Teksti suurus:

Võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:10.01.2017
Avaldamismärge:RT I, 31.12.2016, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
22.12.2016 otsus nr 42

Võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 14.12.2016

§ 1. Võlaõigusseaduse muutmine

Võlaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 709 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Makseteenuse leping võib sisaldada ka maksekonto avamise kohustust, selle pidamise tingimusi ja muude makseteenuste osutamise kohustust.”;

2) paragrahvi 709 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Maksetehing on maksja, maksja nimel või makse saaja algatatud rahaliste vahendite sissemakse, ülekandmine või väljamaksmine, sõltumata selle aluseks olevast maksja ja saaja vahelisest õigussuhtest.”;

3) paragrahvi 709 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Kordumatu tunnus on makseteenuse pakkuja poolt kliendile määratud tähtede, numbrite või sümbolite kombinatsioon, mille klient esitab teise makseteenuse pakkuja kliendi või tema maksetehingus kasutatava maksekonto üheseks kindlakstegemiseks. Kordumatuks tunnuseks võib olla maksekonto number.”;

4) paragrahvi 709 täiendatakse lõigetega 151–154 järgmises sõnastuses:

„(151) Maksekontoga seotud põhimakseteenused (edaspidi põhimakseteenused) on tarbijale makseteenuse lepingu alusel pakutavad järgmised makseteenused:
1) makseteenused, mis võimaldavad tarbijal teha kõiki toiminguid, mida on vaja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud maksekonto avamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks;
2) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud makseteenused;
3) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud makseteenused, mida pakutakse krediidiasutuse klientide teenindamiseks ette nähtud tegevuskohas või sularaha- või makseautomaadis krediidiasutuse lahtiolekuajal või väljaspool lahtiolekuaega;
4) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 2 punktis 1 nimetatud makseteenus;
5) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud makseteenus, sealhulgas maksed internetis;
6) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 2 punktis 3 nimetatud makseteenused, mida saab algatada sularaha- või makseautomaadist, krediidiasutuse klientide teenindamiseks ette nähtud tegevuskohas või krediidiasutuse internetirakenduse kaudu.

(152) Maksekontoga seotud makseteenuse üleviimine (edaspidi makseteenuse üleviimine) on tarbija käsundiga antava juhise alusel makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud makseteenuste, sealhulgas maksekontole laekumiste kohta teabe edastamine teisele makseteenuse pakkujale, või tarbija positiivse maksekonto jäägi ülekandmine tema teise makseteenuse pakkuja juures avatud maksekontole koos lepingu ülesütlemisega või ilma selleta.

(153) Uus makseteenuse pakkuja on makseteenuse üleviimise algataja, kellele tarbija annab makseteenuse üleviimise kohta käsundi ja kellele endine makseteenuse pakkuja edastab makseteenuse üleviimiseks vajaliku teabe.

(154) Endine makseteenuse pakkuja on makseteenuse pakkuja, kes edastab uuele makseteenuse pakkujale makseteenuse üleviimiseks vajaliku teabe ja teeb tarbija juhises määratud toimingud.”;

5) paragrahvi 710 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 710. Maksesüsteemidele juurdepääsu tagamise kohustus”;

6) paragrahvi 710 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

7) seadust täiendatakse §-ga 7101 järgmises sõnastuses:

§ 7101. Makseteenuse lepingu sõlmimise kohustus ja sellega seotud tingimused

(1) Kui isik ja tema taotletavad lepingutingimused vastavad seaduses sätestatule ja makseteenuse pakkuja kehtestatud teenuste üldtingimustele või makseteenuse osutamise tüüptingimustele, sõlmib makseteenuse pakkuja isiku nõudmisel temaga makseteenuse lepingu, millega makseteenuse pakkuja osutab talle makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud ühte või mitut makseteenust eelnimetatud üldtingimuste või tüüptingimustega määratud korras ja ulatuses.

(2) Krediidiasutus on Euroopa Liidus seaduslikul alusel elavale tarbijale käesoleva seaduse § 709 lõikes 151 nimetatud põhimakseteenuste osutamiseks kohustatud tarbija põhjendatud huvi korral sõlmima põhimakseteenuste lepingu (edaspidi põhimakseteenuse leping), lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustest. Krediidiasutus peab võimaldama põhimakseteenuseid kasutada eri kanalite, sealhulgas internetirakenduse kaudu. Tarbijal ei ole õigust nõuda krediidiasutuselt sellise põhimakseteenuse osutamist või kanali kasutamise võimaldamist, mida krediidiasutus ühelegi tarbijale ei paku.

(3) Krediidiasutus ei tohi keelduda põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest Eestis kehtivat elamisluba või elamisõigust omava välismaalasega, samuti rahvusvahelise kaitse taotlejaga rahvusvahelise kaitse andmise seaduse tähenduses, tarbija kodakondsuse või elukoha tõttu.

(4) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata, kuid hiljemalt kümne arvelduspäeva möödumisel tarbija nõuetekohase taotluse saamisest sõlmima tarbijaga põhimakseteenuse lepingu või teavitama teda lepingu sõlmimisest keeldumisest, kui käesolevas paragrahvis ei ole ette nähtud teisiti.

(5) Krediidiasutus on kohustatud põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keelduma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 27 lõikes 1 sätestatud alustel.

(6) Krediidiasutus on kohustatud tarbijat kirjalikult ja tasuta teavitama põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumisest ja keeldumise põhjustest, välja arvatud juhul, kui keeldumise põhjuste avalikustamine on vastuolus Eesti riigi julgeoleku ja avaliku korra või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega.

(7) Krediidiasutus on kohustatud põhimakseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumise korral tarbijale esitama käesoleva seaduse § 711 lõike 1 punktides 23 ja 24 nimetatud teabe ning avaldama vastavad kontaktandmed.

(8) Krediidiasutusel ei ole lubatud põhimakseteenuse lepingu sõlmimise eeltingimusena tarbijat kohustada kasutama lisateenuseid või ostma krediidiasutuse aktsiaid, välja arvatud juhul, kui sama tingimus kehtib kõikide tarbijate kohta.

(9) Krediidiasutus on kohustatud põhimakseteenuseid tarbijale osutama samas ulatuses võrreldes teiste makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud makseteenustega.

(10) Krediidiasutus ei või piirata põhimakseteenustega seotud tehingute arvu.

(11) Krediidiasutus peab võimaldama tarbijal maksekontoga seotud põhimakseteenuseid kasutada krediidiasutuse klientide teenindamiseks ette nähtud tegevuskohas ja internetirakenduse kaudu selle olemasolu korral.

(12) Krediidiasutus peab üldtingimustes või põhimakseteenuse osutamise tüüptingimustes esitama tarbijale tasuta järgmise teabe ja tingimused:
1) isikud, kellel on õigus sõlmida põhimakseteenuse leping, ja lepingu sõlmimise tingimused;
2) maksmisele kuuluvad tasud;
3) käesoleva seaduse § 711 lõike 1 punktides 23 ja 24 nimetatud teave ning vastavad kontaktandmed;
4) teave selle kohta, et lisateenuste omandamine ei ole põhimakseteenuse lepingu sõlmimisel kohustuslik eeltingimus.

(13) Krediidiasutus on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud teabe ja tingimused avaldama oma veebilehel.”;

8) seadust täiendatakse §-dega 7113–7116 järgmises sõnastuses:

§ 7113. Teave maksekontoga seotud makseteenuste kohta

(1) Makseteenuse pakkuja peab mõistliku aja jooksul enne makseteenuse lepingu sõlmimist esitama tarbijale makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 911 lõike 1 punktis 3 nimetatud tüüpiliste makseteenuste loetelul põhineva hinnakirja (edaspidi hinnakiri). Makseteenuse pakkuja peab hinnakirja tarbijale esitama paberkandjal või muul püsival andmekandjal. See ei mõjuta käeoleva seaduse §-des 4031 ja 407 ning § 711 lõike 1 punktides 9, 10 ja 20 sätestatut.

(2) Hinnakiri peab:
1) olema lühike ja eraldiseisev dokument;
2) olema esitatud ja vormistatud selgel ja arusaadaval viisil, kasutades loetavas suuruses tähemärke;
3) olema sama arusaadav mustvalgelt trükituna või kopeerituna, kui see on algselt koostatud värviliselt;
4) olema koostatud eesti keeles või kokkuleppel tarbijaga muus keeles;
5) olema täpne ja mitteeksitav ning väljendatud maksekonto vääringus või kokkuleppel tarbijaga mõnes muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) vääringus;
6) sisaldama esimese lehekülje ülaosas tüüpiliste makseteenuste hinnakirjade ühise sümboli kõrval pealkirja „Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri”;
7) sisaldama selgitust selle kohta, et hinnakiri sisaldab teavet ainult kõige tüüpilisemate maksekontoga seotud makseteenuste tasude kohta ning et täielik teave makseteenuste lepingute kohta, sealhulgas lepingueelne teave, esitatakse muudes dokumentides.

(3) Makseteenuse pakkuja koostab ja teeb tarbijale kättesaadavaks makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 911 lõike 1 punktis 3 nimetatud tüüpiliste makseteenuste loetelul põhineva sõnastiku (edaspidi sõnastik). Sõnastikus sisalduvad mõisted ei tohi olla eksitavad ning peavad olema sõnastatud selgelt ja arusaadavalt.

(4) Makseteenuse pakkuja peab hinnakirja ja sõnastiku:
1) avaldama oma veebilehel ja tegema kättesaadavaks klientide teenindamiseks ette nähtud tegevuskohas;
2) tarbija nõudmisel esitama paberkandjal või muul püsival andmekandjal tasuta.

(5) Makseteenuse pakkuja peab tarbijale esitatavas maksekontoga seotud makseteenuse lepingus ning äri- ja turundusteabes kohaldatavuse korral kasutama sõnastiku mõisteid.

(6) Makseteenuse pakkuja võib tarbijale esitatavas maksekontoga seotud makseteenuse lepingus, äri- ja turundusteabes ning hinnakirjas makseteenuse tähistamiseks kasutada sõnastiku mõiste järel kaubamärgi tähist tingimusel, et on selge, milline kaubamärgi tähis vastab konkreetsele sõnastiku mõistele.

(7) Valdkonna eest vastutav minister võib hinnakirja andmekoosseisu ja selle vormilisi nõudeid määrusega täpsustada.

§ 7114. Põhimakseteenuste eest võetavate tasude piirangud

(1) Kui krediidiasutus võtab tarbijalt käesoleva seaduse § 709 lõike 151 punktides 1–3 ja 5 nimetatud põhimakseteenuste eest tasu, peab tasu olema mõistlik ning selle määramisel võetakse arvesse:
1) Eesti elanike sissetuleku taset;
2) krediidiasutuste poolt maksekontoga seotud makseteenuste eest võetavate tasude keskmist suurust Eestis.

(2) Põhimakseteenuse lepingust tulenevate tarbijapoolsete kohustuste täitmata jätmise eest nõutavad tasud peavad olema mõistlikud ning nende määramisel tuleb võtta arvesse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut.

(3) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tasude määramise aluseid määrusega täpsustada.

§ 7115. Teave makseteenuse üleviimise kohta

(1) Makseteenuse pakkuja teeb makseteenuse üleviimise tingimuste kohta igale tarbijale kättesaadavaks järgmise teabe:
1) käesoleva seaduse §-des 7211–7213 nimetatud endise ja uue makseteenuse pakkuja kohustused;
2) vastavate kohustuste täitmise tähtaeg;
3) juhul kui tasu võetakse, siis kohaldatavad tasud;
4) informatsioon selle kohta, millise teabe esitamist võidakse tarbijalt nõuda;
5) käesoleva seaduse § 711 lõike 1 punktides 23 ja 24 nimetatud andmed ja tingimused.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave tuleb esitada tarbijale tasuta klientide teenindamiseks ette nähtud tegevuskohas ja veebilehel ning tarbija nõudmisel paberkandjal või muul püsival andmekandjal.

§ 7116. Teave koos makseteenuse lepinguga pakutavate teenuste kohta

(1) Kui makseteenuse pakkuja pakub koos makseteenuse lepinguga kindlustuslepingut või üht või mitut krediidiasutuste seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud finantsteenust, mis ei ole seotud maksekontoga, peab makseteenuse pakkuja tarbijale esitama järgmise teabe:
1) kas makseteenuse lepingut on võimalik eraldi sõlmida;
2) juhul kui makseteenuse lepingut on võimalik eraldi sõlmida, siis iga lepingu või teenusega seotud tasud ja kogukulu.

(2) Kui makseteenust pakutakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, peab makseteenuse pakkuja esitama tarbijale hinnakirjas järgmise teabe:
1) kõigi pakutavate teenuste eest makstavad tasud kokku;
2) kõigi pakutavate teenuste loetelu;
3) kokkulepitud teenuste maht, sealhulgas maksete arv ja selle ületamise korral tarbijalt võetav lisatasu.”;

9) seadust täiendatakse §-ga 7181 järgmises sõnastuses:

§ 7181. Makstud tasude ülevaade

(1) Makseteenuse pakkuja peab tarbijale vähemalt kord aastas ja tasuta esitama ülevaate kõigi makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 911 lõike 1 punktis 3 nimetatud tüüpiliste makseteenuste loetelus sisalduvate makseteenuste eest tarbijalt võetud tasude kohta (edaspidi makstud tasude ülevaade) ja kohaldatavuse korral käesoleva seaduse §-des 407 ja 717 nimetatud intressimäärade kohta. See ei mõjuta käesoleva seaduse §-des 407 ja 727 sätestatut.

(2) Makseteenuse pakkuja peab tarbijaga kokku leppima makstud tasude ülevaate esitamiseks kasutatavas sidevahendis ja tarbija nõudmisel esitama selle paberkandjal või muul püsival andmekandjal.

(3) Makseteenuse pakkuja peab makstud tasude ülevaates vastava ajavahemiku kohta esitama vähemalt järgmise teabe:
1) iga makseteenuse maksumus ja makseteenuse kasutamise kordade arv;
2) iga makseteenuse eest makstud tasude kogusumma;
3) kohaldatavuse korral arvelduskrediidilepingu intressimäär ja arvelduskrediidi kasutamise eest nõutud intressi kogusumma;
4) kohaldatavuse korral tähtajatute (nõudmiseni) hoiuste summalt makstav intressimäär ja teenitud intressi kogusumma;
5) kõigi makseteenuste eest kokku makstud tasude kogusumma.

(4) Kui makseteenust pakutakse vastavalt käesoleva seaduse § 7116 lõikele 1, peab makseteenuse pakkuja makstud tasude ülevaates vastava ajavahemiku kohta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule esitama tarbijale vähemalt järgmise teabe:
1) kõigi pakutud teenuste kogukulu;
2) mitu korda kõigi koos pakutavate teenuste põhist tasu tarbijalt võeti;
3) kokkulepitud teenuste mahu, sealhulgas maksete arvu ületamise korral tarbijalt võetud lisatasu kokku.

(5) Makstud tasude ülevaade peab:
1) olema esitatud ja vormistatud selgel ja arusaadaval viisil, kasutades selleks loetavas suuruses tähemärke;
2) olema täpne ja mitteeksitav ning väljendatud maksekonto vääringus või tarbija ja makseteenuse pakkuja kokkuleppel mõne muu lepinguriigi vääringus;
3) sisaldama esimese lehekülje ülaosas makstud tasude ülevaate ühise sümboli kõrval pealkirja „Makseteenuste eest makstud tasude ülevaade”;
4) olema koostatud eesti keeles või tarbija ja makseteenuse pakkuja vahel kokku lepitud muus keeles.

(6) Makseteenuse pakkuja võib tarbijale esitatavas makstud tasude ülevaates makseteenuste tähistamiseks kasutada sõnastiku mõiste järel kaubamärgi tähist tingimusel, et on selge, milline kaubamärgi tähis vastab konkreetsele sõnastiku mõistele.

(7) Valdkonna eest vastutav minister võib makstud tasude ülevaate andmekoosseisu ja selle vormilisi nõudeid määrusega täpsustada.”;

10) seaduse 40. peatüki 2. jagu täiendatakse 11. jaotisega järgmises sõnastuses:

11. jaotis
Makseteenuse lepingu muutmine ja lõpetamine seoses makseteenuse üleviimisega

§ 7211. Makseteenuse riigisisesele üleviimisele kohalduvad nõuded

(1) Tarbija võib anda käesoleva seaduse § 709 lõikes 153 nimetatud Eestis tegevusloa saanud või filiaali asutanud makseteenuse pakkujale (edaspidi Eestis tegutsev makseteenuse pakkuja) käsundi, mis sisaldab juhiseid, millistel tingimustel tuleb Eestis tegutseva makseteenuse pakkuja juures samas vääringus avatud maksekontoga seotud kõik või mõned käesoleva seaduse § 709 punktis 152 nimetatud makseteenused üle viia.

(2) Kui maksekonto suhtes kuulub nõudeõigus kahele või enamale isikule, peab uus makseteenuse pakkuja saama makseteenuse üleviimiseks nõusoleku kõigilt eelnimetatud isikutelt.

(3) Tarbijal peab olema võimalik anda juhised:
1) eesti keeles või muus tarbija ja uue makseteenuse pakkuja vahel kokku lepitud keeles;
2) kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektroonilises vormis ja vajaduse korral saada sellest koopia.

(4) Tarbija juhised peavad sisaldama:
1) neid makseteenuseid, mida tarbija soovib üle viia;
2) kuupäeva, millest alates uus makseteenuse pakkuja peab püsikorraldusi ja otsekorraldusi täitma, kusjuures nimetatud kuupäev ei saa olla varasem kui kuus arvelduspäeva pärast endiselt makseteenuse pakkujalt käesoleva seaduse § 7213 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmete laekumist.

(5) Tarbija annab käsundiga juhised uuele makseteenuse pakkujale käesoleva seaduse §-s 7212 nimetatud toimingute tegemiseks.

(6) Makseteenuse üleviimise korral ei ole Eestis tegutsev makseteenuse pakkuja kohustatud tarbijale pakkuma neid teenuseid, mis tema osutatavate teenuste hulka ei kuulu.

§ 7212. Uue makseteenuse pakkuja kohustused

(1) Kui tarbija juhises on ette nähtud, peab uus makseteenuse pakkuja kahe arvelduspäeva jooksul käesoleva seaduse § 7211 lõikes 1 nimetatud käsundi saamisest arvates esitama endisele makseteenuse pakkujale taotluse järgmise teabe saamiseks ja järgmiste toimingute tegemiseks:
1) nimekiri üleviidavate püsikorralduse lepingute kohta ja kogu temal olev teave kehtivate otsekorralduse lepingute kohta;
2) kogu temal olev teave viimase 13 kuu jooksul tarbija maksekontole laekunud kreeditkorralduste ja tarbija maksekontolt debiteeritud otsekorralduste kohta;
3) püsikorralduse täitmise lõpetamine tarbija juhises määratud kuupäevast alates;
4) tarbija positiivse maksekonto jäägi ülekandmine uue makseteenuse pakkuja juures avatud tarbija maksekontole tarbija juhises määratud kuupäeval;
5) makseteenuse lepingu lõpetamine tarbija juhises määratud kuupäevast alates.

(2) Kui endisel makseteenuse pakkujal ei ole võimalik laekuvaid kreedit- ja otsekorraldusi automaatselt ümber suunata, on uuel makseteenuse pakkujal õigus endiselt makseteenuse pakkujalt nõuda kreedit- ja otsekorralduste täitmise lõpetamist tarbija juhises määratud kuupäevast alates.

(3) Uus makseteenuse pakkuja on tarbija nõudmisel kohustatud tarbijale esitama nimekirja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud makseteenustest ja olemasoleva teabe nende käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud makseteenuste kohta, mida üle viiakse.

(4) Kui see on tarbija juhises ette nähtud, peab uus makseteenuse pakkuja viie arvelduspäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud teabe laekumisest arvates tegema järgmised toimingud:
1) sõlmima tarbijaga püsikorralduse täitmiseks lepingu ja seda täitma tarbija juhises määratud kuupäevast alates;
2) sõlmima tarbijaga otsekorralduse täitmiseks lepingu ja seda täitma tarbija juhises määratud kuupäevast alates;
3) edastama tarbija juhises märgitud maksjatele tarbija maksekonto andmed ja koopia tarbija juhisest;
4) edastama tarbija juhises märgitud makse saajatele tarbija maksekonto andmed ja otsekorralduste alusel tarbija maksekonto debiteerimise kuupäeva ning koopia tarbija juhisest.

(5) Makseteenuse pakkuja tagab käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 3 ja 4 nimetatud tarbija juhise koopia edastamisel, et maksjale või makse saajale avaldatakse teave üksnes temaga seotud makseteenuste osas.

(6) Kui uue makseteenuse pakkuja käsutuses ei ole käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud maksjatele ja punktis 4 nimetatud makse saajale edastatavat teavet, peab uus makseteenuse pakkuja küsima puuduvad andmed tarbijalt või endiselt makseteenuse pakkujalt.

(7) Kui tarbija otsustab käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 3 ja 4 nimetatud teabe maksjale või makse saajale isiklikult edastada, peab uus makseteenuse pakkuja viie arvelduspäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud teabe laekumisest arvates edastama tarbijale tüüpkirja, mis sisaldab tarbija maksekonto andmeid ja tarbija juhises määratud otsekorralduste tegemise alguskuupäeva (edaspidi tarbija andmed). Sellisel juhul ei pea uus makseteenuse pakkuja maksjat või makse saajat nimetatud tarbija andmetest teavitama.

(8) Kui see on asjakohane, on uus makseteenuse pakkuja kohustatud vastavalt käesoleva seaduse § 711 lõigetes 1–3 sätestatud teabe esitamise nõuetele ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul tarbijat teavitama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 260/2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.03.2012, lk 22–37), artikli 5 lõike 3 punktis d nimetatud tarbija õigustest nõuda makseteenuse pakkujalt järgmist:
1) otsekorralduse täitmisel peab lähtuma tarbija juhises määratud summast või perioodilisusest või mõlemast;
2) kui tarbijal ei ole käesoleva seaduse §-s 7336 nimetatud tagasimakse õigust, peab ta otsekorralduse täitmisel enne tarbija maksekonto debiteerimist kontrollima, kas summa ja perioodilisus vastavad tarbija juhises määratud summale ja perioodilisusele;
3) otsekorralduse täitmise blokeerimist.

§ 7213. Endise makseteenuse pakkuja kohustused

(1) Endine makseteenuse pakkuja peab pärast uue makseteenuse pakkuja taotluse esitamist, ja kui see on tarbija juhises ette nähtud, tegema käesoleva seaduse § 7212 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt järgmised toimingud:
1) edastama uuele makseteenuse pakkujale käesoleva seaduse § 7212 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed viie arvelduspäeva jooksul uue makseteenuse pakkuja taotluse esitamisest arvates;
2) lõpetama püsikorralduse täitmise tarbija juhises määratud kuupäevast alates;
3) üle kandma tarbija positiivse maksekonto jäägi uue makseteenuse pakkuja juures avatud maksekontole tarbija juhises määratud kuupäeval.

(2) Kui see ei ole vastuolus käesoleva seaduse § 720 lõikes 1 sätestatuga ja tarbija maksekontoga ei ole seotud täitmata jäetud kohustusi või muid kohustusi, mille täitmise tähtaeg ei ole veel saabunud, ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingud on lõpule viidud, peab endine makseteenuse pakkuja tarbija makseteenuse lepingu lõpetama tarbija juhises määratud kuupäevast alates. Endine makseteenuse pakkuja on kohustatud viivitamata tarbijat teavitama sellistest kohustustest, mis takistavad makseteenuse lepingu lõpetamist.

(3) Kui endisel makseteenuse pakkujal ei ole võimalik käesoleva seaduse § 7212 lõikes 2 nimetatud laekuvaid kreedit- ja otsekorraldusi automaatselt ümber suunata, peab endine makseteenuse pakkuja lõpetama kreedit- ja otsekorralduste täitmise tarbija juhises määratud kuupäevast alates.

(4) Vähemalt ühe kuu jooksul pärast maksekonto sulgemist esitab endine makseteenuse pakkuja maksjale või makse saajale, kelle algatatud maksetehingut ei võeta maksekonto sulgemise tõttu vastu, teavituse maksekonto sulgemise kohta.

(5) Makseteenuse katkemise vältimiseks makseteenuse üleviimisel ei tohi endine makseteenuse pakkuja blokeerida maksevahendeid enne tarbija juhises määratud kuupäeva, kui see ei ole vastuolus käeoleva seaduse § 73311 lõikes 3 sätestatuga.

§ 7214. Makseteenuse piiriülesele üleviimisele kohalduvad nõuded

(1) Kui tarbija on esitanud Eestis tegutsevale makseteenuse pakkujale taotluse viia kõik käesoleva seaduse § 709 lõikes 152 nimetatud makseteenused üle teises lepinguriigis asuva makseteenuse pakkuja juurde ja kui see on nii tarbija taotluses ette nähtud, peab Eestis tegutsev makseteenuse pakkuja tarbijat abistama ning tegema järgmised toimingud:
1) esitama tarbijale tasuta nimekirja üleviidavatest püsikorralduse lepingutest ja kogu temal oleva teabe kehtivate otsekorralduse lepingute kohta;
2) esitama tarbijale tasuta kogu temal oleva teabe viimase 13 kuu jooksul tarbija maksekontole laekunud kreeditkorralduste ja tarbija maksekontolt debiteeritud otsekorralduste kohta;
3) tingimusel, et tarbija taotluses on määratud tarbija uus maksekonto ja uue makseteenuse pakkuja andmed, üle kandma tarbija maksekontol oleva positiivse maksekonto jäägi teises lepinguriigis makseteenuse pakkuja juures avatud tarbija maksekontole;
4) lõpetama makseteenuse lepingu.

