Teksti suurus:

Tagatisfondi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:10.01.2016
Avaldamismärge:RT I, 31.12.2015, 38

Välja kuulutanud
Vabariigi President
22.12.2015 otsus nr 721

Tagatisfondi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 16.12.2015

§ 1. Tagatisfondi seaduse muutmine

Tagatisfondi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kogub krediidiasutustelt, investeerimisasutustelt, kohustuslike pensionifondide valitsejatelt (edaspidi pensionifondivalitseja) ja pensionilepinguid sõlmivatelt kindlustusandjatelt (edaspidi kindlustusandja) osamakseid;”;

2) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) kehtestab osafondidesse tehtavate osamaksete määrad, vajaduse korral nende kogumise täpsema sageduse ning hoiuste tagamise osafondi ja kriisilahenduse osafondi suuruse;”;

3) paragrahvi 6 lõike 2 punktid 12 ja 121 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„12) otsustab Fondi laenu andmise, laenu võtmise ja laenu tingimused;
121) otsustab hoiuste tagamise osafondi ja kriisilahenduse osafondi erakorraliste tagantjärele makstavate osamaksete kogumise, lähtudes käesoleva seaduse §-s 361 või 7320 sätestatust;”;

4) paragrahvi 24 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Hoius käesoleva seaduse tähenduses on krediidiasutuse ja hoiustaja vahelisest lepingust tulenev hoiustaja tähtajaline või tähtajatu kehtiv nõue krediidiasutuse vastu. Nõude rahalist väärtust kajastab krediidiasutus maksetehingute täitmiseks peetaval kontol või tema klientide vahendite hoiustamiseks peetaval kontol. Krediidiasutus peab nõude põhisumma õigusaktide või lepingu tingimuste kohaselt hoiustajale tagasi maksma.

(2) Hoius käesoleva seaduse tähenduses on ka summa, mille ülekandmiseks hoiustaja või muu isik on oma nimel ja arvel andnud maksejuhise, mida krediidiasutus ei ole hoiuste peatamise päeva seisuga täitnud.”;

5) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Hoiusena ei käsitata nõuet, mille:
1) olemasolu saab tõendada üksnes väärtpaberituru seaduse §-s 2 nimetatud väärtpaberiga, välja arvatud juhul, kui see on säästmiseks mõeldud väärtpaber, mida tõendab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hoiusesertifikaat, või
2) põhisumma ei ole nimiväärtuses tagasimakstav või
3) põhisumma on tagasimakstav üksnes krediidiasutuse või kolmanda isiku garantii või muu sellise kokkuleppe alusel.”;

6) paragrahvi 25 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Hoiuste tagamise osafondi (edaspidi käesolevas peatükis osafond) arvel tagatakse ja hüvitatakse vastavalt käesolevas seaduses sätestatule Eestis asutatud ja tegevusloa saanud krediidiasutuse (edaspidi käesolevas peatükis krediidiasutus) ning selle krediidiasutuse välisriigis asutatud filiaali (edaspidi käesolevas peatükis filiaal) hoiustajate hoiused, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud hoiused (edaspidi käesolevas peatükis kõlblikud hoiused). Osafondi arvel tagatakse ja hüvitatakse kõlblikud hoiused ka juhul, kui Eestis asutatud ja tegevusloa saanud krediidiasutus kaasab hoiuseid välisriigis piiriüleselt.

(2) Kõlblikud hoiused hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga, kuid mitte rohkem kui 100 000 euro suuruses summas iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.”;

7) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui füüsilise isiku kõlblik hoius sisaldab vahendeid, mis on saadud isiklikuks kasutamiseks krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 5 lõikes 4 sätestatud elamukinnisvara võõrandamisest, tagatakse ja hüvitatakse eelnimetatud vahendid koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga kuni 70 000 euro suuruses summas lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule. Eelnimetatud vahendid on tagatud kuue kuu jooksul elamukinnisvara võõrandamisest arvates.

(22) Kõlbliku hoiuse osa, mis ei ületa käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 sätestatud hoiuste hüvitamise piirmäära, käsitatakse edaspidi käesolevas seaduses tagatud hoiusena.”;

8) paragrahvi 26 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise päev, kui Inspektsioon on krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse teinud põhjusel, et krediidiasutus ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus kahjustaks muul põhjusel oluliselt hoiustajate ja teiste klientide huve või raharinglust;”;

9) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega täpsustada hoiuste peatamise päeva kindlaksmääramise tingimusi.”;

10) paragrahv 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 27. Välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali hoiuste tagatus

(1) Käesoleva seaduse alusel ei tagata teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) krediidiasutuse Eesti filiaali hoiustajate hoiuseid ega välisriigi (edaspidi kolmas riik) krediidiasutuse Eesti filiaali hoiustajate hoiuseid, mis on selle kolmanda riigi krediidiasutuse asukohariigi tagamisskeemi kohaselt tagatud niisama suures või suuremas ulatuses, kui näeb ette käesolev seadus. Krediidiasutuse asukohariigiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse riiki, kus krediidiasutus on registreeritud ja kelle pädev organ on väljastanud tegevusloa.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul kuuluvad kolmanda riigi krediidiasutuse Eesti filiaali hoiused käesoleva seaduse alusel tagamisele.

(3) Otsuse selle kohta, kas kolmanda riigi krediidiasutuse asukohariigi tagamisskeem vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatule, teeb Inspektsioon krediidiasutuse sellekohase taotluse alusel 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Kui andmed tagamisskeemi või selle usaldusväärse toimimise kohta ei ole piisavad, eeldatakse, et skeem ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule.”;

11) paragrahv 28 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 29 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui teise lepinguriigi õigusnormid näevad ette kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.06.2014, lk 149–178) artikli 6 lõikega 2 hoiuste tagamise suuremas ulatuses, kui näeb ette käesolev seadus, ja selle nõude on teise lepinguriigi pädev asutus Eesti krediidiasutuse filiaali tegevuse alustamisel määranud avalikes huvides rakendatavaks nõudeks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436), artiklile 36, tagatakse eelnimetatud hoiused filiaali asukohariigi õigusnormidega ette nähtud ulatuses.”;

14) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Osafondi arvel ei tagata ega hüvitata hoiust, mille on hoiustanud hoiuste peatamise päeva seisuga Eesti riik või välisriik või Eesti või välisriigi:
1) kohaliku omavalitsuse üksus;
2) teine krediidiasutus;
3) kindlustusandja või edasikindlustusandja;
4) fondivalitseja või investeerimisfond;
5) investeerimisühing;
6) e-raha asutus;
7) makseasutus;
8) krediidiandja või krediidivahendaja;
9) muu käesoleva lõike punktides 4–8 nimetatama finantseerimisasutus, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artikli 4 lõike 1 punktis 26 nimetatud finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja ja varahaldusettevõtja, välja arvatud kindlustusvaldusettevõtja ja segakindlustusvaldusettevõtja kindlustustegevuse seaduse tähenduses.”;

15) paragrahvi 30 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Osafondi arvel ei tagata ega hüvitata nõudeid, mis tulenevad:
1) kapitaliinstrumentidest, mida arvestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 118 krediidiasutuse omavahendite koosseisus;
2) krediidiasutuse emiteeritud võlaväärtpaberitest, võlatunnistustest ja lihtvekslitest.”;

16) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega täpsustada nende käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute koosseisu, kelle hoiuseid osafondi arvel ei tagata ega hüvitata.”;

17) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses:

„(11) Hoiustajale esitatava teabelehe andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(12) Hoiustajale esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave hoiulepingu sõlmimisel võlaõigusseaduse § 711 lõigetes 2 ja 5 sätestatud korras ning lepingu kehtivuse ajal vähemalt üks kord aastas.

(13) Krediidiasutuste ühinemise või tütarettevõtja filiaaliks muutmise või muude selliste toimingute puhul teavitatakse hoiustajaid ühinemisest või filiaaliks muutmisest vähemalt kuu aega enne eelnimetatud toimingu jõustumist, välja arvatud juhul, kui Inspektsioon või välisriigi pädev asutus on nõustunud lühema tähtajaga ärisaladuse või finantsstabiilsuse tagamise tõttu.

(14) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega krediidiasutusele kehtestada kõlblike ja tagatud hoiuste üle täpsema arvestuse pidamise korra.”;

18) paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Osafondi osamaksed on ühekordne osamakse, korraline osamakse ja erakorraline tagantjärele makstav osamakse.”;

19) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui krediidiasutuse asukoht viiakse üle teise lepinguriiki ja krediidiasutuse hoiuseid hakatakse tagama selle lepinguriigi tagamisskeemi alusel, kannab Fond osamaksed, mille krediidiasutus on teinud viimase 12 kuu jooksul enne tegevuse üleviimist, välja arvatud käesoleva seaduse § 361 alusel tasutud erakorralised tagantjärele makstavad osamaksed, üle selle lepinguriigi tagamisskeemi haldavale üksusele proportsionaalselt üleantud tagatud hoiuste summaga. Fond kannab osamaksed üle nõukogu otsuse alusel kuue kuu jooksul krediidiasutuse teise lepinguriigi tagatisskeemiga liitumisest arvates.”;

20) paragrahvi 33 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahv 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 34. Korraline osamakse

(1) Korralise osamakse (edaspidi käesolevas jaos osamakse) tasub krediidiasutus või filiaal regulaarselt vähemalt üks kord aastas.

(2) Nõukogu otsuse alusel võib peatada osamaksete kogumise, kui osafondi vara moodustab vähemalt 0,8 protsenti Eesti krediidiasutuste ja kolmandate riikide krediidiasutuste Eestis asutatud filiaalide kaasatud tagatud hoiuste mahust (edaspidi sihttase). Osamaksete kogumine peatatakse, kui osafondi vara moodustab viis protsenti Eesti krediidiasutuste ja kolmandate riikide krediidiasutuste Eestis asutatud filiaalide kaasatud tagatud hoiuste mahust.

(3) Kui osafondi vahendite maht langeb alla kahe kolmandiku käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud sihttasemest, kehtestatakse osamakse suurus tasemel, mis võimaldab saavutada sihttaseme vähemalt järgmise kuue aasta jooksul.

(4) Nõukogu otsuse alusel võib Fond osafondi osamaksetena aktsepteerida tagasivõtmatuid maksekohustusi, kui maksekohustus on vabalt käsutatav ja täielikult tagatud madala riskiga varaga, mis ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega. Tagasivõtmatute maksekohustustega ei või krediidiasutus tasuda rohkem kui 30 protsenti tema poolt ühe kalendriaasta jooksul tasumisele kuuluvate osamaksete kogusummast.”;

22) paragrahv 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 35. Osamakse suurus ja määr

(1) Osamakse arvutatakse krediidiasutuse või kolmanda riigi krediidiasutuse Eesti filiaali osamakse tasumisele eelneva kalendriaasta või lühema perioodi keskmise tagatud hoiuste summa alusel. Osamakse arvutamisel ei käsitata tagatud hoiusena käesoleva seaduse § 25 lõikes 21 sätestatud hoiust. Välisvaluutas nomineeritud hoiuste summa arvutatakse ümber eurodesse Euroopa Keskpanga päevakursi alusel.

(2) Nõukogu kehtestab krediidiasutusele osamakse suuruse kalendriaastaks või lühemaks perioodiks. Osamakse suuruse leidmiseks korrutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagatud hoiuste summa osamakse määraga.

(3) Osamakse määra kehtestab nõukogu protsentides käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagatud hoiuste summast ja see ei või olla suurem kui 0,5 protsenti aastas. Kõigi krediidiasutuste ja filiaalide suhtes rakendatakse ühtset osamakse määra, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Osamakse määra kehtestamisel võetakse arvesse majandustsükli faasi ja seda, millist protsüklilist mõju osamaksed võivad krediidiasutustele avaldada.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud osamakse suurust võib nõukogu otsusega täiendavalt korrigeerida proportsionaalselt krediidiasutuse riskiprofiiliga, võttes arvesse krediidiasutuse riskivarade suurust ja muid riskiindikaatoreid.

(5) Osamakse suuruse või määra muutmine jõustub nõukogu kehtestatud tähtpäeval, kuid mitte varem kui ühe kuu möödumisel nõukogu sellekohase otsuse vastuvõtmisest.

(6) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega osamakse suuruse arvutamise täpsema korra, osamakse suuruse korrigeerimise metoodika käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud riskiprofiili kriteeriumide alusel ning osamaksete korrektse tasumise tagamiseks vajalikud arvestus- ja aruandluskohustused.

(7) Tagatud hoiuste summa ja muud vajalikud andmed osamakse suuruse arvutamiseks esitab krediidiasutus Fondile käesoleva seaduse § 92 lõike 2 alusel sätestatud korras.”;

23) paragrahv 36 tunnistatakse kehtetuks;

24) seaduse 3. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses:

§ 361. Erakorraline tagantjärele makstav osamakse

(1) Kui hoiuste peatamise päeva saabumisel ei piisa osafondi varast hoiuste hüvitamiseks, võib nõukogu otsuse alusel koguda krediidiasutuselt erakorraliselt tagantjärele makstavaid osamakseid, mille suurus ei ületa 0,5 protsenti krediidiasutuse keskmisest tagatud hoiuste mahust hoiuste peatamise päevale eelnenud kalendriaasta kohta. Fond võib erandjuhtudel ja Inspektsiooni nõusolekul nõuda suuremat osamakset, kuid see ei tohi olla suurem kui 0,625 protsenti krediidiasutuse keskmisest tagatud hoiuste mahust hoiuste peatamise päevale eelnenud kalendriaasta kohta. Erakorralise tagantjärele makstava osamakse arvutamisel ei käsitata tagatud hoiusena käesoleva seaduse § 25 lõikes 21 sätestatud hoiust.

