HALDUSÕIGUSLiiklus ja transport

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Autoveoseadus (lühend - AutoVS)

Autoveoseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:11.03.2012
Avaldamismärge:RT I, 31.12.2010, 7

Autoveoseadus1

Vastu võetud 07.06.2000
RT I 2000, 54, 346
jõustunud vastavalt §-le 36.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
21.03.2002RT I 2002, 32, 19018.04.2002
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002
20.11.2003RT I 2002, 102, 60101.01.2003
17.12.2003RT I 2003, 88, 59101.01.2004
14.04.2004RT I 2004, 30, 20507.05.2004
20.04.2006RT I 2006, 21, 16201.06.2006
16.10.2008RT I 2008, 47, 26201.01.2009
26.11.2009RT I 2009, 62, 40501.01.2010
27.01.2010RT I 2010, 9, 4108.03.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011, jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
17.06.2010RT I 2010, 44, 26101.01.2011, jõustumisaeg muudetud 01.07.2011
16.12.2010RT I, 30.12.2010, 201.01.2011
23.12.2010RT I, 31.12.2010, 301.07.2011, osaliselt 01.01.2011

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolevas seaduses sätestatakse riigisisese ja rahvusvahelise autoveo, sealhulgas autojuhi ametikoolituse korraldamise alused.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

 (2) Käesolev seadus ei reguleeri kaitsejõudude ja välisesinduste sõidukite autoveo korraldust.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2. Mõisted

  Käesolevas seaduses on kasutatud mõisteid järgmises tähenduses:
 1) autovedu – sõitjate või veose kohaletoimetamine selleks ettenähtud ja kehtestatud korras registreeritud sõidukiga. Autovedu hõlmab ka sõitjate või veoseta sõiduki liikumist;
 2) tasuline autovedu – sõitjate või veose kohaletoimetamine, mille eest vedaja saab tasu mis tahes vormis;
 3) oma kulul korraldatav autovedu – sõitjate või veose kohaletoimetamine, mille eest vedaja tasu ei saa;
 4) riigisisene autovedu – sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires;
 5) rahvusvaheline autovedu – sõitjate või veose kohaletoimetamine riigipiiri ületades;
 6) vedaja – autoveo tegevusluba omav äriseadustikus nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud isik, oma kulul korraldatava autoveo puhul ka kohalik omavalitsusüksus.

2. peatükk TASULINE AUTOVEDU 

§ 3. Üldsätted

 (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse veose tasulise veo korral, mida korraldatakse vedaja omandis oleva või rendile võetud auto või autorongiga, mille täismass ületab 3500 kilogrammi.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

 (2) Sõitjate tasulist autovedu reguleerib ühistranspordiseadus. Sõitjate tasulist autovedu reguleeritakse ka käesoleva seaduse §-des 21, 27 ja 28 nimetatud juhtudel.
[RT I 2004, 30, 205 - jõust. 07.05.2004]

§ 4. Ühenduse tegevusluba ja selle kinnitatud ärakiri ning tasulise riigisisese autoveo tegevusluba ja sõidukikaart

 (1) Tasulise autoveo korraldamiseks peavad vedajal olema ühenduse tegevusluba või tasulise riigisisese autoveo tegevusluba (edaspidi riigisisene tegevusluba) ning iga kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri või riigisisese autoveo sõidukikaart.

 (2) Ühenduse tegevusluba on dokument, mis tuleneb nõukogu määruse (EMÜ) nr 881/92 turulepääsu kohta sellise ühenduses toimuva kaupade autoveo puhul, mille algus- või lõpp-punkt asub liikmesriigi territooriumil või mis läbib ühe või mitme liikmesriigi territooriumi (EÜT L 95, 9.04.1992, lk 1–7), artiklist 3 ja tõendab selle omaja õigust korraldada rahvusvahelist autovedu tasu eest.

 (3) Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri on dokument, mis tuleneb nõukogu määruse (EMÜ) nr 881/92 artiklist 5 ja tõendab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühenduse tegevusloa omaja õigust kasutada ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirjale kantud sõidukit ühenduse tegevusloaga lubatud autoveol.

 (4) Riigisisene tegevusluba on dokument, mis tõendab selle omaja õigust korraldada riigisisest autovedu tasu eest.

 (5) Riigisisese autoveo sõidukikaart on dokument, mis tõendab riigisisese tegevusloa omaja õigust kasutada riigisisese autoveo sõidukikaardile kantud sõidukit riigisisese tegevusloaga lubatud autoveol.

 (6) Ühenduse tegevusluba annab õiguse korraldada ka riigisisest autovedu tasu eest ning taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud riigisisese autoveo sõidukikaarti.

 (7) Ühenduse ja riigisisese tegevusloata (edaspidi mõlemad koos tasulise autoveo tegevusluba) ning ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirjata ja riigisisese autoveo sõidukikaardita (edaspidi mõlemad koos sõidukikaart) võib korraldada vedusid, millel veo iseloomust ja pikkusest tingituna ei ole autoveoturul olulist tähtsust.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud vedude loetelu kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

§ 5. Tasulise autoveo tegevusloa taotlejale ja selle omajale esitatavad nõuded

 (1) Tegevusloa taotleja ja selle omaja majandusseisund peab vastama käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud nõuetele.

 (2) Tegevusloa taotleja või selle omaja peab määrama vedude eest vastutava isiku, kes korraldab vedaja veoteenuste osutamist ja vastab käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud nõuetele. Vedaja võib määrata mitu vedude eest vastutavat isikut. Vedude eest vastutav isik võib olla ka füüsilisest isikust vedaja ise.

 (3) Vedude eest vastutava isiku vahetumise korral peab tegevusloa omaja määrama uue vastutava isiku ja teavitama sellest tegevusloa andjat 30 kalendripäeva jooksul, esitades ühtlasi käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud dokumendid isiku määramise ja ametialase pädevuse kohta.

 (4) Tegevusloa omaja võib ajutiselt, kuid mitte üle kuue kuu, tegutseda vedude eest vastutava isikuta, kui selle põhjus on nimetatud isiku pikaajaline töövõimetus või surm.

 (5) Tegevusloa taotleja või selle omaja peab vastama hea maine nõudele. Tegevusloa taotleja või selle omaja mainet peetakse heaks, kui teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest või üle ühe korra tahtliku teise astme kuriteo, karistusseadustiku §-s 423 sätestatud kuriteo, autoveoseaduse §-s 311, jäätmeseaduse §-des 1204, 1205 ja 123, liiklusseaduse §-des 202, 204, 208, 210, 213, 216, 220, 225, 244 252, 255 ja 256, maksukorralduse seaduse §-des 1531, 1532, 154, 1541, 1552 ja 158, teeseaduse §-des 401 ja 402, tolliseaduse §-des 73–79, vedelkütuse erimärgistamise seaduse §-des 62 ja 63, vedelkütuse seaduse §-s 32 ja välismaalaste seaduse §-s 163 sätestatud väärteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Tegevusloa taotleja või selle omaja karistatuse osas võetakse arvesse ka välisriikidest saadud sellekohaseid karistusandmeid.
[RT I 2010, 44, 261 - jõust. 01.07.2011]

 (6) Ühenduse tegevusloa taotlejal peab olema vähemalt kaheaastane riigisisese tasulise autoveo kogemus, mida ta tõendab riigisisese tegevusloaga.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

§ 6. Tasulise autoveo tegevusloa taotleja ja selle omaja majandusseisund
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

 (1) Tegevusloa taotleja või selle omaja majandusseisund on nõuetele vastav, kui ta käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud andmetele tuginedes tõestab, et tal on ettevõtluse alustamiseks ja vedude nõuetekohaseks korraldamiseks vajalik rahaline seis.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

 (2) Rahalise seisu hindamisel võetakse aluseks raamatupidamise aastaaruanded.

 (3) Raamatupidamise aastaaruannete puudumise korral võetakse aluseks:
 1) raha pangakontol ja muud rahalised vahendid ning võlad ja laenud;
 2) majandustegevuse stabiilsuse tagamiseks ettenähtud vara ja muu vara;
 3) sõidukite, kinnistute, seadmete ja varustuse ostukulud või esimesed sissemaksed ning käibekapital ja muud kulud.

 (4) Tegevusloa omajal peab esimese sõiduki kohta, millele ta taotleb sõidukikaarti või millele see kaart on juba antud, olema vara vähemalt 9000 euro väärtuses, iga järgmise sõiduki korral on see summa vähemalt 5000 eurot. Vara olemasolu tõendamiseks esitab tegevusloa omaja sõidukikaardi andjale järgmised dokumendid:
[RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011]
 1) juriidilisest isikust vedaja esitab oma vara ja kohustuste viimase poolaasta või aasta kinnitatud seisu ja raamatupidamise seaduse § 14 lõikes 3 toodud näitajate korral vandeaudiitori aruande viimase aasta kohta. Samal eesmärgil võib sõidukikaardi andja tunnustada või tõendusena nõuda panga või muu asjakohaste volitustega asutuse kinnitust või tõendit kas garantiikirjana või muul samaväärsel viisil antud kinnituse või tõendina;
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]
 2) füüsilisest isikust vedaja esitab panga või muu asjakohaste volitustega asutuse kinnituse või tõendi kas garantiikirjana või muul samaväärsel viisil antud kinnituse või tõendina. Samal eesmärgil võib vedaja esitada oma vara ja kohustuste viimase poolaasta või aasta kinnitatud seisu ja raamatupidamise seaduse § 14 lõikes 3 toodud näitajate korral vandeaudiitori aruande viimase aasta kohta.
[RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]

§ 7. Vedude eest vastutav isik

 (1) Vedude eest vastutav isik peab olema teovõimeline hea mainega isik. Isik peab olema ametialaselt pädev korraldama veosevedu ning ta on vastutav tegevusloa omaja juures veokorralduse ning veokorraldusega seotud majandustegevuse, töökorralduse, töötasustamise, tollikorralduse, töö- ja puhkeaja nõuete täitmise, liiklusohutuse, sõidukiohutuse ja keskkonnakaitse eest.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

 (11) Isik võib olla vedude eest vastutavaks isikuks ainult ühe vedaja juures.
[RT I 2004, 30, 205 - jõust. 07.05.2004]

 (2) Vedude eest vastutava isiku mainet peetakse heaks, kui:
 1) [kehtetu - RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]
 2) teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest või üle ühe korra tahtliku teise astme kuriteo, karistusseadustiku §-s 423 sätestatud kuriteo, autoveoseaduse §-s 311, jäätmeseaduse §-des 1204, 1205 ja 123, liiklusseaduse §-des 202, 204, 208, 210, 213, 216, 220, 225, 244 252, 255 ja 256, teeseaduse §-s 402 ja välismaalaste seaduse §-s 163 sätestatud väärteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Vedude eest vastutava isiku karistatuse osas võetakse arvesse ka välisriikidest saadud sellekohaseid karistusandmeid;
[RT I 2010, 44, 261 - jõust. 01.07.2011]
 3) ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud rikkumisi, mille eest on vedajat karistatud, või kui vedaja vastav karistatus on kustunud;
[RT I 2004, 30, 205 - jõust. 07.05.2004]
 4) ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud autoveo tegevusloa kehtetuks tunnistamist või kui nimetatud kehtetuks tunnistamisest on möödunud üle viie aasta;
 5) ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud vedajale tegevusloa andja poolt rohkem kui kahe ettekirjutuse tegemist või kui viimase ettekirjutuse tegemisest on möödunud üle ühe aasta.

 (3) Vedude eest vastutavat isikut peetakse ametialaselt pädevaks, kui ta on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tunnustatud õppeasutuses läbinud vedude eest vastutava isiku koolituskursuse ja sooritanud kursuse kirjaliku lõpueksami.

 (4) Vedude eest vastutava isiku koolituskursust ei pea läbima isik, kes on vähemalt viis aastat olnud vedaja autoveo korraldaja ja on sooritanud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud koolituskursuse kirjaliku lõpueksami.

 (5) Vedude eest vastutava isiku koolituskursust ei ole vaja läbida ega lõpueksamit sooritada isikul, kellel on kõrgkoolidiplom erialal, mis tõendab piisavaid teadmisi koolituskursuse õppekavas loetletud ainetes.

 (6) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kinnitab vedude eest vastutava isiku kvalifikatsiooninõuded, koolituskursuse õppekava, koolitustunnistuse vormi ning kõrgkoolide ja nendes ettevalmistatavate erialade loetelu, mille lõpetajale antud kõrgkoolidiplom vastab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule.

3. peatükk OMA KULUL KORRALDATAV AUTOVEDU 

§ 8. Üldsätted

  Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse oma kulul korraldatavale sõitjateveole autoga, milles koos juhikohaga on üle üheksa istekoha, ja oma kulul korraldatavale veoseveole auto või autorongiga, mille täismass ületab 3500 kilogrammi.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

§ 81. Oma kulul autoveo korraldamiseks esitatavad nõuded

 (1) Oma kulul sõitjate- või veoseveo korraldamiseks peab vedaja täitma järgmisi nõudeid:
 1) autovedu on vedaja kõrvaltegevus;
 2) sõitjaid või veost vedav sõiduk on vedaja omandis või vedaja on sõiduki kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse või kasutuslepingu alusel;
 3) veol kasutatava sõiduki juht on vedaja töötaja või vedaja ise.

 (2) Oma kulul veoseveo korraldamiseks peab vedaja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele täitma ka järgmisi nõudeid:
 1) veos on vedaja omandis või vedaja on selle müünud, ostnud, rendile andnud, rendile võtnud või tootnud või on seda töödelnud või parandanud;
 2) veost paigutatakse ümber ettevõttes või väljaspool ettevõtet enda vajaduseks.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

§ 9. Oma kulul korraldatava autoveo tegevusluba ja sõidukikaart

 (1) Oma kulul korraldatavaks riigisiseseks autoveoks ei pea vedajal olema tegevusluba ega sõidukikaarti.

 (2) Oma kulul korraldatavaks rahvusvaheliseks autoveoks peavad vedajal olema tegevusluba ja iga kasutatava mootorsõiduki kohta sõidukikaart.

 (3) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusluba on dokument, mis tõendab tegevusloa omaja õigust korraldada rahvusvahelist autovedu oma kulul.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

 (4) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo sõidukikaart on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegevusloa alusel antav dokument, mis tõendab tegevusloa omaja õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit tegevusloaga lubatud autoveol.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

 (5) Rahvusvahelist autovedu võib oma kulul korraldada ka sõidukiga, mille kasutajale on antud ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

 (6) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusloaga ei või korraldada tasulist vedu ega vedu, mis ei vasta käesoleva seaduse § 81 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

§ 10. Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusloa taotlejale ja selle omajale esitatavad nõuded
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

 (1) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusloa taotleja peab taotlemisavalduses kinnitama, et ta korraldab vedu ainult oma kulul, ja nimetama tegevusala, millega veod on seotud.

 (2) Tegevusloa taotleja peab tõendama ja selle omaja tagama, et:
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]
 1) autovedu moodustab ainult osa ettevõtja tegevusest, kusjuures veokulud kaetakse muu äritegevuse arvel ja arveid veoteenuse osutamise eest ei väljastata;
[RT I 2004, 30, 205 - jõust. 07.05.2004]
 2) autovedu ei ole tema kui ettevõtja põhitegevus, vaid üksnes toetab seda.

 (3) Tegevusloa andja võib enne selle andmist nõuda tegevusloa taotlejalt nende dokumentide esitamist, mis tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele vastavust.

4. peatükk KOMBINEERITUD VEDU 

§ 11. Üldsätted

 (1) Käesolevas seaduses mõistetakse kombineeritud veona veose rahvusvahelist kohaletoimetamist autoga, vedukiga või vedukita poolhaagisega, auto vahetatava kerega või vähemalt 6,096 m (20 jala) pikkuse konteineriga, kui vedaja kasutab veo alg- või lõppetapil maanteed ning ülejäänud etappidel raudtee- või mereveoteenust sama saatedokumendi alusel. Raudtee- ja mereveoetapi algpunkti ja lõpp-punkti vaheline kaugus otsejoones mõõdetuna peab olema üle 100 kilomeetri.

 (2) Kombineeritud veo algetapp on teelõik veose pealelaadimise kohast kuni ümberlaadimiseks sobiva lähima raudteejaama või meresadamani ning lõppetapp on teelõik veose ümberlaadimiseks sobivast lähimast raudteejaamast või meresadamast mahalaadimiskohani.

 (3) Mereveo korral ei tohi kombineeritud veo alg- või lõppetapi teelõigu pikkus peale- või mahalaadimise meresadamast otsejoones mõõdetuna ületada 150 kilomeetrit.

§ 12. Kombineeritud veo korraldamine

 (1) Kui kombineeritud veo puhul korraldab veose saatja veo algetapil vedu käesoleva seaduse § 81 lõigete 1 ja 2 kohaselt oma kulul, ei ole nimetatud sätetega vastuolus veose saaja õigus toimetada veos veo lõppetapil sihtkohta oma kulul. Veose saaja peab kasutama autot, mis on tema omandis või mille ta on võtnud rendile ning mida juhib tema töötaja või veose saaja ise.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

 (2) Rahvusvahelise kokkuleppe alusel võib kombineeritud autovedu korraldava vedaja vabastada käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtud veoloa nõudest.