(2) Kui see ei ole vastuolus käesoleva seaduse § 720 lõikes 1 sätestatuga ja tarbija maksekonto ei ole koormatud täitmata jäetud kohustustega, peab Eestis tegutsev makseteenuse pakkuja:
1) lõpule viima käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingud tarbija taotluses määratud kuupäevaks, kuid mitte varem kui kuus arvelduspäeva pärast tarbija taotluse saamist, kui tarbija ja makseteenuse pakkuja ei ole kokku leppinud teisiti;
2) teavitama tarbijat viivitamata sellistest kohustustest või piirangutest, mis takistavad makseteenuse lepingu lõpetamist, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

(3) Eestis tegutsev makseteenuse pakkuja ei ole kohustatud teisest lepinguriigist tulevale tarbijale osutama neid teenuseid, mis tema osutatavate teenuste hulka ei kuulu.

§ 7215. Makseteenuse üleviimise eest võetavate tasude piirangud

(1) Tarbijalt ei või nõuda tasu tema püsi- ja otsekorralduse kehtivate lepingute ning käesoleva seaduse § 7212 lõike 1 punktis 1 nimetatud nimekirja ja sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe esitamise eest.

(2) Endine makseteenuse pakkuja ei või nõuda uuelt makseteenuse pakkujalt käesoleva seaduse § 7212 lõike 1 punktis 1 nimetatud nimekirja ja sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe esitamise eest tasu.

(3) Endine makseteenuse pakkuja peab tarbija makseteenuse lepingu lõppemise korral tasude määramisel lähtuma käesoleva seaduse § 720 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustest.

(4) Tasu käesoleva seaduse §-des 7211–7213 nimetatud mis tahes teenuse eest peab olema asjakohane ja vastama makseteenuse pakkuja tegelikele kuludele.”;

11) paragrahvi 7339 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Makseteenuse pakkuja peab tarbijale viivitamata hüvitama käesoleva seaduse §-des 7212 ja 7213 nimetatud mis tahes teenusega seotud kohustuste mittetäitmisel tekkinud rahalise kahju, sealhulgas makstud tasud ja viivised, mida makseteenuse pakkuja tarbijalt on nõudnud.”;

12) paragrahvi 73314 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui makse tehakse muus lepinguriigi vääringus kui euro, võivad makseteenuse pakkuja ja tema klient leppida kokku muus maksejuhise täitmise tähtajas, kui on sätestatud käesoleva seaduse § 728 lõikes 1, kuid see ei või ületada nelja arvelduspäeva.”;

13) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (ELT L 257, 28.08.2014, lk 214–246)”.

§ 2. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Finantsjärelevalvet teostatakse ja finantskriisi lahendatakse üksnes avalikust huvist lähtuvalt.”;

2) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 73 järgmises sõnastuses:

„73) hallata finantsteenuste kättesaadavuse ja nende teenustega seotud tasude võrreldavuse tagamiseks vajalikke andmeid;”;

3) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Finantsinspektsiooni tegevusele kohaldatakse korrakaitseseadust käesolevas seaduses, käesolevas seaduses nimetatud seadustes ja nende seaduste alusel antud õigusaktides ning Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud erisustega.”.

§ 3. Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 13. Tegevusluba ja tunnuskood”;

2) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Tegevusloa andmisel väljastab Finantsinspektsioon taotleja eelneval soovil õiguse kasutada tunnuskoodi ja tunnuskoodi enda, mis on unikaalne kahekohaline numbriline tunnus rahvusvahelises maksekonto numbris ja mis võimaldab maksejuhise täitmisel ning selle automaatsel töötlemisel identifitseerida krediidiasutust.”;

3) paragrahvi 17 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 17. Tegevusloa ja tunnuskoodi kehtetuks tunnistamine”;

4) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Finantsinspektsioon tunnistab kehtetuks käesoleva seaduse § 13 lõikes 31 nimetatud tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse tegevusloa kehtetuks tunnistamisel, lõppemisel või muul mõjuval põhjusel.”;

5) paragrahvi 212 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Filiaali asutamise loa taotluse menetlemisele, andmete kontrollimisele, loa andmisele ja kehtetuks tunnistamisele ning filiaali tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse väljastamisele ja kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 13–15, 17 ja 18 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.”;

6) paragrahvi 214 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Lepinguriigi krediidiasutuse taotluse alusel väljastab Finantsinspektsioon filiaalile käesoleva seaduse § 13 lõikes 31 nimetatud tunnuskoodi ja õiguse seda kasutada alates käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtajast. Kui taotluse saamise ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja vahele jääv ajavahemik on lühem kui 30 kalendripäeva, võib Finantsinspektsioon tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse väljastamise otsustada 30 kalendripäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates.”;

7) paragrahvi 8649 täiendatakse lõikega 121 järgmises sõnastuses:

„(121) Kui süsteemse riski puhvri nõue kohaldub ainult Eestis asuvatele riskipositsioonidele ja ei kohaldu Eestist väljaspool asuvatele riskipositsioonidele, kohaldatakse süsteemse riski puhvri nõuet kumulatiivselt ja see lisatakse globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse või muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõudele.”;

8) paragrahvi 88 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Krediidiasutusel on õigus avaldada maksetehingu asjaolusid puudutav pangasaladus oma kliendile või maksetehingu täitmisega seotud makseteenuse pakkujale:
1) kui see on vajalik täitmata jäetud või valesti täidetud maksega seotud uurimise tulemustest teavitamiseks või
2) selleks, et krediidiasutuse enda või maksetehingu täitmisega seotud teise makseteenuse pakkuja klient saaks esitada vale saaja vastu õigusliku nõude rahaliste vahendite tagasinõudmiseks, kui vastavat klienti teenindava makseteenuse pakkuja kaudu rahaliste vahendite tagasisaamine ei õnnestunud.”;

9) paragrahvi 89 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Krediidiasutuse sooritatavate tehingute või osutatavate teenuste loetelu, krediidiasutuse ja kliendi vaheliste suhete üldtingimused (edaspidi üldtingimused), intressimäärad ning teenustasud peavad olema avaldatud krediidiasutuse veebilehel ja krediidiasutuse klientide teenindamiseks ette nähtud tegevuskohas. Kliendil on õigus nõuda nende kohta krediidiasutuselt selgitusi ja juhiseid.”;

10) paragrahvi 89 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Krediidiasutus on vaba otsustama, keda teenindada või keda mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.”;

11) paragrahvi 141 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Krediidiasutuse tegevusluba omav isik ning välisriigi krediidiasutuse filiaal, kellel enne käesoleva lõike jõustumist ei olnud käesoleva seaduse § 13 lõikes 31 nimetatud tunnuskoodi, võib igal ajal taotleda Finantsinspektsioonilt tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse väljastamist. Finantsinspektsioon otsustab tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse väljastamise 30 kalendripäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates.”.

§ 4. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine

Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõna „nõusolek” sõnaga „juhis”;

2) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kreeditkorralduste täitmine, sealhulgas maksja poolt makseteenuse pakkujale antud juhise alusel regulaarselt või eelnevalt määratud kuupäevadel püsikorralduse täitmine.”;

3) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 14 asendatakse sõna „sularahaautomaatidest” sõnadega „sularaha- või makseautomaadist”;

4) paragrahvi 14 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 14. Tegevusluba ja tunnuskood”;

5) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Tegevusloa või käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud loa andmisel väljastab Finantsinspektsioon taotleja eelneval soovil õiguse kasutada tunnuskoodi ja tunnuskoodi enda, mis on unikaalne kahekohaline numbriline tunnus rahvusvahelises maksekonto numbris ning mis võimaldab maksejuhise täitmisel ja selle automaatsel töötlemisel identifitseerida makseasutust, e-raha asutust või käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud loa alusel tegutsevat äriühingut.”;

6) paragrahvi 22 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 22. Tegevusloa ja tunnuskoodi kehtetuks tunnistamine”;

7) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Finantsinspektsioon tunnistab kehtetuks käesoleva seaduse § 14 lõikes 7 nimetatud tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse tegevusloa kehtetuks tunnistamisel, lõppemisel või muul mõjuval põhjusel.”;

8) paragrahvi 33 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Loa taotluse menetlemisele ja andmete kontrollimisele, loa andmisele ja kehtetuks tunnistamisele ning filiaali tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse väljastamisele ja kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 7 ning §-des 17–19 ja 22–23 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.”;

9) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Lepinguriigi makseasutuse või e-raha asutuse taotluse alusel väljastab Finantsinspektsioon filiaalile käesoleva seaduse § 14 lõikes 7 nimetatud tunnuskoodi ja õiguse seda kasutada alates käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtajast. Kui taotluse saamise ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja vahele jääv ajavahemik on lühem kui 30 kalendripäeva, võib Finantsinspektsioon tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse väljastamise otsustada 30 kalendripäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates.”;

10) seadust täiendatakse §-ga 911 järgmises sõnastuses:

§ 911. Finantsinspektsiooni ülesanded maksekontoga seotud tüüpiliste makseteenuste võrreldavuse tagamisel

(1) Maksekontoga seotud tüüpiliste makseteenuste tasude võrreldavuse tagamiseks Finantsinspektsioon:
1) koostab tasuliste makseteenuste kohta Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse välja antud suunise järgi maksekontoga seotud tüüpiliste makseteenuse esialgse loetelu;
2) esitab Euroopa Komisjonile tema taotlusel lisateavet tüüpiliste makseteenuste esialgse loetelu koostamise aluseks võetud andmete ja kriteeriumide kohta;
3) kehtestab juhendiga Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse välja töötatud tüüpiliste makseteenuste ühtlustatud mõistetel põhineva maksekontoga seotud tüüpiliste makseteenuste lõpliku loetelu (edaspidi tüüpiliste makseteenuste loetelu) ja avaldab selle;
4) hindab ja vajaduse korral ajakohastab tüüpiliste makseteenuste loetelu ning vastavat juhendit iga nelja aasta tagant;
5) esitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja Euroopa Komisjonile käesoleva lõike punktis 4 nimetatud hindamise tulemused ja asjakohasel juhul ajakohastatud tüüpiliste makseteenuste loetelu;
6) haldab veebilehte, mille vahendusel peab olema võimalik vähemalt tüüpiliste makseteenuste loetelus sätestatud makseteenuste tasusid võrrelda (edaspidi võrdlusveebileht).

(2) Võrdlusveebilehe kasutamine peab olema tarbijale tasuta ja sellel tuleb:
1) kohelda makseteenuse pakkujaid otsingutulemustes võrdselt;
2) esitada selged ja objektiivsed kriteeriumid, millel võrdlused põhinevad;
3) esitada teavet selgelt ja arusaadavalt ning kasutada tüüpiliste makseteenuste loetelus kasutatud ühtlustatud mõisteid;
4) esitada täpset ja ajakohast teavet ning kuvada viimase uuendamise kuupäev;
5) esitada võimalikult esinduslik kogum tüüpiliste makseteenuste pakkumistest, kattes võimalikult suure osa turust;
6) pakkuda tarbijale võimalust võrdlusveebilehe kaudu teavitada tasude kohta avaldatud ebaõigetest andmetest.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 esitatav teave ei anna turust täielikku ülevaadet, tuleb sellest enne tulemuste kuvamist tarbijat selgel ja arusaadaval viisil teavitada.”;

11) seadust täiendatakse §-ga 1133 järgmises sõnastuses:

§1133. Maksekaartide vahendustasude ja maksetehingute reeglite nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2015/751 kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta (ELT L 123, 19.05.2015, lk 1–15) artiklites 3–5, 8, 10 ja 12 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

12) paragrahvi 130 täiendatakse lõigetega 7–9 järgmises sõnastuses:

„(7) Makseasutus, e-raha asutus, välisriigi makseasutuse või e-raha asutuse filiaal või käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud luba omav isik, kes osutas makseteenuseid või e-raha teenuseid või nendega samaväärseid teenuseid, kuid ei omanud enne käesoleva lõike jõustumist käesoleva seaduse § 14 lõikes 7 nimetatud tunnuskoodi, võib igal ajal taotleda Finantsinspektsioonilt tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse väljastamist. Finantsinspektsioon otsustab tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse väljastamise 30 kalendripäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates.

(8) Finantsinspektsioon kehtestab käesoleva seaduse § 911 lõike 1 punktis 3 nimetatud tüüpiliste makseteenuste loetelu kolme kuu jooksul Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poolt vastava tehnilise standardi kohta välja antud delegeeritud õigusakti jõustumisest arvates.

(9) Finantsinspektsioon esitab Rahandusministeeriumile hiljemalt 2018. aasta 1. septembriks ja seejärel iga kahe aasta järel järgmised andmed:
1) andmed võlaõigusseaduse § 7113 lõigetes 1–6, § 7181 lõigetes 1–6 ja § 7116 lõikes 2 sätestatud kohustuste täitmise kohta;
2) võlaõigusseaduse § 709 lõikes 152 nimetatud makseteenuse üleviimisel üle viidud maksekontode arv ning üleviimiseks esitatud ja tagasi lükatud taotluste osakaal;
3) võlaõigusseaduse § 709 lõike 151 tähenduses maksekontoga seotud põhimakseteenuseid pakkuvate krediidiasutuste arv, avatud maksekontode arv ning maksekonto avamiseks esitatud ja tagasi lükatud taotluste osakaal.”;

13) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (ELT L 257, 28.08.2014, lk 214–246).”.

§ 5. Tarbijakaitseseaduse muutmine

Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 65 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tarbijakaitseameti peadirektor või tema volitatud ametiisik võib teha ettekirjutuse ja nõuda kauplejalt, kes on rikkunud võlaõigusseaduse §-des 141, 48, 481, § 49 lõikes 23, §-des 54−551, § 56 lõikes 24, §-des 621, 622, 380, 4031−4041, 406−408, 4171, 418, 711, 7111, 7113, 7115, 7116, 7181, 727, 7271 ja 867–870 sätestatud teavitamiskohustusi, rikkumise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist.

(2) Tarbijakaitseameti peadirektor või tema volitatud isik võib teha ettekirjutuse ja nõuda kauplejalt, kes on rikkunud võlaõigusseaduse §-des 281, 1132, 4012, 4062, 4192, 4193, 7101, 7114 ja 7211−7215 sätestatut, rikkumise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist.”;

2) seadust täiendatakse §-dega 721–723 järgmises sõnastuses:

§ 721. Maksekontoga seotud tasude võrreldavusele, makseteenuse üleviimisele ja põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele esitatud nõuete rikkumine

(1) Võlaõigusseaduse §-des 7101 ja 7114 sätestatud põhimakseteenuse lepingu sõlmimisele esitatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 722. Maksekontoga seotud tasude läbipaistvusele ja võrreldavusele esitatud nõuete rikkumine

(1) Võlaõigusseaduse §-des 7113, 7116 ja 7181 sätestatud maksekontoga seotud tasude läbipaistvusele ja võrreldavusele esitatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 723. Makseteenuse üleviimisele esitatud nõuete rikkumine

(1) Võlaõigusseaduse §-des 7115 ja 7211–7215 sätestatud makseteenuse üleviimisele esitatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (ELT L 257, 28.08.2014, lk 214–246).”.

§ 6. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktis 8 esitatud võlaõigusseaduse § 7113 lõiked 1–6 ja § 7116 lõige 2, käesoleva seaduse § 1 punktis 9 esitatud võlaõigusseaduse § 7181 lõiked 1–6, käesoleva seaduse § 4 punktis 10 esitatud makseasutuste ja e-raha seaduse § 911 lõike 1 punkt 6 ja lõige 2 ning käesoleva seaduse § 5 punktis 2 esitatud tarbijakaitseseaduse § 722 jõustuvad üheksa kuud pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (ELT L 257, 28.08.2014, lk 214–246) artikli 3 lõikes 4 nimetatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruse jõustumist.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees