HALDUSÕIGUSLiiklus ja transport

HALDUSÕIGUSMerendus

ERAÕIGUSAsjaõigus

Teksti suurus:

Laeva asjaõigusseadus (lühend - LAÕS)

Sisukord

Laeva asjaõigusseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:

Laeva asjaõigusseadus

Vastu võetud 11.03.1998
RT I 1998, 30, 409
jõustumine 01.07.1998

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
17.06.1998RT I 1998, 59, 94110.07.1998
20.06.2000RT I 2000, 55, 36512.07.2000
14.03.2001RT I 2001, 34, 18610.04.2001
06.06.2001RT I 2001, 56, 33607.07.2001
14.11.2001RT I 2001, 93, 56501.02.2002
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
15.06.2005RT I 2005, 39, 30801.01.2006
26.01.2006RT I 2006, 7, 4204.02.2006
10.12.2008RT I 2008, 59, 33001.01.2009
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulil jõus olevast redaktsioonist ministrite ametinimetused.

I. osa ÜLDOSA 

§ 1. Seaduse rakendusala

 (1) Käesolev seadus kehtib Eesti kohtu juures asuvasse laevakinnistusraamatusse kantud laevade ja ehitatavate laevade (kinnistatud laev) kohta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Asjaõiguste tekkimine, muutmine ja lõppemine kinnistatud laevale toimub vastavalt käesolevale seadusele.

 (3) Merivõlgade tekkimine ja lõppemine toimub vastavalt käesolevale seadusele ja rahvusvahelisele konventsioonile, millega Eesti on ühinenud, sõltumata sellest, kas merivõlaga tagatud nõue on suunatud kinnistatud või kinnistamata laeva vastu.

 (4) Nii kinnistatud kui ka kinnistamata laeva arestimine merinõude ja hagi tagamiseks toimub vastavalt käesolevale seadusele ja rahvusvahelisele konventsioonile, millega Eesti on ühinenud.

§ 2. Laev ja laeva päraldis

 (1) Laev on sihtotstarbeliselt kasutatav piisava suurusega ujuvvahend, mis on mõeldud vees või vee peal liikumiseks ja seejuures inimeste või asjade kandmiseks või muuks otstarbeks ning on selleks võimeline.

 (2) Laeva päraldis määratakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse päraldise sätetest lähtudes Kahtluse korral loetakse asi päraldiseks, kui see on kantud laevainventari nimekirja.

 (3) Laeva päraldiste hulka kuuluvad laeva tehniline dokumentatsioon ja muud laeva kasutamiseks vajalikud dokumendid.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 3. Laeva koormamine piiratud asjaõigusega

  Laeva võib koormata kasutusvaldusega ja laevahüpoteegiga.

§ 4. Laevakinnistusraamat

 (1) Laevakinnistusraamat koosneb laevade ja ehitatavate laevade registrist ning seda peetakse kinnistatud laevade ja nendega seotud asjaõiguste kohta.

 (2) Laevakinnistusraamatut peetakse vastavalt käesolevale seadusele ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadusele (RT I 1998, 23, 321).

§ 5. Laevakinnistusraamatu avalikkus

  Laevakinnistusraamat on avalik. Keegi ei või end vabandada laevakinnistusraamatu kannete mitteteadmisega.

§ 6. Laevakinnistusraamatu õigsuse eeldamine

 (1) Eeldatakse, et isikul, kelle kasuks on laevakinnistusraamatusse kantud asjaõigus või õigus asjaõigusele, on sellele õigus. Kui kinnistatud asjaõigus on kustutatud, siis eeldatakse, et seda ei ole enam olemas.

 (2) Võlausaldaja ei saa nõuet tõendades tugineda sellele, et tema nimele on laevakinnistusraamatusse kantud laevahüpoteek.

§ 7. Laevakinnistusraamatu avalik usaldatavus

 (1) Isiku suhtes, kes on õigustoimingu kaudu heauskselt omandanud laeva, laevahüpoteegi, õiguse laevahüpoteegile või kasutusvalduse laevale, loetakse laevakinnistusraamatu sisu, niivõrd kui viimane puudutab neid õigusi, õigeks.

 (2) Kui õigustatud isikule on laevakinnistusraamatusse kantud õiguse käsutamise piirang, on see piirang õiguse saaja suhtes siduv, kui ta tuleneb laevakinnistusraamatust või on saajale teada.

 (3) Kui õiguse saamiseks on vaja teha kanne laevakinnistusraamatusse, siis loetakse õiguse saaja piirangust teada saanuks kande tegemise taotluse esitamise ajal või, kui kokkulepe saavutatakse hiljem, kokkuleppe saavutamise ajal.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõige 1 kehtib vastavalt sellele, kas isiku kasuks, kelle suhtes on laevakinnistusraamatusse tehtud kanne, tehakse sooritus või sõlmitakse tema ja kolmanda isiku vahel tehing, mis sisaldab käsutuse kinnistatud õiguse üle ja ei lange käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu alla.

§ 8. Asjaõiguse kehtivus

 (1) Kui asjaõiguse tekkimiseks on vaja kannet laevakinnistusraamatus, kehtib õigus asjaõigusena tingimusel, et see on laevakinnistusraamatusse kantud.

 (2) Kande piirides võib asjaõiguse sisu täpsemaks piiritlemiseks viidata kinnistamise aluseks olnud dokumentidele.

II. osa OMANDI TEKKIMINE JA LÕPPEMINE LAEVALE 

§ 9. Omandi tekkimine laevale

  Omandi tekkimiseks laevale on vaja notariaalselt tõestatud kokkulepet omandi ülemineku kohta ja kannet laevakinnistusraamatus. Omandi ülemineku kokkulepe võib olla lihtkirjalik, kui laev kaotab omandi ülemineku tõttu õiguse kanda Eesti riigilippu.

§ 10. Kasu ja kahju omandi üleminekul

  Kui omand laevale või laevaosale läheb üle reisi ajal, kannab kestva reisi kahju või saab kasu omandaja, kui pooled pole kokku leppinud teisiti.

§ 11. Päraldis laeva omandamisel

 (1) Laeva omandamisel muutub omandaja ka päraldise omanikuks, kui see kuulus võõrandajale. Võõrandamine ei laiene sellele laeva päraldisele, mille osas pooled on kokku leppinud teisiti.

 (2) Kui laeva omandaja saab oma valdusse päraldise, mis ei kuulu võõrandajale, kohaldatakse asjaõigusseaduse § 95. Heausksuse kindlakstegemisel on määrav aeg, millal omandaja sai valduse laevale.

§ 12. Laeva omandamine laevakinnistusraamatu kande igamisega

 (1) Kui isik on kantud laevakinnistusraamatusse laeva omanikuna seadusliku aluseta, muutub ta omanikuks, kui ta on laeva endale kuuluva asjana katkematult ja heauskselt vallanud kümme aastat.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja arvutamisel kohaldatakse vallasasja igamise sätteid.

§ 13. Laeva omandamine igamisega

 (1) Kui isik on laeva katkematult ja heauskselt vallanud kümme aastat, võib ta kohtu kaudu nõuda enda kandmist laeva omanikuna laevakinnistusraamatusse.

 (2) Kui laevakinnistusraamatusse on kantud omanik, siis on kande tegemine võimalik juhul, kui omanik on surnud või teadmata kadunud ning laevakinnistusraamatusse ei ole kümne aasta jooksul tehtud kandeid, milleks on vaja omaniku nõusolekut.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja arvutamisel kohaldatakse vallasasja igamise sätteid.

 (4) Pärast kande tegemise nõude esitamist määrab kohus üleskutsemenetluses tähtaja vastuväidete esitamiseks ning avaldab asjakohase kuulutuse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui ettenähtud tähtajal vastuväiteid ei esitata või kui need lükatakse tagasi, teeb kohus määruse, mille alusel kantakse nõude esitaja omanikuna laevakinnistusraamatusse.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 14. Loobumine omandist laevale

 (1) Isik võib loobuda omandist laevale.

 (2) Loobumiseks esitab omanik kohtule notariaalselt kinnitatud avalduse, mille alusel kantakse loobumine laevakinnistusraamatusse.

 (3) Laev, mille omandist on loobutud, läheb riigi omandisse. Riik muutub omanikuks seeläbi, et ta kantakse omanikuna laevakinnistusraamatusse.

 (4) Riik võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kande tegemise eeltingimuseks seada nõude, et laevaomandist loobuja peab enda kanda võtma loobutud laeva omandist tulenenud kohustused.

III. osa LAEVA KOORMAMINE PIIRATUD ASJAÕIGUSEGA 

1. peatükk LAEVAHÜPOTEEK 

1. jagu Laevahüpoteegi mõiste ja tekkimine 

§ 15. Laevahüpoteegi mõiste

 (1) Laeva võib laevahüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks laevahüpoteek on seatud (hüpoteegipidaja), on õigus laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud laeva arvel.

 (2) Osa laevast (laevaosa) võib koormata eraldi laevahüpoteegiga, kui see on kaasomaniku osa. Osa kaasomaniku osast ei või laevahüpoteegiga koormata.

 (3) Laevahüpoteek ei eelda tagatavat nõuet.

§ 16. Ühishüpoteek

 (1) Kui nõue on tagatud laevahüpoteegiga mitmel laeval või mitmel laevaosal, siis võib nõude rahuldada iga laeva või laeva iga osa arvel (ühishüpoteek).

 (2) Hüpoteegipidaja võib jagada nõude summa üksikute laevade või laeva üksikute osade vahel nii, et iga laev või iga laevaosa vastutab ainult talle ettenähtud osas. Jagamiseks on vaja hüpoteegipidaja notariaalselt tõestatud avaldust ja kannet laevakinnistusraamatus.

 (3) Kui ühishüpoteek on koormatud kolmanda isiku õigusega, siis on jagamiseks vaja tema notariaalselt kinnitatud nõusolekut.

§ 17. Osahüpoteek

 (1) Laevahüpoteegi võib jagada osadeks.

 (2) Laevahüpoteegi jagamisel osadeks on vaja teha kanne laevakinnistusraamatusse. Kanne tehakse hüpoteegipidaja notariaalselt tõestatud avalduse alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 (3) Kui laevahüpoteek on koormatud kolmanda isiku õigusega, on laevahüpoteegi jagamiseks vaja tema notariaalselt kinnitatud nõusolekut.

 (4) Osahüpoteegid asuvad jagatud laevahüpoteegi järjekohal.

 (5) Osahüpoteegid on omavahel võrdsed ja asuvad samal järjekohal, kui seadusest või kandest ei tulene teisiti.

§ 18. Omanikuhüpoteek

  Laeva omanik võib laevahüpoteegi seada enda kasuks.

§ 19. Laevahüpoteegi tekkimine

 (1) Laevahüpoteek tekib kande tegemisega laevakinnistusraamatusse.

 (2) Hüpoteegi kandmiseks laevakinnistusraamatusse on vaja omaniku ja hüpoteegipidaja notariaalselt tõestatud kokkulepet hüpoteegi seadmise kohta.

§ 20. Laevahüpoteegi kanne

  Laevahüpoteegi kanne peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) hüpoteegipidaja;
 2) laevahüpoteegi rahaline suurus;
3)--4)
[Kehtetud – RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
 5) laevahüpoteegi liik, kui on tegemist ühishüpoteegiga.

2. jagu Järjekoht 

§ 21. Laevahüpoteegi järjekoht

  Kui laev on koormatud mitme laevahüpoteegiga, määrab nende järjekoha kannete tegemise ajaline järgnevus põhimõttel, et varem sissekantud laevahüpoteek asub eespool.

§ 22. Järjekoha muutmine

 (1) Järjekohta võib muuta tagasiastuva ja etteastuva laevahüpoteegi pidaja notariaalselt tõestatud kokkuleppel. Järjekoha muutmiseks tehakse sellekohane kanne laevakinnistusraamatusse.

 (2) Kui tagasiastuv laevahüpoteek on koormatud kolmanda isiku õigusega, siis on järjekoha muutmiseks vaja ka tema notariaalselt kinnitatud nõusolekut.

 (3) Järjekoha muutmine ei või kahjustada omaniku õigusi ega õigust, mille järjekoht on tagasiastuva ja etteastuva õiguse vahel.

3. jagu Laeva omaniku ja hüpoteegipidaja õigused 

§ 23. Koormatud laeva omaniku õigused

  Laevahüpoteegiga koormatud laeva omanikul on õigus koormatud laeva vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud laeva väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena.

§ 24. Hüpoteegipidaja õigused laeva väärtuse vähenemise ärahoidmiseks

 (1) Kui koormatud laeva väärtus väheneb omaniku tegevuse tagajärjel, on hüpoteegipidajal õigus nõuda, et laeva omanik edasise kahjuliku tegevuse lõpetaks.

 (2) Hüpoteegipidaja võib koormatud laeva väärtuse vähenemise ärahoidmiseks võtta kohtuotsuse alusel vajalikke meetmeid. Hüpoteegipidaja võib meetmeid võtta ka kohtuotsuseta, kui viivitamisega oluliselt väheneks koormatud laeva väärtus.

 (3) Hüpoteegipidajal on õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meetmetega seotud kulutuste hüvitamist.

§ 25. Hüpoteegipidaja õigused laeva väärtuse vähenemisel

 (1) Kui eeldatakse koormatud laeva väärtuse vähenemist või kui see on juba toimunud, võib hüpoteegipidaja laeva omanikult nõuda endise olukorra taastamist või täiendavat tagatist.

 (2) Kui laeva omanik hüpoteegipidaja nõudel endist olukorda ei taasta ega anna täiendavat tagatist, võib hüpoteegipidaja nõuda laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist ulatuses, mille võrra koormatud laeva väärtus on vähenenud. Hüpoteegipidaja peab nõude täitmiseks andma vähemalt ühekuulise tähtaja.

 (3) Kui omanik ei ole süüdi koormatud laeva väärtuse vähenemises, võib hüpoteegipidaja nõuda täiendavat tagatist või võla osalist tasumist ulatuses, milles laeva omanikule on väärtuse vähenemine hüvitatud.

§ 26. Päraldiste väärtuse vähendamine

  Koormatud laeva päraldiste väärtuse vähendamine või korrapärase majandamise nõuete vastane eemaldamine laevast annab hüpoteegipidajale samad õigused nagu laeva väärtuse vähenemise korral.

§ 27. Hüpoteegipidaja õigus takistada kolmanda isiku tegevust

  Kui kolmanda isiku laeva halvendava tegevuse tagajärjel tekib oht laevahüpoteegiga koormatud laevale, siis on hüpoteegipidajal õigus nõuda kolmandalt isikult sellise tegevuse lõpetamist.

§ 28. Koormatud laeva käsutamine

 (1) Laeva omaniku loobumine õigusest laevahüpoteegiga koormatud laeva võõrandada või täiendavalt koormata on kehtetu.

 (2) Kui pärast laevahüpoteegi seadmist on samale laevale seatud kasutusvaldus õigustatud hüpoteegipidaja nõusolekuta, eelistatakse laevahüpoteeki hiljem seatud kasutusvaldusele. Kasutusvaldus kustutatakse ulatuses, milles see kahjustab laevahüpoteegi teostamist.

4. jagu Laevahüpoteegi ulatus 

§ 29. Laevahüpoteegi ulatus päraldisele

 (1) Laevahüpoteek laieneb laeva päraldisele, välja arvatud juhul, kui päraldis ei ole laeva omaniku omandis.

 (2) Laevahüpoteegi alt vabaneb päraldis, mis on päraldisele iseloomulikud omadused kaotanud korrapärase majandustegevuse käigus enne selle arestimist sundtäitmiseks.

 (3) Asi ei lakka olemast laeva päraldis selle ajutisel lahutamisel peaasjaks olevast laevast.

§ 30. Laevahüpoteegi ulatus kindlustushüvitisele

 (1) Kui laeva omanik või keegi teine kindlustusvõtja on laeva kindlustanud omaniku arvel, siis laieneb laevahüpoteek ka kindlustushüvitise nõudele.

 (2) Kindlustusandja võib kindlustushüvitise kindlustusvõtjale välja maksta hüpoteegipidajate kirjalikul nõusolekul.

 (3) Kindlustusandja võib kindlustushüvitise kindlustusvõtjale välja maksta ka juhul, kui kindlustusvõtja või kindlustusandja on hüpoteegipidajale viivitamata teatanud kindlustusjuhtumist ja teatamisest on möödunud kaks nädalat ning hüpoteegipidaja ei ole avaldanud soovi kasutada oma laevahüpoteegist tulenevaid õigusi.

 (4) Kindlustusandja ei või tugineda asjaolule, et ta ei olnud teadlik laevakinnistusraamatusse kantud laevahüpoteegist.

 (5) Kindlustusandja vabaneb kohustustest hüpoteegipidaja ees, kui kindlustushüvitis on välja makstud käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid järgides.

§ 31. Kindlustushüvitise väljamaksmine hüpoteegipidajast sõltumata

 (1) Hüpoteegipidaja ei saa takistada kindlustushüvitise väljamaksmist, kui kindlustusvõtja kohustub seda kasutama laeva taastamiseks ning tõendab laeva taastamise võimalikkust ja otstarbekust.

 (2) Kindlustusandja kohustused loetakse täidetuks, kui laev on taastatud.

§ 32. Kindlustusandja teatamiskohustus

 (1) Käesolevas paragrahvis sätestatu kehtib kindlustusandja kohta vaid juhul, kui hüpoteegipidaja on kindlustusandjale laevahüpoteegist teatanud.

 (2) Kindlustusandja peab hüpoteegipidajale viivitamatult teatama kindlustusmakse tasumata jätmisest ja kindlustusvõtjale määratud täiendavast kindlustusmakse tasumise tähtajast.

 (3) Kindlustuslepingu ennetähtaegne lõpetamine või mis tahes alusel muutmine ei jõustu hüpoteegipidaja suhtes enne kahe nädala möödumist sellest hüpoteegipidajale teatamisest, arvestades tavalist kirja kohaletoimetamise aega. Pooled võivad kokku leppida teisiti.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu ei kehti kindlustussuhte lõpetamisel kindlustusmakse tasumata jätmise tõttu, kui kindlustusandja on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teatamiskohustuse ja andnud sellega hüpoteegipidajale võimaluse tasuda kindlustusmakse kindlustusvõtja asemel.

§ 33. Teatamise kord

 (1) Kindlustusandja ja hüpoteegipidaja vahelised teated edastatakse tähitud kirjaga või antakse üle allkirja vastu.

 (2) Kui hüpoteegipidaja asukoht või elukoht ei ole teada, loetakse kindlustusandjapoolne teatamiskohustus täidetuks tähitud kirja saatmisega hüpoteegipidaja poolt viimati näidatud aadressil.

§ 34. Kindlustusandja täiendavad kohustused

 (1) Kui kindlustusandja vabaneb kindlustushüvitise maksmise kohustusest kindlustusvõtja ees viimase käitumise tõttu, säilib sellest sõltumata kindlustushüvitise maksmise kohustus hüpoteegipidaja ees. Kindlustushüvitise maksmise kohustus hüpoteegipidaja ees säilib ka juhul, kui kindlustusandja pärast kindlustusjuhtumit loobub kindlustuslepingust.

 (2) Kindlustusandja vabaneb kindlustushüvitise maksmise kohustusest täielikult, kui:
 1) kindlustusmakse ei ole tasutud määratud tähtajal;
 2) laev on alustanud reisi mittemerekõlblikus olukorras või adekvaatselt varustamata või mehitamata;
 3) laev on kõrvale kaldunud kindlaksmääratud sõidupiirkonnast.

§ 35. Laevahüpoteegi üleminek kindlustusandjale

 (1) Kindlustusandjal on õigus nõuda laevahüpoteegi kandmist tema nimele niivõrd, kuivõrd ta rahuldab hüpoteegipidaja nõude.

 (2) Kindlustusandjal on õigus nõuda hüpoteegipidajalt dokumente laevahüpoteegi kandmiseks enda nimele.

 (3) Kindlustusandja ei tohi kasutada temale üleläinud laevahüpoteegist tulenevaid õigusi nii, et see kahjustaks hüpoteegipidaja huve, kelle nõue on osaliselt rahuldatud, või nende hüpoteegipidajate huve, kelle suhtes kindlustusandja kohustus on säilinud.

§ 36. Kindlustusmakse tasumine hüpoteegipidaja poolt

  Kindlustusandja on kohustatud hüpoteegipidajalt vastu võtma tasumisele kuuluvaid kindlustusmakseid ja teisi kindlustuslepingu järgi maksmisele kuuluvaid summasid.

5. jagu Nõuete rahuldamine laevahüpoteegist 

§ 37. Nõuete ulatus

  Laevahüpoteegiga on hüpoteegisumma ulatuses tagatud nõue, sellelt nõudelt kolme aasta jooksul enne laeva müümist sundenampakkumisel või pankroti väljakuulutamist välja maksmata intressid, samuti viivis ja võla sissenõudmise kulutused, hüpoteegipidaja poolt laeva eest tasutud kindlustuspreemia ning kindlustuslepingust tulenev muu tasutud summa ja muud kõrvalnõuded.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 38. Laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamine

 (1) Hüpoteegipidaja võib nõuda laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist ja koormatud laeva omanik võib võla tasuda pärast nõude tähtpäeva saabumist.

 (2) Laevahüpoteegiga tagatud tähtajatu nõude rahuldamise korral võib hüpoteegipidaja nõuda võla tasumist ja omanik võib võla tasuda pärast seda, kui laeva omanikule või hüpoteegipidajale etteteatamisest on möödunud seaduses sätestatud tähtaeg. Ette teatada võib nii laeva omanik kui ka hüpoteegipidaja. Pooled võivad etteteatamistähtaja suhtes kokku leppida teisiti. Kokkulepe tuleb kanda laevakinnistusraamatusse.

§ 39. Omaniku õigused hüpoteegipidaja nõude rahuldamisel

 (1) Omanik võib hüpoteegipidaja nõude vastu kasutada vastuväiteid, mis on võlgnikul.

 (2) Omanik võib keelduda hüpoteegipidaja nõude rahuldamisest seni, kuni võlgnikul on õigus vaidlustada võlasuhete aluseks olev tehing. Samasugune õigus on omanikul ka seni, kuni hüpoteegipidajal on õigus tasaarvelduse kaudu rahuldada oma nõue võlgniku vastu.

 (3) Omaniku õigus vastu väita ei kao seetõttu, et võlgnik on vastuväidetest loobunud.

§ 40. Laevahüpoteegi üleminek omanikule

 (1) Kui laevahüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud laeva igakordne omanik nõuda laevahüpoteegi kustutamist või kandmist enda nimele.

 (2) Kui laevahüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse osaliselt, võib koormatud laeva igakordne omanik nõuda rahuldatud nõude ulatuses laevahüpoteegi kustutamist või kandmist enda nimele. Üleläinud laevahüpoteegist tulenevaid õigusi kasutades ei tohi kahjustada esialgse hüpoteegipidaja huve.

 (3) Kui omanik on rahuldanud hüpoteegipidaja nõude võlgniku asemel, läheb nõue rahuldatud ulatuses temale üle, kui omaniku ja võlgniku vahelisest õigussuhtest ei tulene teisiti.

 (4) Omanik võib hüpoteegipidaja nõude rahuldamise korral nõuda hüpoteegipidajalt dokumente, mis on vajalikud laevahüpoteegi kandmiseks tema nimele.

§ 41. Eeldatav omanik

  Laevahüpoteegist tuleneva õiguse teostamisel loetakse hüpoteegipidaja suhtes omanikuks see, kes on omanikuna laevakinnistusraamatusse kantud. Omanikul, kes ei ole laevakinnistusraamatusse kantud, säilib õigus esitada vastuväiteid laevahüpoteegile.

§ 42. Hüpoteegipidaja nõude rahuldamine kolmanda isiku poolt

 (1) Kui hüpoteegipidaja soovib nõude rahuldamist laevast, siis on igal isikul, kellel on sundtäitmise tõttu oht kaotada õigus laevahüpoteegiga hõlmatud laevale või asjadele, õigus hüpoteegipidaja nõue rahuldada, sealhulgas deponeerimise või tasaarvelduse teel. Samasugune õigus on laeva või päraldise valdajal, kui tal on sundtäitmise tõttu oht kaotada valdus.

 (2) Nõue läheb kolmandale isikule üle ulatuses, milles kolmas isik rahuldas hüpoteegipidaja nõude võlgniku asemel. Kolmas isik võib nõuda ka samas ulatuses laevahüpoteegi kandmist enda nimele. Kolmas isik ei tohi temale üleläinud nõudest ja laevahüpoteegist või selle osast tulenevaid õigusi kasutades kahjustada esialgse hüpoteegipidaja huve.

 (3) Kolmas isik võib hüpoteegipidaja nõude rahuldamise korral nõuda hüpoteegipidajalt dokumente, mis on vajalikud laevahüpoteegi kandmiseks enda nimele.

§ 43. Nõude rahuldamine laevahüpoteegist

 (1) Kui laevahüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus rahuldada nõue laevahüpoteegist.

 (2) Ühislaevahüpoteegi puhul võib hüpoteegipidaja rahuldada nõude igast laevast tervikuna või laeva igast osast tervikuna.

 (3) Hüpoteegipidaja saab rahuldada nõude ainult sundenampakkumise teel.

 (4) Kokkulepe, mille kohaselt hüpoteegipidaja omandab koormatud laeva laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, on kehtetu.

§ 44. Hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekord

 (1) Laevahüpoteegiga tagatud nõuded rahuldatakse vastavalt nende järjekohtadele.

 (2) Järgneval järjekohal asuv laevahüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse pärast eelneval järjekohal asuva nõude rahuldamist.

 (3) Ühel ja samal järjekohal asuvad laevahüpoteegiga tagatud nõuded rahuldatakse ühel ajal ja võrdeliselt nõuete suurusega, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

6. jagu Laevahüpoteegi üleminek ja lõppemine 

§ 45. Laevahüpoteegi käsutamine

  Laevahüpoteeki võib käsutada, sealhulgas pantida või võõrandada, ainult kinnistusraamatusse kantud hüpoteegipidaja.

§ 46. Laevahüpoteegi üleandmine

  Hüpoteegi üleandmiseks on vaja omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekut ja kannet laevakinnistusraamatus.

§ 47. Vastuväidete säilimine

  Vastuväidet, mis laeva omanikul on laevahüpoteegi vastu tulenevalt tema ja senise hüpoteegipidaja vahelisest õigussuhtest, võib kasutada ka uue hüpoteegipidaja vastu, sealhulgas laevakinnistusraamatu avaliku usaldatavuse põhimõttest tulenevalt.

§ 48. Laevahüpoteegi lõppemine

  Laevahüpoteek lõpeb kande kustutamisega laevakinnistusraamatust.

§ 49. Laevahüpoteegi lõppemine sundtäitmisel

  Laevahüpoteek kustutatakse, kui hüpoteegipidaja nõue on sundenampakkumise teel täielikult või osaliselt rahuldatud.

§ 50. Laevahüpoteegist loobumine

 (1) Kui hüpoteegipidaja laevahüpoteegist loobub, omandab selle laeva omanik. Laevahüpoteegist loobumiseks esitab hüpoteegipidaja kohtule notariaalselt tõestatud avalduse, mille alusel tehakse kanne laevakinnistusraamatusse.

 (2) Kui hüpoteegipidaja loobub laevahüpoteegist osaliselt, omandab omanik laevahüpoteegi vastava osa. Omanikule üleläinud osahüpoteegist tulenevaid õigusi kasutades ei tohi kahjustada hüpoteegipidaja huve.

 (3) Kui laevahüpoteek on koormatud kolmanda isiku õigusega, siis on loobumiseks vaja tema notariaalselt kinnitatud nõusolekut.

§ 51. Laevahüpoteegi lõppemise tagajärjed

  Pärast laevahüpoteegi kustutamist astuvad sellest järgmistel järjekohtadel asuvad laevahüpoteegid ette, kui seadusest või laevakinnistusraamatu kandest ei tulene teisiti.

§ 52. Laevahüpoteegist loobumise tagajärjed

  Kui hüpoteegipidaja loobub laevahüpoteegist või loovutab laevahüpoteegist tuleneva eesõiguse mõnele teisele laevahüpoteegile, vabaneb võlgnik kohustisest ulatuses, milles ta oleks ilma hüpoteegipidaja sellise käsutuseta saanud nõuda hüvitist laevahüpoteegist vastavalt käesoleva seaduse §-le 54.

§ 53. Kustutamisnõude tagamine

  Laevakinnistusraamatusse võib teha märke, millega tagatakse laeva omaniku poolt kolmanda isiku ees võetud kohustus kustutada laevahüpoteek, kui omanik selle omandab.

§ 54. Laevahüpoteegi üleminek võlgnikule

 (1) Kui võlgnik rahuldab hüpoteegipidaja nõude ja tal on õigus seetõttu nõuda laeva omanikult või endiselt omanikult hüvitist, siis on tal õigus nõuda ka samas osas laevahüpoteegi kandmist enda nimele, tagamaks hüvitusnõuet.

 (2) Kui võlgnik võib nõuda ainult osalist hüvitamist ja sellest tulenevalt on ta omandanud osahüpoteegi, siis on temale üleläinud laevahüpoteegil eesõigus laeva omanikule üleläinud osahüpoteegi ees.

 (3) Kui võlgnik rahuldab hüpoteegipidaja nõude osaliselt ja ta on omandanud osahüpoteegi, siis on eesõigus hüpoteegipidajale jääval osahüpoteegil.

 (4) Hüpoteegipidaja nõue loetakse rahuldatuks ka vastava võlakohustise poolte kokkulangemisel.

 (5) Kui võlgnik rahuldas hüpoteegipidaja nõude, võib ta nõuda, et hüpoteegipidaja väljastaks talle vajalikud dokumendid laevahüpoteegi kandmiseks tema nimele.

§ 55. Võlgnikule sundtäitmisest teatamata jätmise tagajärjed

  Kui hüpoteegipidaja on algatanud laevast nõude rahuldamiseks sundtäitmise menetluse võlgnikule teatamata ja kui võlgnikul on nõude rahuldamise korral õigus nõuda omanikult hüvitist, siis on võlgnikul täitemenetlusest kõrvalejäämise tõttu õigus keelduda hüpoteegipidaja nõude rahuldamisest ulatuses, milles ta on kandnud kahju teatamata jätmise tõttu.

§ 56. Omaniku õigus nõuda laevahüpoteegist loobumist

  Kui omanikul on püsiv vastuväide, mille tõttu hüpoteegipidajal ei ole võimalik laevahüpoteegiga tagatud nõuet laevast rahuldada, siis võib omanik nõuda, et hüpoteegipidaja loobuks laevahüpoteegist.

§ 57. Omanikuhüpoteegi kustutamine hüpoteegipidaja nõudel

 (1) Kui laevahüpoteegi ning koormatud laeva omanikuks saab üks ja sama isik, võib sama või tagapool asuva järjekohaga hüpoteegi pidaja nõuda sellise laevahüpoteegi kustutamist.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei kehti käesoleva seaduse § 18 alusel seatud laevahüpoteegi kohta.

§ 58. [Kehtetu – RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 59. Laevahüpoteegi lõpetamine laeva omaniku nõudel hüpoteegisumma deponeerimisega

 (1) Koormatud laeva omanik võib nõuda laevahüpoteegi lõpetamist kohtu korras üleskutsemenetluses, kui hüpoteegipidaja asukohta ei teata ning kui omanikul on õigus nõude rahuldamisele ja ta deponeerib kogu hüpoteegisumma.

 (2) [Kehtetu – RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

 (3) Laevahüpoteegi lõpetamise kohtumääruse jõustumise korral loetakse hüpoteegipidaja nõuded hüpoteegisumma ulatuses rahuldatuks ja laevahüpoteek kustutatakse.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

 (4) Hüpoteegipidajal on õigus deponeeritud raha kätte saada viie aasta jooksul, arvates laevahüpoteegi lõppenuks kuulutamise päevast. Kui hüpoteegipidaja ei ole selle tähtaja jooksul raha välja võtnud, on laeva omanikul õigus see tagasi saada.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 60. Ühishüpoteegi üleminek võlgnikule

 (1) Kui ühishüpoteegiga tagatavat nõuet ei teki või kui see rahuldatakse täielikult või osaliselt või kui hüpoteegipidaja ühishüpoteegist loobub, on omanikel õigus nõuda laevahüpoteegi kandmist nende nimele ühiselt. Igal omanikul eraldi on õigus nõuda laevahüpoteegi vastava osa kandmist enda nimele.

 (2) Iga omanik saab nõuda laevahüpoteegi sellist osa, mis vastab tema laeva või laevaosa väärtusele, kui omanikevahelisest suhtest ei tulene teisiti.

 (3) Kui ühishüpoteegiga tagatav nõue rahuldatakse osaliselt, on hüpoteegipidajale jääval osahüpoteegil eesõigus laeva omaniku nimele kantud osahüpoteegi ees.

 (4) Omanikul on õigus nõuda hüpoteegipidajalt dokumentide väljastamist, mis on vajalikud laevahüpoteegi kandmiseks omaniku või omanike nimele.

§ 61. Hüpoteegipidaja nõude rahuldamine ühe omaniku poolt ühishüpoteegi korral

 (1) Kui üks ühishüpoteegiga koormatud laeva või laevaosa omanik rahuldab hüpoteegipidaja nõude ning seetõttu nõue kustub, siis on sellel omanikul õigus nõuda tema laeva või laevaosa koormava ühishüpoteegi enda nimele kandmist.

 (2) Kui omanik, kes on hüpoteegipidaja nõude rahuldanud, võib nõuda teistelt omanikelt või endistelt omanikelt hüvitist, siis on tal õigus nõuda sellise omaniku laeval või laevaosal lasuva laevahüpoteegi kandmist enda nimele hüvitusnõude ulatuses.

 (3) Kui hüpoteegipidaja nõue rahuldatakse osaliselt, on hüpoteegipidajale jääval laevahüpoteegil eesõigus omanikule üleläinud osahüpoteegi ees ja vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 üleläinud osahüpoteegi ees.

 (4) Nõude rahuldamisena omaniku poolt käsitatakse ka juhtumit, kui hüpoteegipidaja ja omanik on üks ja sama isik.

 (5) Kui hüpoteegipidaja nõue rahuldatakse sundenampakkumise teel ühest ühishüpoteegiga koormatud laevast või laevaosast, kohaldatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut.

 (6) Laeva või laevaosa omanikul on õigus nõuda hüpoteegipidajalt dokumentide väljastamist, mis on vajalikud laevahüpoteegi kandmiseks omaniku nimele.

§ 62. Ühishüpoteegi üleminek võlgnikule

  Kui laevale või laevaosale on seatud ühishüpoteek ja ilmnevad käesoleva seaduse §-s 54 sätestatud asjaolud ning võlgnik võib nõuda koormatud laeva või laevaosa omanikult või endiselt omanikult hüvitist, saab ta nõuda laevahüpoteegi kandmist enda nimele ainult sellel laeval või laevaosal. Ülejäänud laevadel ühishüpoteek kustutatakse ja nende laevade või laevaosade omanikel ei ole õigust nõuda osahüpoteegi kandmist enda nimele.

§ 63. Ühishüpoteegi ülemineku piirang

  Kui hüpoteegipidaja loobub ühishüpoteegiga koormatud laevade puhul laevahüpoteegist ainult ühe laeva või laevaosa suhtes, ei ole selle laeva või laevaosa omanikul õigust nõuda laevahüpoteegi kandmist enda nimele.

7. jagu Ehitatavale laevale seatud laevahüpoteek 

§ 64. Ehitatavale laevale seatud laevahüpoteegi ulatus

 (1) Laevahüpoteek laieneb ehitatavale laevale igas ehitusstaadiumis.

 (2) Ehitatavale laevale seatud laevahüpoteek laieneb lisaks käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud päraldistele ka ehituskohas leiduvatele laeva ehitamiseks mõeldud ja vastavalt tähistatud ehitusdetailidele, välja arvatud detailid, mis ei kuulu ehitatava laeva omanikule.

§ 65. Ehitatavale laevale seatud laevahüpoteegi ulatus kindlustushüvitisele

  Ehitatavale laevale seatud laevahüpoteek laieneb kindlustushüvitise nõudele ainult juhul, kui omanik on ehitatava laeva eraldi kindlustanud.

§ 66. Ehitatavale laevale seatud laevahüpoteegi järjekoht

 (1) Ehitatavale laevale seatud laevahüpoteek jääb pärast laeva valmimist püsima oma senisele järjekohale.

 (2) Kui laev kantakse pärast laeva valmimist laevaregistrisse, kantakse sinna üle ka laevahüpoteek samale järjekohale, kus see oli ehitatavate laevade registris.

2. peatükk KOHTULIK LAEVAHÜPOTEEK 

§ 67. Kohtulik laevahüpoteek

 (1) Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses laevahüpoteegi, mis peab olema laevakinnistusraamatusse kantud kohtuliku laevahüpoteegina.

 (2) Kui haginõuet ei aruta laevakinnistusraamatut pidav kohus, seab laevahüpoteegi laevakinnistusraamatut pidav kohus asja arutava kohtu taotluse alusel.

 (3) Kohtuliku laevahüpoteegiga on tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 68. Laevahüpoteegi sätete kohaldamine

  Kohtulikule laevahüpoteegile kohaldatakse lisaks käesoleva seaduse §-le 67 laevahüpoteegi kohta käivaid sätteid.

3. peatükk KASUTUSVALDUS 

§ 69. Laevale seatud kasutusvaldus

  Laevale seatud kasutusvalduse suhtes rakendatakse asjaõigusseaduse kasutusvalduse sätteid.

§ 70. Kasutusvalduse järjekoht

 (1) Järjekoht kasutusvalduse ja laevahüpoteegi vahel määratakse kande tegemise ajaga. Varasemal kuupäeval sissekantud õigusel on eesõigus, samal päeval sissekantud õigustel on võrdne järjekoht. Järjekoha erinev määramine tuleb kanda laevakinnistusraamatusse.

 (2) Kasutusvalduse järjekoha muutmisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 22.

§ 71. Merelaevale kasutusvalduse seadmise piirang

  Merelaeva kasutusvaldaja peab vastama vähemalt ühele laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse §-des 1 ja 2 ettenähtud tingimusele.

IV. osa MERIVÕLG 

1. peatükk MERIVÕLA MÕISTE, TEKKIMINE JA LÕPPEMINE 

§ 72. Merivõla mõiste

 (1) Merivõlg on seaduse alusel tekkiv pant laevale seadusega sätestatud nõuete tagamiseks.

 (2) Merivõlg tekib laeva kasutamisega seotud nõude tekkimisega laeva omaniku, reederi (isik, kes laeva oma nimel kasutab) või kapteni vastu.

 (3) Merivõlga ei kanta laevakinnistusraamatusse.

§ 73. Merivõla seotus laevaga

  Merivõlg läheb laevaga kaasa selle võõrandamisel, olenemata sellest, kas omandaja teadis laeva koormatusest merivõlaga, samuti läheb merivõlg laevaga kaasa laeva registreerimise koha või lipu vahetumisel.

§ 74. Merivõlaga tagatud nõuded

 (1) Merivõlaga on tagatud järgmised nõuded:
 1) nõuded töötasule ja teistele teenistussuhetest tekkinud summadele, mis võlgnetakse kaptenile, meeskonnale ja teistele laevapere liikmetele, kaasa arvatud nimetatud isikute eest tasutavad repatrieerimiskulud ja sotsiaalkindlustusmaksed;
 2) inimelu kaotusest või kehavigastuste tekkimisest maal või veel tulenevad nõuded, mis on otseses seoses laeva kasutamisega;
 3) laeva päästetasudest tulenevad nõuded;
 4) sadamatasudest, kanalitasudest ja teistest laevateede tasudest ning lootsitasudest tulenevad nõuded;
 5) nõuded, mis tulenevad otsesest kahjust, mille on põhjustanud laeva kasutamine, välja arvatud kahju laeval olnud kaubale, konteineritele ja reisijate varale.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud kahju tekkimine ei too kaasa merivõla tekkimist, kui
 1) kahju on tekkinud seoses nafta või teiste ohtlike või mürgiste ainete transportimisega meritsi; sellise kahju korral makstakse nõude omajatele hüvitist vastavalt rahvusvahelistele konventsioonidele või seadustele, mis näevad ette vastutuse süüst olenemata või kohustusliku kindlustuse või teised nõude tagamise vahendid;
 2) kahju on tekkinud seoses tuumakütuse või tuumajäätmetega, millel on radioaktiivsed omadused või mille omadused moodustavad kombinatsiooni radioaktiivsetest ning toksilistest, plahvatusohtlikest või teistest ohtlikest omadustest.

§ 75. Merivõla lõppemine

 (1) Merivõlg käesoleva seaduse §-s 74 loetletud nõuete tagamiseks lõpeb ühe aasta möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtpäevast.

 (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud tähtaega arvestatakse alates:
 1) merivõlaga tagatud nõude omajate mahamunsterdamisest käesoleva seaduse § 74 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul;
 2) merivõlaga tagatava nõude tekkimisest käesoleva seaduse § 74 lõike 1 punktides 2 kuni 5 sätestatud juhtudel.

 (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud tähtaja kulgemine ei katke.

 (4) Tähtaeg peatub üksnes ajaks, mil laeva ei ole vastavalt seadusele lubatud arestida.

§ 76. Merivõlaga tagatud nõude üleandmine

 (1) Merivõlaga tagatud nõude üleandmine toob kaasa merivõla ülemineku nõude omandajale.

 (2) Merivõlaga tagatud nõude omajal ei ole õigust välja nõuda kindlustuslepingujärgset hüvitist.

2. peatükk NÕUETE RAHULDAMINE 

§ 77. Merivõlaga tagatud nõude järjekoht

 (1) Käesoleva seaduse §-s 74 nimetatud nõue rahuldatakse enne teisi nõudeid, sealhulgas enne laevahüpoteegiga tagatud nõuet.

 (2) Peale käesoleva seaduse §-s 74 loetletute võib seadusega kehtestada teisi merivõlaga tagatud nõudeid. Need järjestuvad pärast laevahüpoteeki, kuid neil on eesõigus kõigi ülejäänud nõuete ees.

§ 78. Merivõlaga tagatud nõuete rahuldamise järjekord

 (1) Merivõlaga tagatud nõuded rahuldatakse käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 loetletud järjekorras, välja arvatud käesoleva seaduse § 74 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõue, millel on eesõigus kõigi merivõlaga tagatud nõuete ees, mis on tekkinud enne käesoleva seaduse § 74 lõike 1 punkti 3 kohaste päästetööde teostamist.

 (2) Käesoleva seaduse § 74 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 loetletud samal järjekohal asuvad nõuded on omavahel võrdsed ja need rahuldatakse võrdeliselt.

 (3) Käesoleva seaduse § 74 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõuded rahuldatakse vastupidises järjekorras, arvestades nende tekkimise aega. Sellised nõuded loetakse tekkinuks alates vastavate päästetööde lõpetamise kuupäevast.

IV1. osa MERINÕUE JA HAGI TAGAMINE LAEVA ARESTIMISEGA 

§ 781. Merinõude mõiste

  Merinõue on nõue, mis tuleneb:
 1) laeva toimimisest tingitud varakaotusest või -kahjustusest;
 2) maal või vees laevatööga otseses seoses toimunud surmajuhtumist või kehavigastusest;
 3) päästetöödest või päästelepingutest, kaasa arvatud erikompensatsioonist keskkonnaohtliku laeva või selle kauba päästeoperatsiooni puhul;
 4) laeva tekitatud keskkonna-, rannajoone- või nendega seotud huvide kahjustamisest või kahjustamise ohust, samuti:
- kahjustamise ärahoidmise, minimeerimise või kõrvaldamise abinõude kuludest;
- sellise kahjustuse kompenseerimisest;
- keskkonna endise seisukorra taastamisest või taastamiseks ettevõetavate mõistlike abinõude kuludest;
- sellise kahjustusega seotult kolmandate isikute põhjustatud või tõenäoliselt põhjustatavast kahjust;
- muust kahjustusest, kulust või kahjust, mille laad vastab käesolevas punktis toodule;
 5) kuludest või tasudest uppunud, vrakistunud, randa kinni jooksnud või hüljatud laeva, sealhulgas laeva pardal oleva või olnu ülestõstmise, eemaldamise, taastamise, hävitamise või ohutuks muutmise ning hüljatud laeva säilitamise ja meeskonna alalhoidmise kuludest või tasudest;
 6) lepingust laeva kasutamise või prahtimise kohta, sõltumata sellekohase sätte olemasolust vastavas lepingus;
 7) lepingust kaupade või reisijate veoks laeva pardal, sõltumata sellekohase sätte olemasolust prahilepingus;
 8) laeva pardal veetavatest kaupadest (kaasa arvatud pagas) või nendest tulenevast kaotusest või kahjustusest;
 9) üldavariist;
 10) pukseerimisest, lootsimisest;
 11) laevale selle toimimise, juhtimise, säilitamise või hoolduse tagamiseks kaupade, materjalide, varustuse, kütuse, tehnika (kaasa arvatud konteinerid) tarnimisest või osutatud teenustest;
 12) laeva ehitusest, ümberehitusest, parandamisest, muutmisest või seadistamisest;
 13) sadama, kanali, doki ja muudest veetee maksudest ja tasudest;
 14) kapteni, ohvitseride ja teiste laevapere liikmete töötasudest ja muudest summadest vastavalt nende teenistusele laevas, kaasa arvatud repatrieerimise kuludest ning nende eest makstavatest sotsiaalkindlustuse maksetest;
 15) laeva ja selle omanike nimel tehtud väljamaksetest;
 16) laeva omaniku või laevapereta prahtija poolt või nende nimel laeva suhtes makstavatest kindlustuspreemiatest (sealhulgas vastastikustest kindlustusnõuetest);
 17) laeva omaniku või laevapereta prahtija poolt või nende nimel laeva suhtes makstavatest komisjoni-, vahendus- või agenditasudest;
 18) vaidlustest laeva omandiõiguse või valduse üle;
 19) vaidlustest laeva kaasomanike vahel laeva kasutamise üle;
 20) laevale seatud piiratud asjaõigusest;
 21) laeva müügilepingust tulenevatest vaidlustest.

§ 782. Laeva arestimine

 (1) Laev arestitakse käesoleva seaduse §-s 781 nimetatud merinõude alusel. Laeva arestimisele hagi tagamise abinõuna kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse hagi tagamise sätteid, arvestades käesolevas seaduses kehtestatud erisusi.

 (2) Arestida võib laeva, mille suhtes on kohtule esitatud avaldus merinõude tagamiseks, kui:
 1) merinõude tekkimise ajal laeva omanud isik on vastutav nõude eest ning ta on laeva omanik aresti seadmise hetkel;
 2) merinõude tekkimise ajal laeva laevapereta prahtinud isik on vastutav nõude eest ning ta on laeva laevapereta prahtija või laeva omanik aresti seadmise hetkel;
 3) nõue tuleneb laeva koormamisest piiratud asjaõigusega;
 4) nõue on seotud laeva omandiõiguse või valdamisega;
 5) nõue on suunatud laeva omaniku või reederi vastu ja see on tagatud merivõlaga.

 (3) Arestida võib merinõude põhjustanud laeva omaniku või seda laeva laevapereta või ajaprahi- või reisiprahilepinguga prahtinud isiku igat laeva, välja arvatud juhul, kui nõue tuleneb laeva omandiõiguse või valduse vaidlustest.

 (4) Kui laev on arestitud või ta on aresti alt vabastatud kas tagatise andmisel või muul põhjusel, ei või laeva sama hagi tagamiseks enam arestida, välja arvatud juhul, kui:
 1) antud tagatise iseloom või suurus on ebapiisav - tingimusel, et tagatise kogusumma ei ületa laeva väärtust;
 2) on ilmnenud, et käendajana endale vastutuse võtnud isik ei ole võimeline täitma võetud kohustust;
 3) hageja ei suutnud mõjuval põhjusel ära hoida laeva vabastamist arestist või muust hagi tagamise abinõust.

 (5) Laeva aresti ei kohaldata teisele sama merinõude eest vastutavale laevale, välja arvatud juhul, kui antud tagatise iseloom või suurus on ebapiisav või kui laeva aresti kohaldatakse käesoleva seaduse § 781 punktides 2 ja 3 toodud alusel.

§ 783. Aresti asendamine muu tagatisega

 (1) Piisava tagatise andmisel rahuldavas vormis võib kohus laeva arestist vabastada. Laeva ei või arestist vabastada, kui laev arestiti käesoleva seaduse § 781 punktides 18 ja 19 loetletud merinõuete tagamiseks. Sellisel juhul võib kohus lubada laeva valdajal jätkata äritegevust või muul moel laeva kasutamist laeva aresti ajal.

 (2) Kui pooled ei jõua kokkuleppele tagatise piisavuse ja vormi osas, määrab need kohus, ületamata seejuures arestitud laeva väärtust.

 (3) Taotlust aresti või muu tagatise asendamiseks ei käsitata vastutuse tunnistamisena, piiramisena ega kaitsest loobumisena

V. osa SEADUSE RAKENDAMINE 

1. peatükk TÄITEMENETLUSE SÄTTED 

§ 79. Täitemenetluse seadustiku kohaldamine

 (1) Kinnistatud laevale või merelaevale, mis kohustuslikus korras kuulub kinnistamisele, pööratakse sissenõue võlgniku kinnisvarale täitemenetluse seadustikus sissenõude pööramiseks ettenähtud sätete järgi, arvestades käesolevas seaduses kehtestatud erisusi. Laeva arestimine ja selle hoidmine toimub vallasvara arestimiseks ettenähtud sätete järgi, välja arvatud märke tegemine laevakinnistusraamatusse vastavalt täitemenetluse seadustikule.

 (2) Sissenõude pööramine kinnistamata laevale toimub võlgniku vallasvarale sissenõude pööramiseks täitemenetluse seadustikus ettenähtud sätete järgi.

 (3) Sissenõude pööramisel laevale, mis peaks olema kinnistatud laevakinnistusraamatus, rakendatakse neid kinnistatud laevade kohta käivaid täitemenetluse seadustiku sätteid, mis ei eelda kannet laevakinnistusraamatus.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 80. Sissenõude pööramine kinnistatud laevale

 (1) Sissenõude pööramine käesoleva seaduse § 79 lõikes 1 nimetatud asjadele on võimalik ainult sundenampakkumise teel, sundvalitsemine on välistatud.

 (2) Sundenampakkumine ehitatava laeva suhtes on võimalik alates selle kinnistamisest. Avalduse võib esitada enne kinnistamist.

§ 81. [Kehtetu – RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 82. [Kehtetu]

§ 83. Täitemenetluse kehtivus

  Täitemenetlus võib olla suunatud laeva valdaja vastu. Sellisel juhul kehtib täitmine ka omaniku suhtes.

§ 84. Laeva arestimise ulatus

  Laeva arestimisel ei laiene arest laeva lastile ega prahirahale.

§ 85. Arestimise akt

 (1) Arestimise aktis sisalduv laeva kirjeldus peab vastama laeva kirjeldusele laevakinnistusraamatus.

 (2) Arestimise akti vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist „justiitsminister“ sõnadega „valdkonna eest vastutav minister“. ]

 (3) Laeva arestija võtab laevalt ära laeva dokumendid.

§ 86. Hoidja määramine

  Kohus määrab laevale hoidja. Hoidja allub kohtu kontrollile ning on seotud kohtu ettekirjutustega. Hoidja ei või laeva kasutada.

§ 87. Sundenampakkumisest teatamine

 (1) Sundenampakkumisest tuleb teatada:
 1) laevaregistrile, kus laev on registreeritud;
 2) kõikidele teadaolevatele pandipidajatele;
 3) teadaolevatele merivõlaga tagatud nõude omanikele;
 4) laeva omanikule.

 (2) Sundenampakkumise teates või kuulutuses sisalduv laeva kirjeldus peab vastama laeva kirjeldusele laevakinnistusraamatus.

 (3) Enampakkumise kuulutuses sisalduv ettepanek õigustest teatamiseks peab sisaldama selgesõnalise viite merivõlaga tagatud õigustele.

 (4) Kuulutus avaldatakse täitemenetluse seadustiku § 84 lõikes 2 sätestatud korras.
[RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]

§ 88. [Kehtetu – RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 89. Omandi üleminek sundenampakkumisel

 (1) Omand kinnistatud laevale või kohustuslikus korras kinnistamisele kuuluvale laevale läheb üle alates sundenampakkumise akti jõustumisest.

 (2) Omand kinnistamata laevale läheb üle laeva valduse üleandmisest arvates.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 90. Täitemenetluse lõpetamine

  Lisaks täitemenetluse seadustikus sätestatud juhtudele on lubatud laeva täitemenetlus lõpetada juhul, kui on ilmne, et laeva lammutamise ja osade kaupa müümise korral saadakse suurem summa kui sundenampakkumisel.

§ 91. Nõuete rahuldamise järjekord

  Laevade puhul jagatakse sundenampakkumisest saadud raha järgmises järjestuses:
 1) laeva sundmüügi ja laeva arestimisega seonduvad kulud, samuti kulutused, mida riik on teinud laeva kõrvaldamiseks laevateedelt, et tagada ohutu laevaliiklus;
 2) merivõlaga tagatud nõuded;
 3) laevahüpoteegiga tagatud nõuded;
 4) muud nõuded.

§ 92. Täituri tegevus pärast sundenampakkumist

  Pärast sundenampakkumist taotleb täitur:
 1) ostja kandmist omanikuna laevakinnistusraamatusse;
 2) täitemenetlusega seotud märgete kustutamist;
 3) kannete kustutamist niivõrd, kuivõrd need ei jää vastavalt seadusele püsima;
 4) laevahüpoteegi kandmist laevakinnistusraamatusse, kui ostja ei ole ostusummat kohe maksnud.

§ 93. Sundenampakkumise tulemus

 (1) Kui laev on sundenampakkumise korras müüdud, väljastab täitur ostja nõudmisel tõendi, et laev on vaba merivõlgadest, hüpoteekidest ja muudest koormatistest.

 (2) Kui laev on sundenampakkumise korras müüdud, kustutatakse täituri poolt väljastatud tõendi alusel kõik koormatised eeldusel, et sundenampakkumisest on nõuetekohaselt teavitatud kõiki õigustatud isikuid. Ei kustutata koormatisi, millega ostja nõustub.

2. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§-d 94—97 [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 98. Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub koos laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadusega.