Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 03.01.2022 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 31.12.2021, 37 COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusprogrammide üldtingimused Vastu võetud 16.04.2021 nr 38 RT I, 17.04.2021, 11 jõustumine 20.04.2021 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 30.12.2021 - RT I, 31.12.2021, 35 - 03.01.2022 Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3 ja riigieelarve seaduse § 81^3 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Üldsätted (1) Määrusega sätestatakse üldtingimused kõikidele sellistele valdkonna eest vastutava ministri kehtestatavatele toetusprogrammidele nende õiguslikust vormist sõltumata (edaspidi meede), mis seonduvad COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamisega ja mida rakendatakse riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatavate vahendite arvel (edaspidi lisaeelarve vahendid). (2) Meetmele, mille kohta on seaduses või seaduse alusel kehtestatud eriregulatsioon, kohaldatakse määrust ulatuses, mis ei ole seadusega vastuolus. § 2. Ministri kehtestatava meetme eelnev heakskiitmine Vabariigi Valitsuses () Kui valdkonna eest vastutav minister kehtestab lisaeelarve vahendite arvel meetme seaduse alusel või lepitakse see kokku halduslepinguga, esitatakse vastav eelnõu või projekt enne selle kinnitamist või sõlmimist heakskiitmiseks Vabariigi Valitsusele. § 3. Riigiabi reeglite järgimine (1) Kui meetme raames antakse riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes, peab riigiabi andja enne abi andmist esitama Euroopa Komisjonile riigiabi teatise, lähtudes konkurentsiseaduse §-s 34^1 , maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-s 9 või kalandusturu korraldamise seaduse §-s 38 sätestatust. Riigiabi andmisel saab muu hulgas lähtuda komisjoni teatisest „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” (ELT C 91 I, 20.03.2020, lk 1–9, muudetud ELT C 112 I, 4.04.2020, lk 1–9; ELT C 164, 13.05.2020, lk 3–15; ELT C 218, 2.07.2020, lk 3–8; ELT C 340 I, 13.10.2020, lk 1–10; ELT C 34, 1.02.2021, lk 6–15; ELT C 473, 24.11.2021, lk 1–15). [RT I, 31.12.2021, 35 - jõust. 03.01.2022] (2) Kui meetme raames antav abi on vähese tähtsusega abi või grupierandiga hõlmatud riigiabi, lähtub abi andja vastavalt konkurentsiseaduse §-s 33 või 34^2 , maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses või kalandusturu korraldamise seaduses sätestatust. (3) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi andja esitab enda antud abi kohta andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile vastavalt konkurentsiseaduse § 49^2 lõikele 3. Põllumajandusliku vähese tähtsusega abi andmisel arvestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-s 20 sätestatut ning kalamajandusliku vähese tähtsusega abi puhul kalandusturu korraldamise seaduse §-s 46 sätestatut. § 4. Lisaeelarve vahendite kasutamise tähtaeg () Meetme rahastamiseks ette nähtud vahendite kasutamiseks võib võtta kohustusi, sealhulgas sõlmida lepinguid kuni 31. detsembrini 2021. a. Pärast nimetatud tähtpäeva võib eelarvevahendite olemasolul samas toetusprogrammis võtta lisakohustusi kuni 30. juunini 2022. a. [RT I, 31.12.2021, 35 - jõust. 03.01.2022] § 5. Üldnõuded meetme tingimustele ja meetme rakendamisele (1) Meetme tingimuste kehtestamisel lähtutakse alljärgnevast: 1) meetme alusel hüvitise või toetuse (edaspidi käesolevas peatükis toetus) eraldamine peab olema läbipaistev ja mittediskrimineeriv ning tagama sihtrühma kuuluvate isikute võrdse kohtlemise nii ühe meetme raames kui ka erinevate meetmete vahel; 2) lisaeelarve vahendeid võib toetuseks anda üksnes COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi mõju leevendamiseks; 3) meetmes sätestatakse toetuse saaja kohustus teavitada ministeeriumi või meetme rakendajat (edaspidi ka toetuse andja), kui ta on COVID-19 põhjustava viiruse levikust tuleneva kriisi tõttu saanud 2021. aastal lisaeelarve vahendite arvel toetust teisest meetmest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksuselt; 4) meetmes sätestatakse toetuse andja kohustus kontrollida toetuse saaja vastavust toetusmeetme tingimustele ning toetuse tagasinõudmine, kui ilmneb meetme tingimuste rikkumine. (2) Ministeeriumid ja meetme rakendajad kooskõlastavad meetmete kehtestamise kavatsuse teiste ministeeriumidega ja teevad omavahel koostööd. (3) Ministeeriumid sõlmivad meetme rakendajaga lepingu meetme lisaeelarve vahendite kasutamiseks. Lisaeelarve vahendite ülekandmise ja vahendite tagastamise tingimused ning nõuded aruandlusele kajastatakse üldjuhul lepingus meetmepõhiselt. Ministeerium eraldab lisaeelarve vahendeid meetme rakendajale osadena toetuse väljamaksmise tegeliku vajaduse järgi. § 6. Väljamaksed riigikassast () Meetme rakendajad, kelle meetmete kogusumma on 100 miljonit eurot või enam, esitavad Rahandusministeeriumile rahavoo prognoosid järgmiseks kaheks kalendrikuuks seoses toetuste rakendamise ja väljamaksetega lõplikele toetuse saajatele hiljemalt üks nädal enne iga kalendrikuu algust ning kooskõlastavad Rahandusministeeriumiga järgmises kalendrikuus väljamakstava summa. 2. peatükk Nõuded meetmetele § 7. Meetmete liigid () Meetmes võidakse lisaeelarve vahendite kasutamine ette näha: 1) hüvitise või toetusena füüsilisele isikule; 2) toetusena juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale või valitsusasutuse hallatavale riigiasutusele. § 8. Lisatingimused meetmetele, mille lõplik kasusaaja on füüsiline isik (1) Selliste meetmete kehtestamisel, mille lõplik kasusaaja on füüsiline isik ja millega hüvitatakse füüsilisele isikule ajutiselt vähenenud või kaotatud töö- või teenustasu, järgitakse järgmisi põhimõtteid: 1) hüvitist makstakse kuni 60 protsenti töötaja keskmisest töötasust või võlaõigusliku lepingu järgsest tasust ühe töötaja või võlaõigusliku lepingu kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 1000 eurot ühe kalendrikuu kohta; 2) füüsilisele isikule makstava hüvitise minimaalne suurus on töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär töölepingu alusel töötamise korral. (2) Selliste meetmete kehtestamisel, millega toetatakse füüsilisi isikuid muul eesmärgil kui lõikes 1 nimetatud, ei või ette näha ühe isiku toetamist iga üksiku juhu puhul rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära ulatuses ühe kalendrikuu kohta, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti. (3) Paragrahvis nimetatud meedet ei kohaldata füüsilistele isikutele, kes on töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas. § 9. Lisatingimused juriidilise isiku, füüsilisest isikust ettevõtja ja valitsusasutuse hallatava riigiasutuse toetustele (1) Juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ja valitsusasutuse hallatavale riigiasutusele võib maksta toetust tema COVID-19 põhjustava viiruse levikust tulenevate kriisikahjude leevendamiseks, tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks või teenuste, toodete, äriprotsesside või ärimudeli ümberkorraldamiseks. (2) Lõikes 1 nimetatud toetust võib maksta üksnes juhul, kui taotlejal puuduvad taotluse esitamise seisuga riiklike maksude maksuvõlad või on need ajatatud ning taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse. 3. peatükk Avalikustamine ja aruandlus § 10. Toetuse saajate avalikustamine (1) Toetuse andja avalikustab oma veebilehel juriidilistele isikutele, valitsusasutuse hallatavale riigiasutusele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele antud toetuse kohta vähemalt järgmised andmed: 1) toetuse saaja nimi; 2) toetuse saaja registrikood; 3) meetme nimetus; 4) summa; 5) toetuse maksmise kestus. (2) Andmed avalikustatakse masinloetaval kujul viivitamata pärast toetuse andmise otsuse tegemist ja hoitakse avalikuna vähemalt 31. detsembrini 2022. a. § 11. Aruandlus (1) Meetme eest vastutav ministeerium esitab iga kuu 20. kuupäevaks Rahandusministeeriumile eelmisel kalendrikuul saadud rahaliste vahendite ning meetmete alusel kasutatud vahendite kohta tegevusaruande ja ülevaate, mis sisaldab ülevaadet väljamaksetest, võetud kohustustest ning investeeringuteks antud toetuste puhul sõlmitud lepingutest. (2) Rahandusministeerium seirab lisaeelarve täitmist ja avaldab ministeeriumidest saadud informatsiooni põhjal regulaarsed ülevaated oma veebilehel ning esitab need Vabariigi Valitsusele, Riigikogu rahanduskomisjonile ja riigieelarve kontrolli erikomisjonile. Ülevaateid avaldatakse ja esitatakse 31. detsembrini 2022. a. [RT I, 31.12.2021, 35 - jõust. 03.01.2022] (3) Lisaeelarve vahendite kasutamise koondülevaate koostab ministeerium oma valitsemisala kohta riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise protsessis.