Eurovoci märksõnad (näita)

04 POLIITIKA0436 täidesaatev võim ja avalik teenistusavalik haldushaldusjärelevalve

04 POLIITIKA0436 täidesaatev võim ja avalik teenistushaldusõigushaldusõiguserikkumine

12 ÕIGUS1216 kriminaalõiguskaristustrahv

20 KAUBANDUS2026 tarbiminekaubad ja teenusedteenusedüldhuviteenused

20 KAUBANDUS2031 turundusäritehingteenuste pakkumine

24 RAHANDUS2446 maksustaminemaksmaksutaoline lõiv

24 RAHANDUS2451 hinnadhinnapoliitikahinnakujundus

32 HARIDUS JA KOMMUNIKATSIOON3236 infotehnoloogia ja andmetöötlusandmetöötlusandmebaas

48 TRANSPORT4806 transpordipoliitikatranspordipoliitikatranspordi ohutus

48 TRANSPORT4806 transpordipoliitikaveoeeskirjadveoluba

48 TRANSPORT4811 transpordikorraldustranspordikorraldusreisijatevedu

48 TRANSPORT4811 transpordikorraldustranspordikorraldusühistranspordivahendid

68 TÖÖSTUS6846 mitmesugused tööstusedmitmesugused tööstusedteenuskaubandustakso

HALDUSÕIGUSLiiklus ja transport

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Ühistranspordiseadus (lühend - ÜTS)

Sisukord

Ühistranspordiseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.03.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:22.03.2016
Avaldamismärge:RT I, 31.12.2015, 26

Ühistranspordiseadus

Vastu võetud 18.02.2015
RT I, 23.03.2015, 2
jõustumine 01.10.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
11.11.2015RT I, 25.11.2015, 101.01.2016
09.12.2015RT I, 30.12.2015, 118.01.2016
09.12.2015RT I, 31.12.2015, 101.03.2016

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolevas seaduses sätestatakse tee-, raudtee-, vee- ja lennuliikluses ühistranspordi korraldamise alused. Teeliiklusena käsitatakse sõiduauto-, bussi-, trammi- ja trollibussiliiklust, raudteeliiklusena rongi- ja rööbasbussiliiklust, veeliiklusena laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliiklust ning lennuliiklusena õhusõidukiliiklust.

 (2) Bussidega korraldatud sõitjateveo puhul lähtutakse lisaks käesolevale seadusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51–71).

 (3) Bussidega korraldatud sõitjateveo puhul lähtutakse lisaks käesolevale seadusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 55, 28.02.2011, lk 1–12).

 (4) Bussidega korraldatud rahvusvahelise sõitjateveo puhul lähtutakse käesolevast seadusest osas, milles Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88–105), komisjoni määruses (EL) nr 361/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo dokumentidega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2121/98 (ELT L 107, 10.04.2014, lk 39–54), kokkuleppes „Bussidega toimuvat rahvusvahelist reisijate juhuvedu käsitlev kokkulepe” (Interbusi kokkulepe) (ELT L 321, 26.11.2002, lk 13–43) ja teistes välislepingutes ei sätestata teisiti.

 (5) Raudtee-, parvlaeva- ja teeliikluses avaliku teenindamise lepingu alusel sõitjateveo korraldamise puhul, sealhulgas selle kavandamisel ja toetamisel, sõitjateveoteenuse osutamisel ja selle hinna kehtestamisel lähtutakse käesolevas seaduses sätestatust osas, milles Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 03.12.2007, lk 1–13), ei sätestata teisiti.

 (6) Käesolevas seaduses ei käsitleta raudtee-, vee- ja lennuliikluses sõitjate veoks vajalike tegevuslubade ning kõigis veoliikides kiirabi- ja meditsiinitranspordi tegevuslubade andmise, pikendamise, peatamise ning kehtetuks tunnistamise korda ja tingimusi, mida reguleeritakse teiste seadustega.

 (7) Teeliikluses oma kulul sõitjateveo korraldamist reguleeritakse autoveoseadusega.

 (8) Motoriseerimata transpordivahendi, mootoriga jalgratta ja muu käesoleva seaduse reguleerimisalast väljajääva sõiduki kasutamist tasuliseks sõitjateveoks teeliikluses reguleeritakse kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi omavalitsusüksus) õigusaktidega.

 (9) Vedaja ja sõitja vahelisele õigussuhtele ja sellest tulenevatele tagajärgedele, sealhulgas avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatavale sõitjateveole, kohaldatakse võlaõigusseadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

 (10) Käesolevas seaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, võttes arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

 (11) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Ühistransport

  Ühistransport on tasuline sõitjatevedu, mida teostatakse eelkõige liiniveo, juhuveo või taksoveo korras, ning tasuline sõiduki ja selle haagise vedu laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinidel.

§ 3. Bussivedu ja taksovedu

 (1) Bussivedu on sõitjate vedu bussiga või kuue kuni üheksa istekohaga sõiduautoga.

 (2) Taksovedu on teeliikluses sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta või sõitjale tellitud kohta järele sõitmine taksoveoks kohandatud ühissõidukiga, samuti selle sõidukiga taksopeatuses või sõitjaga kokkulepitud kohas sõitja ootamine.

§ 4. Liin ja liinivedu

 (1) Liin on sõiduplaanis ettenähtud ajavahemikel ühissõiduki läbitav liikumistee.

 (2) Valla-, linna- või maakonnaliin on liin, mille peatused asuvad peamiselt sama valla, linna või maakonna haldusterritooriumil. Valla-, linna- ja maakonnaliini eristamisel võetakse arvesse ka teisi nimetatud liini iseloomustavaid näitajaid, eelkõige sõiduplaani, sõitjate põhilist sihtgruppi, peamist teeninduspiirkonda ja ühissõiduki tehnilist vastavust selle liini teenindamiseks.

 (3) Kaugliin on liin, mis ei ole valla-, linna- või maakonnaliin.

 (4) Kommertsliinivedu on liiniloa või tellijaga sõlmitud lepingu, välja arvatud avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu.

 (5) Eriotstarbeline liinivedu on töötajate vedu tööle ja tagasi ning õpilaste ja üliõpilaste selline vedu õppeasutusse ja tagasi, mida korraldatakse tellijaga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu või kommertsliiniveo lepingu alusel ning mille puhul arveldatakse vedaja ja tellija vahel.

§ 5. Juhuvedu

  Juhuvedu on teeliikluses teostatav sõitjatevedu, mis ei ole liinivedu või taksovedu ja mille põhiliseks eripäraks on see, et veetakse tellija või vedaja enda algatusel kokku pandud sõitjaterühmi.

§ 6. Vedaja

 (1) Vedaja on ühistranspordi alal tegutsemiseks tegevusluba omav äriregistrisse kantud ettevõtja või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud isik.

 (2) Vedaja, kes teostab liinivedu 40 000 elanikuga või suuremas omavalitsusüksuses, on elutähtsa teenuse osutaja hädaolukorra seaduse § 37 lõike 1 tähenduses ning peab täitma hädaolukorra seaduse § 37 lõikes 3 kindlaks määratud kohustusi. Samuti on nimetatud vedaja üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.

 (3) Vedaja, kes teostab liinivedu Eesti mandri ja Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa vahelistel parvlaevaliinidel, on hädaolukorra seaduse § 34 lõike 2 punktis 101 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja ja üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.

§ 7. Ühissõiduk

  Ühissõiduk on ühistranspordiks kasutatav buss, sõiduauto, tramm, trollibuss, reisirong, rööbasbuss, reisilaev, reisiparvlaev, väikelaev, õhusõiduk või muu mootori jõul liikuv transpordivahend.

§ 8. Sõiduplaan

  Sõiduplaan on dokument, millega määratakse liiniveol ühissõiduki liikumistee, peatused sõitjate sisenemiseks ja väljumiseks, väljumisajad alg- ja vahepeatustest ning saabumisaeg lõpp-peatusesse.

§ 9. Pilet

  Pilet on paberil või muul kujul, sealhulgas elektroonilisel kujul, dokument, mis tõendab sõitja sõiduõigust.

2. peatükk Ühistranspordi kavandamine ja korraldamine 

§ 10. Ühistranspordi kavandamise ja korraldamise lähtealused

 (1) Ühistranspordi kavandamise ja korraldamise eesmärk on:
 1) ressursside kasutamise sotsiaalset ja majanduslikku otstarbekust arvestades tagada ühistranspordi pakkumise vastavus nõudlusele, mis tuleneb elanike ja nende eri sotsiaalsete gruppide, sealhulgas puuetega ja eakate inimeste, õpilaste ja üliõpilaste ning saarte ja väikesaarte elanike liikumisvajadusest;
 2) soodustada ühissõidukite eeliskasutamist, vähendades sellega transpordi negatiivset mõju keskkonnale ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi ning aidates kaasa liiklusõnnetuste ja liiklusummikute ärahoidmisele;
 3) vähendada ühiskonna sotsiaalseid ja majanduslikke kulutusi transpordile, energiale ja taristule.

 (2) Üleriigilist planeeringut ning maakonna-, üld- ja detailplaneeringut koostades tuleb arvestada ühistranspordi ja selle liinivõrgu arendamise vajadust, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkidest.

§ 11. Ühistranspordi taristu objektid

 (1) Ühistranspordi taristu objekt on bussi- või raudteejaam, sadam, reisiterminal, kai, perroon, ootekoda, peatuskoht, informatsiooni- või sidesüsteem ning muud liinirajatised ja seadmed ning nende teenindamiseks ettenähtud või vajalik inventar.

 (2) Ühistranspordi taristu objekti rajamisel arvestatakse sõitjate arvu ja erivajadusi, vedude mahtu ja iseloomu. Ühistranspordi taristu objekti korrashoiu ja sõitjatele vajaliku teabe olemasolu, sealhulgas teabe sõiduplaanide, hinnakirjade, sõidusoodustuste, vedajate andmete ja infotelefonide numbrite kohta tagab objekti valdaja.

 (3) Terminali, bussijaama, linna- või vallaliini alg- või lõpp-peatuse seisuplatsi valdaja peab liinivedu, välja arvatud eriotstarbelist liinivedu korraldavatele vedajatele tagama võrdsed tingimused terminali, bussijaama või seisuplatsi kasutamisel.

§ 12. Ühistransporti kavandavad ja korraldavad asutused

  Ühistransporti kavandavad ja korraldavad käesolevas seaduses või selle alusel sätestatud korras valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsus (edaspidi omavalitsusorgan), maavalitsus, Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Vabariigi Valitsus, kaasates vajaduse korral omavalitsusüksuste liite, vedajaid ja vedajate ühendusi ning asutades piirkondlikke ühistranspordikeskusi.

§ 13. Omavalitsusorgani ülesanded

 (1) Omavalitsusorgan oma haldusterritooriumil:
 1) suunab ja koordineerib ühistranspordi arengut ning töötab välja ja viib ellu asjaomaseid arengukavasid, mida rahastatakse omavalitsusüksuse eelarvest, riigieelarvest ning eraõiguslike isikute sihteraldistest;
 2) korraldab elanike liikumisvajaduse uuringuid, et selgitada välja nõudlus ühistranspordi järele ning eri liiki vedude korraldamise otstarbekus ja võimalused;
 3) kujundab valla või linna ühistranspordi liinivõrgu ning kinnitab või volitab valla või linna ametiasutust kinnitama valla- või linnaliinide sõiduplaanid, arvestades sõiduplaanide koostamise nõudeid ja võimaluse korral asjaomase maavalitsuse ettepanekuid ning maakonna ja üleriigilist liinivõrku;
 4) korraldab ühistranspordi taristu objektide planeerimist, rajamist, korrashoidu ja kasutamist ning rakendab meetmeid ühissõidukitele soodusliiklusolude loomiseks;
 5) annab taksoveolube, taksoveo sõidukikaarte (edaspidi sõidukikaart), sõidukijuhi teenindajakaarte (edaspidi teenindajakaart) ja liinilubasid bussiveoks valla- või linnaliinil;
 6) sõlmib vedajatega avaliku teenindamise lepinguid ning korraldab riigihankeid vedajate leidmiseks avalikule liiniveole;
 7) võib esitada oma asukoha järgsele maavalitsusele taotluse valla või linna ühistranspordi osaliseks rahastamiseks riigieelarvest;
 8) kehtestab valla- või linnaliinide avaliku liiniveo sõidukilomeetri tariifid või sõidupiletihinnad;
 9) korraldab avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo rahastamist oma eelarvest ja muudest tuluallikatest;
 10) hüvitab tema kehtestatud sõidusoodustused;
 11) tagab koos vedajatega ühistranspordi teenindustaseme normide järgimise, kui need on kehtestatud, ja piletite väljastamise korralduse ning korraldab piletikontrolli valla- või linnaliinidel;
 12) korraldab järelevalvet tema antud taksoveoloa, sõidukikaardi, teenindajakaardi ja liiniloa nõuete ning tema sõlmitud avaliku teenindamise lepingu ja halduskoostöö seaduse kohaselt sõlmitud haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu (edaspidi haldusleping) täitmise üle;
 13) tagab sõitjatele vajaliku teabe olemasolu, sealhulgas teabe väljumisaegade, liiklusintervallide ja infotelefonide numbrite kohta valla- või linnaliinide peatuskohtades;
 14) võib liiklusohutust ja -intensiivsust, parkimisvõimalusi ning sõitjate vajadusi arvestades määrata munitsipaalmaal taksopeatused, kus kliendi ootel võib seista ainult sõiduk, millele on antud sõidukikaart taksoveoks selles omavalitsusüksuses.

 (2) Vajaduse korral täidab omavalitsusorgan käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid koostöös teiste omavalitsusorganite, maavalitsuste ja omavalitsusüksuste liiduga.

 (3) Omavalitsusorganid võivad omavahelisel ja asukohajärgse maavalitsusega kokkuleppel toetada oma eelarvest ja riigieelarve sihtotstarbelisest toetusest nende haldusterritooriume ühendavaid maakonnaliine ning liine, mis küll ületavad valla või linna piiri, kuid mida käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel loetakse valla- või linnaliiniks.

 (4) Käesolevas paragrahvis loetletud omavalitsusorgani ülesannete täitja ja täitmise korra, kui need ei ole sätestatud käesoleva seaduse teistes paragrahvides, määrab kindlaks valla- või linnavolikogu või tema volitusel valla- või linnavalitsus.

 (5) Omavalitsusorgan võib eraldada osa omavalitsusüksuse eelarve vahenditest maakonna ühistranspordi arendamiseks. Kokkuleppel maavalitsusega võib omavalitsusorgan toetada ka käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud kaugliine.

 (6) Valla- või linnavolikogu võib määrusega kehtestada valla- või linnaliinide sõiduplaanide vormistamise nõuded.

§ 14. Maavalitsuse ülesanded

 (1) Maavalitsus:
 1) suunab ja koordineerib maakonna ühistranspordi arengut ning töötab välja ja viib ellu asjaomaseid arengukavasid, mida rahastatakse riigieelarvest, omavalitsusüksuste eelarvetest ning eraõiguslike isikute sihteraldistest;
 2) korraldab maakonna elanike liikumisvajaduse uuringuid, et selgitada välja nõudlus ühistranspordi järele ning eri liiki vedude korraldamise otstarbekus ja võimalused;
 3) kujundab maakonnas üleriigilise võrguga seotud ühistranspordi liinivõrgu, kinnitab maakonnaliinide sõiduplaanid, arvestades kaugliinide ning valla- ja linnaliinide sõiduplaane ja asjaomaste kohalike omavalitsuste ettepanekuid ning esitab liiniloa või sõiduplaani kinnitamise taotlejale temalt nõutava kirjaliku seisukoha 15 päeva jooksul alates taotluse esitamise päevast;
 4) korraldab maakonnaliinide taristu objektide planeerimist ning võtab meetmeid ühissõidukitele soodusliiklusolude loomiseks;
 5) annab liinilubasid bussiveoks maakonnaliinil;
 6) sõlmib vedajatega avaliku teenindamise lepinguid ning korraldab riigihankeid vedajate leidmiseks avalikule liiniveole;
 7) taotleb riigieelarvest toetust maakonna ning vajaduse korral ka valla või linna ühistranspordi rahastamiseks;
 8) korraldab avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo rahastamist riigieelarvest, valla- ja linnavolikogude otsuste alusel nende eelarvetest ning ettevõtjate sihteraldistest;
 9) töötab välja avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo sõidukilomeetri hinna või piletihinna kehtestamise ettepanekud maakonnaliinil ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul ning esitab need kooskõlastamiseks Maanteeametile;
 10) korraldab piletite väljastamist ja piletikontrolli maakonnaliinidel;
 11) korraldab järelevalvet tema antud liiniloa nõuete, sõlmitud avaliku teenindamise lepingu ja halduslepingu täitmise üle;
 12) korraldab järelevalvet maakonna haldusterritooriumit läbivate kaugliinide liiniloa nõuete täitmise üle.

 (2) Vajaduse korral täidab maavalitsus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid koostöös maakonna omavalitsusüksuste ja omavalitsusüksuste liidu, teiste maavalitsuste ja Maanteeametiga.

