Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 23.03.2011 Avaldamismärge: RT I, 31.12.2010, 58 Notari tasu seadus Vastu võetud 20.03.1996 RT I 1996, 23, 456 jõustumine 19.04.1996 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 17.12.1997 - RT I 1998, 2, 48 - 09.01.1998 11.02.1998 - RT I 1998, 23, 321 - 01.07.1998 17.06.1998 - RT I 1998, 59, 941 - 10.07.1998 avaldatud RT paberkandjal - RT I 1998, 95, 1512 - 17.02.1999 - RT I 1999, 27, 380 - 01.04.1999 23.02.1999 - RT I 1999, 29, 400 - 19.03.1999 06.06.2001 - RT I 2001, 56, 336 - 07.07.2001 14.11.2001 - RT I 2001, 93, 565 - 01.02.2002 19.12.2001 - RT I 2002, 3, 6 - 01.02.2002 15.05.2002 - RT I 2002, 47, 297 - 01.01.2003 05.06.2002 - RT I 2002, 53, 336 - 01.07.2002 15.01.2003 - RT I 2003, 13, 64 - 01.07.2003 29.01.2003 - RT I 2003, 18, 100 - 07.03.2003, osaliselt 01.05.2004 14.04.2004 - RT I 2004, 30, 208 - 01.05.2004 12.10.2005 - RT I 2005, 57, 450 - 01.01.2006 15.12.2005 - RT I 2005, 71, 549 - 01.01.2006 26.01.2006 - RT I 2006, 7, 42 - 04.02.2006 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52 - 01.01.2009 04.06.2008 - RT I 2008, 27, 177 - 10.07.2008 09.12.2008 - RT I 2008, 56, 313 - 24.12.2008 06.05.2009 - RT I 2009, 27, 164 - 08.06.2009, osaliselt 01.01.2010 ja 01.07.2010 21.05.2009 - RT I 2009, 30, 178 - 01.10.2009 22.04.2010 - RT I 2010, 22, 108 - 01.01.2011, jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). 17.06.2010 - RT I 2010, 38, 231 - 01.07.2010, osaliselt 01.08.2010 16.12.2010 - RT I, 30.12.2010, 2 - 01.01.2011 1. osa ÜLDSÄTTED § 1. Notari tasu mõiste Notari tasu on notariaaltoimingu tegemise ning sellega seotud õigusalaste ja tehniliste teenuste osutamise eest notarile makstav tasu. Notariaaltoiminguna käsitatakse käesolevas seaduses notari ametitoiminguid ja ametiteenuseid. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 2. Notari tasu määrad (1) [Kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] (2) Kui notari tasu on kehtestatud raammäärana, milles on ette nähtud ainult tasu alam- ja ülemmäär või üks nendest, arvestatakse notari tasu määramisel notariaaltoimingu või õigusalase ja tehnilise teenuse keerukust ning toimingu tegemisele või teenuse osutamisele kulutatud aega. (3) Notaril on õigus võtta tasu ainult käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Notaril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. (4) Kui tõestamistoiming tehakse tõestamisseaduse § 6 või 34 kohaselt, hõlmab tasu notariaaltoimingu eest ka tehinguosalistele väljastatava notariaalakti ärakirja kinnitamise notari tasu. [RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010] 2. osa TEHINGUVÄÄRTUS § 3. Tehinguväärtuse määramise alus (1) Tehinguväärtuse määramisel on aluseks notariaaltoimingu objektiks oleva asja või õiguse väärtus toimingu tegemise ajal. (2) Asja või õiguse väärtuseks loetakse notariaaltoimingut taotlevate isikute poolt avaldatud asja või õiguse hind. (3) Kui notariaaltoimingut taotlevate isikute asja või õiguse avaldatud hind on väiksem kui asja või õiguse harilik väärtus, määratakse tehinguväärtus maa maksustamishinna, kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi suuruse, asja või õiguse kindlustussumma või muude usaldusväärsete andmete alusel. (4) Tehingu objektiks oleval asjal või õigusel lasuvaid kohustusi tehinguväärtuse määramisel maha ei arvata. (5) Kui erinevate andmete alusel saadakse ühe asja või õiguse kohta mitu erinevat tehinguväärtust, siis määratakse notari tasu asja või õiguse harilikule väärtusele lähima tehinguväärtuse järgi. (6) Notaril ei ole õigust nõuda notariaaltoimingut taotlevatelt isikutelt täiendavaid asja või õiguse tehinguväärtust tõendavaid dokumente, välja arvatud käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides otseselt ettenähtud juhud. (7) Kui notariaaltoimingu tehinguväärtus ületab 6 390 000 eurot, siis loetakse notari tasu määramisel, et tehinguväärtus on 6 390 000 eurot, kui käesolev seadus ei kehtesta madalamat ülempiiri. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] § 4. Kinnisasja või ehitise ja nende osade tehinguväärtuse alampiir Tehinguväärtuse määramisel on kinnisasja või ehitise minimaalväärtuseks 6391 eurot, kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 1278 eurot ja kinnisasja või ehitise reaalosa ning selle juurde kuuluva kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 3800 eurot. [RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011] § 5. Mitut tehingut sisaldav dokument (1) Kui dokument sisaldab mitu tehingut, liidetakse nende tehinguväärtused. Kui tehingute tõestamise eest võetav notari tasu suurus arvutatakse erinevate täistasu kordajate alusel, arvutatakse notari tasu iga tehinguväärtuse järgi eraldi. (2) Sama kinnisasja võõrandamise ja hüpoteegi, elamu isikliku kasutusõiguse või reaalkoormatisega koormamise tehingu üheaegse tõestamise korral on võõrandamise tehinguväärtus 2/3 kinnisasja väärtusest, välja arvatud käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud juhul. [RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006] § 6. Tehingu muutmine või isiku vahetumine tehingus (1) Tehingu muutmise tõestamisel on tehinguväärtuseks muudetava tehingu objektiks oleva asja või õiguse väärtuse muutumise suurus, kuid mitte vähem kui 1/10 muudetava tehingu väärtusest. (2) Isiku vahetumisel tehingus on tehinguväärtuseks pool tehingu väärtusest. Isiku vahetumisel isikute paljususega tehingus on tehinguväärtuseks osa poolest tehingu väärtusest vastavalt vahetuva isiku osale tehingus. § 7. Kinnistusraamatu märke tehinguväärtus Kinnistusraamatu, samuti laevakinnistusraamatu märke tehinguväärtus on märkega tagatud nõude väärtus. Kui avaldus märke seadmiseks on ühes ja samas dokumendis märkega tagatava nõude tekkimise aluseks oleva tehinguga, siis märke tehinguväärtust ei määrata. § 8. Tehinguväärtus kinnisasja jagamisel, kinnisasja osa liitmisel ja kinnisasjade ühendamisel (1) Kinnisasja mitmeks kinnisasjaks jagamisel on tehinguväärtus kinnisasja jagamise tulemusel moodustatava uue kinnistu väärtus. (2) Kinnisasja osa teise kinnisasjaga liitmisel on tehinguväärtus liidetava osa väärtus. (3) Kinnisasjade üheks kinnisasjaks ühendamisel on tehinguväärtus ühendatavatest suurima väärtusega kinnisasja väärtus. § 9. Kohustise täitmise tagamise tehinguväärtus (1) Pandi, sealhulgas hüpoteegi seadmisel ja lõpetamisel (kustutamisel) on tehinguväärtus 2/3 pandi summast. Nõudega seotud pandi korral pandi summa puudumisel on tehinguväärtuseks nõude summa. (2) Hüpoteegi ning muu nõudega mitteseotud pandi koormamisel piiratud asjaõigusega on tehinguväärtus pool hüpoteegi või pandi summast. (3) Kui dokument sisaldab tehingut ning selle tehingu täitmise tagamise tehingut, määratakse tehinguväärtus kõrgema väärtusega tehingu järgi. (4) Registris pandiõiguse järjekoha muutmisel on tehinguväärtuseks väiksema väärtusega järjekohta vahetava õiguse väärtus. [RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006] § 10. Reaalservituudi tehinguväärtus (1) Reaalservituudi tehinguväärtus on servituudiga koormamisega kaasneva valitseva kinnisasja väärtuse suurenemise väärtus. Kui pooled on määranud kindlaks reaalservituudi aastaväärtuse, on tehinguväärtus aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. Minimaalne aastaväärtus on 255 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] (2) Reaalservituudi tehinguväärtus on servituudi tõttu teeniva kinnisasja väärtuse vähenemise väärtus, kui see on suurem käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel arvutatud tehinguväärtusest. (3) Reaalservituudi minimaalne tehinguväärtus on 639 eurot. [RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011] § 11. Kasutusvalduse tehinguväärtus (1) Tähtajalise kasutusvalduse tehinguväärtus on kasutusvalduse aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. (2) Füüsilise isiku kasuks seatud tähtajatu kasutusvalduse tehinguväärtus on kasutusvalduse aastaväärtuste kordne sõltuvalt kasutusvaldaja vanusest: 1) alla 36 aasta – 20-kordne aastaväärtus; 2) 36–50 aastat – 15-kordne aastaväärtus; 3) 51–65 aastat – 10-kordne aastaväärtus; 4) 66–75 aastat – 5-kordne aastaväärtus; 5) 76 aastat ja enam – 3-kordne aastaväärtus. (3) Juriidilise isiku kasuks seatud tähtajatu kasutusvalduse tehinguväärtus on kasutusvalduse 20-kordne aastaväärtus. (4) Kasutusvalduse minimaalne aastaväärtus on 4% kasutusvalduse eseme väärtusest. (5) Laevakinnistusraamatusse kantud laeva, ehitatava laeva ja teisaldatava ujuvvahendi kasutusvalduse minimaalne aastaväärtus on 1% kasutusvalduse eseme väärtusest. § 12. Isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus (1) Tähtajalise isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus on kasutusõiguse aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. (2) Elamule seatud tähtajatu isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus on kasutusõiguse aastaväärtuste kordne sõltuvalt kasutaja vanusest: 1) alla 36 aasta - 20-kordne aastaväärtus; 2) 36-50 aastat - 15-kordne aastaväärtus; 3) 51-65 aastat - 10-kordne aastaväärtus; 4) 66-75 aastat - 5-kordne aastaväärtus; 5) 76 aastat ja enam - 3-kordne aastaväärtus. (3) Kui isiklik kasutusõigus vastab oma sisult mõnele reaalservituudile, määratakse tehinguväärtus vastavalt käesoleva seaduse §-le 10. (4) Elamule seatud isikliku kasutusõiguse minimaalne aastaväärtus on 4% elamu väärtusest. § 13. Reaalkoormatise tehinguväärtus Reaalkoormatise tehinguväärtus on reaalkoormatise aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. Minimaalne aastaväärtus on 255 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] § 14. Hoonestusõiguse tehinguväärtus (1) Hoonestusõiguse tehinguväärtus on hoonestusõiguse eest makstava tasu aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest. (2) Kinnisasjale hoonestusõiguse seadmisel on minimaalne tehinguväärtus: 1) hoonestamata kinnisasja puhul 80% maa maksustamishinnast; 2) hoonestatud kinnisasja puhul 80% maa maksustamishinnast ja hoone hinnast. § 15. Ostueesõiguse tehinguväärtus Ostueesõiguse seadmisel on tehinguväärtus veerand kinnisasja tehinguväärtusest. § 16. Üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu tehinguväärtus (1) Üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu tehinguväärtus on lepingust tuleneva kohustise väärtus lepingu tähtaja kestel, kuid mitte rohkem kui 15 aasta eest. (2) Tähtajatu üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu tehinguväärtuseks on lepingust tuleneva kohustise viiekordne aastaväärtus. (3) Üüri-, rendi-, hoiu- ja tasuta varakasutuslepingu minimaalne aastaväärtus on 63,90 eurot. [RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011] § 17. Vahetuslepingu tehinguväärtus Vahetuslepingu tehinguväärtus on kõrgema väärtusega vahetatava objekti väärtus. § 17^1. Elatise maksmise kokkuleppe tehinguväärtus Elatise maksmise kokkuleppe tehinguväärtus on makstava elatise summa, kuid mitte rohkem kui ühe aasta eest. § 17^2. Loosimise ja liisuheitmise tehinguväärtus Loosimise ja liisuheitmise tehinguväärtus on vastavalt väljaloositava asja või õiguse või liisuheitmise eseme väärtus. § 17^3. Varaloendi tehinguväärtus Varaloendi tehinguväärtus on loendisse kantud vara väärtus. § 17^4. Enampakkumise tehinguväärtus Enampakkumise tehinguväärtus on enampakkumise eseme väärtus. § 18. Äriühingutega seotud toimingud (1) Osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutamislepingu või -otsuse tehinguväärtus sisaldab ka asutamislepingu või -otsuse lisana kinnitatud põhikirja tehinguväärtust ning on kavandatav osa- või aktsiakapitali suurus. (2) Äriühingute ühinemislepingu tehinguväärtus on ühendava või ühinemisel asutatava äriühingu osa- või aktsiakapitali suurus või osanike sissemaksete summa. (3) Äriühingute jagunemislepingu või äriühingu jagunemiskava tehinguväärtus on omandavate äriühingute osa- või aktsiakapitalide suurus ja/või osanike sissemaksete summa. (4) Äriühingu organi otsuse kohta koostatud protokolli tehinguväärtus on 1/4 osa- või aktsiakapitalist või osanike sissemaksete summast. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] (5) Äriühingute asutamis-, ühinemis- ja jagunemistehingu ning nende tehingute muutmise või lõpetamise tehingu väärtuse alampiir on 127 eurot ning ülempiir 639 eurot täis- ja usaldusühingu puhul, 639 116 eurot osaühingu puhul ning 6 390 000 eurot aktsiaseltsi puhul. Kui tehinguväärtus on alla alampiiri või ületab ülempiiri, loetakse notari tasu määramisel, et see vastab alam- või ülempiirile. [RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011] (6) Kui käesolevas paragrahvis nimetatud tehingute puhul ei saa tehinguväärtust määrata, on tehinguväärtuseks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tehinguväärtuse alampiir ning käesoleva seaduse § 6 ja § 28 lõikes 1 sätestatut ei kohaldata. § 19. Ühise omandiga seotud toimingud (1) Kaasomandis oleva vara jagamise või kasutuskorra kindlaksmääramise tehinguväärtus on vara väärtus, mida jagatakse või mille kasutuskord kindlaks määratakse. (2) Abieluvaralepingu või ühisvara jagamise lepingu tehinguväärtus on lepingu esemeks oleva vara väärtus. Abieluvara minimaalne tehinguväärtus on 6391 eurot. [RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011] (3) Omandiõiguse tunnistuse tõestamise tehinguväärtus on tunnistusel märgitud vara väärtus. [RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010] § 20. Pärimisõiguslikud toimingud (1) [Kehtetu - RT I 2008, 7, 52 - jõust. 01.01.2009] (1^1) Annakusaaja tunnistuse tõestamise tehinguväärtus on tunnistusel märgitud annakuks määratud eseme väärtus. [RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010] (1^2) [Kehtetu - RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010] (2) [Kehtetu - RT I 2008, 7, 52 - jõust. 01.01.2009] § 21. [Kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] 3. osa TEHINGUVÄÄRTUSE ALUSEL NOTARI TASU ARVUTAMINE § 22. Tehinguväärtuste ja täistasude tabel (1) Tehinguväärtuse alusel arvutatakse notari tasu käesolevas paragrahvis toodud tehinguväärtuste ja täistasude tabeli järgi eurodes.Tehinguväärtus kuni Täistasu Tehinguväärtus kuni Täistasu Tehinguväärtus kuni Täistasu        32   1,60   35 151   59,75 242 865 371,30        64 3       38 347   64,55 249 255 380,90        96   4,50   41 543   69,35 255 650 390,50      128 6       44 738   74,10 262 040 400            256 10,80   47 934   78,90 268 430 409,50      383 14,50   51 129   83,70 274 820 419,25      511 17,35   54 325   88,50 281 220 428,80      639 19,15   57 520   93,30 287 610 438,40   1 278 19,80   60 716   98,10 294 000 448         1 917 20,40   63 912 102,90 300 390 457,60   2 556 21         70 303 112,50 306 780 467,15   3 196 21,75   76 694 122,10 313 170 476,75   3 835 22,35   83 085 131,65 319 560 486,35   4 474 23         89 480 141,20 332 340 505,50   5 113 23,65   95 870 150,80 345 130 524,70   5 752 24,25 102 260 160,40 357 910 543,85   6 391 24,90 108 650 170       370 690 563,05   7 669 25       115 040 179,55 383 470 582,20   8 948 25,45 121 435 189,15 396 260 601,40 10 226 25,70 127 825 198,75 409 040 620,55 11 504 26       134 215 208,35 421 820 639,75 12 782 26,20 140 605 217,90 434 600 658,90 14 061 28,10 147 000 227,50 447 390 678,10 15 338 30       153 390 237,10 460 170 697,25 16 617 32       159 780 246,65 472 950 716,40 17 895 33,85 166 170 256,25 485 730 735,60 19 173 35,75 172 565 265,85 498 510 754,75 20 452 37,70 178 955 275,45 511 300 773,95 21 730 39,60 185 345 285       524 100 793,10 23 008 41,50 191 735 294,60 536 860 812,30 24 287 43,50 198 130 304,20 549 640 831,45 25 565 45,40 204 520 313,80 562 430 850,65 26 843 47,30 210 910 323,35 575 210 869,80 28 121 49,15 217 300 332,95 587 990 889       29 399 51,10 223 690 342,55 600 770 908,15 30 678 53       230 085 352,10 613 560 927,35 31 956 55       236 475 361,70 626 340 946,50         639 120 958,65 (2) Kuni 1 278 235 eurot – 958,65 eurot + 0,14% tehinguväärtuse summast, mis ületab 639 120 eurot; kuni 1 917 350 eurot – 1853,40 eurot + 0,12% tehinguväärtuse summast, mis ületab 1 278 235 eurot; kuni 2 556 470 eurot – 2620,35 eurot + 0,1% tehinguväärtuse summast, mis ületab 1 917 350 eurot; kuni 3 195 585 eurot – 3259,45 eurot + 0,08% tehinguväärtuse summast, mis ületab 2 556 470 eurot; kuni 6 391 165 eurot – 3770,75 eurot + 0,05% tehinguväärtuse summast, mis ületab 3 195 585 eurot; üle 6 391 165 euro – 5368,55 eurot + 0,02% tehinguväärtuse summast, mis ületab 6 391 165 eurot. [RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011] § 23. Notari tasu tehingu tõestamise eest Kui käesoleva seaduse muudest sätetest ei tulene teisiti, on notari tasu tehingu tõestamise eest: 1) ühepoolse tehingu puhul ühekordne täistasu; 2) kahe- või mitmepoolse tehingu puhul kahekordne täistasu. § 24. [Kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 25. Asjaõiguslepingu tõestamine Kui asjaõiguslepingu, sealhulgas laeva omandiõiguse ülemineku kokkuleppe aluseks olev võlaõiguslik tehing on eelnevalt juba notariaalselt tõestatud, on notari tasu asjaõiguslepingu või laeva omandiõiguse ülemineku kokkuleppe tõestamise eest 19,10 eurot. Kui asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus on ühes dokumendis vastava võlaõigusliku tehinguga, siis asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse tõestamise eest tasu ei võeta. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] § 26. Eluruumi erastamise lepingu tõestamine Notari tasu eluruumi erastamise lepingu tõestamise eest on 1% tehinguväärtusest, kuid mitte vähem kui 6,39 eurot ning mitte rohkem, kui on notari tasu, lähtudes käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud tehinguväärtuste ja täistasude tabelist. [RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011] § 27. [Kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 28. Tehingu lõpetamise kokkuleppe ja volituse tühistamise tõestamine (1) Notari tasu kahe- või mitmepoolse tehingu lõpetamise kokkuleppe tõestamise eest on pool täistasust. (2) Notari tasu volituse tühistamise tõestamise eest on pool volituse tõestamise eest võetud notari tasust. § 28^1. Laevakinnistusraamatu ja registerpandi alased tehingud [RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009] (1) Notari tasu laeva, ehitatava laeva ja teisaldatava ujuvvahendi omandi ülemineku kokkuleppe tõestamise eest on veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 63,90 eurot. [RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011] (2) Notari tasu laevahüpoteegi seadmise kokkuleppe ning omanikuhüpoteegi loovutamise kokkuleppe tõestamise eest on veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 63,90 eurot. [RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011] (3) Notari tasu registerpandi seadmise kokkuleppe ning omanikuregisterpandi loovutamise kokkuleppe tõestamise eest on veerand täistasust, kuid mitte vähem kui 63,90 eurot. [RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011] § 28^2. [Kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 28^3. Varaloendi koostamine ja tõestamine Notari tasu varaloendi koostamise ja tõestamise eest on ühekordne täistasu, kuid mitte vähem kui 47,90 eurot toimingu kestuse aja iga tunni eest. [RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011] § 28^4. [Kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 29. Notari tasu muude notariaaltoimingute tegemise eest (1) Notari tasu on ühekordne täistasu: 1) omandiõiguse tunnistuse tõestamise eest; [RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010] 1^1) annakusaaja tunnistuse tõestamise eest; [RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010] 1^2) [kehtetu - RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010] 2) [kehtetu - RT I 2008, 7, 52 - jõust. 01.01.2009] 3) [kehtetu - RT I 2008, 7, 52 - jõust. 01.01.2009] 4) äriühingu organi otsuse kohta koostatud protokolli tõestamise eest, kuid mitte vähem kui 63,90 eurot, samuti mitte vähem kui 63,90 eurot toimingu kestuse aja iga järgmise tunni eest, kuid kokku mitte rohkem kui 319,50 eurot; [RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011] 5) omanikuhüpoteegi loovutamise kokkuleppe tõestamise eest; 6) asjaõiguslepingu tõestamise eest ehitise pandiõiguse ümberregistreerimisel hüpoteegiks; 7) eellepingu tõestamise eest; [RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006] 8) võlaõigusliku lepingu tõestamise eest, kui samade poolte vahel on sama eseme suhtes eelnevalt sõlmitud notariaalselt tõestatud eelleping. [RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006] (2) [Kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] (3) Notari tasu on veerand täistasust: 1) ametitoiminguna raha või väärtpaberite notari deposiiti võtmisel, kuid mitte vähem kui 6,39 eurot; [RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011] 2) registris pandiõiguse järjekoha muutmise tehingu tõestamise eest; 3) kinnistusraamatusse ja laevakinnistusraamatusse märke kandmise avalduse tõestamise eest, kuid mitte vähem kui 3 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] 4) [kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 30. Notari tasu tehingu projekti koostamise eest Notari tasu tehingu projekti koostamise eest, kui tehingu tõestamist ei järgne, on pool tehingu tõestamise tasust. 4. osa TEHINGUVÄÄRTUSEST MITTESÕLTUV NOTARI TASU § 31. Kindla tasumääraga notariaaltoimingud Kindla tasumääraga on järgmised notariaaltoimingud: 1) volituse või avalduse tõestamine pensioni, elatusraha, elatise või toetuse vastuvõtmiseks või teise isiku arveldusarvele kandmiseks – 3,19 eurot; 2) füüsilise isiku muu volituse tõestamine – 25,50 eurot; 3) juriidilise isiku volituse tõestamine – 49,20 eurot; 4) õppelaenu tagamiseks antava käenduse tõestamine – 15,95 eurot; 5) isiku elusoleku kinnitamine – 14,35 eurot; 6) isiku teatud kohas viibimise kinnitamine – 15,95 eurot; 7) isiku ja fotol kujutatud isiku samasuse kinnitamine – 11,50 eurot; 8) dokumendi esitamisaja kinnitamine – 14,35 eurot; 9) notariaalselt kinnitatava avalduse projekti koostamine – 18,20 eurot; 9^1) kohtu kinnistus- või registriosakonnale esitatava avalduse projekti koostamine, avalduse esitaja allkirja kinnitamine ja avaldusest digitaalse ärakirja väljastamine – 35,75 eurot. Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise tasu 6,35 eurot; 10) erastamisel korteriomandite kinnistamiseks esitatava kinnistamisavalduse tõestamine – 12,75 eurot ühe korteriomandi eseme kohta; 11) ühepoolse avalduse tõestamine, mille puhul tehinguväärtust ei määrata – 42,15 eurot; 12) allkirja ja allkirjanäidise kinnitamine – 12,75 eurot; 13) avaldaja nimel määruskaebuse koostamine kandeavalduse suhtes tehtud määruse peale – 31,95 kuni 159,75 eurot; 14) dokumendi ärakirja või väljavõtte, samuti väljatrüki kinnitamine – 3,19 eurot lehekülg, kuid kokku mitte rohkem kui 31,95 eurot; 14^1) registriosaga või elektroonilise kinnistustoimiku koosseisu kuuluva dokumendiga tutvumise võimaldamine nende taasesitamise teel kuvaril – 3,19 eurot ühe registriosaga või dokumendiga tutvumise eest; 14^2) kogu kinnistustoimikuga tutvumise võimaldamine selle taasesitamise teel kuvaril – 9,58 eurot; 14^3) registriosa väljatrüki kinnitamine ja väljastamine – 3,19 eurot sõltumata lehekülgede arvust; 14^4) kinnistustoimikus sisalduva dokumendi väljatrüki kinnitamine ja väljastamine – 6,35 eurot sõltumata lehekülgede arvust; 14^5) registriosa digitaalne kinnitamine ja väljastamine – 4,79 eurot sõltumata andmemahust; 14^6) kinnistustoimikus sisalduva dokumendi digitaalne kinnitamine ja väljastamine – 6,35 eurot sõltumata andmemahust; 15) digitaalse ärakirja väljastamine, sõltumata andmemahust – 12,75 eurot; 16) dokumendi kinnitamine tunnistusega (apostille’ga) – 22,35 eurot; 17) tunnistuse väljastamine Eesti Vabariigis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi kohta – 6,35 eurot; 18) ametitoiminguna dokumentide (välja arvatud testamentide) hoiulevõtmine, iga dokumendi hoidmine ühe kuu jooksul – 24,90 eurot; 19) notariaadiseaduse § 30 lõikes 4 nimetatud teate või taotluse koostamine – 31,95 kuni 76,65 eurot; 20) mereprotesti tõestamine – 78,60 eurot; 21) ühishüpoteegi osalise vabastamise kokkuleppe tõestamine – 42,15 eurot; 22) sihtasutuse asutamisotsuse, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja tõestamine ning sihtasutuste ühinemis- ja jagunemislepingu või sihtasutuse jagunemiskava tõestamine – 77,30 eurot; 23) sihtasutuse organi otsuste tõestamine – 69 eurot; 24) mittetulundusühingu asutamislepingu, sealhulgas selle lisana kinnitatava põhikirja tõestamine, samuti mittetulundusühingu koosoleku protokolli tõestamine – 0,60 eurot iga mittetulundusühingu liikme kohta, kuid kokku mitte vähem kui 31,95 eurot ja mitte rohkem kui 127,80 eurot; 25) majandusaasta aruande edastamine registrit pidavale kohtule – 25,55 eurot; 26) asutatava aktsiaseltsi või osaühingu nimele pangakonto avamine – 12,75 eurot; 27) testamendi tõestamine – 32,55 eurot; 28) kinnises ümbrikus testamendi hoiulevõtmise tõestamine – 32,55 eurot; 28^1) notari hoiule antud testamendi tagasivõtmise avalduse tõestamine – 16,29 eurot; 29) abikaasade vastastikuse testamendi tõestamine – 41,50 eurot; 30) pärandi vastuvõtmise avalduse tõestamine – 65,15 eurot; 31) pärandist loobumise avalduse tõestamine – 6,35 eurot; 32) pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamine – 63,90 eurot; 33) pärijate väljaselgitamine ja pärimistunnistuse väljastamine – 102,25 eurot; 34) pärimisseaduses sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimine – 25,55 eurot; 35) testamenditäitja ülesande vastuvõtmise või ülesandest loobumise avalduse tõestamine – 12,75 eurot; 36) testamenditäitja tunnistuse väljastamine – 12,75 eurot; 37) pärija õiguste ja kohustuste kohta täiendavate järelepärimiste tegemiseks avalduse tõestamine – 12,75 eurot; 38) sundosa saaja tunnistuse tõestamine – 12,75 eurot; 39) omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks esitatud ühise avalduse tõestamine – 42,15 eurot. [RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011] § 31^1. Mitut tehingut sisaldav dokument pärimismenetluses Kui pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise avaldus sisaldub pärimismenetluse algatamise avalduses, siis võetakse tasu ainult pärimismenetluse algatamise eest. [RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010] § 31^2. Tasu kandeavalduse edastamise eest Kui koos kandeavalduse ärakirjaga või täiendavalt tuleb kohtu kinnistus- või registriosakonnale edastada kande tegemiseks vajalikke lisadokumente, siis võetakse tasu ainult kandeavalduse digitaalselt kinnitatud ärakirja registri- või kinnistusosakonnale väljastamise eest. [RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010] § 32. Notari tasu tõendite ja tunnistuste väljaandmise eest Tõendi ja tunnistuse väljaandmise eest on notari tasu määraks tehinguväärtuste ja täistasude tabelis sätestatud minimaalne täistasu, kui käesoleva seadusega ei ole ette nähtud muud tasu määra. § 33. [Kehtetu - RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006] § 33^1. Tasu notari ametiteenuste eest Tasu notariaadiseaduse §-s 32 sätestatud ametiteenuste eest on kokkuleppeline, välja arvatud juhul, kui lepitusteenust osutatakse Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu kaudu. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 33^2. Tasu abielu sõlmimise ning abielu lahutamise eest (1) Notari tasu abielu sõlmimise või lahutamise kinnitamise eest on 63,90 eurot. Tasu hõlmab vastavalt ka abielu sõlmimise või abielulahutuse avalduse vastuvõtmist, seaduses ettenähtud nõustamist ning kande koostamist. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] (2) Kui notarile on esitatud avaldus abielu sõlmimiseks või lahutamiseks ning notar on avaldajaid nõustanud notariaadiseaduse § 30 lõikes 1 sätestatud korras, kuid notarist sõltumatutel asjaoludel abielu sõlmimist või lahutamist ei järgne, on notari tasu 44,70 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] (3) Notari tasu abielu sõlmimise kinnitamise eest väljaspool bürood või tööpiirkonda on kokkuleppeline. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 01.07.2010] § 34. [Kehtetu - RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006] § 35. Notari tasu ärakirja valmistamise eest (1) Notari tasu ärakirja valmistamise eest on: 1) iga lehekülje (A 3) eest 0,31 eurot; [RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011] 2) iga lehekülje (A 4) eest 0,19 eurot. [RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011] (2) Notariaaldokumendi juures säilitatava, kinnitamisele mittekuuluva ärakirja valmistamise eest tasu ei võeta. § 36. Notariaaltoiminguga seotud kulude hüvitamine (1) Notari tasu maksmiseks kohustatud isik hüvitab notarile telefonikaugekõnede, telefaksi-, posti- ning muud notariaaltoimingu tegemisega seotud põhjendatud kulud. (2) Väljaspool notaribürood või väljaspool notari tööaega tehtud notariaaltoimingu eest tasutakse notarile täiendavalt toimingu tegemiseks kulutatud aja eest 3,80 eurot tunnis. Notari tööajaks käesoleva seaduse mõttes loetakse ajavahemikku kella 9-st kella 18-ni tööpäeval. Kui notari büroo lahtiolekuaeg algab kella 9-st varem või kestab pärast kella 18, on notari tööaeg vastavalt sellele pikem. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] (3) Notariaaltoimingu tegemiseks vajaliku transpordi tagab notariaaltoimingu taotleja. Notari isikliku sõiduvahendi kasutamisel tasub notariaaltoimingu taotleja notarile täiendavalt 3,80 eurot iga sõiduvahendi kasutamise tunni eest. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] § 37. Ajatasu arvutamine Kui notari tasu on määratud ajatasuna, ümardatakse toimingu tegemiseks kulutatud aeg, mis läheb üle täis- või pooltunni, vastavalt pool- või täistunniks. 5. osa NOTARI TASU MAKSMINE § 38. Notari tasu maksmiseks kohustatud isik (1) Notari tasu maksmiseks kohustatud isik (edaspidi kohustatud isik) on isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. (2) Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. (3) Pärimismenetluses tehtud notariaaltoimingute eest on kohustatud notari tasu maksma pärija. Kaaspärijad vastutavad tasu maksmise eest solidaarselt. Käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktis 1^1 ning § 31 punktides 30–32 ja 35–38 sätestatud tasu on kohustatud maksma isik, kelle taotlusel notariaaltoiming tehti. Kui pärimismenetluse algatamise avalduse on esitanud üks kaaspärija, vastutavad kõik kaaspärijad käesoleva seaduse § 31 punktis 32 sätestatud tasu maksmise eest solidaarselt. [RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010] § 39. Notari tasu selgitamine (1) Notar peab kohustatud isikule selgitama notari tasu määra, tasu maksmise ja sissenõudmise korda. (2) Tehingu või avalduse tõestanud või kinnitanud notar on kohustatud notariaaltoimingu taotlejale teatavaks tegema riigilõivu suuruse, mis tuleb tasuda tehingu või avalduse alusel kohtu kinnistusosakonnas või registriosakonnas tehtava kande või märke eest. [RT I 2003, 18, 100 - jõust. 07.03.2003] § 40. Notari tasu sissenõudmine (1) Notaril tekib õigus nõuda sisse notari tasu notariaaltoimingu lõpuleviimise päeval ning tehniliste teenuste osutamise tasu ja muude kulude hüvitamist kohe pärast teenuse osutamist või kulu tekkimist. (2) Kohustatud isikult notari tasu sissenõudmiseks on notar kohustatud esitama arve, millel peavad olema märgitud: 1) notari nimi, allkiri, notaribüroo aadress ja isikukood; 2) arve number ja väljastamise kuupäev; 3) kohustatud isiku nimi ning aadress; 4) notariaalregistri ja tasuregistri numbrid; 5) tehinguväärtus; 6) notari tasu suurus koos käibemaksuga ja ilma selleta ning viited käesoleva seaduse §-dele, mille alusel on notari tasu arvutatud; 7) käibemaksusumma. (3) Notar on kohustatud märkima notari tasu suuruse ja sellele lisanduva käibemaksu suuruse kõigile notariaalselt vormistatud dokumentidele. (4) Notaril on alates notari tasu sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni õigus nõuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 94 lõike 1 ja § 113 lõike 1 alusel. [RT I 2009, 27, 164 - jõust. 08.06.2009] § 40^1. Notari tasu osade kaupa maksmine (1) Notaril on õigus sõlmida notari tasu maksmiseks kohustatud isikuga kokkulepe notari tasu osade kaupa maksmise kohta. (2) Notari tasu osade kaupa maksmise periood ei tohi ületada kuut kuud. (3) Notari tasu osade kaupa maksmine on intressivaba. [RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006] § 40^2. Notari tasu maksmisest vabastamine (1) Notari tasu maksmisest võib osaliselt või täielikult vabastada füüsilise isiku, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda käesoleva seaduse § 28 lõikes 2, § 29 lõike 1 punktides 1 ja 1^1 ning § 31 punktides 1, 2, 9^1 , 16, 27–34 ja 38 sätestatud notari ametitoimingute eest ettenähtud notari tasu ja kui seoses pärimismenetlusega tehakse muid ametitoiminguid, siis ka nende eest ettenähtud notari tasu, või kes suudab seda teha üksnes osaliselt või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast notari tasu maksmist lihtsat toimetulekut. Samuti võib tasu maksmisest vabastamine hõlmata nende ametitoimingutega otseselt seotud ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamist ning käesoleva seaduse §-s 36 ettenähtud kulude hüvitamist. [RT I, 30.12.2010, 2 - jõust. 01.01.2011] (2) Taotlus notari tasu maksmisest vabastamiseks esitatakse 10 päeva jooksul pärast notarilt arve saamist taotleja elukohajärgsele maa- või linnakohtule. Kui taotlejal ei ole Eestis elukohta, võib taotluse esitada ka maa- või linnakohtule, kelle tööpiirkonnas taotleja viibib. [RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006] (3) Notari tasu maksmisest vabastamise taotlusele kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 12 lõiget 3. Taotluses märgitakse: 1) taotleja nimi, isikukood (selle puudumisel sünniaeg) ning aadress ja sidevahendite numbrid; 2) probleemi kirjeldus, miks taotlejal oli vaja notariaaltoimingut ning milline on sellest taotlejale tõusev kasu; 3) millises ulatuses taotletakse notari tasu maksmisest vabastamist; 4) põhjendus, miks notari tasu maksmisest vabastamist taotletakse; 5) andmed riigilõivu tasumise kohta; 6) taotleja allkiri ja kuupäev. [RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006] (4) Notari tasu maksmisest vabastamise taotlusele lisatakse notari tasu arve, ärakiri notariaalaktist, taotleja allkirjastatud teatis oma majandusliku seisundi kohta ning võimaluse korral ka muud tõendid, mis seda seisundit iseloomustavad. Teatise vormile kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 13 lõiget 4. Isiku suhtes, kelle elukoht ei ole Eestis, kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 13 lõiget 2. [RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006] (5) Notari tasu maksmisest vabastamise taotluse läbivaatamisele ning rahuldamisele kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 7 lõike 1 punkte 2, 3 ja 7–12, § 14 ja osalisel vabastamisel § 16. (6) Notari tasu maksmisest täieliku või osalise vabastamise või sellest keeldumise üle otsustamisele kohaldatakse riigi õigusabi seaduse § 15 lõiget 2. Notari tasu maksmisest vabastamise taotluse kohta tehtud menetlust lõpetava kohtulahendi ärakiri saadetakse Notarite Kojale. [RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006] (7) Notarite Kojal on õigus nõuda isikult, kes on notari tasu maksmisest vabastamise taotlemisel esitanud teadvalt valeandmeid ning keda ei oleks õigete andmete esitamise korral täielikult või osaliselt vabastatud notari tasu maksmisest, notari tasust vabastamisega seotud kulutuste hüvitamist ning riigi õigusabi seaduse § 29 lõikes 2 sätestatud intressi tasumist. [RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006] § 41. Tasu maksmisest vabastamine notari vea puhul Kui notari poolt tõestatud dokument tuleb notaril tema vea tõttu ümber teha või uuesti tõestada, ei võeta dokumendi ümbertegemise või tõestamise eest notari tasu. § 42. Notari tasu sissenõude aegumine Notari tasu ja tehtud kulutuste nõude aegumistähtaeg on üks aasta, arvates notariaaltoimingu lõpuleviimise päevast, tehnilise teenuse osutamisest, muu kulu tekkimisest või notari tasu maksmisest vabastamise taotluse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest. [RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006] § 43. Notari tasu ümberarvutamine Kui notari tasu suurus pärast arvutusvea avastamist ja ümberarvutamist kujuneb väiksemaks kui esialgne notari tasu, tagastab notar kohustatud isikule enammakstu kohe. § 44. Notari tasu ettemaksmine (1) Notariaaltoimingut taotlev isik võib teha ettemakse eeldatava notari tasu täies või osalises ulatuses. Ettemaksu kohta annab notar isikule kviitungi. (2) Kui pärast notariaaltoimingu lõpuleviimist ning arve esitamist selgub, et ettemaks on arvel näidatud summast suurem, tagastab notar koheselt enammakstu. § 45. Dokumentide kinnipidamise õigus Kui notari tasu maksmiseks kohustatud isik ei ole esitanud kohtule notari tasu maksmisest vabastamise taotlust, on notaril õigus kuni notari tasu ja toimingu käigus tekkinud kulude tasumiseni, kuid mitte kauem käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud aegumistähtajast, notari tasu maksmise tagamiseks kinni pidada notariaaltoimingu tegemiseks esitatud tagastamisele kuuluvaid dokumente ning notariaaltoimingu raames koostatud notariaalakti algärakirju ja ärakirju. [RT I 2005, 57, 450 - jõust. 01.01.2006] 6. osa NOTARI TASU VAIDLUSTAMINE § 46. Kaebuse esitamine Kohustatud isik võib ühe kuu jooksul talle notari arve esitamise päevast esitada notaribüroo asukohajärgsele kohtule kaebuse notari tasu ebaõige määramise kohta. § 47. [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002] 7. osa RAKENDUSSÄTTED § 48. Notariaaltoimingute eest makstav riigilõiv Käesoleva seaduse tähenduses ei ole notari tasuks välisesinduste ametiisikute ja valla- ning linnasekretäride poolt tehtavate notariaaltoimingute eest makstav riigilõiv. § 49. [Käesolevast tekstist välja jäetud.] § 50. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 31 punkt 36 jõustub eraldi seadusega Eesti liitumisel Euroopa Liiduga. [RT I 2003, 18, 100 - jõust. 07.03.2003]