Teksti suurus:

Liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.07.2011
Avaldamismärge:RT I, 31.12.2010, 3

Välja kuulutanud
Vabariigi President
23.12.2010 otsus nr 796

Liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 23.12.2010

§ 1. Liiklusseaduses (RT I 2010, 44, 261) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva seaduse §-s 69 sätestatut kohaldatakse mootorsõiduki juhile ka sõiduki juhtimisel väljaspool teed.”;

2) paragrahvi 2 punkt 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„24) kontrollija on seadusega antud pädevuse piires sõidukeid, liiklejaid ja sõitjaid kontrolliv isik, kellel on kaasas oma pädevust tõendav dokument;”;

3) paragrahvi 9 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud reguleerija ei saavuta reguleerimise eesmärki või loob oma tegevusega liiklusohu, on politseiametnikul või teeomanikul õigus tema tegevus peatada. Politseiametnikul on õigus reguleerija tegevuse peatamise korral anda reguleerimiseks volitused andnud isikule korraldus tagada mõistliku aja jooksul reguleerija asendamine käesoleva seaduse nõuetele vastava reguleerijaga.”;

4) paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Liikleja peab andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile, samuti teel töötavale sisselülitatud kollase vilkuriga sõidukile ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile. Vajaduse korral peab liikleja tee andmiseks seisma jääma.”;

5) paragrahvi 36 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Asulavälisel teel sõitjate juhuveol, mille eesmärgiks on laste vedu, kasutatavas bussis võib alla 18-aastaseid istuvaid lapsi vedada vastavalt istekohtade arvule ning seisvate laste vedu on keelatud.

(4) Sõitjateveol, mille eesmärgiks on laste vedu, kasutataval bussil peab esi- ja tagaosas olema lasterühma tunnusmärk ning peatuse ajal peavad põlema ohutuled. Bussijuht ja lasterühma saatja peavad tagama laste bussi sisenemise ja bussist väljumise ning sõidutee ületamise ohutuse.”;

6) paragrahvi 36 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Auto esiistmel ei tohi last süles hoides sõidutada. Auto, välja arvatud sõiduauto tagaistmel tohib täiskasvanud sõitjal süles olla üks alla 12-aastane laps tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja kõik autos olevad istekohad on hõivatud. Erandina tohib bussi ja trolli istmel, välja arvatud esiistmel, täiskasvanud sõitjal süles olla üks alla seitsmeaastane laps.”;

7) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale.”;

8) paragrahvi 73 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Püsiasustusega väikesaartel, Aegnal ja Naissaarel mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli eest tuleb tasuda riigilõivu.”;

9) paragrahvi 78 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Tüübikinnituse toimingute ja üksiksõiduki kinnituse eest tuleb tasuda riigilõivu.”;

10) paragrahvi 79 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ümberehitatud mootorsõiduk või selle haagis peab vastama kehtivatele tehnonõuetele.”;

11) paragrahvi 79 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Registreeritud mootorsõiduki või selle haagise ümberehitamise tingimused ning ümberehitamise loa andmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.”;

12) paragrahvi 84 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või helisignaalita, võib ametiülesannete täitmisel kõrvale kalduda käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud nõuetest, välja arvatud §-des 69 ja 70 sätestatud nõuded.”;

13) paragrahvi 92 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel on sõiduki teisaldamise õigus politseiasutusel ja kohalikul omavalitsusel.”;

14) paragrahvi 92 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Eratee omanikul on õigus nõuda sõiduki teisaldamist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel politseiasutuselt või kohalikult omavalitsuselt.”;

15) paragrahvi 92 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulud hüvitab selle juht, omanik või valdaja käesoleva paragrahvi lõike 14 alusel kehtestatud korras ja määrades. Käesoleva paragrahvi lõike 14 alusel määrade kehtestamisel tuleb arvestada, et teisaldaja või sõiduki valvega hoiukohas hoidmise ja valvamise korraldaja suudaks katta osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu ja proportsionaalse osa üldkuludest ning teeniks mõistlikku ärikasumit. Sõiduki hoiukohta või politseiasutusse toimetamisest teatatakse kohe politseile ja kirjalikult mootorsõiduki omanikule, valdajale või nende esindajale.”;

16) paragrahvi 93 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) B – auto, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja millel peale juhikoha ei ole rohkem kui kaheksa istekohta; sama auto koos kerghaagisega; sama auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kusjuures autorongi lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi; sama auto koos haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi, kusjuures autorongi lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi, kuid ei ületa 4250 kilogrammi, tingimusel et sellise auto ja haagise ühendi juhtimisõigus on saadud pärast vastava sõidueksami sooritamist;”;

17) paragrahvi 93 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) B1 – neljarattaline sõiduk, mis ei ole mopeed ning mille tühimass ei ületa 400 kilogrammi või kaubaveoks mõeldud sõidukitel 550 kilogrammi ja mille mootori netovõimsus ei ületa 15 kilovatti. Elektrisõidukitel ei arvestata tühimassi hulka akude massi;”;

18) paragrahvi 94 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik võib juhtida nii B1-alamkategooria mootorsõidukit kui ka A-kategooria sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattalist mootorsõidukit.”;

19) paragrahvi 94 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) T-kategooria mootorsõidukit ja masinrongi, mille täismass ei ületa 18 000 kilogrammi, võib juhtida ka isik, kellel on BE-kategooria autorongi, C- või D-kategooria mootorsõiduki või C1- või D1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, või isik, kellele on antud B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus enne käesoleva seaduse jõustumist.”;

20) paragrahvi 96 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Juhtimisõigust tõendatakse liiklusregistri andmete alusel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel. Kui liiklusregistri andmetel on mootorsõidukijuhi juhtimisõigus seaduse alusel peatunud, peatatud või karistuseks ära võetud, juhindutakse liiklusregistri andmetest.”;

21) paragrahvi 99 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud riigis väljaantud juhiluba kehtib sellele märgitud kehtivusajani. Kui juhiloa kehtivusperiood on pikem kui kümme aastat, tuleb see välja vahetada Eesti juhiloa vastu 24 kuu jooksul elamisõiguse saamisest või Eestisse elama asumisest arvates. Kui lõike 1 punktis 1 nimetatud juhiloa kehtivuse lõppemisest on möödunud viis aastat või kui isik ei ole 24 kuu jooksul Eestisse alaliselt elama asumisest arvates seda välja vahetanud, siis vahetatakse see Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist. Isiku Eestisse elama asumine ja elamisõiguse kehtivus tehakse kindlaks lähtudes rahvastikuregistri andmetest. Vahetatav juhiluba loovutatakse Maanteeametile.”;

22) paragrahvi 99 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud riigis väljaantud juhiluba kehtib sellele märgitud kehtivusajani. Kui lõike 1 punktis 1 nimetatud juhiloa kehtivuse lõppemisest on möödunud viis aastat, siis vahetatakse see Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist. Isiku Eestisse elama asumine ja elamisõiguse kehtivus tehakse kindlaks lähtudes rahvastikuregistri andmetest. Vahetatav juhiluba loovutatakse Maanteeametile.”;

23) paragrahvi 99 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Eestisse alaliselt elama asunud isiku käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 kohane juhiluba kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest, juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu eksamiteta. Vahetatav juhiluba loovutatakse Maanteeametile. Kui juhiluba ei ole vahetatud viie aasta jooksul sellele märgitud kehtivusaja möödumisest, siis vahetatakse juhiluba Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist. Maanteeametil on õigus nõuda rahvusvahelist juhiluba või juhiloa ametlikku tõlget.”;

24) paragrahvi 99 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Eestisse alaliselt elama asunud isiku käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohane juhiluba kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest, juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist. Vahetatav juhiluba loovutatakse Maanteeametile. Kui juhiluba ei ole vahetatud viie aasta jooksul sellele märgitud kehtivusaja möödumisest, võib Eesti juhiluba taotleda käesoleva seaduse §-s 98 sätestatud korra kohaselt.”;

25) paragrahvi 101 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Mootorsõidukijuht läbib tervisekontrolli iga kümne aasta järel juhiloa vahetamisel või järgmise tervisekontrolli tähtpäeva saabumisel. Juhul kui järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev saabub kuni kuus kuud enne juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva, siis tuleb tervisekontroll läbida hiljemalt juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva saabumisel.”;

26) paragrahvi 103 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) 21-aastane – A-kategooria mootorratas, mille mootori võimsus ületab 25 kW või erivõimsus ületab 0,16 kW/kg; A-kategooria sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattaline mootorsõiduk, mille mootori võimsus ületab 15 kilovatti; C-kategooria, D-kategooria ja D1-alamkategooria mootorsõiduk;”;

27) paragrahvi 124 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatab Maanteeamet.”;

28) paragrahvi 124 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Mootorsõiduki juhtimisõigus peatatakse, kui mootorsõidukijuhi terviseseisund ei vasta käesoleva seaduse § 101 lõike 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele.”;

29) paragrahvi 124 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul vormistab Maanteeamet juhtimisõiguse peatamise otsuse kahes eksemplaris, millest üks antakse kohe pärast otsuse allkirjastamist isikule kätte allkirja vastu otsuse teisel eksemplaril või saadetakse tähtkirjaga rahvastikuregistris registreeritud elukoha aadressile või muule teada olevale elukoha aadressile. Mootorsõiduki juhtimisõigus peatub otsuse isikule kättetoimetamise hetkel.”;

30) paragrahvi 127 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.”;

31) paragrahvi 128 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning paragrahvi täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(1) Kui isik ei ole käesoleva seaduse §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva. Ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest.

(2) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.

(3) Kui isiku juhiluba on peatatud kuueks kuuks või kauemaks või temalt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud kauemaks kui kuueks kuuks ning isik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutust tähtaegselt täitnud, on Maanteeametil õigus juhiluba kehtetuks tunnistada.”;

32) paragrahvi 151 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Jalgratturi juhilube väljastavad ja nende kohta peavad arvestust käesoleva seaduse § 150 lõikes 1 nimetatud asutused.”;

33) paragrahvi 184 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Igal isikul on õigus tasuta juurde pääseda kõikidele temaga seotud registriandmetele.”;

34) paragrahvi 184 lõiked 10, 11 ja 12 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Lihtpäring on Maanteeameti veebilehe kaudu esitatav taotlus liiklusregistrisse kantud sõiduki või veesõiduki margi, kaubandusliku nimetuse või mudeli, esmase registreerimise kuupäeva või valmistamise aasta, piirangute, juhiloa kehtivuse, juhtimisõiguse olemasolu või tehnonõuetele vastavuse kontrolli kehtivuse elektroonsete andmete väljastamiseks.

(11) Laiendatud päring on Maanteeameti veebilehe kaudu esitatav taotlus nende liiklusregistri elektroonsete andmete väljastamiseks, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 10.

(12) Liiklusregistri andmeid väljastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 10 ja 11 nimetatud päringu, muu ühekordse taotluse või Maanteeameti ja vastava isiku vahel sõlmitud lepingu alusel. Liiklusregistri andmetest dokumendi või laiendatud päringu või muu ühekordse taotluse alusel andmete, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 10, väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.”;

35) paragrahvi 188 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Viivistasu määr ei tohi ületada 31 eurot ööpäevas. Viivistasu täpsustatud määra, sealhulgas vajaduse korral selle diferentseeritud määrad, kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Viivistasu määramise aegumisele kohaldatakse maksukorralduse seaduse § 98 lõikes 2 sätestatut.”;

36) paragrahvi 189 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Viivistasu sundtäitmise aegumisele kohaldatakse maksukorralduse seaduse §-s 132 muude maksuhalduri poolt sissenõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumise kohta sätestatut. Täitmisele pööratud viivistasu sissenõue aegub, kui viivistasu ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul viivistasu otsuse tegemisest.”;

37) paragrahvi 193 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

38) paragrahvi 194 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Liiklusjärelevalve teostajale ei laiene käesoleva seaduse §-s 74 kehtestatud nõuded.”;

39) paragrahvi 196 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:

„14) kontrollida mootorsõidukite ja nende haagiste tehnonõuetele vastavust.”;

40) paragrahvi 199 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi kasutamisel tuleb järgida mõõtemetoodikat ja tootja kasutusjuhendi nõudeid. Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

41) paragrahvi 200 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 200. Sõiduki peatamine ja tehnonõuetele vastavuse kontroll liiklusjärelevalve teostamisel”;

42) paragrahvi 200 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) tsiviilvärvides alarmsõidukist sisselülitatud sinise ja punase vilkuriga või sisselülitatud sinise ja punase märgutulega, andes vajaduse korral lisaks valjuhääldi kaudu korralduse sõiduki peatamiseks.”;

43) paragrahvi 200 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatuse ja korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.”;

44) paragrahv 229 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 229. Automaatse kiirusmõõtesüsteemi mõõtmistegevuse takistamine või häirimine

Automaatse kiirusmõõtesüsteemi mõõtmistegevuse korrapärase toimimise takistamise või häirimise eest, samuti sellele kaasaaitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

45) paragrahvi 264 lõike 1 punkt 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„15) T- või R-kategooria juhiluba annab õiguse juhtida T-kategooria mootorsõidukit;”;

46) paragrahvi 264 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:

„(13) B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik võib 2016. aasta 1. jaanuarini juhtida B-kategooria mootorsõidukit koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, tingimusel et haagis on kantud enne käesoleva seaduse jõustumist liiklusregistrisse ning haagise registrimass ei ületa 750 kg.

(14) Käesoleva seaduse § 93 lõike 3 punkt 6 kehtib alates 2013. aasta 19. jaanuarist. Kuni 2013. aasta 19. jaanuarini loetakse D1-kategooria mootorsõidukiks autot, mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni 16 sõitjat, või sama auto koos kerghaagisega.”;

47) paragrahvi 266 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Autoveoseaduses (RT I 2000, 54, 346; 2010, 44, 261) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Tegevusloa taotleja või selle omaja peab vastama hea maine nõudele. Tegevusloa taotleja või selle omaja mainet peetakse heaks, kui teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest või üle ühe korra tahtliku teise astme kuriteo, karistusseadustiku §-s 423 sätestatud kuriteo, autoveoseaduse §-s 311, jäätmeseaduse §-des 1204, 1205 ja 123, liiklusseaduse §-des 202, 204, 208, 210, 213, 216, 220, 225, 244, 252, 255 ja 256, maksukorralduse seaduse §-des 1531, 1532, 154, 1541, 1552 ja 158, teeseaduse §-des 401 ja 402, tolliseaduse §-des 73–79, vedelkütuse erimärgistamise seaduse §-des 62 ja 63, vedelkütuse seaduse §-s 32 ja välismaalaste seaduse §-s 163 sätestatud väärteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Tegevusloa taotleja või selle omaja karistatuse osas võetakse arvesse ka välisriikidest saadud sellekohaseid karistusandmeid.”;

2) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest või üle ühe korra tahtliku teise astme kuriteo, karistusseadustiku §-s 423 sätestatud kuriteo, autoveoseaduse §-s 311, jäätmeseaduse §-des 1204, 1205 ja 123, liiklusseaduse §-des 202, 204, 208, 210, 213, 216, 220, 225, 244, 252, 255 ja 256, teeseaduse §-s 402 ja välismaalaste seaduse §-s 163 sätestatud väärteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Vedude eest vastutava isiku karistatuse osas võetakse arvesse ka välisriikidest saadud sellekohaseid karistusandmeid;”;”;

48) paragrahvi 281 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 1. juulil.”;

49) paragrahvi 281 lõige 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva seaduse § 9 lõiked 3 ja 5–11 jõustuvad 2012. aasta 1. jaanuaril.”;

50) paragrahvi 281 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva seaduse § 101 lõige 8 jõustub 2013. aasta 19. jaanuaril.”

§ 2. Mõõteseaduse (RT I 2004, 18, 132; 2010, 44, 261) § 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest.”

§ 3. Politsei ja piirivalve seaduses (RT I 2009, 26, 159; 2010, 41, 240) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 732 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Politseiametnik võib anda sõiduki- või maastikusõidukijuhile (edaspidi sõidukijuht) käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki või maastikusõiduki (edaspidi sõiduk) peatamiseks, kui see on vajalik ohu tõrjumiseks, korrarikkumise kõrvaldamiseks või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks.”;

2) paragrahvi 732 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui sõiduki peatamine toimub sõidukist, peab sõiduk olema värvitud alarmsõidukitele kehtiva korra kohaselt. Erandina võib sõiduki peatada tsiviilvärvides sõidukist valgusseadme abil, kasutades vajaduse korral valjuhääldit, liiklusseaduses kehtestatud korras. Sõidukist peatamise korral ei pea politseiametnik kandma vormiriietust, kui politseiametniku vormiriietuse kandmine ei ole ametiülesande olemusest või eesmärgist tulenevalt võimalik.”

§ 4. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2011. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 22 kehtib kuni 2013. aasta 18. jaanuarini.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 21 jõustub 2013. aasta 19. jaanuaril.

(4) Käesoleva seaduse § 1 punkt 26 kehtib kuni 2013. aasta 18. jaanuarini.

(5) Käesoleva seaduse § 1 punkt 48 jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Ene Ergma
Riigikogu esimees