 (3) Kombineeritud veol kasutatavas saatedokumendis peavad olema märgitud raudteeveoga seotud peale- ja mahalaadimise raudteejaamad või mereveoga seotud peale- ja mahalaadimise sadamad. Pärast veo lõppemist teeb raudteejaama või sadama esindaja saatedokumenti sellekohase kande.

 (4) Kombineeritud veol kasutatavate sõidukite maksusoodustused sätestatakse maksuseadustes.

5. peatükk AUTOVEO TEGEVUSLOA JA SÕIDUKIKAARDI TAOTLEMINE NING ANDMINE 

§ 13. Autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi taotlemine

 (1) Tegevusloa taotleja esitab tegevusloa andjale järgmised dokumendid:
 1) avaldus;
 2) põhikiri või ühinguleping, välja arvatud äriregistrisse kantud ettevõtja puhul;
 3) tasulise autoveo tegevusloa taotlemiseks käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 või 3 nimetatud rahalist seisu iseloomustavad dokumendid, kui rahalist seisu iseloomustavad andmed ei ole äriregistri andmebaasist elektroonselt kättesaadavad;
 4) vedude eest vastutava isiku määramist kinnitav dokument, millele on kantud või lisatud vedude eest vastutava isiku kirjalik nõusolek vastutavaks isikuks määramise kohta, välja arvatud juhul, kui vedude eest vastutav isik on füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu juhatuse ainuliige;
 5) vedude eest vastutava isiku ametialast pädevust tõendav dokument;
 6) ühenduse tegevusloa taotlemiseks vähemalt kaheaastast riigisisese tasulise autoveo kogemust tõendav riigisisene tegevusluba, kui asjaomased andmed ei ole vedajate andmebaasist elektroonselt kättesaadavad.

 (2) Sõidukikaarti saab taotleda mootorsõidukile, mis on kantud liiklusregistrisse ja läbinud nõutava tehnoülevaatuse. Sõidukikaardi taotleja peab olema mootorsõiduki omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse või kasutuslepingu alusel (edaspidi kasutaja).

 (3) Sõidukikaardi taotleja esitab sõidukikaardi andjale järgmised dokumendid:
 1) avaldus;
 2) tegevusluba;
 3) käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud vara olemasolu tõendavad dokumendid, kui vara olemasolu tõendavad andmed ei ole äriregistri andmebaasist elektroonselt kättesaadavad, välja arvatud oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo puhul;
 4) mootorsõiduki registreerimise tunnistus või selle ärakiri;
 5) mootorsõiduki kasutusleping, kui taotleja ei ole sõiduki omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse alusel.

 (4) Tegevusloa ja sõidukikaardi andjale esitatud dokumente ei avaldata kolmandatele isikutele, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

 (5) Tegevusloa, ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja või sõidukikaardi saamiseks peab taotleja tasuma riigilõivu, välja arvatud juhul, kui nimetatud dokumendi andja on mittetulundusühing.

 (6) Kui tegevusloa või sõidukikaardi saamiseks esitatud dokumentides on puudusi, määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtajaks peatub taotluse läbivaatamiseks sätestatud tähtaeg.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

§ 14. Autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi andja

 (1) Tegevusloa ja sõidukikaardi annab taotlejale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vabariigi Valitsuse otsusega võib nimetatud dokumente andma volitada mittetulundusühingu. Sellekohase halduslepingu sõlmib majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

 (2) Kui tegevusluba ja sõidukikaarti andma on volitatud mittetulundusühing, on mittetulundusühingul õigus võtta tegevusloa ja sõidukikaardi väljastamise eest tasu, mille suurus ei ületa riigiasutuse poolt vastava tegevusloa ja sõidukikaardi väljastamise eest võetavat riigilõivu määra.
[RT I 2004, 30, 205 - jõust. 07.05.2004]

 (3) Tegevusloa ja sõidukikaardi andjal on õigus tegevusloa kehtivuse ajal kontrollida tegevusloa omaja vastavust käesoleva seaduse § 5 või 10 nõuetele. Tegevusloa omaja peab kontrollimist võimaldama.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

§ 15. Autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi taotluse läbivaatamine

 (1) Tegevusloa andja kontrollib taotleja esitatud andmeid äriregistrisse kantud ettevõtja puhul äriregistrist või seaduse alusel teise registrisse kantud isiku puhul sellest registrist, samuti karistusregistrist ja välisriikidest edastatud karistusandmetest ning annab tegevusloa või teatab selle taotlejale tegevusloa andmisest keeldumisest kirjalikult 30 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamist.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

 (2) Sõidukikaardi andja kontrollib taotleja andmeid liiklusregistrist ja äriregistrisse kantud ettevõtja puhul äriregistrist või seaduse alusel teise registrisse kantud isiku puhul sellest registrist ning annab sõidukikaardi või teatab selle taotlejale sõidukikaardi andmisest keeldumisest 15 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud dokumentide esitamist.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud haldusaktid tehakse taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt.

§ 16. Autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi andmisest keeldumine

 (1) Tegevusloa andja võib keelduda tegevusloa andmisest, kui:
 1) tegevusloa taotleja on maksuvõlglane, kui talle on välja kuulutatud pankrot või kui ettevõtja eelmise tegevusloa kehtetuks tunnistamise põhjus on õigusnormide rikkumine, millest ei ole möödunud kahte aastat;
 2) tegevusloa taotleja ei vasta käesoleva seaduse §-s 5 või 10 esitatud nõuetele;
 3) tegevusloa taotlemiseks on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
 4) tegevusloa taotlejale on tehtud ettekirjutus käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 1, 3, 4, 5 või 6 nimetatud alustel ja sellest on möödunud vähem kui kuus kuud;
 5) tegevusloa taotleja ei ole esitatud dokumentides olevaid puudusi käesoleva seaduse § 13 lõike 6 alusel määratud tähtajaks kõrvaldanud.

 (2) Sõidukikaardi andja keeldub sõidukikaardi andmisest, kui:
 1) sõidukikaardi taotleja ei vasta käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 esitatud nõuetele;
 2) sõidukikaardi taotleja andmete kontrollimisel selgub, et ta ei vasta enam tegevusloa andmise aluseks olevatele nõuetele;
 3) sõidukikaardi taotleja andmete kontrollimisel selgub, et ta ei ole sõiduki omanik või kasutaja;
 4) sõiduk, millele sõidukikaarti taotletakse, ei ole läbinud nõutavat tehnoülevaatust või
 5) sõidukikaardi taotleja ei ole esitatud dokumentides olevaid puudusi käesoleva seaduse § 13 lõike 6 alusel määratud tähtajaks kõrvaldanud.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

§ 17. Autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi andmed

 (1) Ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja vorm ning sellele kantavad andmed peavad vastama nõukogu määruse (EMÜ) nr 881/92 I lisas toodud loa vormile ja sellele kantavatele andmetele. Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja märkuste lahtrisse kantakse sõiduki registreerimismärk. Riigisisesele tegevusloale märgitakse järgmised andmed:
 1) vedaja nimi või ärinimi ning tema registreeritud asukoht ja registrikood;
 2) tegevusloa number;
 3) tegevusloa andmise kuupäev ja selle kehtivusaeg;
 4) tegevusloa andja nimetus ja pitser;
 5) tegevusloale alla kirjutava isiku ametinimetus, nimi ja allkiri.

 (2) Riigisisese autoveo sõidukikaardile märgitakse järgmised andmed:
 1) mootorsõiduki omanikuks või kasutajaks oleva vedaja nimi või ärinimi, registreeritud asukoht ja registrikood;
 2) sõidukikaardi number;
 3) sõidukikaardi andmise kuupäev ja selle kehtivusaeg;
 4) sõidukikaardi andmise aluseks oleva tegevusloa andja nimetus ja tegevusloa number;
 5) mootorsõiduki mark, kaubanduslik nimetus ja registreerimismärk;
 6) mootorsõiduki omaniku nimi;
 7) sõidukikaardi andja nimetus ja pitser;
 8) sõidukikaardile alla kirjutava isiku ametinimetus, nimi ja allkiri.

 (3) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusloale ja sõidukikaardile kantakse peale käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete ka tegevusloa ja sõidukikaardi taotleja tegevusala, millega oma kulul korraldatav autovedu on seotud.

 (4) Tegevusloa ja sõidukikaardi vormid kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

§ 18. Autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi kehtivusaeg

 (1) Ühenduse tegevusluba antakse viieks aastaks. Riigisisene tegevusluba antakse esmakordselt kaheks aastaks ja järgmistel kordadel viieks aastaks, kui ajavahemik eelmise tegevusloa lõppemise ja uue tegevusloa taotlemise vahel ei ületa kuut kuud. Nimetatud ajavahemiku ületamise korral antakse taotlejale riigisisene tegevusluba kaheks aastaks.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

 (2) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusluba antakse viieks aastaks, kui tegevusloa taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks.

 (3) Sõidukikaart kehtib üksnes tegevusloa kehtivusajal.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

 (4) Kui tegevusloa või sõidukikaardi kehtivusaeg on möödunud, nende kehtivus on peatatud või need on tunnistatud kehtetuks, tuleb dokument selle andjale viie tööpäeva jooksul tagastada.

§ 19. Autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi kehtivuse peatamine ning nende kehtetuks tunnistamine

 (1) Tegevusloa või sõidukikaardi andja võib tegevusloa või sõidukikaardi omajale teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse, tegevusloa või sõidukikaardi kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või tegevusloa või sõidukikaardi kehtetuks tunnistada, kui:
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]
 1) tegevusloa omaja ei vasta enam käesoleva seaduse §-s 5 või 10 sätestatud nõuetele;
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]
 2) tegevusloa ja sõidukikaardi omaja andmed ei vasta tegevusloal ja sõidukikaardil märgitule;
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]
 3) tegevusloa omaja, tema vedude eest vastutav isik või tema juures töötav autojuht on rikkunud vedude korraldamisel suuremõõtmelise või raskekaalulise veose vedamiseks teeseaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud eriloal märgitud nõudeid või teinud nimetatud vedusid eriloata;
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]
 4) tegevusloa omaja on rikkunud vedude korraldamisel rahvusvaheliste kokkulepetega kehtestatud nõudeid;
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]
 5) oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusloa omaja osutab selle alusel tasulist autoveoteenust;
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]
 6) tegevusloa omaja või tema vedude eest vastutav isik on rikkunud ametialases tegevuses liiklusseaduse, käesoleva seaduse või nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

 (2) Tegevusloa andja võib tegevusloa kehtivuse peatada või tegevusloa tunnistada kehtetuks ka selle omaja enda taotlusel.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

 (3) Kui kontrollimise tulemusel selgub, et vedaja majandusseisund ei vasta käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud nõuetele, kuid tema tegevuse majanduslikud näitajad tõendavad, et ta on edaspidi suuteline seda nõuet täitma, võib tegevusloa andja jätta tasulise autoveo tegevusloa kehtivuse peatamata, lubades korraldada autovedu kuni üks aasta.

6. peatükk AUTOVEO KORRALDAMINE 

§ 20. [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 21. Rahvusvahelisel autoveol vajalik veoluba

 (1) Rahvusvahelist autovedu korraldaval vedajal peab olema veose siht- ja transiitriigi veoluba (edaspidi veoluba), kui rahvusvaheliste kokkulepetega ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Veoluba annab vedajale õiguse rahvusvaheliseks autoveoks Eesti ja veoloal märgitud riigi vahel, läbi selle riigi territooriumi või veoloal märgitud riigi ja kolmanda riigi vahel.