 (3) Maavalitsused võivad omavahelisel ja Maanteeametiga kokkuleppel toetada neid maakondi ühendavaid avaliku teenindamise lepingu alusel teenindatavaid kaugliine riigieelarve sihtotstarbelistest toetustest. Maavalitsused ja Maanteeamet võivad omavalitsusüksustega kokku leppida omavalitsusüksuste eelarvetest kaugliinide toetamise ulatuses ja tingimustes.

 (4) Maavalitsus võib teha maakonna valla- ja linnavolikogudele ning omavalitsusüksuste liidule ettepaneku eraldada osa omavalitsusüksuste eelarve vahenditest maakonna ühistranspordi arendamiseks ning maakonna- ja kaugliinide toetamiseks.

§ 15. Piirkondlik ühistranspordikeskus

 (1) Piirkondlik ühistranspordikeskus on omavalitsusüksuste ja riigi asutatud äriühing või mittetulundusühing, kus riigil ja omavalitsusüksustel on enamusotsustusõigus.

 (2) Piirkondlikest iseärasustest ning ühistranspordi otstarbekama korraldamise vajadusest tulenevalt võivad omavalitsusüksused ja riik volitada piirkondlikku ühistranspordikeskust halduslepingu alusel täitma asjakohaseid käesoleva seaduse §-des 13 ja 14 nimetatud ülesandeid ning anda ühistranspordikeskusele nende ülesannete täitmiseks vajaliku raha ja muu vara.

 (3) Piirkondliku ühistranspordikeskuse ülesanne on tagada elanikele ühistranspordikeskuse asutajate ettenähtud tegevuspiirkonnas, sõltumata selle territooriumi haldusjaotusest, soodsam ja majanduslikult tõhusam ühistransport, mille aluseks on ühtne liinivõrk, kooskõlastatud sõiduplaanid ning ühtne piletisüsteem. Piirkondlik ühistranspordikeskus ei või täita vedaja funktsioone.

§ 16. Maanteeameti ülesanded

 (1) Maanteeamet:
 1) korraldab üleriigilisi ühistranspordiuuringuid;
 2) osaleb kaugliinide taristu objektide kavandamises ning rakendab meetmeid ühissõidukitele soodusliiklusolude loomiseks;
 3) kooskõlastab bussiliikluses maakonnaliinil ja käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud juhul avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo sõidukilomeetri hinna ja piletihinna ning avaliku teenindamise lepingu alusel teenindatavate riigisiseste kaugliinide sõiduplaanid;
 4) nõustab valla- ja linnavalitsust, maavalitsust ning piirkondlikku ühistranspordikeskust bussiliikluse avaliku teenindamise lepingu koostamise, rakendamise ja liinivõrgu kujundamise küsimustes;
 5) korraldab järelevalvet bussiliikluses tema antud liiniloa nõuete täitmise üle, rahvusvahelise liiniloa, sealhulgas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi antud rahvusvahelise liiniloa nõuete täitmise üle, kui talle on käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punkti 2 alusel pandud ülesanne anda rahvusvahelisi liinilubasid, samuti bussiliikluses kaug- ja maakonnaliiniveol sõlmitud avaliku teenindamise lepingute täitmise üle ning valla- ja linnaliiniveol sõlmitud avaliku teenindamise lepingute täitmise üle, kui avaliku teenindamise kohustuse eest makstakse sihtotstarbelist toetust riigieelarvest;
 6) kujundab üleriigilise ühistranspordi liinivõrgu, arvestades valla-, linna-, maakonna- ja rahvusvaheliste liinide sõiduplaane ning asjaomaste maavalitsuste ettepanekuid;
 7) annab liinilubasid bussiveoks riigisisesel kaugliinil ning kinnitab riigisiseste kommertskaugliinide sõiduplaanid.

 (2) Vabariigi Valitsus võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannetele volitada korraldusega Maanteeametit maavalitsuse asemel täitma asjakohaseid käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 ja teisi käesolevas seaduses nimetatud maavalitsuse ülesandeid.

§ 17. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesanded

 (1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium:
 1) töötab välja ja viib ellu ühistranspordipoliitikat;
 2) annab liinilubasid bussiveoks rahvusvahelisel kaugliinil ja kinnitab rahvusvaheliste kaugliinide sõiduplaane või paneb Maanteeametile ülesande seda teha;
 3) korraldab järelevalvet tema sõlmitud avaliku teenindamise lepingute, halduslepingute ja käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmise üle.

 (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada:
 1) ühistransporti korraldavatele riigi- ja omavalitsusasutustele ning vedajatele kohustusliku ühistranspordi töö- ja teenuste mahu arvutamise metoodika;
 2) teenindustaseme normid avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavale maakonnaliiniveole.

3. peatükk Avaliku teenindamise kohustus 

§ 18. Avaliku teenindamise kohustus

  Avaliku teenindamise kohustus on pädeva asutuse kindlaks määratud nõue tagada üldist huvi pakkuv avalik sõitjateveoteenus, mida vedaja oma majanduslikest huvidest lähtuvalt ilma hüvituseta ei osutaks või ei osutaks samas mahus või samadel tingimustel.

§ 19. Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat liinivedu korraldavad pädevad asutused

 (1) Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat liinivedu korraldab pädev asutus. Pädev asutus on:
 1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sõitjateveol raudteeliikluses, kaasa arvatud valla- või linnasisesel sõitjateveol, kui see on logistiliselt seotud tema poolt raudteeliikluses korraldatava sõitjateveoga;
 2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium laeva-, väikelaeva- ja parvlaeva- ning lennuliikluses sõitjateveol kaugliinil, lennuliikluses sõitjateveol rahvusvahelisel liinil, samuti veeliikluses sõiduki ja selle haagise veol kaugliinil;
 3) Maanteeamet bussiliikluses kaugliiniveol ja rahvusvahelisel liiniveol, välja arvatud käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud juhul;
 4) maavalitsus bussi-, laeva-, väikelaeva- ja parvlaeva- ning lennuliikluses sõitjateveol maakonnaliinil, samuti sõitjateveol liinil, mis küll ületab maakonna piiri, kuid mida käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel loetakse maakonnaliiniks, ning kaugliiniveol § 14 lõikes 3 nimetatud juhul;
 5) valla- ja linnavalitsus bussi-, trammi-, trollibussi- ning laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliikluses valla- või linnasisesel sõitjateveol, samuti sõitjateveol liinil, mis küll ületab valla või linna piiri, kuid mida käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel loetakse valla- või linnaliiniks, ning maakonnaliinil § 13 lõikes 3 nimetatud juhul;
 6) valla- ja linnavalitsus raudteeliikluses korraldataval valla- või linnasisesel sõitjateveol, välja arvatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud juhul.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4–6 nimetatud sõitjateveol võib pädev asutus olla ka piirkondlik ühistranspordikeskus.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud kaugliiniveo korral sõlmib vedajaga avaliku teenindamise lepingu ja kinnitab sõiduplaani maavalitsus, kelle maakonna territooriumil kulgeb kõige pikem osa maakondi ühendavast kaugliinist või kes nende maakondade maavalitsuste omavahelisel kokkuleppel on selleks volitatud.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud maakonnaliini korral sõlmib vedajaga avaliku teenindamise lepingu see valla- või linnavalitsus, kelle linna või valla territooriumil kulgeb kõige pikem osa piirnevaid omavalitsusüksusi ühendavast maakonnaliinist või kes nende omavalitsusüksuste valla- või linnavalitsuste omavahelisel kokkuleppel on selleks volitatud.

 (5) Kui omavalitsusüksuste ühinemise tulemusel tekib endise maakonnaliini asemele valla- või linnaliin, siis korraldab ja rahastab seda liini kehtiva avaliku teenindamise lepingu lõppemiseni nimetatud lepingu sõlminud pädev ametiasutus. Ühinemise tulemusena tekkinud omavalitsusüksuse taotlusel korraldab ja rahastab riigieelarvest avaliku teenindamise lepingu alusel teenindatava maakonnaliini asemel ühinenud omavalitsusüksuse piires tekkinud valla- või linnaliini maavalitsus või piirkondlik ühistranspordikeskus seni avaliku teenindamise lepingu alusel teenindatud maakonnaliini liinitöömahu ja mõistliku toetusmäära ulatuses vähemalt neli aastat uue avaliku teenindamise lepingu sõlmimisest arvates.

 (6) Kui Vabariigi Valitsus on käesoleva seaduse § 16 lõike 2 alusel volitanud Maanteeametit täitma maavalitsuse ülesandeid, mis puudutavad avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo korraldamist, siis on käesolevas paragrahvis nimetatud pädevaks asutuseks maavalitsuse asemel Maanteeamet.

§ 20. Avaliku teenindamise leping

 (1) Avaliku teenindamise kohustuse saab vedajale panna üksnes pädeva asutuse ja vedaja vahelise avaliku teenindamise lepingu alusel, välja arvatud käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud juhul.

 (2) Avaliku teenindamise lepinguga määratakse vähemalt:
 1) avaliku teenindamise kohustus, mis hõlmab teenindatavate liinide loetelu koos liiniläbisõidu arvestuse ja veoteenuse hinna kalkulatsiooniga kulukirjete kaupa;
 2) liiniveo toetuse maksmise alused ja kord;
 3) toetusraha kasutamise aruandluse kord;
 4) veoteenuse osutamiseks ühissõidukite ja liinirajatiste kasutusse andmine ning nende kasutamise ja tagastamise nõuded;
 5) lepingu kehtivusaeg;
 6) lepingu lõppemise või lõpetamise ning muutmise alused ja kord;
 7) sõitjate ja vara kindlustamise tingimused;
 8) sanktsioonid lepingu rikkumise puhul.

 (3) Avaliku teenindamise lepingu võib sõlmida kuni kümneks aastaks. Avaliku teenindamise lepingu sõlmimisel sõitjateveoks raudtee- ja teeliikluses tuleb avaliku teenindamise lepingu kehtivusaja määramisel järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1370/2007 nimetatud tähtaegasid.

 (4) Pädeval asutusel, kes sõlmib avaliku teenindamise lepingu, on õigus vedajalt nõuda avaliku teenindamise kohustuse täitmise tagamiseks kohast tagatist kahjude hüvitamiseks lepingu täitmata jätmise korral.

§ 21. Avaliku teenindamise lepingu sõlmimise kord

 (1) Pädev asutus valib vedaja, lähtudes riigihangete seadusest ning arvestades käesolevas paragrahvis ja sõitjateveo puhul raudtee- ja teeliikluses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1370/2007 sätestatud erisusi.

 (2) Pädev asutus peab ettevalmistused avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks tegema nii, et sõitjateveoteenuse osutaja leidmiseks korraldatud riigihanke tulemusel sõlmitav avaliku teenindamise leping sõlmitakse vedajaga hiljemalt kolm kuud enne kehtiva avaliku teenindamise lepingu lõppemist või pädeva asutuse ja vedaja vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu kehtima hakkamist.

 (3) Kui pädeva asutuse tegevus on riigihangete seaduses sätestatud korras vaidlustatud ja avaliku teenindamise leping lõpeb enne vaidlustuse või kaebuse lahendamist, või kui muul viisil avaldub otsene oht teenuse osutamise katkemiseks, on pädeval asutusel õigus majanduslikult soodsamat võimalust valides:
 1) pikendada seni liini teenindanud vedajaga avaliku teenindamise lepingut samadel või uutel tingimustel kuni vedaja leidmiseni käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel, aga mitte kauemaks kui kaheks aastaks, või
 2) sõitjateveo puhul raudtee- ja teeliikluses ning sõitjateveo ja sõidukiteveo puhul laeva- ja parvlaevaliikluses sõlmida riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest lähtudes avaliku teenindamise otseleping, aga mitte kauemaks kui kaheks aastaks.

 (4) Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 5 lõigetes 2 ja 5 nimetatud juhtudele võib avaliku teenindamise otselepinguga avaliku teenindamise kohustuse sõitjateveoteenuse osutamiseks teeliikluses ning siseveeteedel ja Eesti Vabariigi territoriaalvetes vedajale panna ainult tingimusel, et avaliku teenindamise otselepingu alusel osutatakse sõitjateveoteenust aastas vähem kui 200 000 kilomeetri ulatuses teeliikluses ja vähem kui 300 000 kilomeetri ulatuses siseveeteedel ja Eesti Vabariigi territoriaalvetes. Samuti võib vedajale panna avaliku teenindamise otselepinguga avaliku teenindamise kohustuse sõitjateveoteenuse osutamiseks rongiliikluses.

 (5) Kui pädeval asutusel on sõitjateveoteenuse osutamiseks teeliikluses vedajaga sõlmitud avaliku teenindamise leping, sealhulgas avaliku teenindamise otseleping, ei või pädev asutus sama vedajaga avaliku teenindamise otselepingut sõlmida, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 5 lõigetes 2 ja 5 nimetatud juhtudel. Üheks vedajaks loetakse vedajaid, keda konkurentsiseaduse tähenduses võib lugeda üheks ettevõtjaks.

 (6) Raudteeliikluses võib avaliku teenindamise otselepingu sõlmida ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 5 lõike 6 alusel.

§ 22. Avaliku teenindamise kohustuse määramine erakorralise meetmena

 (1) Pädev asutus võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 5 lõike 5 alusel teenuse osutamise katkemisel või otsese ohu korral selliseks olukorraks erakorralise meetmena ilma avaliku teenindamise lepingut sõlmimata määrata kuni kaheks aastaks avaliku teenindamise kohustuse lisaks tee- ja raudteeliikluses sõitjatevedu teostavale vedajale ka laeva- ja parvlaevaliikluses sõitjatevedu ning sõidukitevedu teostavale vedajale. Nimetatud meedet võib kasutada vaid juhul, kui käesoleva seaduse § 21 lõike 3 punktis 1 nimetatud avaliku teenindamise lepingu pikendamine või § 21 lõike 3 punktis 2 nimetatud avaliku teenindamise otselepingu sõlmimine ebaõnnestub.

 (2) Avaliku teenindamise kohustuse määramiseks peab pädev asutus vedajale teatama avaliku teenindamise kohustuse määramise kavatsusest koos põhjendustega. Vedajal on õigus esitada oma arvamus ja vastuväited koos põhjendustega 30 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates.

 (3) Pädev asutus teeb avaliku teenindamise kohustuse määramise otsuse 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vedaja arvamuse ja vastuväidete esitamiseks sätestatud tähtaja möödumisest arvates. Mõjuva põhjuse olemasolu korral jätab pädev asutus avaliku teenindamise kohustuse määramata.

 (4) Avaliku teenindamise kohustuse määramise korral peab pädev asutus välja töötama abinõude programmi avaliku teenindamise jätkamiseks pärast määratud avaliku teenindamise kohustuse kehtivuse lõppemist. Abinõude programmi peab pädev asutus kolme kuu jooksul pärast avaliku teenindamise kohustuse määramist esitama kinnitamiseks järgmiselt:
 1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Vabariigi Valitsusele;
 2) maavalitsus ja Maanteeamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile;
 3) valla- või linnavalitsus valla- või linnavolikogule.

 (5) Pädeva asutuse poolt avaliku teenindamise kohustuse määramise otsuse võib vaidlustada halduskohtus. Sellisel juhul lähtuvad pädev asutus ja vedaja sõitjateveo jätkuvuse tagamiseks kuni vaidlusaluses asjas lahendi tegemiseni viimase kehtinud avaliku teenindamise lepingu tingimustest.

§ 23. Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo majandusarvestuse eraldamine muust ettevõtlusest

 (1) Vedaja, kes korraldab peale avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo ka kommertsliinivedu või tegeleb muu ettevõtlusega, peab ristsubsideerimise vältimiseks ja avalikule liiniveole riigieelarvest või omavalitsusüksuse eelarvest eraldatud toetuse sihipäraseks kasutamiseks pidama oma raamatupidamises eraldi tulude ja kulude arvestust avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo teenuse kohta. Selle tegevusega seotud varaosa tuleb arvestada heast raamatupidamise tavast lähtuvalt.

 (2) Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo kulud kaetakse avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava ühistranspordi eest saadava tuluga, sealhulgas piletituluga, riigieelarvest või omavalitsusüksuse eelarvest avalikule liiniveole eraldatava toetusega ning muu tuluga, mis laekub avaliku teenindamise kohustuse täitmise tõttu. Tulude ülekandmine vedaja teistesse ettevõtluse valdkondadesse on keelatud. Selle kohustuse järgimine peab kajastuma vedaja tulude, kulude ja vara arvestuses.

4. peatükk Ühistranspordi rahastamine 

§ 24. Riigi ja omavalitsusüksuse toetus

  Riigieelarves ja omavalitsusüksuse eelarves võib ette näha ühistranspordi sihtotstarbelise toetuse avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo korraldamiseks, ühissõidukite soetamiseks, ühistranspordi taristu objektide rajamiseks, uuendamiseks või haldamiseks ja ühistranspordiuuringute korraldamiseks.

§ 25. Sõitjateveo ja sõidukiteveo rahastamine

 (1) Riigieelarvest võib toetada avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat liinivedu või rahastada seaduse alusel muud sõitjatevedu, mida korraldatakse:
 1) rongiliinil;
 2) bussiliinil;
 3) Eesti mandri ning saarte ja väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelisel laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinil;
 4) Eesti mandri ning saarte ja väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelisel lennuliinil.

 (2) Omavalitsusüksuse eelarvest võib toetada avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat liinivedu või rahastada seaduse alusel muud sõitjatevedu, mida korraldatakse:
 1) riigisisesel rongiliinil;
 2) bussi-, trollibussi- ja trammiliinil;
 3) valla- või linnasisesel laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinil.

 (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib riigieelarvest toetada avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat sõiduki ja selle haagise vedu veeliikluses maakonna- ja kaugliinil ning lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule võib omavalitsusüksus korraldada avaliku teenindamise lepingu alusel veeliikluses teostatava sõiduki ja selle haagise veo toetamist valla- või linnaliinil.

 (4) Kui omavalitsusüksus toetab maakonna-, kaug- või rahvusvahelist liinivedu, peab ta sellest teavitama käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–4 või lõikes 2 nimetatud asjaomast pädevat asutust.

 (5) Riik võib omavalitsusüksuse taotlusel toetada riigieelarvest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat liinivedu.

§ 26. Avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatava liiniveo toetamise kavandamine riigieelarvest

  Kavandades avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatava liiniveo toetamist riigieelarvest, arvestatakse eelmiste aastate tegelikke ning käesolevaks ja järgmiseks aastaks kavandatavaid liiniveokulusid ja -tulusid, samuti järgmisi statistilisi ja kavandatavaid näitajaid ning riiklikest programmidest tulenevaid meetmeid:
 1) liinitöömaht, sõitjate arv ja sõitjakäive;
 2) tarbijahinnaindeksi muutumine;
 3) maksude laekumisest tulenev riigieelarve tulubaasi muutumine;
 4) sõitjakäibes arvestatav ühistranspordi osatähtsuse muutumine;
 5) omavalitsusüksuste eelarve tulubaasi muutumine;
 6) avalikule liiniveole riigieelarvest taotletava rahalise toetuse suurus;
 7) liiklusohutuse, keskkonna- ja tervisekaitse ning sotsiaalse ja regionaalse arengu riiklike programmide alusel rakendatavad meetmed;
 8) avaliku teenindamise lepingute tingimused;
 9) teised asjaolud, millel on vahetu seos ühistranspordi osatähtsuse muutumisest tuleneva mõjuga ühiskonna majanduslikule ja sotsiaalsele arengule.

§ 27. Toetus ühissõidukite soetamiseks ja ümberkohandamiseks

  Riigieelarvest võib toetust anda:
 1) avaliku teenindamise lepingu alusel liiniveol kasutatavate busside, trammide ja trollibusside soetamiseks;
 2) sõitjateveoks vajaliku raudteeveeremi soetamiseks;
 3) Eesti mandri ning saarte ja väikesaarte vaheliseks, Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vaheliseks ühenduseks vajalike laevade, väikelaevade ja parvlaevade soetamiseks;
 4) puuetega isikute vedamiseks kohandatud ühissõidukite soetamiseks või ühissõidukite kohandamiseks puuetega isikute veoks.

§ 28. Toetus ühistranspordi taristu objektide rajamiseks, uuendamiseks ja haldamiseks

  Riigieelarvest võib toetust anda järgmiste liinivedu teenindavate ühistranspordi taristu objektide rajamiseks, uuendamiseks või haldamiseks:
 1) suure sõitjatevooga linnades asuvad eri veoliike teenindavad reisiterminalid, üleriigilise või regionaalse tähtsusega raudtee- ja bussijaamad ning Eesti saartel ja saartega ühenduse pidamiseks Eesti mandril asuvad mere- või jõesadama- ja lennujaamarajatised, eelkõige reisiterminalid, kaid ja tõusu- ning maandumisrajad;
 2) üleriigilise ja regionaalse tähtsusega ühistranspordi informatsiooni- ja sidesüsteemid.

§ 29. Toetusraha tagasimaksmine

 (1) Riigieelarvest toetuse saaja maksab toetusraha täielikult või osaliselt tagasi või toetuse maksmine peatatakse või toetusraha tasaarveldatakse järgmistel perioodidel avaliku teenindamise lepingu alusel tasumisele kuuluva toetusrahaga, kui:
 1) toetuse andmise otsus põhineb toetuse saaja esitatud mittetäielikul, ebaõigel või eksitaval teabel;
 2) toetuse eraldamise või maksmise või toetuse kasutamise kohta on esitatud vale või puudulik informatsioon ning see on oluliselt mõjutanud toetuse saamist või selleks kehtestatud tingimusi;
 3) avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo majandusarvestuse eraldamisel muust ettevõtlusest ei ole täidetud käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud nõuded;
 4) toetuse saaja on keeldunud esitamast informatsiooni, dokumente või muid materjale, mida on vaja toetuse määramise või toetuse kasutamise kohta otsuse tegemiseks;
 5) toetust ei ole kasutatud sihipäraselt või tehtud kulutused ei ole avaliku teenindamise lepingu piires mõistlikud;
 6) teenust ei ole osutatud kokkulepitud tingimustel;
 7) toetuse saaja kasum on ebamõistlikult suur ja temaga ei sõlmitud avaliku teenindamise lepingut avatud hankemenetluse tulemusel;
 8) toetuse kasutamise nõudeid on muul viisil eiratud;
 9) avaliku teenindamise lepingu tingimuste rikkumiste eest on toetuse saajale kohaldatud leppetrahvi.

 (2) Riigieelarvest toetuse maksmine peatatakse, toetusraha makstakse täielikult või osaliselt tagasi või tasaarveldatakse järgmistel perioodidel avaliku teenindamise lepingu alusel tasumisele kuuluva toetusega toetuse eraldanud ametiasutuse või seaduses nimetatud muu pädeva ametiasutuse haldusakti alusel.

§ 30. Ühistranspordi toetamise kord

 (1) Riigieelarvest ühistranspordi toetamise, toetusraha kasutamise aruandluse ja toetusraha tagasimaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kord reguleerib toetuste vajaduse arvestust, omavalitsusüksuste ja maavalitsuste asjakohaste taotluste esitamist ja koondamist, riigieelarve eelnõusse asjakohaste sätete kavandamist ning riigieelarves ettenähtud toetuste jaotamist ja nende kasutamise kontrollimist, samuti toetusraha tagasimaksmist.

 (3) Valla või linna eelarvest ühistranspordi toetamise, toetusraha kasutamise aruandluse ja toetusraha tagasimaksmise korra kehtestab valla- või linnavolikogu määrusega.

5. peatükk Vedude hind 

§ 31. Vedude hinna kehtestamine

 (1) Kommertsliiniveo ja juhuveo teenuste hinna kehtestab vedaja.

 (2) Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo sõidukilomeetri hinna või piletihinna kehtestab:
 1) raudteeliikluses korraldataval sõitjateveol, välja arvatud valla- või linnasisesel sõitjateveol, valdkonna eest vastutav minister määrusega;
 2) laeva-, väikelaeva- ja parvlaeva- ning lennuliikluses korraldataval maakondadevahelisel sõitjateveol valdkonna eest vastutav minister määrusega;
 3) bussi-, laeva-, väikelaeva- ja parvlaeva- ning lennuliikluses maakonnasisesel sõitjateveol, samuti bussiliikluses piirnevaid maakondi ühendaval kaugliinil ning liinil, mis küll ületab maakonna piiri, kuid mida käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel loetakse maakonnaliiniks, maavanem korraldusega;
 4) bussi-, trammi-, trollibussi- ning laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliikluses valla- või linnasisesel sõitjateveol, samuti sõitjateveol liinil, mis küll ületab valla või linna piiri, kuid mida käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel loetakse valla- või linnaliiniks, valla- või linnavolikogu määrusega;
 5) raudteeliikluses korraldataval valla- või linnasisesel sõitjateveol valla- ja linnavolikogu määrusega.

 (3) Avaliku teenindamise lepingu alusel veeliikluses sõiduki ja selle haagise veo hinna, vajaduse korral eristades hindu sõiduki või haagise liigi, mõõtmete, täismassi või muu asjakohase näitaja järgi, kehtestab:
 1) kaugliinil valdkonna eest vastutav minister määrusega;
 2) maakonnaliinil maavanem korraldusega;
 3) valla- või linnaliinil valla- ja linnavolikogu määrusega.

 (4) Maavanem kooskõlastab bussiliikluses avaliku teenindamise lepingu alusel teenindatava maakonnaliini ja piirnevaid maakondi ühendava kaugliini sõidukilomeetri hinna ja piletihinna Maanteeametiga.

 (5) Kui ühenduse tegevusloa alusel kuni üheksa istekohaga sõiduautoga sõitjateveol ei lepita sõidu hinnas kokku enne sõidu alustamist, kujuneb hind võlaõigusseaduse § 28 lõike 2 alusel.

 (6) Vedaja on kohustatud teenuse hinnatõusust teavitama:
 1) liiniveol rongi-, lennu-, laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliikluses ning kaug- ja rahvusvahelises bussiliikluses vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja oma veebilehe olemasolu korral ka seal, samuti nähtaval kohal oleva teabega bussi- ja rongijaamades, veesõidukite puhul sadamates, lennuliikluse puhul lennujaamades, nende puudumisel marsruudi alg- ja lõpp-punktis ning ühissõidukis vähemalt kümme päeva enne hinnatõusu. Nimetatud ühistranspordi taristu objektide omanik või valdaja peab teavitamist võimaldama;
 2) bussiliiniveo puhul valla-, linna- või maakonnaliinil vähemalt ühes vastavas piirkonnas enamlevinud ajalehes ja oma veebilehe olemasolu korral ka seal, samuti nähtaval kohal oleva teabega liini alg- ja lõpp-punktis ning ühissõidukis vähemalt kümme päeva enne hinnatõusu.

6. peatükk Sõidusoodustused 

§ 32. Sõidusoodustus ja selle olemasolu tõendamine

 (1) Sõidusoodustus on teatava kategooria sõitjale seadusega või seaduse alusel kehtestatud korras antud õigus:
 1) sõita ühissõidukis tasuta või osalise tasu eest;
 2) sõita ühissõidukis täishinna eest ning saada enne või pärast sõitu osalist või täielikku rahalist hüvitist.

 (2) Sõidusoodustuse olemasolu saab tõendada:
 1) isikut tõendava dokumendiga;
 2) õpilaspiletiga;
 3) nõustamiskomisjoni tõendiga selle kohta, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel on antud soovitus lapse koolikohustuse täitmise alustamine edasi lükata;
 4) muu dokumendi, elektroonilise vahendi või asjaoluga, mis võimaldab järeldada sõidusoodustuse olemasolu.

 (3) Isiku puudest tuleneva sõidusoodustuse olemasolu saab tõendada vaid:
 1) riikliku pensionikindlustuse seaduse § 35 alusel väljastatud pensionitunnistusega, millele on märgitud andmed puude raskusastme ja puude tähtaja kohta;
 2) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 alusel väljastatud puudega isiku kaardiga;
 3) raske nägemispuudega isiku puhul Sotsiaalkindlustusameti väljastatud tõendiga.

§ 33. Sõitjale sõidusoodustuse hüvitamine riigieelarvest

 (1) Sõidusoodustuseks riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvel käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punkti 2 alusel makstava hüvitise määrad nähakse ette seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitise maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister määrusega.

§ 34. Tasuta sõit riigisisesel liiniveol

  Riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluses on vedaja kohustatud tasuta vedama last, kes ei ole käimasoleva õppeaasta 1. oktoobriks saanud seitsmeaastaseks, samuti last, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud, puudega kuni 16-aastast isikut, sügava puudega 16-aastast ja vanemat isikut, raske nägemispuudega isikut, sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või puudega isikut saatvat juht- või abikoera. Nimetatud kategooriate sõitjate tasuta vedu vedajale ei hüvitata.

§ 35. Kommertsliiniveol kehtivad sõidusoodustused

 (1) Statsionaarses õppes põhiharidust, üldkeskharidust või kutseharidust omandavale õpilasele, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 54 alusel lisaõpet läbivale õpilasele võib riigi- või munitsipaalkooli pidaja hüvitada kommertsliinil sõidu kulu kuni 100 protsenti pileti hinnast. Sõidukulu hüvitamise ulatust võib diferentseerida, lähtudes õpilase omandatavast haridustasemest ja õpilase elukoha kaugusest õppeasutusest. Samuti võib sõidukulu hüvitamisel seada piirangu hüvitatavate sõidukordade arvule ning piirata sõidukulu hüvitamist sõitudelt sama asula või omavalitsusüksuse piires. Sõidukulu hüvitamist ei pea hüvitama õpilastele, kelle sõidukulu kuulub hüvitamisele muudel alustel.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõidukulu hüvitamise korra ja ulatuse kehtestab riigikoolide osas valdkonna eest vastutav minister määrusega, munitsipaalkooli osas valla- või linnavolikogu määrusega.

§ 36. Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol kehtivad sõidusoodustused

 (1) Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol antakse raudteeliikluses linnasisesel või muul riigisisesel rongiliinil, kui sõitja sõidu lähte- ja sihtpunkt asuvad ühe linna piires, ning tee- ja veeliikluses käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 nimetatud õpilasele, sügava puudega isiku saatjale ja puudega kuni 16-aastase isiku saatjale sõidusoodustust kuni 100 protsenti pileti hinnast. Sõidusoodustuse ulatuse kehtestab:
 1) teeliikluses valla- või linnavolikogu määrusega valla- või linnaliinile ning maavanem korraldusega maakonnaliinile;
 2) veeliikluses valdkonna eest vastutav minister määrusega käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 3 nimetatud laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinile;
 3) raudteeliikluses valla- või linnavolikogu määrusega tema poolt tellitud riigisisesele rongiliinile.

 (2) Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol võib riigi- või munitsipaalkooli pidaja hüvitada käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 nimetatud õpilasele riigisisesel rongiliinil, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rongiliinil, ja käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 4 nimetatud lennuliinil sõidu kulu kuni 100 protsenti pileti hinnast. Sõidukulu hüvitamise korra ja ulatuse kehtestab riigikoolide osas valdkonna eest vastutav minister määrusega ning munitsipaalkooli osas valla- või linnavolikogu määrusega.

 (3) Avaliku teenindamise lepingu alusel veeliikluses teostataval liiniveol antakse Eesti mandri ning saarte ja väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelisel laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinil sõiduki ja selle haagise veol sõidusoodustust kuni 50 protsenti veo hinnast füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on veetava sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht või äriregistrijärgne asukoht, samuti liini alg- või lõpp-punkt on nimetatud saar või väikesaar. Sõidusoodustuse ulatuse kehtestab:
 1) kaugliinil valdkonna eest vastutav minister määrusega;
 2) maakonnaliinil maavanem korraldusega;
 3) valla- või linnaliinil valla- ja linnavolikogu määrusega.

 (4) Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol võib lisaks käesolevas paragrahvis nimetatud sõidusoodustustele kehtestada sõidusoodustusi ja suurendada sõidusoodustuse määra ka mõnele teisele üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud sõitjate grupile, eelkõige käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikutele, kui seda nõuab avalik huvi ning soodustuse kehtestamiseks on mõistlik ja asjakohane põhjus. Maakonna- või kaugliinil valla- või linnavolikogu kehtestatavad sõidusoodustused tuleb kooskõlastada asjaomase maavalitsuse või Maanteeametiga.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sõidusoodustusi võivad kehtestada valla- või linnavolikogu või tema volitusel valla- või linnavalitsus, valdkonna eest vastutav minister või Vabariigi Valitsus määrusega ning maavanem korraldusega.

§ 37. Represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku sõidusoodustused
[Kehtetu - RT I, 25.11.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

§ 38. Vedaja antavad sõidusoodustused

 (1) Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol võib vedaja anda lisaks käesoleva seaduse §-des 34 ja 36 nimetatud isikutele sõidusoodustusi ka teistele sõitjatele või suurendada soodustuse määra üksnes teise lepingupoole loal.
[RT I, 25.11.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

 (2) Rahvusvahelisel liiniveol võib vedaja anda sõidusoodustusi, järgides välislepingutest tulenevaid nõudeid.

 (3) Kommertsliiniveol ja taksoveol võib vedaja anda sõidusoodustusi, kuid neid vedajale ei hüvitata.

7. peatükk Nõuded sõitjateveol sõiduauto-, bussi-, trammi- ja trollibussiliikluses 

§ 39. Ühenduse tegevusluba ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia

 (1) Ühenduse tegevusluba on dokument, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 artiklist 4 ja mis tõendab selle omaja õigust korraldada tasu eest riigisisest ja rahvusvahelist liinivedu liiniloa või lepingu alusel ning riigisisest ja rahvusvahelist juhuvedu, samuti muud riigisisest tasulist sõitjatevedu, välja arvatud taksovedu.

 (2) Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia on dokument, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 artiklist 4 ja mis tõendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühenduse tegevusloa omaja õigust kasutada ühenduse tegevusloa tõestatud koopiale kantud registreerimisnumbriga sõidukit ühenduse tegevusloaga lubatud sõitjateveol.

§ 40. Liiniveo korraldamise õigust tõendavad dokumendid

 (1) Liiniluba ja kinnitatud sõiduplaan tõendavad vedaja õigust korraldada kommertsliinivedu liiniloale märgitud liinil vedaja esitatud veotingimustel.

 (2) Avaliku teenindamise leping ja sõiduplaan tõendavad vedaja õigust korraldada avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat liinivedu ühel või mitmel liinil.

 (3) Vedaja ja tellija sõlmitud eriotstarbelise kommertsliiniveo leping ja kinnitatud sõiduplaan tõendavad vedaja õigust korraldada eriotstarbelist kommertsliinivedu ühel või mitmel liinil.

§ 41. Ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ning liiniveo ja juhuveo korraldamise õigust tõendava dokumendi kohustuslikkus

 (1) Tasu eest korraldatav sõitjatevedu bussiga, välja arvatud sõitjatevedu trollibussiga, on ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopiata keelatud.

 (2) Kuni üheksa istekohaga sõiduautoga tasu eest korraldatav sõitjatevedu, välja arvatud taksovedu, on ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopiata keelatud, välja arvatud juhul, kui:
 1) vedu korraldab omavalitsusüksus oma elanike veoks sotsiaaltranspordina tervishoiuteenuse, apteegiteenuse või muu samalaadse teenuse kättesaadavamaks muutmiseks;
 2) omavalitsusüksus kompenseerib füüsilisele isikule kuni üheksa istekohaga sõiduautoga piirkonna õpilastele koolikohustuse täitmiseks vajaliku transporditeenuse osutamisega seotud kulusid.

 (3) Liinivedu ja tasu eest korraldatav sõitjatevedu, mis oma laadilt on võrreldav liiniveoga, on käesoleva seaduse §-s 40 nimetatud dokumendita keelatud.

 (4) Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia, liiniloa ja kinnitatud sõiduplaani võib üle anda ainult vedaja juures töölepingu või muul lepingulisel alusel töötavale isikule.

 (5) Kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti, peab rahvusvahelise juhuveo, millele ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1073/2009, korraldamisel olema vedajal sõidu siht- ja transiidiriigi veoluba, kui selles riigis on veoluba nõutav.

§ 42. Ühenduse tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ja liiniloa andmine ning sõiduplaani kinnitamine

 (1) Ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia annab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või tema volitusel Maanteeamet.

 (2) Ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia andmise võib Vabariigi Valitsuse korralduse alusel volitada mittetulundusühingule. Sellekohase halduslepingu sõlmib valdkonna eest vastutav minister. Mittetulundusühingul on õigus võtta ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia taotluse läbivaatamise eest tasu, mille suurus ei ületa riigilõivu määra, mis on nimetatud taotluse läbivaatamise eest ette nähtud.

 (3) Liiniloa annab ja sõiduplaani kinnitab, sealhulgas eriotstarbelise kommertsliini sõiduplaani:
 1) valla- või linnavalitsus või tema poolt volitatud valla või linna ametiasutus bussi-, trammi- ja trollibussiveoks valla- või linnaliinil;
 2) maavalitsus bussiveoks maakonnaliinil;
 3) Maanteeamet bussiveoks riigisisesel või rahvusvahelisel kaugliinil, kui talle on käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punkti 2 alusel pandud ülesanne seda teha;
 4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium bussiveoks rahvusvahelisel kaugliinil;
 5) piirkondlik ühistranspordikeskus maakonna-, valla- või linnaliinil, kui teda on selleks käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 sätestatud korras volitatud.

 (4) Maakonnaliinide liinilubade andmise ja sõiduplaanide kinnitamise võib Vabariigi Valitsuse korralduse alusel volitada piirkondlikule ühistranspordikeskusele. Sellekohase halduslepingu sõlmib maavalitsus. Piirkondlikul ühistranspordikeskusel on õigus võtta liiniloa taotluse läbivaatamise ja sõiduplaani kinnitamise taotluse läbivaatamise eest tasu, mille suurus ei ületa riigilõivu määra, mis on nimetatud dokumentide taotluse läbivaatamise eest ette nähtud.

 (5) Valla- või linnaliinide liinilubade andmise ja sõiduplaanide kinnitamise võib valla- või linnavolikogu otsuse alusel volitada piirkondlikule ühistranspordikeskusele. Sellekohase halduslepingu sõlmib valla- või linnavalitsus. Piirkondlikul ühistranspordikeskusel on õigus võtta liiniloa taotluse läbivaatamise ja sõiduplaani kinnitamise taotluse läbivaatamise eest tasu, mille suurus ei ületa riigilõivu määra, mis on nimetatud dokumentide taotluse läbivaatamise eest ette nähtud.

§ 43. Nõuded ühenduse tegevusloa taotlejale ja omajale

 (1) Ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 3 lõikes 1 ja käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.

 (2) Ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja peavad olema kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

 (3) Ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja peavad ühenduse tegevusloa andjale teatama oma selle asukoha aadressi Eestis, kus hoitakse nende põhilisi äridokumente, kui see aadress ei lange kokku vedaja asukoha aadressiga äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. Nimetatud aadressi muutumisest peab tegevusloa andjat 28 kalendripäeva jooksul teavitama.

 (4) Ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja mainet peetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses heaks, kui neid ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest või rohkem kui ühe korra tahtliku teise astme kuriteo eest või autoveoseaduse §-s 311, liiklusseaduse §-s 202, 204, 208, 210, 217, 220, 225, 244, 252 või 255, maksukorralduse seaduse §-s 1531, 154, 1541 või 1552, vedelkütuse erimärgistamise seaduse §-s 62 või 63, välismaalaste seaduse §-s 300, tarbijakaitseseaduse §-des 68–70, keeleseaduse §-s 36 või 37 või käesoleva seaduse §-s 86 või 87 sätestatud väärteo eest. Ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja karistuste puhul võetakse arvesse ka välisriigist saadud karistusandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raskete rikkumiste kohta.
[RT I, 31.12.2015, 1 - jõust. 01.03.2016]

 (5) Ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja hea maine nõue on täidetud ka juhul, kui neid on karistatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õigusrikkumise eest, kuid nimetatud karistuste karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud, või kui välisriigis toimepandud õigusrikkumise kohta tehtud otsuse täitmisest on möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg.

 (6) Ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja, keda on karistatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õigusrikkumise eest, mainet võib pidada heaks, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 2 punkti a teise ja kolmanda lõigu kohase menetluse tulemusel leitakse, et hea maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne.

 (7) Ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja peavad määrama ühe või mitu veokorraldajat, kelle maine on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses hea ning kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 4 ja käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud nõuetele.

 (8) Erandina ei pea ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja, kes korraldavad sõitjate vedu kuni üheksa istekohaga sõiduautoga, omakapital vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 7 lõikes 1 nimetatud suurustele, kuid see peab olema vähemalt 1250 eurot iga kasutatava sõiduki kohta. Samuti võib finantssuutlikkust tõendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 7 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras.

§ 44. Nõuded veokorraldajale

 (1) Veokorraldajal peab olema hea maine. Veokorraldaja mainet peetakse heaks, kui:
 1) teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest või karistusseadustiku § 422 lõikes 1 või §-des 423–424 sätestatud kuriteo eest või liiklusseaduse § 221 lõikes 2, § 222 lõikes 2, §-des 223–226, § 227 lõigetes 3–4, § 230 lõikes 2, §-des 234–237 või § 242 lõikes 2 sätestatud väärteo eest või kui nimetatud karistuste karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud;
 2) teda ei ole rohkem kui ühe korra karistatud tahtliku teise astme kuriteo eest või autoveoseaduse §-s 311, liiklusseaduse §-s 202, 204, 208, 210, 217, 220 või 225, § 227 lõikes 2, §-s 244, 252 või 255, maksukorralduse seaduse §-s 1531, 154, 1541 või 1552, vedelkütuse erimärgistamise seaduse §-s 62 või 63, välismaalaste seaduse §-s 300, tarbijakaitseseaduse §-des 68–70, keeleseaduse §-s 36 või 37 või käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 või § 87 lõikes 1 sätestatud väärteo eest või kui nimetatud karistuste karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud;
[RT I, 31.12.2015, 1 - jõust. 01.03.2016]
 3) ta ei ole põhjustanud vedajale rohkem kui ühe jõustunud ettekirjutuse tegemist tegevusloa või liiniloa andja poolt viimase aasta jooksul ettekirjutuse tegemise aluseks oleva rikkumise tuvastamisest arvates;
 4) ta ei ole põhjustanud käesoleva seaduse § 43 lõikes 4 nimetatud rikkumisi, mille eest on karistatud vedajat, või kui nimetatud karistuste karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud;
 5) ta ei ole põhjustanud tegevusloa või liiniloa kehtetuks tunnistamist või kui kehtetuks tunnistamisest on möödunud üle viie aasta.

 (2) Veokorraldaja karistuste arvestamisel võetakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule arvesse ka välisriigist saadud karistusandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud raskete rikkumiste kohta. Nimetatud juhul on veokorraldaja hea maine nõue täidetud ka juhul, kui veokorraldajat on karistatud välisriigis toimepandud õigusrikkumise eest, kuid selle kohta tehtud otsuse täitmisest on möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg.

 (3) Veokorraldajat peetakse ametialaselt pädevaks, kui ta on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tunnustatud õppeasutuses läbinud sõitjateveo veokorraldaja koolituskursuse, sooritanud kursuse kirjaliku lõpueksami ja omab sellekohast koolitustunnistust.

 (4) Veokorraldaja koolituskursust ei pea läbima isik, kes on vähemalt viis aastat olnud vedaja juures riigisisese sõitjateveo korraldaja ja on sooritanud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud veokorraldaja koolituskursuse kirjaliku lõpueksami.

 (5) Isikut, kes füüsilisest isikust ettevõtjana korraldab sõitjatevedu ühenduse tegevusloa alusel kuni üheksa istekohaga sõiduautoga ja on ühtlasi veokorraldaja, peetakse ametialaselt pädevaks ka juhul, kui ta ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõudele, kuid on läbinud autoveoseaduse kohase autojuhi ametikoolituse, sooritanud sellekohase eksami ja omab taksojuhi kutsetunnistust.

 (6) Isik, kes omab ülikooli või rakenduskõrgkooli diplomit, mille saamine eeldab teadmisi veokorraldaja koolituskursuse õppekavas nimetatud ainetes, ei pea veokorraldaja koolituskursust läbima ega koolituskursuse kirjalikku lõpueksamit sooritama osas, milles ülikooli või rakenduskõrgkooli diplomi saamisele eelnenud õppes läbitu kattub veokorraldaja koolituskursusel läbitavaga.

 (7) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega veokorraldaja kvalifikatsiooninõuded, koolituskursuse õppekava, koolitustunnistuse vormi ning loetelu ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide õppekavadest, mille lõpetajale antud diplom on aluseks isiku osaliseks või täielikuks vabastamiseks veokorraldaja koolituskursuse läbimise ja koolituskursuse kirjaliku lõpueksami sooritamise kohustusest.

 (8) Veokorraldajana võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
[RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]

§ 45. Nõuded ühissõidukitena kasutatavatele bussidele ja sõiduautodele

 (1) Ühissõidukitena kasutatavad bussid ja sõiduautod peavad olema kantud liiklusregistrisse ning läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

 (2) Liiniveol kasutatavad ühissõidukid peavad olema selleks projekteeritud ja ehitatud ning sobima vastavalt valla-, linna-, maakonna- või kaugliini teenindamiseks.

 (3) Tasulisel sõitjateveol, välja arvatud kuni üheksa istekohaga sõiduautoga ühenduse tegevusloa alusel teostataval tasulisel sõitjateveol, kasutatava sõiduki parempoolsel välisküljel peab olema nähtav vedaja nimi või kaubamärgiseaduse § 5 tähenduses õiguskaitset omav vedajale kuuluv või talle lepingu alusel kasutada antud kaubamärk. Liiniveol kasutataval ühissõidukil peab nähtaval kohal olema ka liini number ja nimetus.

 (4) Nõuded vedaja nime ning liini nimetuse ja numbri tähistamisele sõidukil kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (5) Valla-, linna- ja maakonnaliinide igas ühissõidukis peab olema vähemalt kaks tähistatud istekohta käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud isikutele. Teised sõitjad on kohustatud need istekohad vajaduse korral vabastama.

 (6) Teenuse kvaliteeti, sealhulgas sõitjate mugavust ja keskkonnasäästlikkust tagavad nõuded võib kehtestada:
 1) valdkonna eest vastutav minister määrusega maakonna-, kaug- ja rahvusvahelisel liiniveol kasutatavatele bussidele ja sõiduautodele;
 2) valla- või linnavolikogu määrusega valla- või linnaliiniveol kasutatavatele bussidele ja sõiduautodele.

§ 46. Ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ning liiniloa ja sõiduplaani kinnitamise taotlemiseks esitatavad dokumendid

 (1) Ühenduse tegevusloa taotleja esitab loa andjale järgmised andmed ja dokumendid:
 1) taotlus taotleja kontaktandmetega, sealhulgas telefoninumber, elektronposti aadress ja postiaadress;
 2) juriidilisest isikust taotleja puhul nimi ja registrikood, asutamisel oleva juriidilise isiku puhul registrikoodi asemel juriidilise isiku asutamist tõendava dokumendi, eelkõige asutamislepingu või asutamisotsuse või vähemalt ühe neist notariaalselt tõestatud koopia, füüsilisest isikust ettevõtja puhul nimi ja registrikood;
 3) kui taotleja soovib, et talle antava loa kehtivusaega piirataks võrreldes käesolevas seaduses ettenähtuga, siis loa soovitud kehtivusaeg;
 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 7 nimetatud finantssuutlikkust iseloomustavad dokumendid;
 5) veokorraldaja nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, kontaktandmed, sealhulgas telefoninumber ja elektronposti aadress, isiku nõusolek veokorraldajaks määramise kohta, veokorraldaja ametialast pädevust kinnitav dokument ning veokorraldaja määramist kinnitav dokument või kirjalik kinnitus veokorraldajaks oleku kohta, kui veokorraldaja on füüsilisest isikust ettevõtja ise või juriidilise isiku ainuesindusõigusega juhatuse liige.

 (2) Ühenduse tegevusloa tõestatud koopiat saab taotleda mootorsõidukile, mis on kantud liiklusregistrisse ja läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia taotleja esitab selle andjale lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud dokumentidele sõiduki kasutuslepingu, kui taotleja ei ole sõiduki omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse alusel.

 (3) Liiniloa taotleja esitab loa andjale järgmised dokumendid:
 1) taotlus taotleja kontaktandmetega, sealhulgas telefoninumber, elektronposti aadress ja postiaadress;
 2) kirjalik seisukoht käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud sõiduplaani kohta maakonnaliinil igalt asjaomaselt valla- või linnavalitsuselt ja riigisisesel kaugliinil igalt asjaomaselt maavalitsuselt ning Tallinna, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Pärnu haldusterritooriumil ka asjaomaselt linnavalitsuselt;
 3) veotingimuste kavand, välja arvatud rahvusvahelise liiniloa taotlemise puhul.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud veotingimused peavad pärast liiniloa saamist olema avaldatud vedaja või vedajate ühenduse veebilehel või olema muul viisil vabalt kättesaadavad. Veotingimustes peab kajastuma vähemalt:
 1) sõiduplaan;
 2) veoteenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kirjeldus;
 3) sõidupiletite müügi ja veoteenuse kohta sõitjatele teabe andmise kanalid;
 4) kaebuste lahendamise ja piletihinna hüvitamise kord;
 5) sõidukite ligipääsetavus liikumispuudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele;
 6) puuetega inimeste teenindamise, abistamise ja neile teabe andmise võimalused.

 (5) Liiniloa alusel teenindatava liini ja eriotstarbelise kommertsliiniveolepingu alusel teenindatava liini sõiduplaani kinnitamise taotleja esitab sõiduplaani kinnitajale järgmised dokumendid:
 1) taotlus taotleja kontaktandmetega, sealhulgas telefoninumber, elektronposti aadress ja postiaadress;
 2) sõiduplaan koos maakonnaliinil iga asjaomase valla- või linnavalitsuse ja riigisisesel kaugliinil iga asjaomase maavalitsuse ning Tallinna, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Pärnu haldusterritooriumil ka asjaomase linnavalitsuse kirjaliku seisukohaga;
 3) eriotstarbelise kommertsliiniveo puhul vedaja ja tellija vaheline leping.

 (6) Taotlejalt ei või nõuda ning taotleja ei pea esitama andmeid, mis on kantud seaduse alusel asutatud andmekogusse, välja arvatud taotlejat tuvastada võimaldavad andmed ja taotleja kontaktandmed. Keeld kehtib ka andmete suhtes, mida on võimalik tasuta saada Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi asjaomasest registrist või tasu eest, kui taotleja kinnitab, et kannab nimetatud andmete hankimise kulud.

 (7) Enne taotluse esitamist peab ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ning liiniloa või sõiduplaani kinnitamise taotleja tasuma riigilõivu, välja arvatud juhul, kui selle dokumendi andja või kinnitaja on mittetulundusühing või piirkondlik ühistranspordikeskus.

 (8) Kui ühenduse tegevusluba ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopiat või liiniluba on volitatud andma või sõiduplaani kinnitama mittetulundusühing või piirkondlik ühistranspordikeskus, on mittetulundusühingul või piirkondlikul ühistranspordikeskusel õigus võtta nimetatud dokumendi andmise või kinnitamise taotluse läbivaatamise eest tasu, mille suurus ei ületa riigilõivu määra, mis on nimetatud taotluse läbivaatamise eest ette nähtud.

 (9) Ühenduse tegevusluba ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopiat või liiniloa andjale või sõiduplaani kinnitajale esitatud dokumente ei avaldata kolmandatele isikutele, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

§ 47. Ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ning liiniloa ja sõiduplaani kinnitamise taotluse läbivaatamine

 (1) Ühenduse tegevusloa andja kontrollib maksukorralduse seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud summat ületava ajatamata maksuvõla (edaspidi ajatamata maksuvõlg) puudumist taotlejal, tema andmeid karistusregistris ja liiklusjärelevalve infosüsteemis, äriregistrisse kantud ettevõtja puhul äriregistris ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku puhul selles registris, samuti ühenduse tegevusloa alusel vedu korraldava vedaja määratud veokorraldaja andmeid karistusregistris. Ühenduse tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsus tehakse loa taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt 30 päeva jooksul pärast kõigi käesoleva seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide esitamist.

 (2) Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia andja kontrollib taotleja ajatamata maksuvõla puudumist ning taotleja andmeid äriregistrisse kantud ettevõtja puhul äriregistris ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku puhul selles registris ning sõiduki andmeid liiklusregistris. Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia andmise või sellest keeldumise otsus tehakse taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt 15 päeva jooksul pärast kõigi käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamist.

 (3) Liiniloa andja kontrollib taotleja ajatamata maksuvõla puudumist. Liiniloa andja teeb otsuse liiniloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta posti teel või elektrooniliselt taotlejale teatavaks 30 päeva jooksul pärast kõigi käesoleva seaduse § 46 lõikes 3 nimetatud dokumentide esitamist. Kui liiniloa taotluse menetlemiseks on vaja koguda lisaandmeid, võib taotluse läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Tähtaja pikendamisest teatatakse taotlejale posti teel või elektrooniliselt.

 (4) Rahvusvaheliste liinide, mille alg- või lõpp-punkt või vahepeatus asub väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike, liiniloa annab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 15 päeva jooksul pärast liiniloa saamist kõigi asjaomaste riikide pädevatelt ametiasutustelt.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud rahvusvahelise liiniloa vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, lähtudes välislepingu sätetest.

 (6) Sõiduplaani kinnitamise või sellest keeldumise otsus tehakse taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt 30 päeva jooksul pärast kõigi käesoleva seaduse § 46 lõigetes 4 ja 5 nimetatud dokumentide esitamist. Kui sõiduplaani kinnitamise taotluse menetlemiseks on vaja koguda lisaandmeid, võib taotluse läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Tähtaja pikendamisest teatatakse taotlejale posti teel või elektrooniliselt.

 (7) Kui ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia või liiniloa taotlemiseks või sõiduplaani kinnitamiseks esitatud dokumentides on puudusi, määratakse taotlejale mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse läbivaatamiseks sätestatud tähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni. Kui taotleja määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, võib jätta taotluse läbi vaatamata.

§ 48. Ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ning liiniloa andmisest ja sõiduplaani kinnitamisest keeldumine

 (1) Ühenduse tegevusloa andmisest võib keelduda, kui:
 1) taotleja suhtes kehtib asjaomasel tegevusalal kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega kohaldatud tegutsemiskeeld või ettevõtluskeeld või seadusest või kohtulahendist tulenev ärikeeld või taotlejal on ajatamata maksuvõlg või on välja kuulutatud taotleja pankrot;
 2) taotleja eelmise ühenduse tegevusloa kehtetuks tunnistamise põhjus on õigusaktidega kehtestatud nõuete rikkumine, millest ei ole möödunud kahte aastat;
 3) taotleja või ühenduse tegevusloa taotlemise korral ei vasta veokorraldaja talle kehtestatud nõuetele;
 4) taotleja juures töötavat ühissõidukijuhti on ametialase tegevuse tõttu karistatud karistusseadustiku §-des 422–424 sätestatud kuriteo eest või liiklusseaduse § 221 lõikes 2, § 222 lõikes 2, §-des 223–226, § 227 lõigetes 2–4, § 230 lõikes 2, §-s 234, §-des 236 ja 237, § 242 lõikes 2 või käesoleva seaduse §-s 88, § 89 lõikes 1 või §-s 90 sätestatud väärteo eest ja nimetatud karistuste karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud. Ühenduse tegevusloa taotlemise puhul võetakse arvesse ka välisriikidest saadud veondus- ja liiklusalaste rikkumiste karistusandmeid, kui välisriigis toimepandud õigusrikkumise kohta tehtud otsuse täitmisest ei ole möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg;
 5) taotlejale on tehtud ettekirjutus käesoleva seaduse § 53 lõikes 1 nimetatud alustel ja taotleja ei ole seda täitnud;
 6) taotleja on tahtlikult esitanud valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse lahendamist.

 (2) Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia andmisest võib keelduda, kui:
 1) taotleja ei vasta talle kehtestatud nõuetele või taotlejal on ajatamata maksuvõlg;
 2) taotleja ei ole sõiduki, millele ühenduse tegevusloa tõestatud koopiat taotletakse, omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse või kasutuslepingu alusel;
 3) sõiduk, millele ühenduse tegevusloa tõestatud koopiat taotletakse, ei ole kantud liiklusregistrisse või läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli;
 4) taotleja on tahtlikult esitanud valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse lahendamist.

 (3) Liiniloa andmisest või liiniloa alusel teenindatava kommertsliini sõiduplaani kinnitamisest võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustel või siis, kui:
 1) liin, mille teenindamiseks liiniluba või sõiduplaani kinnitamist taotletakse, häirib liinivedu, mida avaliku teenindamise lepingu alusel juba korraldatakse või kavandatakse korraldada ja selle kohta on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 7 lõike 2 kohaselt avaldatud teave Euroopa Liidu Teatajas;
 2) liini, mille teenindamiseks liiniluba või sõiduplaani kinnitamist taotletakse, teenindab samal liikumisteel rohkem kui üks vedaja ja esitatud veotingimuste rakendamise võimalikku mõju hinnates ei ole taotletaval liinil pakutav teenus kogumis samaväärne või parem võrreldes olemasoleva, sealhulgas taotleja poolt samal liinil seni pakutud teenusega;
 3) liiniloa andmine esitatud veotingimustel või sõiduplaani muudatus seab sõitjate jaoks ohtu olemasoleva veoteenuse kestliku osutamise, arvestades kogumis veoteenuse stabiilsust ja kättesaadavust, sõitjate ohutust ning sõidumugavusi, samuti käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud eesmärke;
 4) taotleja liiniluba on tunnistatud kehtetuks kahe aasta jooksul alates liiniloa andmisest ja sellest on möödunud vähem kui kaks aastat;
 5) taotlejale on tehtud ettekirjutus käesoleva seaduse § 53 lõikes 2 nimetatud alustel ja taotleja ei ole seda täitnud.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 nimetatud alusel liiniloa andmisest keeldumisel keeldutakse liiniloa esimest korda kehtetuks tunnistamise korral samal liikumisteel liiniloa andmisest ja iga järgmise liiniloa kehtetuks tunnistamise korral iga liiniloa andmisest.

 (5) Eriotstarbelise kommertsliini sõiduplaani kinnitamisest võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustel või kui taotlejale on tehtud ettekirjutus käesoleva seaduse § 53 lõikes 2 nimetatud alustel ja taotleja ei ole seda täitnud.

§ 49. Liiniveo alustamisest ja sõiduplaani muutmisest teatamine kommertsliiniveol

 (1) Kui vedaja soovib sõiduplaani muuta, peab ta sellekohase taotluse esitama vähemalt 90 päeva enne kavandatava muudatuse jõustumist.

 (2) Kaugliiniveol on vedaja kohustatud veo alustamisest või muudatuse tegemisest sõiduplaanis teavitama kõiki asjaomaseid maavalitsusi vähemalt kümme päeva ette. Maavalitsused on kohustatud kohe teavitama kõiki asjaomaseid omavalitsusüksusi.

 (3) Maakonnaliiniveol on vedaja kohustatud veo alustamisest või muudatuse tegemisest sõiduplaanis teavitama kõiki asjaomaseid omavalitsusüksusi vähemalt kümme päeva ette.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud taotluse esitamise ja teavitamise tähtaegasid võib vedaja ja liiniloa andja vahelisel kokkuleppel lühendada.

§ 50. Ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ning liiniloa kehtivusaeg

 (1) Ühenduse tegevusluba antakse kümneks aastaks, kui taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks.

 (2) Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia antakse kümneks aastaks, kuid mitte pikemaks ajaks kui ühenduse tegevusloa kehtivusaeg. Ühenduse tegevusloa kehtetuks tunnistamisel või kehtivusaja lõppemisel ühenduse tegevusloa tõestatud koopia kehtivus lõpeb. Sõiduki kasutamisel kasutuslepingu alusel lõpeb ühenduse tegevusloa tõestatud koopia kehtivus kasutuslepingu lõppemisel.

 (3) Liiniluba antakse viieks aastaks, kui taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks. Liiniluba riigisisesele liinile ei saa taotleda lühemaks ajaks kui kaks aastat. Liiniluba võib anda põhjendatud ulatuses lühema kehtivusajaga ka juhul, kui liin, mille teenindamiseks liiniluba taotletakse, häirib liinivedu, mida kavandatakse korraldada avaliku teenindamise lepingu alusel ja selle kohta on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 7 lõike 2 kohaselt avaldatud teave Euroopa Liidu Teatajas.

 (4) Liiniluba kehtib üksnes ühenduse tegevusloa kehtivuse ajal. Kui ühenduse tegevusloa kehtivusaeg lõpeb liiniloa kehtivusajast varem, peab vedaja enne ühenduse tegevusloa kehtivusaja lõppemist esitama taotluse uue ühenduse tegevusloa saamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras.

§ 51. Ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ning sõiduplaani ja liiniloa andmed

 (1) Ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia vorm ning nendele kantavad andmed peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 II lisale. Ühenduse tegevusloa tõestatud koopia märkuste lahtrisse kantakse sõiduki registreerimismärk.

 (2) Sõiduplaanile märgitakse:
 1) liini teenindava vedaja nimi;
 2) liini nimetus;
 3) liini number, välja arvatud loa taotlemisel uuele liinile;
 4) vajaduse korral liini teenindava autobussi seisu- ja istekohtade arv;
 5) sõiduplaani kehtima hakkamise kuupäev – täidab pädev ametiasutus või tema volitatud ametiasutus;
 6) ühistranspordiregistris registreeritud ühissõidukite peatuste nimetused sõitjate sisenemiseks ja väljumiseks maakonna- ja kaugliinidel;
 7) peatustevahelised kaugused ja kaugus kasvavas kokkuvõttes liini alguspunktist liini lõpp-punktini;
 8) liini väljumisajad peatustest ja rohkem kui viieminutiliste peatumisaegade puhul liini saabumisajad;
 9) liiniliikluse periood – kas aastaringselt või teatud perioodil, ja sagedus – kas iga päev või teatud päevadel;
 10) vajaduse korral muud andmed.

 (3) Sõiduplaanis võib ette näha erandeid sõitjate sisenemise ja väljumise korras ning väljumis- ja saabumisaegades, samuti võib sõiduplaanile märkida muid veoteenuse osutamisega seotud tingimusi või andmeid, mis on aluseks sõiduplaani kinnitamisele.

 (4) Riigisisese bussiveo liiniloa vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 52. Vedaja veokohustus liiniveol

 (1) Vedaja on kohustatud korraldama liiniloale märgitud vedu liiniloa andja kinnitatud sõiduplaani ja teiste liiniloa taotlemisel esitatud veotingimuste kohaselt, tagades sõitjate ohutuse. Vedaja võib mitte järgida sõiduplaani, kui see on raskete teeolude, teeremondi või muude vedajast sõltumatute asjaolude tõttu vajalik sõitjate või liiklejate ohutuse või pagasi säilivuse tagamiseks.

 (2) Liiniloa veotingimuste muutmist võib taotleda pärast kahe aasta möödumist ajast, kui liiniluba välja anti või veotingimusi muudeti. Enne nimetatud tähtaega esitatud taotluse võib jätta läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui:
 1) kõik taotletavad muudatused suurendavad veoteenuse stabiilsust või kättesaadavust, sõitjate ohutust või sõidumugavust või aitavad muul viisil kaasa veoteenuse kvaliteedi parandamisele;
 2) veoteenuse osutamisel on avaldunud vedajast sõltumatud asjaolud, mille tõttu ei ole võimalik tagada liini ohutut või sõiduplaani järgset teenindamist.

 (3) Riigisisese kommertsliiniveo korral on vedaja kohustatud alustama vedu kinnitatud sõiduplaani kohaselt sõiduplaanile märgitud kuupäevast, mis ei tohi olla hilisem kui 90 päeva liiniloa andmise päevast arvates.

 (4) Rahvusvahelise kommertsliiniveo korral on vedaja kohustatud alustama vedu kooskõlastatud sõiduplaani kohaselt 90 päeva jooksul kõigi asjaomaste riikide liinilubade kättesaamise päevast arvates.

 (5) Liiniloa andja ja vedaja kokkuleppel võib rahvusvahelisele liiniloale märgitud veo alustamise tähtpäeva määrata ka käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatust hilisemaks kuupäevaks, kuid mitte hilisemaks kui 270 päeva kõigi asjaomaste riikide liinilubade kättesaamise päevast arvates.

 (6) Bussiveol peab maakonna- ja kaugliini, välja arvatud eriotstarbelise liini, alg- ja lõpp-peatus asuma terminalis või bussijaamas, selle puudumisel ettenähtud ning tähistatud peatuskohas. Sõitjate huve ja liikluse parema korralduse vajadust arvestades võib alg- ja lõpp-peatus olla suuremates transpordisõlmedes, nagu sadam, lennu- või raudteejaam, või mujal, kui see on varem kooskõlastatud valla- või linnavalitsusega ja vajaduse korral ka transpordisõlme omaniku või valdajaga.

§ 53. Ühenduse tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ja liiniloa kehtivuse peatamine ning nende kehtetuks tunnistamine

 (1) Ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia andja võib selle omajale teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või selle kehtetuks tunnistada, kui:
 1) loa omaja või veokorraldaja ei vasta talle kehtestatud nõuetele;
 2) loa omaja andmed ei vasta loal märgitule;
 3) loa omaja juures töötavat ühissõidukijuhti on ametialases tegevuses karistatud karistusseadustiku §-des 422–424 sätestatud kuriteo eest, liiklusseaduse § 221 lõikes 2, § 222 lõikes 2, §-des 223–226, § 227 lõigetes 2–4, § 230 lõikes 2, §-des 234–237 või § 242 lõikes 2 sätestatud väärteo eest ja nimetatud karistuste karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Ühenduse tegevusloa taotlemise puhul võetakse arvesse ka välisriikidest saadud veondus- ja liiklusalaste rikkumiste karistusandmeid, kui välisriigis toimepandud õigusrikkumise kohta tehtud otsuse täitmisest ei ole möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg;
 4) ühenduse tegevusloa või selle tõestatud koopia taotleja on selle taotlemisel esitanud tahtlikult valeandmeid, mis mõjutasid taotluse lahendamist.

 (2) Liiniloa andja võib lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud alustele teha liiniloa omajale puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või liiniloa kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või selle kehtetuks tunnistada, kui loa omaja ei ole täitnud veotingimusi.

 (3) Kui ühenduse tegevusloa andja tunnistab kehtetuks kommertsliinivedu korraldava või avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat liinivedu korraldava vedaja ühenduse tegevusloa, peab ühenduse tegevusloa andja viie tööpäeva jooksul kehtetuks tunnistamisest arvates teatama sellest liiniloa andjale või veo tellijale. Pärast ühenduse tegevusloa kehtetuks tunnistamisest teadasaamist tunnistab liiniloa andja viivitamata kehtetuks ka vedaja liiniloa.

 (4) Ühenduse tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia või liiniloa andja võib nimetatud dokumendi tunnistada kehtetuks ka selle omaja taotlusel. Kui ühenduse tegevusloa omajal on liiniluba, peab ta taotluse esitamisest viivitamata teatama liiniloa andjale.

 (5) Kui vedaja taotleb liiniloa kehtetuks tunnistamist, peab ta esitama taotluse liiniloa andjale vähemalt 90 päeva ette, kui liiniloa andja ja liiniloa omaja ei lepi kokku lühemas tähtajas. Lisaks peab vedaja liiniloa kehtetuks tunnistamise taotlemise korral kaugliinil teavitama asjaomaseid maavalitsusi ja maakonnaliinil asjaomaseid omavalitsusüksusi vähemalt 90 päeva ette.

 (6) Kui ühenduse tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia või liiniloa kehtivus on peatatud või kui see on tunnistatud kehtetuks, tuleb dokument selle andjale viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul tagastada.

 (7) Kui kontrolli tulemusel selgub, et vedaja ei vasta hea majandusseisundi nõudele, kuid tema tegevuse majandusnäitajad tõendavad, et ta on edaspidi suuteline hea majandusseisundi nõuet täitma, võib ühenduse tegevusloa andja loa kehtivust mitte peatada ja lubada korraldada sõitjatevedu, kuid mitte kauem kui üks aasta ajast, kui selgus, et vedaja suudab edaspidi hea majandusseisundi nõuet täita.

 (8) Välislepingutest tulenevate nõuete täitmist ning piirangute rakendamist rahvusvahelisel bussiveol korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kui ühenduse tegevusloa alusel veo korraldamine on vastuolus välislepinguga, võib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teha ühenduse tegevusloa omajale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, peatada ajutiselt ühenduse tegevusloa kehtivuse, tunnistada ühenduse tegevusloa kehtetuks või teha ühenduse tegevusloa andjale ettepaneku tunnistada ühenduse tegevusluba kehtetuks.

8. peatükk Nõuded taksoveol 

§ 54. Taksoveo õigust tõendavad dokumendid

 (1) Taksoveoluba tõendab vedaja õigust korraldada taksovedu.

 (2) Sõidukikaart on taksoveoluba omavale vedajale antav dokument, mis tõendab õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit taksoveol.

 (3) Teenindajakaart tõendab õigust töötada sõidukijuhina taksoveol.

 (4) Taksovedu või muu tasulise sõitjateveoteenuse osutamine sõidukiga, millel on vähemalt üks taksotunnus, on ilma taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardita keelatud.

§ 55. Taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi andmine

 (1) Taksoveoloa ja selle alusel sõidukikaardi annab vedajale ning teenindajakaardi annab sõidukijuhile valla- või linnavalitsus või tema poolt volitatud valla või linna ametiasutus, mille haldusterritooriumil vedaja või sõidukijuht soovib veoteenust osutada (edaspidi teeninduspiirkond). Teeninduspiirkonnaks võib valla- või linnavalitsuste omavahelisel kokkuleppel olla ka teise omavalitsusüksuse haldusterritoorium.

 (2) Taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi andmise võib valla- või linnavolikogu otsuse alusel volitada mittetulundusühingule või piirkondlikule ühistranspordikeskusele. Sellekohase halduslepingu sõlmib valla- või linnavalitsus. Mittetulundusühingul või piirkondlikul ühistranspordikeskusel on õigus võtta taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi andmise eest tasu, mille suurus ei ületa riigilõivu määra, mis on nimetatud dokumentide taotluse läbivaatamise eest ette nähtud.

§ 56. Nõuded taksoveoloa taotlejale ja omajale

 (1) Taksoveoloa taotlejal ja omajal peab olema hea maine. Mainet peetakse heaks, kui teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest või rohkem kui ühe korra tahtliku teise astme kuriteo eest või autoveoseaduse §-s 311, liiklusseaduse §-s 202, 204, 208, 210, 220, 225, 244, 252 või 255, maksukorralduse seaduse §-s 1531, 154, 1541 või 1552, vedelkütuse erimärgistamise seaduse §-s 62 või 63, välismaalaste seaduse §-s 300, tarbijakaitseseaduse §-des 68–70, keeleseaduse §-des 36 ja 37, käesoleva seaduse §-s 86, 87, 89 või 90 sätestatud väärteo eest või kui nimetatud karistuste karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud. Mainet peetakse heaks ka juhul, kui taksoveoloa taotlejat või omajat on nimetatud õigusrikkumiste eest karistatud, kuid menetluse tulemusel leitakse, et konkreetsel juhul tuvastatud asjaolude põhjal oleks hea maine kaotamine ebaproportsionaalne.
[RT I, 31.12.2015, 1 - jõust. 01.03.2016]

 (2) Taksoveoloa taotlejal ja omajal peab olema hea majandusseisund. Majandusseisundit peetakse heaks, kui kohus ei ole välja kuulutanud nende pankrotti ja neil puudub ajatamata maksuvõlg.

§ 57. Nõuded teenindajakaardi taotlejale ja omajale

 (1) Teenindajakaardi taotleja ja omaja peavad:
 1) omama kehtivat vähemalt B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust;
 2) olema läbinud autoveoseaduse § 27 lõike 1 punktis 3 nimetatud taksojuhi ametikoolituse kursuse;
 3) oskama eesti keelt vähemalt B1-tasemel;
 4) vastama hea maine nõudele.

 (2) Teenindajakaardi taotleja ja omaja mainet peetakse heaks, kui:
 1) teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest, karistusseadustiku §-des 422–424 sätestatud kuriteo eest, liiklusseaduse §-s 201, § 221 lõikes 2, § 222 lõikes 2, §-des 223–226, § 227 lõigetes 3–4, § 230 lõikes 2, §-des 234–237 või § 242 lõikes 2 sätestatud väärteo eest või kui nimetatud karistuste karistusandmed on karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;
 2) teda ei ole üle ühe korra karistatud tahtliku teise astme kuriteo, karistusseadustiku §-s 423 sätestatud kuriteo või liiklusseaduse § 227 lõikes 2, maksukorralduse seaduse §-s 1541 või 1552, vedelkütuse erimärgistamise seaduse §-s 62 või 63, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 75, tarbijakaitseseaduse §-des 68–70, keeleseaduse §-s 36 või 37, käesoleva seaduse §-s 88, § 89 lõikes 1 või § 90 lõikes 1 sätestatud väärteo eest või kui nimetatud karistuste karistusandmed on karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Mainet peetakse heaks ka juhul, kui teenindajakaardi taotlejat või omajat on nimetatud õigusrikkumiste eest karistatud, kuid menetluse tulemusel leitakse, et konkreetsel juhul tuvastatud asjaolude põhjal oleks hea maine kaotamine ebaproportsionaalne.
[RT I, 31.12.2015, 1 - jõust. 01.03.2016]

 (3) Teenindajakaardi saamise õigust ei ole isikul, kellel on liiklusseaduse § 96 lõikes 1 nimetatud esmane või piiratud juhtimisõigusega juhiluba.

§ 58. Taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi taotlemiseks esitatavad dokumendid

 (1) Taksoveoloa taotleja esitab loa andjale järgmised andmed ja dokumendid:
 1) taotlus taotleja kontaktandmetega, sealhulgas telefoninumber, elektronposti aadress ja postiaadress;
 2) juriidilisest isikust taotleja puhul nimi ja registrikood, asutamisel oleva juriidilise isiku puhul registrikoodi asemel juriidilise isiku asutamist tõendava dokumendi, eelkõige asutamislepingu või asutamisotsuse või vähemalt ühe neist notariaalselt tõestatud koopia, füüsilisest isikust ettevõtja puhul nimi ja registrikood;
 3) kui taotleja soovib, et talle antava loa kehtivusaega piirataks võrreldes käesolevas seaduses ettenähtuga, siis loa soovitud kehtivusaeg.

 (2) Sõidukikaarti saab taotleda mootorsõidukile, mis on kantud liiklusregistrisse ning vastab käesoleva seaduse § 64 lõike 10 alusel kehtestatud nõuetele. Tehnonõuetele vastavuse kontroll peab olema läbitud hiljemalt sõidukikaardi andmise ajaks. Sõidukikaardi taotleja esitab sõidukikaardi andjale lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud dokumendile:
 1) sõiduki kasutuslepingu, kui taotleja ei ole sõiduki omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse alusel;
 2) taksomeetri kohandamistunnistuse, mille võib esitada vahetult enne sõidukikaardi andmist.

 (3) Teenindajakaardi taotleja esitab teenindajakaardi andjale järgmised andmed ja dokumendid:
 1) taotlus taotleja kontaktandmetega, sealhulgas telefoninumber, elektronposti aadress ja postiaadress;
 2) juhiluba, kui see ei ole kantud Eesti liiklusregistrisse;
 3) autoveoseaduse § 27 lõike 1 punktis 3 nimetatud taksojuhi ametikoolituse kursuse läbimist tõendav tunnistus;
 4) vähemalt B1-tasemel eesti keele oskust tõendav dokument;
 5) isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15 lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele vastav foto.

 (4) Taotlejalt ei või nõuda ning taotleja ei pea esitama andmeid, mis on kantud seaduse alusel asutatud andmekogusse, välja arvatud taotlejat tuvastada võimaldavad andmed ja taotleja kontaktandmed. Keeld kehtib ka andmete suhtes, mida on võimalik tasuta saada Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi asjaomasest registrist või tasu eest, kui taotleja kinnitab, et kannab nimetatud andmete hankimise kulud.

 (5) Enne taotluse esitamist peab taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi kinnitamise taotleja tasuma riigilõivu, välja arvatud juhul, kui selle dokumendi andja või kinnitaja on mittetulundusühing või piirkondlik ühistranspordikeskus.

 (6) Kui taksoveoluba, sõidukikaarti või teenindajakaarti on volitatud andma mittetulundusühing või piirkondlik ühistranspordikeskus, on mittetulundusühingul või piirkondlikul ühistranspordikeskusel õigus võtta nimetatud dokumendi andmise või kinnitamise eest tasu, mille suurus ei ületa riigilõivu määra, mis on nimetatud dokumentide taotluse läbivaatamise eest ette nähtud.

 (7) Taksoveoloa, sõidukikaardi või teenindajakaardi andjale esitatud dokumente ei avaldata kolmandatele isikutele, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

§ 59. Taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi taotluse läbivaatamine

 (1) Taksoveoloa andja kontrollib taotleja ajatamata maksuvõla puudumist, taotleja andmeid karistusregistris, äriregistrisse kantud ettevõtja puhul äriregistris ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku puhul selles registris. Taksoveoloa andmise või sellest keeldumise otsus tehakse loa taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt 30 päeva jooksul pärast kõigi käesoleva seaduse § 58 lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide esitamist.

 (2) Sõidukikaardi andja kontrollib taotleja ajatamata maksuvõla puudumist, taotleja taksoveoloa olemasolu majandustegevuse registris, taotleja andmeid äriregistrisse kantud ettevõtja puhul äriregistris ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku puhul selles registris. Sõidukikaardi andmise või selle andmisest keeldumise otsus tehakse taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt seitsme päeva jooksul pärast kõigi käesoleva seaduse § 58 lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamist.

 (3) Teenindajakaardi andja kontrollib teenindajakaardi taotleja andmeid liiklusregistris ja karistusregistris. Teenindajakaardi andmise või selle andmisest keeldumise otsus tehakse taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt 15 päeva jooksul pärast kõigi käesoleva seaduse § 58 lõikes 3 nimetatud dokumentide esitamist.

 (4) Kui taksoveoloa, sõidukikaardi või teenindajakaardi saamiseks esitatud dokumentides on puudusi, määratakse taotlejale mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse läbivaatamiseks sätestatud tähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni. Kui taotleja määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, võib jätta taotluse läbi vaatamata.

§ 60. Taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi andmisest keeldumine

 (1) Taksoveoloa andmisest võib keelduda, kui:
 1) taotleja suhtes kehtib asjaomasel tegevusalal kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega kohaldatud tegutsemiskeeld või ettevõtluskeeld või seadusest või kohtulahendist tulenev ärikeeld või taotlejal on ajatamata maksuvõlg või on välja kuulutatud taotleja pankrot;
 2) taksoveoloa kehtetuks tunnistamise põhjus on õigusaktidega kehtestatud nõuete rikkumine, millest ei ole möödunud kahte aastat;
 3) taotleja ei vasta talle kehtestatud nõuetele;
 4) taotleja juures töötavat ühissõidukijuhti on ametialase tegevuse tõttu karistatud karistusseadustiku §-des 422–424 sätestatud kuriteo eest või liiklusseaduse § 221 lõikes 2, § 222 lõikes 2, §-des 223–226, § 227 lõigetes 2–4, § 230 lõikes 2, §-s 234, §-des 236 ja 237, § 242 lõikes 2 või käesoleva seaduse §-s 88, § 89 lõikes 1 või § 90 lõikes 1 sätestatud väärteo eest ja nimetatud karistuste karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud;
 5) taotlejale on tehtud ettekirjutus käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 nimetatud alustel ja taotleja ei ole seda täitnud;
 6) taotleja on tahtlikult esitanud valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse lahendamist.

 (2) Sõidukikaardi andmisest võib keelduda, kui:
 1) taotleja ei vasta talle kehtestatud nõuetele või taotlejal on ajatamata maksuvõlg;
 2) taotleja ei ole sõiduki, millele sõidukikaarti taotletakse, omanik või kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse või kasutuslepingu alusel;
 3) sõiduk, millele sõidukikaarti taotletakse, ei ole kantud liiklusregistrisse või läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli;
 4) sõidukikaardi taotlemise puhul on taksomeetri kohandamistunnistusele märgitud teenused, mis ei sisaldu käesoleva seaduse § 66 lõike 3 punkti 3 alusel valla- või linnavalitsuse poolt kehtestatud loetelus, samuti siis, kui taksomeetri kohandamistunnistusele märgitud sõidualustustasu, sõidukilomeetritasu või ajatasu ületab käesoleva seaduse § 66 lõike 3 punkti 2 alusel kehtestatud kõrgeimat lubatavat määra;
 5) taotleja on tahtlikult esitanud valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse lahendamist.

 (3) Teenindajakaardi andmisest võib keelduda, kui:
 1) taotleja ei vasta talle kehtestatud nõuetele;
 2) taotleja on tahtlikult esitanud valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse lahendamist.

§ 61. Taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi kehtivusaeg

 (1) Taksoveoluba antakse tähtajatult, kui taotleja ei soovi seda kindlaksmääratud ajaks.

 (2) Sõidukikaart antakse tähtajatult, kui taotleja ei soovi seda kindlaksmääratud ajaks. Sõidukikaarti ei anta pikemaks ajaks kui taksoveoloa kehtivusaeg. Taksoveoloa kehtetuks tunnistamisel või kehtivusaja lõppemisel sõidukikaardi kehtivus lõpeb. Sõiduki kasutamisel kasutuslepingu alusel lõpeb sõidukikaardi kehtivus kasutuslepingu lõppemisel.

 (3) Teenindajakaart antakse tähtajatult, kui taotleja ei soovi seda kindlaksmääratud ajaks.

§ 62. Taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi andmed

 (1) Taksoveoloa kohta avalikustatakse majandustegevuse registris:
 1) vedaja nimi ja registrikood;
 2) vedaja registreeritud asukoht;
 3) loa andja nimetus;
 4) loa number;
 5) loa andmise kuupäev;
 6) loa kehtimise aeg;
 7) teeninduspiirkond.

 (2) Sõidukikaardi kohta avalikustatakse majandustegevuse registris lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatule:
 1) taksoveoloa number;
 2) sõiduki mark ja mudel;
 3) sõiduki registreerimismärk;
 4) istekohtade arv;
 5) sõiduki omaniku või vastutava kasutaja nimi;
 6) sõidukikaardi andja nimetus;
 7) sõidukikaardi number;
 8) sõidukikaardi andmise kuupäev;
 9) sõidukikaardi kehtimise aeg.

 (3) Teenindajakaardile kantakse teenindaja foto ja käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud vormil ettenähtud andmed. Samuti avalikustatakse need andmed teenindajakaardi kohta riiklikus ühistranspordiregistris.

 (4) Teenindajakaardi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 63. Taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi kehtivuse peatamine ning nende kehtetuks tunnistamine

 (1) Taksoveoloa ja sõidukikaardi andja võib selle omajale teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse taksoveoloa ja sõidukikaardi kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või selle kehtetuks tunnistada, kui:
 1) loa omaja ei vasta talle kehtestatud nõuetele;
 2) loa või sõidukikaardi omaja andmed ei vasta loal või sõidukikaardil märgitule;
 3) loa omaja juures töölepingu või muul lepingulisel alusel töötavat ühissõidukijuhti on ametialases tegevuses karistatud karistusseadustiku §-des 422–424 sätestatud kuriteo eest, liiklusseaduse § 221 lõikes 2, § 222 lõikes 2, §-des 223–226, § 227 lõigetes 2–4, § 230 lõikes 2, §-des 234–237 või § 242 lõikes 2 sätestatud väärteo eest ja nimetatud karistuste karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;
 4) taksoveoloa või sõidukikaardi omaja on selle taotlemisel esitanud tahtlikult valeandmeid, mis mõjutasid taotluse lahendamist.

 (2) Teenindajakaardi andja võib teenindajakaardi omajale teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või teenindajakaardi kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või selle kehtetuks tunnistada, kui:
 1) teenindajakaardi omaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud nõuetele;
 2) teenindajakaardi omaja on selle taotlemisel esitanud tahtlikult valeandmeid, mis mõjutasid taotluse lahendamist.

 (3) Taksoveoloa, sõidukikaardi või teenindajakaardi andja võib nimetatud dokumendi tunnistada kehtetuks ka selle omaja taotlusel.

 (4) Kui teenindajakaardi kehtivus on peatatud või kui see on tunnistatud kehtetuks, tuleb dokument selle andjale viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul tagastada.

 (5) Kui kontrolli tulemusel selgub, et vedaja ei vasta hea majandusseisundi nõudele, kuid tema tegevuse majandusnäitajad tõendavad, et ta on edaspidi suuteline hea majandusseisundi nõuet täitma, võib taksoveoloa andja loa kehtivust mitte peatada ja lubada korraldada sõitjatevedu, kuid mitte kauem kui üks aasta arvates ajast, millal selgus, et vedaja suudab edaspidi hea majandusseisundi nõuet täita.

§ 64. Nõuded taksoveol kasutatavatele mootorsõidukitele

 (1) Taksoveol kasutatavad mootorsõidukid peavad olema kantud liiklusregistrisse ja läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

 (2) Taksoveol kasutatava sõiduki parempoolsel välisküljel peab olema nähtav vedaja nimi või kaubamärgiseaduse § 5 tähenduses õiguskaitset omav vedajale kuuluv või talle lepingu alusel kasutada antud kaubamärk. Nõuded vedaja nime tähistamisele sõidukil kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (3) Taksoveol kasutatavale sõidukile peavad olema paigaldatud plafoon, taksomeeter, hinnakiri (edaspidi taksotunnused) ja printer.

 (4) Nõuded taksotunnustele ja nende paigutusele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (5) Taksotunnust ei või paigaldada sõidukile, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti. Erandina võib taksotunnused paigaldada sõiduki tehnoseisundi kontrolliks, kui enne seda on esitatud taotlus sõidukikaardi saamiseks. Kui tehnoseisundi kontrollis tuvastatakse, et sõiduk on tehniliselt korras, tuleb eemaldada plafoon ja hinnakiri ning neid ei tohi uuesti paigaldada enne sõidukikaardi saamist. Kui sõiduk ei ole tehniliselt korras, tuleb eemaldada kõik taksotunnused.

 (6) Sõidukile on keelatud paigaldada taksotunnust matkivat tunnust. Samuti on keelatud mis tahes teenuse osutamine sõidukiga, millel on taksotunnust matkiv tunnus.

 (7) Kui taksovedu ei teostata, peab sõidukilt olema eemaldatud plafoon. Kui plafoon on eemaldamata, loetakse, et sõidukijuht teostab taksovedu.

 (8) Taksomeetri kohandamine on mõõteseaduse nõuete kohase metroloogilise kontrolli läbinud taksomeetri paigaldamine sõidukile, taksomeetri reguleerimine ja näitude kontrollimine ning taksomeetri ja selle mõõtetulemust muuta võimaldavate ühenduste plommimine isiku poolt, kelle pädevust on hinnatud mõõteseaduse § 5 kohaselt ja kellel on nõuetekohane pädevust tõendav tunnistus.

 (9) Taksomeetri kohandamise tingimused ja korra, lubatud veapiirid taksomeetri kasutamisel ning üleminekukiiruse väärtuse üleminekul ajatasult sõidukilomeetritasule ja vastupidi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

 (10) Valla- või linnavolikogu võib kehtestada määrusega taksoveol kasutatavatele sõidukitele teenuse kvaliteeti, sealhulgas sõitjate mugavust ja keskkonnasäästlikkust tagavad nõuded.

§ 65. Poolte õigused ja kohustused taksoveol

 (1) Taksoveol on sõidukijuht kohustatud:
 1) panema sõiduki armatuurlauale sõitjale nähtavale kohale teenindajakaardi;
 2) teenindamise algul lülitama sisse taksomeetri. Kui sõitja tellib takso väljapoole teeninduspiirkonda, võib kokkuleppel sõitjaga taksomeetri sisse lülitada teeninduspiirkonna piirile jõudes;
 3) andma sõitjale printeril trükitud kviitungi, millele on märgitud vedaja nimi ja registrikood, sõiduki registreerimismärk, teenuse osutamise kuupäev ning alguse ja lõpu kellaaeg, tee pikkus, kasutatud hinnad ja soodustused, osutatud teenuse maht ja maksumus kõigi kasutatud hindade ja soodustuste lõikes ning üldmaksumus.

 (2) Taksoveol on sõidukijuhil keelatud:
 1) teenindada sõitjat rikkis taksomeetri või printeriga;
 2) vallata või kasutada lisaseadmeid, mis võimaldavad mõjutada taksomeetri mõõtetulemust või näitu.

 (3) Taksoveol võib sõitjaid teenindada väljaspool teeninduspiirkonda üksnes juhul, kui sõitja tellib takso väljapoole teeninduspiirkonda ja soovib sõita vahetult teeninduspiirkonda, samuti siis, kui sõitja soovib sõita teeninduspiirkonnast väljaspool asuvasse sihtkohta. Pärast sõitja teenindamise lõpetamist väljaspool teeninduspiirkonda, ei või seal uue sõitja teenindamist alustada, välja arvatud juhul, kui see toimub viivitamata pärast eelmise sõitja teenindamise lõpetamist ja sõitja soovib sõita vahetult teeninduspiirkonda.

 (4) Taksoveol tasub sõitja hinnakirja alusel kujuneva taksomeetri näidu järgi. Kui sõidukijuht rikub käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatut, on sõitjal õigus tasumisest keelduda.

 (5) Sõidul väljapoole teeninduspiirkonda võib kokku leppida mõistliku suurusega ettemaksu tasumises. Ettemaksu suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse sõidu pikkust. Ettemaksu kohta peab sõidukijuht andma sõitjale kviitungi.

§ 66. Taksoveo hinna kehtestamine

 (1) Taksoveol kehtestab teenuste hinnad vedaja. Igale teenusele võib kehtestada üksnes ühe hinna.

 (2) Taksoveol teeliikluses osutatavate teenuste hinnad peab vedaja programmeerima sõidukile paigaldatud taksomeetrisse ja need peavad olema kantud taksomeetri kohandamise tunnistusele ning hinnakirjale. Mis tahes teenuse hinna eraldi esiletõstmine, kui see võib sõitjat eksitada, on keelatud.

 (3) Valla- või linnavolikogu võib määrusega kehtestada:
 1) taksoveoteenuste hinnakirja vormi ning eristada neid vastavalt sõidualustustasu, sõidukilomeetritasu või ajatasu määrale;
 2) sõidualustustasu, sõidukilomeetritasu ja ajatasu kõrgeima lubatava määra taksoveol, arvestades et vedaja suudaks katta osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu ja proportsionaalse osa üldkuludest ning teeniks vähemalt mõistlikku ärikasumit;
 3) loetelu teenustest, üksnes millele võib kehtestada hinnad, sealhulgas võib eristada teenuse osutamist päeval ja öösel.

9. peatükk Veolepingu poolte õigused ja kohustused bussi-, trammi- ja trollibussiliikluses 

§ 67. Poolte õigused ja kohustused liiniveol

 (1) Liiniveol bussi, trollibussi ja trammiga on sõitja kohustatud:
 1) omama ühissõiduki kasutamiseks kehtivat piletit, vajaduse korral pileti kompostriga märgistama, vastava seadme olemasolu puhul registreerima või muul ettenähtud viisil kehtivaks muutma;
 2) esitama ühissõidukijuhi või muu kontrollimisõigusega isiku esimesel nõudmisel pileti ja sõidusoodustuse õigust tõendava dokumendi. Õpilase sõidusoodustuse olemasolu tõendavat dokumenti ei pea sõidusoodustuse saamiseks esitama ilmselgelt alla 14-aastane laps.

 (2) Liiniveol, välja arvatud eriotstarbelisel liiniveol, peab sõitja soovi korral saama ühissõidukist osta käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuete kohase ja kehtestatud hinnale vastava paberpileti. Kui sõitjale seda ei võimaldata, on tal õigus sõita tasu maksmata.

 (3) Linna- ja vallaliinidele väljastatud paberpiletile peab olema loetavalt märgitud pileti number, hind koos käibemaksuga, käibemaksu suurus ja pileti kehtivuspiirkond. Piletil ei tohi olla parandusi.

 (4) Maakonnaliinidele, mis ei ole osa linna üldisest liinivõrgust, riigisisestele kaugliinidele ja rahvusvahelistele kaugliinidele väljastatud paberpiletile peab olema loetavalt märgitud pileti number, hind koos käibemaksuga, käibemaksu suurus, sõidu alg- ja lõpp-punkt või sõidupiirkond, liini number ja nimetus, ühissõiduki väljumisaeg, -koht ja -kuupäev, vedaja nimi, aadress ja kassaseadme number. Kui pilet väljastatakse käsitsi, ei ole nõutav kassaseadme number. Piletil ei tohi olla parandusi.

§ 68. Veolepingust taganemine liiniveol

  Maakonna- ja kaugliinil on sõitjal õigus varem sõlmitud veolepingust mõistliku aja jooksul enne ühissõiduki väljumist taganeda ja pilet tagastada. Piletite ja sõiduraha tagastamise korra kehtestab ja teeb avalikult kättesaadavaks vedaja või pileti väljastamise korraldaja.

§ 69. Sõidu katkemine

 (1) Sõidu katkemisel liiniveol, välja arvatud linnaliinil, on sõitjal õigus kasutada sihtpunkti jõudmiseks teisi ühissõidukeid samal liikumisteel. Sõidu katkestanud vedaja tasub sõitja sihtpunkti toimetanud vedajale tema nõudmisel selle eest mõistlikku tasu.

 (2) Sõidu katkemisel liiniveol või sama ühissõidukiga sõidu alguspunkti tagasipöördumise korral vedajast mitteolenevatel põhjustel, nagu erakorraliste tee- või ilmaolude tõttu, sõitjalt tasu ei võeta ja talle tagastatakse juba tasutu. Eespool nimetatu ei kehti linnaliini puhul.

§ 70. Bussijaamade kindlaksmääramine

  Loetelu bussijaamadest, kus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 181/2011 kohaselt antakse abi puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 71. Sõitja kaebus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 181/2011 rikkumise korral

  Vedaja lahendab sõitja kaebuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 181/2011 väidetava rikkumise kohta nimetatud määruse artiklis 27 sätestatud korras. Kui vedaja ei ole sõitja kaebust nimetatud korras lahendanud või sõitja ei nõustu vedaja pakutud lahendusega, lahendatakse kaebus tarbijakaitseseaduse 6. peatüki 2. ja 3. jaos sätestatud korras.
[RT I, 31.12.2015, 1 - jõust. 01.03.2016]

§ 72. Pagasi vedu bussis, trollibussis ja trammis ning pagasi hoidmine

 (1) Sõitjal on õigus bussi, trollibussi ja trammi salongis või pagasiruumis tasuta vedada lisaks käekottidele, arvutikottidele, kandekottidele ja muule samalaadsele pagasile ühte reisikotti, kohvrit või muud samalaadset käsipagasit, samuti liikumisabivahendeid, puudega isikute juht- või abikoeri, lapsevankreid ja -kärusid ning kohase puuri, kasti, suukorvi või rihmaga väikeloomi ja linde.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule võib bussi, trollibussi ja trammi salongis või pagasiruumis vedada mõistlikus suuruses ja koguses teisi sõitja asju.

 (3) Bussi, trollibussi ja trammi salongis ning pagasiruumis ei ole lubatud vedada keelatud pagasit ega käsipagasit, mis võib ohustada teiste ühissõidukis sõitvate isikute tervist või vara ning määrida või muul viisil kahjustada ühissõidukit. Keelatud pagas on eelkõige radioaktiivsed, lõhke-, mürk-, sööbe-, tuleohtlikud, lehkavad ja määrivad ained ning nõuetekohase pakendita ained ja asjad.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjad ei tohi häirida või ohustada ühissõidukijuhti ja sõitjaid, takistada sõitjate sisenemist, väljumist ja liikumist ühissõiduki salongis ning rikkuda sõitjate riideid või pagasit.

 (5) Vedaja hoiab väljavõtmata jäetud pagasit ja ühissõidukist leitud asju, välja arvatud kiirestiriknevad aineid, võlaõigusseaduses sätestatud korras.

 (6) Pagasi vastuvõtmise, veo ja väljaandmise korra ning veo ja hoiu hinnad kommertsliinivedudel võib kehtestada vedaja. Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sätestatakse need avaliku teenindamise lepinguga.

10. peatükk Riiklik ühistranspordiregister 

§ 73. Riiklik ühistranspordiregister

 (1) Riiklik ühistranspordiregister on Vabariigi Valitsuse poolt valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul asutatud andmekogu, mille pidamise eesmärk on koondada ühtsesse andmebaasi käigusolevate bussiliinide ning riigisiseste rongi-, laeva- ja lennuliinide sõiduplaanid ning kehtivad piletihinnad. Samuti peetakse registris arvestust vedajatele antud liinilubade ja sõlmitud avaliku teenindamise lepingute ning välja antud teenindajakaartide üle.

 (2) Registri vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud töötleja Maanteeamet.

 (3) Riikliku ühistranspordiregistri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 74. Registri koosseis

 (1) Registri koosseisu kuuluvad:
 1) liinilubade andmed;
 2) avaliku teenindamise lepingute andmed;
 3) sõiduplaanide andmed;
 4) ühissõidukipeatuste andmed;
 5) sõidupileti hindade andmed;
 6) sõidusoodustuste andmed;
 7) teenindajakaartide andmed;
 8) muud seadusega sätestatud andmed.

 (2) Registri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.

§ 75. Registrisse andmete esitajad

  Registrisse esitavad andmeid:
 1) valla- ja linnaliinide ning käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud maakonnaliinide ja liinilubade, avaliku teenindamise lepingute ning nende alusel teenindatavate liinide sõiduplaanide kohta asjaomased valla- ja linnavalitsused või liinilubade andmise ja sõiduplaanide kinnitamise puhul piirkondlik ühistranspordikeskus;
 2) maakonnaliinide ning käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud kaugliinide liinilubade, avaliku teenindamise lepingute, nende alusel teenindatavate liinide sõiduplaanide ning maakonna haldusterritooriumil asuvate ühissõidukipeatuste kohta asjaomased maavalitsused ja piirkondlikud ühistranspordikeskused;
 3) riigisiseste kaugbussiliinide liinilubade ja sõiduplaanide kohta Maanteeamet, välja arvatud käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud kaugliinide puhul;
 4) rahvusvaheliste kaugbussiliinide liinilubade ja nende liinide sõiduplaanide kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või Maanteeamet, kui talle on käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punkti 2 alusel pandud ülesanne anda rahvusvahelisi liinilubasid;
 5) riigisiseste rongi-, laeva- ja lennuliinide sõiduplaanide, avaliku teenindamise lepingute, kehtivate piletihindade ja sõidusoodustuste kohta vedaja;
 6) avaliku teenindamise lepingu alusel teenindatavate bussiliinide sõidupileti hindade ja sõidusoodustuste kohta asjaomane pädev asutus, kellega on sõlmitud avaliku teenindamise leping;
 7) liiniloa alusel teenindatavate bussiliinide sõidupileti hindade ja sõidusoodustuste kohta vedaja enda soovil;
 8) teenindajakaartide kohta asjaomane valla- või linnavalitsus, mittetulundusühing või piirkondlik ühistranspordikeskus.

§ 76. Registri andmete avaldamine

 (1) Registri andmed on avalikud ja need avaldatakse registri veebilehel.

 (2) Registri andmete kinnitatud väljavõtteid väljastab volitatud töötleja.

11. peatükk Registritesse andmete esitamine ja õigus teabe saamisele 

§ 77. Andmete esitamine majandustegevuse registrisse

 (1) Ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia andja kannab käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud andmed ning taksoveoloa ja sõidukikaardi andja kannab käesoleva seaduse § 62 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed majandustegevuse registrisse vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule.

 (2) Käesoleva seaduse § 80 lõikes 1 nimetatud järelevalve korraldaja kannab ettekirjutuse andmed majandustegevuse registrisse vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule.

§ 78. Teabe saamine registritest

  Ühenduse tegevusloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia, taksoveoloa, sõidukikaardi, teenindajakaardi ja liiniloa andmiseks, selle kehtivuse peatamiseks ning kehtetuks tunnistamiseks, samuti käesoleva seaduse alusel järelevalve teostamiseks on pädeval asutusel õigus saada registritest teavet avaliku teabe seaduses ja karistusregistri seaduses kehtestatud korras.

§ 79. Õigus teabele ning juurdepääs raamatupidamisdokumentidele

 (1) Vedaja ja tema töötajad on kohustatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maanteeametile ja käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud muule pädevale asutusele andma nende esimesel nõudmisel viivitamata tõest ja täielikku teavet riikliku järelevalve teostamiseks, liikluse kavandamiseks ja transpordiuuringuteks.

 (2) Valdkonna eest vastutaval ministril, Maanteeameti peadirektoril või käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud muu pädeva asutuse juhil või nende isikute poolt volitatud isikul on õigus vabalt juurde pääseda vedaja kõikidele raamatupidamisdokumentidele ning käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud tulude ja kulude arvestusele, samuti sellise ettevõtja raamatupidamisdokumentidele, kes kuulub vedajaga samasse kontserni ning kelle majandustegevuse kulude või tulude osa kajastub vedaja raamatupidamisarvestuses, kui see on vajalik käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks.

12. peatükk Riiklik järelevalve 

§ 80. Riikliku järelevalve teostaja pädevus

 (1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides, Euroopa Liidu määrustes, välislepingutes, avaliku teenindamise lepingus ning halduslepingus sätestatud nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet valla- ja linnavalitsus, maavalitsus, Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet ning Tarbijakaitseamet.

 (2) Valla- ja linnavalitsus teostab järelevalvet valla- või linnaliiniloa, taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi ning tema sõlmitud avaliku teenindamise lepingu ja halduslepingu nõuete täitmise üle.

 (3) Maavalitsus teostab järelevalvet maakonnaliiniloa ning tema sõlmitud avaliku teenindamise lepingu ja halduslepingu, samuti maakonna haldusterritooriumit läbivate kaugliinide liiniloa nõuete täitmise üle. Maavalitsus teostab järelevalvet ka sõitja sõiduõiguse olemasolu üle, kusjuures maavalitsuste vahelisel kokkuleppel võib üks maavalitsus teostada järelevalvet ka teises maakonnas.

 (4) Maanteeamet teostab järelevalvet kaugliiniloa ja maakonnaliiniloa nõuete täitmise üle ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi antud rahvusvahelise liiniloa nõuete täitmise üle. Samuti teostab Maanteeamet järelevalvet bussiliikluses kaug- ja maakonnaliiniveol sõlmitud avaliku teenindamise lepingu nõuete täitmise üle ning valla- ja linnaliiniveol sõlmitud avaliku teenindamise lepingu nõuete täitmise üle, kui avaliku teenindamise kohustuse eest makstakse sihtotstarbelist toetust riigieelarvest.

 (5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teostab järelevalvet rahvusvahelise liiniloa nõuete täitmise üle, samuti tema sõlmitud avaliku teenindamise lepingute ja halduslepingute nõuete täitmise üle.

 (6) Politsei- ja Piirivalveamet teostab järelevalvet käesoleva seaduse alusel antud dokumentide ja ühissõidukite nõuetele vastavuse üle teeliikluses.

 (7) Tarbijakaitseamet tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 181/2011 rakendamise selle reguleerimisalasse kuuluvatel bussiliinivedudel ning teostab järelevalvet nimetatud määruse ja teiste tarbija õigusi puudutavate nõuete täitmise üle.

§ 81. Riikliku järelevalve teostaja õigused ja kohustused

 (1) Riikliku järelevalve teostajal on õigus:
 1) teostada järelevalvet takistamatult ja ette teatamata;
 2) järelevalve teostamiseks siseneda ruumi, ühissõidukisse ja sõidukisse, millel on ühissõiduki tunnust matkiv tunnus;
 3) nõuda järelevalve teostamisega seonduvate dokumentide ja muude materjalide esitamist;
 4) küsitleda isikut ja tuvastada tema isikusamasus;
 5) järelevalve teostamise ajal kasutada ühissõidukit selle liikumisteel tasuta;
 6) teostada järelevalvet pileti väljastamise üle avaliku teenindamise lepingu alusel teenindatavatel liinidel, kasutades selleks muu hulgas foto- ja videosalvestusseadmeid, järgides isikuandmete kaitse seaduse nõudeid.

 (2) Riikliku järelevalve teostajad võivad käesolevas seaduses ettenähtud dokumente kontrollida järgmiselt:
 1) politseiametnik kõiki käesoleva seaduse §-s 83 nimetatud dokumente;
 2) valla- või linnavalitsuse ametnik käesoleva seaduse § 83 lõike 1 punktides 1, 3, 4, 6 ja 7 ning lõigetes 3 ja 4 nimetatud dokumente;
 3) maavalitsuse ametnik käesoleva seaduse § 83 lõike 1 punktides 1, 3, 4 ja 7 ning lõigetes 3 ja 4 nimetatud dokumente;
 4) Maanteeameti ametnik kõiki käesoleva seaduse §-s 83 nimetatud dokumente;
 5) Tarbijakaitseameti ametnik kõiki käesoleva seaduse §-s 83 nimetatud dokumente.

 (3) Riikliku järelevalve teostaja võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32, 45, 49, 50 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

 (4) Riikliku järelevalve teostaja ei või nõuda alaealiselt isikult pileti puudumisel väljumist ühissõidukist kahe peatuse vahel. Valla-, linna- ja maakonnaliinil ning riigisisesel kaugliinil ei või riikliku järelevalve teostaja nõuda alaealise isiku väljumist ühissõidukist enne alaealise isiku sihtpunkti jõudmist.

 (5) Riikliku järelevalve teostaja loeb ilmselgelt alla 14-aastase lapse, kellel ei ole kaasas sõidusoodustust tõendavat dokumenti, sõidusoodustuse õiguse omajaks.

 (6) Riikliku järelevalve teostajal on õigus teha ühenduse tegevusloa, taksoveoloa, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ja sõidukikaardi väljaandjale motiveeritud ettepanek nende kehtivuse peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ning saada sellest keeldumisel selgitus.

 (7) Ühenduse tegevusloa või taksoveoloa andja peab loa omaja vastavust käesoleva seaduse §-s 43 või 56 kehtestatud nõuetele kontrollima karistusregistrist vähemalt kord aastas.

 (8) Kui valla- või linnavalitsus, maavanem, Maanteeameti peadirektor või valdkonna eest vastutav minister lõpetab ühepoolselt halduslepingu või ilmneb muu põhjus, mis takistab eraõiguslikul juriidilisel isikul jätkata haldusülesande edasist täitmist, antakse ülesande täitmisega seotud vara viivitamata üle halduslepingu sõlminud asutusele, kes korraldab viivitamata ülesande edaspidise täitmise.

§ 82. Ettekirjutus

 (1) Riikliku järelevalve teostajal on õigus teha oma pädevuse piires täitmiseks kohustuslik ettekirjutus käesolevas seaduses, käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktides, Euroopa Liidu määrustes ja välislepingutes sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks või kohustuste täitmiseks.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuste täitmata jätmise korral võib riikliku järelevalve teostaja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuste täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 1300 eurot ja juriidilisele isikule 6400 eurot. Üht kohustust täitma sundimiseks rakendatav sunniraha ei või füüsilise isiku puhul ületada 6400 eurot ja juriidilise isiku puhul 32 000 eurot.

§ 83. Dokumentide esitamise kohustus

 (1) Vedaja on kohustatud tagama, et ühissõidukijuht esitab politseiametnikule või muule kontrollimisõigusega ametiisikule kontrollimiseks järgmised dokumendid:
 1) riigisisesel kommertsliiniveol kinnitatud sõiduplaan või selle koopia, millele on märgitud liiniloa number, kehtimise aeg ning liiniloa andja rekvisiidid;
 2) rahvusvahelisel kommertsliiniveol, kaasa arvatud eriotstarbelisel veol, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia ning liiniluba ja kinnitatud sõiduplaan;
 3) avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol kinnitatud sõiduplaan või selle koopia, millele on märgitud avaliku teenindamise lepingu number, lepingu sõlmimise kuupäev ja lepingu kehtimise aeg ning lepingupoolte rekvisiidid;
 4) tellija ja vedaja sõlmitud lepingu alusel korraldataval eriotstarbelisel riigisisesel kommertsliiniveol kinnitatud sõiduplaan või selle koopia, millele on märgitud veolepingu number, lepingu sõlmimise kuupäev ja lepingu kehtimise aeg ning lepingupoolte rekvisiidid;
 5) rahvusvahelisel juhuveol ühenduse tegevusloa tõestatud koopia, rahvusvaheliste juhuvedude kontrolldokument, milles on enne veo alustamist täidetud sõiduleht, ning juhuveo puhul, millele ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1073/2009, sõitjate siht- ja transiidiriigi veoluba, kui nendes riikides on veoluba nõutav ja kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti;
 6) taksoveol teenindajakaart ja taksomeetri kohandamistunnistus;
 7) kuni üheksa istekohaga sõiduautoga ühenduse tegevusloa alusel teostataval tasulisel sõitjateveol ühenduse tegevusloa tõestatud koopia, välja arvatud riigisisese veo puhul.

 (2) Välisriigi vedaja ühissõidukijuht on kohustatud esitama politseiametnikule või muule kontrollimisõigusega ametiisikule kontrollimiseks rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevad asjakohased dokumendid.

 (3) Kui ühissõidukijuht ja vedaja on eri isikud, on ühissõidukijuht kohustatud esitama töölepingu või muu lepingu, mille alusel ühissõidukijuht vedaja juures töötab, või tööandja kinnitatud väljavõtte sellest. Töölepingu või muu lepingu väljavõttele märgitakse tööandja ja töötaja nimi, lepingu sõlmimise kuupäev ning lepingu kehtimise aeg.

 (4) Sõitja on kohustatud esitama politseiametnikule või muule kontrollimisõigusega isikule kontrollimiseks pileti ja sõidusoodustuse õigust tõendava dokumendi.

§ 84. Veo katkestamine dokumentide puudumise korral

  Käesoleva seaduse § 83 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud dokumentideta, samuti ühenduse tegevusloa tõestatud koopia või sõidukikaardita veo korral on politseiametnikul või muul selleks seaduse alusel õigustatud ametiisikul õigus vedu katkestada kuni katkestamist põhjustanud asjaolude väljaselgitamise või äralangemiseni.

13. peatükk Vastutus 

§ 85. Piletita sõit ja taksosõidu eest tasu maksmisest keeldumine

 (1) Kehtiva piletita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis –
karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest mere- või siseveetranspordi liinilaeval või õhusõidukis –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

 (3) Taksosõidu eest tasu maksmisest keeldumise korral –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 86. Bussi-, trammi-, trollibussi- ja taksoveo korraldamise nõuete rikkumine

 (1) Bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo korraldamisel bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 87. Tasulise sõitjateveo korraldamine seaduses ettenähtud dokumentideta

 (1) Bussi, trammi, trollibussi või sõiduautoga käesolevas seaduses ettenähtud dokumentideta tasulise sõitjateveo korraldamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 88. Tasuline sõitjatevedu seaduses ettenähtud dokumentideta

  Käesolevas seaduses ettenähtud dokumentideta tasulise sõitjateveo eest sõidukijuhi poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.

§ 89. Taksovedu ja selle korraldamine nõuetekohase taksomeetri või printerita

 (1) Taksoveo või selle korraldamise eest mootorsõidukiga, millel puudub nõuetekohane taksomeeter või sellele sobiv printer, mille taksomeeter või printer on rikkis või taksomeeter on sõidukiga nõuetekohaselt kohandamata või milles on taksomeetri mõõtetulemust mõjutada või muul viisil sõitjat petta võimaldav seade, samuti taksoveol kasutatava taksomeetri või selle plommide või katkematu ühenduse tahtliku rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 90. Taksotunnuste või neid matkivate tunnuste kasutamine sõidukikaardita sõidukil

 (1) Taksotunnuste kasutamise eest sõidukikaardita sõidukil või nende paigaldamise eest sõidukikaardita sõidukile, samuti taksotunnuseid matkivate tunnuste kasutamise eest sõidukil või nende paigaldamise eest sõidukile –
karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 91. Taksomeetri kohandamise nõuete rikkumine

 (1) Taksomeetri kohandamise eest vastavat õigust omamata või kohandamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 92. Puudega ja piiratud liikumisvõimega sõitjale kindlaksmääratud bussijaamades ja bussides abi osutamata jätmine

 (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 181/2011 artiklis 13 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 93. Abi osutamata jätmine tühistatud või hilinenud reisi korral

 (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 181/2011 artiklis 21 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 94. Teabe andmata jätmine

 (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 181/2011 artiklites 15, 20 ja 24 sätestatud nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 95. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 85–94 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

 (2) Väärtegude kohtuväline menetleja on:
 1) Politsei- ja Piirivalveamet käesoleva seaduse § 85 lõikes 3 ja §-des 87–91 sätestatu menetlemisel;
 2) valla- või linnavalitsus käesoleva seaduse §-des 85–91 sätestatu menetlemisel;
 3) maavalitsus käesoleva seaduse §-des 85–88 sätestatu menetlemisel;
 4) Maanteeamet käesoleva seaduse §-des 85–88 sätestatu menetlemisel;
 5) Tarbijakaitseamet käesoleva seaduse §-des 86, 89, 90 ja 92–94 sätestatu menetlemisel.

14. peatükk Lõppsätted 

§ 96. Üleminekusätted

 (1) Ühenduse tegevusluba, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia, ühistranspordiluba, taksoveoluba, rahvusvahelise sõitjateveo õigus, sõidukikaart riigisiseseks ja rahvusvaheliseks bussiveoks ning taksoveo sõidukikaart, samuti bussi-, trammi- või trollibussiveo liiniluba, mis on vedajale antud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud nõuete kohaselt, kehtib loal või sõidukikaardil märgitud ajani.

 (2) Avaliku teenindamise lepingud, mis on sõlmitud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud nõuete kohaselt, kehtivad lepingus sätestatud tähtaja lõpuni.

 (3) Kehtiva ühistranspordiloa alusel antakse ühenduse tegevusloa tõestatud koopia tingimusel, et selle taotleja vastab käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud nõuetele. Sellisel juhul annab ühenduse tegevusloa tõestatud koopia õiguse üksnes riigisiseseks sõitjateveoks ühistranspordiloa kehtivusajal ja sellekohane teave kantakse ühenduse tegevusloa tõestatud koopia märkuste lahtrisse.

 (4) Kui ühenduse tegevusloa taotlejale on enne käesoleva seaduse jõustumist antud ühistranspordiluba, mille kehtetuks tunnistamisest ei ole möödunud kahte aastat ja kehtetuks tunnistamise põhjus on õigusaktidega kehtestatud nõuete rikkumine, keeldutakse taotlejale ühenduse tegevusloa andmisest.

 (5) Vedaja, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist antud liiniluba, peab kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates esitama ja avaldama veotingimused, millega ta seda liini teenindab. Nimetatud kohustuse täitmise üle teostab käesoleva seaduse 12. peatüki alusel riiklikku järelevalvet valla- ja linnaliini puhul valla- ja linnavalitsus, maakonnaliini puhul maavalitsus ning kaugliini puhul Maanteeamet.

 (6) Käesoleva seaduse § 48 lõike 3 punktide 2 ja 3 alusel liiniloa andmisel või liiniloa alusel teenindatava kommertsliini sõiduplaani kinnitamisel või sellest keeldumisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud liiniloa kohta esitatud veotingimusi alates 30. päevast pärast nende esitamist.

 (7) Kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates võib taksoveol sõidukijuhina töötada ka isik, kellele ei ole antud teenindajakaarti.

 (8) Isik, kellele on antud enne 2011. aasta 4. detsembrit kehtinud nõuete kohaselt rahvusvahelise sõitjateveo vedude eest vastutava isiku koolitustunnistus, ei pea veokorraldaja koolituskursust läbima, koolituskursuse kirjalikku lõpueksamit sooritama ega sellekohast koolitustunnistust omama. Sellisel juhul loetakse rahvusvahelise sõitjateveo vedude eest vastutava isiku koolitustunnistus bussiveol nõutavaks veokorraldaja koolitustunnistuseks.

 (9) Bussiveo korral ei pea veokorraldaja koolituskursust läbima ega lõpueksamit sooritama isik, kes tõendab, et ta on enne 2009. aasta 4. detsembrit eelneva kümne aasta jooksul pidevalt juhtinud vedaja veotegevust.

 (10) Isik, kellele on antud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud nõuete kohaselt riigisisese sõitjateveo vedude eest vastutava isiku koolitustunnistus, võib töötada ühistranspordiluba omava, vaid riigisiseseid vedusid teostava vedaja juures kuni ühistranspordiloa kehtivuse lõppemiseni. Kui see isik soovib saada ühenduse tegevusloa alusel korraldatava sõitjateveo veokorraldaja koolitustunnistust, ei pea ta veokorraldaja koolituskursust läbima ega koolituskursuse kirjalikku lõpueksamit sooritama osas, milles riigisisese sõitjateveo vedude eest vastutava isiku koolitustunnistuse saamisele eelnenud koolituskursusel läbitu kattub veokorraldaja koolituskursusel läbitavaga.

 (11) Andmed enne 2011. aasta 4. detsembrit antud ühistranspordilubade ja nendele tehtud rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise õiguse kannete ning ühistranspordiloa alusel sõitjatevedu teostavatele vedajatele antud sõidukikaartide kohta säilitatakse ja avalikustatakse majandustegevuse registris.

 (12) Riigisiseste liinivedude korral kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 181/2011 artikli 2 lõike 4 alusel erandit, mille kohaselt ei rakendata kuni 2017. aasta 28. veebruarini määruse nr 181/2011 sätteid, välja arvatud artikli 4 lõige 2, artikkel 9, artikli 10 lõige 1, artikli 16 lõike 1 punkt b ja lõige 2, artikli 17 lõiked 1 ja 2 ning artiklid 24–28.

 (13) Liinivedudele, mille oluline osa, sealhulgas vähemalt üks sõiduplaanijärgne peatus, on väljaspool Euroopa Liitu, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 181/2011 artikli 2 lõike 5 alusel erandit, mille kohaselt ei rakendata kuni 2017. aasta 28. veebruarini määruse nr 181/2011 sätteid.

§ 97. – § 101. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 102. Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2015. aasta 1. oktoobril.