(2) Erakorralised tagantjärele makstavad osamaksed tasub krediidiasutus vastavalt käesoleva seaduse § 34 lõikele 1, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

(3) Inspektsiooni ettepanekul võib nõukogu otsusega edasi lükata krediidiasutuse kohustuse tasuda käesoleva paragrahvi kohaselt erakorralisi tagantjärele makstavaid osamakseid, kui osamaksete tegemine ohustaks krediidiasutuse likviidsust või maksevõimelisust. Nimetatud erandit ei või kehtestada korraga pikemaks ajaks kui kuus kuud. Erandi kehtivust võib krediidiasutuse taotlusel pikendada kuni kuue kuu võrra. Edasilükatud osamaksed tasutakse, kui nende tasumine ei sea Inspektsiooni hinnangul enam ohtu krediidiasutuse likviidsust või maksevõimelisust.”;

25) paragrahvi 37 lõikes 1 asendatakse sõna „kolme” sõnaga „kahe”;

26) paragrahvi 38 lõikes 1 asendatakse sõnad „hiljemalt 7 tööpäeva möödumisel” sõnadega „kahe tööpäeva jooksul”;

27) paragrahvi 38 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) esitama Fondile andmed hoiustajate ja nende kõlblike hoiuste saldode kohta, tuues eraldi välja andmed käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 ning §-s 29 nimetatud hoiustajate ja nende kõlblike hoiuste saldode kohta.”;

28) paragrahvi 38 lõikes 11 asendatakse sõna „kolme” sõnaga „ühe”;

29) paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel esitatavate andmete täpsema loetelu ja nende esitamise korra.”;

30) paragrahvi 38 lõikes 3 asendatakse arv „12” sõnaga „nelja”;

31) paragrahvi 39 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Ühishoiuse hüvitis määratakse hoiustajatele võrdsetes osades, kui krediidiasutuse ja hoiustaja vahelises lepingus ei ole ette nähtud teisiti.”;

32) paragrahvi 40 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Fond avab hüvitiste väljamaksmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud krediidiasutuses vastava konto ja esitab krediidiasutusele andmed väljamakstavate hüvitiste kohta hiljemalt üks tööpäev enne hüvitiste väljamaksmise algust.”;

33) paragrahvi 40 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Hoiuse hüvitis makstakse välja osafondi arvel eurodes, konto vääringus või konto asukohariigi vääringus. Hoiustaja avalduse alusel võib hüvitise välja maksta hoiustaja elukohaks oleva lepinguriigi vääringus. Kui konto oli nomineeritud muus vääringus kui hüvitise maksmise vääring, kasutatakse vahetuskursina hoiuste peatamise päeva Euroopa Keskpanga päevakursse.”;

34) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:

§ 401. Lepinguriigis asuva filiaali hoiuste hüvitamine

(1) Fond hüvitab Eesti krediidiasutuse teises lepinguriigis asutatud filiaali hoiustajatele hoiused koostöös teise lepinguriigi tagamisskeemi haldava üksusega, kannab sellele üksusele üle kõik vajalikud rahalised vahendid ja hüvitab hüvitiste väljamaksmisega seoses tekkinud kulud.

(2) Kui teise lepinguriigi krediidiasutuse filiaal on asutatud Eestis, maksab Fond välja selle krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali hoiused teise asjaomase lepinguriigi tagamisskeemi haldava üksuse nimel ja arvel ning temalt saadud juhiste kohaselt. Fondil on õigus nõuda eelnimetatud üksuselt hüvitiste väljamaksmisega tekkinud kõigi kulude hüvitamist.

(3) Fond edastab teise lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali hoiustajatele teavet teise lepinguriigi tagamisskeemi haldava üksuse nimel ja tal on selle üksuse nimel õigus võtta vastu kõnealuste hoiustajate esitatud päringuid.”;

35) paragrahvi 41 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

36) paragrahvi 41 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Hüvitiste väljamaksmine peab olema lõpule viidud seitsme tööpäeva jooksul hoiuste peatamise päevast alates. Erilistel asjaoludel ja mõjuval põhjusel võib nõukogu käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud hüvitiste väljamaksmise tähtaega pikendada, kuid mitte rohkem kui kümne tööpäeva võrra.”;

37) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Hüvitise väljamaksmine lükatakse edasi, kui:
1) hoiuse üle käib õiguslik vaidlus või konto on arestitud;
2) hoius kuulub rahvusvahelise finantssanktsiooni subjektile ja hoiuse suhtes rakendatakse rahvusvahelist finantssanktsiooni;
3) hoiusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 25 lõikes 21 sätestatut;
4) hoius makstakse välja käesoleva seaduse §-s 401 sätestatud korras;
5) notari või kohtutäituri ametitoiminguks avatud hoiusest, ühishoiusest või muust sellisest hoiusest tulenev nõue tuleb täita mitmele võlausaldajale tingimusel, et võlausaldaja isikusamasus on tuvastatud ja kontrollitud.

(22) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 1 ja 2 sätestatu lükatakse edasi kuni kohtuotsuse jõustumiseni või arestimise määruse või rahvusvahelise sanktsiooni kehtetuks tunnistamiseni. Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 3–5 sätestatu lükatakse edasi mõistlikuks ajaks, mille pikkuse määrab nõukogu.”;

38) paragrahvi 41 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.”;

39) paragrahvi 411 lõikes 8 asendatakse sõna „kvartaliosamakse” sõnaga „osamakse”;

40) paragrahvi 7318 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vajalikud andmed osamakse suuruse arvutamiseks esitab krediidiasutus Fondile käesoleva seaduse § 92 lõike 2 alusel sätestatud korras.”;

41) paragrahvi 7320 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Inspektsiooni ettepanekul võib nõukogu otsusega edasi lükata krediidiasutuse kohustuse tasuda käesoleva paragrahvi kohaselt erakorralisi tagantjärele makstavaid osamakseid, kui osamaksete tegemine ohustaks krediidiasutuse likviidsust või maksevõimelisust.”;

42) paragrahvi 77 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Fondiosalise poolt käesoleva seaduse §-des 33, 34, 361, 51, 52, 66, 67, 736, 737, 7317 ja 7320 sätestatud tähtpäevaks osamakse tasumata jätmise või osalise tasumise korral arvestab Fond viivist tasumata summalt 0,2 protsenti päevas.”;

43) paragrahvi 84 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Fondil on keelatud anda laenu ja tagada teiste isikute võlakohustuste täitmist, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud juhtudel hoiuste tagamise osafondi ja kriisilahenduse osafondi arvel.”;

44) paragrahvi 85 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kontole laekunud osamaksed, välja arvatud kriisilahenduse osafondi vahendid, mis kantakse üle ühtsesse kriisilahendusfondi vastavalt käesoleva seaduse §-s 1163 sätestatule, paigutatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 81–83 sätestatule kolme tööpäeva jooksul nende laekumisest arvates.”;

45) seadust täiendatakse §-ga 862 järgmises sõnastuses:

§ 862. Laenu andmine hoiuste tagamisskeeme haldavate üksuste vahel

(1) Fondil on õigus taotleda hoiuste tagamise osafondi rahastamiseks laenu teise lepinguriigi tagamisskeemi haldavalt üksuselt, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) käesoleva seaduse 3. peatüki 2. jao kohaselt osamaksetena kogutud summad ei ole piisavad ja likviidsed käibevahendid puuduvad;
2) käesoleva seaduse § 86 lõike 2 punktis 1 ette nähtud laenuvõimalused ei ole kohe ja mõistlikel tingimustel kasutatavad;
3) laenatavaid rahalisi vahendeid kasutatakse üksnes hoiustajate nõudeõiguste rahuldamiseks;
4) Fondil ei ole kohustust maksta laen tagasi mõnele teisele tagamisskeemi haldavale üksusele;
5) laenusumma ei ületa 0,5 protsenti laenu võtva isiku tagatud hoiustest.

(2) Fond teavitab viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmisest, märgib nende tingimuste täitmise alused ja taotletava rahasumma suuruse.

(3) Fondil on õigus anda laenu teiste lepinguriikide tagamisskeeme haldavatele üksustele, kui nende tegevuses on ilmnenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul otsustab nõukogu pärast taotluse saamist taotluse esitanud teise lepinguriigi tagamisskeemi haldavale üksusele laenu andmise. Enne otsuse tegemist konsulteerib nõukogu Eesti Panga, Rahandusministeeriumi ja Inspektsiooniga.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud laenude intressimäär, tagasimaksmise periood ning muud tingimused lepitakse kokku Fondi ja teise lepinguriigi tagamisskeemi haldava üksuse vahel, kes on otsustanud laenu taotleda või anda. Laenu maksimaalne tähtaeg on viis aastat.

