Teksti suurus:

Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.01.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 31.12.2013, 4

Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 20.12.2013 nr 184

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eesmärk

 (1) Peipsiveere looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on:
 1) Emajõe deltasoostiku ja Peipsi järve rannasoostike looduse, ökosüsteemide ja maastike kaitse, uurimine, tutvustamine ja taastamine;
 2) Piirissaare ja Emajõe suudmeala märgala ökosüsteemide ning Piirissaare rannamaastike säilitamine, kaitse, uurimine ja tutvustamine;
 3) selliste elupaigatüüpide kaitse ja taastamine, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140)3, huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), rabad (7110*), siirdesood ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);
 4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II ja IV lisas nimetatud liigi saarma (Lutra lutra) ning V lisas nimetatud liigi kopra (Castor fiber) kaitse;
 5) selliste linnuliikide isendite elupaikade kaitse, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas: kaljukotkas (Aquila chrysaetos), suur-konnakotkas (Aquila clanga), hüüp (Botaurus stellaris), öösorr (Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), väikepistrik (Falco columbarius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), rohunepp (Gallinago media), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), väikekajakas (Larus minutus), mudanepp (Lymnocryptes minimus), väikekoskel (Mergus albellus), suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), täpikhuik (Porzana porzana), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja teder (Tetrao tetrix);
 6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetamata rändlinnuliikide isendite elupaikade kaitse. Rändlinnuliigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula) ja naerukajakas (Larus ridibundus);
 7) kalaliigi säga (Silurus glanis) ning nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud kalaliikide hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio) ja vingerja (Misgurnus fossilis) ning II ja IV lisas nimetatud tõugja (Aspius aspius) kaitse;
 8) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV lisas nimetatud kahepaiksete rohe-kärnkonna (Bufo viridis) ja mudakonna (Pelobates fuscus) kaitse, nende elupaikade taastamine ja kaitse, rabakonna (Rana arvalis) elupaiga kaitse ning kahepaiksete liigilise mitmekesisuse säilitamine;
 9) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II ja IV lisas nimetatud putukaliikide laiujuri (Dytiscus latissimus), tõmmuujuri (Graphoderus bilineatus) ja suure rabakiili (Leucorrhinia pectoralis) elupaiga kaitse;
 10) taimeliikide sinise emajuure (Gentiana pneumonanthe), kiirja ruse (Bidens radiata), mõru vesipipra (Elatine hydropiper), väike konnarohu (Alisma gramineum), pruuni lõikheina (Cyperus fuscus) ja juurduva kõrkja (Scirpus radicans) ning nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud rohelise kaksikhamba (Dicranum viride) ja läikiva kurdsirbiku (Hamatocaulis vernicosus) kaitse.

 (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kuueks sihtkaitsevööndiks ja neljateistkümneks piiranguvööndiks.

 (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

 (1) Kaitseala asub Tartu maakonnas Luunja vallas Kargaja, Kavastu ja Pajukurmu külas, Meeksi vallas Meerapalu ja Parapalu külas, Mäksa vallas Aruaia, Kastre ja Võõpste külas, Vara vallas Kargaja, Praaga, Rehemetsa ja Tähemaa külas, Võnnu vallas Ahunapalu, Kõnnu ja Lääniste külas ning Piirissaare vallas Piiri, Saare ja Tooni külas.

 (2) Kaitseala välis- ja vööndite piir on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3. Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:
 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta;
 5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted 

§ 5. Lubatud tegevus

 (1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud Koosa sihtkaitsevööndis asuval Koosa järvel. Koosa järvel on keelatud viibida 1. aprillist kuni 31. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

 (2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades asjaõigusseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatut.

 (3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, arvestades järgmisi tingimusi:
 1) linnujaht on keelatud ajavahemikus 16. september kuni 30. november;
 2) koprajaht on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul;
 3) Meerapalu ja Suursoo sihtkaitsevööndis on jahipidamine 15. veebruarist kuni 31. augustini lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

 (4) Kaitsealal on lubatud kalapüük.

 (5) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud kohtades ning õuemaal maaomaniku nõusolekul. Eramaal on lõkke tegemine lubatud ka põllumajandus- ja metsatöödel ning kraavide hooldustöödel.

 (6) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel ning mootorsõidukiga sõitmine Emajõe ja Peipsi järve jääkattel ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala veekogude jääkattel ja Piirissaarel lumikattega. Mujal on sõidukiga sõitmine lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, koosluste hooldamisel, liinirajatiste hooldustöödel ning maatulundusmaal metsa- või põllumajandustöödel.

 (7) Kaitseala vetel on lubatud ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud mootoriga ujuvvahendiga sõitmine Koosa järvel. Koosa järvel on mootoriga ujuvvahendiga sõitmine lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

§ 6. Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
 4) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
 5) anda projekteerimistingimusi;
 6) anda ehitusluba;
 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks;
 8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine

 (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

 (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

 (3) Kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, on Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kui keskkonnamõju hindamise järelevalvajal õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid.

3. peatükk Sihtkaitsevöönd 

§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus

 (1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

 (2) Kaitsealal on kuus sihtkaitsevööndit:
 1) Ahunapalu sihtkaitsevöönd;
 2) Apnassaare sihtkaitsevöönd;
 3) Koosa sihtkaitsevöönd;
 4) Meerapalu sihtkaitsevöönd;
 5) Piirissaare sihtkaitsevöönd;
 6) Suursoo sihtkaitsevöönd.

§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

 (1) Ahunapalu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on vanade loodusmetsade, soostuvate ja soo-lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade kaitse ning metsakoosluste arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

 (2) Apnassaare sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on siirde- ja õõtsiksoode, liigirikaste madalsoode, omapäraste moreenseljandike ja sealsete metsakoosluste ning kaljukotka, merikotka ja mudakonna elupaikade kaitse.

 (3) Koosa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede, siirde- ja õõtsiksoode, liigirikaste madalsoode, soostuvate ja soo-lehtmetsade, siirdesoo- ja rabametsade, sealhulgas Varnja soo ja Koosa järve ning nendega seotud koosluste ja elustiku kaitse.

 (4) Meerapalu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on niiskuslembeste kõrgrohustute, rabade, siirde- ja õõtsiksoode, nokkheinakoosluste, liigirikaste madalsoode, vanade loodusmetsade, siirdesoo- ja rabametsade, sealhulgas Meerapalu raba, Peräjärve soo, rändlindude koondumispaikade ning kalakotka ja merikotka elupaikade kaitse.

 (5) Piirissaare sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on liigirikaste madalsoode, soostuvate ja soo-lehtmetsade ning merikotka ja ohustatud veelindude elupaikade ning sinise emajuure kasvukohtade kaitse.

 (6) Suursoo sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede, huumustoiteliste järvede ja järvikute, siirde- ja õõtsiksoode, liigirikaste madalsoode, vanade loodusmetsade, soostuvate ja soo-lehtmetsade, siirdesoo- ja rabametsade, sealhulgas Suursoo soostiku, Kalli ja Leegu järve ning nendega seotud koosluste ja kaitsealuste liikide kaitse.

§ 10. Lubatud tegevus

 (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud:
 1) olemasolevate ehitiste hooldustööd;
 2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine.

 (2) Sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:
 1) tee, tehnovõrgurajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks, välja arvatud ujuvehitised veekogudel ja rajatised Piirissaare sihtkaitsevööndis, kus ehitiste püstitamine on lubatud vaid kaitseala tarbeks;
 2) Apnassaare, Koosa, Meerapalu, Ahunapalu ja Suursoo sihtkaitsevööndis maaparandussüsteemide eesvoolude hoiutööd ning veerežiimi taastamine;
 3) Apnassaare, Koosa, Meerapalu ja Suursoo sihtkaitsevööndis metsakoosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile metsakultuuride esinemisaladel kasvukohatüübile omase struktuuri saavutamiseks 1. septembrist kuni 14. veebruarini;
 4) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
 5) Piirissaare, Apnassaare, Koosa, Meerapalu ja Suursoo sihtkaitsevööndis roo käsitsi niitmine vees või maismaal oma tarbeks 1. augustist kuni pinnase külmumiseni ning roo mehhaniseeritud ja käsitsi varumine külmunud pinnaselt või jäält;
 6) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine;
 7) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus.

§ 11. Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud:
 1) majandustegevus;
 2) loodusvarade kasutamine.

§ 12. Vajalik tegevus

  Kaitseala sihtkaitsevööndites, välja arvatud Ahunapalu sihtkaitsevöönd, on soostunud niitude, soo-, aru- ja lamminiitude esinemisaladel vajalik nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks niitmine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine 1. septembrist kuni 14. veebruarini vastavalt kaitse-eesmärgile.

4. peatükk Piiranguvöönd 

§ 13. Piiranguvööndi määratlus

 (1) Piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus on lubatud käesoleva kaitse-eeskirjaga kooskõlas olev majandustegevus, ning mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

 (2) Kaitsealal on 14 piiranguvööndit:
 1) Ahunapalu piiranguvöönd;
 2) Emajõe-Ahja piiranguvöönd;
 3) Emajõe suudmeala piiranguvöönd;
 4) Haabsaare piiranguvöönd;
 5) Kantsi piiranguvöönd;
 6) Kuuksaare piiranguvöönd;
 7) Meerapalu piiranguvöönd;
 8) Piirissaare piiranguvöönd;
 9) Praaga piiranguvöönd;
 10) Puusaarõ piiranguvöönd;
 11) Rebassaare piiranguvöönd;
 12) Tornimäe piiranguvöönd;
 13) Uru piiranguvöönd;
 14) Virvissaare piiranguvöönd.

§ 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

 (1) Ahunapalu piiranguvööndi kaitse-eesmärk on siirde- ja õõtsiksoode, liigirikaste madalsoode ning mudakonna elupaiga kaitse ning soosaartega liigestatud külamaastiku säilitamine.

 (2) Emajõe-Ahja piiranguvööndi kaitse-eesmärk on jõgede ja ojade ning nendega seotud elustiku kaitse.

 (3) Emajõe suudmeala piiranguvööndi kaitse-eesmärk on linnustiku rahvusvahelise tähtsusega rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade – Peipsi järve ja roostike ning vee-elustiku kaitse.

 (4) Haabsaare, Kantsi, Puusaarõ, Rebassaare, Tornimäe ja Uru piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja ajalooliselt väljakujunenud maastikuilme säilitamine.

 (5) Kuuksaare piiranguvööndi kaitse-eesmärk on Ahijärve idakalda valgala kaitse.

 (6) Meerapalu piiranguvööndi kaitse-eesmärk on sooserva koosluste kaitse ja maastikuilme säilitamine.

 (7) Piirissaare piiranguvööndi kaitse-eesmärk on niiskuslembeste kõrgrohustute, liigirikaste madalsoode ning kaitsealuste liikide elupaikade ja ajalooliselt väljakujunenud rannamaastiku kaitse ja taastamine.

 (8) Praaga ja Virvissaare piiranguvööndi kaitse-eesmärk on siirde- ja õõtsiksoode ja liigirikaste madalsoode kaitse ning Peipsi järve kaldal ajalooliselt väljakujunenud maastikuilme säilitamine.

§ 15. Lubatud tegevus

 (1) Lubatud on kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas.

