Teksti suurus:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:10.01.2015
Avaldamismärge:RT I, 31.12.2014, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
19.12.2014 otsus nr 555

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 10.12.2014

§ 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1–32) artikli 57 lõike 2 alusel aktsepteerib Eesti Vabariik vormide tõlget inglise keelde.”;

2) paragrahvi 70 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012;
2) nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29);
3) nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79).”;

3) paragrahvi 78 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui samade poolte vaheline sama sisuga hagi on enne Eesti kohtusse esitamist võetud välisriigi kohtu menetlusse, võtab Eesti kohus hagi menetlusse, kui muud menetlusse võtmise tingimused on täidetud ja kui Eesti kohtule ei tulene kohtualluvust välislepingust või käesoleva seaduse § 70 lõikes 4 nimetatud Euroopa Liidu määrusest, kuid peatab menetluse, kui võib eeldada, et välisriigi kohus teeb lahendi mõistliku aja jooksul ja seda lahendit Eesti Vabariigis tunnustatakse.”;

4) paragrahv 121 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 121. Välisriigi kohtu- ja vahekohtulahendite tunnustamise, täidetavaks tunnistamise ja täitmise asjad

Välisriigi kohtu- ja vahekohtulahendite tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise avaldus, tunnustamisest või täitmisest keeldumise või täitmise peatamise avaldus või muu avaldus täitemenetluses esitatakse võlgniku elu- või asukoha järgi või kohtule, kelle tööpiirkonnas soovitakse korraldada täitemenetlust, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.”;

5) paragrahvi 182 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Elukoha määramisel käesoleva jao tähenduses lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 artiklist 62.”;

6) paragrahvi 182 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 377 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Hagi tagamise abinõu võib kohus rakendada ka seoses välisriigis toimuva kohtu- või vahekohtumenetlusega.”;

8) paragrahvi 412 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „üleandmisega” sõnaga „, elektrooniliselt”;

9) paragrahvi 426 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõna „tagasivõetud” sõnadega „kohus jättis hagi läbi vaatamata hagejast tulenevatel põhjustel ja”;

10) paragrahvi 619 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis kohaldatakse käesolevas seadustikus sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012;
2) nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003;
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (ELT L 143, 30.04.2004, lk 15–39);
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1896/2006;
5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2007;
6) nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009;
7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 606/2013 tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta (ELT L 181, 29.06.2013, lk 4–12).”;

11) seadustikku täiendatakse §-ga 6192 järgmises sõnastuses:

§ 6192. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 606/2013 rakendamine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 606/2013 artikli 5 lõikes 1 ja artikli 14 lõikes 1 nimetatud tõendi väljastab maakohus, kes abinõu määras. Kohus toimetab tõendi ohustavale isikule kätte ja edastab selle ohustatud isikule.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 9 lõike 1 punktis a nimetatud juhul võib tõendi väljastanud kohus parandada tõendi samadel alustel ja samas korras Eesti kohtulahenditega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 9 lõike 1 punktis b nimetatud juhul võib tõendi väljastanud maakohus tõendi ohustatud isiku või ohustaja avalduse alusel tühistada. Tõendi tühistamise või sellest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse artikli 16 lõike 1 alusel aktsepteeritakse Eestis ja võetakse määruse artikli 4 lõike 2 kohaselt täitmisele eesti või inglise keeles koostatud või eesti või inglise keelde tõlgitud dokumente.”;

12) paragrahvi 756 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Vahekohtu otsuse tühistamise avalduse esitamise tähtaja ennistamist ei saa taotleda, kui otsus on täidetud. Vahekohtu otsuse muutmise avalduse esitamise tähtaja ennistamist ei saa taotleda.

(6) Vahekohtumenetlusega seotud kohtumenetlus on kinnine. Vahekohtumenetlusega seotud maakohtu ja ringkonnakohtu kohtulahendit ei avalikustata. Riigikohtu lahendite avalikustamisel asendatakse menetlusosalise nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Avalikustatavast riigikohtu lahendist jäetakse välja vaidluse olemusele viitavad asjaolud, mis võivad muuta avalikuks vahekohtu menetluse sisu.”.

§ 2. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine

Halduskohtumenetluse seadustiku § 146 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „antud” sõnadega „või elektrooniliselt kätte toimetatud”.

§ 3. Notariaadiseaduse muutmine

Notariaadiseaduse § 29 lõike 3 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1–32) artikli 60 ja II lisa alusel tunnistuse väljaandmine Eestis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi koostamise kohta;”.

§ 4. Riigi õigusabi seaduse muutmine

Riigi õigusabi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 11 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Elukoha määramisel käesoleva seaduse tähenduses lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1–32) artiklist 62.”;

2) seaduse 7. peatükki täiendatakse §-ga 372 järgmises sõnastuses:

§ 372. Riigi õigusabi osutamine Haagi laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise konventsiooni alusel

(1) Riigi õigusabi andmisel Haagi laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise konventsiooni (ELT L 192, 22.07.2011, lk 51–70) alusel toimuvas menetluses kohaldatakse käesolevas seaduses riigi õigusabi andmise kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles nimetatud konventsioonis ei ole ette nähtud teisiti.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konventsioonis sätestatud keskasutuse ülesandeid täidab Justiitsministeerium.”.

§ 5. Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) välisriigi kohtu Eestis täidetavaks tunnistatud või tunnustamiseta täitmisele kuuluv lahend;”;

2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) Eestis täidetavaks tunnistatud või tunnustamiseta täitmisele kuuluv välisriigi ametlik dokument;”;

3) seadustiku 3. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 321 järgmises sõnastuses:

§ 321. Kohandamine

(1) Kohtutäitur kohandab vajaduse korral meedet või korraldust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1–32) alusel või faktilist asjaolu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 606/2013 tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta (ELT L 181, 29.06.2013, lk 4–12) alusel.

(2) Kohtutäitur teavitab kirjalikult võlausaldajat ja võlgnikku meetme või korralduse kohandamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 alusel ja faktiliste asjaolude kohandamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 606/2013 alusel.”;

4) paragrahvi 46 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et täitedokumendiks oleva välisriigi kohtulahendi või ametliku dokumendi tunnustamise mõju on päritoluriigis peatatud;”;

5) paragrahvi 48 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et täitedokumendiks oleva välisriigi kohtulahendi või ametliku dokumendi mõju on päritoluriigis tühistatud;”.

§ 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 8 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Enne 2015. aasta 10. jaanuari alanud vahekohtumenetlus viiakse lõpuni enne 2015. aasta 10. jaanuari kehtinud seaduse kohaselt, kui pooled ei lepi kokku teisiti.”.

§ 7. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2015. aasta 10. jaanuaril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees