Teksti suurus:

Maalasti looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.01.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 31.12.2013, 3

Maalasti looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 20.12.2013 nr 183

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk

  (1) Võetakse kaitse alla ala Viljandi maakonnas Kõo vallas Saviaugu, Kangrussaare, Maalasti, Venevere ja Unakvere külas ning Suure-Jaani vallas Ülde ja Kurnuvere külas, mille nimeks saab Maalasti looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala).

  (2) Kaitseala eesmärk on kaitsta:
  1) metsa-, madalsoo- ja poollooduslike koosluste elustiku mitmekesisust ning kaitsealuste liikide elupaiku;
  2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on jõed ja ojad (3260)3, liigirikkad niidud lubjavaestel muldadel (6270), lamminiidud (6450), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);
  3) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab II lisas. Need on vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero), suur-kuldtiib (Lycaena dispar)ja saarmas (Lutra lutra);
  4) kaitsealuseid linnuliike suur-konnakotkast (Aquila clanga), väike-konnakotkast (Aquila pomarina), laanerähni (Picoides tridactylus), musträhni (Dryocopus martius), roo-loorkulli (Circus aeroginosus), soo-loorkulli (Circus pygargus), rohuneppi (Gallinago media) ja rukkirääku (Crex crex);
  5) kaitsealust taimeliiki juurduvat kõrkjat (Scirpus radicans);
  6) rändlindude peatuspaiku.

  (3) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

  (4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.

§ 2.  Kaitseala piir

  Kaitseala välis- ja vööndite piir on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3.  Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4.  Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:
  1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
  2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
  3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
  4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta;
  5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted 

§ 5.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja teisi metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud ajavahemikul 15. märtsist 31. augustini Maalasti sihtkaitsevööndis.

  (2) Kaitseala vetel on lubatud kalapüük.

  (3) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.

  (4) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud Maalasti sihtkaitsevööndis ajavahemikul 15. märtsist 31. augustini. Linnujaht on kogu kaitsealal keelatud.

  (5) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas metsa- ja põllumajandustöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning liinirajatiste hooldustöödel.

  (6) Kaitseala veekogudel on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine. Sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

§ 6.  Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
  3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  4) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
  5) anda projekteerimistingimusi;
  6) anda ehitusluba;
  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba või ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks;
  8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

  (3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kui keskkonnamõju hindamise järelevalvajal on õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

3. peatükk Sihtkaitsevöönd 

§ 8.  Sihtkaitsevööndi määratlus

  (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate loodusväärtuste säilitamiseks.

  (2) Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:
  1) Maalasti sihtkaitsevöönd;
  2) Navesti sihtkaitsevöönd.

§ 9.  Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

  (1) Maalasti sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste elustiku mitmekesisuse ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on rohunditerikkad kuusikud, vanad loodusmetsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on suur-konnakotkas, väike-konnakotkas ja laanerähn.

  (2) Navesti sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsa-, madalsoo-, jõgede ja ojade ning poollooduslike koosluste elustiku mitmekesisuse ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad, liigirikkad niidud lubjavaestel muldadel, lamminiidud, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. Liigid, mille isendite elupaiku ja kasvukohti kaitstakse, on rohunepp, laanerähn, musträhn, roo-loorkull, soo-loorkull, rukkirääk, suur-kuldtiib, vareskaera-aasasilmik, saarmas ja juurduv kõrkjas.

§ 10.  Lubatud tegevus

  (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud kohas. Rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
  1) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus;
  2) metsa- ja sookoosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
  3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
  4) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine.

§ 11.  Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud, kooskõlas käesoleva määrusega sätestatud erisustega:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine;
  3) ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgurajatiste või tootmisotstarbeta ehitiste rajamine kaitsealal asuva kinnistu või kaitseala tarbeks ning kaitseala valitseja nõusolekul olemasolevate ehitiste, sealhulgas tee ja tehnovõrgurajatise hooldustööd;
  4) inimeste viibimine Maalasti sihtkaitsevööndis ajavahemikul 15. märtsist 31. augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

§ 12.  Vajalik tegevus

  (1) Navesti sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel vajalik nende ilme ja liigikoosseisu säilimist tagav tegevus nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine.

  (2) Navesti sihtkaitsevööndis on madalsookoosluste taastamiseks vajalik kraavide sulgemine.

4. peatükk Piiranguvöönd 

§ 13.  Piiranguvööndi määratlus

  (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

  (2) Kaitsealal on Venevere piiranguvöönd.

§ 14.  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada looduse mitmekesisust, liigirikkaid niitusid lubjavaestel muldadel ja lamminiite.

§ 15.  Lubatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on lubatud:
  1) majandustegevus, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisustega;
  2) kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas;
  3) puhtpuistute kujundamine.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
  1) ehitise, kaasa arvatud tehnovõrgurajatise ja ajutise ehitise, püstitamine;
  2) rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas.

  (3) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud uuendusraie järgmistel tingimustel:
  1) lageraie kuusikutes ja hall-lepikutes kuni 1 hektari suuruse langina;
  2) turberaie kuni 5 hektari suuruse langina;
  3) raiete tegemisel metsamaal tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus.

  (4) Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 10 tihumeetrit puid, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, näiteks põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.

§ 16.  Keelatud tegevus

  Piiranguvööndis on keelatud:
  1) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
  2) energiapuistute rajamine;
  3) maavara kaevandamine;
  4) uue maaparandussüsteemi rajamine;
  5) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal.

§ 17.  Vajalik tegevus

  Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel vajalik nende ilme ja liigikoosseisu säilimist tagav tegevus nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 18.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 19.  Menetluse läbiviimine

  Maalasti looduskaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 3. märtsi 2010. a käskkirjaga nr 279 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas5.

§ 20.  Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.


1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).

2 Kaitseala on moodustatud keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrusega nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Maalasti suur-konnakotka püsielupaiga baasil. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunkti 209 kohaselt hõlmab kaitseala osa Maalasti loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Keit Pentus-Rosimannus
Keskkonnaminister peaministri ülesannetes

Keit Pentus-Rosimannus
Keskkonnaminister

Heiki Loot
Riigisekretär

Lisa Maalasti looduskaitseala

/otsingu_soovitused.json