 tunnistatakse kehtetuks;

34) paragrahvi 23 lõige 17 sõnastatakse järgmiselt:

„(17) Tööturukoolitust koolituskaardi alusel ei võimaldata, kui valitud täienduskoolitusasutus on koolituse taotleja tööandja või kui taotleja on täienduskoolitusasutuse juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses või talle kuulub vähemalt 50% täienduskoolitusasutusest või ta osutab täienduskoolitusasutusele koolitusteenust füüsilisest isikust ettevõtjana või võlaõigusliku lepingu alusel.”;

35) paragrahvi 24 lõike 2 teises lauses asendatakse sõna „kutsevaliku” sõnadega „ettevalmistava õppe”;

36) paragrahvi 24 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „16-aastasele” tekstiosaga „18-aastasele” ja tekstiosa „6 lõike 5 ja” tekstiosaga „6² lõigete 1 ja 3 ning”;

37) paragrahvi 24 lõike 3 punktis 6 asendatakse tekstiosa „ta on 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ega” sõnadega „ta ei”;

38) paragrahvi 24 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Tasemeõppes osalemise toetuse suurus ühes kuus on 50% kuu töötasu alammäärast, mis on kehtestatud eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel.”;

39) paragrahvi 24 lõiget 11 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Toetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.”;

40) paragrahvi 26 lõike 3 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „arendamiseks” sõnadega „tasemeeksamiks ettevalmistaval eesti keele täienduskoolitusel”;

41) paragrahvi 26 lõike 6 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „uusi” sõnadega „teadmisi ja”;

42) paragrahvi 26 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Koolitustoetust makstakse, kui koolituse korraldaja on täienduskoolitusasutus või täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud juhul muu täienduskoolituse pakkuja (edaspidi koos koolitusasutus). Kui koolitustoetust taotletakse eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistavaks eesti keele täienduskoolituseks, peab täienduskoolitusasutusel olema tegevusluba asjaomasel keeleoskustasemel eesti keele täienduskoolituse läbiviimiseks.”;

43) paragrahvi 26 lõike 16 punktides 1 ja 2 asendatakse sõna „koolitaja” sõnaga „koolitusasutus” vastavas käändes;

44) paragrahvi 26 lõige 17 sõnastatakse järgmiselt:

„(17) Töötukassa keeldub koolitustoetuse andmisest või tunnistab koolitustoetuse andmise otsuse kehtetuks, kui tööandja on taotluses märgitud koolitusasutus, samuti siis, kui selgub, et tööandjaks oleva koolitustoetust taotleva juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse või hallatava asutuse juht või isik, kellele kuulub vähemalt 50% tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on:
1) koolitusasutuse juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses või talle kuulub vähemalt 50% koolitusasutusest;
2) füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev koolitusasutus või koolituse lektor, õppejõud, juhendaja või muus sarnases rollis (edaspidi lektor) või
3) punktis 1 või 2 nimetatud isiku abikaasa, vanem või laps või neid seob ühine majapidamine.”;

45) paragrahv 31 tunnistatakse kehtetuks;

46) paragrahvi 32 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „, võla- ja sõltuvusnõustamist” sõnadega „ja võlanõustamist”;

47) paragrahvi 32 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

48) paragrahvi 39 lõigetest 1 ja 3 jäetakse välja sõnad „tervisest tuleneva takistusega”;

49) paragrahvi 39 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Töötukassa võib toetatud töölerakendamise teenuse osutamiseks sõlmida teenuseosutajaga halduslepingu.”;

50) paragrahvi 41 lõikes 1 asendatakse sõnad „liikumist tööturule” sõnadega „tööle asumist”;

51) paragrahvi 41 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Palgatoetust makstakse, kui tööandja võtab tööle töötu, kes on olnud tööta 365 päeva viimase 450 päeva jooksul.”;

52) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 3¹ ja 3² järgmises sõnastuses:

„(3¹) Palgatoetust makstakse, kui tööandja võtab tööle töötu, kes on olnud tööta 180 päeva viimase 225 päeva jooksul ja kes on:
1) kuni 29-aastane (kaasa arvatud);
2) 55-aastane või vanem;
3) töötuna arvele võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud või
4) tervisest tuleneva takistusega.

(3²) Lõigetes 3 ja 3¹ nimetatud tööta olemiseks loetakse perioodi, kui isik ei olnud hõivatud järgmiste tegevustega:
1) töötamine töölepingu või töövõtu-, käsundus- või teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses olemine, välja arvatud ajutine töötamine tööturumeetmete seaduse § 11 tähenduses;
2) ettevõtluskonto omamine ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses;
3) ametis olemine Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanema või linnapeana, osavalla või linnaosavanemana;
4) sõltumatu isikuna avalik-õigusliku ameti pidamine;
5) äriühingu juhatuse liikmeks, prokuristiks, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanikuks, välismaa äriühingu filiaali juhatajaks või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juhiks olemine;
6) juriidilise isiku tulumaksuseaduse §-s 9 nimetatud juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olemine, kui juhtimis- või kontrollorgani liige sai selle eest tasu;
7) füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud olemine;
8) füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses abikaasa või registreeritud elukaaslasena osalemine;
9) õppimine õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes;
10) viibimine ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses;
11) Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga abikaasa või registreeritud elukaaslasena kaasas olemine, kui talle maksti abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu välisteenistuse seaduse § 67 alusel.”;

53) paragrahvi 41 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõikes 3” tekstiosaga „lõikes 3 või 3¹”;

54) paragrahvi 41 lõige 4¹ sõnastatakse järgmiselt:

„(4¹) Tööandja saab sama inimese tööle võtmisel uuesti palgatoetust taotleda, kui lõikes 6 nimetatud halduslepingu lõppemisest selle inimesega seonduvalt on möödunud vähemalt viis aastat.”;

55) paragrahvi 41 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Palgatoetust ei maksta, kui töötu on või on 36 kuu jooksul enne palgatoetuse taotlemist olnud eraõigusliku juriidilise isiku, kuhu teda tahetakse tööle võtta, juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses või prokurist või usaldusühingu või täisühingu osanik või kui talle kuulub või on 36 kuu jooksul enne palgatoetuse avalduse esitamist kuulunud sellest eraõiguslikust juriidilisest isikust rohkem kui 50%.”;

56) paragrahvi 41 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Töötukassa sõlmib palgatoetuse maksmiseks tööandjaga halduslepingu 12 kuuks. Alla üheaastase tähtajalise töösuhte korral sõlmitakse haldusleping töölepingu kehtivuse ajaks.”;

57) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 8¹ järgmises sõnastuses:

„(8¹) Palgatoetust makstakse kalendrikuude eest, millal töötukassa andmekogu andmete kohaselt on inimesele välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.”;

58) paragrahvi 41 lõiked 9–11 sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Palgatoetust makstakse kuue kuu eest lõigetes 3 ja 3¹ nimetatud inimese tööle asumisest arvates, kuid mitte pikema aja jooksul kui 12 kuud halduslepingu kehtivuse algusest arvates.

(10) Tähtajaliselt tööle võtmisel makstakse palgatoetust töösuhte poole tähtaja eest, kuid mitte pikema aja eest kui kuus kuud halduslepingu kehtivuse algusest arvates ning mitte pikema aja jooksul kui 12 kuud halduslepingu kehtivuse algusest arvates.

(11) Töötukassa nõuab tööandjalt palgatoetuse täies ulatuses tagasi, kui töösuhe lõpetatakse enne kuue kuu möödumist töösuhte algusest või alla üheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse enne poole nimetatud tähtaja möödumist ja töösuhte lõpetamise aluseks on:
1) töölepingu seaduse § 79 või
2) töölepingu seaduse § 89 lõige 1 või sama paragrahvi lõike 2 punkt 1.”;

59) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

„(12) Töötukassa nõuab tööandjalt palgatoetuse tagasi osaliselt, kui töösuhe lõpetatakse lõikes 6 nimetatud halduslepingu kehtivuse ajal pärast kuue kuu möödumist töösuhte algusest või alla üheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse pärast poole töösuhte tähtaja möödumist ja töösuhte lõpetamise aluseks on:
1) töölepingu seaduse § 79 või
2) töölepingu seaduse § 89 lõige 1 või sama paragrahvi lõike 2 punkt 1.

(13) Lõikes 12 nimetatud osalise tagasinõude korral arvutatakse tagasinõude suurus, jagades väljamakstud palgatoetuse summa lõikes 6 nimetatud halduslepingu tähtajaga, arvutatult päevades, ning korrutades päevade arvuga, mille võrra töösuhe kestis halduslepingu tähtajast vähem.”;

60) paragrahvi 45 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sõidu- ja majutustoetust makstakse tööturuteenusel iga osaletud päeva eest inimese elukoha ja tööturuteenuse osutamise asukoha vahemaa ning sõidu- ja majutustoetuse kilomeetri määra alusel, kuid mitte rohkem kui sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär päevas. Sõidu- ja majutustoetus arvestatakse inimese elukoha ja tööturuteenuse osutamise asukoha lühima kahekordse vahemaa alusel. Vahemaad alla 500 meetri ei arvestata. Kui teenusel osalemine algab ühel päeval ja lõpeb järgmisel päeval ning kestab katkematult üle südaöö, makstakse sõidu- ja majutustoetust ühe päeva eest.”;

61) paragrahvi 47 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Ühele ettevõtjale lõike 1 punktis 2 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi mistahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ega artikli 3 lõikes 3 riigile kehtestatud abi ülempiiri.”;

62) paragrahvi 47 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2832, 15.12.2023) alusel, tohib talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse (EL) 2023/2831, komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 ja komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kumuleerida nimetatud määrustes sätestatud tingimustel.”;

63) paragrahvi 48 lõiget 4 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) paragrahvi 19 lõigetes 4 ja 5 nimetatud tegevusi.”;

64) paragrahvi 48 lõike 4¹ sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „21.4.3.4” tekstiosaga „21.4.3.1”;

65) paragrahvi 48 lõikes 5 asendatakse arv „5” arvuga „6” ja arv „7585” arvuga „12 949”;

66) paragrahvi 48 lõige 5¹ sõnastatakse järgmiselt:

„(5¹) Toetuse andmine panustab lõike 4¹ punktis 1 nimetatud tegevusega projektispetsiifilise väljundnäitaja „pikaajalise haiguslehe alusel töötajate tööalase rehabilitatsiooni teenuse kasutajate arv” saavutamisse. Toetuse andmise minimaalne väljundnäitaja on 594 tööalase rehabilitatsiooni teenuse kasutajat.”;

67) paragrahvi 48 lõige 6¹ tunnistatakse kehtetuks;

68) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Lõike 4 punktis 4 nimetatud töötaja roheoskuste arendamiseks antava koolitustoetuse raames annab tööandja töötukassa määratud ajal ja viisil lõigetes 5 ja 6 nimetatud näitajatesse panustamise arvestamiseks ja tagasiside kogumiseks töötukassale teenusel osaleva töötaja ees- ja perekonnanime ning isikukoodi.”;

69) paragrahvi 50 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) paragrahvi 19 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tegevuste elluviimisega seotud kulud.”;

70) paragrahvi 57 täiendatakse lõigetega 10–12 järgmises sõnastuses:

„(10) Kui töötukassa otsustab tööturuteenuste osutamise enne 1. jaanuari 2026. a, jätkatakse tööturuteenuste osutamist kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras.

(11) Paragrahvi 24 lõiget 11 kohaldatakse selle 1. jaanuaril 2026. a jõustunud redaktsioonis ka inimeste suhtes, kellele tasemeõppes osalemise toetus on määratud enne 1. jaanuari 2026. a.

(12) Kui tööandja on enne 1. jaanuari 2026. a § 26 lõike 3 punktis 3 nimetatud koolitustoetust taotlenud töötaja eesti keele oskuse arendamiseks koolitusel, mis ei ole tasemeeksamiks ettevalmistav eesti keele koolitus, ja töötukassa ei ole koolitustoetuse maksmist enne 1. jaanuari 2026. a otsustanud, tehakse otsus ja makstakse koolitustoetust kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras.”;

71) paragrahvi 57 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:

„(13) Paragrahvi 41 lõikes 4¹ sätestatud viie aasta pikkust piirangut kohaldatakse ka tööandjale, kes on sama töötaja eest palgatoetust saanud enne 1. juulit 2026. a.

(14) Kui tööandja taotleb §-s 41 nimetatud palgatoetust enne 1. juulit 2026. a ja töötukassa ei ole palgatoetuse maksmist enne 1. juulit 2026. a otsustanud, tehakse otsus ja makstakse palgatoetust kuni 30. juunini 2026. a kehtinud tingimustel ja korras.”.

§ 2.  Määruse jõustumine

(1) Määruse § 1 punktid 9–22, 24–34, 36–49, 63, 69 ja 70 jõustuvad 1. jaanuaril 2026. a.

(2) Määruse § 1 punktid 50–59 ja 71 jõustuvad 1. juulil 2026. a.

(3) Määruse § 1 punkt 35 jõustub 1. septembril 2026. a.