Välja kuulutanud
Vabariigi President
18.12.2024 otsus nr 502
Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seadus
Vastu võetud 11.12.2024
§ 1. Jäätmeseaduse muutmine
Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduses asendatakse sõna „finantstagatis” sõnadega „rahaline tagatis” vastavas käändes;
2) paragrahvi 1 lõikes 31 asendatakse tekstiosa „3., 4. ja 6.–9. peatükki” tekstiosaga „3., 4., 8. ja 9. peatükki”;
3) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 35 järgmises sõnastuses:
„(35) Kaevandamisjäätmete ladustamisel jäätmehoidlas ei kohaldata käesoleva seaduse § 28 lõiget 7.”;
4) paragrahvi 2 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „Jäätmete” sõnadega „proovivõtu ning”;
5) paragrahvi 21 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) vähendada toidujäätmete teket ning soodustada toidu annetamist ja muul viisil inimtarbimiseks ümberjaotamist, eelistades seda, et toit jääb inimeste toiduks, mitte ei saa söödaks, ning et seda ei töödelda ümber toiduks mittekasutatavaks tooteks;”;
6) paragrahvi 23 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(12) Mootorsõiduki tootja käesoleva seaduse tähenduses on:
1) Eestis tegevuskohta omav füüsiline või juriidiline isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse korras valmistab, müüb või impordib, olenemata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud sidevahendi abil sõlmitud lepinguga, Eesti turule M1-, N1- ja L2e-kategooria sõidukeid;
2) Euroopa Liidu liikmesriigis või väljaspool Euroopa Liitu asuv füüsiline või juriidiline isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse korras müüb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud sidevahendi abil sõlmitud lepinguga otse Eesti kodumajapidamistele või muudele kasutajatele M1-, N1- ja L2e-kategooria sõidukeid.”;
7) paragrahvi 23 lõige 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(15) Rehvi tootja käesoleva seaduse tähenduses on:
1) Eestis tegevuskohta omav füüsiline või juriidiline isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse korras valmistab, müüb või impordib, olenemata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud sidevahendi abil sõlmitud lepinguga, Eesti turule rehve, sealhulgas koos liiklusseaduse § 2 punktis 9 määratletud haagisega, punktis 36 määratletud maastikusõidukiga, punktis 40 määratletud mootorsõidukiga, punktis 58 määratletud pukseeritava seadmega ja punktis 91 määratletud vahetatava pukseeritava seadeldisega;
2) Euroopa Liidu liikmesriigis või väljaspool Euroopa Liitu asuv füüsiline või juriidiline isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse korras müüb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud sidevahendi abil sõlmitud lepinguga otse Eesti kodumajapidamistele või muudele kasutajatele rehve, sealhulgas koos liiklusseaduse § 2 punktis 9 määratletud haagisega, punktis 36 määratletud maastikusõidukiga, punktis 40 määratletud mootorsõidukiga, punktis 58 määratletud pukseeritava seadmega ja punktis 91 määratletud vahetatava pukseeritava seadeldisega.”;
8) paragrahvi 23 lõiked 16 ja 17 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(16) Põllumajandusplasti tootja käesoleva seaduse tähenduses on:
1) Eestis tegevuskohta omav füüsiline või juriidiline isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse korras valmistab, müüb või impordib, olenemata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud sidevahendi abil sõlmitud lepinguga, Eesti turule põllumajandusplasti;
2) Euroopa Liidu liikmesriigis või väljaspool Euroopa Liitu asuv füüsiline või juriidiline isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse korras müüb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud sidevahendi abil sõlmitud lepinguga otse Eesti kodumajapidamistele või muudele kasutajatele põllumajandusplasti.
(17) Mootorsõiduki osa tootja käesoleva seaduse tähenduses on:
1) Eestis tegevuskohta omav füüsiline või juriidiline isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse korras valmistab, müüb või impordib, olenemata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud sidevahendi abil sõlmitud lepinguga, Eesti turule M1-, N1- ja L2e-kategooria sõidukite osi;
2) Euroopa Liidu liikmesriigis või väljaspool Euroopa Liitu asuv füüsiline või juriidiline isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse korras müüb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud sidevahendi abil sõlmitud lepinguga otse Eesti kodumajapidamistele või muudele kasutajatele M1-, N1- ja L2e-kategooria sõidukite osi.”;
9) paragrahvi 23 lõige 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(19) Turul kättesaadavaks tegemine käesoleva seaduse tähenduses on majandus- või kutsetegevuse korras toote tasu eest või tasuta tarnimine Eesti turule toote turustamiseks, tarbimiseks või teistele isikutele kasutamiseks.”;
10) paragrahvi 23 lõike 5 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 25 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) rehv – liiklusseaduse § 2 punktis 9 määratletud haagise, punktis 36 määratletud maastikusõiduki, punktis 40 määratletud mootorsõiduki, punktis 58 määratletud pukseeritava seadme ja punktis 91 määratletud vahetatava pukseeritava seadeldise rehv;”;
12) paragrahvi 251 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Tootja või tootjate ühendus peab tagama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmiseks vajalikud rahalised või rahalised ja korralduslikud vahendid, mis vastavad järgmistele nõuetele:
1) need katavad kulud, mis tekivad tootja turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete liigiti kogumisel ja seejärel transportimisel ning töötlemisel, sealhulgas töötlemisel, mis on vajalik käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel kehtestatud sihtarvude saavutamiseks, võttes arvesse asjaomasest tootest saadud teisese tooraine korduskasutamisest, müügist või sissenõudmata tagatisraha tasudest saadavat tulu;
2) need katavad kulud, mis on seotud jäätmevaldajatele asjakohase teabe andmisega vastavalt käesoleva seaduse § 268 lõikele 1;
3) need katavad kulud, mis on seotud käesoleva seaduse § 261 lõike 11 alusel probleemtooteregistris registreerimise ja registrisse andmete esitamisega;
4) need ei ületa kulusid, mis on vajalikud kulutõhusate jäätmekäitlusteenuste osutamiseks.”;
13) paragrahvi 251 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Tootja või tootjate ühendus peab tagama turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete tagasivõtu- ja kogumisvõrgustiku, mis hõlmab kogu riigi territooriumi, on lõppkasutajale lähedal ja ei keskendu üksnes sellistele piirkondadele ja toodetele, mille jäätmete kogumine ja käitlemine on kasumlik.”;
14) paragrahvi 252 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
15) paragrahvi 252 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri tootja peab lisaks asjaomastesse avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud toodete kogumise kuludele kandma ka taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud. Nende kulude hulka võivad kuuluda kulud, mis kaasnevad taristu rajamisega spetsiaalselt nimetatud toodete tarbimisel tekkivate jäätmete kogumiseks, näiteks sobilikud jäätmemahutid kohtades, kus prügistamise tõenäosus on suurem.”;
16) paragrahvi 26 lõige 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(17) Elektri- ja elektroonikaseadme, mootorsõiduki, mootorsõiduki osa, rehvi, põllumajandusplasti, niisutatud pühkepaberi, õhupalli, filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri ning plasti sisaldava kalapüügivahendi tootja, kes laseb majandus- või kutsetegevuse korras oma tooteid teise Euroopa Liidu liikmesriigi turule, kus tal puudub asukoht, määrab kirjaliku volitusega selles liikmesriigis elu- või asukohta omava füüsilisest või juriidilisest isikust esindaja, kes täidab tema eest tootjale pandud kohustusi.”;
17) paragrahvi 26 lõige 43 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 264 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Probleemtoodetest tekkinud jäätmete puhul on igal probleemtoote tootjal ja probleemtoote tootjate ühendusel, kes on kogunud ja nõuetekohaselt taaskasutanud või kõrvaldanud probleemtoodetest tekkinud jäätmeid rohkem kogusest, mis on võrdeline tema turuosaga seda liiki probleemtoote turul, õigus nõuda teiselt probleemtoote tootjalt või tootjate ühenduselt, kes on probleemtoodetest tekkinud jäätmeid kogunud ja nõuetekohaselt taaskasutanud või kõrvaldanud vähem kogusest, mis on võrdeline tema turuosaga seda liiki probleemtoote turul, kogumise, transportimise, taaskasutamise või kõrvaldamise kulude hüvitamist ulatuses, mis tagab proportsionaalse vastutuse nende turuosade põhjal.
(2) Probleemtoodete kogumisel, transportimisel, taaskasutamisel ja kõrvaldamisel tekkinud kulude arvutamise ja jaotamise aluseks on probleemtooteregistris registreeritud andmed.
(3) Probleemtoote tootjal ja tootjate ühendusel on probleemtoodete kogumisel, transportimisel, taaskasutamisel või kõrvaldamisel tekkinud kulude hüvitamise nõude esitamise õigus vaid juhul, kui ta on pakkunud probleemtoodetest tekkinud jäätmete üleandmist, ent asjaomane probleemtoote tootja või tootjate ühendus on sellest keeldunud.
(4) Probleemtoote tootjale ja tootjate ühendusele esitatav probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumise, transportimise, taaskasutamise või kõrvaldamise kulude hüvitamise nõue ei tohi ületada kulusid, mis on vajalikud laiendatud tootjavastutusega seonduvate tootja kohustuste täitmiseks.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kulude hüvitamise kord määratakse asjaosaliste vahel kindlaks läbipaistval viisil ja tootja või tootjate ühenduse vahel sõlmitud lepingu alusel. Kulude hüvitamisel lähtutakse võlaõigusseaduses sätestatust. Hüvitise arvutamisel võetakse arvesse probleemtoodete korduskasutamisest, korduskasutamiseks ettevalmistamisest ja teiseste toorainete müügist saadavat tulu.”;
19) paragrahvi 268 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tootjal on kohustus anda probleemtoote kasutajale teavet probleemtootest tekkinud jäätmete tagastamiskohtade kohta ning korraldada teabekampaaniaid, et suurendada kasutajate keskkonnateadlikkust ja motiveerida kasutajat vastutustundlikult käituma.
(2) Tootja ja tootjate ühendus on kohustatud koostöös turustajaga tegema probleemtoote kasutajale kättesaadavaks teabe selle kohta, kuhu on võimalik probleemtootest tekkinud jäätmed tagastada, avaldades asukohad ja telefoninumbrid, kust on võimalik saada asjakohast infot.
(3) Tootja ja tootjate ühendus on kohustatud korraldama vähemalt kord aastas teabekampaaniaid, sealhulgas üleriigilisi teabekampaaniaid, et teavitada probleemtoote kasutajaid probleemtootest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise võimalustest.
(4) Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(5) Teavitamise kulud tasub tootja või tootjate ühendus. Tootjad ja tootjate ühendused võivad korraldada ühiseid teabekampaaniaid, sel juhul kantakse kulud proportsionaalselt oma turuosaga.
(6) Tootja, kes täidab kohustusi individuaalselt, ja tootjate ühendus on kohustatud säilitama dokumente eelmisel kalendriaastal korraldatud teabekampaaniate, sealhulgas üleriigilise teabekampaania, ja nende kulutuste kohta.
(7) Mootorsõiduki osa, patarei ja aku või kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadme tootja ning tootjate ühendus on kohustatud koostöös turustajaga lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabele tegema teatavaks ka teabe võimaluse kohta tagastada elektroonikaromu, patarei- ja akujäätmed või kasutatud mootorsõiduki osad müügikohta.
(8) Patarei ja aku tootja ning tootjate ühendus ei pea käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 7 nimetatud teavet müügikohas üles panema juhul, kui patarei- ja akujäätmete mahuti on kõigile müügikoha külastajatele nähtavas kohas ning kogumismahutil on asjakohane tähistus.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabekampaaniat ei ole kohustatud korraldama:
1) elektri- ja elektroonikaseadmete tootja, kes laseb turule üksnes muid seadmeid kui kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmed;
2) patarei ja aku tootja, kes laseb turule patareisid või akusid üksnes tööstuslikuks või professionaalseks kasutamiseks või akusid, mida kasutatakse mis tahes tüüpi elektrisõidukites;
3) patarei ja aku tootja, kes laseb turule patareisid ja akusid üksnes koos mootorsõidukite või maastikusõidukitega, millele ei kohaldata käesoleva seaduse § 251 lõikes 1 sätestatud kohustust;
4) rehvi tootja, kes laseb turule täisrehve või kaevanduskallurite rehve;
5) põllumajandusplasti tootja.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud üleriigilist teabekampaaniat ei ole kohustatud korraldama:
1) plasti sisaldava kalapüügivahendi tootja;
2) niisutatud pühkepaberi tootja;
3) õhupalli tootja;
4) filtriga tubakatoote ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatava filtri tootja.”;
20) paragrahv 269 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 269. Probleemtoodete vastuvõtmise ja kokkuostmise piirang
(1) Probleemtoodete või probleemtoodetest eraldatud osade vastuvõtmine ja kokkuostmine jäätmetena on lubatud üksnes probleemtooteregistris registreeritud tootjal või tootjate ühendusel või keskkonnakaitseluba omaval isikul, kes täidab laiendatud tootjavastutusega seonduvaid tootja kohustusi, sealhulgas käesoleva seaduse § 117 lõikes 21 sätestatud kohustust.
(2) Probleemtoodetest eraldatud osade kokkuostmine jäätmetena on lubatud probleemtooteregistris registreeritud tootjalt või tootjate ühenduselt või ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirang ei kehti järelevalveasutuse või kohaliku omavalitsuse poolt järelevalve käigus omandatud probleemtoodetest tekkinud jäätmete müügi kohta.”;
21) paragrahvi 341 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 91 punktis 5” tekstiosaga „§ 91 lõike 1 punktis 4”;
22) paragrahvi 39 lõiget 31 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) piisavat teavet asukoha kriteeriumide kohta tegevuskoha identifitseerimiseks ja vajaduse korral tulevaste kõrvaldamis- või peamiste taaskasutamisrajatiste võimsust;”;
23) paragrahvi 65 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 26” tekstiosaga „§ 251”;
24) paragrahvi 71 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) jäätmetest inimeste tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise, või kui see ei ole võimalik, siis vähendamise meetmed, sealhulgas olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul, kusjuures tiheasustusalalt, kus jäätmetekke kohas on tagatud biojäätmete kompostimine või regulaarne äravedu vähemalt üks kord nelja nädala jooksul, võib olmejäätmeid regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul;”;
25) paragrahvi 983 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „finantstagatist” tekstiosaga „deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma (edaspidi koos jäätmete ladustamise tagatis) olemasolu”;
26) paragrahvi 983 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses:
„(11) Jäätmete ladustamise tagatise suurus arvutatakse järgmise valemi järgi:
M = (T × K + T × L + V) × 1,15, kus
M – jäätmete ladustamise tagatise suurus eurodes;
T – keskkonnakaitseloa taotluses või keskkonnakaitseloas märgitud ühel ajal ladustatav jäätmekogus tonnides;
K – jäätmete käitlemise hind eurodes ühe tonni kohta;
L – jäätmete laadimise hind eurodes ühe tonni kohta;
V – jäätmeveo hind eurodes.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud garantiist tuleneva kohustuse võlausaldaja on Keskkonnaamet.
(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagatissumma makstakse deposiidina Rahandusministeeriumi kontole.
(14) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alus nõuda jäätmete ladustamise tagatist on ära langenud, korraldab Keskkonnaamet deposiidina makstud tagatissumma tagastamise või garantii väljastanud ettevõtja garantiist tulenevate kohustuste lõppemise.”;
27) paragrahvi 983 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmete ladustamise tagatis peab katma kõikide taotletud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud ning olemas olema ja kehtima kogu jäätmete ladustamise aja jooksul.”;
28) paragrahvi 983 lõigetes 3 ja 4 ning lõike 5 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud garantii või finantstagatise” tekstiosaga „Jäätmete ladustamise tagatise”;
29) paragrahvi 983 täiendatakse lõigetega 41–45 järgmises sõnastuses:
„(41) Keskkonnaametil on õigus nõuda tagatissumma kujunemise aluseks olevate tõendite ja andmete esitamist, et kontrollida, kas tagatissumma määramisel on arvesse võetud käesoleva paragrahvi lõigetes 11, 2, 4 ja 42 sätestatut.
(42) Jäätmete ladustamise tagatise suuruse määramisel lähtutakse ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kuludest, kusjuures jäätmete käitlemise korraldamise kuludena võetakse arvesse nii jäätmete laadimise kui ka nende veo kulu ning jäätmete käitlemise kuludena jäätmekäitluse kulu jäätmeliigi järgi.
(43) Keskkonnakaitseluba omav isik hindab kirjalikult taasesitatavas vormis jäätmete ladustamise tagatise piisavust vähemalt iga kolme aasta tagant ja muudab seda vajaduse korral.
(44) Kui Keskkonnaameti hinnangul ei kata jäätmete ladustamise tagatis ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulusid, on Keskkonnaametil õigus nõuda keskkonnakaitseluba omavalt isikult tagatise suurendamist.
(45) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma ei kuulu keskkonnakaitseluba omava isiku pankrotivara hulka.”;
30) paragrahvi 983 lõike 5 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „jäätmejaamal” tekstiosaga „või kogumispunktil”;
31) paragrahvi 983 lõike 5 punkti 4 täiendatakse pärast tekstiosa „nimel” tekstiosaga „kirjaliku lepingu alusel”;
32) paragrahvi 983 lõike 5 punkti 6 täiendatakse pärast tekstiosa „keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem” tekstiosaga „, nendes jäätmekäitluskohtades, mis on kantud keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi registreerimistunnistusele”;
33) paragrahvi 983 lõiget 5 täiendatakse punktidega 7–9 järgmises sõnastuses:
„7) käesoleva seaduse § 987 lõike 2 punktis 1 viidatud alusel Keskkonnaametis registreeritud isikul taaskasutamisele suunatavate jäätmete puhul, kui jäätmete ladustamise tagatise suurus ei ületa 500 eurot;
8) vee-ettevõtjal enda tegevuses tekkinud reoveesette käitlemise korral;
9) kaevandamisloa omajal enda tegevuses tekkinud kaevandamisjäätmete käitlemise korral.”;
34) paragrahvi 983 täiendatakse lõigetega 6–12 järgmises sõnastuses:
„(6) Kui keskkonnakaitseluba omav isik ei suuda täita ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kohustust, teavitab ta sellest viivitamata Keskkonnaametit.
(7) Jäätmete ladustamise tagatise kasutamise otsustab Keskkonnaamet. Keskkonnakaitseluba omava isiku suhtes algatatud pankrotimenetlus ei piira Keskkonnaameti õigusi tagatise kasutamisel.
(8) Kui keskkonnakaitseluba omav isik ei suuda täita ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kohustust, korraldab Keskkonnaamet nimetatud kohustuste täitmise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alustel ja korras.
(9) Kui keskkonnakaitseluba omav isik ei suuda täita ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kohustust ning Keskkonnaamet on teinud otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud asendustäitmise kohta, esitab Keskkonnaamet garantii väljastanud ettevõtjale garantii alusel väljamakse tegemiseks nõude või teeb deposiidina makstud tagatissumma kohta väljamakse otsuse.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud garantiis peab olema kokku lepitud Keskkonnaameti poolt garantii alusel esitatud nõude väljamakse tähtajaks kuni 20 tööpäeva alates garantii väljastanud ettevõtja poolt nõude kättesaamisest.
(11) Kui deposiidina selleks määratud kontolt Keskkonnaameti määratud kontole kantud tagatissumma on suurem kui ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja nende käitlemise tegelikud kulud, kantakse ülejäänud summa keskkonnakaitseluba omava isiku kontole tagasi, selle puudumise korral riigieelarvesse.
(12) Kui keskkonnakaitseluba omava isiku jäätmete ladustamise tagatisest ei piisa ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks, tagab puuduoleva osa keskkonnakaitseluba omav isik.”;
35) paragrahvi 984 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Lisaks käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatule keeldub loa andja jäätmete ladustamiseks keskkonnakaitseloa andmisest, kui taotlejal puudub § 983 lõikes 1 nimetatud jäätmete ladustamise tagatis või loa andja ei pea esitatud tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks.”;
36) paragrahvi 105 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „seadusjärgset turuluba omavalt võrguettevõtjalt, tegevusluba omavalt telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt” tekstiosaga „elektrituruseaduses nimetatud võrguettevõtjalt, kellel on elektrituruseaduse alusel antud tegevusluba, elektroonilise side seaduses nimetatud elektroonilise side ettevõtjalt, kes on esitanud elektroonilise side seaduses nõutud majandustegevusteate,”;
37) paragrahvi 105 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „teehoiutööde tegevusluba omavalt ettevõtjalt, raudteeinfrastruktuuri ettevõtjalt” tekstiosaga „avalike teede korrashoiu pädevusega isikult, kes on esitanud ehitusseadustikus nõutud majandustegevusteate, raudteeseaduses nimetatud raudteeinfrastruktuuriettevõtjalt, kellel on raudteeseaduse alusel antud tegevusluba,”;
38) paragrahvi 117 lõikes 21 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 261 lõike 2 alusel sätestatud nõuete kohaselt” tekstiosaga „käesoleva seaduse §-s 251 sätestatud kohustuste ja § 26 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete kohaselt”;
39) paragrahvi 1245 pealkirjas asendatakse tekstiosa „Ohtlikke aineid sisaldavate probleemtoodete ja nendest toodetest eraldatud osade kokkuostmise” tekstiosaga „Probleemtoodete ja probleemtoodetest eraldatud osade vastuvõtmise ja kokkuostmise”;
40) paragrahvi 1245 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Ohtlikke aineid sisaldavate probleemtoodete või nendest toodetest eraldatud osade kokkuostmise” tekstiosaga „Probleemtoodete või probleemtoodetest eraldatud osade vastuvõtmise ja kokkuostmise”;
41) paragrahvi 127 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva seaduse §-des 120–1202, 1204, 1205, 1207, 122, 124, 1245, 1246, 126, 1262, 1264, 1265, 1268 ja 12610 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Keskkonnaamet;
2) Politsei- ja Piirivalveamet;
3) valla- või linnavalitsus.
(2) Käesoleva seaduse §-des 1204, 1205 ja 122 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on ka Maksu- ja Tolliamet.
(3) Käesoleva seaduse §-des 122 ja 1246 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(4) Käesoleva seaduse §-s 12610 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on ka Päästeamet.
(5) Käesoleva seaduse §-s 124 nimetatud väärteo aegumise tähtaeg on neli aastat.”;
42) seadust täiendatakse §-dega 13618–13622 järgmises sõnastuses:
㤠13618. Rehvi tootjale laiendatud tootjavastutuse rakendamine
Käesoleva seaduse § 23 lõikes 15 nimetatud tootjatele rakendatakse §-s 231 ja § 251 lõigetes 1–4 sätestatud laiendatud tootjavastutuse kohustust alates 2025. aasta 1. juulist.
§ 13619. Volitatud esindaja määramise kohustuse rakendamine
Käesoleva seaduse § 23 lõikes 12 ja lõigetes 15–17 nimetatud tootjatele rakendatakse § 26 lõikes 17 sätestatud kohustust alates 2025. aasta 1. juulist.
§ 13620. Jäätmete ladustamise tagatise omamise kohustusest vabastamise rakendamine
Käesoleva seaduse § 983 lõike 5 punktis 4 nimetatud jäätmete ladustamise tagatise omamise kohustusest vabastust kirjaliku lepingu alusel rakendatakse alates 2025. aasta 1. juulist.
§ 13621. Aegumise rakendamine
Käesoleva seaduse § 127 lõikes 5 sätestatud aegumistähtaega rakendatakse menetlustele, mida alustatakse 2025. aasta 1. juulist.
§ 13622. Probleemtootest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise kohustuse väärteo aegumise tähtaja järelhindamine
Kliimaministeerium analüüsib 2029. aasta 31. detsembriks käesoleva seaduse § 127 lõikes 5 nimetatud väärteo aegumise tähtaja eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõju.”;
43) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34–43);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.09.2015, lk 1–15);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64–88).”.
§ 2. Pakendiseaduse muutmine
Pakendiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 21 lõige 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(32) Tagatisraha võib rakendada lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2–31 sätestatule ka teistele pakenditele.”;
2) paragrahvi 21 lõike 41 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) käesoleva paragrahvi lõigetes 2–31 nimetatud pakendile, mille maht on suurem kui 3,0 liitrit, ja pakendile, mille maht on väiksem kui 0,1 liitrit;”;
3) paragrahvi 21 lõike 41 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) käesoleva paragrahvi lõigetes 2–31 nimetatud pakendile, kui selle tagasivõtmine ei ole tehniliselt võimalik.”;
4) paragrahvi 23 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa, kannab pakendile, millele on käesoleva seaduse § 21 lõigete 2–31 alusel kehtestatud tagatisraha, või sellise pakendi etiketile tagatisraha märgi.”;
5) paragrahvi 23 lõikeid 2, 21 ja 8 täiendatakse pärast tekstiosa „, millele on” tekstiosaga „käesoleva seaduse § 21 lõigete 2–31 alusel”;
6) paragrahvi 23 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Facebook
X.com