 (2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud:
 1) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
 2) uue maaparandussüsteemi rajamine;
 3) Ahunapalu, Emajõe-Ahja, Haabsaare, Kantsi, Kuuksaare, Meerapalu, Praaga, Piirissaare, Rebassaare, Puusaarõ, Tornimäe, Uru ja Virvissaare piiranguvööndis tootmisotstarbeta ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine;
 4) Emajõe-Ahja, Praaga ja Emajõe suudmeala piiranguvööndis sadama ning sadamaehitiste ehitamine;
 5) Ahunapalu, Haabsaare, Meerapalu, Kantsi, Kuuksaare, Praaga, Rebassaare, Puusaarõ, Tornimäe, Uru ja Virvissaare piiranguvööndis puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel;
 6) Ahunapalu, Emajõe-Ahja, Haabsaare, Kantsi, Kuuksaare, Praaga, Rebassaare, Puusaarõ, Tornimäe, Uru ja Virvissaare piiranguvööndis roo varumine külmumata pinnasel;
 7) Piirissaare ja Emajõe suudmeala piiranguvööndis roo käsitsi niitmine vees või maismaal oma tarbeks 1. augustist kuni pinnase külmumiseni;
 8) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas.

 (3) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis, välja arvatud Piirissaare piiranguvööndis, lubatud uuendusraie, arvestades järgmisi tingimusi:
 1) turberaie on lubatud kuni 5 ha suuruse langina;
 2) lageraie on lubatud kuusikutes ja hall-lepikutes kuni 1 ha suuruse langina;
 3) raiete tegemisel metsamaal tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus.

 (4) Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 20 tihumeetrit puid, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, näiteks põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.

§ 16. Keelatud tegevus

  Piiranguvööndis on keelatud:
 1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
 2) maavara kaevandamine;
 3) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;
 4) Piirissaare piiranguvööndis puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel;
 5) roo mehhaniseeritud varumine külmumata pinnasel Piirissaare ja Emajõe suudmeala piiranguvööndis.

§ 17. Vajalik tegevus

  Soostunud niitude, soo- ja aruniitude esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalik niitmine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 18. Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 19. Kehtetuks tunnistamine

 (1) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määruse nr 340 „Sookaitsealade moodustamise kohta” lisa 1 punkt 27 tunnistatakse kehtetuks.

 (2) Tartu Maakonnavalitsuse 4. detsembri 1991. a määrus nr 306 „Piirissaarel kohaliku tähtsusega zooloogilis-botaanilise kaitseala moodustamine” tunnistatakse kehtetuks.

§ 20. Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 1. juuni 2006. a määruses nr 129 „Hoiualade kaitse alla võtmine Tartu maakonnas” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) määruse lisas esitatud Emajõe suudmeala hoiuala kaart tunnistatakse kehtetuks.

§ 21. Menetluse läbiviimine

  Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 14. juuni 2006. a käskkirjaga nr 728 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas5.

§ 22. Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.


1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).

2 Kaitseala on moodustatud kolme kaitstava loodusobjekti baasil. Need on Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 „Sookaitsealade moodustamise kohta” moodustatud Emajõe-Suursoo sookaitseala, Tartu Maakonnavalitsuse 4. detsembri 1991. a määrusega nr 306 „Piirissaarel kohaliku tähtsusega zooloogilis-botaanilise kaitseala moodustamine” moodustatud Piirissaare kohaliku tähtsusega zooloogilis-botaaniline kaitseala ja Vabariigi Valitsuse 1. juuni 2006. a määrusega nr 129 „Hoiualade kaitse alla võtmine Tartu maakonnas” moodustatud Emajõe suudmeala hoiuala. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 3 hõlmab looduskaitseala Emajõe suudmeala ja Piirissaare linnuala ning punkti 2 alapunktist 36 Emajõe-Suursoo loodusala, kus tuleb tegevuste kavandamisel hinnata nende mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. „Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni” artikli 2 lõike 1 kohaselt on kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Keit Pentus-Rosimannus
Keskkonnaminister peaministri ülesannetes

Keit Pentus-Rosimannus
Keskkonnaminister

Heiki Loot
Riigisekretär

Lisa leht 1 Peipsiveere looduskaitseala

Lisa leht 2 

Lisa leht 3