 (3) Veoloa andmisel ja kasutamisel lähtutakse rahvusvahelistest kokkulepetest. Veoloa taotlemise ja andmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

 (4) Ühenduse veoluba, mis tuleneb nõukogu määrusest (EMÜ) nr 684/92 bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo ühiseeskirjade kohta (EÜT L 74, 20.03.1992, lk 1–9), (edaspidi EMÜ veoluba) annab vedajale, kellel on lubatud korraldada rahvusvahelist sõitjatevedu, õiguse sõitjateveoks Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahel, kahe liikmesriigi vahel või läbi liikmesriigi territooriumi, samuti liikmesriigi siseseks sõitjateveoks, kui seda näeb ette rahvusvaheline kokkulepe.

 (5) EMÜ veoloa, selle kinnitatud ärakirja, veoloa ja käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 5 nimetatud autojuhi tunnistuse taotleja peab tasuma riigilõivu, välja arvatud juhul, kui nimetatud dokumentide andja on mittetulundusühing.

 (6) EMÜ veoloa kinnitatud ärakiri peab olema igas sõitjateveol kasutatavas mootorsõidukis.

 (7) EMÜ veoloa, selle kinnitatud ärakirja, veoloa ja autojuhi tunnistuse annab taotlejale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vabariigi Valitsuse otsusega võib nimetatud dokumente andma volitada mittetulundusühingu. Sellekohase halduslepingu sõlmib majandus- ja kommunikatsiooniminister.

 (8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud dokumente andma on volitatud mittetulundusühing, on mittetulundusühingul õigus võtta nimetatud dokumentide väljastamise eest tasu, mille suurus ei ületa riigiasutuse poolt vastava EMÜ veoloa, selle kinnitatud ärakirja, veoloa ja autojuhi tunnistuse väljastamise eest võetavat riigilõivu määra.

 (9) EMÜ veoloa, selle kinnitatud ärakirja ja veoloa andja võib EMÜ veoloa, selle kinnitatud ärakirja või veoloa andmisest keelduda, selle ära võtta või kehtetuks tunnistada, kui vedaja:
 1) andmete kontrollimisel selgub, et ta ei vasta nimetatud dokumendi andmise aluseks olevatele nõuetele;
 2) on nimetatud dokumendi taotlemisel esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
 3) ei ole õigusaktides määratud tähtajaks tagastanud mis tahes liiki veoluba või
 4) on nimetatud dokumendi kasutamisel käimasoleval kalendriaastal korduvalt rikkunud rahvusvahelise autoveo kokkulepete või käesoleva seaduse sätteid või on rikkumine olnud selliste tagajärgedega, mis on kahjustanud Eesti riigi mainet.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

§ 211. Sõidukikaardi, EMÜ veoloa kinnitatud ärakirja ja veoloa üleandmise õigus

  Sõidukikaardi, EMÜ veoloa kinnitatud ärakirja või veoloa võib vedaja üle anda ainult tema juures töölepingu alusel töötavale või muu õigussuhte alusel tegutsevale autojuhile.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

§ 22. Autoveo õigust tõendavate dokumentide kontrollimiseks esitamise kohustus

 (1) Autojuhil peavad olema ja ta peab esitama teda kontrollivale politseiametnikule või muule teda seaduse alusel kontrollivale ametiisikule järgmised dokumendid:
 1) liiklusseadusest ja ühistranspordiseadusest tulenevad asjakohased dokumendid;
 2) autoveo liigile vastav sõidukikaart;
 3) rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevad asjakohased dokumendid;
 4) autojuhi ametikoolituse tunnistus, kui see on nõutav ning, olenevalt veo liigist, ohtlikke veoseid vedava autojuhi või alarmsõidukijuhi tunnistus;
[RT I 2004, 30, 205 - jõust. 07.05.2004]
 5) nõukogu määruse (EMÜ) nr 881/92 artiklist 3 tulenev autojuhi tunnistus autojuhil, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik, kuid töötab Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud ettevõtja juures autojuhina ja teostab autovedu Euroopa Liidu liikmesriikide vahel;
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]
 6) oma kulul korraldataval autoveol dokumendid, mis tõendavad, et oma kulul sõitjateveo korraldamisel täidetakse käesoleva seaduse § 81 lõikes 1 ja oma kulul veoseveo korraldamisel § 81 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõudeid;
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]
 7) oma kulul korraldataval rahvusvahelisel sõitjateveol Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ühenduse oma kulul korraldatava rahvusvahelise sõitjateveo veoluba, mis tuleneb nõukogu määruse (EMÜ) nr 684/92 artiklist 13;
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]
 8) muud veose liigist tulenevad dokumendid.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

 (2) Kui autojuht ja sõiduki rendile võtnud vedaja on eri isikud, peab autojuhil peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide olema ka tööleping või tööandja kinnitatud väljavõte sellest. Töölepingu väljavõttes peavad olema märgitud tööandja ja töötaja nimi, lepingu sõlmimise kuupäev ning lepingu kehtivusaeg.

§ 23. Eeskirjad

 (1) Majandus- ja kommunikatsiooniministril on õigus kehtestada:
 1) eri liiki veoste veoeeskirju;
 2) veose laadimise ja kinnitamise eeskirja.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeskirjadega ei saa reguleerida veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.
[RT I 2002, 102, 601 - jõust. 01.01.2003]

§ 24. Hinnad ja tariifid

  Autoveo hinnad ja tariifid veose kohaletoimetamiseks määratakse kindlaks poolte kokkuleppel.

§ 25. Sõidukile esitatavad nõuded

 (1) Autoveol kasutatava sõiduki tehnoseisund peab vastama liiklusseaduses sätestatud nõuetele.

 (2) Autoveol kasutatav auto peab olema kantud liiklusregistrisse. Autoveol võib kasutada haagist, mis on kantud liiklusregistrisse või on registreeritud või kasutusele võetud vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

§ 26. Riigis ajutiselt oleva autoga riigisisese autoveo korraldamise keeld

  Riigis ajutiselt oleva välisriigis registreeritud autoga on keelatud korraldada riigisisest vedu, kui rahvusvahelistes kokkulepetes ei ole sätestatud teisiti.

§ 27. Autojuhi ametikoolitus

 (1) Autojuht, kes on läbinud ametikoolituse kursuse Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tunnustatud õppeasutuses ja sooritanud selle kursuse lõpueksami, võib riigisisesel või rahvusvahelisel autoveol töötada lepingu alusel või osutada tasulist veoteenust füüsilisest isikust ettevõtjana järgmistel juhtudel:
 1) veose veol C- või C1-kategooria auto või CE- või C1E-kategooria autorongiga (edaspidi veoautojuht);
 2) sõitjate veol D- või D1-kategooria bussi või DE- või D1E-kategooria bussirongiga (edaspidi bussijuht);
 3) sõitjate taksoveol.

 (2) Autojuht, kes veab ohtlikke veoseid või juhib alarmsõidukit töölepingu alusel või tööülesandest tulenevalt, peab olema läbinud sellekohase koolituskursuse Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tunnustatud õppeasutuses ja sooritanud selle kursuse lõpueksami.
[RT I 2004, 30, 205 - jõust. 07.05.2004]

§ 271. Autojuhi ametikoolitust korraldava õppeasutuse tunnustamine, tunnustamisest keeldumine ja tunnustuse kehtetuks tunnistamine

 (1) Autojuhi ametikoolitus toimub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tunnustatud õppeasutuses.

 (2) Tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse õppeasutuse vastavust autojuhi ametikoolitust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele.

 (3) Õppeasutuse tunnustamiseks tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile esitada järgmised dokumendid ja andmed:
 1) taotlus;
 2) liiklusseaduse kohane mootorsõidukijuhi ja käesoleva seaduse kohane autojuhi ametikoolituse kursuse õppekavade nõuetele vastav õppekava;
 3) mootorsõidukijuhi koolitamise loa koopia või andmed loa kohta (loa number ja kehtivusaeg ning loale kantud õpetatavate juhtimisõiguse kategooriate loetelu);
 4) andmed autojuhi ametikoolituse lektorite erialase kvalifikatsiooni kohta;
 5) käesoleva lõike punktis 4 nimetatud lektorite kirjalik nõusolek tööle asumiseks.

 (4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium keeldub õppeasutust tunnustamast, kui:
 1) õppeasutuse esitatud õppekavad ei vasta kehtestatud nõuetele;
 2) õppeasutusel puudub mootorsõidukijuhi koolitamise luba;
 3) õppeasutusel puuduvad nõuetele vastavad lektorid või
 4) tunnustuse taotlemisel on esitatud valeandmeid.

 (5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on õigus tunnistada kehtetuks õppeasutusele antud tunnustus korraldada ametikoolitust juhul, kui:
 1) tunnustuse taotlemisel on esitatud valeandmeid;
 2) autojuhi ametikoolitus ei vasta käesoleva seaduse § 28 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud nõuetele või
 3) õppeasutus on teinud otsuse ametikoolituse lõpetamise kohta.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

§ 28. Autojuhile kohaldatavate kutseoskusnõuete kehtestamine

  Autojuhi ametikoolituse ning ohtlikke veoseid vedava autojuhi ja alarmsõidukijuhi koolituse eeskirjad, koolituskursuse õppekavad, autojuhi kutseoskusnõuded ja koolitustunnistuse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2002, 102, 601 - jõust. 01.01.2003]

7. peatükk JÄRELEVALVE 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 29. – § 30. [Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 31. Järelevalve

 (1) Käesolevas seaduses ettenähtud dokumente võivad kontrollida asjaomased ametiisikud järgmiselt:
 1) politseiametnik ja abipolitseinik sõidukikaarti või ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja, oma kulul autoveo korraldamiseks käesoleva seaduse §-s 81 toodud nõuete täitmist tõendavaid dokumente, nõukogu määruse (EMÜ) nr 684/92 artiklist 13 tulenevat ühenduse oma kulul korraldatava rahvusvahelise sõitjateveo veoluba, autojuhi tunnistust, kasutuslepingu alusel kasutatava sõiduki juhi töölepingut või selle kinnitatud väljavõtet, ohtlikke veoseid vedava autojuhi koolitustunnistust, rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevat veoluba, EMÜ veoloa kinnitatud ärakirja, Eestis registreeritud sõiduki juhi ametikoolituse tunnistust ja alarmsõidukijuhi koolitustunnistust;
 2) tolliametnik rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevat veoluba või ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja.
 3) [kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]

 (2) Kui autojuhil ei ole autoveol käesoleva seaduse kohaselt nõutavat sõidukikaarti, EMÜ veoloa kinnitatud ärakirja, rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevat veoluba või ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametiisikutel õigus vedu katkestada kuni katkestamise põhjustanud asjaolude väljaselgitamise või äralangemiseni.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

71. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 311. Tasulise autoveo korraldamine tegevusloa või sõidukikaardita

 (1) Tasulise riigisisese või rahvusvahelise autoveo korraldamise eest tegevusloa või sõidukikaardita –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 312. Oma kulul rahvusvahelise autoveo korraldamine tegevusloa ja sõidukikaardita
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

 (1) Oma kulul rahvusvahelise autoveo korraldamise eest tegevusloa või sõidukikaardita –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 313. Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja, riigisisese autoveo sõidukikaardi, EMÜ veoloa ja veoloa esitamata jätmine

  Tasulise rahvusvahelise või riigisisese autoveoteenuse osutamisel ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja, riigisisese autoveo sõidukikaardi, EMÜ veoloa või nõutava veoloa autojuhi poolt kontrollivale ametiisikule esitamata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

§ 314. [Kehtetu - RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

§ 315. Oma kulul autoveo korraldamiseks ettenähtud nõuete täitmata jätmine

 (1) Oma kulul autoveo korraldamiseks käesoleva seaduse §-s 81 toodud mis tahes nõude täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 316. Veoloale kantud kasutusnõuete eiramine

  Veoloale kantud kasutusnõuete eiramise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

§ 317. Riigis ajutiselt oleva autoga riigisisese autoveo korraldamine ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja ja vastava veoloata

  Riigis ajutiselt oleva, välisriigis registreeritud autoga riigisisese autoveo korraldamise eest ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja või vastava veoloata –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

§ 318. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 311–313 ja 315–317 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

 (2) Käesoleva seaduse §-des 311–313 ja 315–317 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
 1) politseiasutus;
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 2) [kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 3) [kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
 4) Maksu- ja Tolliamet;
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]
 5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

8. peatükk ERISÄTTED 

§ 32. Andmete esitamise kohustus

 (1) Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi andja on kohustatud Riiklikule Statistikaametile esitama veoliikide kaupa andmed tegevuslubade ja sõidukikaartide andmise kohta poolaasta seisuga.

 (11) Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud autoveo tegevusloa andja kannab § 17 lõigetes 1–3 nimetatud vedaja andmed koos § 5 lõikes 2 nimetatud vedude eest vastutava isiku nime ja kontaktandmetega majandustegevuse registrisse alates 2009. aasta 1. oktoobrist vastavalt majandustegevuse registri seaduses sätestatule.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

 (2) Käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud ametiisikud on kohustatud esitama Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile poolaasta seisuga andmed käesoleva seaduse nõuete rikkumise kohta Eestis ja teistes riikides registreeritud vedajate poolt.
[RT I 2002, 102, 601 - jõust. 01.01.2003]

 (3) Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on kohustatud teise riigi asjaomasele asutusele tegema teatavaks rahvusvaheliste autoveokokkulepete nõuete rikkumise, mille on Eestis toime pannud selle riigi vedaja.
[RT I 2002, 102, 601 - jõust. 01.01.2003]

9. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 33. – § 34. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 35. Üleminekusätted

 (1) Kuni 2001. aasta 1. oktoobrini antavad rahvusvahelise autoveo tegevusload ja sõidukikaardid kehtivad neil märgitud kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2002. aasta 1. oktoobrini.

 (11) Käesoleva seaduse alusel antud tasulise rahvusvahelise autoveo tegevusload ja nende alusel antud sõidukikaardid ning EMÜ veoload ja nende kinnitatud ärakirjad kehtivad neil märgitud kehtivusaja lõpuni.
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]

 (2) Kuni 2002. aasta 1. oktoobrini on rahvusvahelisel autoveol omavahendite nõutav suurus 48 000 krooni iga kasutatava mootorsõiduki kohta.

 (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud rahvusvahelise autoveo tegevusloa aluseks olev ametialast pädevust tõendav koolitustunnistus kehtib 2003. aasta 1. jaanuarini.

 (4) [Kehtetu - RT I 2004, 30, 205 - jõust. 07.05.2004]

§ 36. Seaduse rakendamine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. oktoobril.

 (2) Käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud nõue korraldada tasulist riigisisest ja rahvusvahelist autovedu tegevusloa ja sõidukikaardi alusel ning § 9 lõikes 2 sätestatud nõue korraldada oma kulul rahvusvahelist autovedu tegevusloa ja sõidukikaardi alusel jõustuvad 2001. aasta 1. oktoobril.

 (3) Tasulisel riigisisesel autoveol kohaldatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 sätestatud omavahendite suuruse nõuet alates:
 1) 2001. aasta 1. oktoobrist 30 protsendi ulatuses § 6 lõikes 4 ettenähtud suurusest;
 2) 2002. aasta 1. oktoobrist 100 protsendi ulatuses § 6 lõikes 4 ettenähtud suurusest.

 (4) Käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 sätestatud omavahendite suuruse nõuet kohaldatakse tasulisel rahvusvahelisel autoveol alates 2002. aasta 1. oktoobrist.

 (5) Käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 sätestatud ametialase pädevuse nõuet kohaldatakse tasulisel autoveol alates 2001. aasta 1. oktoobrist.

 (6) Käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud nõuet alarmsõidukijuhi tunnistuse ja bussijuhi ametikoolituse läbimist näitava dokumendi kontrollimiseks esitamise kohta kohaldatakse alates 2006. aasta 1. jaanuarist, veoautojuhi ja taksojuhi ametikoolituse läbimist näitava dokumendi kontrollimiseks esitamise kohta alates 2007. aasta 1. jaanuarist.

 (7) Käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud nõuet autojuhi ametikoolituse ja alarmsõidukijuhi koolituse kohta kohaldatakse tööle võetavate autojuhtide ja alarmsõidukijuhtide suhtes alates 2003. aasta 1. jaanuarist.

 (8) Käesoleva seaduse § 7 lõikes 11 sätestatud nõuet, mille kohaselt vedude eest vastutav isik tohib töötada ainult ühe vedaja juures, rakendatakse alates 2005. aasta 1. jaanuarist.
[RT I 2004, 30, 205 - jõust. 07.05.2004]


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/1/EÜ ilma juhita renditud sõidukite kasutamise kohta kaupade autoveol (ELT L 33, 4.02.2006, lk 82–85); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/94/EÜ ühiste eeskirjade kehtestamise kohta kaupade autoveo teatavate liikide jaoks (ELT L 374, 27.12.2006, lk 5–9).
[RT I 2008, 47, 262 - jõust. 01.01.2009]