(6) Teise lepinguriigi tagamisskeemi haldavalt üksuselt laenamisel peab Fond koguma osamakseid suuruses, mis võimaldab laenu tagasi maksta ja taastada hoiuste tagamise osafondi rahastamise sihttaseme võimalikult kiiresti.”;

46) paragrahvi 92 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Fondiosalised ning käesoleva seaduse § 38 lõikes 1 ja § 57 lõikes 1 nimetatud haldurid on kohustatud esitama Fondile Inspektsiooni kaudu aruandeid hoiuste tagamise osafondi, investorikaitse osafondi, pensionikaitse osafondi, pensionilepingute osafondi ja kriisilahenduse osafondi osas valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud ulatuses ja korras.”;

47) paragrahvi 92 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Inspektsioon teavitab viivitamata Fondi, kui Inspektsiooni hinnangul viitavad sündmused sellise olukorra tekkimisele, mis tõenäoliselt toob kaasa hoiuste hüvitamise Fondi poolt.”;

48) seadust täiendatakse §-ga 921 järgmises sõnastuses:

§ 921. Stressitesti tegemine ja teabe hoidmine

(1) Hüvitiste väljamaksmise tagamiseks teeb Fond koostöös Inspektsiooniga vähemalt korra iga kolme aasta järel stressitesti.

(2) Fond kasutab testimiseks esitatud teavet üksnes stressitesti tegemiseks ja seda teavet käsitletakse konfidentsiaalsena. Teavet ei säilitata kauem, kui on stressitesti tegemiseks vaja.

(3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada stressitesti tegemise täpsema korra ja teabe hoidmise nõuded.”;

49) paragrahvi 94 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) käesoleva seaduse kehtiv tekst ning hoiustajate, investorite, osakuomanike ja kindlustusvõtjate paigutatud vahendite kaitse tingimuste kirjeldus;”;

50) paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rahvusvahelise koostöö tõhustamiseks võib Fond sõlmida koostöökokkuleppeid.”;

51) paragrahvi 1121 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva seaduse 2015. aasta 16. detsembril vastu võetud redaktsiooni § 37 lõikes 1, § 38 lõigetes 1, 11 ja 3, § 40 lõigetes 2 ja 4 ning § 41 lõikes 2 sätestatud tähtajad rakenduvad alates 2016. aasta 31. maist. Enne seda rakendatakse hüvitiste väljamaksmisel enne käesoleva seaduse 2015. aasta 16. detsembril vastu võetud redaktsiooni kehtinud redaktsiooni 3. peatüki 3. jaos sätestatud asjakohaseid tähtaegasid.

(4) Käesoleva seaduse § 24 lõike 31 punktis 1 nimetatud hoiusesertifikaadid kuuluvad hüvitamisele juhul, kui need on väljastatud enne 2014. aasta 2. juulit. Käesoleva seaduse § 24 lõike 31 punktides 2 ja 3 nimetatud nõuded, mis kuulusid tagamisele ja hüvitamisele enne käesoleva seaduse 2015. aasta 16. detsembril vastu võetud redaktsiooni jõustumist, kuuluvad hüvitamisele kuni selle nõude kohta sõlmitud lepingu tähtaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2018. aasta 31. detsembrini.”;

52) seadust täiendatakse §-dega 1162–1164 järgmises sõnastuses:

§ 1162. Stressitesti tegemine

Käesoleva seaduse §-s 921 nimetatud stressitest tehakse esimest korda hiljemalt 2017. aasta 3. juulil.

§ 1163. Kriisilahenduse osafondi kogutud osamaksete edasikandmine

Fond on kohustatud alates 2016. aasta 1. jaanuarist käesoleva seaduse 52. peatüki 2. jao kohaselt kriisilahenduse osafondi kogutud osamaksed kandma edasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.07.2014, lk 1–90), nimetatud ühtsesse kriisilahendusfondi ühtse kriisilahendusnõukogu määratud ulatuses.

§ 1164. Krediidiasutuste tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2015. aasta 16. detsembril vastu võetud redaktsiooniga ja selle rakendamine

(1) Krediidiasutused on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2015. aasta 16. detsembril vastu võetud redaktsiooni § 31 lõigetes 11–14 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2016. aasta 31. maiks.

(2) Käesoleva seaduse 2015. aasta 16. detsembril vastu võetud redaktsiooni §-des 34 ja 35 sätestatud osamaksete arvutamise ja tasumise korda rakendatakse alates 2016. aasta 1. jaanuarist. Kuni 2015. aasta 31. detsembrini arvutatakse ja tasutakse osamaksed enne käesoleva seaduse 2015. aasta 16. detsembril vastu võetud redaktsiooni kehtinud redaktsiooni alusel.”;

53) käesoleva seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149–178).”.

§ 2. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 72 järgmises sõnastuses:

„72) täita nõukogu määrusest (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63–89), tulenevaid ülesandeid;”;

2) paragrahvi 6 lõiget 12 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.07.2014, lk 1–90), tulenevaid ülesandeid.”;

3) paragrahvi 38 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:

„(9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 2 nimetatud äriühing maksab järelevalvetasu oma kapitalilt ja tema valitsetavate investeerimisfondide varalt.

(10) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda rahastamiskohustust omavalt isikult täiendavaid andmeid, dokumente ja kirjalikke selgitusi järelevalvetasu arvutamiseks.”;

4) paragrahvi 41 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Krediidiasutuse, makseasutuse, e-raha asutuse, investeerimisühingu, krediidiandja ja fondivalitseja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või välisriigi äriühingu Eesti filiaali vara, valitsetavate investeerimisfondide vara või krediidiandja puhul tarbijatele väljastatud tarbimiskrediidi jäägi aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi või aruannete andmetel eelmise aasta 31. detsembri ning jooksva aasta 31. märtsi ja 30. juuni seisuga.”;

5) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Järelevalvetasu ettemakse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel lähtutakse üksnes sellise kvartalilõpu seisu andmetest, kui rahastamiskohustuslasel oli vastavaks tegevuseks Finantsinspektsiooni väljastatud kehtiv tegevusluba.”;

6) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Krediidiasutuse, makseasutuse, e-raha asutuse, investeerimisühingu, krediidiandja ja fondivalitseja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või välisriigi äriühingu Eesti filiaali vara, valitsetavate investeerimisfondide vara või krediidiandja puhul tarbijatele väljastatud tarbimiskrediidi jäägi aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud bilansi või aruannete andmetel eelmise aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga.”;

7) paragrahvi 42 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta kestel võetakse järgneva eelarveaasta järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel aluseks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud vara, tarbimiskrediidi jääk 31. detsembri seisuga või brutokindlustusmaksete kogusumma, arvestades käesoleva seaduse §-s 441 sätestatut.”;

8) paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Järelevalvetasu summa tasumiseks saadab Inspektsioon isikut ära kuulamata vastavasisulise korralduse, näidates ära kohaldatava järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja.”;

9) seadust täiendatakse §-ga 441 järgmises sõnastuses:

§ 441. Järelevalvetasu arvutamise ja tasumise erisused

(1) Kui rahastamiskohustust omav isik on järelevalvetasu ettemakse määramise aastal omandanud ettevõtte või käitise, üle võtnud kindlustusportfelli või muul viisil omandanud või üle võtnud teise järelevalvesubjekti varad või kohustused (edaspidi käesolevas paragrahvis omandajast järelevalvesubjekt), võetakse omandajast järelevalvesubjekti järelevalvetasu ettemakse arvutamisel aluseks käesolevas seaduses sätestatud järelevalvetasu arvutamiseks kasutatavad andmed jooksva aasta 30. juuni seisuga ja lõppmakse arvutamisel sellele eelnenud aasta 31. detsembri seisuga.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud omandajast järelevalvesubjekt on üle võtnud kindlustusportfelli, siis brutokindlustusmakse kogusumma arvutamisel loetakse vastav kindlustusportfell kuuluvaks omandajast järelevalvesubjektile alates ettemakse arvutamisele eelneva aasta 31. detsembrist.

(3) Käesolevas paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul tasutakse järelevalvetasu mahuosa lõppmakse eelarveaasta 28. märtsiks.”;

10) paragrahvi 45 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik ei tasu järelevalvetasu korralduses ette nähtud tähtaja jooksul, on Inspektsioonil õigus rakendada sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.”;

11) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Inspektsioonil on taotluse alusel õigus saada Eesti Pangalt, Rahandusministeeriumilt, Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroolt ja teistelt riigiasutustelt teavet, mis on vajalik Inspektsiooni ülesannete täitmiseks.”;

12) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Krediidiandja ja -vahendaja kohustust tasuda järelevalvetasu mahuosa määra alusel ettemakset ja lõppmakset kohaldatakse alates 2017. eelarveaastast.”.

§ 3. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine

Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevas seaduses käsitatakse Finantsinspektsiooni kriisilahendusasutusena, välja arvatud käesoleva seaduse 2. peatüki 1. ja 3. jao ning 3. peatüki 3. jao tähenduses, kus Finantsinspektsiooni käsitatakse järelevalveasutusena.”;

2) paragrahvi 44 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui käesoleva paragrahvi lõikest 6 ei tulene teisiti, on keelatud kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse sõlmitud lepingust tulenevalt:”;

3) paragrahvi 44 lõiget 4 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) õiguste ja kohustuste, mis on hõlmatud omandiõiguse üleminekul põhineva finantstagatiskokkuleppe või tasaarvestuskokkuleppega, üle andmine ilma kõiki vastava raamlepinguga hõlmatud õigusi ja kohustusi samaaegselt üle andmata.”.

§ 4. Korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse muutmine

Korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse § 169 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Finantsinspektsiooni tehtavale finantsjärelevalvele kohaldatakse korrakaitseseaduses sätestatut alates 2017. aasta 1. jaanuarist.”.

§ 5. Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 131 lõike 1 punktid 13 ja 14 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„13) taotleja aktsionäriks või liikmeks oleva füüsilise isiku varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta, kui tema osa või osamaksu summa ületab 2 protsenti taotleja aktsia- või osakapitalist või häälte arvust;
14) taotleja aktsionäriks või liikmeks oleva juriidilise isiku põhikiri ning viimase kolme majandusaasta aruanded koos vandeaudiitori aruannetega ja aktsionäride või osanike nimekiri koos andmetega nende osa kohta vastava äriühingu aktsia- või osakapitalis, kui juriidilise isiku osa või osamaksu summa ületab 5 protsenti taotleja aktsia- või osakapitalist või häälte arvust;”;

2) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) taotleja juhid, audiitor, aktsionärid või liikmed ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;”;

3) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Finantsinspektsioon kontrollib, kas krediidiasutuse päritoluriigi hoiuste tagamisskeemi kohaselt on krediidiasutuse filiaalis hoiustajate hoiused kaitstud vähemalt Tagatisfondi seaduses sätestatud tasemel ja ulatuses.”;

4) paragrahvi 21 lõiget 5 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) välisriigi krediidiasutuse päritoluriigi hoiuste tagamisskeemi kohaselt ei ole krediidiasutuse Eesti filiaali hoiustajate hoiused kaitstud Tagatisfondi seaduses sätestatud tasemel ja ulatuses ning välisriigi krediidiasutus ei ole võtnud kohustust liituda Tagatisfondiga ega kohustust tasuda osamakseid.”;

5) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva seaduse §-des 29–33 sätestatut kohaldatakse ka ühistupanga suhtes.”;

6) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Krediidiasutuse organisatsiooni struktuur ja juhtimise korraldus peavad tagama krediidiasutuse kindla ja usaldusväärse juhtimise, sealhulgas ülesannete lahususe organisatsioonis ja huvide konfliktide vältimise.”;

7) paragrahvi 49 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata pedagoogilise ega teadustegevuse suhtes.”;

8) paragrahvi § 49 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva seaduse § 571 lõikes 3 nimetatud krediidiasutuse töötajad on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni vastavalt krediidiasutuses kehtestatud sise-eeskirjadele. Krediidiasutuse juhatuse nõudmisel peavad deklaratsiooni esitama ka käesoleva lõike esimeses lauses nimetamata töötajad, kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning vajalik, lähtudes krediidiasutuse organisatsioonilisest ülesehitusest, osutatavatest teenustest ja riskijuhtimise korraldusest.”;

9) paragrahvi 89 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

„(12) Krediidiasutus esitab hoiustajale Tagatisfondi tagatavate hoiuste kohta teabe konto väljavõttel, milles viidatakse hoiustajale esitatavale teabelehele vastavalt Tagatisfondi seaduse §-le 31.

(13) Krediidiasutus ei või nõuda kliendilt kahju hüvitamist ega leppetrahvi, kui krediidiasutus on ühinenud teise krediidiasutusega või tütarettevõtjast krediidiasutus on muutunud filiaaliks ning klient on kolme kuu jooksul vastavasisulise teate krediidiasutuse veebilehel ilmumisest arvates makseteenuse- või hoiustamislepingu üles öelnud ja andnud maksejuhise Tagatisfondi seaduse § 25 lõikes 1 nimetatud hoiuse ja kogunenud intresside ülekandmiseks kliendi määratud kontole teises krediidiasutuses.”;

10) seadust täiendatakse §-ga 14111 järgmises sõnastuses:

§ 14111. Krediidiasutuste tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2015. aasta 16. detsembril vastu võetud redaktsiooniga

Krediidiasutused on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2015. aasta 16. detsembril vastu võetud redaktsiooni § 49 lõikes 5 ja § 89 lõikes 12 sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2016. aasta 31. maiks.”.

§ 6. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 43 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Rahapesu andmebüroo võib teavitada Finantsinspektsiooni krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse poolt käesoleva seaduse nõuete rikkumisest või edastada Finantsinspektsioonile vastava taotluse alusel rahapesu andmebüroos registreeritud andmeid, kui see on vajalik Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, sealhulgas finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil.”.

§ 7. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 2 punkt 12 jõustub seaduse Riigi Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees