Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kõrgharidustaseme õpet läbiviivale õppeasutusele tulemusrahastusest tegevustoetuse osa määramisel arvesse võetavate tulemusnäitajate täpsustused, nende osakaalud ja tulemusrahastuse arvestamise alused ning doktoriõppe tulemustasu määr

Vastu võetud 29.12.2016 nr 166

Määrus kehtestatakse ülikooliseaduse § 50¹ lõike 4 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse kõrgharidustaseme õpet läbiviivale õppeasutusele (edaspidi õppeasutus) tulemusrahastusest tegevustoetuse osa määramisel arvesse võetavate tulemusnäitajate täpsustused, nende osakaalud ja tegevustoetusest tulemusrahastuse arvestamise alused ning doktoriõppe tulemustasu määr.

§ 2.  Tulemusrahastuse jaotus

  (1) Tulemusrahastuse vahendid jagunevad järgmiselt:
  1) kuni 17 protsenti tegevustoetuse vahenditest § 4 lõigetes 1–3 nimetatud tulemusnäitajate saavutamise alusel;
  2) kuni 3 protsenti tegevustoetuse vahenditest eelmise halduslepingu või tegevustoetuse eraldamise käskkirja täitmise hindamise alusel.

  (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud tulemusrahastuse vahendid jagunevad tulemusnäitajate vahel vastavalt § 4 lõigetes 1–3 nimetatud osakaaludele.

§ 3.  Tulemusrahastuse maht

  (1) Õppeasutusele tulemusnäitaja alusel arvestatava tulemusrahastuse osa leidmiseks korrutatakse õppeasutuse tulemusnäitaja väärtus ülikooliseaduse § 50¹ lõikes 2 nimetatud osakaaluga ja jagatakse kõigi õppeasutuste tulemusnäitaja väärtuste ja ülikooliseaduse § 50¹ lõikes 2 nimetatud osakaalude korrutiste summaga ning selle tulemus korrutatakse tulemusrahastuse kogumahu ja käesoleva määruse §-s 4 nimetatud tulemusnäitaja osakaaluga järgmiselt:

Õ – õppeasutusele tulemusnäitaja alusel arvestatav tulemusrahastuse osa;
T – tulemusnäitaja väärtus;
K – ülikooliseaduse § 50¹ lõikes 2 nimetatud osakaal;
TR – tulemusrahastuse kogumaht;
Ok – käesoleva määruse §-s 4 nimetatud tulemusnäitaja osakaal;
a – nende õppeasutuste arv, kellele eraldatakse tegevustoetust;
n – konkreetse õppeasutuse indeks.

  (2) Halduslepingu või tegevustoetuse eraldamise käskkirja täitmise eest arvestatav tulemusrahastuse osa kujuneb eelmise perioodi halduslepingu või tegevustoetuse eraldamise käskkirja täitmise kvalitatiivse hindamise tulemusena. Õppeasutusele halduslepingu või tegevustoetuse eraldamise käskkirja täitmise hindamise alusel arvestatav maksimaalne rahastus on vastava õppeasutuse ülikooliseaduse § 50¹ lõikes 2 nimetatud osakaalu ja kõikidele õppeasutustele halduslepingu või tegevustoetuse eraldamise käskkirja täitmise hindamise alusel ette nähtud tulemusrahastuse osa korrutis. Halduslepingu või tegevustoetuse eraldamise käskkirja täitmist hindab Haridus- ja Teadusministeerium.

§ 4.  Tulemusrahastuse mahu määramise aluseks olevad tulemusnäitajad

  (1) Õppe läbiviimise kvaliteedinäitajatena arvestatakse:
  1) õppeasutusega halduslepingus või tegevustoetuse eraldamise käskkirjas kokku lepitud, riigile olulisse õppevaldkonda, õppekavagruppi või õppekavale vastuvõetud üliõpilaste osakaalu kõigist õppeasutusse vastuvõetud üliõpilastest, osakaaluga 15%;
  2) välisriigis õppinud või praktikal osalenud üliõpilaste osakaalu õppeasutuse kõigist üliõpilastest, osakaaluga 10%;
  3) õppeasutuse lõpetanud välisüliõpilaste osakaalu õppeasutuse kõigist lõpetanutest, osakaaluga 10%.

  (2) Õppe läbiviimise tulemuslikkuse näitajatena arvestatakse:
  1) õppekava nominaalkestuse jooksul lõpetanud üliõpilaste osakaalu kõigist õppeasutusse vastuvõetud üliõpilastest, osakaaluga 35%;
  2) õppeasutuse haridusalasest tegevusest saadava tulu suhet õppeasutusele määratud tegevustoetusesse, osakaaluga 10%.

  (3) Ühiskonna arengu toetamise näitajana arvestatakse kõrgharidustaseme õppe järgmisel astmel edasi õppivate üliõpilaste või tööhõives osalevate lõpetanute osakaalu õppeasutuse kõigist kõrgharidustaseme õppe lõpetanutest, osakaaluga 20%.

§ 5.  Tulemusrahastuse mahu määramise aluseks olevate tulemusnäitajate täpsustused

  (1) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud vastuvõetud üliõpilasteks loetakse kõrgharidustaseme õppes esimesel õppeaastal õppivad üliõpilased, kes on immatrikuleeritud eelneva kalendriaasta 11. novembrist kuni vastava kalendriaasta 10. novembrini.

  (2) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud välisriigis õppinud või praktikal osalenud üliõpilaseks loetakse kõrgharidustaseme õppe esimese või teise astme üliõpilane:
  1) kes oli eelneva kalendriaasta 10. novembri seisuga immatrikuleeritud Eesti õppeasutusse;
  2) kes õppis eelneva kalendriaasta 1. oktoobrist kuni vastava kalendriaasta 30. septembrini välisriigi õppeasutuses või sooritas välisriigis õppekavajärgset praktikat;
  3) kelle eelneva kalendriaasta 1. oktoobrist kuni vastava kalendriaasta 30. septembrini sooritatud õpingud või praktika on vähemalt 15 Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti mahus kantud Eesti Hariduse Infosüsteemi.

  (3) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 3 nimetatud välisüliõpilaseks loetakse üliõpilane, kes õppeasutusse immatrikuleerimisel ei ole Eesti kodanik, kelle elukohamaa ei ole Eesti ja kes ei viibi Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või Euroopa Liidu kodaniku alalise elamisõiguse alusel.

  (4) Välisüliõpilasena võetakse arvesse üliõpilane, kelle õppetöö toimumise asukoht on Eesti Vabariik.

  (5) Paragrahvi 4 lõike 2 punktis 1 nimetatud õppekava nominaalkestuse jooksul lõpetanud üliõpilaseks loetakse üliõpilane, kellel on õpingute lõpetamiseks kulunud õppe nominaalkestus ja üks aasta õppekavade puhul, mille nominaalkestus on lühem kui neli aastat, ning õppe nominaalkestus ja kaks aastat nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on vähemalt neli aastat.

  (6) Paragrahvi 4 lõike 2 punktis 1 nimetatud vastuvõetud üliõpilaseks loetakse tegevustoetuse eraldamise aastast vastavalt õppekava nominaalkestus ja üks või kaks aastat tagasi ajavahemikul 11. novembrist kuni 10. novembrini vastuvõetud üliõpilased.

  (7) Paragrahvi 4 lõike 2 punktis 2 nimetatud õppeasutuse haridusalasest tegevusest saadavaks tuluks loetakse Rahandusministeeriumi saldoandmiku infosüsteemis kajastuvad õppeasutusele haridusalasest tegevusest eraõiguslikelt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt laekunud tulud, välja arvatud hariduse abiteenustega seotud tulud ja korraliselt positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste puhul tulud teadus- ja arendustegevusest.

  (8) Paragrahvi 4 lõikes 3 nimetatud kõrgharidustaseme õppe järgmisel astmel edasi õppivaks üliõpilaseks või tööhõives osalevaks lõpetanuks loetakse isik, kes on aasta jooksul pärast õppeasutuse lõpetamist immatrikuleeritud kõrgharidustaseme õppe järgmisele astmele või olnud tööga hõivatud. Lõpetanute tööhõive arvestamisel võetakse hõivatutena arvesse ka need isikud, kellele on aasta jooksul pärast õppeasutuse lõpetamist määratud vanemahüvitis või lapsehooldustasu või kes on asunud aja- või asendusteenistusse või kes on saanud ettevõtlustulu füüsilisest isikust ettevõtjana või dividende.

  (9) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 3 nimetatud näitaja arvestamisel on maksimummääraks 20 protsenti. Kui tulemusnäitaja väärtus on suurem, arvestatakse seda 20 protsendina.

  (10) Paragrahvi 4 lõikes 3 nimetatud näitajat arvestatakse alates väärtusest 0,80, kus väärtus 0,80 võrdsustatakse väärtusega 0 ja väärtus 1,0 võrdsustatakse väärtusega 1.

§ 6.  Tulemusrahastuse mahu määramisel arvesse võetavad andmed

  (1) Tulemusrahastuse mahu määramisel aluseks võetavate näitajate arvutamisel lähtutakse Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetest.

  (2) Paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatud lepingu või tegevustoetuse eraldamise käskkirja täitmise hindamisel lähtutakse õppeasutuse esitatud andmetest, riiklikesse registritesse kantud andmetest ning Haridus- ja Teadusministeeriumile teadaolevatest ja tõendatud muudest andmetest.

  (3) Paragrahvi 4 lõike 2 punktis 2 nimetatud näitaja arvutamisel lähtutakse Rahandusministeeriumi saldoandmiku infosüsteemi õppeasutuse poolt esitatud andmetest kontogrupis 3220 „Tulud haridusalasest tegevusest”, välja arvatud konto 322040 (tasu toitlustamiskuludeks) ja korraliselt positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste puhul konto 322010 (tulu teadus- ja arendustegevusest).

  (4) Paragrahvi 4 lõikes 3 nimetatud näitaja arvutamisel lähtutakse eelkõige Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti, kaitseväekohustuslaste registri, rahvastikuregistri ja Eesti Töötukassa andmetest.

  (5) Paragrahvis 4 nimetatud näitajate arvestamisel lähtutakse tegevustoetuse eraldamisele eelneva aasta 10. novembri seisuga olemasolevatest andmetest.

  (6) Paragrahvi 4 lõike 2 punktis 2 ja lõikes 3 nimetatud näitajate arvestamisel võetakse arvesse kalendriaasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

§ 7.  Doktoriõppe tulemustasu

  Kaitstud doktorikraadi eest makstava doktoriõppe tulemustasu määr on 11 160 eurot.

§ 8.  Rakendussätted

  (1) 2017. ja 2018. kalendriaastal arvestatakse § 3 lõikes 2 nimetatud lepingu ja käskkirja täitmise hindamisel Haridus- ja Teadusministeeriumi ning õppeasutuse vahel aastateks 2013–2015 sõlmitud halduslepingut ja tegevustoetuse eraldamise käskkirja.

  (2) Kuni 2019. kalendriaasta 31. detsembrini arvestatakse tulemusrahastuse mahu määramisel § 4 lõike 1 punktis 3 nimetatud näitaja asemel õppeasutuses õppivate välisüliõpilaste osakaalu õppeasutuse kõigist üliõpilastest, osakaaluga 10%.

  (3) Kuni 2019. kalendriaasta 31. detsembrini arvestatakse välisriigis õppinud või praktika sooritanud üliõpilaseks üliõpilane, kelle § 5 lõike 2 punktis 3 nimetatud ajavahemiku jooksul sooritatud õpingute või praktika mahuna on Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud vähemalt 1 Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkt.

  (4) Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2012. a määrus nr 97 „Riigieelarvest kõrgharidustaseme õppe läbiviimise vahendite määramise tingimuste täpsustused ja doktoriõppe tulemustasu määr” tunnistatakse kehtetuks.

  (5) Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2017. a.