Teksti suurus:

Külmrelvade valmistamise, müügi, omandamise, hoidmise ja kandmise ajutise eeskirja kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1994, 64, 1092

Külmrelvade valmistamise, müügi, omandamise, hoidmise ja kandmise ajutise eeskirja kinnitamine

Vastu võetud 20.09.1994 nr 334

Vabariigi Valitsus määrab:

Kinnitada «Külmrelvade valmistamise, müügi, omandamise, hoidmise ja kandmise ajutine eeskiri» (juurde lisatud).

Peaminister Mart LAAR
Siseminister Heiki ARIKE
Riigisekretär Ülo KAEVATS

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
20. septembri 1994. a. määrusega nr. 334

Külmrelvade valmistamise, müügi, omandamise, hoidmise ja kandmise ajutine eeskiri

I Üldsätted

1. Külmrelva all mõistetakse käesolevas eeskirjas eset, mis on spetsiaalselt valmistatud või kohandatud ründeks või enesekaitseks lähivõitluses, jahipidamiseks või spordivahendiks.

2. Külmrelvaks ei loeta tööriista, majapidamiseset, uurimisega mõõtevahendit.

3. Käesolev eeskiri ei laiene kaitseväes, piirivalves, politseis, sisekaitseüksustes ja kinnipidamiskohtades kasutusel olevatele või ohvitseri varustusse kuuluvatele külmrelvadele. Nende organisatsioonide töötajad kannavad teenistusrelva vastavalt kehtestatud korrale.

II Külmrelvade valmistamine ja müük

4. Külmrelvi võib valmistada, parandada või müüa ainult isik, kellel on vastav litsents.

5. Külmrelvade valmistamise, parandamise ja müügi litsentsi annab välja Politseiamet kehtivusajaga kuni 5 aastat. Nimetatud litsentside eest võetakse kehtestatud korras riigilõivu.

6. Külmrelvi tohivad müüa ka isikud, kellel on tulirelvade müügi litsents.

7. Külmrelvi valmistavates ettevõtetes ja külmrelvi müüvates kauplustes peetakse nende üle arvestust analoogselt tulirelvade ja laskemoona arvestusega.

8. Politseiametnikel on politseiprefekti volituse alusel õigus mis tahes ajal kontrollida külmrelvi valmistavaid ja parandavaid ettevõtteid ning külmrelvi müüvaid kauplusi nende esindajate juuresolekul.

9. Külmrelvade Eestisse sisseveo ja Eestist väljaveo korra kehtestab siseminister.

III Külmrelvade omandamine, hoidmine, kandmine ja kasutamine

10. Külmrelva omandamise, hoidmise ja kandmise loa annab isiku elu- või asukoha järgse politseijaoskonna komissar või abikomissar põhistatud avalduse alusel Politseiameti poolt kehtestatud korras.

Külmrelva omandamine, hoidmine, kandmine ja edasiandmine ilma sellekohase loata on keelatud.

11. Vastava loa alusel võib omandada, hoida, kanda ja kasutada:

1) gaasipihustit (gaasiballooni) enesekaitseks kuritegeliku ründe tõrjumisel. On lubatud kasutada kuni 5-protsendilise kontsentratsiooniga närvi-, pisar- ning pipragaasi;

2) õhu-, gaasi (CO)- või vedrupüssi ja -püstolit kaliibriga üle üle 4,5 mm, ambu ja vibu ning allveepüssi üksnes sportlikuks otstarbeks. Avalikus kohas tohib neid kanda ainult pakendis või vastavas vutlaris;

3) lahtise jäigalt kinnituva teraga jahinuga ja pussi, mille tera pikkus on üle 8,5 cm, ainult majapidamise ja jahipidamise otstarbeks. Avalikus kohas tohib neid kanda ainult pakitult.

12. Lahingurelvastuse või ohvitseri varustuse hulka kuuluvat või kuulunud torke- või löögirelva (kortik, pistoda, tääk, mõõk, stilett jms.) tohib omandada ja hoida ainult kollektsioneerimise eesmärgil või mälestusesemena. Nende kandmine ja relvana kasutamine on keelatud.

13. Luba võidakse väljastada Eesti alalisele elanikule, kes on vähemalt 18 aastat vana. Mittetulundusühingute ja nende liitude (välja arvatud parteid ja erakonnad) taotlusel võidakse käesoleva eeskirja punkti 11 alapunktides 1 ja 2 nimetatud eseme omandamise, hoidmise ja kandmise luba anda ka nooremale kui 18-aasta-sele, kuid vähemalt 16-aastasele isikule. Välisriigi alalisele elanikule võidakse anda ajutine luba käesoleva eeskirja punkti 11 alapunktides 2 ja 3 nimetatud eseme omandamiseks, kandmiseks ja kasutamiseks seoses jahipidamisega või osalemisega spordivõistlustel ja treeningutel.

14. Üksikisikul on keelatud omandada, hoida, kanda ja kasutada:

1) elektrišokirelva;

2) kumminuia;

3) ambu ja vibu tõmbejõuga üle 43 kg;

4) löögi- või torkerelva, mis on maskeeritud muuks esemeks või peidetud selle sisse;

5) vedru- või raskusjõul väljaviskuva jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm ja laius alla 14% tera pikkusest või mille tera on kahelt poolt teritatud;

6) teraspiitsa, kettnuia või muud vetruva või liigendotsaga löögivahendit;

7) idamaa võitlusvahendit («nun-chaku», «suriken» jms.);

8) kasteeti, nukke või muud inimese ründamiseks valmistatud või kohandatud (teritatud, raskemaks või käepärasemaks muudetud) eset.

15. Käesoleva eeskirja või muude külmrelvi käsitlevate õigusaktide rikkumise korral on politseiprefektuuril õigus tühistada väljaantud külmrelva omandamise, hoidmise ja kandmise luba. Sel juhul võetakse külmrelv hoiule politseiprefektuuri, kusjuures hoiulevõetud külmrelva omanikul on õigus kuue kuu jooksul see relv võõrandada. Kui omanik ei ole kuue kuu jooksul relva võõrandanud, on prefektuuril õigus see müüa või hävitada.

IV Lõppsätted

16. Vaieldavatel juhtudel otsustatakse esemete kuuluvus külmrelvade hulka igal konkreetsel juhul ekspertiisiga, mille määrab Politseiamet.

17. Käesolevas eeskirjas reguleerimata küsimused lahendab siseminister oma pädevuse piires.

18. Käesoleva eeskirja nõuete rikkumise korral on Politseiametil õigus tühistada väljaantud külmrelva valmistamise, parandamise ja müügi litsents.

19. Käesoleva eeskirja nõuete rikkujad võetakse vastutusele seadusega sätestatud korras.

/otsingu_soovitused.json