Vabakaubandust ja kaubandust puudutavaid küsimusi käsitlev leping ühelt poolt Eesti Vabariigi ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse, Euroopa Aatomienergiaühenduse (EAEC) ning Euroopa Söe- ja Terasekoondise vahel
Vastu võetud 18.07.1994
Lepingu ratifitseerimise seadus
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta
Eesti Vabariik (edaspidi Eesti), ühelt poolt, ja Euroopa Ühendus, Euroopa Aatomienergiaühendus (EAEC) ning Euroopa Söe- ja Terasekoondis (edaspidi Ühendus), teiselt poolt,
kusjuures pooled peavad meeles nendevahelisi ajaloolisi sidemeid ja ühiseid väärtushinnanguid; kusjuures nad soovivad neid sidemeid tugevdada, et luua tihedaid ja kestvaid vastastikkusel põhinevaid suhteid, võimaldamaks Eestil osaleda Euroopa integreerumise protsessis, tugevdades ja edasiarendades eelnevalt, eelkõige kaubavahetuse ja äri- ning majanduskoostöö lepingu raames, loodud suhteid;
kusjuures käesolev leping aitab kaasa assotsieerunud liikme staatuse saavutamisele;
kusjuures pooled kohustuvad intensiivistama poliitilisi ja majanduslikke vabadusi, mis moodustavad käesoleva lepingu aluse, ning arendama edasi Eesti uut majanduslikku ja poliitilist süsteemi, mis respekteerib – vastavalt inter alia CSCE raames võetud kohustustele – seadusi ja inimõigusi, kaasaarvatud vähemuste hulka kuuluvate inimeste õigused, mitmepartei süsteemi vabade ja demokraatlike valimistega ning vabaduste suurendamist, mis on suunatud turumajanduse ülesehitamisele;
kusjuures pooled on ühisel seisukohal, et Eesti on teinud märkimisväärseid ja edukaid jõupingutusi poliitika ning majanduse reformimise vallas, ning et neid jõupingutusi jätkatakse;
kusjuures pooled kohustuvad ellu viima CSCE raames võetud kohustusi, eelkõige neid, mis tulenevad Helsinki lõppaktist, Madriidi, Viini ja Kopenhaageni kohtumiste lõppdokumentidest, Pariisi Uue Euroopa Hartast, CSCE Bonni konverentsi tulemustest, CSCE 1992. aasta Helsinki dokumendist, Euroopa inimõiguste konventsioonist ja Euroopa Energiahartast pärast selle ratifitseerimist;
kusjuures kaubandus ja kaubanduse liberaliseerimine on olulised Euroopa stabiilsusele, mis põhineb koostööl, mille üheks tugisambaks on Euroopa Ühendus;
kusjuures on olemas vajadus jätkata Ühenduse kaasabil Eesti poliitilist ja majanduslikku reformi;
kusjuures Ühendus soovib kaasa aidata reformide ellurakendamisele ning abistada Eestit struktuuriliste ümberkorralduste majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega kohanemisel;
kusjuures käesoleva lepingu täielik ellurakendamine on seotud Eesti poolt järjekindla majandusliku ja poliitilise reformiprogrammi elluviimisega;
kusjuures pooled tunnistavad Balti riikide vahelise jätkuva koostöö vajadust, arvestades, et tihedam integratsioon Balti riikide ja Euroopa Liidu (EL) vahel ning Balti riikide endi vahel peaks toimuma paralleelselt;
kusjuures pooled on kohustunud liberaliseerima kaubavahetust GATT’i põhimõtete alusel;
kusjuures pooled ootavad, et käesolev leping loob uue õhkkonna nendevahelistes suhetes ning eelkõige kaubavahetuse ja investeeringute arendamisel, mis on eluliselt tähtsad majanduse ümberstruktureerimiseks ning tehnoloogia uuenemiseks;
kusjuures peetakse oluliseks pooltevahelise poliitilise dialoogi edendamist;
kusjuures pooled tunnistavad asjaolu, et Eesti põhiliseks eesmärgiks on saada EL-i liikmeks ning et käesoleva lepingu kaudu tehtud samm assotsieerumise suunas aitab poolte arvates Eestil seda eesmärki saavutada.
on otsustanud sõlmida käesoleva lepingu ning on selleks määranud oma täievolilised esindajad,
| Eesti Vabariik: | Jüri Luik |
| Euroopa Ühendus ja Euroopa Aatomienergiaühendus (EAEC): | |
| Klaus Kinkel, Sir Leon Brittan | |
| Euroopa Söe- ja Terasekoondis: | Sir Leon Brittan |
kes, olles vahetanud oma volikirjad ja leidnud need korrektses ja nõutud vormis olevat, on kokku leppinud alljärgnevas:
I osa
ÜLDISED PÕHIMÕTTED
Artikkel 1
1. Poolte sise- ja välispoliitika ning käesoleva lepingu peamised elemendid põhinevad Helsinki lõppakti ja Pariisi Uue Euroopa Hartaga sätestatud demokraatlike põhimõtete ning inimõiguste austamisel, samuti turumajanduse põhimõtetel.
2. Pooled peavad regiooni tulevast õitsengut ning stabiilsust silmas pidades oluliseks Balti riikide omavahelise koostöö toetamist ja arendamist ning teevad omalt poolt kõik võimaliku selle protsessi edendamiseks.
3. Pooled peavad käesoleva lepingu rakendamist otsustavaks sammuks Eesti ja Ühenduse vahel Euroopa lepingu peatse sõlmimise suunas.
II osa
KAUPADE VABA LIIKUMINE
Artikkel 2
1. Käesoleva lepingu jõustumisel kehtestavad Eesti ja Ühendus vabakaubanduspiirkonna vastavuses käesoleva lepingu ja kooskõlas Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe (GATT) sätetega.
2. Pooltevahelises kaubavahetuses toimub kaupade klassifitseerimine Kaupade Kombineeritud Nomenklatuuri alusel.
3. Iga käesoleva lepingu alla kuuluva toote tollimaksu baasmääraks loetakse 1. jaanuaril 1994. a. tegelikult erga omnes rakendatavat tollimaksumäära.
Käesolevas lepingus ettenähtud edaspidistel tollimaksude vähendamisel tuleb lähtuda nendest baasmääradest.
4. Kui pärast käesoleva lepingu jõustumist toimub erga omnes põhimõttel mis tahes tollimaksu alandamine, eelkõige GATT-i Uruguay vooru tulemusena sõlmitavast tariifikokkuleppest tulenevalt, tuleb paragrahvis 3 märgitud baasmäärad asendada nende alandatud määradega alates uute maksude rakendamise kuupäevast.
5. Eesti ja Ühendus teatavad üksteisele oma vastavad tollimaksu baasmäärad.
I peatükk
TÖÖSTUSTOOTED
Artikkel 3
1. Käesoleva peatüki sätted kehtivad Eesti ja Ühenduse päritoluga toodete kohta, mis on ära toodud Kombineeritud Nomenklatuuri peatükkides 25 kuni 97, välja arvatud lisas I loetletud tooted.
2. Pooltevaheline kaubavahetus artiklite osas, mida käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping, toimub vastavalt viimase sätetele.
Artikkel 4
Käesoleva lepingu jõustumisel tühistatakse Eesti päritoluga kaupade impordil Ühendusse tollimaksud, koguselised piirangud ja teised nendega võrdväärset mõju omavad meetmed.
Artikkel 5
Käesoleva lepingu jõustumisel tühistatakse Ühenduse päritoluga kaupade impordil Eestisse tollimaksud, koguselised piirangud ning teised nendega võrdväärset mõju omavad meetmed.
Artikkel 6
Impordile kehtestatud tollimaksude tühistamist käsitlevad sätted laienevad ka fiskaalse iseloomuga tollimaksudele.
Artikkel 7
Käesoleva lepingu jõustumisel tühistavad Eesti ja Ühendus omavahelises kaubavahetuses igasugused impordile kehtestatud tollimaksudega võrdväärset mõju omavad maksud.
Artikkel 8
1. Käesoleva lepingu jõustumisel tühistavad Eesti ja Ühendus omavahelises kaubavahetuses igasugused ekspordile kehtestatud tollimaksud ning muud nendega võrdväärset mõju omavad maksud.
2. Käesoleva lepingu jõustumisel tühistavad Eesti ja Ühendus omavahelises kaubavahetuses ekspordile kehtestatud koguselised piirangud ning muud nendega võrdväärset mõju omavad meetmed.
Artikkel 9
Eestist pärinevate tekstiili- ja rõivatoodete kaubandusele rakendatavad erimeetmed on ära toodud protokollis nr. 1.
Artikkel 10
Käesoleva peatüki sätted ei välista lisas II nimetatud toodete tollimaksude põllumajanduskomponenti.
II peatükk
PÕLLUMAJANDUS
Artikkel 11
1. Käesoleva peatüki sätted kehtivad Eesti ja Ühenduse päritoluga põllumajandustoodete kohta.
2. Mõiste «põllumajandustooted» hõlmab Kombineeritud Nomenklatuuri peatükkides 1–24 ning lisas I loetletud tooteid, välja arvatud EMÜ regulatsiooniga nr. 3759/92 määratletud kalandustooted.
Artikkel 12
Protokoll nr. 2 määratleb kaubavahetuse korra töödeldud põllumajandustoodetele, mis on loetletud sealsamas.
Artikkel 13
1. Alates käesoleva lepingu jõustumisest kaotavad kehtivuse koguselised piirangud Eesti päritoluga põllumajandustoodete impordile Ühendusse, kui ka Ühenduse päritoluga põllumajandustoodete impordile Eestisse.
2. Käesoleva lepinguga antud soodustused on ära toodud lisades III, IV ja V.
3. Paragrahvis 2 viidatud soodustused võib pooltevahelisel kokkuleppel uuesti läbi vaadata kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, võttes aluseks paragrahvis 4 toodud põhimõtted ja protseduurid.
4. Arvestades pooltevahelise põllumajandustoodete kaubavahetuse mahtu, nende toodete erilist tundlikkust, Ühenduse ühise põllumajanduspoliitika reegleid, Eesti põllumajanduspoliitika põhimõtteid, põllumajanduse tähtsust Eesti majanduses, kohustuvad Eesti ja Ühendus korrapäraselt ja vastastikkuse põhimõttel läbi vaatama võimalused pakkuda üksteisele edasisi soodustusi toodete kaupa.
Artikkel 14
Kui, võttes arvesse põllumajandustoodete turu erilist tundlikkust, ühe poole päritoluga import, millele laienevad artiklis 13 antud soodustused, tekitab teise poole turgudel olulisi häireid, asuvad pooled otsekohe üksteisega läbirääkimistesse sobiva lahenduse leidmiseks, hoolimata käesoleva kokkuleppe teistest sätetest, eriti aga artiklist 23. Kuni lahenduse leidmiseni võib häiritud pool rakendada selliseid meetmeid, nagu ta vajalikuks peab.
III peatükk
KALANDUS
Artikkel 15
Käesoleva peatüki sätted kehtivad Eesti ja Ühenduse päritoluga kalandustoodete kohta, mida hõlmab EMÜ regulatsioon nr. 3759/92.
Artikkel 16
1. Käesoleva lepinguga antud soodustused on toodud lisas VI.
2. Artiklite 13(4), 14 ja 18(2) ning (3) sätted kehtivad mutatis mutandis kalandustoodete kohta.
IV peatükk
ÜLDSÄTTED
Artikkel 17
Käesoleva osa sätted kehtivad kõikide kaupade vahetuse puhul, välja arvatud juhud, mis on allpool või protokollides nr. 1 ja nr. 2 märgitud teisiti.
Artikkel 18
1. Alates käesoleva lepingu jõustumisest ei kehtestata Eesti ja Ühenduse
vahelises kaubavahetuses:
– uusi tollimakse ega teisi nendega
võrdväärset mõju omavaid makse impordile ega ekspordile, samuti ei
suurendata senikehtivaid;
– uusi koguselisi piiranguid ega
võrdväärset mõju omavaid meetmeid impordile ega ekspordile, samuti ei
karmistata senikehtivaid.
2. Kahjustamata artiklis 13 antud soodustusi, ei piira käesoleva artikli paragrahv 1 mingil viisil Eesti ja Ühenduse poolt elluviidavaid põllumajanduspoliitikaid või nende raames mis tahes meetmete rakendamist.
3. Võttes arvesse käesoleva kokkuleppe jõustumisel Eestis kehtivat tollitariifide struktuuri, kus põllumajandustoodetele pole kehtestatud tollimakse, on Eestil õigus uue tollitariifide režiimi kehtestamise korral põllumajandustoodete impordile, kaldudes kõrvale paragrahvist 1 ning seoses oma põllumajanduspoliitika elluviimisega kodumaise toodangu osas, kehtestada tollimakse piiratud arvule Ühendusest pärinevatele põllumajandustoodetele. Selliseid tollimakse võib kehtestada ainult lepingu jõustumisele järgneva esimese kahe aasta jooksul ning pärast konsultatsioone ühiskomitees. Kõikidel nendel juhtudel kindlustab Eesti tunduva suurusega eelise Ühendusest pärinevatele toodetele. Vajaduse korral võib kaheaastast perioodi pikendada ühiskomitee otsusega ühe aasta võrra.
Artikkel 19
1. Pooled hoiduvad igasugustest sisemise fiskaalse loomuga meetmetest ja tegevusest, mis diskrimineerib otseselt või kaudselt ühe poole tooteid teise poole territooriumilt pärinevate sarnaste toodete suhtes.
2. Ükskõik kumma poole territooriumile eksporditud tooted ei tohi võita siseriiklike maksude tagasisaamisest rohkem, kui neile otsese või kaudse maksustamise teel pealepandud maksekohustused.
Artikkel 20
1. Käesolev leping ei välista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade või piirikaubanduslike meetmete säilitamist või kehtestamist seni, kuni see ei lähe vastuollu käesoleva lepinguga sätestatud kaubanduskorraldusega.
2. Pooltevahelised konsultatsioonid, mis puudutavad selliste tolliliitude või vabakaubanduspiirkondade loomist või taotluse esitamisel ka teisi olulisemaid küsimusi, mis puudutavad nende kaubanduspoliitikaid kolmandate riikide suhtes, toimuvad ühiskomitee raames. Konsultatsioonid toimuvad eelkõige kolmanda maa liitumise korral Ühendusega tagamaks Eesti ja Ühenduse käesoleva lepinguga määratletud mõlemapoolsete huvide arvestamist.
Artikkel 21
Vastupidiselt artiklis 5 ja 18(1) esimeses alalõigus sätestatule on Eestil õigus rakendada piiratud tähtajaks erakorralisi meetmeid tollimaksude suurendamise näol.
Need meetmeid võivad puudutada ainult uusi tööstusharusid või teatud ümberstruktureerimise protsessis olevaid või tõsistes raskustes olevaid tööstusharusid, eriti kui need raskused põhjustavad tõsiseid sotsiaalseid probleeme.
Selliste meetmete tulemusena Ühenduse päritoluga kaupadele Eestisse importimisel kehtestatavad tollimaksud ei tohi ületada 25% ad valorem ning peavad säilitama Ühendusest pärinevatele kaupadele kehtestatud eelisseisundi.
Sellistele abinõudele allutatud imporditavate kaupade üldväärtus ei tohi ületada 15% kogu Ühenduse tööstustoodangu impordist, nagu määratletud peatükis I, viimase aasta jooksul, mille kohta käiv statistika on kättesaadav.
Neid meetmeid ei tohi rakendada kauem, kui kaheaastase perioodi jooksul, välja arvatud juhul, kui pikem kestus on ühiskomitee poolt lubatud. Abinõude kasutamise õigus lõpeb hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva kokkuleppe jõustumist.
Taolisi meetmeid ei saa tootele rakendada, kui kõikide tollimaksude, koguseliste piirangute ja muude nendega võrdväärset mõju avaldavate meetmete tühistamisest antud tootele on möödunud rohkem kui kolm aastat.
Eesti informeerib ühiskomiteed ükskõik millistest erakorralistest meetmetest, mida ta kavatseb rakendada ning Ühenduse taotlusel korraldatakse ühiskomitees enne nende rakendamist konsultatsioonid selliste meetmete ning viimastega seotud sektorite küsimuses. Selliste meetmete rakendamisel annab Eesti ühiskomiteele üle käesoleva artikli alusel rakendatud tollimaksude kaotamise graafiku. Ühiskomiteel on õigus otsustada teistsuguse graafiku kasuks.
Artikkel 22
Kui üks pooltest leiab, et teise poolega kauplemisel esineb dumpingut Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe artikli VI tähenduses, võib ta tarvitusele võtta vajalikud abinõud sellise tegevuse vastu kooskõlas käesoleva lepinguga, mis viitab Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe artikli VI rakendamisele, vastavasisulise siseriikliku seadusandluse alusel ning artiklis 26 toodud tingimusi ja protseduure järgides.
Artikkel 23
Kui ükskõik millist toodet imporditakse sellistes suurendatud kogustes
või niisugustel tingimustel, et see põhjustab või ähvardab põhjustada:
–
tõsist kahju samalaadse või otseselt konkureeriva toote kodumaisele
tootjale, ükskõik kumma poole territooriumil, või
–
tõsiseid häireid ükskõik millises majandussektoris või raskusi, mis
võivad kaasa tuua piirkonna majandusolukorra tõsist halvenemist,
siis
on Eestil või Ühendusel, ükskõik kumba neist see ka ei puudutaks, õigus
rakendada vajalikke meetmeid artiklis 26 toodud tingimustel ja
protseduure järgides.
Artikkel 24
Kui artiklite 8 ja 18 sätete järgimine viib:
(i)
reekspordini kolmandasse riiki, mille suhtes on eksportiv pool
säilitanud kõnealuse toote osas koguselised ekspordipiirangud,
ekspordimaksud või muud nendega samaväärset mõju omavad meetmed; või
(ii)
eksportiva poole jaoks olulise toote tõsise nappuseni või selle
tekkimise ohule,
ning kus ülaltoodud olukorrad toovad või võivad
tõenäoliselt endaga kaasa tuua tõsiseid raskusi eksportivale poolele,
võib see pool tarvitusele võtta antud tingimustes vajalikud abinõud
kooskõlas artikli 26 protseduuridega. Need abinõud ei tohi olla
diskrimineeriva iseloomuga ning nende rakendamine tuleb lõpetada, kui
tingimused nende säilitamist enam ei õigusta.
Artikkel 25
Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriigid (edaspidi liikmesriigid) kohustuvad jätkuvalt reguleerima ükskõik milliseid kommertsiseloomuga riiklikke monopole tagamaks, et mingit diskrimineerimist kaupade hankimise ja turustamise tingimuste osas ei toimuks Eesti ja liikmesriikide kodanike vahel käesoleva lepingu kehtivuse viienda aasta lõpuks. Ühiskomiteed informeeritakse selle eesmärgi saavutamiseks vastuvõetud abinõudest.
Artikkel 26
1. Juhul kui Eestile või Ühendusele peaks saama osaks selliste toodete import, mis võivad tõenäoliselt tekitada artiklis 23 märgitud raskusi administratiivsele protseduurile, mille eesmärgiks on kaubavoogude trendide kohta kiire informatsiooni andmine, kohustub ta teist poolt sellest informeerima.
2. Artiklites 22, 23 ja 24 mainitud juhtudel ja enne sealtoodud meetmete rakendamist ning paragrahv 3 alalõigu d rakendamise juhtudel kohustuvad Eesti ja Ühendus vastavalt olukorrale varustama ühiskomiteed niipea kui võimalik kogu vajaliku informatsiooniga eesmärgiga leida mõlemale poolele sobiv lahendus.
Abinõude valikul tuleb eelistada selliseid, mis kõige vähem häirivad käesoleva lepingu toimimist.
Kaitsemeetmetest tuleb koheselt teavitada ühiskomiteed ja need on seal perioodiliste konsultatsioonide objektiks, eelkõige eesmärgiga kinnitada ajagraafik kaitsemeetmete mahavõtmiseks niipea, kui asjaolud seda võimaldavad.
3. Paragrahv 2 rakendamiseks kehtivad järgnevad sätted:
(a)
Vastavalt artiklile 23 tuleb selles artiklis viidatud olukorra tõttu
tekkinud raskused edastada uurimiseks ühiskomiteele, kes võib vastu
võtta ükskõik millise otsuse, mis on vajalik selliste raskuste
lõpetamiseks.
Kui ühiskomitee või eksportiv pool pole vastu
võtnud otsust raskuste lõpetamise kohta või pole 30 päeva jooksul alates
probleemist teatamisest saavutatud muud rahuldavat tulemust, on
importival poolel õigus rakendada vajalikke meetmeid probleemi
lahendamiseks. Need meetmed ei tohi ületada üleskerkinud raskuste
lahendamiseks vajaliku ulatuse piire.
(b) Vastavalt artiklile 22
tuleb ühiskomiteed informeerida dumpingu juhtumist niipea, kui importiva
poole võimud on alustanud uurimist. Kui dumpingut ei lõpetata või kui
30 päeva jooksul alates probleemist ühiskomiteele teatamisest pole muu
rahuldava lahenduseni jõutud, on importival poolel õigus võtta
tarvitusele vajalikud abinõud.
(c) Vastavalt artiklile 24 tuleb
tolles artiklis nimetatud olukordade tõttu tekkinud probleemid edastada
uurimiseks ühiskomiteele.
Ühiskomitee võib vastu võtta mis tahes
otsuse, mis on vajalik üleskerkinud raskuste kõrvaldamiseks. Kui ta pole
sellist otsust langetanud 30 päeva jooksul alates talle probleemist
teatamisest, on eksportival poolel õigus rakendada kõnealuse toote
ekspordi suhtes vajalikke meetmeid.
(d) Kui erandlik olukord, mis
nõuab kohest tegutsemist, muudab vastavalt olukorrale kas eelneva
informeerimise või uurimise võimatuks, siis on Eestil või Ühendusel,
ükskõik kumba neist see siis puudutab, õigus rakendada artiklites 22, 23
ja 24 toodud juhtumite korral otsekohe ettevaatusabinõusid, mis on
olukorra ohjeldamiseks rangelt vajalikud.
Artikkel 27
Protokollis nr. 3 sätestatakse käesoleva lepinguga ettenähtud tollisoodustuste rakendamise aluseks olevad päritolureeglid ning sellealase koostöö administratiivsed meetodid.
Artikkel 28
Käesolev leping ei välista impordi-, ekspordi- või transiitkaubakeelde või -piiranguid, kui see on õigustatud ühiskondliku moraali, riikliku poliitika või riikliku julgeoleku; inimeste, loomade või taimede tervise ning elu kaitse; kunsti-, ajaloolise- või arheoloogilise väärtusega riiklike aarete kaitse või intellektuaalse, tööstus- ja kaubandusomandi kaitse või kulla ja hõbedaga seotud reeglite tõttu. Sellised keelud või piirangud ei tohi siiski olla omavolilise diskrimineerimise või pooltevahelise kaubanduse varjatud piiramise vahendiks.
Artikkel 29
Protokollis nr. 4 on toodud ühelt poolt Eesti ja teiselt poolt Hispaania ja Portugali vahel toimuvat kaubavahetust puudutavad erisätted, mis kehtivad kuni 31. detsembrini 1995. a.
III osa
MAKSED, KONKURENTS NING TEISED MAJANDUST PUUDUTAVAD
SÄTTED
Artikkel 30
Pooled kohustuvad aktsepteerima kõiki makseid vabalt konverteeritavas valuutas, mida tehakse maksebilansi jooksvale kontole ulatuses, mis vastab poolte vahel toimuva kaubandustehingu maksumusele ning mis on liberaliseeritud vastavalt käesolevale lepingule.
Artikkel 31
Vastavuses käesoleva peatüki sätetega ja vaatamata artikli 32 sätetele kuni Eesti valuuta täielikult konverteeritavaks muutumiseni Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja artikli 8 tähenduses, on Eestil õigus erandjuhtudel rakendada vahetuspiiranguid, mis on seotud lühikese ja keskmise kestvusega laenude andmise või võtmisega juhul, kui taolised piirangud on Eestile seatud selliste laenude andmisel ning lubatud vastavalt Eesti staatusele IMF-is.
Eesti kohustub rakendama selliseid piiranguid mittediskrimineerivalt. Neid tuleb rakendada sellisel viisil, mis läheks võimalikult vähe vastuollu käesoleva lepinguga. Eesti kohustub viivitamatult informeerima ühiskomiteed selliste abinõude sisseviimisest ning kõigist nendega seotud muudatustest.
Artikkel 32
1. Alljärgnev on ühitamatu käesoleva lepingu korrektse toimimisega
niivõrd, kui see võib mõjutada kaubavahetust Eesti ja Ühenduse vahel:
(i)
kõik kokkulepped ettevõtete vahel, ettevõtete ühenduste otsused ning
kooskõlastatud tegevused ettevõtete vahel, mille eesmärgiks või
tagajärjeks on konkurentsi takistamine, piiramine või moonutamine;
(ii)
ühe või mitme ettevõtte poolt oma juhtpositsiooni kuritarvitamine Eesti
ja Ühenduse või Eesti territooriumil tervikuna või olulisel osal sellest;
(iii)
iga riiklik abi, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi,
eelistades mingit kindlat ettevõtet või kindla kauba tootmist.
2. Kõiki käesoleva artikliga vastuolus olevaid tegevusi tuleb hinnata Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artiklites 85, 86 ja 92 toodud reeglite rakendamisest tulenevate kriteeriumide alusel või toodete osas, mida katab Euroopa Söe- ja Terasekoondise (ECSC) leping, ECSC lepingu vastavate reeglite, sealhulgas ka madalama taseme aktide alusel.
3. Ühiskomitee võtab kolme aasta jooksul alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest vastu vajalikud eeskirjad paragrahvide 1 ja 2 ellurakendamiseks.
Kuni nende reeglite vastuvõtmiseni tuleb käesoleva lepingu paragrahvi 1 alalõik iii ja paragrahvi 2 vastavate osade rakendusreeglitena kasutada selle lepingu sätteid, mis tõlgendavad ja rakendavad Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe artikleid VI, XVI ja XXIII.
4. a) Paragrahvi 1 alalõigus iii toodud sätete
rakendamiseks tunnistavad pooled, et käesoleva lepingu kehtivuse esimese
viie aasta jooksul tuleb hinnata Eesti poolt mis tahes riiklikku abi
arvestades asjaolu, et Eestit käsitletakse samaväärselt Euroopa
Majandusühenduse asutamislepingu artiklis 92.3a
kirjeldatud Ühenduse piirkondadega. Arvestades Eesti majandusolukorda,
otsustab ühiskomitee, kas seda perioodi tuleb pikendada järgneva
kolmeaastase perioodi võrra.
b) Mõlemad pooled tagavad ligipääsu
riiklikku abi puudutava informatsiooni juurde, inter alia
teatades iga-aastaselt teisele poolele antud abi kogusuuruse ja -jaotuse
ning esitades taotluse olemasolul teavet abikavade kohta. Ühe poole
taotluse olemasolul esitab teine pool informatsiooni riikliku abi
konkreetsete üksikjuhtude kohta.
5. Toodete suhtes, millele viidatakse II osa peatükkides I ja II:
–
ei kehti paragrahvi 1 alalõigu iii sätted,
– mis
tahes tegevusi, mis on vastuolus paragrahvi 1 alalõiguga i
tuleb hinnata vastavalt Ühenduse poolt kehtestatud kriteeriumidele
Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artiklite 42 ja 43 alusel ning
eelkõige Nõukogu eeskirjas nr. 26/1962 toodud kriteeriumide alusel.
6. Kui Eesti või Ühendus leiab, et konkreetne tegevus ei sobi kokku
käesoleva artikli esimese paragrahvi tingimustega ja
– pole
piisavalt käsitletud paragrahvis 3 viidatud rakendusreeglite järgi või
–
selliste reeglite puudumisel ja kui selline tegevus põhjustab või
ähvardab põhjustada tõsist kahju teise poole huvidele või materiaalset
kahju kohalikule tööstusele, sealhulgas tema teenindussektorile,
on
tal õigus rakendada sobivaid meetmeid pärast ühiskomitees
konsulteerimist või 30 tööpäeva pärast sellise konsultatsiooni
taotlemist.
Käesoleva artikli paragrahvi 1 alalõiguga iii vastuolus olevate tegevuste korral võib rakendada selliseid sobivaid meetmeid juhul, kui neid võimaldab Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe, ainult kooskõlas nende protseduuride ja tingimustega, mis on sätestatud Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega ning mis tahes muu vastava kokkuleppega, mis on sõlmitud selle heakskiidul ja mis kehtib poolte vahel.
7. Hoolimata mis tahes vastuolus olevatest sätetest kooskõlas paragrahviga 3, kohustuvad pooled vahetama informatsiooni, arvestades seejuures piiranguid, mis on seatud ameti- ja ärisaladustele esitatavate nõuetega.
Artikkel 33
1. Pooled püüavad hoiduda piiravate meetmete sisseviimisest, sealhulgas meetmetest, mis on seotud maksebilansi tasakaalustamise eesmärgil toimuva impordiga. Nende sisseviimise korral kohustub neid rakendanud pool esitama teisele poolele nii kiiresti kui võimalik ajakava nende kaotamiseks.
2. Kui Eesti või üks või enam liikmesriiki on suurtes maksebilansi raskustes või ähvardab peagi raskustesse sattuda, võib olukorrale vastavalt Eesti või Ühendus rakendada vastavuses Üldises Tolli- ja Kaubanduskokkuleppes toodud tingimustega piiravaid meetmeid, sealhulgas importi puudutavaid meetmeid, millel peab olema piiratud kestus ning mis ei tohi ületada maksebilansi olukorra parandamiseks vajalike abinõude piire. Vastavalt olukorrale informeerib Eesti või Ühendus koheselt sellest teist poolt.
Artikkel 34
Mis puudutab riiklikke ettevõtteid ja ettevõtteid, millele on antud eri- või ainuõigusi, siis tagab ühiskomitee, et alates käesoleva lepingu kehtivuse neljandast aastast järgitakse Euroopa Majandusühendust asutava lepingu, eriti aga artikli 90 põhimõtteid ja CSCE 1990. aasta aprilli Bonni kohtumise lõppdokumendi eelkõige ettevõtjate otsustusvabadust puudutavaid printsiipe.
Artikkel 35
1. Pooled kohustuvad arendama tollialast koostööd saavutamaks Eesti tollisüsteemi lähendamist Ühenduse omale.
2. Koostöö hõlmab eelkõige alljärgnevat:
–
informatsioonivahetus, sealhulgas uurimismeetodeid puudutav teave;
–
seminaride ja õppuste korraldamine;
– ühtse
administratiivdokumentatsiooni sisseviimine ja Eesti ja Ühenduse
transiitsüsteemide omavaheline ühendamine;
– kaupade vedu
puudutava kontrolli ja formaalsuste lihtsustamine.
Vajaduse korral osutatakse tehnilist abi.
3. Pooled osutavad üksteisele vastastikust administratiivabi kooskõlas protokolli nr. 5 sätetega.
Artikkel 36
1. Pooled tunnistavad, et Eesti ja Ühenduse vahelise vabakaubanduse kehtestamise oluliseks tingimuseks ja Eesti edasiseks integreerumiseks Ühendusega on Eesti kehtiva ja tulevase seadusandluse lähendamine Ühenduse omale. Eesti püüab tagada, et tema kaubandus- ja kaubandusega seotud seadusandlus lähendatakse järk-järgult Ühenduse omale.
2. Seaduste lähendamine laieneb eelkõige järgmistele valdkondadele: dumping, konkurentsireeglid, tollialane seadusandlus, tehnilised reeglid ja standardid.
3. Ühendus annab Eestile tehnilist abi rakendamaks neid meetmeid, mis
võivad hõlmata inter alia:
– ekspertide vahetamist;
–
eelinformatsiooni andmist asjakohase seadusandluse kohta;
–
seminaride korraldamist;
– koolitustegevust;
– abi
asjakohaste valdkondade vastava Ühenduse seadusandluse tõlkimisel.
IV osa
INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 37
Eesti ja Euroopa Majandusühenduse vahel 11. mail 1992. aastal allakirjutatud kaubavahetuse ja äri- ning majanduskoostöö lepinguga loodud ühiskomitee täidab käesoleva lepinguga talle pandud kohustusi.
Artikkel 38
Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks on ühiskomiteel õigus võtta vastu otsuseid lepingus toodud juhtudel.
Vastuvõetud otsused on siduvad pooltele, kes on kohustatud rakendama vajalikke meetmeid vastuvõetud otsuste elluviimiseks. Ühiskomitee võib samuti anda asjakohaseid soovitusi.
Ühiskomitee vormistab oma otsused ja soovitused pooltevahelise kokkuleppena.
Artikkel 39
1. Mõlemal poolel on õigus pöörduda ühiskomitee poole mis tahes käesoleva lepingu rakendamise või interpreteerimisega seotud küsimuses.
2. Ühiskomitee võib otsuse vastuvõtmise teel lahendada vaidluse.
3. Mõlemad pooled on kohustatud rakendama meetmeid paragrahvis 2 toodud otsuse elluviimiseks.
4. Kui vaidluse lahendamine paragrahv 2 alusel osutub võimatuks, võib kumbki pool teatada teisele vahekohtuniku määramisest, teine pool peab siis määrama teise vahekohtuniku kahe kuu jooksul.
Kolmanda vahekohtuniku määrab ühiskomitee.
Vahekohtu otsused võetakse vastu üldhäälteenamusega.
Mõlemad vaidluse pooled peavad rakendama vajalikud abinõud vahekohtunike otsuse elluviimiseks.
Artikkel 40
Mõlemad pooled kohustuvad käesoleva lepingu raames tagama, et teise poole füüsilistel ja juriidilistel isikutel on oma kodanikega võrreldes mittediskrimineeriv juurdepääs poolte kompetentsetele kohtutele ja administratiivorganitele kaitsmaks nende isikuõigusi ja omandiga, sealhulgas intellektuaalse, tööstusliku ja kaubandusliku omandiga, seotud õigusi.
Artikkel 41
Käesolev leping ei takista kumbagi poolt võtmast tarvitusele abinõusid:
(a)
mida ta peab vajalikuks takistamaks tema oluliste julgeolekuhuvidega
vastuolus oleva informatsiooni avalikuks tulekut;
(b) mis on seotud
relvade, laskemoona või sõjavarustuse tootmise või kaubandusega, või
uurimis-, arendus- või tootmistegevusega, mis on kaitse-eesmärkidel
hädavajalik eeldusel, et need abinõud ei kahjusta konkurentsitingimusi
nende toodete osas, mis pole mõeldud erilisteks sõjalisteks eesmärkideks;
(c)
mida ta peab oluliseks oma julgeoleku jaoks tõsiste siserahutuste
korral, mis ohustavad seaduse ja korra säilimist, sõja või tõsiste
rahvusvaheliste pingete ajal kujutades sõjaohtu, või selleks, et täita
rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks võetud kohustusi;
(d)
mida ta peab vajalikuks pidamaks kinni oma rahvusvahelistest ning
tööstustoodangu ja tehnoloogiate kahese kasutamise kontrolli alastest
kohustustest.
Artikkel 42
Käesoleva lepinguga kaetud valdkondades ja kahjustamata mingeid seal
sisalduvaid eritingimusi:
– ei tohi Eesti poolt Ühenduse suhtes
rakendatud meetmed põhjustada mingit diskrimineerimist liikmesriikide,
nende kodanike või nende ettevõtete või firmade vahel,
–
ei tohi Ühenduse poolt Eesti suhtes rakendatud meetmed põhjustada mingit
diskrimineerimist Eesti kodanike või tema ettevõtete või firmade vahel.
Artikkel 43
Eestist pärinevad tooted ei tohi saada Ühendusse importimisel soodsama kohtlemise osaliseks kui liikmesriikidel on omavahel.
Artikkel 44
1. Pooled rakendavad mis tahes üld- või erimeetmeid käesoleva lepinguga võetud kohustuste täitmiseks. Pooled jälgivad, et käesolevas lepingus seatud eesmärgid saavutatakse.
2. Kui ükskõik kumb pool leiab, et teine pool pole täitnud endale käesoleva lepinguga võetud kohustust, võib ta tarvitusele võtta vajalikud abinõud. Enne seda, välja arvatud erijuhtudel, edastab ta ühiskomiteele kogu olukorra uurimiseks vajaliku asjakohase informatsiooni, et leida poolte jaoks vastuvõetav lahendus.
Abinõude valikul tuleb eelistada käesoleva lepingu rakendamist kõige vähem takistavaid meetmeid. Nendest abinõudest teatatakse viivitamatult ühiskomiteele ning nad on teise poole taotluse korral ühiskomitees konsultatsioonide objektiks.
Artikkel 45
Protokollid nr. 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 ning lisad I kuni VI on käesoleva lepingu lahutamatud osad.
Artikkel 46
Käesolev leping on sõlmitud määramata ajaks.
Ükskõik kumb pool võib käesoleva lepingu katkestada, teatades sellest teisele poolele. Käesolev leping lõpetab oma kehtivuse kuus kuud pärast sellise teate üleandmist.
Artikkel 47
Käesolev kokkulepe kehtib ühelt poolt Eesti Vabariigi territooriumil ja, teiselt poolt, territooriumidel, kus kehtivad Euroopa Majandusühenduse, Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Euroopa Söe- ja Terasekoondise asutamislepingud ning nendes lepingutes sätestatud tingimustel.
Artikkel 48
Käesolev leping on sõlmitud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, saksa ja taani keeles, kusjuures kõik need tekstid on võrdse juriidilise jõuga.
Artikkel 49
Käesolev leping kiidetakse poolte poolt heaks vastavalt nende protseduuridele.
Käesolev leping jõustub pärast selle heakskiitmist poolte poolt 1. jaanuaril 1995. aastal.
Kui käesolevat lepingut ei ole heaks kiidetud vajalikuks ajaks enne 1. jaanuari 1995. aastal, siis jõustub see poolte poolt heakskiitmisele järgneva kuu esimesel päeval.
Pooled informeerivad üksteist otsekohe oma heakskiitmisprotseduuride lõpetamisest.
Selle lepingu jõustumisel muudetakse Eesti ja Euroopa Majandusühenduse
vahel 11. mail 1992. aastal allakirjutatud kaubavahetuse ja äri- ning
majanduskoostöö lepingut järgnevalt:
– tühistatakse
artiklid 3 ja 5 kuni 12 kaasaarvatud, samuti artikkel 13(1) ja (4);
–
tühistatakse artiklis 4 sõnad «kaubanduslik ja muu»;
–
tühistatakse artiklis 13(2) «käesoleva artikli eesmärkide
edasiarendamiseks ja».
Artikkel 50
1. Juhul, kui käesolev leping jõustub pärast 1. jaanuari, kuid hiljemalt
31. detsembril 1995. aastal, siis tähendab termin «käesoleva lepingu
jõustumise kuupäev» käesoleva lepingu osade II ja III ning protokollide
nr. 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 puhul alljärgnevat:
– selliste
kohustuste jõustumise kuupäeva, mis on seotud selle kuupäevaga,
–
1. jaanuar 1995 seotuna kohustustega, mis hakkavad kehtima pärast
jõustumise kuupäeva viidatuna kehtimahakkamise kuupäevale.
2. Lepingu jõustumisel pärast 1. jaanuari 1995 kehtivad protokolli nr. 6 tingimused.
Allakirjutatud Brüsselis juulikuu kaheksateistkümnendal päeval tuhande üheksasaja üheksakümne neljandal aastal.
| Eesti Vabariigi nimel | Euroopa Ühenduste nimel |
| Jüri LUIK | Klaus KINKEL |
| Sir Leon BRITTAN |
| LISADE NIMEKIRI | ||
| I | artiklid 3 ja 11 | Tööstus- ja põllumajandustoodete defineerimine |
| II | artikkel 10 | Töödeldud põllumajandustooted |
| III | artikkel 13(2) | Ühenduse põllumajandussoodustused – tollimaksusoodustused |
| IV | artikkel 13(2) | Ühenduse põllumajandussoodustused – loomade ja liha importimise korraldus |
| V | artikkel 13(2) | Ühenduse põllumajandussoodustused – tollimaksustatavad kvoodid |
| VI | artikkel 16(1) | Ühenduse kalandusalased soodustused |
| LISA I | ||
| Lepingu artiklites 3 ja 11 viidatud toodete nimekiri | ||
|
|
||
| KN kood | Kirjeldus | |
|
|
||
| ex | 3502 | albumiinid, albuminaadid ja teised albumiini derivaadid: |
| ex | 3502 10 | – munaalbumiin: |
| –– muud: | ||
| 3502 10 91 | ––– kuivatatud (näiteks liistakute, soomuste, helveste, pulbrina) | |
| 3502 10 99 | ––– muud | |
| ex | 3502 90 | – muud: |
| –– muud albumiinid peale munaalbumiini: | ||
| ––– piimaalbumiin (lactalbumin): | ||
| 3502 90 51 | –––– kuivatatud (näiteks liistakute, soomuste, helveste, pulbrina) | |
| 3502 90 59 | –––– muud | |
| 4501 | looduslik kork, töötlemata või esmaselt töödeldud; korgijäätmed; purustatud, granuleeritud või jahvatatud kork | |
| 5201 00 | puuvill, kraasimata või kammimata | |
| 5301 | linakiud, toorlina või töödeldud, ent ketramata; linatakud ja -jäätmed (sealhulgas lõngajäätmed, kammjäätmed ja kohestatud nopped) | |
| 5302 | kanep (Cannabis sativa L.), töötlemata või töödeldud, ent ketramata; kanepitakud ja -jäätmed (sealhulgas kammjäätmed ja kohestatud nopped) | |
| LISA II | ||
| Artiklis 10 viidatud kaubad | ||
| Kaubad, mille puhul säilib Ühenduse tollimaksudes põllumajanduskomponent | ||
|
|
||
| KN kood | Kirjeldus | |
|
|
||
| 2905 43 | manniit | |
| 2905 44 | d-glütsitool (sorbitool) | |
| ex | 3505 10 | dekstriinid ja teised tärklised, välja arvatud esteriseeritud või eteriseeritud tärklised alapeatükist 3505 10 50 |
| 3505 20 | tärklisliimid, dekstriinid või muud tärklised | |
| 3809 10 | viimistlusvahendid ja preparaadid, mis põhinevad tärkliseainete baasil | |
| 3823 60 | sorbitool, mis ei kuulu alapeatüki 2905 44 alla | |
| LISA III | ||
| Artiklis 13(2) viidatud toodete nimekiri | ||
| Järgmiste Eesti päritoluga toodete impordile Euroopa Ühendusse jäävad kehtima allpoolmärgitud tollimaksud | ||
|
|
||
| KN kood | Kirjeldus* | Tollimaksumäär |
|
|
||
| 04 09 | naturaalne mesi | 17,3% |
| 06011000 | puhkestaadiumis sibulad, mugulad, muguljuured, juurmugulad ja risoomid | 5,1% |
| 06021090 | muud elustaimed (sealh. juured), muud pistikud ja pookoksad, juurdumata pistikud ja pookoksad | 4% |
| 06022090 | muud viljapuud, -põõsad ja -põõsastikud | 8,3% |
| 06029991 | õitsevad taimed koos õienuppudega | 12% |
| 06029930 | maasikataimed | 8,3% |
| 07070019 | kurgid, värsked või jahutatud 16. maist 31. oktoobrini | 16% |
| 08094090 | kreegid | 7% |
| 08103010 | mustad sõstrad, värsked** | 8% |
| 08104030 | mustikad liigist Vaccinium myrtillus** | tollivaba |
| 08104050 | viljad liikidest Vaccinium macrocarpon ja Vaccinium corymbosum** | 3% |
| 08109080★70 | muud marjad | 5% |
| Töödeldud juurviljad: | ||
| 20053000 | hapukapsas | 15% |
| õunamahl tihedusega kuni 1,33 g/cm3 temperatuuril 20 °C | ||
| 20097030 | 100 kg netokaalu maksumusega üle 18 ECU, suhkrulisandiga | 12% |
| 20097093 | 100 kg netokaalumaksumusega mitte üle 18 ECU suhkrulisandiga kuni 30% kaalust | 12% |
| 20097099 | suhkrulisanditeta | 12% |
|
|
||
|
* Hoolimata Kombineeritud Nomenklatuuri interpreteerimise
reeglitest ei saa toodete kirjelduse sõnastust hinnata enamaks kui
vaid indikatiivseks, kusjuures selle lisaga paika pandud
soodustused määratletakse KN koodidega. Seal, kus on märgitud
ex KN koodid määratletakse soodustused rakendades koos KN koodi ja
vastavat kirjeldust.
|
||
| ** Vastavuses käesoleva lisa lisas sisalduvate miinimumhindadega. | ||
|
Lisa lisa III juurde |
Minimaalsetest impordihindadest mõnedele töödeldavatele pehmetele puuviljadele
1. Minimaalsed impordihinnad määratakse iga-aastaselt järgmistele toodetele:
| 0810 3010 | mustad sõstrad | |
| 0810 4030 | mustikad | |
| 0810 4050 | marjad liikidest Vaccinium macrocarpon ja Vaccinium corymbosum |
Minimaalsed impordihinnad määratakse Ühenduse poolt kindlaks Eestiga konsulteerides arvestades hindade muutumist, imporditud koguseid ja Ühenduse turu arengut.
2. Minimaalsetest impordihindadest peetakse kinni järgnevatest
kriteeriumidest lähtuvalt:
– müügiaasta iga kolmekuise perioodi
jooksul ei tohi Ühendusse imporditud paragrahvis 1 nimetatud ühegi toote
keskmine ühikuhind olla madalam selle toote minimaalsest impordihinnast,
–
ühegi kahenädalase perioodi jooksul ei tohi Ühendusse imporditud
paragrahvis 1 nimetatud ühegi toote keskmine ühikuhind olla madalam kui
90% selle toote minimaalsest impordihinnast niivõrd, kui selle perioodi
jooksul imporditud kogused moodustavad vähemalt 4% tavalisest
aastaimpordist.
3. Juhul, kui ei peeta kinni ühest nendest kriteeriumidest, on Ühendusel õigus rakendada meetmeid, mis tagavad minimaalhinna iga Eestist imporditud kaubakoguse puhul.
LISA IV
Artiklis 13(2) viidatud tooted
Elusveiste, veise-, lamba- ja kitseliha Euroopa Ühendusse importimise kord
1. Sõltumata tasakaalustamise korrast, mis nähakse ette (EMÜ) regulatsiooniga nr. 805/68, avatakse Lätist, Leedust ja Eestist pärinevale impordile üldine 3500-pealine tollikvoot nuumaks ja tapaks mõeldud elusveiste osas, eluskaaluga vähemalt 160 kg ja mitte üle 300 kg, mis kuuluvad KN koodi 0102 alla.
Vähendatud lõiv või eriline tollimäär, mida rakendatakse selle kvoodi alla kuuluvatele loomadele määratletakse tasemel 25% kogulõivust või kogu eritollimäärast.
2. Kui prognoosid näitavad, et Euroopa Ühenduse aastane import võib ületada 425 000 pead, on Euroopa Ühendusel õigus rakendada kaitsemeetmeid vastavalt (EMÜ) regulatsioonile nr. 805/68 hoolimata mis tahes teistest õigustest, mis on tagatud käesoleva lepinguga.
3. Lätist, Leedust ja Eestist pärinevale värskele, jahutatud või külmutatud veiselihale, mis kuulub KN koodi 0201 ja 0202 alla, avatakse üldine tollikvoot suuruses 1500 tonni.
Vähendatud maksumäär ja lõiv või eriline tollimäär, mida selle kvoodi piires rakendatakse, määratletakse tasemel 40% täielikust maksumäärast.
4. Lähtuvalt sõltumatu impordikorralduse süsteemist, mis määratletakse (EMÜ) regulatsioonis nr. 3643/85, reserveeritakse Lätile, Leedule ja Eestile üldine 100 tonni suurune impordikvoot värskele, jahutatud või külmutatud lamba- või kitselihale, mis kuulub KN koodi 0204 alla.
LISA V
Artiklis 13(2) viidatud tooted
Järgmiste Eestist pärinevate toodete impordi puhul Euroopa Ühendusse vähendatakse 60% võrra muutuvat tollimaksu, ad valorem määra ja/või erilist maksumäära, mis on kehtestatud märgitud koguste (tollimaksu alla käivate kvootide) piirides.
| KN kood | Kirjeldus* |
I aasta (t) |
II aasta (t) |
edasp. (t) |
| 0203 | värske, jahutatud või külmutatud sealiha** | 800 | 900 | 1000 |
|
02071015 |
kodulindude lihakehad, kanarinnad, kanajalad | 400 | 450 | 500 |
|
04021019 04022119 |
kooritud piima pulber täispiima pulber |
1000 | 1250 | 1500 |
|
04050011 04050019 |
või | 700 | 750 | 800 |
| 040690 | juust | 800 | 800 | 800 |
| 0701 | värsked või jahutatud kartulid | 800 | 900 | 1000 |
| 0704 | kapsad | 150 | 175 | 200 |
| 07121000 | kuivatatud kartulid | 60 | 60 | 60 |
| 0808 | värsked õunad, pirnid ja aivad | 150 | 175 | 200 |
| 160100 | vorstid ja sarnased tooted | 400 | 450 | 500 |
|
|
|
* Hoolimata Kombineeritud Nomenklatuuri interpreteerimise
reeglitest ei saa toodete kirjelduse sõnastust hinnata enamaks kui
vaid indikatiivseks, kusjuures selle lisaga paika pandud
soodustused määratletakse KN koodidega. Seal, kus on märgitud
ex KN koodid määratletakse soodustused rakendades koos KN koodi ja
vastavat kirjeldust.
|
| ** Välja arvatud pehmed puusalihatükid esitatuna eraldi. |
LISA VI
Artiklis 16(1) viidatud toodete nimekiri
Eestist pärinevad tooted, millele Euroopa Ühendus tagab tollimaksu alandamise
| KN koodid | Kirjeldus | Tollikvoodid |
|
0301 92 00 0302 66 00 0303 76 00 |
elus, värske/jahutatud, külmutatud angerjas (Anguilla spp.) | 100 t 0% |
|
0302 50 0302 69 35 0303 60 0303 79 41 |
värske, jahutatud või külmutatud tursk (Gadus morhua, Gadus ogac, Gadus macrocephalus) ja polaartursa e. saika (Boreogadus saida) liigid | 2500 t 6% |
|
0302 69 19 0303 79 19 |
värsked/jahutatud, külmutatud muud mageveekalad | 1000 t 4% |
|
ex 0304 10 19 ex 0304 20 19 |
värske, külmutatud muu mageveekala filee välja arvatud karpkala | 500 t 4,5% |
| ex 1604 13 90 | valmistatud või konserveeritud kilu või sprott (Sprattus sprattus) | 390 t 10% |
|
ex 1604 19 94 ex 1604 19 95 |
valmistatud või konserveeritud heik (Merluccius spp.) valmistatud või konserveeritud alaska pollak (Theragra chalcogramma) |
60 t 10% |
PROTOKOLLIDE NIMEKIRI
| 1 Tekstiili- ja rõivatoodete kaubanduse kohta |
| 2 Töödeldud põllumajandustoodete kaubandusest Ühenduse ja Eesti vahel |
| 3 Päritolureeglitest ja administratiivkoostöö meetoditest |
| 4 Eesti ning Hispaania ja Portugali vahelise kaubavahetuse erisätetest |
| 5 Administratiivvõimude vahelisest vastastikusest abist tolliküsimustes |
| 6 Soodustustest aastaste piirangutega |
PROTOKOLL NR. 1
Tekstiili- ja rõivatoodete kaubanduse kohta
Artikkel 1
Lisas I loetletud Eestist pärinevate tekstiilitoodete impordile Ühendusse ei kehtestata käesoleva protokolli kehtivuse ajaks kvantitatiivseid piiranguid ega sarnase toimega meetmeid, juhul kui käesolevas protokollis pole sätestatud teisiti.
Artikkel 2
1. Kui kvantitatiivsed piirangud kehtestatakse, alluvad Eesti päritoluga tekstiilitooted, mille suhtes on rakendatud kvantitatiivseid piiranguid, Ühendusse eksportimisel apendiksis A määratletud topeltkontrollisüsteemile.
2. Lisas II loetletud Eesti päritoluga tooted, mille suhtes ei rakendata kvantitatiivseid piiranguid nende eksportimisel Ühendusse käesoleva protokolli jõustumise hetkel, alluvad järelevalvele ülaltoodud lõigus 1 viidatud topeltkontrollisüsteemi alusel.
3. Peale konsultatsioone, mis toimuvad vastavalt artiklis 15 määratletud protseduuridele, võib lisas I loetletud, välja arvatud lisas II loetletud, Eesti päritoluga toodete suhtes nende eksportimisel Ühendusse kehtestada Ühenduse poolse järelevalve vastavalt lõigus 1 viidatud topeltkontrollisüsteemile või eelnevale järelevalvesüsteemile.
Artikkel 3
1. Käesoleva protokolli alla kuuluvate tekstiilitoodete import Ühendusse ei allu Ühenduses eksisteeriva administratiivse kontrollisüsteemi raamides käesoleva protokolli poolt kehtestatud kvantitatiivsetele piirangutele, eeldusel, et need tooted on deklareeritud reekspordiks väljapoole Ühendust samas seisundis või pärast töötlemist.
Ent, juhul kui Ühendusse vastavalt ülalpool mainitud tingimustele imporditud toodang loovutatakse siseriiklikuks tarbimiseks, on selle eelduseks Eesti võimude poolt vastavuses apendiksi A sätetega väljastatava ekspordilitsentsi ning päritolutõendi esitamine.
2. Juhul, kui Ühenduse võimud tõendavad, et tekstiilitoodete import on toimunud vastavalt käesoleva protokolliga kehtestatud kvantitatiivsetele piirangutele, aga seejärel on tooted reeksporditud väljapoole Ühendust, informeerivad võimud nelja nädala jooksul Eesti võime nendest kogustest ja lubavad importida samu tooteid identses koguses, kusjuures neid koguseid ei vastandata käesoleva protokolli alusel kehtestatud kvantitatiivsele piirangule vastavalt kas käesoleval või järgneval aastal.
3. Ühendus ja Eesti tunnustavad tekstiilitoodete reimporti Ühendusse peale Eestis töötlemist kui spetsiaalse ja erineva iseloomuga tööstus- ja kaubanduskoostöö erivormi.
Juhul, kui kehtestatakse artiklis 5 sätestatud kvantitatiivsed piirangud, eeldusel, et neid rakendatakse vastavuses Ühenduses kehtivate alltöövõtu regulatsioonidega, ei allu see reimport neile kvantitatiivsetele piirangutele juhul, kui ta allub apendiksis C toodud erimeetmetele.
Artikkel 4
Juhul, kui artikli 5 kohaselt rakendatakse kvantitatiivsed piiranguid, kehtivad järgmised sätted:
1. Igal protokolliaastal on lubatud järgnevaks protokolliaastaks kehtestatud kvantitatiivse limiidi osaline eelnev kasutamine iga toodetekategooria jaoks kuni 5% ulatuses käesoleva protokolliaasta kvantitatiivsest limiidist.
Eelnevalt tarnitud kogused lahutatakse vastavatest kvantitatiivsetest limiitidest, mis on kehtestatud järgnevaks protokolliaastaks.
2. Koguste, mida ei ole kasutatud mis tahes protokolliaasta jooksul, ülekandmine järgmise protokolliaasta vastavate kvantitatiivsete limiitide alla on lubatud kõikide toodete kategooriate puhul kuni 7% ulatuses käesoleva protokolliaasta kvantitatiivsetest limiitidest.
3. Grupi I kategooriate suhtes ei sooritata ülekandeid ühestki
kategooriast, välja arvatud:
– ülekandeid kategooriate 2 ja 3
vahel ning kategooriast 1 kategooriatesse 2 ja 3 võib sooritada kuni 4%
ulatuses kvantitatiivsetest limiitidest, mis kehtivad kategooriale, kuhu
ülekanne sooritatakse;
– ülekandeid kategooriate 4, 5, 6, 7 ja 8
vahel võib sooritada kuni 4% ulatuses kvantitatiivsetest limiitidest,
mis kehtivad kategooriale, kuhu ülekanne sooritatakse.
Ülekandeid ükskõik millistesse gruppide II, III, IV ja V kategooriatesse võib sooritada ükskõik millisest kategooriast või gruppide I, II, III, IV ja V kategooriatest kuni 5% ulatuses kvantitatiivsest limiidist, mis on kehtivad kategooriale, kuhu ülekanne sooritatakse.
4. Vastavuse tabel, mida rakendatakse ülalpool viidatud ülekannete puhul on toodud käesoleva protokolli lisas I.
5. Ükskõik millise kategooria toodete juurdekasv, mis tuleneb ülaltoodud
lõikude 1, 2 ja 3 kumulatiivsest rakendamisest protokolliaasta jooksul,
ei tohi ületada järgmisi limiite:
– 13% grupi I toodete
kategooriate jaoks,
– 13,5% gruppide II, III, IV ja V toodete
kategooriate jaoks.
6. Ülaltoodud lõikude 1, 2 ja 3 sätete rakendamise korral teatavad Eesti võimud sellest vähemalt 15 päeva ette.
Artikkel 5
1. Käesoleva protokolli lisas I loetletud tekstiilitoodete eksporti võib allutada kvantitatiivsetele piirangutele tingimustel, mis on kehtestatud järgmistes lõikudes.
2. Juhul, kui Eesti päritoluga ja käesoleva protokolliga hõlmatud tekstiilitoodete import toimub sellistes suurenenud kogustes ja sellistel tingimustel, mis võivad põhjustada tõsist kahju või tegelikku ohtu Ühenduse samalaadsetele või otseselt konkureerivatele toodetele, võib Ühendus paluda konsultatsioone vastavalt käesoleva protokolli artiklile 15, eesmärgiga jõuda kokkuleppele kõnesoleva tekstiilikategooria sobiva kvantitatiivse limiidi osas.
3. Vastastikku rahuldava lahenduse saavutamiseni kohustub Eesti, alates konsultatsioonide alustamise palve esitamise kuupäevast, katkestama või piirama, Ühenduse poolt näidatud tasemel, kõnesoleva kategooria toodete eksporti Ühendusse või Ühenduse turupiirkonda või -piirkondadesse, mis on täpsustatud Ühenduse poolt.
Ühendus lubab importida mainitud kategooria tooted, mis on Eestist teele saadetud enne kuupäeva, mil esitati konsultatsioonide alustamise palve.
4. Juhul, kui pooled ei saavuta konsultatsioonide käigus rahuldavat lahendust artiklis 15 määratud perioodi jooksul, on Ühendusel õigus kehtestada kindel kvantitatiivne limiit aastasel tasemel, mis ei ole madalam kui 106% impordi tasemest, mis saavutati eelneva kalendriaasta jooksul, kui import ületas taseme, mis põhjustas konsultatsioonide nõude.
Sel viisil kindlaksmääratud aastane tase vaadatakse suurendamise eesmärgil uuesti läbi peale konsultatsioone vastavuses artikkel 15 viidatud protseduuriga, juhul kui kõnesoleva toote imporditrend Ühendusse teeb selle vajalikuks.
5. Käesolevas artiklis esitatud kvantitatiivsete limiitide aastane juurdekasv fikseeritakse lepingupoolte vahelise kokkuleppega vastavuses artiklis 15 toodud konsultatsiooniprotseduuridega.
6. Juhul, kui rakendatakse lõikude 2, 3 või 4 sätteid, kohustub Eesti väljastama ekspordilitsentse toodetele, mida hõlmavad enne kvantitatiivse limiidi kehtestamist sõlmitud kontraktid, kuni tasemeni, mis on fikseeritud kvantitatiivse limiidiga.
7. Kuni artiklis 12(6) viidatud statistiliste andmete edastamise kuupäevani kehtivad selle artikli lõigu 2 sätted Ühenduse poolt eelnevalt edastatud aastastatistika alusel.
Artikkel 6
1. Eesmärgiga kindlustada käesoleva protokolli efektiivne toime, nõustuvad Ühendus ja Eesti tegema igakülgset koostööd, et vältida ja uurida ning astuda ükskõik milliseid vajalikke juriidilisi ja/või administratiivseid samme takistamaks igasugust pettust ümberlaadimise, ümbersuunamise, päritolumaa või -koha valedeklaratsioone, dokumentide võltsimist kiusisalduse deklareerimisel, koguste kirjelduste või kauba klassifikatsioonide suhtes ning pettust ükskõik milliste teiste vahenditega. Vastavalt sellele nõustuvad Ühendus ja Eesti kehtestama vajalikud juriidilised sätted ja administratiivsed protseduurid, mis võimaldavad efektiivset tegutsemist sellise pettuse vastu, kaasa arvatud juriidiliselt siduvate meetmete kehtestamine asjasse segatud eksportööri ja/või importööri suhtes.
2. Kui Ühendusel on olemasolevale informatsioonile tuginedes põhjust uskuda, et käesolevast protokollist üritatakse mööda hiilida, siis konsulteerib Ühendus Eestiga, eesmärgiga saavutada vastastikku rahuldav lahendus. Neid konsultatsioone peetakse nii vara kui võimalik ja hiljemalt 30 päeva jooksul palve esitamisest.
3. Kuni lõigus 2 viidatud konsultatsioonide tulemuste selgumiseni astub Eesti tingimusel, et on piisavalt tõendeid protokollireeglite eiramisest, ettevaatusabinõuna Ühenduse vastaval nõudmisel kõik vajalikud sammud kindlustamaks artiklis 5 toodud kvantitatiivsete piirangute rakendamine, mille suhtes peaks lõigus 2 viidatud konsultatsioonide käigus kokku lepitama, mida võib ellu viia kvootaasta jooksul, millal esitati palve alustada konsultatsioone vastavuses lõiguga 2, või järgmise aasta jooksul, kui käesoleva aasta kvoot on ammendatud.
4. Juhul, kui pooled ei saavuta lõigus 2 viidatud konsultatsioonide
käigus vastastikku rahuldavat lahendust, on Ühendusel õigus:
(a)
piisava tõendusmaterjali olemasolul, et Eesti päritoluga tooteid on
imporditud käesolevat protokolli eirates, arvestada vastavad kogused
artikli 5 järgi määratud kvantitatiivsete limiitide katteks;
(b)
keelduda kõnealuste toodete impordist, kui piisav tõendusmaterjal
kinnitab, et Eestist pärinevate toodete osas on kiusisalduse, koguste,
kirjelduse või klassifikatsiooni osas esitatud valedeklaratsioone;
(c)
kui ilmneb, et Eesti territoorium on kaasatud Eestist mittepärinevate
toodete ümberlaadimisse või marsruudi muutmisse, kehtestada
kvantitatiivsed limiidid Eestist pärinevate samade toodete suhtes, kui
nad juba ei kuulu kvantitatiivsete limiitide alla, või rakendada muid
sobivaid meetmeid.
5. Vastavuses käesoleva protokolli apendiks A sätetega nõustuvad pooled looma administratiivkoostöö süsteemi, et ennetada ja efektiivselt käsitleda kõiki protokolli sätete eiramisest tulenevaid probleeme.
Artikkel 7
1. Käesoleva protokolli kohaselt kehtestatud kvantitatiivseid piiranguid Eesti päritoluga tekstiilitoodetele, mida imporditakse Ühendusse, ei jaotata Ühenduse poolt regionaalseteks osadeks.
2. Pooled teevad koostööd, et vältida traditsioonilise kaubavahetuse suundade järske ja kahjustavaid muutusi, mis tooksid kaasa Ühendusse otseimpordi regionaalse kontsentratsiooni.
3. Eesti jälgib oma piirangute või järelevalve alla kuuluvate toodete eksporti Ühendusse. Juhul, kui tekib traditsiooniliste kaubavoogude järsk ja kahjustav muutus, on Ühendusel õigus nõuda konsultatsioone, leidmaks neile probleemidele rahuldavat lahendust. Sellised konsultatsioonid tuleb pidada 15 tööpäeva jooksul alates konsultatsioonide alustamise nõude esitamisest Ühenduse poolt.
4. Eesti püüab kindlustada, et tekstiilitoodete eksport, mis allub kvantitatiivsetele piirangutele eksportimisel Ühendusse, jaotatakse ühtlaselt kogu aasta peale, arvestades eriti hooajaliste faktoritega.
Artikkel 8
Käesoleva protokolli tühistamisel, nagu sätestatud artiklis 18(1), vähendatakse selle protokolli kohaselt kehtestatud kvantitatiivsed piirangud pro rata temporis põhimõttel, juhul kui pooled ei otsusta ühise kokkuleppe alusel teisiti.
Artikkel 9
Eesti käsitöönduslikud kangad, mis on kootud käsi- või jalgtelgedel, neist käsitsi tehtud riided või teised ümbertöödeldud artiklid ja traditsioonilised rahvuslikud käsitöötooted ei allu Ühendusse eksportimisel kvantitatiivsetele piirangutele, tingimusel, et need Eestist pärinevad tooted vastavad apendiksis B toodud tingimustele.
Artikkel 10
1. Ühendus võib vastavalt artiklile 15 nõuda konsultatsioone, mille käigus rakendatakse järgmisi spetsiifilisi sätteid, kui Ühendus arvab, et tekstiilitooteid, mida hõlmab käesolev protokoll, imporditakse Eestist Ühendusse ebaloomulikult madala hinnaga, võrreldes normaalse konkureeriva tasemega ning mis sel põhjusel põhjustavad või ähvardavad põhjustada tõsiseid kahjustusi Ühenduse vastavate või otseselt konkureerivate toodete tootjatele.
2. Kui peale selliseid konsultatsioone tunnistatakse ühiselt, et lõigus 1 kirjeldatud situatsioon eksisteerib, astub Eesti oma võimuses olevaid vajalikke samme olukorra parandamiseks, eriti mis puudutab hindu, millega kõnesolevaid tooteid müüakse.
3. Et kindlaks teha, kas tekstiilitoote hind on ebaloomulikult madalam
kui normaalne konkureeriv tase, võib seda võrrelda:
–
tavaliselt selliste toodete eest nõutavate hindadega, mida müüakse
tavalistel tingimustel teiste eksportivate maade poolt importiva maa
turul,
– sarnaste rahvuslike toodete hindadega importiva maa turul,
nende võrreldaval turustusetapil,
– kolmanda maa sama toote
kõige madalama hinnaga, tavaliste kaubanduslike lepete käigus kolme kuu
jooksul enne konsultatsiooninõude esitamist, mis ei ole viinud mingite
meetmete kasutuselevõtmiseni Ühenduse poolt.
4. Kui lõigus 2 viidatud konsultatsioonide käigus ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul alates Ühenduse konsultatsiooninõude esitamise kuupäevast, võib Ühendus seni, kuni need konsultatsioonid on viinud vastastikku rahuldava lahenduseni, ajutiselt keelduda kõnesoleva toote kaubasaadetiste vastuvõtmisest hinnaga, mis vastab ülalpool lõigus 1 mainitud tingimustele.
5. Täiesti erakorraliste ja kriitiliste asjaolude korral, kui toote kaubasaadetisi imporditakse Eestist Ühendusse ebaloomulikult madala hinnaga võrreldes tavalise konkureeriva tasemega, nii et need võivad põhjustada raskesti parandatavaid kahjustusi, võib Ühendus ajutiselt katkestada nende toodete impordi kuni konsultatsioonide, mida tuleb alustada viivitamatult, käigus kokkuleppe saavutamiseni. Pooled teevad kõik, et saavutada vastastikku rahuldavat lahendust 10 tööpäeva jooksul, alates selliste konsultatsioonide alustamisest.
6. Juhul, kui Ühendus kasutab ülalpool lõikudes 4 ja 5 mainitud meetmeid, võib Eesti ükskõik millal nõuda konsultatsioonide alustamist, et uurida võimalusi nende meetmete lõpetamiseks või muutmiseks, juhul kui neid vajalikuks muutnud põhjused enam ei eksisteeri.
Artikkel 11
1. Käesoleva protokolliga hõlmatud toodete klassifikatsioon tugineb Ühenduse tariifide ja statistilisele nomenklatuurile (edaspidi kombineeritud nomenklatuur või lühendina KN) ja selle parandustele.
Kui ükskõik milline klassifikatsiooni puudutav otsus põhjustab käesoleva protokolli alla kuuluva ükskõik millise toote klassifikatsioonipraktika muutuse või kategooria muutuse, järgivad vastavad tooted kaubandusrežiimi, mis kehtib praktika või kategooria kohta, kuhu nad kuuluvad pärast selliseid muutusi.
Kombineeritud nomenklatuuri (KN) iga parandus, mis tehakse vastavuses Ühenduses kehtivate protseduuridega, mis puudutab käesoleva protokolliga kaetud toodete kategooriaid või ükskõik millist otsust kaupade klassifikatsiooni kohta, ei vähenda selle protokolli kohaselt tarvitusele võetud kvantitatiivseid limiite.
2. Käesoleva protokolliga hõlmatud toodete päritolu määratakse vastavuses Ühenduses kehtivate reeglitega.
Nende päritolureeglite igast parandusest teavitatakse Eestit ning nad ei oma vähendavat mõju käesoleva protokolli kohaselt rakendatud ühelegi kvantitatiivsele piirangule.
Ülamainitud toodete päritolukontrolli rakendamise kord on toodud apendiksis A.
Artikkel 12
1. Eesti varustab Euroopa Ühenduste Komisjoni täpse statistilise informatsiooniga kõikide ekspordilitsentside kohta, mis on väljastatud tekstiilitoodete kategooriatele, mis alluvad käesoleva protokolliga kehtestatud kvantitatiivsetele piirangutele või topeltkontrollisüsteemile, väljendatuna kogustes ja väärtuse järgi ning jaotatuna Ühenduse liikmesriikide kaupa, aga ka informatsiooniga Eesti kompetentsete ametkondade poolt väljastatud sertifikaatide kohta toodetele, millele on viidatud artiklis 9 ja mis alluvad apendiksi B sätetele.
2. Samamoodi edastab Ühendus Eesti võimudele täpset statistilist informatsiooni impordilubade kohta, mis on väljastatud Ühenduse võimude poolt ja impordistatistika kohta, mis puudutab tooteid, mis alluvad artiklis 5(2) viidatud süsteemile.
3. Ülalpool viidatud informatsioon kõikide toodete kategooriate kohta esitatakse enne selle kuu lõppu, mis järgneb kuule, mille kohta statistika kehtib.
4. Ühenduse palvel esitab Eesti impordistatistika kõigi lisas I toodud toodete kohta.
5. Kui vahetatud informatsiooni analüüsi käigus leitakse, et ekspordi ja impordi aruannete vahel eksisteerivad märkimisväärsed lahknevused, võib algatada konsultatsioone vastavuses käesoleva protokolli artiklis 15 määratud protseduurile.
6. Artikli 5 sätete rakendamise eesmärgil kohustub Ühendus varustama Eesti võime enne iga aasta 15. aprilli eelmise aasta statistikaga kõigi käesoleva protokolliga hõlmatud tekstiilitoodete impordist tarniva maa ja Ühenduse liikmesriikide lõikes.
Artikkel 13
Eesti hoidub diskrimineerimisest apendiksites A ja B viidatud dokumentide või ekspordilitsentside jaotamisel.
Artikkel 14
Artiklis 15 sätestatud konsultatsioonide raames ja lähtudes artiklis 12 viidatud statistikast nõustuvad pooled igal aastal uurima tekstiili- ja rõivakaubanduse trende.
Artikkel 15
1. Välja arvatud käesolevas protokollis toodud erijuhtudel, alluvad
käesolevas protokollis viidatud konsultatsiooniprotseduurid järgmistele
sätetele:
– konsultatsioone peetakse nii perioodiliselt kui
võimalik. Võib pidada ka spetsiifilisi lisakonsultatsioone,
–
iga palve konsultatsiooni alustamiseks esitatakse teisele poolele
kirjalikult,
– kus sobilik, järgneb konsultatsiooni alustamise
palvele õigustatud ajavahemiku jooksul ning igal juhul mitte hiljem, kui
15 päeva jooksul pärast teadaannet, aruanne, mis toob ära asjaolud, mis
palve esitanud poole arvates õigustavad sellise palve esitamist,
–
pooled alustavad konsultatsioone hiljemalt ühe kuu jooksul alates palve
teatavakstegemisest, eesmärgiga jõuda seejärel kokkuleppele või mõlemale
poolele vastuvõetava järelduseni hiljemalt ühe kuu jooksul,
–
ülalpool viidatud ühe kuu pikkust ajaperioodi, mis on vajalik kokkuleppe
saavutamiseks või mõlemale poolele vastuvõetava järelduseni jõudmiseks,
võib vastastikusel nõusolekul pikendada.
2. Ühendus võib nõuda konsultatsioone vastavuses lõiguga 1, kui ta tuvastab, et mingi kindla protokolli rakendamise aasta jooksul kerkivad Ühenduses või ühes tema regioonidest esile raskused tingituna järsust ja olulisest juurdekasvust võrreldes eelmise aastaga, seoses grupi I mingi kategooria toodete impordiga, mis allub käesoleva protokolliga kehtestatud kvantitatiivsetele piirangutele.
3. Ükskõik kumma poole palvel peetakse konsultatsioone käesoleva protokolli rakendamisest tingitud ükskõik millise probleemi lahendamiseks. Ükskõik milline konsultatsioon, mida peetakse vastavalt käesoleva artikli sätetele, toimub koostöö vaimus ja sooviga lepitada pooltevahelisi lahkarvamusi.
Artikkel 16
Pooled kohustuvad soodustama äri, kaubanduse ja tööstusega tegelevate isikute, gruppide ja delegatsioonide vastastikuseid visiite, soodustamaks kontakte tööstuslikel, kaubanduslikel ja tehnilistel aladel, mis on seotud kaubandusega ja koostööga tekstiilitööstuses ning tekstiili- ja rõivatoodete alal ning abistama messide ja vastastikku huvipakkuvate näituste organiseerimisel.
Artikkel 17
Intellektuaalse omandi alal peetakse ükskõik kumma poole palvel konsultatsioone vastavuses artiklis 15 sätestatud protseduuriga eesmärgiga leida õiglane lahendus probleemidele, mis puudutavad tekstiili- ja rõivatoodete kaubamärkide, disainide või mudelite kaitset.
Artikkel 18
1. Kumbki pool võib igal ajal teha ettepanekuid käesoleva protokolli täiendamiseks või tühistamiseks tingimusel, et sellest teatatakse ette vähemalt kuus kuud. Sel juhul lõpeb protokolli kehtivus etteteatamise perioodi lõppedes.
2. Käesolevale protokollile lisatud lisad, apendiksid ja kokkuleppe protokollid on tema lahutamatuks osaks.
|
Lisa I [protokolli nr. 1 juurde] |
Artiklis 1 viidatud kaubad
1. Kahjustamata Kombineeritud Nomenklatuuri tõlgendamise reegleid on kaupade kirjelduse sõnastus vaid indikatiivse iseloomuga, sest iga kategooria kaubad on käesolevas lisas määratud KN koodidega. Kui KN koodi ees esineb sümbol «ex», määratakse igasse kategooriasse kuuluvad kaubad KN koodiga ja vastava kirjelduse koodiga.
2. Rõivad, mille puhul ei ole võimalik vahet teha, kas need on mõeldud meestele või poistele või naistele või tütarlastele, klassifitseeritakse poiste- või tütarlasterõivastena.
3. Kui kasutatakse väljendit imikuriided, mõeldakse selle all riideid, mille kommertssuurus on kuni 86, viimane kaasa arvatud.
GRUPP I A
|
Kate- gooria |
KN Kood 1994 |
Kirjeldus | Võrdlustabel | |||
| tk./kg | g/tk. | |||||
| (1) | (2) | (3) | (4) | (5) | ||
| 1 |
5204 11 00 |
5205 34 00 |
5206 23 00 5206 24 00 5206 25 10 5206 25 90 5206 31 00 5206 32 00 5206 33 00 5206 34 00 5206 35 10 5206 35 90 5206 41 00 5206 42 00 5206 43 00 5206 44 00 5206 45 10 5206 45 90 ex 5604 90 00 |
Puuvillalõng, jaemüügiks pakendamata | ||
| 2 |
5208 11 10 5208 11 90 5208 12 11 5208 12 13 5208 12 15 5208 12 19 5208 12 91 5208 12 93 5208 12 95 5208 12 99 5208 13 00 5208 19 00 5208 21 10 5208 21 90 5208 22 11 5208 22 13 5208 22 15 5208 22 19 5208 22 91 5208 22 93 5208 22 95 5208 22 99 5208 23 00 5208 29 00 5208 31 00 5208 32 11 5208 32 13 5208 32 15 5208 32 19 5208 32 91 5208 32 93 5208 32 95 5208 32 99 5208 33 00 5208 39 00 5208 41 00 5208 42 00 5208 43 00 5208 49 00 5208 51 00 5208 52 10 5208 52 90 |
5208 53 00 5208 59 00 5209 11 00 5209 12 00 5209 19 00 5209 21 00 5209 22 00 5209 29 00 5209 31 00 5209 32 00 5209 39 00 5209 41 00 5209 42 00 5209 43 00 5209 49 10 5209 49 90 5209 51 00 5209 52 00 5209 59 00 5210 11 10 5210 11 90 5210 12 00 5210 19 00 5210 21 10 5210 21 90 5210 22 00 5210 29 00 5210 31 10 5210 31 90 5210 32 00 5210 39 00 5210 41 00 5210 42 00 5210 49 00 5210 51 00 5210 52 00 5210 59 00 5211 11 00 5211 12 00 |
5211 19 00 5211 21 00 5211 22 00 5211 29 00 5211 31 00 5211 32 00 5211 39 00 5211 41 00 5211 42 00 5211 43 00 5211 49 11 5211 49 19 5211 49 90 5211 51 00 5211 52 00 5211 59 00 5212 11 10 5212 11 90 5212 12 10 5212 12 90 5212 13 10 5212 13 90 5212 14 10 5212 14 90 5212 15 10 5212 15 90 5212 21 10 5212 21 90 5212 22 10 5212 22 90 5212 23 10 5212 23 90 5212 24 10 5212 24 90 5212 25 10 5212 25 90 ex 5811 00 00 ex 6308 00 00 |
Kootud kangad puuvillast, välja arvatud marli, froteekangad, kitsad kootud kangad, karvastatud kangad, šenillkangad, tüll ja muud võrkkangad | ||
| 2(a) |
5208 31 00 5208 32 11 5208 32 13 5208 32 15 5208 32 19 5208 32 91 5208 32 93 5208 32 95 5208 32 99 5208 33 00 5208 39 00 5208 41 00 5208 42 00 5208 43 00 5208 49 00 5208 51 00 5208 52 10 5208 52 90 5208 53 00 5208 59 00 5209 31 00 5209 32 00 5209 39 00 5209 41 00 |
5209 42 00 5209 43 00 5209 49 10 5209 49 90 5209 51 00 5209 52 00 5209 59 00 5210 31 10 5210 31 90 5210 32 00 5210 39 00 5210 41 00 5210 42 00 5210 49 00 5210 51 00 5210 52 00 5210 59 00 5211 31 00 5211 32 00 5211 39 00 5211 41 00 5211 42 00 5211 43 00 |
5211 49 11 5211 49 19 5211 49 90 5211 51 00 5211 52 00 5211 59 00 5212 13 10 5212 13 90 5212 14 10 5212 14 90 5212 15 10 5212 15 90 5212 23 10 5212 23 90 5212 24 10 5212 24 90 5212 25 10 5212 25 90 ex 5811 00 00 ex 6308 00 00 |
(a) Millest: välja arvatud pleegitamata või pleegitatud |
||
| 3 |
5512 11 00 5512 19 10 5512 19 90 5512 21 00 5512 29 10 5512 29 90 5512 91 00 5512 99 10 5512 99 90 5513 11 10 5513 11 30 5513 11 90 5513 12 00 5513 13 00 5513 19 00 5513 21 10 5513 21 30 5513 21 90 5513 22 00 5513 23 00 5513 29 00 5513 31 00 5513 32 00 5513 33 00 5513 39 00 5513 41 00 5513 42 00 5513 43 00 |
5513 49 00 5514 11 00 5514 12 00 5514 13 00 5514 19 00 5514 21 00 5514 22 00 5514 23 00 5514 29 00 5514 31 00 5514 32 00 5514 33 00 5514 39 00 5514 41 00 5514 42 00 5514 43 00 5514 49 00 5515 11 10 5515 11 30 5515 11 90 5515 12 10 5515 12 30 5515 12 90 5512 13 11 5515 13 19 5515 13 91 5515 13 99 |
5515 19 10 5515 19 30 5515 19 90 5515 21 10 5515 21 30 5515 21 90 5515 22 11 5515 22 19 5515 22 91 5515 22 99 5515 29 10 5515 29 30 5515 29 90 5515 91 10 5515 91 30 5515 91 90 5515 92 11 5515 92 19 5515 92 91 5515 92 99 5515 99 10 5515 99 30 5515 99 90 5803 90 30 ex 5905 00 70 ex 6308 00 00 |
Sünteetilistest kiududest kootud kangad (mittepidevad või jäätmed) välja arvatud kitsad kootud kangad, kangatükid (sealhulgas froteekangad) ja šenillkangad | ||
| 3(a) |
5512 19 10 5512 19 90 5512 29 10 5512 29 90 5512 99 10 5512 99 90 5513 21 10 5512 21 30 5513 21 90 5512 22 00 5513 23 00 5513 29 00 5513 31 00 5513 32 00 5513 33 00 5513 39 00 5513 41 00 5513 42 00 5513 43 00 5513 49 00 5514 21 00 |
5514 22 00 5514 23 00 5514 29 00 5514 31 00 5514 32 00 5514 33 00 5514 39 00 5514 41 00 5514 42 00 5514 43 00 5514 49 00 5515 11 30 5515 11 90 5515 12 30 5515 12 90 5515 13 19 5515 13 99 5515 19 30 5515 19 90 5515 21 30 5515 21 90 5515 22 19 |
5515 22 99 5515 29 30 5515 29 90 5515 91 30 5515 91 90 5515 21 90 5515 22 19 5515 22 99 5515 29 30 5515 29 90 5515 91 30 5515 91 90 5515 92 19 5515 92 99 5515 99 30 5515 99 90 ex 5803 90 30 ex 5905 00 70 ex 6308 00 00 |
(a) Millest: välja arvatud pleegitamata või pleegitatud |
||
GRUPP I B
| (1) | (2) | (3) | (4) | (5) | |
| 4 |
6105 10 00 6105 20 10 6105 20 90 6105 90 10 6109 10 00 6109 90 10 |
6109 90 30 6110 20 10 6110 30 10 |
Särgid, T- särgid, kerged peenekoelised rull-, polo või kõrge kaelusega džemprid ja pulloverid (välja arvatud villast või peenest loomakarvast), alussärgid ja muu selline, kootud või heegeldatud | 6,48 | 154 |
| 5 |
6101 10 90 6101 20 90 6101 30 90 6102 10 90 6102 20 90 6102 30 90 6110 10 10 6110 10 31 6110 10 35 |
6110 10 38 6110 10 91 6110 10 95 6110 10 98 6110 20 91 6110 20 99 6110 30 91 6110 30 99 |
Kampsunid, pulloverid, käisteta ülepea tõmmatavad kampsunid, vestid, tvinsetid, nööbitavad kampsunid, ööjakid ja džemprid (välja arvatud pintsakud ja bleiserid), anorakid, tuulekindlad jakid, joped ja muu selline, kootud või heegeldatud | 4,53 | 221 |
| 6 |
6203 41 10 6203 41 90 6203 42 31 6203 42 33 6203 42 35 6203 42 90 6203 43 19 6203 43 90 6203 49 19 6203 49 50 |
6204 61 10 6204 62 31 6204 62 33 6204 62 39 6204 63 18 6204 69 18 6211 32 42 6211 33 42 6211 42 42 6211 43 42 |
Meeste või poiste masinalkootud põlvpüksid, lühikesed püksid, välja arvatud ujumisriided ja püksid (sealhulgas laiad kottpüksid); naiste või tüdrukute masinalkootud püksid ja laiad kottpüksid, villast, puuvillast või tehiskiududest; vooderdatud tunkede alumised osad, välja arvatud kategooria 16 või 29, puuvillast või tehiskiududest | 1,76 | 568 |
| 7 |
6106 10 00 6106 20 00 6106 90 10 6206 20 00 |
6206 30 00 6206 40 00 |
Naiste või tüdrukute pluusid, särgid ja särkpluusid, kas kootud või heegeldatud või mitte, villast, puuvillast või tehiskiududest | 5,55 | 180 |
| 8 |
6205 10 00 6205 20 00 6205 30 00 |
Meeste või poiste särgid, välja arvatud kootud või heegeldatud, villast, puuvillast või tehiskiududest | 4,60 | 217 | |
GRUPP II A
| (1) | (2) | (3) | (4) | (5) | |
| 9 |
5802 11 00 5802 19 00 ex 6302 60 00 |
Froteest rätikud ja muud masinalkootud puuvillased froteekangad, linasest kangast saunalinad ja köögirätikud, välja arvatud kootud või heegeldatud, froteeriidest ja puuvillastest masinalkootud froteekangastest | |||
| 20 |
6302 21 00 6302 22 90 6302 29 90 6302 31 10 |
6302 31 90 6302 32 90 6302 39 90 |
Voodipesu, välja arvatud kootud või heegeldatud | ||
| 22 |
5508 10 11 5508 10 19 5509 11 00 5509 12 00 5509 21 10 5509 21 90 5509 22 10 5509 22 90 5509 31 10 5509 31 90 5509 32 10 5509 32 90 5509 41 10 5509 41 90 5509 42 10 |
5509 42 90 5509 51 00 5509 52 10 5509 52 90 5509 53 00 5509 59 00 5509 61 10 5509 61 90 5509 62 00 5509 69 00 5509 91 10 5509 91 90 5509 92 00 5509 99 00 |
Staapellõng või sünteetiliste kiudude jääk, jaemüügiks pakendamata | ||
| 22(a) |
5508 10 19 5509 31 10 5509 31 90 5509 32 10 5509 32 90 |
5509 61 10 5509 61 90 5509 62 00 5509 69 00 |
(a) Millest akrüül | ||
| 23 |
5508 20 10 5510 11 00 5510 12 00 |
5510 20 00 5510 30 00 5510 90 00 |
Staapelkiud või kunstkiudude jääk, jaemüügiks pakendamata | ||
| 32 |
5801 10 00 5801 21 00 5801 22 00 5801 23 00 5801 24 00 5801 25 00 5801 26 00 5801 31 00 |
5801 32 00 5801 33 00 5801 34 00 5801 35 00 5801 36 00 5802 20 00 5802 30 00 |
Kootud karvased kangad ja šenillkangad (välja arvatud froteerätikud või puuvillased froteekangad ja kitsad kootud kangad) ning nõeltöödeldud tekstiilpinnased, villast, puuvillast või tehiskiududest | ||
| 32(a) | 5801 22 00 |
(a) Millest: puuvillane koortriie |
|||
| 39 |
6302 51 10 6302 51 90 6302 53 90 ex 6302 59 00 |
6302 91 10 6302 91 90 6302 93 90 ex 6302 99 00 |
Laudlinad, tualett- ja köögirätikud, välja arvatud kootud või heegeldatud, välja arvatud froteerätikud ja muud puuvillast froteekangad | ||
GRUPP II B
| (1) | (2) | (3) | (4) | (5) | |
| 12 |
6115 12 00 6115 19 10 6115 19 90 6115 20 11 6115 20 90 6115 91 00 |
6115 92 00 6115 93 10 6115 93 30 6115 93 99 6115 99 00 |
Sukkpüksid ja retuusid, sukad, sokid ja muud sukatooted, kootud või heegeldatud, välja arvatud imikutele, sealhulgas ravisukad laienenud veenide toetuseks, välja arvatud tooted rubriigist 70 |
24,3 paari |
41 |
| 13 |
6107 11 00 6107 12 00 6107 19 00 6108 21 00 |
6108 22 00 6108 29 00 |
Meeste või poiste aluspüksid ja spordipüksid, naiste ja tüdrukute põlvpüksid ja lühikesed püksid, kootud või heegeldatud, villast, puuvillast või tehiskiududest | 17 | 59 |
| 14 |
6201 11 00 ex 6201 12 10 ex 6201 12 90 ex 6201 13 10 ex 6201 13 90 |
6210 20 00 | Meeste või poiste kootud palitud, vihmamantlid ja muud mantlid ja keebid, villast, puuvillast või tehiskiududest (välja arvatud parkad) (kategooria 21) | 0,72 | 1389 |
| 15 |
6202 11 00 ex 6202 12 10 ex 6202 12 90 ex 6202 13 10 ex 6202 13 90 |
6204 31 00 6204 32 90 6204 33 90 6204 39 19 6210 30 00 |
Naiste või tüdrukute kootud üleriided (mantlid), vihmamantlid ja muud mantlid ja keebid; pintsakud ja bleiserid, villast, puuvillast või tehiskiududest (välja arvatud parkad) (kategooria 21) | 0,84 | 1190 |
| 16 |
6203 11 00 6203 12 00 6203 19 10 6203 19 30 6203 21 00 6203 22 80 |
6203 23 80 6203 29 18 6211 32 31 6211 33 31 |
Meeste või poiste ülikonnad ja komplektid, välja arvatud kootud või heegeldatud, villast, puuvillast või tehiskiududest, välja arvatud suusakomplektid; meeste või poiste voodriga kombinesoonid, mille välimine kest on ühest samasugusest materjalist, kas puuvillast või tehiskiududest | 0,80 | 1250 |
| 17 |
6203 31 00 6203 32 90 6203 33 90 6203 39 19 |
Meeste või poiste pintsakud ja bleiserid, välja arvatud kootud või heegeldatud, villast, puuvillast või tehiskiududest | 1,43 | 700 | |
| 18 |
6207 11 00 6207 19 00 6207 21 00 6207 22 00 6207 29 00 |
6207 91 10 6207 91 90 6207 92 00 6207 99 00 |
Meeste või poiste alussärgid ja muud särgid, aluspüksid, lühikesed püksid, öösärgid, pidžaamad, supelmantlid, hommikumantlid ja muud sarnased esemed, välja arvatud kootud või heegeldatud | ||
|
6208 11 00 6208 19 10 6208 19 90 6208 21 00 6208 22 00 6208 29 00 |
6208 91 11 6208 91 19 6208 91 90 6208 92 10 6208 92 90 6208 99 00 |
Naiste ja tüdrukute alussärgid ja muud särgid, kombineed, lühikesed püksid, püksikud, öösärgid, pidžaamad, negližeed, rannamantlid, hommikumantlid ja muud sellised esemed, välja arvatud kootud või heegeldatud | |||
| 19 |
6213 20 00 6213 90 00 |
Taskurätikud, välja arvatud kootud või heegeldatud | 59 | 17 | |
| 21 |
ex 6201 12 10 ex 6201 12 90 ex 6201 13 10 ex 6201 13 90 6201 91 00 6201 92 00 6201 93 00 ex 6202 12 10 ex 6202 12 90 |
ex 6202 13 10 ex 6202 13 90 6202 91 00 6202 92 00 6202 93 00 6211 32 41 6211 33 41 6211 42 41 6211 43 41 |
Parkad, anorakid, tuulejoped, joped ja muud sellised riietusesemed, välja arvatud kootud või heegeldatud, villast, puuvillast või tehiskiududest; voodriga kombinesoonide ülemised osad, välja arvatud kategooria 16 või 29, puuvillast või tehiskiududest | 2,3 | 435 |
| 24 |
6107 21 00 6107 22 00 6107 29 00 6107 91 10 |
6107 91 90 6107 92 00 ex 6107 99 00 |
Meeste või poiste öösärgid, pidžaamad, rannamantlid, hommikumantlid ja muud sellised riietusesemed, kootud või heegeldatud | 3,9 | 257 |
|
6108 31 10 6108 31 90 6108 32 11 6108 32 19 6108 32 90 |
6108 39 00 6108 91 10 6108 91 90 6108 92 00 6108 99 10 |
Naiste või tüdrukute öösärgid, pidžaamad, negližeed, rannamantlid, hommikumantlid ja muud sellised kootud või heegeldatud riietusesemed | |||
| 26 |
6104 41 00 6104 42 00 6104 43 00 6104 44 00 |
6204 41 00 6204 42 00 6204 43 00 6204 44 00 |
Naiste või tüdrukute kleidid, villast, puuvillast või tehiskiududest | 3,1 | 323 |
| 27 |
6104 51 00 6104 52 00 6104 53 00 6104 59 00 |
6204 51 00 6204 52 00 6204 53 00 6204 59 10 |
Naiste ja tüdrukute seelikud, sealhulgas mitmeosalised seelikud | 2,6 | 385 |
| 28 |
6103 41 10 6103 41 90 6103 42 10 6103 42 90 6103 43 10 6103 43 90 6103 49 10 6103 49 91 |
6104 61 10 6104 61 90 6104 62 10 6104 62 90 6104 63 10 6104 63 90 6104 69 10 6104 69 91 |
Püksid, rinnalapi ja traksidega tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid (välja arvatud ujumisriided), kootud või heegeldatud, villast, puuvillast või tehiskiududest | 1,61 | 620 |
| 29 |
6204 11 00 6204 12 00 6204 13 00 6204 19 00 6204 21 00 6204 22 80 6204 23 80 6204 29 18 |
6211 42 31 |
Naiste ja tüdrukute kostüümid ja komplektid, välja arvatud kootud või heegeldatud, villast, puuvillast või tehiskiududest, välja arvatud suusakostüümid, naiste või tüdrukute voodriga kombinesoonid, mille pealisriie on analoogsetest kiududest, puuvillast või tehiskiududest | 1,37 | 730 |
| 31 | 6212 10 00 | Kootud või heegeldatud rinnahoidjad | 18,2 | 55 | |
| 68 |
6111 10 90 6111 20 90 6111 30 90 ex 6111 90 00 ex 6209 10 00 |
ex 6209 20 00 ex 6209 30 00 ex 6209 90 00 |
Imikute riided ja riietuse lisandid, välja arvatud imikute kindad, labakindad ja sõrmitud kindad kategooriast 10 ja 87, ning imikute sukad, sokid ja muud sukatooted, välja arvatud kootud või heegeldatud, kategooriast 88 | ||
| 73 |
6112 11 00 6112 12 00 6112 19 00 |
Kootud või heegeldatud materjalist kombinesoonid villast, puuvillast või tehistekstiilkiududest | 1,67 | 600 | |
| 76 |
6203 22 10 6203 23 10 6203 29 11 6203 32 10 6203 33 10 6203 39 11 6203 42 11 6203 42 51 6203 43 11 6203 43 31 6203 49 11 6203 49 31 6204 22 10 6204 23 10 |
6204 29 11 6204 32 10 6204 33 10 6204 39 11 6204 62 11 6204 62 51 6204 63 11 6204 63 31 6204 69 11 6204 69 31 6211 32 10 6211 33 10 6211 42 10 6211 43 10 |
Meeste või poiste töö- või ametirõivad, välja arvatud kootud või
heegeldatud; Naiste ja tüdrukute põlled, kitlid ja muud töö- või ametirõivad, välja arvatud kootud või heegeldatud |
||
| 77 | ex 6211 20 00 | Suusakostüümid, välja arvatud kootud või heegeldatud | |||
| 78 |
6203 41 30 6203 42 59 6203 43 39 6203 49 39 6204 61 80 6204 61 90 6204 62 59 6204 62 90 6204 63 39 6204 63 90 |
6204 69 39 6204 69 50 6210 40 00 6210 50 00 6211 31 00 6211 32 90 6211 33 90 6211 41 00 6211 42 90 6211 43 90 |
Rõivad, välja arvatud kootud või heegeldatud, välja arvatud rõivad kategooriatest 6, 7, 8, 14, 15, 16, 17, 18, 21, 26, 27, 29, 68, 72, 76 ja 77 | ||
| 83 |
6101 10 10 6101 20 10 6101 30 10 6102 10 10 6102 20 10 6102 30 10 6103 31 00 6103 32 00 6103 33 00 ex 6103 39 00 |
6104 31 00 6104 32 00 6104 33 00 ex 6104 39 00 ex 6112 20 00 6113 00 90 6114 10 00 6114 20 00 6114 30 00 |
Mantlid, pintsakud, bleiserid ja muud rõivad, kaasa arvatud kootud või heegeldatud suusakostüümid, välja arvatud rõivad kategooriatest 4, 5, 7, 13, 24, 26, 27, 28, 68, 69, 72, 73, 74, 75 | ||
GRUPP III A
| (1) | (2) | (3) | (4) | (5) | |
| 33 |
5407 20 11 6305 31 91 6305 31 99 |
Sünteetilisest kiudlõngast kootud kangad, mis on saadud polüetüleeni
või polüpropüleeni ribast või muust sellisest, laiusega kuni 3 m Kotid, mida kasutatakse kaupade pakendamiseks, mitte kootud või heegeldatud, saadud ribast või muust taolisest |
|||
| 34 | 5407 20 19 | Kootud kangad sünteetilisest lõngast, saadud polüetüleeni või polüpropüleeni ribast või muust taolisest, laiusega vähemalt 3 m | |||
| 35 |
5407 10 00 5407 20 90 5407 30 00 5407 41 00 5407 42 10 5407 42 90 5407 43 00 5407 44 10 5407 44 90 5407 51 00 5407 52 00 5407 53 10 5407 53 90 5407 54 00 5407 60 10 5407 60 30 5407 60 51 5407 60 59 5407 60 90 |
5407 71 00 5407 72 00 5407 73 10 5407 73 91 5407 73 99 5407 74 00 5407 81 00 5407 82 00 5407 83 10 5407 83 90 5407 84 00 5407 91 00 5407 92 00 5407 93 10 5407 93 90 5407 94 00 ex 5811 00 00 ex 5905 00 70 |
Sünteetilistest kiududest kootud kangad (pidevad), välja arvatud autorehvidele kategooriast 114 | ||
| 35(a) |
5407 42 10 5407 42 90 5407 43 00 5407 44 10 5407 44 90 5407 52 00 5407 53 10 5407 53 90 5407 54 00 5407 60 30 5407 60 51 5407 60 59 5407 60 90 5407 72 00 |
5407 73 10 5407 75 91 5407 73 99 5407 74 00 5407 82 00 5407 83 10 5407 83 90 5407 84 00 5407 92 00 5407 93 10 5407 93 90 5407 94 00 ex 5811 00 00 ex 5905 00 70 |
(a) Millest: välja arvatud pleegitamata või pleegitatud |
||
| 36 |
5408 10 00 5408 21 00 5408 22 10 5408 22 90 5408 23 10 5408 23 90 5408 24 00 |
5408 31 00 5408 32 00 5408 33 00 5408 34 00 ex 5811 00 00 ex 5905 00 70 |
Kootud kangad kunstlikest lauskiududest, välja arvatud autorehvide jaoks mõeldud kategooriast 114 | ||
| 36(a) |
5408 10 00 5408 22 10 5408 22 90 5408 23 10 5408 23 90 5408 24 00 |
5408 32 00 5408 33 00 5408 34 00 ex 5811 00 00 ex 5905 00 70 |
(a) Millest: välja arvatud pleegitamata või pleegitatud |
||
| 37 |
5516 11 00 5516 12 00 5516 13 00 5516 14 00 5516 21 00 5516 22 00 5516 23 10 5516 23 90 5516 24 00 5516 31 00 5516 32 00 5516 33 00 |
5516 34 00 5516 41 00 5516 42 00 5516 43 00 5516 44 00 5516 91 00 5516 92 00 5516 93 00 5516 94 00 5803 90 50 ex 5905 00 70 |
Kootud tehisstaapelkangad | ||
| 37(a) |
5516 12 00 5516 13 00 5516 14 00 5516 22 00 5516 23 10 5516 23 90 5516 24 00 5516 32 00 5516 33 00 |
5516 34 00 5516 42 00 5516 43 00 5516 44 00 5516 92 00 5516 93 00 5516 94 00 ex 5803 90 50 ex 5905 00 70 |
(a) Millest: välja arvatud pleegitamata või pleegitatud |
||
| 38A |
6002 43 11 6002 93 10 |
Kootud või heegeldatud sünteetilised kardinakangad, kaasa arvatud võrkkardinakangad | |||
| 38B |
ex 6303 91 00 ex 6303 92 90 |
ex 6303 99 90 | Võrkkardinad, välja arvatud kootud või heegeldatud | ||
| 40 |
ex 6303 91 00 ex 6303 92 90 ex 6303 99 90 6304 19 10 |
ex 6304 19 90 6304 92 00 ex 6304 93 00 ex 6304 99 00 |
Kootud kardinad (sealhulgas draperiid, eesriided, kardina ja voodi alläärised ja muud sisustusesemed), kootud või heegeldatud, villast, puuvillast või tehiskiududest | ||
| 41 |
5401 10 11 5401 10 19 5402 10 10 5402 10 90 5402 20 00 5402 31 10 5402 31 30 5402 31 90 5402 32 00 5402 33 10 5402 33 90 5402 39 10 5402 39 90 5402 49 10 5402 49 91 5402 49 99 |
5402 51 10 5402 51 30 5402 51 90 5402 52 10 5402 52 90 5402 59 10 5402 59 90 5402 61 10 5402 61 30 5402 61 90 5402 62 10 5402 62 90 5402 69 10 5402 69 90 ex 5604 20 00 ex 5604 90 00 |
Sünteetilisest kiust lõng (pidev), jaemüügiks pakendamata, välja arvatud tekstureerimata ühekordne lõng, keerutamata või keerutatud tihedusega kuni 50 keerdu meetri kohta | ||
| 42 |
5401 20 10 5403 10 00 5403 20 10 5403 20 90 ex 5403 32 00 5403 33 90 5403 39 00 |
5403 41 00 5403 42 00 5403 49 00 ex 5604 20 00 |
Lõng pidevatest tehiskiududest, jaemüügiks pakendamata: Kunstkiududest lõng; kunstkiududest lõng, jaemüügiks pakendamata, välja arvatud viskoossiidist ühekordne lõng, keerutamata või keerutatud tihedusega mitte üle 250 keeru meetri kohta ja ühekordne tekstureerimata lõng tselluloos atsetaadist |
||
| 43 |
5204 20 00 5207 10 00 5207 90 00 5401 10 90 5401 20 90 |
5406 10 00 5406 20 00 5508 20 90 5511 30 00 |
Lõng tehiskiust, lõng staapelkunstkiududest, puuvillalõng, jaemüügiks pakendatud | ||
| 46 |
5105 10 00 5105 21 00 5105 29 00 |
5105 30 10 5105 30 90 |
Kraasitud või kammitud lamba- või tallevill või muu peen loomakarv | ||
| 47 |
5106 10 10 5106 10 90 5106 20 11 5106 20 19 |
5106 20 91 5106 20 99 5108 10 10 5108 10 90 |
Kraasitud lamba- või tallevillast või kraasitud peenest loomakarvast lõng (villane lõng), jaemüügiks pakendamata | ||
| 48 |
5107 10 10 5107 10 90 5107 20 10 5107 20 30 5107 20 51 |
5107 20 59 5107 20 91 5107 20 99 5108 20 10 5108 20 90 |
Kammitud lamba- või tallevillast (kammlõng) või kammitud peenest loomakarvast lõng, jaemüügiks pakendamata | ||
| 49 |
5109 10 10 5109 10 90 |
5109 90 10 5109 90 90 |
Lamba- või tallevillast või peenest loomakarvast lõng, pakendatud hulgimüügiks | ||
| 50 |
5111 11 00 5111 19 10 5111 19 90 5111 20 00 5111 30 10 5111 30 30 5111 30 90 5111 90 10 5111 90 91 5111 90 93 5111 90 99 |
5112 11 00 5112 19 10 5112 19 90 5112 20 00 5112 30 10 5112 30 30 5112 30 90 5112 90 10 5112 90 91 5112 90 93 5112 90 99 |
Lamba- või tallevillast või peenest loomakarvast kootud kangad | ||
| 51 | 5203 00 00 | Kraasitud või kammitud puuvill | |||
| 53 | 5803 10 00 | Puuvillane marliriie | |||
| 54 | 5507 00 00 | Tehis-staapelkiud, kaasa arvatud jäätmed, kraasitud, kammitud või muul viisil ketramiseks ette valmistatud | |||
| 55 |
5506 10 00 5506 20 00 5506 30 00 |
5506 90 10 5506 90 91 5506 90 99 |
Sünteetilised staapelkiud, kaasa arvatud jäätmed, kraasitud või kammitud või muul viisil ketramiseks ette valmistatud | ||
| 56 |
5508 10 90 5511 10 00 5511 20 00 |
Sünteetilistest staapelkiududest lõng (sealhulgas jäätmed), hulgimüügiks pakendatud | |||
| 58 |
5701 10 10 5701 10 91 5701 10 93 |
5701 10 99 5701 90 10 5701 90 90 |
Sõlmtehnikas vaibad ja põrandakatted (viimistletud või mitte) | ||
| 59 |
5702 10 00 5702 31 10 5702 31 30 5702 31 90 5702 32 10 5702 32 90 5702 39 10 5702 41 10 5702 41 90 5702 42 10 5702 42 90 5702 49 10 5702 51 00 5702 52 00 ex 5702 59 00 5702 91 00 5702 92 00 ex 5702 99 00 5703 10 10 |
5703 10 90 5703 20 11 5703 20 19 5703 20 91 5703 20 99 5703 30 11 5703 30 19 5703 30 51 5703 30 59 5703 30 91 5703 30 99 5703 90 10 5703 90 90 5704 10 00 5703 90 00 5705 00 10 5705 00 31 5705 00 39 ex 5705 00 90 |
Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted, välja arvatud vaibad kategooriast 58 | ||
| 60 | 5805 00 00 | Seinavaibad, käsitsi valmistatud, gobelään, Flandria, Aubusson, Beauvais ja muud sellist tüüpi, ning nõeltehnikas seinavaibad (näiteks petit point ja ristpiste) sissetöödeldud paneelid ja muud taolised, käsitsi valmistatud | |||
| 61 |
ex 5806 10 00 5806 20 00 5806 31 10 5806 31 90 5806 32 10 5806 32 90 5806 39 00 5806 40 00 |
Kitsad kootud kangad ja kitsad kangad (bolduc), mis koosnevad
lõimedest ilma kudedeta, ühendatud liimiga, välja arvatud etiketid
ja muud sellised kategooriasse 62 kuuluvad kangad Elastikust kangad ja äärised (mitte kootud ega heegeldatud), tehtud tekstiilmaterjalidest, mis on ühendatud kumminiidiga |
|||
| 62 |
5606 00 91 5606 00 99 5804 10 11 5804 10 19 5804 10 90 5804 21 10 5804 21 90 5804 29 10 5804 29 90 5804 30 00 5807 10 10 5807 10 90 |
5808 10 00 5808 90 00 5810 10 10 5810 10 90 5810 91 10 5810 91 90 5810 92 10 5810 92 90 5810 99 10 5810 99 90 |
Šenill-lõng (sealhulgas tups-šenill-lõng), siidlõng (välja arvatud
metalliseeritud lõng ja tugevdatud hobusejõhvist lõng): Tüll ja muud võrkkangad, kuid mitte kootud või heegeldatud kangad, käsitsi või mehaaniliselt tehtud pits, ühes tükis, ribadena või motiividena Etiketid, embleemid ja muud sellised tekstiilmaterjalid, tikandita, ühes tükis, ribadena või sobiliku suuruse või kujuga lõigatud, kootud Poortidega ilustatud ja ornamentidega kaunistatud äärised ühes tükis; tutid, tupsud jms. Tikandid tükis, ribadena või motiividena |
||
| 63 |
5906 91 00 ex 6002 10 10 6002 10 90 ex 6002 30 10 6002 30 90 ex 6001 10 00 |
6002 20 31 6002 43 19 |
Kootud või heegeldatud sünteetilistest kiududest kangas,
mis sisaldab kaalult 5% või rohkem elastomeerlõnga ja kootud või
heegeldatud kangas, mis sisaldab kaalult 5% või rohkem kumminiiti Sünteetilistest kiududest Raschel-pits ja sünteetilistest kiududest kangatükid |
||
| 65 |
5606 00 10 ex 6001 10 00 6001 21 00 6001 22 00 6001 29 10 6001 91 10 6001 91 30 6001 91 50 6001 91 90 6001 92 10 6001 92 30 6001 92 50 6001 92 90 6001 99 10 ex 6002 10 10 6002 20 10 6002 20 39 6002 20 50 6002 20 70 ex 6002 30 10 6002 41 00 6002 42 10 6002 42 30 |
6002 42 50 6002 42 90 6002 43 31 6002 43 33 6002 43 35 6002 43 39 6002 43 50 6002 43 91 6002 43 93 6002 43 95 6002 43 99 6002 91 00 6002 92 10 6002 92 30 6002 92 50 6002 92 90 6002 93 31 6002 93 33 6002 93 35 6002 93 39 6002 93 91 6002 93 99 |
Kootud või heegeldatud kangas, välja arvatud kategooriatesse 38A ja 63 kuuluvad, villast, puuvillast või käsitsi tehtud kiududest | ||
| 66 |
6301 10 00 6301 20 91 6301 20 99 |
6301 30 90 ex 6301 40 90 ex 6301 90 90 |
Reisivaibad ja tekid, välja arvatud kootud või heegeldatud, villast, puuvillast või tehiskiududest | ||
GRUPP III B
| (1) | (2) | (3) | (4) | (5) | |
| 10 |
6111 10 10 6111 20 10 6111 31 10 ex 6111 90 00 6116 10 10 |
6116 10 90 6116 91 00 6116 92 00 6116 93 00 6116 99 00 |
Sõrmkindad, labakindad ja pikad sõrmitud kindad, kootud või heegeldatud |
17 paari |
59 |
| 67 |
5807 90 90 6113 00 10 6117 10 00 6117 20 00 6117 80 10 6117 80 90 6117 90 00 6301 20 10 6301 30 10 6301 40 10 6301 90 10 6302 10 10 6302 10 90 |
6302 40 00 ex 6302 60 00 6303 11 00 6303 12 00 6303 19 00 6304 11 00 6304 91 00 ex 6305 20 00 ex 6305 39 00 ex 6305 90 00 6305 31 10 6307 10 10 6307 90 10 |
Kootud või heegeldatud rõivalisandid, välja arvatud imikutele; igasugused majapidamises vajaminevad linad, kootud või heegeldatud; kardinad (sealhulgas draperiid) ja eesriided, kardina või voodi alläärised ja muud sisustusesemed, kootud või heegeldatud tekid ja reisivaibad, muud kootud või heegeldatud esemed, sealhulgas rõivaste osad või rõivalisandid | ||
| 67a | 6305 31 10 |
(a) Millest: kotid, mida kasutatakse kaupade pakkimiseks, valmistatud polüetüleeni või polüpropüleeni ribadest |
|||
| 69 |
6108 11 10 6108 11 90 |
6108 19 10 6108 19 90 |
Naiste või tüdrukute aluskuued, kootud või heegeldatud | 7,8 | 128 |
| 70 |
6115 11 00 6115 20 19 6115 93 91 |
Sukkpüksid ja retuusid sünteetilistest kiududest, mõõduga vähemalt
67 detsiteksi (6,7 tex) ühe lõnga kohta Naiste sünteetilistest kiududest täispikkuses trikookaubad |
30,4 paari |
33 | |
| 72 |
6112 31 10 6112 31 90 6112 39 10 6112 39 90 6112 41 10 |
6112 41 90 6112 49 10 6112 49 90 6211 11 00 6211 12 00 |
Ujumisriided, villast, puuvillast või tehiskiududest | 9,7 | 103 |
| 74 |
6104 11 00 6104 12 00 6104 13 00 ex 6104 19 00 |
6104 21 00 6104 22 00 6104 23 00 ex 6104 29 00 |
Naiste või tüdrukute kootud või heegeldatud kostüümid ja komplektid, villast, puuvillast või tehiskiududest, välja arvatud suusakostüümid | 1,54 | 650 |
| 75 |
6103 11 00 6103 12 00 6103 19 00 6103 21 00 |
6103 22 00 6103 23 00 6103 29 00 |
Meeste või poiste kootud või heegeldatud ülikonnad ja komplektid, villast, puuvillast või tehiskiududest, välja arvatud suusakostüümid | 0,80 | 1250 |
| 84 |
6214 20 00 6214 30 00 6214 40 00 6214 90 10 |
Sallid, muhvid, mantiljad, loorid ja muud taolised, välja arvatud kootud või heegeldatud, villast, puuvillast või tehiskiududest | |||
| 85 |
6215 20 00 6215 90 00 |
Kaelasidemed, kikilipsud ja lipsud, mitte kootud või heegeldatud, villast, puuvillast või tehiskiududest | 17,9 | 56 | |
| 86 |
6212 20 00 6212 30 00 6212 90 00 |
Korsetid, korsetivööd, sukahoidjad, traksid, sukapaelad jms. ning nende osad, kootud või heegeldatud või mitte | 8,8 | 114 | |
| 87 |
ex 6209 10 00 ex 6209 20 00 ex 6209 30 00 |
ex 6209 90 00 6216 00 00 |
Sõrmkindad, labakindad ja pikad sõrmedeta kindad, mitte kootud või heegeldatud | ||
| 88 |
ex 6209 10 00 ex 6209 20 00 ex 6209 30 00 ex 6209 90 00 |
6217 10 00 6217 90 00 |
Sukad-sokid, mitte kootud või heegeldatud; välja arvatud riietuse lisandid, rõivaste osad või riietuse lisandid, välja arvatud imikutele, välja arvatud kootud või heegeldatud | ||
| 90 |
5607 41 00 5607 49 11 5607 49 19 5607 49 90 |
5607 50 11 5607 50 19 5607 50 30 5607 50 90 |
Nöör, nööristik, köied ja trossid sünteetilistest kiududest, punutud või mitte | ||
| 91 |
6306 21 00 6306 22 00 |
6306 29 00 | Telgid | ||
| 93 |
ex 6305 20 00 ex 6305 39 00 |
Kotid, mida kasutatakse kaupade pakkimiseks, kootud kangastest, välja arvatud polüetüleenist või polüpropüleenribast valmistatud | |||
| 94 |
5601 10 10 5601 10 90 5601 21 10 5601 21 90 5601 22 10 |
5601 22 91 5601 22 99 5601 29 00 5601 30 00 |
Tekstiilmaterjalide vatt ja sellest valmistatud esemed; tekstiilkiud, mitte pikemad kui 5 mm (flokk), tekstiiltolm ja tekstiiliebemed | ||
| 95 |
5602 10 19 5602 10 31 5602 10 39 5602 10 90 5602 21 00 5602 29 90 |
5602 90 00 ex 5807 90 10 ex 5905 00 70 6210 10 10 6307 90 91 |
Vilt ja sellest valmistatud esemed, impregneeritud või kaetud või mitte, välja arvatud põrandakatted | ||
| 96 |
5603 00 10 5603 00 91 5603 00 93 5603 00 95 5603 00 99 ex 5807 90 10 ex 5905 00 70 6210 10 91 6210 10 99 ex 6301 40 90 ex 6301 90 90 6302 22 10 |
6302 32 10 6302 53 10 6302 93 10 6303 92 10 6303 99 10 ex 6304 19 90 ex 6304 93 00 ex 6304 99 00 ex 6305 39 00 6307 10 30 ex 6307 90 99 |
Mittekootud kangad ja esemed sellistest kangastest, impregneeritud, kaetud, lamineeritud või mitte | ||
| 97 |
5608 11 11 5608 11 19 5608 11 91 5608 11 99 5608 19 11 5608 19 19 |
5608 19 31 5608 19 39 5608 19 91 5608 19 99 5608 90 00 |
Võrgud ja võrgustikud tehtud nöörist, nööristikust või köiest ja valmis kalavõrgud lõngast, nöörist, nööristikust või köiest | ||
| 98 |
5609 00 00 5905 00 10 |
Muud esemed tehtud lõngast, nöörist, nööristikust, köiest või trossidest, välja arvatud tekstiilkangad, sellistest kangastest tehtud esemed ja esemed kategooriast 97 | |||
| 99 |
5901 10 00 5901 90 00 5904 10 00 5904 91 10 5904 91 90 5904 92 00 5906 10 10 5906 10 90 5906 99 10 5906 99 90 5907 00 00 |
Kummi või amilakkainetega kaetud tekstiiltooted, mida kasutatakse
raamatute väliskaanteks ja muuks selliseks; pausriie;
ettevalmistatud maalimislõuend; vahariie ja muud sarnased
jäigastatud tekstiilkangad, mida kasutatakse kübarapõhjadeks Linoleum, mõõtu lõigatud või mitte; põrandakatted, mis koosnevad kattest, mida kasutatakse tekstiilide tugevdamiseks, mõõtu lõigatud või mitte Kummeeritud tekstiilkangad, mitte kootud või heegeldatud, välja arvatud autorehvidele Muul viisil impregneeritud või kaetud tekstiilkangad; maalitud lõuend, mis on teatridekoratsiooniks, ateljee taustriideks vms., välja arvatud kategooriast 100 |
|||
| 100 |
5903 10 10 5903 10 90 5903 20 10 5903 20 90 |
5903 90 10 5903 90 91 5903 90 99 |
Tekstiilkangad impregneeritud, kaetud, või lamineeritud tselluloosi derivaatide preparaatide või muude kunstlike plastikmaterjalidega | ||
| 101 | ex 5607 90 00 | Nöör, nööristik, köied ja trossid, punutud või mitte, välja arvatud sünteetilistest kiududest | |||
| 109 |
6306 11 00 6306 12 00 6306 19 00 |
6306 31 00 6306 39 00 |
Puldanid, purjed, varikatused ja päikesevarjud | ||
| 110 | 6306 41 00 | 6306 49 00 | Kootud õhkmadratsid | ||
| 111 |
6306 91 00 6306 99 00 |
Kootud telkimistarbed, välja arvatud õhkmadratsid ja telgid | |||
| 112 |
6307 20 00 ex 6307 90 99 |
Muud kootud valmistooted, välja arvatud kategooriad 113 ja 114 | |||
| 113 | 6307 10 90 | Põrandavaibad, nõudepesulapid ja tolmulapid, välja arvatud kootud või heegeldatud | |||
| 114 |
5902 10 10 5902 10 90 5902 20 10 5902 20 90 5902 90 10 5902 90 90 5908 00 00 5909 00 10 5909 00 90 5910 00 00 |
5911 10 00 ex 5911 20 00 5911 31 11 5911 31 19 5911 31 90 5911 32 10 5911 32 90 5911 40 00 5911 90 10 5911 90 90 |
Kootud kangad ja esemed tehniliseks otstarbeks | ||
GRUPP IV
| (1) | (2) | (3) | (4) | (5) | |
| 115 |
6306 10 11 6306 10 19 5306 10 31 5306 10 39 5306 10 50 5306 10 90 |
5306 20 11 5306 20 19 5306 20 90 5308 90 11 5308 90 13 5308 90 19 |
Lina või ramjeekiud | ||
| 117 |
5309 11 11 5309 11 19 5309 11 90 5309 19 10 5309 19 90 5309 21 10 5309 21 90 |
5309 29 10 5309 29 90 5311 00 10 5803 90 90 5905 00 31 5905 00 39 |
Linast või ramjeest kootud kangad | ||
| 118 |
6302 29 10 6302 39 10 6302 39 30 6302 52 00 |
ex 6302 59 00 6302 92 00 ex 6302 99 00 |
Linast või ramjeest laudlinad, käterätikud ja köögirätikud, välja arvatud kootud või heegeldatud | ||
| 120 |
ex 6303 99 90 6304 19 30 ex 6304 99 00 |
Kardinad (sealhulgas draperiid), eesriided, kardina ja voodi alläärised ja muud sisustusesemed, mitte kootud või heegeldatud, linast või ramjeest | |||
| 121 | ex 5607 90 00 | Nöör, nööristik, köied ja trossid, punutud või mitte, linast või ramjeest | |||
| 122 | ex 6305 90 00 | Kotid, mida kasutatakse kaupade pakendamiseks, linast, välja arvatud kootud või heegeldatud | |||
| 123 |
5801 90 10 6214 90 90 |
Linast või ramjeest kootud kangatükid ja šenillkangad, välja arvatud
kitsad kootud kangad Sallid, muhvid, mantiljad, loorid jms., linast või ramjeest, välja arvatud kootud või heegeldatud |
|||
GRUPP V
| (1) | (2) | (3) | (4) | (5) | |
| 124 |
5501 10 00 5501 20 00 5501 30 00 5501 90 00 5503 10 11 5503 10 19 5503 10 90 5503 20 00 5503 30 00 |
5503 40 00 5503 90 10 5503 90 90 5505 10 10 5505 10 30 5505 10 50 5505 10 70 5505 10 90 |
Sünteetilised staapelkiud | ||
| 125A |
5402 41 10 5402 41 30 5402 41 90 |
5402 42 00 5402 43 10 5402 43 90 |
Sünteetiline kiudlõng (laus) hulgimüügiks pakendamata, välja arvatud lõng kategooriast 41 | ||
| 125B |
5404 10 10 5404 10 90 5404 90 11 5404 90 19 |
5404 90 90 ex 5604 20 00 ex 5604 90 00 |
Monokiud, riba (tehisõlg vms.) ja imiteeritud katgut sünteetilistest materjalidest | ||
| 126 |
5502 00 10 5502 00 90 5504 10 00 |
5504 90 00 5505 20 00 |
Kunstlikud staapelkiud | ||
| 127A |
5403 31 00 ex 5403 32 00 |
5403 33 10 | Kunstkiududest lõng (pidev) hulgimüügiks pakendamata, välja arvatud lõng kategooriast 42 | ||
| 127B |
5405 00 00 ex 5604 90 00 |
Monokiud, riba (tehisõlg jms.) ja katguti imitatsioon kunstlikest tekstiilmaterjalidest | |||
| 128 | 5105 40 00 | Kraasitud või kammitud jäme loomakarv | |||
| 129 | 5110 00 00 | Jämedast loomakarvast või hobusejõhvist lõng | |||
| 130A |
5004 00 10 5004 00 90 |
5006 00 10 | Siidlõng, välja arvatud siidijääkidest korrutatud lõng | ||
| 130B |
5005 00 10 5005 00 90 |
5006 00 90 ex 5604 90 00 |
Siidlõng, välja arvatud kategooriast 130A; siidiussi fibrioniit | ||
| 131 | 5308 90 90 | Lõng muudest taimse päritoluga tekstiilkiududest | |||
| 132 | 5308 30 00 | Paberlõng | |||
| 133 | 5308 20 10 | 530 8 20 90 | Päriskanepist lõng | ||
| 134 | 5605 00 00 | Metalliseeritud lõng | |||
| 135 | 5113 00 00 | Kootud kangad jämedast loomakarvast või hobusejõhvist | |||
| 136 |
5007 10 00 5007 20 11 5007 20 19 5007 20 21 5007 20 31 5007 20 39 5007 20 41 5007 20 51 5007 20 59 5007 20 61 |
5007 20 69 5007 20 71 5007 90 10 5007 90 30 5007 90 50 5007 90 90 5803 90 10 ex 5903 00 90 ex 5911 20 00 |
Siidist või siidijäägist kootud kangad | ||
| 137 |
ex 5801 90 90 ex 5806 10 00 |
Kootud kangatükid ja šenillkangad ja kitsad kootud kangad siidijäägist | |||
| 138 |
5311 00 90 ex 5905 00 90 |
Kootud kangad paberlõngast ja muudest tekstiilkiududest, välja arvatud ramjee | |||
| 139 | 5809 00 00 | Kootud kangad metallniitidest või metalliseeritud lõngast | |||
| 140 |
ex 6001 10 00 6001 29 90 6001 99 90 |
6002 20 90 6002 49 00 6002 99 00 |
Kootud või heegeldatud kangas tekstiilmaterjalist, välja arvatud villast või peenest loomakarvast, puuvillast või tehiskiududest | ||
| 141 | ex 6301 90 90 | Reisivaibad ja tekid tekstiilmaterjalist, välja arvatud vill või peen loomakarv, puuvill või tehiskiud | |||
| 142 |
ex 5702 39 90 ex 5702 49 90 ex 5702 59 00 |
ex 5702 99 00 ex 5705 00 90 |
Vaibad ja muud agaavkiust tekstiilpõrandakatted, muudest agaavi perekonda kuuluvatest kiududest või manillakanepist | ||
| 144 | 5602 10 35 | 5602 29 10 | Jämedast loomakarvast vilt | ||
| 145 |
5607 30 00 ex 5607 90 00 |
Nöör, nööristik, köied ja trossid, punutud või mitte, abakast (manilla-kanep) või toorkanepist | |||
| 146A | ex 5607 21 00 | Sidumis- või pakkenöör põllumajandusmasinatele, agaavist või muudest agaavi perekonda kuuluvatest kiududest | |||
| 146B |
ex 5607 21 00 5607 29 10 5607 29 90 |
Nöör, nööristik, köied ja trossid agaavist või muudest agaavi perekonda kuuluvatest kiududest, välja arvatud kategooria 146A tooted | |||
| 146C | 5607 10 00 | Nöör, nööristik, köied ja trossid, punutud või mitte, džuudist või muudest tekstiilist niinkiududest rubriigist 5303 | |||
| 147 | 5003 90 00 | Siidijäätmed (sealhulgas kerimiseks sobimatud kookonid), lõngajäätmed ja kohestatud nopped, välja arvatud kraasimata või kammimata | |||
| 148A |
5307 10 10 5307 10 90 |
5307 20 00 | Lõng džuudist või muudest tekstiilist niinkiududest rubriigist 5303 | ||
| 148B | 5308 10 00 | Kookoskiududest lõng | |||
| 149 |
5310 10 90 ex 5310 90 00 |
Kootud kangad džuudist või muudest tekstiilist niinkiududest laiusega üle 150 cm | |||
| 150 |
5310 10 10 ex 5310 90 00 5905 00 50 6305 10 90 |
Kootud kangad džuudist või muudest tekstiilist niinkiududest mitte
laiemad kui 150 cm Kotid, mida kasutatakse kaupade pakendamiseks, džuudist või muudest tekstiilist niinkiududest, välja arvatud kasutatud |
|||
| 151A | 5702 20 00 | Põrandakatted kookoskiududest (koiir) | |||
| 151B |
ex 5702 39 90 ex 5702 49 90 ex 5702 59 00 ex 5702 99 00 |
Vaibad ja muud tekstiilist põrandakatted, džuudist või muudest tekstiilist niinkiududest, välja arvatud nõeltöödeldud (tafting) või flokeeritud | |||
| 152 | 5602 10 11 | Nõeltehnikas vilt džuudist või muust tekstiilist niinkiududest, impregneerimata või pealt katmata, välja arvatud põrandakatted | |||
| 153 | 6305 10 10 | Kasutatud kotid kaupade pakkimiseks, džuudist või muust tekstiilist niinkiust rubriigist 5303 | |||
| 154 |
5001 00 00 5002 00 00 5003 10 00 5101 11 00 5101 19 00 5101 21 00 5101 29 00 5101 30 00 5102 10 10 5102 10 30 5102 10 50 5102 10 90 5102 20 00 5103 10 10 5103 10 90 5103 20 10 5103 20 91 5103 20 99 5103 30 00 5104 00 00 5301 10 00 5301 21 00 5301 29 00 5301 30 10 5301 30 90 5305 91 00 5305 99 00 5201 00 10 5201 00 90 5202 10 00 5202 91 00 5002 99 00 |
5302 10 00 5302 90 00 5305 21 00 5305 29 00 5303 10 00 5303 90 00 5304 10 00 5304 90 00 5305 11 00 5305 19 00 5305 91 00 5305 99 00 |
Kerimiseks sobivad siidiussi kookonid Toorsiid (keerutamata) Siidijäätmed (sealhulgas kerimiseks sobimatud kookonid), lõngajäätmed, kohestatud nopped, kraasimata või kammimata Kraasimata või kammimata vill Peen või jäme loomakarv, kraasimata või kammimata Villajäägid või peen või jäme loomakarv, sealhulgas lõngajäägid, kuid välja arvatud kraasimata nopped Kohestatud villanopped või peen või jäme loomakarv Lina, toores või töödeldud, kuid ketramata; linatakud ja jäätmed (kaasa arvatud lõngajäätmed ja kohestatud nopped) Ramjee ja muud taimsed tekstiilkiud, kas töötlemata või töödeldud, kuid ketramata: takk, kraasmed ja jäägid, välja arvatud koiir ja abaka rubriigist 5304 Kraasimata või kammimata puuvill Kanepikiud (Cannabis sativa L.), töötlemata või töödeldud, kuid ketramata: takud, kraasmed ja jäätmed abakast (sealhulgas lõngajäägid ja kohestatud nopped) Abaka (manilla-kanep e. Musa textilis), töötlemata või töödeldud, kuid ketramata: abaka takud, kraasmed ja jäägid (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud nopped) Džuut ja muud niinekiud (välja arvatud lina, kanepi ja ramjeekiud), töötlemata või töödeldud, kuid ketramata: toorkanepi takud ja jäätmed (sealhulgas lõngajäägid ja kohestatud nopped ) Muud taimse päritoluga tekstiilkiud, töötlemata või töödeldud, kuid ketramata: takud, kraasmed, selliste kiudude jäätmed (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud nopped) |
||
| 156 |
6106 90 30 ex 6110 90 90 |
Naiste ja tüdrukute kootud või heegeldatud siidist või siidijäätmetest pluusid ja pulloverid | |||
| 157 |
6101 90 10 6101 90 90 6102 90 10 6102 90 90 ex 6103 39 00 6103 49 99 ex 6104 19 00 ex 6104 29 00 ex 6104 39 00 6104 49 00 6104 69 99 |
6105 90 90 6106 90 50 6106 90 90 ex 6107 99 00 6108 99 90 6109 90 90 6110 90 10 ex 6110 90 90 ex 6111 90 00 6114 90 00 |
Kootud või heegeldatud rõivad, välja arvatud kategooriatest 1 kuni 123 ja kategooriast 156 | ||
| 159 |
6204 49 10 6206 10 00 6214 10 00 6215 10 00 |
Siidist või siidijäätmetest mitte kootud ega heegeldatud kleidid,
pluusid ja särkpluusid Sallid, muhvid, mantiljad, loorid jms., mitte kootud või heegeldatud, siidist või siidijäätmetest Kaelasidemed, kikilipsud ja lipsud siidist või siidijäätmetest |
|||
| 160 | 6213 10 00 | Siidist või siidijäätmetest taskurätikud | |||
| 161 |
6201 19 00 6201 99 00 6202 19 00 6202 99 00 6203 19 90 6203 29 90 6203 39 90 6203 49 90 6204 19 90 6204 29 90 6204 39 90 |
6204 49 90 6204 59 90 6204 69 90 6205 90 10 6205 90 90 6206 90 10 6206 90 90 ex 6211 20 00 6211 39 00 6211 49 00 |
Rõivad, mitte kootud või heegeldatud, välja arvatud kategooriad 1 kuni 123 ja kategooria 159 | ||
|
Lisa II [protokolli nr. 1 juurde] |
Kvantitatiivsete piiranguteta tooted, mis alluvad käesoleva protokolli artikli 2 2. lõigus viidatud topeltkontrolli süsteemile.
(Käesolevas lisas loetletud kategooriatesse kuuluvate toodete täielik nimekiri on esitatud käesoleva protokolli lisas I)
Kategooriad: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 13, 20, 39, 117, 118.
|
Apendiks A [lisa II juurde] |
I osa
KLASSIFIKATSIOON
Artikkel 1
1. Ühenduse kompetentsed võimud kohustuvad informeerima Eestit kõikidest muudatustest kombineeritud nomenklatuuris (KN) enne nende jõustumise kuupäeva Ühenduses.
2. Ühenduse kompetentsed võimud kohustuvad hiljemalt ühe kuu jooksul
alates nende vastuvõtmisest informeerima Eesti kompetentseid võime
kõikidest otsustest, mis puudutavad käesoleva protokolli alla kuuluvate
toodete klassifikatsiooni. Selline teade sisaldab:
(a) kõnesolevate
toodete kirjelduse;
(b) vastava kategooria ja sellega seotud KN
koodid;
(c) põhjuseid, mis on viinud otsuseni.
3. Kui klassifikatsiooni puudutava otsuse tagajärjeks on klassifikatsioonimenetluse muutus või mõne protokolli alla kuuluva tootekategooria muutumine, teatavad Ühenduse kompetentsed võimud otsuse ellurakendamisest 30 päeva ette, alates Ühenduse kontaktivõtmise kuupäevast. Tooted, mis tarniti enne otsuse jõustumist, jäävad varasema klassifikatsioonimenetluse alla kuuluvateks, tingimusel, et kõnesolevad kaubad on esitatud impordiks Ühendusse 60 päeva jooksul alates sellest kuupäevast.
4. Kui Ühenduse otsus klassifikatsiooni kohta põhjustab muutuse klassifikatsioonimenetluses või muutuse ükskõik millises käesoleva protokolli alla kuuluva toote kategoorias, mis allub kvantitatiivsetele piirangutele, nõustuvad pooled alustama konsultatsioone vastavuses protokolli artiklis 15 kirjeldatud protseduuridega, eesmärgiga pidada kinni protokolli artikli 11(1), teises alalõigus toodud kohustusest.
5. Kui Ühenduse ja Eesti kompetentsete võimude vahel tekib Ühendusse sisenemise kohas lahkarvamusi käesoleva protokolliga hõlmatud toodete klassifikatsiooni osas, toetub klassifikatsioon ajutiselt Ühenduse poolt antud ettekirjutustele, kuni vastavalt artiklile 15 toimuvate konsultatsioonide, mille eesmärgiks on saavutada kokkulepe kõnesoleva toote täpse klassifikatsiooni kohta, tulemuste selgumiseni.
II osa
PÄRITOLU
Artikkel 2
1. Tooted, mis pärinevad Eestist ja mida eksporditakse Ühendusse vastavuses käesoleva protokolli poolt kindlaksmääratud protseduuridele, peavad olema varustatud Eesti päritolusertifikaadiga, mis vastab käesolevale apendiksile lisatud näidisele.
Päritolusertifikaadi näidis
2. Päritolusertifikaat tõendatakse kompetentsete Eesti ametivõimude poolt Eesti seadusandluse kohaselt, kui kõnesolevaid tooteid võib pidada pärinevaks sellelt maalt vastavate Ühenduse reeglite mõistes.
3. Siiski võib gruppide III, IV ja V tooteid importida Ühendusse, vastavuses käesoleva protokolliga kehtestatud tingimustele eksportija poolt deklaratsiooni või muu kommertsdokumendi, mis on seotud nende toodetega viisil, mis tõendab, et kõnesolevad tooted pärinevad Eestist, Ühenduses kehtivate reeglite tähenduses, esitamisel.
4. Lõigus 1 viidatud päritolusertifikaati ei nõuta vastavalt Ühenduse reeglitele täidetud kaubasertifikaadiga vorm EUR 1 või vorm EUR 2 varustatud toodete importimisel.
Artikkel 3
Päritolusertifikaate väljastatakse ainult juhul, kui eksportija või eksportija vastutusel tema poolt volitatud esindaja esitab kirjaliku sooviavalduse. Kompetentsed Eesti organisatsioonid, millel on vastavalt Eesti seadusandlusele vastavad volitused, kindlustavad, et päritolusertifikaat on korralikult täidetud ja nõuavad sel eesmärgil vajalikku dokumentaalset tunnistust või viivad läbi mis tahes kontrolli, mida nad peavad vajalikuks.
Artikkel 4
Kui ühte kategooriasse kuuluvate toodete päritolu kindlaksmääramiseks kehtivad erinevad kriteeriumid, peavad päritolusertifikaadid või -deklaratsioonid sisaldama piisavalt detailset kaupade kirjeldust, mis võimaldaks määrata kriteeriumi, millele tuginedes väljastati sertifikaat või täideti deklaratsioon.
Artikkel 5
Väikesed erinevused avalduste vahel päritolusertifikaadis ja dokumentides, mis esitatakse tollivõimudele eesmärgiga täita formaalsused toodete importimisel, ei põhjusta ipso facto kahtlust sertifikaadi andmete õigsuses.
III osa
TOPELTKONTROLLI SÜSTEEM
I jagu. Eksportimine
Artikkel 6
1. Kompetentsed Eesti võimud väljastavad ekspordilitsentse kõikidele tekstiilitoodete kaubasaadetistele, mis kuuluvad ükskõik millise kindla või ajutise kvantitatiivse piirangu alla, mis on kehtestatud protokolli artikliga 5, kuni vastavate kvantitatiivsete piiranguteni nagu piiritletud protokolli artiklitega 4, 6 ja 8, samuti ka kõikidele tekstiilitoodete saadetistele, mis alluvad topeltkontrolli süsteemile ilma kvantitatiivsete piiranguteta nagu sätestatud protokolli artikli 2 2. ja 3. lõigus.
Artikkel 7
1. Käesoleva protokolliga kehtestatud kvantitatiivsetele piirangutele alluvate toodete ekspordilitsents peab vastama sellele apendiksile lisatud näidisele 1 ja see on kehtiv eksportimisel kogu tolliterritooriumile, mille kohta kehtib Euroopa Majandusühenduse leping. Kui Ühendus on kasutanud protokolli artiklite 5 ja 7 sätteid vastavalt kokkuleppeprotokolli nr. 1 või kokkuleppeprotokolli nr. 2 sätetele, võib ekspordilitsentsidega varustatud tekstiilitooteid vabalt turustada ainult neis Ühenduse piirkondades, millele on viidatud nendes litsentsides.
2. Kui vastavalt käesolevale protokollile on kehtestatud kvantitatiivsed piirangud, peab iga ekspordilitsents inter alia tõendama, et kõnesoleva toote koguse võrra on vähendatud vastavate toodete kategooria kvantitatiivset limiiti ja hõlmama vaid ühte tootekategooriat, mis allub kvantitatiivsetele piirangutele. Seda võib kasutada ühe või enama kõnealuste toodete saadetise jaoks.
3. Toodete jaoks, mis alluvad topeltkontrollisüsteemile ilma kvantitatiivsete piiranguteta, kasutatakse ekspordilitsentsi, mis vastab käesolevale apendiksile lisatud näidisele 2. See hõlmab ainult ühe tootekategooria ning seda võib kasutada ühe või mitme kõnesoleva tootesaadetiste jaoks.
Ekspordilitsentsi näidis 1
Ekspordilitsentsi näidis 2
Artikkel 8
Ühenduse kompetentseid võime tuleb koheselt informeerida igast juba väljastatud ekspordilitsentsi kõrvaldamisest või muutmisest.
Artikkel 9
1. Tekstiilitoodete eksport, mis allub kvantitatiivsetele piirangutele käesoleva protokolli kohaselt, arvestatakse maha selle aasta kvantitatiivsetest piirangutest, mille jooksul on toimunud kaupade tarnimine, isegi siis, kui ekspordilitsents on väljastatud pärast sellist tarnet.
2. Lõigu 1 rakendamise eesmärgil, loetakse kaupade tarne toimunuks kuupäeval, mil nad laaditi eksportimisel kasutatavasse lennukisse, veokisse või laeva.
Artikkel 10
Siitpeale tuleb artikli 12 rakendamisel ekspordilitsents esitada mitte hiljem kui 31. märtsiks litsentsiga hõlmatud kaupade tarnimisele järgneval aastal.
II jagu. Importimine
Artikkel 11
Vastavalt käesolevale protokollile on kvantitatiivsetele piirangutele või topeltkontrollisüsteemile alluvate tekstiilitoodete Ühendusse impordi eeltingimuseks impordiloa esitamine.
Artikkel 12
1. Ühenduse kompetentsed võimud väljastavad ülalpool artiklis 11 mainitud impordilube viie tööpäeva jooksul, alates importija poolt vastava ekspordilitsentsi originaali esitamise kuupäevast.
2. Impordiload kaupadele, mis vastavuses käesoleva protokolliga alluvad kvantitatiivsetele piirangutele, kehtivad kuus kuud alates nende väljastamise kuupäevast importimiseks kogu tolliterritooriumile, mis on kehtestatud Euroopa Ühenduse lepinguga. Kui Ühendus on kasutanud protokolli artiklite 5 ja 7 sätteid vastavalt kokkuleppeprotokolli nr. 1 või kokkuleppeprotokolli nr. 2 sätetele, võib importlitsentsidega varustatud tekstiilitooteid vabalt turustada ainult neis Ühenduse piirkondades, mis on määratud nendes litsentsides.
3. Impordiload toodetele, mis alluvad topeltkontrolli süsteemile ilma kvantitatiivsete piiranguteta, kehtivad kuus kuud alates nende väljastamise kuupäevast importimisel kogu Euroopa Ühenduse Lepinguga määratud tolliterritooriumile.
4. Ühenduse kompetentsed võimud tühistavad juba väljastatud impordiloa, niipea kui vastav ekspordilitsents on tagasi võetud.
Kuid kui Ühenduse kompetentseid võime informeeritakse ekspordilitsentsi tagasivõtmisest või tühistamisest alles pärast toodete importimist Ühendusse, arvestatakse vastavad kogused kvantitatiivsete limiitide katteks, mis on kehtestatud mainitud kategooria ja kvoodiaasta jaoks.
Artikkel 13
1. Kui Ühenduse kompetentsed võimud leiavad, et kogu maht, mis on kaetud ekspordilitsentsidega, mis on väljastatud kompetentsete Eesti võimude poolt kindla kategooria jaoks ükskõik millisel aastal, ületab kvantitatiivsed limiidid, mis on kehtestatud selle kategooria jaoks vastavuses protokolli artikliga 5, mida võib muuta protokolli artiklitega 4, 6 ja 8, võivad mainitud võimud katkestada impordilubade edasise väljastamise. Sel juhul informeerivad Ühenduse kompetentsed võimud otsekohe Eesti võime ja seega algatatakse kohe ka protokolli artiklis 15 toodud erikonsultatsioonide protseduur.
2. Ühenduse kompetentsed võimud võivad keelduda impordiloa väljastamisest Eesti päritoluga toodete ekspordiks, mis alluvad kvantitatiivsetele piirangutele või topeltkontrollisüsteemile ega oma vastavuses käesoleva apendiksi sätetega väljastatud Eesti ekspordilitsentse.
Ent, kahjustamata protokolli artiklit 6, juhul kui selliste toodete import Ühendusse on lubatud Ühenduse kompetentsete võimude poolt, ei vähendata kõnesolevate koguste võrra vastavaid kvantitatiivseid limiite, mis on kehtestatud käesoleva protokolli kohaselt, ilma Eesti kompetentsete võimude selgesõnalise nõusolekuta.
IV osa
EKSPORDILITSENTSIDE, PÄRITOLUSERTIFIKAATIDE VORM
JA
ESITAMINE NING ÜHENDUSSE EKSPORTIMISE
ÜLDSÄTTED
Artikkel 14
1. Ekspordilitsents ja päritolusertifikaat võivad sisaldada lisakoopiaid, mis on vastavalt ära märgitud. Nad täidetakse inglise või prantsuse keeles. Juhul, kui nad on täidetud käsitsi, tuleb kasutada blanketi täitmisel tinti ja trükitähti.
Nimetatud dokumendid peavad olema mõõtmetega 210×297 mm. Kasutatud paber peab olema standardformaadis valge kirjutuspaber, mis ei sisalda mehhaanilist paberimassi ning kaaluma mitte vähem kui 25 g/m2. Kui dokumendid on tehtud mitmes eksemplaris, siis trükitakse ainult esimesele eksemplarile, mis on originaal, taustaks põimikornament. See eksemplar tuleb selgelt ära märkida kui originaal ja ülejäänud eksemplarid kui koopiad. Ühenduse kompetentsed ametivõimud tunnustavad vastavuses protokolli sätetega Ühendusse eksportimisel kehtiva dokumendina ainult originaali.
2. Igal dokumendil peab olema standardne seerianumber, trükituna või mitte, mille järgi seda identifitseerida saab.
See number peab koosnema järgmistest elementidest:
– kaks tähte,
mis tähistavad eksportivat maad: EE;
– kaks tähte, mis
tähistavad liikmesmaad, kus soovitakse läbida tolliprotseduurid:
BL
= Belgia, Holland, Luksemburg (Benelux)
DE = Saksamaa Liitvabariik
DK
= Taani
EL = Kreeka
ES = Hispaania
FR
= Prantsusmaa
GB = Ühendatud Kuningriik
IE
= Iirimaa
IT = Itaalia
PT = Portugal;
–
ühekohaline number, mis tähistab vastavalt kas kvoodi- või
ekspordiaastat vastavuses selle aasta viimasele numbrile, näiteks 4
1994. aasta kohta;
– kahekohaline number 01-st kuni 99-ni, mis
tähistab eksportiva maa konkreetset dokumente väljastavat kontorit;
–
viiekohaline number 00001-st kuni 99999-ni, mis on määratud
liikmesmaale, kus sooritatakse tolliprotseduurid.
Artikkel 15
Ekspordilitsentsi ja päritolusertifikaadi võib väljastada pärast toodete tarnimist, mille kohta nad kehtivad. Sellistel juhtudel tuleb nad varustada märkusega «délivré a posteriori» või «issued retrospectively».
Artikkel 16
1. Ekspordilitsentsi või päritolusertifikaadi varguse, kadumise või hävinemise korral võib eksportöör pöörduda kompetentsete Eesti võimude poole, kes väljastasid selle dokumendi, duplikaadi tegemiseks tema valduses olevate dokumentide põhjal. Niimoodi väljastatud sertifikaadi või litsentsi duplikaat peab kandma märkust «duplicata» või «duplicate».
2. Duplikaat peab kandma originaalekspordilitsentsi või -päritolusertifikaadi väljastamise kuupäeva.
V osa
ADMINISTRATIIVKOOSTÖÖ
Artikkel 17
Ühendus ja Eesti teostavad tihedat koostööd käesoleva apendiksi sätete elluviimisel. Sel eesmärgil soodustavad mõlemad pooled kontaktide loomist ja arvamuste vahetamist, kaasa arvatud tehnilistes küsimustes.
Artikkel 18
Käesoleva apendiksi korrektse rakendamise kindlustamiseks osutavad Ühendus ja Eesti vastastikust abi ekspordilitsentside ja päritolusertifikaatide või muude apendiksi raames vormistatud dokumentide autentsuse ja täpsuse kontrollimiseks.
Artikkel 19
Eesti edastab Euroopa Ühenduse komisjonile ekspordilitsentse ja päritolusertifikaate väljastavate ja tõesust kontrollivate kompetentsete võimude nimed ja aadressid koos nende võimude poolt tarvitatavate pitsatite näidiste ja ekspordilitsentside ja päritolusertifikaatide allkirjastamise eest vastutavate ametnike allkirjade näidistega. Samuti informeerib Eesti Ühendust kõigist muudatustest nimetatud informatsioonis.
Artikkel 20
1. Päritolusertifikaatide või ekspordilitsentside järelkontroll viiakse läbi pisteliselt või siis, kui kompetentsed Ühenduse ametivõimud omavad õigustatud kahtlust sertifikaadi või litsentsi autentsuse suhtes või kõnealuste toodete tegelikku päritolu puudutava informatsiooni täpsuse suhtes.
2. Sellistel juhtudel tagastavad kompetentsed Ühenduse võimud päritolusertifikaadi või ekspordilitsentsi või nende koopia kompetentsetele Eesti võimudele, esitades vajaduse korral järelepärimist õigustavad vormilised või sisulised põhjused. Kui on esitatud arve, siis lisatakse arve või selle koopia sertifikaadile või litsentsile või nende koopiatele. Võimud edastavad ka igasuguse informatsiooni, mis viitab, et antud sertifikaadis või litsentsis esitatud üksikasjad on ebatäpsed.
3. Ülalpool mainitud lõigu 1 sätted kehtivad ka käesoleva apendiksi artiklis 2 sätestatud päritoludeklareeringute järelkontrolli puhul.
4. Vastavalt ülatoodud lõikude 1 ja 2 kohaselt teostatud järelkontrolli tulemused edastatakse Ühenduse kompetentsetele võimudele hiljemalt kolme kuu jooksul. Edastatud informatsioon näitab, kas vaidlustatud sertifikaat, litsents või deklaratsioon kehtib tegelikult eksporditud kaupade kohta ning kas need kaubad on kõlblikud ekspordi jaoks protokollis sätestatud tingimustel. Ühenduse nõudmisel sisaldab informatsioon ka kõikide dokumentide koopiad, mis on vajalikud faktide ja eriti kaupade tõelise päritolu selgitamiseks.
Kui sellised kontrollid peaksid päritoludeklaratsioonide kasutamises paljastama süstemaatilisi ebakorrapärasusi, võib Ühendus allutada kõnesolevate toodete impordi käesoleva apendiksi artikli 2 lõigu 1 sätetele.
5. Päritolusertifikaatide järelkontrolli eesmärgil säilitatakse sertifikaatide koopiaid ja kõiki nendega seotud ekspordidokumente Eesti kompetentsete võimude poolt vähemalt kaks aastat.
6. Käesolevas artiklis määratud pistelise kontrolli protseduuri rakendamine ei tohi takistada kõnesolevate toodete loovutamist kodumaiseks kasutamiseks.
Artikkel 21
1. Kui artiklis 20 viidatud kontrolliprotseduur või Ühenduse või Eesti kompetentsetele võimudele kättesaadav informatsioon viitab või tundub viitavat asjaolule, et käesoleva protokolli sätteid eiratakse või rikutakse, alustavad pooled piisavalt ruttu tihedat koostööd sellise eiramise või rikkumise vältimiseks.
2. Sel eesmärgil sooritavad Eesti kompetentsed ametivõimud, omal initsiatiivil või Ühenduse palvel, vajalikud uuringud või lasevad teostada sellised uuringud, mis puudutavad operatsioone, mis on või tunduvad Ühenduse jaoks olevat käesoleva apendiksi eiramine või rikkumine. Eesti vahendab selliste uuringute tulemused Ühendusele, kaasa arvatud igasugune asjasse puutuv informatsioon, mis võimaldab kindlaks määrata eiramise või rikkumise põhjuse, kaasa arvatud kaupade tõeline päritolu.
3. Ühenduse ja Eesti vahelisel kokkuleppel võivad Ühenduse poolt määratud ametnikud viibida lõigus 2 viidatud uuringute juures.
4. Järgides ülalpool toodud lõigus 1 mainitud koostööd, vahetavad Ühenduse ja Eesti kompetentsed võimud igasugust informatsiooni, mida peetakse emma-kumma poole poolt kasulikuks, et ära hoida käesoleva protokolli sätete eiramist ja rikkumist. Informatsioonivahetus võib sisaldada informatsiooni tekstiilitoodete toodangu kohta Eestis ja kaubavahetuse kohta, mis hõlmab selle protokolliga hõlmatud kaupade kaubavahetust Eesti ja kolmandate riikide vahel, eriti siis, kui Ühendusel on põhjendatult alust arvata, et kõnealused tooted võivad olla läbiveol läbi Eesti territooriumi enne nende importimist Ühendusse. See informatsioon võib sisaldada Ühenduse palvel kõikide asjassepuutuvate dokumentide koopiaid.
5. Kui piisav tõendusmaterjal kinnitab käesoleva apendiksi sätete
eiramist või rikkumist, võivad Eesti ja Ühenduse kompetentsed võimud
nõustuda rakendama protokolli artikli 6 lõigus 4 sätestatud meetmeid
ning muid meetmeid, mis on vajalikud sellise eiramise või rikkumise
edaspidiseks vältimiseks.
|
Apendiks B, [lisa II juurde] millele on viidatud protokolli artiklis 9 |
Eestist pärinevad käsitöö- ja rahvakunstitooted
1. Artiklis 9 toodud erand käsitöötoodete suhtes kehtib ainult järgmist
tüüpi toodete suhtes:
(a) kangad, mis on kootud ainult
käsi- või jalgtelgedel, olles traditsiooniliselt Eesti käsitöönduses
valmistatavad kangad;
(b) traditsiooniliselt Eesti käsitöönduses
valmistatud rõivad või muud tekstiiliartiklid, mis on valmistatud
käsitsi ülalpool mainitud kangastest ja õmmeldud eranditult käsitsi ilma
igasuguste masinate abita;
(c) Eesti traditsioonilised
käsitsivalmistatud rahvakunstitooted, mis on toodud Ühenduse ja Eesti
poolt heakskiidetud nimekirjas.
Erand võimaldatakse ainult nende toodete suhtes, mis on varustatud sertifikaadiga, mis vastab käesolevale apendiksile lisatud näidisele ja on väljastatud Eesti kompetentsete võimude poolt. Need sertifikaadid peavad ära näitama põhjused, mis õigustavad nende väljastamist; Ühenduse kompetentsed võimud nõustuvad nendega, olles kontrollinud, kas kõnesolevad tooted vastavad käesoleva apendiksiga kehtestatud tingimustele. Alalõigus c kirjeldatud toodete sertifikaadid peavad olema varustatud selgelt märgitud templiga «FOLKLORE». Lepingupoolte arvamuste lahknemise korral nende toodete olemuse suhtes peetakse eriarvamuste lahendamiseks konsultatsioone ühe kuu jooksul.
Käistöötoodete ekspordi sertifikaadi näidis
Juhul, kui mingi selle apendiksiga hõlmatud toote import saavutab kogused, mis võivad tekitada Ühenduses probleeme, algatatakse Eestiga nii ruttu kui võimalik konsultatsioonid, eesmärgiga lahendada see situatsioon vajaduse korral kvantitatiivse limiidi rakendamisega vastavuses protseduuriga, mis on kehtestatud käesoleva protokolli artikliga 15.
2. Apendiksi A IV ja V osa sätted kehtivad käesoleva apendiksi lõigus 1
mainitud toodete kohta mutatis mutandis.
|
Apendiks C [lisa II juurde] |
Käesoleva apendiksi lisas loetletud toodete reimport Ühendusse käesoleva protokolli artikli 3(3) tähenduses allub käesoleva protokolli sätetele, juhul kui allpool toodud erisätted ei sätesta teisiti:
1. Olenevalt lõigust 2 peetakse reimpordiks protokolli artikli 3(3) tähenduses vaid nende kaupade reimporti Ühendusse, mida mõjutavad käesoleva apendiksi lisas toodud spetsiifilised kvantitatiivsed limiidid.
2. Käesoleva apendiksi lisaga mittekaetud reimporti võib allutada erilistele kvantitatiivsetele piirangutele pärast konsultatsioone vastavuses protokolli artiklis 15 määratud protseduuridega, eeldusel, et kõnealused tooted alluvad protokollijärgsetele kvantitatiivsetele piirangutele, topeltkontrollisüsteemile või järelevalvemeetmetele.
3. Pidades silmas mõlema poole huve, võib Ühendus oma äranägemisel või
vastuseks protokolli artiklis 15 esitatud palvele:
(a) uurida
ühest kategooriast teise ülekandmise võimalusi, kindlate
kvantitatiivsetest piirangutest osade kasutamist avansina või kandes
seda osa ühest aastast järgmisse;
(b) kaaluda kindlate
kvantitatiivsete piirangute suurendamise võimalust.
4. Ühendus võib järgmiste piirangute raames ka automaatselt rakendada
lõigus 3 toodud painduvuse reegleid:
(a) kategooriate
vahelised ülekanded ei tohi ületada 20% selle kategooria kogusest, kuhu
ülekanne sooritatakse;
(b) kindla kvantitatiivse piirangu
ülekandmine ühest aastast järgmisesse ei tohi ületada 10,5% selleks
tegeliku kasutamise aastaks kehtestatud kogusest;
(c) kindlate
kvantitatiivsete piirangute kasutamine avansina ühest aastast teise ei
tohi ületada 7,5% tegeliku kasutamise aastaks kehtestatud kogusest.
5. Ühendus informeerib Eestit kõikidest meetmetest, mida rakendatakse vastavalt eelnevatele lõikudele.
6. Ühenduse kompetentsed võimud debiteerivad lõigus 1 viidatud kindlaid kvantitatiivseid piiranguid vastavalt majanduslikke allhankeid reguleeriva EMÜ Nõukogu regulatsiooni nr. 636/82 poolt nõutava eelloa väljastamise momendil. Vastavat kvantitatiivset piirangut debiteeritakse selle aasta arvestuses, mil eelluba väljastati.
7. Päritolusertifikaat, mis on vormistatud organisatsiooni poolt, kes on selleks volitatud Eesti seadusandluse järgi, väljastatakse vastavuses protokolli apendiksiga A kõikidele selle apendiksiga hõlmatud toodetele. See sertifikaat peab sisaldama viidet eelloale, mida on mainitud ülaltoodud lõigus 6, tõendusena selle kohta, et töötlemisoperatsioon, mida ta kirjeldab, on toimunud Eestis.
8. Ühendus varustab Eestit nende Ühenduse kompetentsete võimude nimetuste, aadresside ning templite näidistega, kes väljastavad ülaltoodud lõigus 6 mainitud eellube.
9. Kahjustamata ülaltoodud lõikude 1 kuni 8 sätteid, jätkavad Ühendus ja
Eesti konsultatsioone eesmärgiga otsida vastastikku vastuvõetavat
lahendust, mis võimaldaks mõlemal poolel kasu saada protokolli sätetest
allhanketööde kohta ja nõnda kindlustada Eesti ja Ühenduse vahelise
tekstiilitoodete kaubanduse efektiivset arengut.
|
Lisa apendiksile C (selles lisas loetletud toodete kategooriate kirjeldused on loetletud käesoleva protokolli lisas I) |
Allhanketööde kvoodid
| Ühenduse kvantitatiivsed limiidid | ||
| Kategooria | Ühik | Aasta(d) |
| (p.m.) | (p.m.) | (p.m.) |
|
Kokkuleppeprotokoll nr. 1 [protokolli nr. 1 juurde] |
Tekstiili- ja rõivatoodete kaubandust käsitleva protokolli nr. 1 kontekstis nõustusid pooled, et protokolli artikkel 5 ei takista Ühendust, kui vastavad tingimused on täidetud, rakendamast ettevaatusabinõusid ühe või enama oma regiooni jaoks, vastavuses siseturu põhimõtetega.
Sellisel juhul informeeritakse Eestit eelnevalt, nagu ette nähtud,
vastavatest protokolli apendiksi A sätetest, mida kavatsetakse rakendada.
|
Kokkuleppeprotokoll nr. 2 [protokolli nr. 1 juurde] |
Vaatamata tekstiili- ja rõivatoodete kaubanduse protokolli nr. 1 artikli 7 lõigule 1 rakendab Ühendus piiratud ajaks vastavalt siseturu põhimõtetele spetsiifilise juhtimissüsteemi. Seejuures lähtub ta hädavajalikest tehnilistest või administratiivvajadustest või vajadusest leida lahendus impordi regionaalsest kontsentratsioonist tulenevatele majanduslikele probleemidele või eesmärgiga võidelda käesoleva protokolli sätete eiramisega ja rikkumisega.
Kuid kui pooled ei jõua rahuldava lahenduseni artikli 7 lõigus 3 sätestatud konsultatsioonide käigus, kohustub Eesti Ühenduse nõudmisel respekteerima ajutisi ekspordipiiranguid ühe või enama Ühenduse regiooni piires. Sellisel juhul ei välista need piirangud Eestist enne Ühenduse poolt ülalmainitud piirangute kehtestamise teavitamist väljastatud ekspordilitsentside alusel tarnitud toodete importimist vastavatesse piirkondadesse.
Ühendus informeerib Eestit tehnilistest ja administratiivsetest
meetmetest, mida mõlemad pooled peavad rakendama, et vastavuses siseturu
põhimõtetega viia ellu ülalmainitud lõikude tingimusi.
|
Kokkuleppeprotokoll nr. 3 [protokolli nr. 1 juurde] |
Tekstiili- ja rõivatoodete kaubanduse protokolli nr. 1 kontekstis leppisid pooled kokku, et Eesti püüab mitte diskrimineerida teatud Ühenduse regioone, mis on traditsiooniliselt omanud suhteliselt väikest osa Ühenduse impordikvootidest, nende toodete osas, mis on nende töötleva tööstuse sisendiks.
Ühendus ja Eesti leppisid ka kokku edasiste konsultatsioonide pidamises,
kui peaks selleks vajadus tekkima, et vältida sellega seoses tekkida
võivaid mis tahes probleeme.
|
Kokkuleppeprotokoll nr. 4 [protokolli nr. 1 juurde] |
Tekstiili- ja rõivatoodete kaubanduse protokolli nr. 1 kontekstis
nõustus Eesti, et alates artikli 7 lõigus 3 viidatud konsultatsioonide
alustamise palve esitamise kuupäevast ja kuni konsultatsioonide
lõppemiseni, teostab ta koostööd mitte väljastades ekspordilitsentse,
mis võiksid veelgi enam suurendada probleeme, mis tulenevad Ühendusse
otseimpordi regionaalsest kontsentratsioonist.
|
Kokkuleppeprotokoll nr. 5 [protokolli nr. 1 juurde] |
K o n f i d e n t s i a a l n e
PROTOKOLL NR. 2
Töödeldud põllumajandustoodete kaubandusest
Ühenduse ja Eesti vahel
Artikkel 1
1. Ühendus annab Eesti päritoluga töödeldud põllumajandustoodetele tollimaksusoodustusi, mis on loetletud lisas 1. Mis puudutab lisas 2 loetletud tooteid, siis põllumajanduskomponenti alandatakse sealsamas ära toodud kvantitatiivsete limiitide piires.
2. Ühiskomitee võib:
– täiendada käesolevas protokollis
viidatud töödeldud põllumajandustoodete nimekirja;
–
suurendada töödeldud põllumajandustoodete koguseid, mis alluvad
käesoleva protokolliga määratletud tollimaksusoodustustele.
3. Ühiskomitee võib maksusoodustused asendada kvantitatiivsete piiranguteta kompenseerivate koguste süsteemiga, mis põhineb hindade erinevustel käesolevas protokollis käsitletud töödeldud põllumajandustoodete tootmiseks tegelikult kasutatud põllumajandustoodete turgudel Ühenduses ning Eestis. Ühiskomitee koostab kompenseerivate koguste alla kuuluvate toodete nimekirja ja baastoodete nimekirja. Sel eesmärgil kehtestab ühiskomitee üldised otsuste täideviimise reeglid.
Artikkel 2
Käesolevas protokollis kehtivad järgmised definitsioonid:
–
kaubad tähendab töödeldud põllumajandustooteid, mida protokoll käsitleb;
–
põllumajanduskomponent tähendab tollimaksude seda osa, mis vastab
erinevustele toodete valmistamiseks kasutatud põllumajandustoodete
poolte siseturuhindade ja kolmandatelt maadelt imporditud
põllumajandustoodete hindade vahel;
–
mitte-põllumajanduskomponent tähendab tollimaksude seda osa, mis jääb
järele, kui põllumajanduskomponent on maksude kogusummast lahutatud;
–
baastooted tähendab põllumajandustooteid, mida on kasutatud toodete
valmistamisel EÜ 1993. aasta 6. detsembri regulatsiooni 3448/93
tähenduses;
– baaskogus tähendab baastoote kogust, mille
arvutamisel on lähtutud EÜ regulatsiooni 3448/93 artiklist 3 ja mida
kasutatakse teatud liiki toodete põllumajanduskomponendi määramiseks
vastavalt samale regulatsioonile.
Artikkel 3
1. Ühendus annab Eestile järgnevad soodustused:
–
tollimaksude mitte-põllumajanduskomponenti vähendatakse vastavalt
lisale 1;
– toodetele, millele lisa 1 näeb ette vähendatud
põllumajanduskomponendi (MOBR), arvutatakse viimase tase
vähendades nende baastoodete baaskogust, millele maksude vähendamine on
ette nähtud: 20% 1995. aastal, 40% 1996. aastal ja 60% 1997. aastast
alates. Nende kaupade ülejäänud baastoodete vastavad vähendamised
samadel aastatel on: 10%, 20% ja 30%. Need vähendamised antakse lisas 2
toodud tariifikvootide piires. Neid kvoote ületavale kaubakogusele
kehtib sama põllumajanduskomponent nagu kolmandatele maadele.
2. Kui vastavalt artiklis 1(2) kirjeldatud protseduurile lisatakse uued kaubad, asendatakse nende põllumajanduskomponent vähendatud põllumajanduskomponendiga.
Artikkel 4
Eesti rakendab Ühendusest pärinevatele töödeldud põllumajandustoodetele, mis alluvad EÜ regulatsioonile 3448/93, tollimakse, mis kehtivad 1. jaanuaril 1995. Ent, kui Eesti soovib kehtestada tollimaksud vastavalt käesoleva lepingu artiklile 18(2) ja (3), pöördub Eesti ühiskomitee poole. Kahe aasta jooksul lepingu jõustumisest alates, eristab Eesti tollimaksudes põllumajandus- ja mitte-põllumajanduskomponenti. Eesti kaotab tollimaksude mitte- põllumajanduskomponendi kolme aasta jooksul alates tollimaksu komponentide eristamisest, kolmes võrdses järgus. Tollimaksu põllumajanduskomponenti alandatakse ühiskomitee poolt vastavalt artikli 3(1) teises alalõigus toodud põhimõtetele.
|
Lisa 1 [protokolli nr. 2 juurde] |
Eesti päritoluga kaupadele Euroopa Ühenduses rakendatavad impordimaksud
| KN kood | Kirjeldus |
Kolmandate maade tollimäärad |
GSP tolli- määrad |
Rakendatavad tollimäärad jõustumisel alates 1.01.96 |
|
| 15211090 | juurviljavahad | 3 | 0 | 0 | 0 |
| 15219099 | mesilasvaha | 2,5 | 0 | 0 | 0 |
| 17041011 | närimiskummi, liistakutes | 8+mob, max 23 | 2+mob, max 23 | 0+mobr, max 23 | 0+mobr, max 23 |
| 17041019 | muu närimiskummi | 8+mob, max 23 | 2+mob, max 23 | 0+mobr, max 23 | 0+mobr, max 23 |
| 17049071 | keedetud kommid |
13+mob, max 27+ad s/z |
6+mob, max 27+ad s/z |
3+mobr, max 27+ad s/z |
0+mobr, max 27+ad s/z |
| 17049075 | venis, karamell |
13+mob, max 27+ad s/z |
6+mob, max 27+ad s/z |
3+mobr, max 27+ad s/z |
0+mobr, max 27+ad s/z |
| 1805 | kakaopulber, suhkruta ja muu magusainelisandita | 12 | 9 | 5 | 0 |
| 1806 | šokolaad jm kakaod sisaldavad tooted | ||||
| 18061000 | kakaopulber, suhkruga või muu magusainelisandiga | ||||
| 1806101011 | 10 | 3 | 0 | 0 | |
| 1806101019 | 10 | 5 | 0 | ||
| 1806101091 | 10+mob | 3+mob | 0+mob | 0+mob | |
| 1806101099 | 10+mob | 5+mob | 0+mob | ||
| 1806103010 | 10+mob | 3+mob | 0+mob | 0+mob | |
| 1806103090 | 10+mob | 5+mob | 0+mob | ||
| 18062010 |
12+mob, max 27+ad s/z |
9+mob, max 27+ad s/z |
4+mobr, max 27+ad s/z |
0+mobr, max 27+ad s/z |
|
| 18062030 |
12+mob, max 27+ad s/z |
9+mob, max 27+ad s/z |
4+mobr, max 27+ad s/z |
0+mobr, max 27+ad s/z |
|
| 18062050 |
12+mob, max 27+ad s/z |
9+mob, max 27+ad s/z |
4+mobr, max 27+ad s/z |
0+mobr, max 27+as s/z
|
|
| 18062070 | 19+mob | 10+mobr | 0+mobr | ||
|
18062080 kuni 18069050 |
12+mob, max 27+ad s/z |
9+mob, max 27+ad s/z |
4+mobr, max 27+ad s/z |
0+mobr, max 27+ad s/z |
|
|
18069060 kuni 18069090 |
12+mob, max 27+ad s/z |
6+mobr, max 27+ad s/z |
0+mobr, max 27+ad s/z |
||
| 19051000 |
9+mob, max 24+ad s/z |
0+mob, max 24+ad s/z |
0+mobr, max 24+ad f/m |
0+mobr, max 24+ad f/m |
|
| 190520 | 13+mob | 0+mob | 0+mobr | 0+mobr | |
|
190530 v.a. 19053091 |
13+mob, max 35+ad s/z |
6+mobr, max 35+ad s/z |
0+mobr, max 35+ad s/z |
||
| 19053091 |
13+mob, max 30+ad f/m |
6+mobr, max 30+ad f/m |
0+mobr, max 30+ad f/m |
||
| 190540 | 14+mob | 7+mobr | 0+mobr | ||
| 19059010 |
6+mob, max 20+ad f/m |
0+mob, max 20+ad f/m |
0+mobr, max 20+ad f/m |
0+mob, max 20+ad f/m |
|
| 19059020 | 7+mob | 0+mob | 0+mobr | 0+mobr | |
| 19059030 | 14+mob | 4+mob | 0+mobr | 0+mobr | |
|
19059040 kuni 19059090 v.a. 19059060 |
13+mob, max 30+ad f/m |
6+mobr, max 30+ad f/m |
0+mobr, max 30+ad f/m |
||
| 19059060 |
13+mob, max 35+ad s/z |
6+mobr, max 35+ad s/z |
0+mobr, max 35+ad s/z |
||
| 21021039 | pärmid | 15+mob | 4+mob | 0+mobr | 0+mobr |
| 2105 | jäätis |
12+mob, max 27+ad s/z |
6+mobr, max 27+ad s/z |
0+mobr, max 27+ad s/z |
|
| 22021000 | karastusjoogid | 15 | 6 | 3 | 0 |
| 22011019 | mineraalveed | 4 | 0 | 0 | 0 |
| 22030090 | õlu | 24 | 14 | 9 | 7 |
| 22089031 | viin |
1,3 ecu/% vol/hl + 5 ecu/hl |
1,1 ecu/% vol/hl + 4 ecu/hl |
0,9 ecu/% vol/hl + 3,5 ecu/hl |
|
| 22089055 | liköörid |
1,6 ecu/% vol/hl + 10 ecu/hl |
1,4 ecu/% vol/hl + 8 ecu/hl |
1,1 ecu/% vol/hl + 7 ecu/hl |
|
| 22089059 | muud alkohoolsed joogid |
1,6 ecu/% vol/hl + 10 ecu/hl |
1,4 ecu/% vol/hl + 8 ecu/hl |
1,1 ecu/% vol/hl + 7 ecu/hl |
|
|
Lisa 2 [protokolli nr. 2 juurde] |
Eesti päritoluga toodetele rakendatavad tollikvoodid
importimisel Euroopa Ühendusse,
mille puhul vähendatakse
põllumajanduskomponent vastavuses artikliga 3
| KN kood | Kirjeldus | Kogused (tonnides) | |||||
| 1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 | ||
| 17041011 | närimiskummi, liistakutes | 120 | 132 | 144 | 156 | 168 | 180 |
| 17041019 | muu närimiskummi | ||||||
| 17049071 | keedetud kommid | ||||||
| 17049075 | karamellid | ||||||
| 1805 | kakaopulber | 25 | 28 | 31 | 34 | 37 | 41 |
| 1806 | šokolaad | 60 | 66 | 72 | 78 | 84 | 90 |
| 1905 | leiva-, saia- ja kondiitritooted | 100 | 110 | 120 | 130 | 140 | 150 |
| 21021039 | pärmid | 15 | 17 | 18 | 20 | 21 | 23 |
| 2105 | jäätis | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
| 2203 | õlu | 150 | 165 | 180 | 195 | 210 | 225 |
| 22089031 | viin | 80 | 88 | 96 | 104 | 112 | 120 |
| 22089055 | liköörid | 15 | 17 | 18 | 20 | 21 | 23 |
| 22089059 | muud alkohoolsed joogid | 15 | 17 | 18 | 20 | 21 | 23 |
PROTOKOLL NR. 3
Mõiste «pärinevad tooted» definitsiooni ja
administratiivkoostöö meetodite kohta
I osa
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1. Definitsioonid
Käesolevas protokollis:
(a) «tootmine» tähendab igasugust töö-
või töötlemisoperatsiooni, sealhulgas koostamist või muid spetsiifilisi
operatsioone;
(b) «materjal» tähendab igasugust toote valmistamisel
kasutatavat koostisosa, toormaterjali, komponenti või osa, jne.;
(c)
«toode» tähendab valmistatavat toodet, isegi kui seda kavatsetakse
hiljem kasutada teistes tootmisoperatsioonides;
(d) «kaubad» tähendab
nii materjale kui ka tooteid;
(e) «tolliväärtus» tähendab väärtust,
mis on määratud vastavalt Genfis 12. aprillil 1979. a. sõlmitud Üldise
Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe artikli VII rakendamise lepingule;
(f)
«ex-works hind» tähendab tootjahinda, mis makstakse
tootjale, kelle ettevõttes teostatakse viimane töö või töötlemine,
eeldusel et hinnas sisaldub kõikide kasutatud materjalide väärtus miinus
kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi
maksta saadud toote eksportimisel;
(g) «materjalide väärtus» tähendab
kasutatud mittepärinevate materjalide tolliväärtust nende importimise
ajal, või kui see ei ole teada ning seda pole võimalik tõendada, siis
tähistab see materjalide eest vastavatel territooriumidel makstavat
esimest kindlakstehtavat hinda;
(h) «pärinevate materjalide väärtus»
tähendab nende materjalide alalõigus g
defineeritud tolliväärtust, rakendatuna mutatis mutandis;
(i)
«lisandunud väärtuse» all mõistetakse tootjahinda, millest on lahutatud
nende toodete tolliväärtuste summa, mis ei pärinenud maalt, kus need
hangiti;
(j) «grupid» ja «rubriigid» tähendab gruppe ja rubriike
(neljakohalised koodid), mida kasutatakse nomenklatuuris, mis moodustab
Kaupade Kirjeldamise ja Kodeerimise Harmoniseeritud Süsteemi, käesolevas
protokollis Harmoniseeritud Süsteem või HS;
(k)
«klassifitseeritud» viitab toote või materjali klassifitseerimisele
vastava rubriigi alla;
(l) «kaubasaadetis» tähendab tooteid, mis kas
saadetakse samaaegselt ühelt eksportöörilt ühele kaubasaajale või mille
transporti eksportöörilt kaubasaajale katab üksainus transpordidokument,
või selle puudumisel üksainus arve.
II osa
MÕISTE «PÄRINEVAD TOOTED» DEFINITSIOON
Artikkel 2. Päritolukriteeriumid
Käesoleva lepingu rakendamiseks ning kahjustamata käesoleva protokolli artiklite 3 ja 4 sätteid, käsitletakse järgmisi tooteid kui
1. Ühenduse päritoluga tooted:
a) täielikult Ühendusest
pärinevad tooted, käesoleva protokolli artikli 5 tähenduses;
b)
Ühendusest pärinevad tooted, mis sisaldavad mitte täielikult sealt
pärinevaid materjale, tingimusel, et neid on Ühenduses piisavalt
töödeldud käesoleva protokolli artikli 6 tähenduses;
2. Eesti päritoluga tooted:
a) täielikult Eestist pärinevad
tooted käesoleva protokolli artikli 5 tähenduses;
b)
Eestist pärinevad tooted, mis sisaldavad mitte täielikult sealt
pärinevaid materjale, tingimusel, et neid on Eestis piisavalt töödeldud
käesoleva protokolli artikli 6 tähenduses.
Artikkel 3. Kahepoolne kumulatsioon
1. Artikli 2(1)(b) sätetest hoolimata käsitletakse käesoleva protokolli mõistes Eesti päritolu materjale kui Ühenduse päritolu materjale, ilma et need materjalid oleks läbinud seal piisava töö või töötluse, eeldades siiski, et neid on töödeldud rohkem kui viidatud käesoleva protokolli artiklis 7.
2. Artikli 2(2)(b) sätetest hoolimata käsitletakse käesoleva protokolli mõistes Ühenduse päritolu materjale kui Eesti päritolu materjale, ilma et need materjalid oleks läbinud seal piisava töö või töötluse, eeldades siiski, et neid on töödeldud rohkem kui viidatud käesoleva protokolli artiklis 7.
Artikkel 4. Kumulatsioon Läti ja Leedu päritoluga materjalidega
1. (a) Artikli 2(1)(b) sätetest hoolimata ja vastavuses lõikude 2 ning 3 tingimustega, käsitletakse Läti või Leedu päritolu materjale Ühenduse ja nende riikide vahelistele lepingutele lisatud protokolli nr. 3 tähenduses kui Ühenduse päritolu materjale, ilma et need materjalid oleks läbinud seal piisava töö või töötluse, eeldades siiski, et neid on töödeldud rohkem kui viidatud käesoleva protokolli artiklis 7.
(b) Artikli 2(2)(b) sätetest hoolimata ja vastavuses lõikude 2 ning 3 tingimustega käsitletakse Läti või Leedu päritolu materjale Ühenduse ja nende riikide vahelistele lepingutele lisatud protokolli nr. 3 tähenduses kui Eesti päritolu materjale, ilma et need materjalid oleks läbinud seal piisava töö või töötluse, eeldades siiski, et neid on töödeldud rohkem kui viidatud käesoleva protokolli artiklis 7.
2. Tooteid, mis on omandanud päritolu paragrahvi 1 põhjal, loetakse Ühendusest või Eestist pärinevaiks, kui seal lisandunud väärtus ületab kasutatud Läti või Leedu päritolu materjalide väärtuse.
Vastasel juhul loetakse kõnesolevaid tooteid käesoleva lepingu või Läti või Leedu ja Ühenduse vahelise lepingu rakendamiseks Lätist või Leedust pärinevaiks vastavalt sellele, kumma maa päritoluga kasutatud materjalide väärtus on suurem.
3. Käesoleva artikli rakendamiseks kasutatakse Ühenduse ja Läti ning Leedu ja Eesti ning nende riikide vahelises kui ka kõigi nende kolme riigi omavahelises kaubavahetuses samu päritolureegleid kui käesolevas protokollis.
Artikkel 5. Täielikult pärinevad tooted
1. Järgmisi tooteid loetakse täielikult Ühendusest või Eestist
pärinevaiks artikli 2 lõikude (1)(a) ja (2)(a) tähenduses:
a)
selle riigi maapinnast või merepõhjast saadud mineraalained;
b)
tooted seal kasvatatud köögiviljadest;
c) seal sündinud ja
kasvatatud elusloomad;
d) tooted seal kasvatatud elusloomadest;
e)
seal jahipidamisest või kalapüügist saadud tooted;
f)
selle riigi laevade poolt merest püütud kala- ja muud tooted;
g)
selle riigi vabriklaevade pardal ainult alalõigus f
viidatud saadustest valmistatud tooted;
h) seal kogutud pruugitud
tooted, mis kõlbavad ainult toorainena tarbimiseks, sealhulgas kasutatud
rehvid, mis kõlbavad ainult protekteerimiseks või jäätmetena
kasutamiseks;
i) seal teostatud tootmisprotsesside käigus eraldunud
metalli- ja muud jäätmed;
j) väljaspool nende
territoriaalvett asuvast merepõhjast või selle aluspinnasest saadud
tooted, eeldusel, et neil on selle põhja või aluspinna töötlemise
ainuõigus;
k) ainult alalõikudes a kuni j
märgitud toodetest valmistatud kaubad.
2. Paragrahvi 1 alalõikudes f ning g toodud
mõisted «nende laevad» ja «nende vabriklaevad» kehtivad üksnes selliste
laevade ja vabriklaevade kohta:
– mis on registreeritud või arvele
võetud kas Ühenduse liimesriigis või Eestis,
– mis
sõidavad Ühenduse liikmesriigi või Eesti lipu all,
–
millest vähemalt 50% kuulub kas Ühenduse liikmesriikide või Eesti
kodanikele, või firmale, mille peakontor asub ühes neist
liikmesriikidest või Eestis ja mille mänedžer või mänedžerid,
direktorite nõukogu või juhatuse esimees ja enamus nende
juhtimisorganite liikmetest on Ühenduse liikmesriikide või Eesti
kodanikud ning lisaks sellele, kui on tegemist osaühingutega või
aktsiaseltsidega, mille kapitalist vähemalt pool kuulub
liikmesriikidele, Eestile, nende juriidilistele isikutele või nende
kodanikele,
– mille kapten ja ohvitserid on kas Ühenduse
liikmesriikide või Eesti kodanikud,
– mille meeskonnast vähemalt
75% on Ühenduse liikmesriikide või Eesti kodanikud.
3. Mõisted «Ühendus» ja «Eesti» hõlmavad ka territoriaalvett, mis ümbritsevad Ühenduse liikmesriike ja Eestit.
Merelaevu, sealhulgas vabriklaevu, millel püütud kala töödeldakse, käsitatakse Ühenduse või Eesti territooriumina, eeldusel, et nad vastavad lõigu 2 tingimustele.
Artikkel 6. Piisavalt töödeldud tooted
1. Artikli 2 rakendamisel loetakse mittepärinevad materjalid piisavalt töödelduiks juhul, kui saadud toode on klassifitseeritud rubriigi all, mis erineb sellest rubriigist, mille alla on klassifitseeritud selle toote valmistamiseks kasutatud kõik mittepärinevad materjalid, vastavalt lõikude 2 ja 3 sätetele.
2. Lisa II nimekirja veergudes 1 ja 2 mainitud toote kohta peavad lõigus 1 mainitud reegli asemel olema täidetud veerus 3 toodud tingimused. Seal, kus lisa II nimekirjas kasutatakse Ühenduses või Eestis saadud toote päritolu määramisel protsendireeglit, vastab töötlemisel lisandunud väärtus saadud toote tootjahinnale, millest on lahutatud Ühendusse või Eestisse imporditud kolmanda maa materjalide väärtus.
3. Need tingimused määratlevad, milline mittepärinevate materjalide töötlemine on nõutud kõigi käesoleva lepingu alla kuuluvate toodete valmistamisel ning neid tingimusi rakendatakse ainult selliste materjalide osas. Siit järeldub, et kui toodet, mis on saanud päritolustaatuse, täites sellele tootele nimekirjas määratud tingimused, kasutatakse teise toote valmistamisel, ei hõlma teda sellele tootele, mille osaks ta saab, rakendatavad tingimused ja mittepärinevaid materjale, mida ollakse võidud kasutada selle toote valmistamisel, ei arvestata.
Artikkel 7. Ebapiisavad töötlemisprotsessid
Pärineva toote staatuse omistamiseks artikli 6 rakendamisel loetakse
järgnevat ebapiisavaks töötlemiseks, olenemata sellest, kas rubriigi
muutus toimub või mitte:
a) kauba hea seisundi säilitamiseks
transpordil ja ladustamisel teostatavad operatsioonid (ventileerimine,
laialilaotamine, kuivatamine, jahutamine, soola, vääveldioksiidi või
muude vesilahuste sisse asetamine, kahjustatud osade eemaldamine ja muud
taolised operatsioonid);
b) lihtsad operatsioonid, mis seisnevad
tolmu eemaldamises, sõelumises, sorteerimises, klassifitseerimises,
sobitamises (sealhulgas kaubaartiklite komplektidesse panek), pesemises,
värvimises, tükeldamises;
c) (i) pakendi vahetamine ja
pakendite kokkupanemine ning lahtivõtmine;
(ii) lihtne
pudelitesse, anumatesse, kottidesse, karpidesse panek, papist või
puidust alustele kinnitamine jne., ning kõik muud lihtsad
pakkimisoperatsioonid;
d) markeeringute, siltide või muude taoliste
eristusmärkide kinnitamine toodetele või nende pakenditele;
e)
erinevat liiki või sarnaste toodete lihtne segamine, juhul kui
käesolevas protokollis toodud päritolureeglid ei võimalda ühte või mitut
segude komponenti lugeda Ühendusest või Eestist pärinevateks toodeteks;
f)
osade lihtne kokkupanek selleks, et moodustuks üks ühtne toode;
g)
alalõikudes a kuni f kirjeldatud kahe või enama
operatsiooni kombinatsioon;
h) loomade tapmine.
Artikkel 8. Kvalifikatsiooniühik
1. Käesoleva protokolli sätete rakendamisel loetakse kvalifikatsiooniühikuks üht kindlat toodet, mida peetakse Harmoniseeritud Süsteemi nomenklatuuri järgi klassifikatsiooni kindlaksmääramisel baasühikuks.
Sellest järeldub, et:
a) kui toode, mis koosneb mitmest
artiklist või on kokku pandud osadest, klassifitseeritakse
Harmoniseeritud Süsteemi ühe pealkirja all, moodustab tervik
kvalifikatsiooniühiku;
b) kui kaubapartii koosneb mitmest
identsest tootest, mis on klassifitseeritud Harmoniseeritud Süsteemi
sama rubriigi all, tuleb käesoleva protokolli rakendamisel käsitleda iga
toodet eraldi.
2. Kus Harmoniseeritud Süsteemi üldreegli nr. 5 järgi on toote klassifitseerimiseks pakend arvestatud toote osaks, arvestatakse see toote osaks ka päritolu määramisel.
Artikkel 9. Lisaseadmed, varuosad ja tööriistad
Lisaseadmeid, varuosi ja tööriistu, mis lähetatakse koos seadme, masina, aparaadi või sõidukiga ja mis on osa normaalvarustusest ning sisalduvad toote hinnas ja kantakse samale saatelehele, käsitletakse kui üht tervikut vastava seadme, masina, aparaadi või sõidukiga.
Artikkel 10. Komplektid
Komplekte, nagu on defineeritud Harmoniseeritud Süsteemi üldreeglis nr. 3, loetakse pärinevaiks, kui kõik komponenttooted on pärinevad. Sellele vaatamata, kui komplekt koosneb pärinevatest ja mittepärinevatest toodetest, loetakse komplekt kui tervik pärinevaks eeldusel, et mittepärinevate toodete väärtus ei ületa 15 protsenti kogu komplekti tootjahinnast.
Artikkel 11. Neutraalsed elemendid
Et määrata, kas toode on Ühenduse või Eesti päritolu, ei ole vaja kindlaks teha, kas toote saamiseks kasutatud elektrienergia, kütus, tehas ja seadmed, samuti masinad ja tööriistad ning kaubad, mida tootmise käigus kasutati, kuid mis ei ole ega pidanudki olema toote lõppkoostisosad, on pärinevad või mitte.
III osa
TERRITORIAALSED NÕUDMISED
Artikkel 12. Territoriaalsuse printsiip
II osas toodud päritolustaatuse saamise tingimused tuleb tingimata täita Ühenduses või Eestis, kahjustamata artiklite 3 ja 4 sätteid.
Artikkel 13. Kaupade reimportimine
Kui Ühendusest või Eestist pärinevad mõnele teisele maale eksporditud
tooted saadetakse tagasi, välja arvatud artiklites 3 ja 4 toodud juhud,
tuleb neid lugeda mittepärinevateks, seni kuni pole võimalik tõestada
tollivõime rahuldaval viisil, et:
a) tagastatud kaubad on samad,
mis eksporditi; ja
b) neid ei ole teises riigis rohkem töödeldud kui
on vajalik nende hea seisundi säilitamiseks sellel maal või eksportimise
jooksul.
Artikkel 14. Otsetransport
1. Käesoleva lepinguga antud soodustatud käsitlus hõlmab ainult Ühenduse ja Eesti territooriumide vahel transporditavaid kaupu, või artikli 4 sätete rakendamisel Läti või Leedu vahel, sisenemata ühegi teise maa territooriumile. Siiski, Ühenduse või Eesti päritolu kaupu, mis moodustavad ühe ühtse jagamatu kaubasaadetise, võib transportida peale Ühenduse või Eesti, või artikli 4 sätete rakendamisel Läti või Leedu, ka läbi mõne muu territooriumi, vajaduse korral neid sellel territooriumil ümber laadides või ajutiselt ladustades tingimusel, et kaup on jäetud transiit- või ladustamisriigis tollivõimude järelevalve alla ning et nendega ei ole seal teostatud muid operatsioone kui mahalaadimine, ümberlaadimine või mõni muu operatsioon nende hea seisukorra säilitamiseks.
Eesti või Ühenduse päritolu tooteid võib ühendusliini mööda transportida ka läbi teiste territooriumite peale Ühenduse või Eesti oma.
2. Tõendusmaterjali selle kohta, et lõigu 1 tingimused on täidetud, võib
tuua importiva maa tollivõimudele järgmiste dokumentide esitamisel:
a)
läbiv lastikiri, mis on välja antud eksportival maal ja mis katab
liikumise läbi transiitmaa; või
b) transiitmaa tollivõimude
poolt väljastatud sertifikaat:
(i) mis annab toodete täpse
kirjelduse;
(ii) kus on märgitud toodete mahalaadimise ja
ümberlaadimise kuupäevad ja vajadusel ka kasutatud laevade nimed; ja
(iii)
mis tõendab tingimusi, milles tooted transiitriigis viibisid; või
c)
nende puudumisel iga muu tõendav dokument.
Artikkel 15. Näitused
1. Toodetele, mille üks pooltest on saatnud kolmandale maale näitusele
ning mis pärast näitust müüakse impordiks teisele poolele, kehtivad
importimisel käesoleva lepingu sätted tingimusel, et need tooted
vastavad käesoleva protokolli nõudmistele, mille järgi nad peavad olema
tunnistatud Ühendusest või Eestist pärinevateks ning tingimusel, et
tollivõimudele on rahuldavalt tõestatud, et:
a) eksportöör
on need tooted lähetanud ühelt poolelt riiki, kus toimub näitus ja on
need seal näitusel eksponeerinud;
b) tooted on eksportööri poolt
müüdud või mõnel muul viisil antud teise poole isiku omandusse;
c)
tooted on näituse ajal või vahetult pärast seda saadetud teisele poolele
samas seisukorras nagu need näitusele saadeti; ja
d) tooteid ei
ole sellest hetkest, millal nad näitusele saadeti, kasutatud ühelgi muul
otstarbel kui näitusel eksponeerimiseks.
2. Päritolutõend tuleb välja anda või koostada vastavalt IV osa sätetele ning esitada tavalisel viisil importiva maa tollivõimudele. Sellel peab olema näidatud näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võib tõendusmaterjalina nõuda lisadokumente toodete olemuse ning nende eksponeerimise tingimuste kohta.
3. Lõik 1 kehtib igasuguse kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituse, messi või samalaadse avaliku näituse või eksponeerimise kohta, mis ei ole korraldatud eraviisilistel eesmärkidel kauplustes või äripindadel, mis on spetsialiseerunud välismaiste toodete müügile, ning ülalmainitud näituse jooksul jäävad tooted tolli kontrolli alla.
IV osa
PÄRITOLUTÕENDID
Artikkel 16. Liikumissertifikaat EUR.1
Toodete päritolustaatuse kohta käesoleva protokolli tähenduses annab tunnistust liikumissertifikaat EUR.1, mille näidis on toodud käesoleva protokolli lisas III.
Artikkel 17. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljastamise tavapärane protseduur
1. EUR.1 sertifikaat väljastatakse eksportiva riigi tollivõimude poolt eksportööri või eksportööri vastutusel tema volitatud esindaja poolt esitatud kirjaliku avalduse alusel.
2. Selleks täidab eksportöör või tema volitatud esindaja nii EUR.1 sertifikaadi kui ka avalduse blanketi, mille näidised on toodud lisas III.
Blanketid täidetakse ühes keeltest, milles on koostatud käesolev leping ja kooskõlas eksportiva riigi seadusandlusega. Kui need kirjutatakse käsitsi, siis tuleb seda teha tindiga ja trükitähtedega. Toodete kirjeldus tuleb esitada selleks ettenähtud lahtris, jätmata ühtegi tühja rida. Sinna, kus lahter jääb täitmata, tuleb tõmmata horisontaalne joon kirjelduse viimase rea alla ning tühi ruum tuleb läbi kriipsutada.
3. Eksportöör, kes taotleb EUR.1 sertifikaadi väljastamist, peab olema valmis esitama eksportiva maa, kus EUR.1 sertifikaat väljastatakse, tollivõimude nõudmisel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad kõnealuste toodete päritolustaatust ning ühtlasi vastavust käesoleva protokolli teistele tingimustele.
Eelnevas lõigus mainitud dokumente peab eksportöör säilitama vähemalt kolm aastat.
Eksportiva riigi tollivõimud peavad EUR.1 sertifikaadi taotlusi säilitama vähemalt kolm aastat.
4. EUR.1 sertifikaadi väljastavad Ühenduse liikmesriigi tollivõimud, kui eksporditavad kaubad on käesoleva protokolli artikli 2(2) tähenduses Ühendusest pärinevad tooted. EUR.1 sertifikaadi väljastavad Eesti tollivõimud, kui eksporditavad kaubad on käesoleva protokolli artikli 2(2) tähenduses Eestist pärinevad tooted.
5. Juhul kui kehtivad artiklite 2 kuni 4 kumulatsioonisätted, võivad Ühenduse liikmesriigi või Eesti tollivõimud väljastada EUR.1 sertifikaate käesolevas protokollis toodud tingimustel, kui eksporditavaid kaupu võib käesoleva protokolli tähenduses lugeda pärinevateks kaupadeks, ja tingimusel, et EUR.1 sertifikaatidega kaetud kaubad asuvad Ühenduses või Eestis.
Sellistel juhtudel on EUR.1 sertifikaatide väljastamise aluseks eelnevalt väljastatud või koostatud päritolutõend. Seda päritolutõendit peavad eksportiva riigi tollivõimud vähemalt kolm aastat säilitama.
6. Eksportiva riigi tollivõimud astuvad kõik vajalikud sammud, et kontrollida toodete päritolustaatuse õigsust ning vastavust käesoleva protokolli teistele nõuetele. Sel eesmärgil on neil õigus nõuda igasugust tõendusmaterjali ja inspekteerida eksportööri arveid või sooritada ükskõik millist muud kontrolli, mida peavad vajalikuks.
Eksportiva riigi tollivõimude ülesandeks on kindlustada, et lõigus 2 viidatud blanketid on korralikult täidetud. Eelkõige kontrollivad nad, kas lahter, mis on jäetud kaupade kirjeldamiseks, on täidetud sel viisil, et oleks välistatud kõik võimalikud võltsitud juurdekirjutused.
7. EUR.1 sertifikaadi väljaandmise kuupäev märgitakse sertifikaadile tollivõimudele eraldatud lahtrisse.
8. EUR.1 sertifikaat väljastatakse eksportiva riigi tollivõimude poolt, kui tooted, millele see kehtib, eksporditakse. Eksportöörile väljastatakse see kohe, kui eksport on tegelikkuses toimunud või tagatud.
Artikkel 18. Tagantjärele väljastatavad EUR.1 sertifikaadid
1. Artikli 17(8) sätetest hoolimata, võib EUR.1 sertifikaati erandkorras
väljastada ka pärast sellel märgitud toodete eksportimist, kui:
a)
seda ei väljastatud eksportimise käigus vigade, tahtmatute
vahelejätmiste või eriasjaolude tõttu; või
b) on
võimalik tollivõime rahuldaval viisil tõestada, et EUR.1 sertifikaat
väljastati, kuid importimisel seda tehnilistel põhjustel ei
aktsepteeritud.
2. Lõigu 1 rakendamiseks peab eksportöör oma avalduses näitama EUR.1 sertifikaadiga seotud toodete eksportimise koha ning aja ja märkima taotluse põhjused.
3. Tollivõimud võivad EUR.1 sertifikaadi tagantjärele väljastada ainult pärast eksportööri avalduses esitatud detailide ja vastava toimiku kokkulangevuse kontrolli.
4. Tagantjärele väljastatud EUR.1 sertifikaatidele peab olema märgitud
üks järgnevaist lausetest:
«NACHTRÄGLICH
AUSGESTELLT», «DELIVRÉ A POSTERIORI», «RILASCIATO
A POSTERIORI», «AFGEGEVEN A POSTERIORI», «ISSUED
RETROSPECTIVELY», «UDSTEDT EFTERFØLGENDE», «EKΔOΘEN
EK TΩN Y ΣTEPΩN», «EXPEDIDO A
POSTERIORI», «EMITADO A POSTERIORI», «TAGANTJÄRELE
VÄLJAANTUD».
5. Lõigus 4 toodud pealdis paigutatakse EUR.1 sertifikaadi lahtrisse «Märkused».
Artikkel 19. EUR.1 sertifikaadi dublikaadi väljastamine
1. EUR.1 sertifikaadi varguse, kaotamise või hävimise korral võib eksportöör pöörduda selle välja andnud tollivõimude poole avaldusega koostada dublikaat nende käsutuses olevate ekspordidokumentide alusel.
2. Selliselt väljastatud dublikaadile peab olema märgitud üks
järgnevaist sõnadest:
«DUPLIKAT», «DUPLICATA»,
«DUPLICATO», «DUPLICAAT», «DUPLICATE»,
«ANTIΓPAΦO», «DUPLICADO», «SEGUNDA
VIA», «DUPLIKAAT».
3. Lõigus 2 viidatud märge, originaalsertifikaadi väljastamise kuupäev ja seerianumber märgitakse dublikaatsertifikaadi EUR.1 lahtrisse «Märkused».
4. Dublikaat, millel peab olema märgitud EUR.1 sertifikaadi originaali väljastamise kuupäev, on kehtiv alates sellest kuupäevast.
Artikkel 20. Sertifikaatide asendamine
1. Alati on võimalik asendada üht või enamat EUR.1 sertifikaati ühe või enama teise sertifikaadiga tingimusel, et seda teostab kaupade kontrolli eest vastutav tolliamet.
2. Käesoleva protokolli, sealhulgas käesoleva artikli sätete rakendamiseks käsitletakse asendussertifikaati kindla EUR.1 sertifikaadina.
3. Asendussertifikaat väljastatakse re-eksportööri kirjaliku avalduse alusel pärast seda, kui asjasse puutuvad võimud on kontrollinud avalduses toodud informatsiooni õigsust. EUR.1 sertifikaadi originaali kuupäev ning seerianumber märgitakse lahtrisse 7.
Artikkel 21. Sertifikaatide väljastamise lihtsustatud protseduur
1. Käesoleva protokolli artikleid 17, 18 ja 19 eirates, võib EUR.1 sertifikaatide väljaandmisel kooskõlas allpool toodud sätetega rakendada lihtsustatud protseduuri.
2. Eksportiva riigi tollivõimud võivad volitada ükskõik millist eksportööri, edaspidi nimetatud kinnitatud eksportöör, kes teostab sagedasi tarneid, millele võidakse väljastada EUR.1 sertifikaate, ja kes pakub kompetentsetele võimudele kõik neid rahuldavad kaupade päritolu tõestamiseks vajalikud garantiid, et kontrollida kaupade päritolustaatust, mitte esitama eksportivas riigis asuvale tolliametkonnale nende kaupade jaoks EUR.1 sertifikaadi avaldust eesmärgil saada EUR.1 sertifikaat käesoleva protokolli artiklis 17 kehtestatud tingimustel.
3. Lõigus 2 viidatud volitus nõuab vastavalt kompetentsete võimude
valikule, et EUR.1 sertifikaadi lahter 11 «Tolli kinnitus» peab:
a)
olema eelnevalt kinnitatud eksportiva riigi kompetentse tolliameti
templiga ja selle ameti ametniku käsikirjalise allkirja või
allkirjapitsatiga; või
b) olema märgistatud kinnitatud
eksportööri poolt eritempliga, mis on heaks kiidetud eksportiva riigi
tollivõimude poolt ning vastab käesoleva protokolli lisas V toodud
näidisele. Selline tempel võib olla ka eelnevalt blankettidele trükitud.
4. Lõigus 3(a) viidatud juhtudel märgitakse EUR.1 sertifikaadi
lahtrisse 7 «Märkused» üks järgnevaist lausetest:
«PROCEDIMIENTO
SIMPLIFICADO», «FORENKLET PROCEDURE», «VEREINFACHTES
VERFAHREN», «AΠΛOYΣ TYMENH ΔIAΔIKAΣIA»,
«SIMPLIFIED PROCEDURE», «PROCEDURE SIMPLIFIEE»,
«PROCEDURA SEMPLIFICATA», «VEREENVOUGIGDE
PROCEDURE», «PROCEDIMENTO SIMPLIFICADO», «LIHTSUSTATUD
PROTSEDUUR».
5. Vajaduse korral täidab EUR.1 sertifikaadi lahtri 11 «Tolli kinnitus» kinnitatud eksportöör.
6. Kinnitatud eksportöör märgib vajaduse korral EUR.1 sertifikaadi lahtrisse 13 «Kontrollimise palve» selle võimuesindaja nime ja aadressi, kes on kompetentne sellist sertifikaati kontrollima.
7. Juhul kui rakendatakse lihtsustatud protseduuri, võivad eksportiva riigi tollivõimud nõuda EUR.1 sertifikaatide kasutamist, millel on erimärge, mille järgi neid saab eristada.
8. Lõigus 2 viidatud volituse korral peavad kompetentsed võimud eelkõige
üksikasjalikult kindlaks määrama:
a) millistel
tingimustel tuleb EUR.1 sertifikaatide avaldused koostada;
b)
tingimused, mille kohaselt neid avaldusi vähemalt kolm aastat säilitama
peab;
c) lõigus 3(b) viidatud juhtudel, kompetentne ametkond, kes
teostab tagantjärele kontrolli, millele on viidatud käesoleva protokolli
artiklis 30.
9. Eksportiva riigi tollivõimud võivad kuulutada teatud kaubakategooriad lõigus 2 toodud erikäsitluse alla mittekuuluvaiks.
10. Tollivõimud keelduvad andmast lõigus 2 viidatud volitusi eksportööridele, kes ei paku kõiki nende poolt vajalikuks peetavaid garantiisid. Kompetentsed võimud võivad volituse igal ajal tühistada. Nad on kohustatud seda tegema siis, kui kinnitatud eksportöör ei täida enam nõutud tingimusi või ei paku enam vajalikke garantiisid.
11. Kompetentsed võimud võivad kooskõlas nende poolt kehtestatud reeglitega nõuda endi informeerimist kinnitatud eksportööri poolt kavatsetavast kaupade lähetamisest nii, et sellised võimud saaksid teostada igasugust nende poolt vajalikuks peetavat kontrolli enne kaupade lähetamist.
12. Eksportiva riigi tollivõimud võivad mis tahes vajadusel kontrollida kinnitatud eksportööri. Sellised eksportöörid peavad seda lubama.
13. Käesoleva artikli sätted ei kahjusta Ühenduse, liikmesriikide ja Eesti tolliformaalsuste ning tollidokumentide kasutamise kohta käivate määruste rakendamist.
Artikkel 22. Päritolutõendite kehtivus
1. EUR.1 sertifikaat kehtib neli kuud alates väljaandmise kuupäevast eksportivas riigis ning selle aja jooksul tuleb ta esitada importiva riigi tollivõimudele.
2. EUR.1 sertifikaate, mis esitatakse importiva riigi tollivõimudele lõigus 1 määratletud viimasest esitamise kuupäevast hiljem, võidakse aktsepteerida soodusrežiimi saamiseks juhul, kui dokumente ei olnud võimalik enne viimast kuupäeva esitada kas force majeure’i või erakorraliste asjaolude tõttu.
3. Teistel juhtudel, kui esitamine hilineb, võivad importiva riigi tollivõimud EUR.1 sertifikaati aktsepteerida juhul, kui tooted on neile esitatud enne nimetatud lõplikku kuupäeva.
Artikkel 23. Päritolutõendi esitamine
EUR.1 sertifikaat esitatakse importiva riigi tollivõimudele vastavalt selles riigis kehtivate protseduuridega. Nimetatud võimud võivad nõuda EUR.1 sertifikaadi või arve deklaratsiooni tõlget. Nad võivad samuti nõuda, et impordideklaratsiooniga kaasneks importööri tunnistus, mis tõestab, at antud tooted vastavad käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikele tingimustele.
Artikkel 24. Osakaupa importimine
Kui importööri palvel lahti võetud või kokkupanemata tooteid Harmoniseeritud Süsteemi üldreegli 2a tähenduses, mis kuuluvad Harmoniseeritud Süsteemi gruppide 84 ja 85 alla, imporditakse osadena vastavalt tollivõimude poolt kehtestatud tingimustele, esitatakse kogu kaubapartii kohta üks päritolutõend esimese osa importimisel.
Artikkel 25. Vorm EUR.2
1. Artikli 16 sätetest hoolimata, võib üksnes pärinevaid tooteid sisaldavatele kaubasaadetistele, mille väärtus ei ületa 3000 eküüd saadetise kohta, anda tunnistuse päritolustaatuse kohta vormiga EUR.2, mille näidis on toodud käesoleva protokolli lisas IV.
2. Vormi EUR.2 täidab ning sellele kirjutab alla vastavalt käesolevale protokollile eksportöör või eksportööri vastutusel tema volitatud esindaja.
3. Vorm EUR.2 täidetakse iga kaubasaadetise jaoks.
4. Vormi EUR.2 kasutanud eksportöör esitab kõik selle vormi kasutamist puudutavad dokumendid eksportiva riigi tollivõimude nõudmisel.
5. Artiklid 22 ja 23 kehtivad vormidele EUR.2 mutatis mutandis.
Artikkel 26. Ametlikust päritolutõendist vabastamine
1. Tooteid, mis saadetakse eraisikuilt eraisikuile väikepakkidena või mis moodustavad osa reisija isiklikust pagasist, loetakse pärinevateks ilma, et oleks vaja esitada ametlik päritolutõend, tingimusel, et selliseid tooteid ei impordita kaubanduslikult ja kui on deklareeritud, et nad vastavad käesoleva lepingu rakendamiseks nõutavatele tingimustele ja kui pole kahtlust sellise deklaratsiooni tõele vastavuses. Juhul, kui tooted saadetakse posti teel, võib selle deklaratsiooni märkida tollideklaratsioonile C2/CP3 või sellele dokumendile lisatud lehele.
2. Juhuslikku laadi importi, mis koosneb ainuüksi saajate või reisijate või nende perekondade isiklikuks tarbimiseks mõeldud kaupadest, ei loeta kaubanduslikuks impordiks, kui nende kaupade olemusest ja kogusest ilmneb, et silmas ei peeta ärieesmärki.
3. Sealjuures ei tohi nende toodete koguväärtus ületada 300 eküüd väikepakkide puhul või 800 eküüd toodete puhul, mis moodustavad osa reisija isiklikust pagasist.
Artikkel 27. Vastuolud ja vormilised vead
1. Väikeste vastuolude avastamine EUR.1 sertifikaadile või vormile EUR.2 kantud informatsiooni ning tolliametile importimiseks vajalike tolliformaalsuste täitmiseks esitatud dokumentidele kantud informatsiooni vahel, ei too ipso facto kaasa liikumissertifikaadi EUR.1 või vormi EUR.2 kehtetuks tunnistamist, kui on nõudeile vastavalt tõestatud, et see dokument vastab esitatud kaupadele.
2. Ilmsed vormilised vead, nagu näiteks trükivead liikumissertifikaadil EUR.1 või vormil EUR.2, mis ei sea dokumendile kantud informatsiooni korrektsust kahtluse alla, ei tohiks anda põhjust seda dokumenti tagasi lükata.
Artikkel 28. Eküüdes väljendatud kogused
1. Eksportiva riigi rahvusliku valuuta kogused, mis vastavad eküüdes väljendatud kogustele, määratakse kindlaks eksportiva riigi poolt ja neist antakse teada teisele poolele.
Kui need kogused ületavad importiva riigi poolt kindlaks määratud vastavad kogused, siis importiv riik aktsepteerib neid juhul, kui kaubaarve on esitatud eksportiva riigi valuutas või mõne muu käesoleva protokolli artiklis 4 viidatud riigi valuutas.
Kui kaubaarve on esitatud mõne teise Ühenduse liikmesriigi valuutas, tunnustab importiv riik vastava riigi poolt märgitud kogust.
2. Kuni 30. aprillini 2000. a. kaasa arvatud tuleb kasutada ükskõik millise rahvusliku valuuta koguseid, mis vastavad eküüdes väljendatud selle rahvusliku valuuta kogustele 1. oktoobri 1994. a. seisuga.
Iga järgneva viieaastase perioodi jaoks vaatab Ühiskomitee eküüdes väljendatud kogused ja nende ekvivalendid riikide rahvuslikes valuutades uuesti üle, vastavalt eküü vahetuskurssidele sellele viieaastasele perioodile vahetult eelneva aasta oktoobri esimesel tööpäeval.
Selle läbivaatuse tegemisel kindlustab Ühiskomitee, et iga rahvusliku valuuta kasutatavad kogused ei vähene, ja liiatigi arvestab kuivõrd soovitav on vastavate limiitide säilitamine tegelikkuses. Sellel eesmärgil võib ta otsustada eküüdes väljendatud koguseid muuta.
V osa
ADMINISTRATIIVKOOSTÖÖ KORRALDUS
Artikkel 29. Pitsatite ja aadresside vahetamine
Liikmesriikide ja Eesti tollivõimud varustavad üksteist Euroopa Ühenduse Komisjoni kaudu pitsatijäljendite näidistega, mida kasutatakse nende tolliametites EUR.1 sertifikaatide väljaandmisel ning nende tollivõimude aadressidega, kes vastutavad liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmise ja nende sertifikaatide ning vormide EUR.2 kontrollimise eest.
Artikkel 30. Liikumissertifikaatide EUR.1 ja vormide EUR.2 kontrollimine
1. Liikumissertifikaatide EUR.1 ja vormide EUR.2 tagantjärgi kontrollimine viiakse läbi pisteliselt või siis, kui importiva riigi tollivõimudel tekib põhjendatud kahtlus taoliste dokumentide autentsuse, kõnealuste toodete päritolustaatuse või käesoleva protokolli teiste nõuete täitmise suhtes.
2. Lõigu 1 sätete rakendamiseks peavad importiva riigi tollivõimud tagastama liikumissertifikaadi EUR.1, vormi EUR.2 või nende dokumentide koopiad eksportiva riigi tollivõimudele, andes vajaduse korral sisu või vormi puudutavate järelepärimiste põhjused.
3. Kontrollimist teostavad eksportiva riigi tollivõimud. Sel eesmärgil on neil õigus nõuda ükskõik milliseid tõendusmaterjale ja inspekteerida eksportööri arveid või viia läbi ükskõik millist muud kontrollimist, mida peavad vajalikuks.
4. Kui importiva riigi tollivõimud otsustavad ajutiselt peatada kõnealustele toodetele soodustatud käsitluse andmise kuni kontrolli tulemuste selgumiseni, peavad nad pakkuma võimalust loovutada kaubad importöörile tingimusel, et võetakse tarvitusele mis tahes vajalikuks peetavad ettevaatusabinõud.
5. Kontrollimist nõudnud tollivõime peab selle tulemustest informeerima hiljemalt kümne kuu möödudes. Need tulemused peavad selgelt näitama, kas dokumendid on autentsed ja kas kõnealuseid tooteid võib lugeda pärinevateks toodeteks ning kas nad täidavad teisi käesoleva protokolli nõudmisi.
6. Juhul, kui on tekkinud põhjendatud kahtlus ja vastus ei laeku kümne kuu jooksul või kui vastuses ei ole piisavalt informatsiooni, et otsustada kõnesoleva dokumendi autentsuse või toodete tegeliku päritolu üle, ei anna kontrolli nõudnud tollivõimud soodustatud käsitlust, välja arvatud force majeure’i või erakorraliste asjaolude puhul.
Artikkel 31. Vaidluste lahendamine
Kui artikli 30 kontrolliprotseduuridega seoses tekib vaidlusi, mida ei ole võimalik lahendada kontrollimist nõudnud tollivõimude ja kontrolli teostamise eest vastutavate tollivõimude vahel, või kui tõstatatakse käesoleva protokolli tõlgendamise küsimus, esitatakse need Ühiskomiteele.
Kõik importööri ja importiva riigi tollivõimude vahelised vaidlused lahendatakse vastavalt selle riigi seadusandlusele.
Artikkel 32. Karistused
Igaüht, kes koostab või põhjustab sellise dokumendi koostamise, millel on ebaõige informatsioon, eesmärgiga saada toodetele soodustatud käsitlus, karistatakse.
Artikkel 33. Vabatsoonid
1. Liikmesriigid ja Eesti astuvad kõik vajalikud sammud kindlustamaks, et EUR.1 sertifikaadiga tarnitavaid tooteid, mis transpordi käigus läbivad nende territooriumil asuvat vabatsooni, ei asendata teiste kaupadega ja neid ei käsitseta mingil muul moel kui ainult nende riknemise vältimiseks vajalikud normaalsed operatsioonid.
2. Erandina lõigu 1 sätetele väljastavad võimuorganid eksportööri taotlusel uue EUR.1 sertifikaadi, kui Ühendusest või Eestist pärinevaid tooteid, mis imporditakse EUR.1 sertifikaadi all vabatsooni, töödeldakse juhul, kui töötlemine viiakse läbi vastavuses käesoleva protokolli sätetega.
VI osa
CEUTA JA MELILLA
Artikkel 34. Protokolli rakendamine
1. Käesolevas protokollis kasutatud mõiste «Ühendus» ei hõlma Ceutat ja Melillat. Mõiste «Ühendusest pärinevad tooted» ei hõlma nendest tsoonidest pärinevaid tooteid.
2. Käesolev protokoll kehtib mutatis mutandis Ceutalt ja Melillalt pärinevate toodete kohta, mis kuuluvad artiklis 35 toodud eritingimuste alla.
Artikkel 35. Eritingimused
1. Artikli 2 asemel kehtivad järgnevad sätted ning viited sellele artiklile kehtivad mutatis mutandis käesolevale artiklile.
2. Eeldusel, et nad on vastavalt artikli 14 sätetele otse transporditud,
loetakse järgmist:
(1) Ceutalt ja Melillalt pärinevateks
toodeteks:
(a) täielikult Ceutalt või Melillalt pärinevad tooted;
(b)
Ceutalt ja Melillalt pärinevad tooted, mille valmistamisel on kasutatud
muid tooteid kui need, millele viidatakse lõigus a
tingimusel, et:
(i) nimetatud toodete juures läbi viidud töö või
töötlemine on küllaldane käesoleva protokolli artikli 6 tähenduses; või
et
(ii) need tooted on käesoleva protokolli tähenduses Ühendusest või
Eestist pärinevad tingimusel, et nad on läbi teinud töö või töötlemise,
mis ületab artiklis 7 määratletud mitteküllaldase töö või töötlemise.
(2)
Eestist pärinevateks toodeteks:
(a) täielikult Eestist pärinevad
tooted;
(b) Eestist pärinevad tooted, mille valmistamisel on
kasutatud muid tooteid kui need, millele viidatakse lõigus a
tingimusel, et:
(i) nimetatud toodete juures läbi viidud töö või
töötlemine on küllaldane käesoleva protokolli artikli 6 tähenduses; või,
et
(ii) need tooted on käesoleva protokolli tähenduses Ceutalt ja
Melillalt või Ühendusest pärinevad tingimusel, et nad on läbi teinud töö
või töötlemise, mis ületab artiklis 7 määratletud mitteküllaldase töö
või töötlemise.
3. Ceutat ja Melillat loetakse üheks territooriumiks.
4. Eksportöör või tema volitatud esindaja kirjutab EUR.1 sertifikaatide lahtrisse 2 «Eesti» ja «Ceuta ja Melilla». Lisaks sellele, kui on tegemist Ceutalt ja Melillalt pärinevate toodetega, märgitakse see EUR.1 sertifikaatide lahtrisse 4.
5. Käesoleva protokolli sätete rakendamise eest Ceutal ja Melillal vastutavad Hispaania tollivõimud.
VII osa
LÕPPSÄTTED
Artikkel 36. Parandused protokollis
Assotsiatsiooninõukogu vaatab käesoleva protokolli sätete rakendamise üle iga kahe aasta tagant või siis, kui Ühendus või Eesti seda nõuab, eesmärgiga viia sisse parandusi või kohandusi.
Selline ülevaatus võtab eriti arvesse poolte osaluse vabakaubandustsoonides ja tolliunioonides kolmandate maadega.
Artikkel 37. Tollikoostöö Komitee
1. Luuakse Tollikoostöö Komitee, mille ülesandeks on ellu viia administratiivkoostööd eesmärgiga, et käesolevat protokolli rakendataks korrektselt ja ühtselt ning teiste tollialaste ülesannete täitmiseks, mis võidakse talle usaldada.
2. Komitee moodustatakse ühelt poolt liikmesriikide ekspertidest ja Euroopa Ühenduse Komisjoni ametnikest, kes vastutavad tolliküsimuste eest, teiselt poolt Eesti poolt nimetatud ekspertidest.
Artikkel 38. Lisad
Käesoleva protokolli lisad moodustavad protokolli lahutamatu osa.
Artikkel 39. Protokolli rakendamine
Ühendus ja Eesti astuvad mõlemad vajalikud sammud käesoleva protokolli rakendamiseks.
Artikkel 40. Kokkulepped Läti ja Leeduga
Pooled võtavad kasutusele kõik vajalikud meetmed, et sõlmida käesoleva protokolli rakendamiseks vajalikud kokkulepped Läti ja Leeduga. Pooled informeerivad teineteist selleks tarvitusele võetud meetmetest.
Artikkel 41. Ladustatud või transiidil kaubad
Käesoleva lepingu sätteid võib rakendada ka kaupadele, mis täidavad käesoleva protokolli tingimused ja mis on lepingu jõustumise kuupäeval transiidil või on Ühenduses või Eestis või, kuivõrd on rakendatavad artikli 2 sätted, Lätis või Leedus ajutisel ladustamisel tolliladudes või vabatsoonides; importiva riigi tollivõimudele tuleb esitada nende kaupade kohta tagantjärele, nelja kuu jooksul alates kõnealusest kuupäevast eksportiva riigi kompetentsete võimude poolt väljastatud EUR.1 sertifikaat koos dokumentidega, mis näitavad, et kõnealused kaubad on otse transporditud.
|
Lisa I [protokolli nr. 3 juurde] |
Sissejuhatavad märkused
Eessõna
Need märkused kehtivad, kus kohane, kõikidele toodetele, mille valmistamiseks kasutatakse mittepärinevaid materjale, isegi kui nad ei kuulu lisa II nimekirjas toodud eritingimuste alla ja kuuluvad hoopis artiklis 6(1) toodud rubriigi muutmise reegli alla.
Märkus 1
1.1. Nimekirja kaks esimest veergu kirjeldavad valmistatud toodet. Esimeses veerus on toodud Harmoniseeritud Süsteemis kasutatav toote rubriigi või grupi kood ja teises veerus selle toote kirjeldus. Igale esimeses kahes veerus toodud sissekandele vastab reegel veerus 3. Kui mõnel juhul eelneb sissekandele esimeses veerus «ex», siis tähendab see, et reegel veerus 3 kehtib ainult selle rubriigi või grupi selle osa kohta, mis on kirjeldatud veerus 2.
1.2. Kui veerus 1 on grupeeritud mitu rubriiki või on toodud ainult grupi kood ja toote kirjeldus veerus 2 on seetõttu antud üldistes mõistetes, siis vastav reegel veerus 3 kehtib kõikide toodete kohta, mis Harmoniseeritud Süsteemis on klassifitseeritud selle grupi rubriikidesse või ükskõik millisesse veerus 1 grupeeritud rubriiki.
1.3. Kui nimekirjas on erinevad reeglid, mis kehtivad rubriigi erinevatele toodetele, sisaldab iga taandrida rubriigi selle osa kirjeldust, millele vastab reegel veerus 3.
Märkus 2
2.1. Juhul kui nimekirjas pole mõnda rubriiki või rubriigi mõnda osa, tuleb rakendada artikli 5 lõigus 2 toodud rubriigi muutumise reeglit. Kui rubriigi muutumise tingimus kehtib nimekirjas mõne artikli kohta, siis sisaldub see veeru 3 reeglis.
2.2. Vajalik töö- või töötlemisoperatsioon veerus 3 toodud reegli kohaselt tuleb teostada ainult kasutatavate mittepärinevate materjalide suhtes. Mõnes kolmanda veeru reeglis sisalduvad piirangud kehtivad samuti ainult kasutatud mittepärinevate materjalide kohta.
2.3. Kui reegel ütleb, et võib kasutada ükskõik millise rubriigi materjale, võib kasutada ka tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale, võttes siiski arvesse reeglis sisalduvaid piiranguid. Siiski väljend «valmistamine ükskõik millise rubriigi materjalidest, kaasa arvatud teised rubriigi nr. … materjalid» tähendab, et kasutada võib vaid selliseid tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale, millel on erinev toote kirjeldus kui tootel veerus 2.
2.4. Kui mittepärinevatest materjalidest valmistatud toodet, mis on saanud päritolustaatuse tootmise ajal kas rubriigi muutumise reegli põhjal või nimekirjas toodud reegli põhjal, kasutatakse materjalina mingi teise toote tootmise protsessis, siis reegel, mida kasutatakse toote kohta, milles ta sisaldub, ei kehti tema enda kohta.
Näiteks:
Mootor rubriigist 84.07, mille kohta reegel ütleb, et
kasutatavate mittepärinevate materjalide väärtus ei tohi ületada 40%
tootjahinnast (ex-works hind) on valmistatud «legeeritud
valtsterasest», mis on klassifitseeritud rubriigis 72.24.
Kui see valtsimine toimus antud riigist mittepärinevast valukangist, on valtsimine juba andnud valtstootele päritolu nimekirja rubriigi 72.24 reegli alusel. Mootori väärtuse kalkulatsioonis võib siis teda lugeda pärinevaks, sõltumata sellest, kas ta toodeti samas tehases või mõnes teises. Sel moel ei võeta mittepärineva valukangi väärtust arvesse mittepärinevate materjalide väärtuse arvutamisel.
2.5. Isegi kui rubriigi muutumise reegel või nimekirjas sisalduv reegel on täidetud, ei saa toode päritolustaatust, juhul kui teostatud töötlemine tervikuna on ebapiisav artikli 7 tähenduses.
Märkus 3
3.1. Nimekirja reegel annab minimaalselt vajaliku töö- või töötlemismahu, kusjuures suurem töö või töötlemine annab samuti päritolustaatuse; vastupidiselt, väiksem töö või töötlemine ei anna tootele päritolu. Järelikult kui reegel ütleb, et teataval tootmisstaadiumil võib kasutada mittepärinevat materjali, siis on sellise materjali kasutamine tootmise varasemal staadiumil lubatud ja hilisemal mitte.
3.2. Kui nimekirja reegel määrab, et toodet võib valmistada rohkem kui ühest materjalist, tähendab see, et ühte või enamat nendest materjalidest võib kasutada. Reegel ei nõua, et tuleb kasutada kõiki loetletud materjale.
Näiteks:
Kangaste kohta kehtiv reegel ütleb, et võib kasutada
looduslikke kiude ning et muude materjalide hulgas võib kasutada ka
keemilisi kiude. See ei tähenda, et mõlemaid peab kasutama, võib
kasutada ühte või teist või mõlemat korraga.
Kuid kui samas reeglis kehtib ühe materjali kohta üks piirang ja teise materjali kohta teine piirang, siis rakendatakse ainult seda piirangut, mis kehtib tegelikult kasutatud materjali kohta:
Näiteks:
Õmblusmasinate kohta kehtiv reegel ütleb, et kasutatud
niidi pingutamise ja siksakimehhanismid peavad olema pärinevad; need
kaks piirangut kehtivad ainult siis, kui nimetatud mehhanismid on
tegelikult monteeritud õmblusmasinasse.
3.3. Kui nimekirjas toodud reegel määrab, et toode peab olema valmistatud kindlast materjalist, ei välista see tingimus teiste materjalide kasutamist, mis oma klassifitseerimise iseloomu tõttu ei saa reeglit rahuldada.
Näiteks:
Rubriigi 19.04 kohta kehtiv reegel, mis välistab
teraviljade ja teraviljasaaduste kasutamise, ei välista kasutamast
mineraalsoolasid, kemikaale ja teisi lisandeid, mis pole toodetud
teraviljadest.
Näiteks:
Mittekootud materjalidest valmistatud toodete puhul,
kui on lubatud kasutada ainult mittepärinevat lõnga, ei ole võimalik
alustada mittekootud riidest – isegi kui mittekootud tooteid pole
harilikult võimalik valmistada lõngast. Sellistel juhtudel on
lähtematerjal tavaliselt lõnga eelstaadiumis st. kiu staadiumis.
Vaata ka märkust 6.3 seoses tekstiilidega.
3.4. Kui nimekirja reeglis on toodud kasutada lubatud mittepärinevate materjalide maksimaalväärtuseks kaks või enam protsendimäära, siis ei või neid protsente kokku liita. Kõigi kasutatavate mittepärinevate materjalide maksimaalväärtus ei tohi kunagi ületada kõrgeimat toodud protsendimääradest. Ei tohi ületada ka konkreetse materjali kohta kehtivaid individuaalseid protsendimäärasid.
Märkus 4
4.1. Nimekirjas kasutusel olev termin «looduslikud kiud» tähistab muid kiudusid kui kunst- või sünteetilised kiud ketrusele eelnevates tootmisstaadiumides, kaasa arvatud jäätmed, ja kui teisiti pole märgitud, hõlmab termin «looduslikud kiud» kiude, mis on kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, aga mitte kedratud.
4.2. Terminiga «looduslikud kiud» on tähistatud hobusejõhv rubriigist 05.03, siid rubriigist 50.02 ja 50.03, samuti vill, peened ja jämedad loomakarvad rubriikidest 51.01 kuni 51.05, puuvillakiud rubriikidest 52.01 kuni 52.03 ning muud taimsed kiud rubriikidest 53.01 kuni 53.05.
4.3. Terminid «tekstiilimass», «keemilised materjalid» ja «paberivalmistamismaterjalid» on nimekirjas kasutusel selleks, et kirjeldada materjale, mis pole klassifitseeritud gruppides 50 kuni 63 ja mida võib kasutada kunst-, sünteetiliste, paberkiudude või -lõnga tootmiseks.
4.4. Terminit «staapelkiud» kasutatakse nimekirjas rubriikidesse 55.01 kuni 55.07 kuuluvatele sünteetilisele või kunstkiule, staapelkiule või -jäätmetele viitamiseks.
Märkus 5
5.1. Kui tooted on klassifitseeritud nimekirja nende rubriikide alla, milledele on viidatud käesolevates sissejuhatavates märkustes, siis ei kehti nimekirja veerus 3 toodud tingimused ühegi nende valmistamisel kasutatud mis tahes põhilise tekstiilmaterjali kohta, mis summaarselt moodustavad 10% või vähem kõigi kasutatud põhiliste tekstiilmaterjalide kogukaalust (vt. ka märkusi 5.3 ja 5.4 allpool).
5.2. Siiski võib seda tolerantsi rakendada ainult segatoodetele, mis on valmistatud kahest või enamast baastekstiilmaterjalist.
Põhilised tekstiilmaterjalid on järgmised:
– siid, vill,
jäme loomakarv, peen loomakarv, hobusejõhv, puuvill,
paberivalmistamismaterjalid ja paber, lina, naturaalne kanep, džuut ja
teised niinekiud, sisal ja muud agaavi perekonda kuuluvad kiud,
kookospalmikiud, abaka, ramjee ja muud taimse päritoluga tekstiilkiud,
sünteetilised kiud, tehiskiud, sünteetilised staapelkiud,
tehis-staapelkiud.
Näiteks:
Lõng rubriigist 52.05, mis on valmistatud puuvillakiust
rubriigist 52.03 ja sünteetilisest staapelkiust rubriigist 55.06, on
segalõng. Seetõttu võib mittepärinevaid sünteetilisi staapelkiude, mis
ei rahulda päritolureegleid (mille puhul on nõutav valmistamine
keemilistest materjalidest või tekstiilimassist), kasutada kuni 10%
lõnga kaalust.
Näiteks:
Villane kangas rubriigist 51.12, mis on valmistatud
villasest lõngast rubriigist 51.07 ja sünteetiliste staapelkiudude
lõngast rubriigist 55.09, on segamaterjalidest kangas. Seetõttu võib nii
mittepärinevat sünteetilist lõnga, mis ei rahulda päritolureegleid
(mille puhul on nõutav valmistamine keemilistest materjalidest või
tekstiilimassist) kui ka villast lõnga, mis ei rahulda päritolureegleid
(mille puhul on nõutav valmistamine looduslikest kiududest, mis on
kraasitud, kammitud või muul moel ketramiseks ette valmistatud) või
nende kahe kombinatsiooni kasutada kuni 10% kanga kaalust.
Näiteks:
Froteekangas rubriigist 58.02, mis on valmistatud
puuvillalõngast rubriigist 52.05 ja puuvillakangast rubriigist 52.10, on
segatoode ainult juhul, kui puuvillakangas ise on segakangas, olles
valmistatud kahes erinevas rubriigis klassifitseeritud lõngadest või kui
kasutatud puuvillalõngad on ise segud.
Näiteks:
Kui kõnealune froteekangas oleks olnud valmistatud
puuvillalõngast rubriigist 52.05 ja sünteetilisest kangast
rubriigist 54.07, siis on ilmselt kasutatud kahte erinevat
baastekstiilmaterjali ja froteekangas on vastavalt segatoode.
Näiteks:
Džuudist alusele valmistatud taftingvaip, mille tupsud
on nii kunstkiud- kui ka puuvillasest lõngast, on segatoode, sest on
kasutatud kolme baastekstiilimaterjali. Seetõttu võib kõiki
mittepärinevaid materjale, mida kasutatakse hilisemas tootmisstaadiumis,
kui reegel seda lubab, kasutada eeldusel, et nende summaarne kogukaal ei
ületa 10% kõigi vaibas sisalduvate tekstiilmaterjalide kogukaalust.
Niisiis võib džuudist alust ja/või kunstkiudlõnga importida sellel
tootmisstaadiumil eeldusel, et kaalu tingimused on täidetud.
5.3. Juhul kui kangad sisaldavad polüamiididest ja polüestritest valmistatud tugevdatud või tugevdamata lõnga, on tolerants selle lõnga suhtes 20%.
5.4. Juhul kui kangad sisaldavad alumiiniumfooliumist või plastiklindist südamikuga lõnga või paela laiusega kuni 5 mm, mis võib olla kas alumiiniumpulbriga kaetud või mitte, ja mis on kahe plastikriba vahele kleebitud kleepriba abil, on tolerants selle lõnga või paela suhtes 30%.
Märkus 6
6.1. Nende tekstiilitoodete osas, mis on märgitud nimekirjas viitega käesolevatele sissejuhatavatele märkustele, võib kasutada tekstiilmaterjale, välja arvatud voodrid ja vaheriided, mis ei rahulda valmistatud toote kohta nimekirja veerus 3 toodud reeglit eeldusel, et need ei ole klassifitseeritud tootega sama rubriigi alla ning et nende väärtus ei ületa 8% selle toote tootjahinnast (ex-works hind).
6.2. Materjale, mis ei ole klassifitseeritud gruppides 50 kuni 63, võib vabalt kasutada, olenemata sellest, kas nad sisaldavad tekstiilmaterjale või mitte.
Näiteks:
Kui nimekirja reegel ütleb, et teatud tekstiilitoote,
näiteks pükste tootmisel tuleb kasutada lõnga, ei takista see
metallesemete nagu nööpide kasutamist, kuna nööbid ei ole
klassifitseeritud gruppides 50 kuni 63. Samal põhjusel ei ole keelatud
tõmblukkude kasutamine, kuigi need tavaliselt sisaldavad
tekstiilmaterjale.
6.3. Seal kus kehtib protsendireegel, peab mittepärinevate materjalide väärtuse hulka arvestama ka mittepärinevate kaunistuste ja lisandite väärtuse.
Märkus 7
7.1 Rubriikide ex 27.07, 27.13 kuni 27.15, ex 29.01, ex 29.02
ja ex 34.03 rakendamiseks, on spetsiifilised töötlusoperatsioonid
järgmised:
a) vaakumdestilleerimine;
b) redestilleerimine
täieliku fraktsioneerimisprotsessi abil;
c) krakkimine;
d)
uuendamine;
e) ekstraheerimine selektiivlahustite abil;
f)
protsess, mis sisaldab kõiki järgnevaid operatsioone: töötlemine
kontsentreeritud väävelhappe, ooleumi või väävelanhüdriidiga;
leeliseliste toimeainetega neutraliseerimine; dekoloriseerimine ja
puhastamine looduslikult aktiivse mulla, aktiviseeritud mulla,
aktiviseeritud söe või boksiidi abil;
g) polümerisatsioon;
h)
alküülimine;
i) isomerisatsioon.
7.2. Rubriikide 27.10, 27.11 ja 27.12 rakendamiseks on spetsiifilised
töötlusoperatsioonid järgmised:
a)
vaakumdestilleerimine;
b) redestilleerimine täieliku
fraktsioneerimisprotsessi abil;
c) krakkimine;
d) uuendamine;
e)
ekstraheerimine selektiivlahustite abil;
f) protsess, mis sisaldab
kõiki järgmisi operatsioone: töötlemine kontsentreeritud väävelhappe,
ooleumi või väävelanhüdriidiga; leeliseliste toimeainetega
neutraliseerimine; dekoloriseerimine ja puhastamine looduslikult
aktiivse mulla, aktiviseeritud mulla, aktiviseeritud söe või boksiidiga;
g)
polümerisatsioon;
h) alküülimine;
ij)
isomerisatsioon;
k) ( puudutab vaid rubriigi ex 27.10 alla kuuluvaid
raskeid õlisid) vesinikuga desulfureerimine, mis vähendab töödeldud
toodete väävlisisaldust vähemalt 85% võrra (ASTM D 1266-59 T meetod);
l)
(puudutab vaid rubriigi 27.10 alla kuuluvaid tooteid) deparafineerimine
kõikide protsesside abil, v.a. filtreerimine;
m) (puudutab
vaid rubriigi ex 27.10 alla kuuluvaid raskeid õlisid) vesinikuga
töötlemine rõhu all 20 baari ning temperatuuril üle 250 °C katalüsaatori
abil desulfurisatsiooni tekitamata, kus vesinik on keemilise reaktsiooni
aktiivne element. Kusjuures edasist rubriigi 27.10 määrdeõlide
vesinikuga töötlemist (hüdroviimistlus või dekolorisatsioon) värvi või
stabiilsuse parendamiseks ei käsitleta spetsiifilise protsessina;
n)
(puudutab vaid rubriigi ex 27.10 alla kuuluvaid kütteõlisid)
atmosfääriline destilleerimine tingimusel, et vähem kui 30% toodete
kogumahust sealhulgas kadu, destilleerub temperatuuril 300 °C (ASTM D 86
meetodil);
o) (puudutab vaid raskeid õlisid v.a. gaasiõlid ja
kütteõlid, mis kuuluvad rubriigi ex 27.10 alla) töötlemine
kõrgsagedusega elektrilise koonuslahendusega.
7.3. Rubriikide ex 27.07, 27.13 kuni 27.15, ex 29.01, ex 29.02 ja ex 34.03 rakendamiseks lihtoperatsioonid nagu puhastamine, dekanteerimine, soolatustamine, vee eraldamine, filtreerimine, värvimine, turustamine, väävelsisalduse saamine erineva väävelsisaldusega toodete segamisel, nende operatsioonide või samalaadsete operatsioonide ükskõik milline kombineerimine ei anna päritolustaatust.
|
Lisa II [protokolli nr. 3 juurde] |
Nimekiri mittepärinevate materjalidega teostatavast tööst või
töötlemisest,
mis on nõutav, et valmistatud toode saaks
päritolustaatuse
|
HS rubriigi number |
Toote kirjeldus |
Mittepärinevate materjalidega teostatav töö või töötlemine, mis tagab tootele päritolustaatuse |
| 0201 | Värske või jahutatud veiseliha | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, v.a. rubriigi nr. 0202 külmutatud veiselihast |
| 0202 | Külmutatud veiseliha | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, v.a. rubriigi nr. 0201 värskest või jahutatud veiselihast |
| 0206 | Veise, sea, lamba, kitse, hobuse, eesli, muula või hobueesli toidukõlblikud subproduktid, jahutatud või külmutatud | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, v.a. rubriikide nr. 0201 kuni 0205 lihakehadest |
| 0210 | Liha ja toidukõlblikud subproduktid, soolatud soolvees, kuivatatud või suitsutatud; toiduks kasutatav lihast või subproduktidest valmistatud jahu või pulber | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, v.a. rubriikide 0201 kuni 0206 lihast ja subproduktidest ja rubriigi nr. 0207 kodulinnumaks |
|
0302 kuni 0305 |
Kala, v.a. eluskala | Tootmine, kus kõik grupi 3 materjalid peavad olema juba pärinevad materjalid |
|
0402, 0404 kuni 0406 |
Piimasaadused | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, v.a. rubriigi nr. 0401 või 0402 piimast või koorest |
| 0403 | Petipiim, hapupiim, hapupiim, hapukoor, jogurt, kefiir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kondenseeritud või kondenseerimata, suhkru või muu magusaine, aromatiseerivate ainete, kakao või puuviljade lisamisega või ilma) |
Tootmine, milles: – kõik kasutatus grupi 4 materjalid peavad olema juba pärinevad, – kõik kasutatud rubriigi nr. 2009 puuviljamahlad (v.a. ananassi-, laimi- või greipfruudimahlad) peavad olema juba pärinevad ja – ükskõik millise grupi 17 kasutatud materjali väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast |
| 0408 | Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, keedetud, külmutatud või muul viisil töödeldud (suhkru või muu magusainelisandiga või ilma) | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, v.a. rubriigi nr. 0407 linnumunadest |
| ex 0502 | Töödeldud sigade ja metssigade harjased ja karvad | Harjaste ja karvade puhastamine, desinfitseerimine, sorteerimine ja sirgestamine |
| ex 0506 | Töötlemata loomakondid ja sarved | Tootmine, milles kõik kasutatud grupi 2 materjalid peavad olema juba pärinevad |
|
0710 kuni 0713 |
Toidukõlblikud köögiviljad, külmutatud või kuivatatud, lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud, v.a. rubriigid nr. ex 0710 ja ex 0711 | Tootmine, milles kõik kasutatud köögiviljamaterjalid peavad olema juba pärinevad |
| ex 0710 | Suhkrumais (toores või eelnevalt aurutatud või keedetud), külmutatud | Tootmine värskest või jahutatud suhkrumaisist |
| ex 0711 | Suhkrumais, lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud | Tootmine värskest või jahutatud suhkrumaisist |
| 0811 | Puuviljad ja pähklid, aurutatud, vees keedetud, külmutatud või mitte, sisaldavad või ei sisalda suhkrut või muud magusainelisandit | |
| – sisaldavad lisatud suhkrut | Tootmine, milles ükskõik millise kasutatud grupi 17 materjali väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast | |
| – muud | Tootmine, milles kõik kasutatud puuviljad ja pähklid peavad olema juba pärinevad | |
| 0812 | Eelsäilitatud puuvili ja pähklid (nt. gaasilise vääveldioksiidi abil, sool-, väävelvees või muus säilitusaine lahuses), kõlbmatud koheseks tarbimiseks | Tootmine, milles kõik kasutatud puuviljad ja pähklid peavad olema juba pärinevad |
| 0813 | Kuivatatud puuvili (v.a. rubriikides 0801 kuni 0806 esitatud puuvili); segud antud peatükis esitatud kuivatatud puuviljadest ja pähklitest | Tootmine, milles kõik kasutatud puuviljad ja pähklid peavad olema juba pärinevad |
| 0814 | Tsitruseliste ja meloni (s.h. arbuusi) koor, värske, külmutatud, kuivatatud või eelsäilitatud sool-, väävelvees või muus säilitusaine lahuses | Tootmine, milles kõik kasutatud puuviljad ja pähklid peavad olema juba pärinevad |
| ex Gr.11 | Jahutööstustooted; jahu, tangud ja kruubid; linnased; tärklis; nisuvalk, v.a. rubriik nr. 1106 | Tootmine, milles kõik rubriigi nr. 0714 teraviljad, söödavad köögiviljad, juured ja mugulviljad või puuviljad peavad olema juba pärinevad |
| ex 1106 | Püülijahu ja jäme jahu rubriigi nr. 0713 kuivatatud kaunviljadest | Rubriigi nr. 0708 kaunviljade kuivatamine ja jahvatamine |
| 1301 | Sellakk; vaigud, looduslikud kummivaigud ja palsamid | Tootmine, milles ükskõik millise kasutatud rubriigi nr. 1301 materjali väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| ex 1302 | Modifitseeritud taimeliimid ja taimse päritoluga tihendajad | Tootmine modifitseerimata taimeliimidest ja tihendajatest |
| 1501 | Seapekk, muu searasv ja linnurasv, sulatatud või sulatamata, ekstraheeritud pressimise teel või lahustite manulusel või ekstraheerimata | |
| – kondi- või jäätmerasvad | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, v.a. nr. 0203, 0206 või 0207 või rubriigi nr. 0506 kontidest | |
| – muud | Tootmine rubriigi nr. 0203 või 0206 sealihast või selle toidukõlblikest subproduktidest või rubriigi nr. 0207 linnulihast või selle toidukõlblikest subproduktidest | |
| 1502 | Looma-, lamba- või kitserasv, sulatatud või sulatamata, ekstraheeritud pressimise teel või lahustite manulusel või ekstraheerimata | |
| – kondi- või jäätmerasvad | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, v.a. nr. 0201, 0202, 0204 või 0206 või rubriigi nr. 0506 kontidest | |
| – muud | Tootmine, milles kõik kasutatud grupi 2 loomsed materjalid peavad olema juba pärinevad | |
| 1504 | Kala või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või mitte, keemiliselt modifitseerimata | |
| – kalaõlide ja -rasvade ning mereimetajate õlide tahked fraktsioonid | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi nr. 1504 teistest materjalidest | |
| – muud | Tootmine, milles kõik kasutatud gruppide 2 ja 3 loomsed materjalid on juba pärinevad | |
| ex 1505 | Rafineeritud lanoliin | Tootmine rubriigi nr. 1505 toorvillarasvast |
| 1506 | – muud loomsed rasvad ja õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, keemiliselt modifitseerimata | |
| – tahked fraktsioonid | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi nr. 1506 teistest materjalidest | |
| – muud | Tootmine, milles kõik kasutatud grupi 2 loomsed materjalid peavad olema juba pärinevad | |
|
ex 1507 kuni 1515 |
Köögivilja toorõlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või mitte, keemiliselt modiftseerimata: | |
| – tahked fraktsioonid, v.a. jojoba õli omad | Tootmine rubriikide nr. 1507 kuni 1515 teistest materjalidest | |
|
– muud, v.a.: –– kopsuõli; mürdivaha ja jaapani vaha; –– muuks tehniliseks või tööstuslikuks tarbeks peale toiduainete valmistamise inimtarbeks |
Tootmine, milles kõik kasutatud köögiviljamaterjalid peavad olema juba pärinevad | |
| ex 1516 | Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ja nende fraktsioonid, re-esterifitseeritud, rafineeritud või mitte, kuid edasiselt töötlemata | Tootmine, milles kõik kasutatud loomsed ja taimsed materjalid peavad olema juba pärinevad |
| ex 1517 | Toidukõlblikud rubriikide nr. 1507 kuni 1515 köögiviljaõlide segud | Tootmine, milles kõik kasutatud taimsed materjalid peavad olema juba pärinevad |
| ex 1519 | Tööstuslikud rasvaalkoholid, millel on kunstliku vaha omadused | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi nr. 1519 rasvhapped |
| 1601 | Vorstitooted ja muud analoogilised tooted lihast, subproduktidest või verest; kulinaartooted nende baasil | Tootmine grupi 1 loomadest |
| 1602 | Muud toidud või konservid lihast, subproduktidest või verest | Tootmine grupi 1 loomadest |
| 1603 | Ekstraktid ja mahlad lihast, kalast, vähilaadsetest, molluskitest või muudest veeselgrootutest | Tootmine grupi 1 loomadest. Siiski, kõik kasutatud kalad, vähilaadsed, molluskid või muud veeselgrootud peavad olema juba pärinevad |
| 1604 | Toidud või konservid kalast; kalamarjast valmistatud kaaviar ja kaaviari asendaja | Tootmine, milles kõik kasutatud kalad või kalamari peavad olema juba pärinevad |
| 1605 | Toidud ja konservid vähilaadsetest, molluskitest või muudest selgrootutest veeloomadest | Tootmine, milles kõik kasutatud vähilaadsed, molluskid või muud veeselgrootud peavad olema juba pärinevad |
| ex 1701 | Roosuhkur ja suhkrupeedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos, tahkel kujul, lõhna- või värvainelisanditega | Tootmine, milles ükskõik millise kasutatud grupi 17 materjali väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast |
| 1702 | Muud suhkrud (s.h. keemiliselt puhtad laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul) lõhna- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; kunstmesi, loodusliku meega segatud või mitte; karamell: | |
| – keemiliselt puhas maltoos ja fruktoos | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi nr. 1702 materjalidest | |
| – muud suhkrud, tahkel kujul, lõhna- või värvainetega töödeldud | Tootmine, milles ükskõik millise kasutatud grupi 17 materjali väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast | |
| – muud | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid peavad olema juba pärinevad | |
| ex 1703 | Melass, suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel saadud, lõhna- või värvainetega töödeldud | Tootmine, milles ükskõik millise kasutatud grupi 17 materjali väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast |
| 1704 | Suhkrust kondiitritooted (s.h. valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all, tingimusel, et kasutatud grupi 17 teiste materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast |
| 1806 | Šokolaad ja teised kakaod sisaldavad tooted | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides tingimusel, et ükskõik millise gruppi 17 kuuluva kasutatud materjali väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast |
| 1901 | Linnaseekstrakt; jahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 50% kaalust ning mis pole mujal nimetatud; rubriikides 0401–0404 esitatud toiduainetest mujal nimetamata tooted, mis ei sisalda või sisaldavad kaalult alla 10% kakaod: | |
| – linnaseekstrakt | Tootmine grupi 10 teraviljadest | |
| – muu | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides tingimusel, et ükskõik millise gruppi 17 kuuluva kasutatud materjali väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast | |
| 1902 | Taignatooted, keedetud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte, täidisega (nt. liha või muu täidisega) või täidiseta; spagetti, makaronid, sarvekesed, nuudlid, klimbid, pelmeenid jms.; kuskuss (valmistoiduna või mitte) | Tootmine, milles kõik kasutatud teraviljad (v.a. duurumnisu), liha, liha subproduktid, kala, vähilaadsed või molluskid peavad olema juba pärinevad |
| 1903 | Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helveste, terade, kruupide, kliide või muul taolisel kujul | Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a. kartulitärklis rubriigist nr. 1108 |
| 1904 | Teraviljade või teraviljatoodete paisutamise või praadimise teel valmistatud toidukaubad (nt. maisihelbed), eelnevalt keedetud, praetud vm. viisil toiduks valmistatud viljaterad v.a. maisiterad: | |
| – mis ei sisalda kakaod: | ||
| –– teraviljad (v.a. mais), eelnevalt küpsetatud või muul viisil valmistatud, teradena | Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest. Sellegipoolest teravilju ja suhkrumaisi tõlvikuid, kas valmistatult või konserveeritult, rubriikidest 2001, 2004 ja 2005 ning külmtatud toorest või eelnevalt keedetud või aurutatud suhkrumaisi rubriigist 0710 ei tohi kasutada | |
| –– muud |
Tootmine, milles: – kõik kasutatud teraviljad ja nende derivaadid (v.a. mais Zea indurata ja kõvanisu ning nende derivaadid) peavad olema täielikult pärinevad ning – kõigi kasutatud grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast |
|
| – kakaod sisaldavad | Tootmine materjalidest, mis pole klassifitseeritud rubriigi 1806 all, tingimusel, et kasutatud grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% selle toote tootjahinnast | |
| 1905 | Leiva-, saia- ja kondiitritooted (koogid, küpsised jne.), kakaoga või mitte; armulaualeivakesed, tühjad oblaadid farmaatsiatööstuse tarbeks, leivakuivikud, riisipaber jms. | Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a. grupp 11 |
| 2001 | Köögiviljad, puuviljad, pähklid jm. taimede söödavad osad, veiniäädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud | Tootmine, milles kõik kasutatud puuviljad, pähklid või köögiviljad peavad olema juba pärinevad |
| 2002 | Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta | Tootmine, milles kõik kasutatud tomatid peavad olema juba pärinevad |
| 2003 | Seened ja trühvlid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta | Tootmine, milles kõik kasutatud seened või trühvlid peavad olema juba pärinevad |
|
2004 ja 2005 |
Muud köögiviljad toiduks valmistatud või konserveeritud, veiniäädika või äädikhappeta, külmutatud või mitte | Tootmine, milles kõik kasutatud köögiviljad peavad olema juba pärinevad |
| 2006 | Puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm. taimeosad suhkrus konserveerituna | Tootmine, milles ükskõik millise kasutatud grupi 17 materjali väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast |
| 2007 | Džemmid, puuviljaželeed, marmelaadid, puuvilja- ja pähklipüreed, keedised, termiliselt töödeldud valmistooted marjadest, puuviljadest ja pähklitest, suhkru või mõne muu magusainelisandiga või ilma | Tootmine, milles ükskõik millise kasutatud grupi 17 materjali väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast |
| 2008 | Puuviljad, pähklid jm. söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud ja mujal kirjeldamata, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma | |
| – puuviljad ja pähklid, mis on valmistatud muul viisil kui aurutamine või vees keetmine, ei sisalda lisatud suhkrut, külmutatud | Tootmine, milles kõik kasutatud puuviljad ja pähklid peavad olema juba pärinevad | |
| – pähklid, mis ei sisalda lisatud suhkrut ega piiritust | Tootmine, milles kasutatud pärinevate rubriikide 0801, 0802 ja 1202 kuni 1207 pähklite ja õliseemnete väärtus ületab 60% toote tootjahinnast | |
| – muud | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all, tingimusel, et kasutatud grupi 17 ükskõik milliste materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast | |
| ex 2009 | Kääritamata, piirituselisandita puu- ja köögiviljamahlad (s.h. viinamarjamahl koos purustatud kestadega veini valmistamiseks) suhkru või mõne muu magusainelisandiga või ilma | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all, tingimusel, et kasutatud grupi 17 ükskõik milliste materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast |
| ex 2101 | Röstitud sigur ja selle ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid | Tootmine, milles kogu kasutatud sigur peab olema juba pärinev |
| ex 2103 | – kastmed ning pooltooted kastmete valmistamiseks; kastmelisandite ja maitseainete segud | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada sinepijahu ja -pulbrit ning valmissinepit |
| – valmissinep | Tootmine sinepijahust või -pulbrist | |
| ex 2104 | – valmissupid ja puljongid ning pooltooted nende valmistamiseks | Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a. toiduks valmistatud või konserveeritud juurviljad rubriikidest 2002 kuni 2005 |
| – homogeniseeritud toidusegud kahest või enamast komponendist | Kehtib sellise rubriigi reegel, kus toode on klassifitseeritud suurema toote kogusena | |
| ex 2106 | Suhkrusiirupid, lõhna- või värvainetega töödeldud | Tootmine, milles ükskõik milliste kasutatud grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast |
| 2201 | Vesi (s.h. looduslik ja kunstlik mineraalvesi, gaseeritud vesi), suhkru või muu magusainelisandita ja aroomaineteta; jää ja lumi | Tootmine, milles kogu kasutatud vesi peab olema juba pärinev |
| 2202 | Veed, k.a. mineraalveed ja gaseeritud veed ning teised mittealkohoolsed joogid, mis ei sisalda rubriigi 2009 puu- või juurviljamahlu; mis sisaldavad suhkrut või muid magusainelisandeid või aroomaineid |
Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides, eeldusel, et kõigi kasutatu grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% selle toote tootjahinnast, ning – kõik kasutatud puuviljamahlad (v.a. ananassi, sidruni ja greibi mahl) peavad olema juba pärinevad |
| ex 2204 | Viinamarjaveinid, s.h. kanged piiritusveinid ja viinamarjavirre alkoholilisandiga | Tootmine muust viinamarjavirdest |
|
2205 ex 2207, ex 2208 ja ex 2209 |
Järgmised viinamarjamaterjale sisaldavad tooted: vermut ja teised värsketest viinamarjadest veinid, maitsestatud taimede või aroomekstraktidega; etüülalkohol ja teised alkoholid, denatureeritud või mitte; kanged alkohoolsed joogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid; alkoholisegud, mida kasutatakse jookide valmistamiseks; veiniäädikas |
Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, v.a. viinamarjad ja nendest saadud materjalid |
| ex 2208 | Alkoholisisaldusega vähem kui 50% viskid | Tootmine, milles ükskõik millise kasutatud teraviljal põhineva alkoholi väärtus ei ületa 15% toote tootjahinnast |
| ex 2303 | Maisist tärklise tootmise jäätmed (v.a. kontsentreeritud piiritus), kuivtoote põhjal arvestatud proteiinisisaldusega 40% kaalust | Tootmine, milles kogu kasutatud mais peab olema juba pärinev |
| ex 2306 | Õlikoogid ja muud oliiviõli ekstraheerimise tahked jäätmed, mis sisaldavad enam kui 3% oliiviõli | Tootmine, milles kõik kasutatud oliivid peavad olema juba pärinevad |
| 2309 | Valmistoidud loomadele | Tootmine, milles kõik teraviljad, suhkur või melass, virre või piim peavad olema juba pärinevad |
| 2402 | Sigarid, s.h. äralõigatud otstega, sigarillod ja sigaretid tubakast või tubaka aseainetest | Tootmine, milles vähemalt 70% rubriigi nr. 2401 töötlemata tubaka või tubakajäätmete kaalust on juba pärinev |
| ex 2403 | Suitsetamistubakas | Tootmine, milles vähemalt 70% kasutatud rubriigi nr. 2401 töötlemata tubaka või tubakajäätmete kaalust on juba pärinev |
| ex 2504 | Looduslik kristalliline grafiit, rikastatud süsiniku sisaldusega, puhastatud ja peenestatud | Looduslik kristallilise grafiidi rikastamine süsinikusisalduselt, puhastamine ja peenestamine |
| ex 2515 | Marmor, saetud või muul viisil plokkideks või täisnurkseteks tahvliteks (s.h. ruudukujulised) tükeldatud, mitte paksemateks kui 25 cm | Marmori, mille paksus ületab 25 cm (isegi kui enne saetud) tükeldamine saagimise teel või muul viisil |
| ex 2516 | Graniit, porfüür, basalt, liivakivi jm kivid monumentaalskulptuuri ja ehituse tarbeks, saetud või muul viisil plokkideks või täisnurkseteks tahvliteks (s.h. ruudukujulised) tükeldatud, mitte paksemateks kui 25 cm | Kivide, mille paksus ületab 25 cm (isegi kui enne saetud) tükeldamine saagimise teel või muul viisil |
| ex 2518 | Kaltsineeritud dolomiit | Kaltsineerimata dolomiidi kaltsineerimine |
| ex 2519 | Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit) hermeetiliselt suletud konteinerites ja magneesiumoksiid, puhas või mitte, v.a. sulatatud või põletatud magneesiumid | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada looduslikku magneesiumkarbonaati (magnesiiti) |
| ex 2520 | Hambaravis kasutatavad spetsiaalkipsid | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| ex 2524 | Looduslikud asbestkiud | Tootmine asbestkontsentraadist |
| ex 2525 | Vilgukivipulber | Vilgukivi või selle jäätmete peenestamine |
| ex 2530 | Muldvärvid, kaltsineeritud või peenestatud | Muldvärvide kaltsineerimine või peenestamine |
| ex 2707 | Õlid, sarnased mineraalõlidega, mis on destilleeritud kõrgel temperatuuril kivisöetõrvast, milles aromaatsete komponentide kaal ületab mittearomaatsete komponentide kaalu ja mille mahust enam kui 65% destilleerub 250 °C juures (s.h. petrooleumpiirituse ja bensooli segud) kasutamiseks jõu- või soojakütustena |
Rafineerimis- ja/või üks või enam spetsiifilist protsessi (1). |
| ex 2709 | Bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid | Bituminoossete materjalide lagundamine |
|
2710 kuni 2712 |
Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid, v.a. toorõlid; mujal nimetamata õlid, mis sisaldavad kaalult 70% või enam naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, kui need õlid on toodete põhikomponendid Naftagaasid ja muud gaasilised süsivesikud Vaseliin; parafiin, mikrokristalliline naftavaha, pehme vaha, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms. tooted sünteesil või muudel menetlustel saadud, värvitud või värvimata |
Rafineerimis- ja/või üks või enam spetsiifilist protsessi (1). |
|
2713 kuni 2715 |
Naftakoks, naftabituumen jm. naftaõlide või bituminoossetest mineraalidest toodetud õlide jäätmed Looduslik bituumen ja asfalt; bituminoossed kildad, põlevkivid ja õliliivad; asfaltiidid ja asfaltkivimid Bituumenisegud loodusliku asfaldi, loodusliku bituumeni, naftabituumeni, loodusliku asfaldi või asfaldipigi (nt. bituumenmastiks, asfaltbituumen) baasil |
Rafineerimis- ja/või üks või enam spetsiifilist protsessi (1). |
| ex Gr.28 | Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide või nende isotoopide orgaanilised või anorgaanilised ühendid; välja arvatud rubriigist ex 2811, ex 2833 ja ex 2840, mille jaoks on reeglid kehtestatud allpool | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Sellegipoolest võib kasutada sama rubriigi all klassifitseeritud materjale eeldusel, et nende väärtus ei ületa 20% selle toote tootjahinnast |
| ex 2811 | Vääveltrioksiid | Tootmine vääveldioksiidist |
| ex 2833 | Alumiiniumsulfaat | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| ex Gr.29 | Orgaanilised kemikaalid, v.a. rubriigid ex 2901, ex 2902, ex 2905, 2915, ex 2932, 2933 ja 2934, mille jaoks on reeglid kehtestatud allpool | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Sellegipoolest võib sama rubriigi all klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast |
| ex 2901 | Atsüklilised süsivesinikud, jõu- või soojusseadmete kütusena kasutamiseks |
Rafineerimis- ja/või üks või enam spetsiifilist protsessi (1). |
| ex 2902 | Tsüklaanid, tsükleenid, v.a. asuleenid, benseen, tolueen, ksüleenid, jõu- või soojusseadmete kütusena kasutamiseks |
Rafineerimis- ja/või üks või enam spetsiifilist protsessi (1). |
| ex 2905 | Käesoleva rubriigi alkoholide ja etanooli või glütserooli metallalkoholaadid | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, k.a. nr. 2905 teised materjalid. Sellegipoolest võib käesoleva rubriigi metallalkoholaate kasutada eeldusel, et nende väärtus ei ületa 20% selle toote tootjahinnast |
| 2915 | Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped ja nende anhüdraadid, haliidid, peroksiidid ja peroksühapped; nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest. Sellegipoolest ei tohi kasutatud rubriikide 2915 ja 2916 materjalide väärtus ületada 20% selle toote tootjahinnast |
| ex 2932 | – sisemised eetrid ja nende halogeneeritud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest. Sellegipoolest ei tohi kasutatud rubriigi nr. 2909 väärtus ületada 20% toote tootjahinnast |
| – tsüklilised atsetaalid ja sisemised poolatsetaalid ja nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest | |
| 2933 | Heterotsüklilised ühendid ainult koos lämmastiku hetero-aatomi(te)ga; nukleiinhapped ja nende soolad | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest. Sellegipoolest ei tohi kõigi kasutatud rubriikide 2932 ja 2933 materjalide väärtus ületada 20% toote tootjahinnast |
| 2934 | Muud heterotsüklilised ühendid | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib sama rubriigi all klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast |
| ex Gr.30 | Farmaatsiatooted, v.a. rubriigid nr. 3002, 3003 ja 3004, mille jaoks on reeglid toodud allpool | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib sama rubriigi all klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast |
| 3002 | Inimveri; ravi-, profülaktika-, või diagnostilisel otstarbel töödeldud loomaveri; seerumid inim- ja loomaverest, muud verefraktsioonid; vaktsiinid, toksiinid, mikroorganismide kultuurid (v.a. pärmid) ja analoogilised tooted | |
| – kahest või enamast omavahel segatud komponendist koosnevad ravimid ravi- või profülaktikaotstarbeks, või kokku segamata samaks otstarbeks, valmis doseerituna ja jaemüügiks pakendatuna | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi 3002 teistest materjalidest. Samuti võib kasutada ka selle kirjelduse materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast | |
| – muud: | ||
| –– inimveri | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi 3002 teistest materjalidest. Samuti võib kasutada ka selle kirjelduse materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast | |
| –– loomaveri, valmistatud ravi- või profülaktikaotstarbeks | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi 3002 teistest materjalidest. Võib kasutada ka selle kirjelduse materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast | |
| –– verefraktsioonid, v.a. raviseerumid, hemoglobiin ja immunoglobuliinid | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi 3002 teistest materjalidest. Võib kasutada ka selle kirjelduse materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast | |
| –– hemoglobiin, vereglobuliin, ja immunoglobuliinid | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi 3002 teistest materjalidest. Samuti võib kasutada ka selle kirjelduse materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast | |
| –– muud | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi 3002 teistest materjalidest. Võib kasutada ka selle kirjelduse materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast | |
|
3003 ja 3004 |
Ravimid (v.a. rubriikide nr. 3002, 3005 või 3006 kaubad) |
Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada rubriikide nr. 3003 või 3004 materjale tingimusel, et nende väärtus kokku ei ületa 20% toote tootjahinnast ja – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| ex Gr.31 | Väetised, v.a. rubriik nr. ex 3105, mille jaoks on reegel toodud allpool | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada ka sama rubriigi all klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast |
| ex 3105 |
Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte või kolme
toimeainet: lämmastik, fosfor ja kaalium; teised väetised; käesoleva
rubriigi kaubad, tablettidena või muul taolisel kujul või
pakendites, brutokaaluga mitte üle 10 kg v.a. – naatriumnitraat – kaltsiumtsünamiid – kaaliumsulfaat – magneesiumkaaliumsulfaat |
Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud toote rubriigist erineva rubriigi all. Sellegipoolest võib sama rubriigi all klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% selle toote tootjahinnast, ning – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% selle toote tootjahinnast |
| ex Gr.32 | Park- või värvainete ekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvid, pigmendid ja muud värvained; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tindid; v.a. rubriigid ex 3201 ja 3205, mille jaoks on reeglid kehtestatud allpool | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud toote rubriigist erineva rubriigi all. Sellegipoolest võib sama rubriigi all klassifitseeritud tooteid kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% selle toote tootjahinnast |
| ex 3201 | Tanniinid ja nende soolad, eetrid, estrid ja muud derivaadid | Tootmine taimse päritoluga parkimisekstraktidest |
| 3205 | Värvilised lakid; värvilistel lakkidel põhinevad käesoleva grupi märkuses 3 määratletud preparaadid (2) | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, v.a. 3202 ja 3204 tingimusel, et ühegi rubriigi 3205 klassifitseeritud materjali väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast |
| ex Gr.33 | Lenduvad eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeriatooted, kosmeetika- või tualettpreparaadid; v.a. rubriik 3301, mille jaoks on kehtestatud reegel allpool | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud toote rubriigist erineva rubriigi all. Sellegipoolest võib sama rubriigi all klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast |
| 3301 | Eeterlikud õlid (terpeene sisaldavad või mitte), k.a. tahked ja puhtad; resinoidid; lenduvate eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades ja samalaadsetes ainetes, mis on saadud taimedest ja lilledest leotamise teel; eeterlike õlide terpeenidest eraldamise kõrvalproduktid; eeterlike õlide vesidestillaadid ja vesilahused | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, k.a. käesoleva rubriigi teistest lõigenditest. Sellegipoolest võib kasutada sama grupi materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% selle toote tootjahinnast |
| ex Gr.34 | Seep, orgaanilised pindaktiivsed toimeained, pesemispreparaadid, määrdepreparaadid, kunstvahad, töödeldud vahad, poleerimis- ja küürimispreparaadid, küünlad ja samalaadsed artiklid, voolimispastad, hambaravis kasutatavad vahad ja kipsalusel preparaadid; v.a. rubriigid 3403 ja 3404, mille jaoks on kehtestatud reeglid allpool | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud toote rubriigist erineva rubriigi all. Sellegipoolest võib sama rubriigi all klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast |
| ex 3403 | Määrdeained, mis sisaldavad kaalult vähem kui 70% naftaõlisid või bituminoosetest mineraalidest saadud õlisid |
Rafineerimis- ja/või üks või enam spetsiifilist protsessi (3). Muud operatsioonid, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada ka sama rubriigi all klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| 3404 | Kunstvahad ja töödeldud vahad: | |
| kunstvahad ja töödeldud vahad parafiini, naftavahade, bituminoossetest materjalidest saadud vahade, pehme vaha või soomustatud vaha baasil | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada ka sama rubriigi all klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast | |
| – muud |
Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest v.a.: – hüdrogeenitud õlid, millel on rubriigi nr. 1516 vahade omadused – keemiliselt määratlemata rasvhapped või tööstuslikud rasvalkoholid, millel on rubriigi nr. 1519 vahade omadused – rubriigi nr. 3404 materjalid Siiski võib neid materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast |
|
| ex Gr.35 | Valkained; modifitseeritud tärklised; liimid; ensüümid; v.a. rubriigid nr. 3505 ja ex 3507, mille jaoks on reeglid toodud allpool | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada ka sama rubriigi all klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast |
| 3505 | Dekstriinid ja muud modifitseeritud tärklised (nt. želatineeritud ja esteriseeritud tärklised); tärklistel, dekstriinidel jm. modifitseeritud tärklistel baseeruvad liimid: | |
| – esteriseeritud või eteriseeritud tärklised | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, sealhulgas ka rubriigi nr. 3505 teistest materjalidest | |
| – muud | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, v.a. rubriigi nr. 1108 omadest | |
| ex 3507 | Mujal nimetamata valmisensüümid | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| Gr.36 | Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergestisüttivad preparaadid | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada ka sama rubriigi all klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast |
| ex Gr.37 | Foto- ja kinokaubad; v.a. rubriigid nr. 3701, 3702 ja 3704, mille jaoks on reeglid toodud allpool | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada ka sama rubriigi all klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast |
| 3701 | Fotoplaadid ja lamefilmid (valgustundlikud, valgustamata, mis tahes materjalist, v.a. paber, papp või tekstiilmaterjalid); kiirfoto lamefilm (valgustundlik, valgustamata, pakendatud või mitte) | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse rubriigist nr. 3702 erineva rubriigi all |
| 3702 | Fotofilmid rullides (valgustundlikud, valgustamata, mis tahes materjalist, v.a. paber, papp või tekstiilmaterjalid); kiirfotofilmid rullides (valgustundlikud, valgustamata) | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse rubriikidest 3701 või nr. 3702 erineva rubriigi all |
| 3704 | Fotoplaadid, -filmid, -paber, -papp ja -tekstiil, valgustatud, ent ilmutamata | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse rubriikidest 3701 kuni nr. 3704 erineva rubriigi all |
| ex Gr.38 | Mitmesugused keemiatooted; v.a. rubriigid ex 3801, ex 3803, ex 3805, ex 3806, ex 3807, 3808 kuni 3814, 3818 kuni 3820, 3822 ja 3823, mille jaoks on kehtestatud reeglid allpool | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud toote rubriigist erineva rubriigi all. Sellegipoolest võib sama rubriigi all klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast |
| ex 3801 | – kolloidne grafiit õlisuspensioonina ja poolkolloidne grafiit; süsinikupastad elektroodidele | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| Grafiitpasta, mis on segu mineraalõlidest ja sisaldab rohkem kui 30% grafiiti | Tootmine, milles kõigi kasutatud rubriigi nr. 3403 materjalide väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast | |
| ex 3803 | Rafineeritud tallõli | Rafineerimine looduslikust tallõlist |
| ex 3805 | Sulfaat-tärpentiini piiritused, puhastatud | Puhastamine sulfaat-tärpentiini toorpiirituste destilleerimise või rafineerimise teel |
| ex 3806 | Estervaigud | Tootmine vaikhapetest |
| ex 3807 | Puidupigi (puidutökati pigi) | Puidutökati destilleerimine |
|
3808 kuni ex 3811 3812 kuni 3814 3818 kuni 3820 3822 ja 3823 |
Mitmesugused keemiatooted: | |
|
– alljärgnev rubriigist nr. 3823: –– valuvormide ja -kärgede valmistamiseks kasutatavad sideained, mis põhinevad looduslikel vaikainetel –– nafteenhapped, nende vees lahustamatud soolad ja nende estrid –– sorbitool, v.a. rubriiki 2905 kuuluv –– naftasulfonaadid, v.a. ammooniumi või etanoolamiinide naftasulfonaadid; bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tiofeenitud sulfohapped, nende soolad –– ioonivahetajad –– elektrovaakumseadiste gaasiadsorbendid –– leeliselised raudoksiidid gaasi puhastamiseks –– ammoniaakveed ja koksigaasi puhastamisel saadud jääkoksiidid –– sulfonafteenhapped, nende vees lahustamatud soolad ja nende estrid –– puskariõli ja kondiõli –– erinevate anioonidega soolade segud –– želatiini baasil kopeerimispastad, kas paberist või tekstiilist alusel või mitte |
Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud toote rubriigist erineva rubriigi all. Sellegipoolest võib sama rubriigi all klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast | |
| – muud | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast | |
| ex 3811 | Valmiskujul määrdeõlilisandid, mis sisaldavad naftaõlisid või bituminoossetest materjalidest saadud õlisid | Tootmine, milles kõigi rubriigi nr. 3811 kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
|
ex 3901 kuni 3915 |
Plastmassid algkujul, jäätmed, laastud, puru, v.a. rubriik nr. 3907, mille jaoks on reegel toodud allpool | |
| – aditiivse homopolümerisatsiooni saadused |
Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ja – ükskõik millise kasutatud grupi 39 materjali väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast (4) |
|
| – muud | Tootmine, milles ükskõik millise kasutatud grupi 39 materjali väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast (4) | |
| ex 3907 | Polükarbonaadi ja akrüülnitriilbutadieenstüreen kopolümeeri (ABS) kopolümeer | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada ka sama rubriigi all klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
|
ex 3916 kuni 3921 |
Pooltooted ja tooted plastmassidest, v.a. rubriigid nr. ex 3916, ex 3917 ja ex 3920, mille jaoks on reeglid toodud allpool: | |
| – lamevormid, töödeldud rohkem kui pinnatöötlus või lõigatud muu kui nelinurkse (s.h. ruudukujuline) kujuga tükkideks; muud tooted, mida on enam töödeldud kui pinnatöötlus | Tootmine, milles ükskõik millise kasutatud grupi 39 materjali väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast | |
| – muud: | ||
| –– additiivse homopolümerisatsiooni saadused |
Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ja – ükskõik millise kasutatud grupi 39 materjali väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast (4) |
|
| –– muud | Tootmine, milles ükskõik millise kasutatud grupi 39 materjali väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast (4) | |
|
ex 3916 ja 3917 |
Profiilvormid ja torud |
Tootmine, milles – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ja – ükskõik millise kasutatud sama rubriigi all klassifitseeritud materjali väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast |
| ex 3920 | Ionomeerleht või -kile | Tootmine termoplastilisest osalisest soolast, mis on metalli, peamiselt tsingi ja naatriumi ioonidega osaliselt neutraliseeritud etüleeni ja metakrüülhappe kopolümeer |
|
3922 kuni 3926 |
Plastmasstooted | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| ex 4001 | Kihiline tallakrepp | Looduslikust kautšukist lehtede lamineerimine |
| 4005 | Täidisega kautšuk (toorkummi) vulkaniseerimata, algkujul või plaatide, lehtede või ribadena | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus, v.a. looduslik kautšuk, ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| 4012 | Protekteeritud või kasutatud auto õhkrehvid; kummist täisrehvid ja rullrehvid, rehvide kummist vahetus protektorid ja veljelindid | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, v.a. 4011 või 4012 |
| ex 4017 | Tooted kõvakummist | Tootmine kõvakummist |
| ex 4102 | Lamba või talle toornahad ilma villata | Villaga kaetud lamba- või tallenahkadelt villa eemaldamine |
|
4104 kuni 4107 |
Ilma karva või villata nahk, v.a. nahk rubriigi nr. 4108 või 4109 all | Eelpargitud naha ümberparkimine või tootmine, milles kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud toote rubriigist erineva rubriigi all |
| 4109 | Lakknahk ja lamineeritud lakknahk; metalliseeritud nahk | Tootmine rubriikide 4104 kuni 4107 nahast tingimusel, et selle väärtus ei ületa 50% toote tootja hinnast |
| ex 4302 |
Pargitud või töödeldud karusnahad, komplekteeritud – plated ühesugustest või erinevatest nahkadest |
Pleegitamine või värvimine, lisaks komplekteerimata pargitud või töödeldud karusnahkade lõikamisele ja komplekteerimisele |
| – muud | Tootmine komplekteerimata pargitud või töödeldud karusnahkadest | |
| 4303 | Karusnahast rõivad, rõivalisandid ja muud karusnahatooted | Tootmine komplekteerimata pargitud või töödeldud rubriigi 4302 karusnahkadest |
| ex 4403 | Jämedalt prussitud puit | Tootmine kooritud või koorimata ümarpuidust |
| ex 4407 | Pikikiudu saetud, lõigatud või kooritud puit, paksusega üle 6 mm, hööveldatud, lihvitud või sõrmtapitud | Hööveldamine, lihvimine või tappimine |
| ex 4408 | Spoon ja spoonilehed vineeri valmistamiseks, paksusega kuni 6 mm, hööveldatud, ning muu pikuti saetud puit paksusega kuni 6 mm, hööveldatud, lihvitud või sõrmtapitud | Lõikamine, hööveldamine, lihvimine või sõrmtappimine |
| ex 4409 | – pidevprofiiliga puitmaterjal (s.h. parketiplaadid ja -liistud, paneelideks ühendamata), mille vähemalt ühte külg- või servpinda on lõigatud katkematu profiil (spoon, punn, poolpunn, laine vms.), lihvitud või sõrmtapitud | Lihvimine või tappimine |
| – ümardatud servadega või profileeritud lauad ja liistud | Ümardamine või profileerimine | |
|
ex 4410 kuni ex 4413 |
Plaadid ja muud vormid puidujäätmetest; kihilised tooted ja pressitud puit | Vormimine või kujundamine |
| ex 4415 | Puidust pakk-kastid, karbid, puurid, trumlid jms. puittaara | Tootmine laudadest, mis ei ole mõõtu lõigatud |
| ex 4416 | Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm. puidust püttsepatooted ja nende osad | Tootmine lõhestatud laudadest, mis pole rohkem töödeldud kui saetud mööda kahte põhipinda |
| ex 4418 | – puidust ehitusdetailid | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada puidust kärgpaneele, katusesindleid ja -laaste |
| – helmesvöödid ja karniisid | Helmekujuliselt kokkupanemine ja vormimine | |
| ex 4421 | Tikutoorikud; puidust jalatsinaelad (saapatikud ja tüüblid) | Tootmine ükskõik millise rubriigi puidust, v.a. rubriigi nr. 4409 pidevprofiiliga puitmaterjal |
| 4503 | Looduslikust korgist tooted | Tootmine rubriigi nr. 4501 korgist |
| ex 4811 | Paber ja papp, ainult joonitud või ruudustatud | Tootmine grupi 47 paberivalmistamise materjalidest |
| 4816 | Kopeerpaber, isekopeeriv paber jm. paber kopeerimiseks või kujutise ülekandmiseks (v.a. rubriigis nr. 4809 esitatud), kopeerimisaparaatide paberšabloonid ja paberist ofsettplaadid, karpides või lahtiselt | Tootmine grupi 47 paberivalmistamise materjalidest |
| 4817 | Paberist või papist ümbrikud, lihtpostkaardid ja muud ümbrikuta saadetavad kirjad; paberist või papist karbid, kotid, taskud ja kirjakomplektid, mis sisaldavad valiku paberikaupu |
Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all ja – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| ex 4818 | Tualettpaber | Tootmine grupi 47 paberivalmistamise materjalidest |
| ex 4819 | Kartongid, karbid, kastid, kotid jm. pakketaara paberist, papist, tselluloosvatiinist või tsellulooskiukangast |
Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all ja – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| ex 4820 | Kirjaplokid | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| ex 4823 | Muu paber, papp, tselluloosvatt või tsellulooskiukangas, suuruse või kuju järgi valmislõigatud | Tootmine grupi 47 paberivalmistamise materjalidest |
| 4909 | Trükitud ja illustreeritud postkaardid; trükitud õnnitlus-, kutse- ja tähtpäevakaardid, illustreeritud või mitte, ümbrikega või mitte, kaunistustega või mitte | Tootmine materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriikide nr. 4909 või 4911 all |
| 4910 | Igasugused trükitud kalendrid, k.a. kalenderblokid: | |
| – pidevat tüüpi kalendrid või vahetatavate blokkidega, muust materjalist kui paberist või papist alusel |
Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud toote rubriigist erineva rubriigi all ning – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
|
| – muud | Tootmine materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriikide nr. 4909 või 4911 all | |
| ex 5003 | Siidijäätmed (k.a. poolimiseks ebasobivad kookonid, siidiniidi jäägid ja sugemed, kohestatud nopped) kraasitud või kammitud | Siidijäätmete kraasimine ja kammimine |
|
5501 kuni 5507 |
Keemilised staapelkiud | Tootmine keemilistest materjalidest või tekstiilmassist |
|
ex Gr.50 kuni Gr.55 |
Heie, lõng, mononiit ja niit |
Tootmine (5): – toorsiidist, siidijäätmetest, kraasitud või kammitud või muul viisil ketramiseks ettevalmistatud, – muudest looduslikest kiududest, kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata, – keemilistest materjalidest või tekstiilkiumassist või -paberivalmistamise materjalidest |
| Kootud kangad: | ||
| – kumminiiti sisaldavad | Tootmine ühekordsest heidest (5) | |
| – muud |
Tootmine (5): – kookoskiu lõngast – looduslikest kiududest – keemilistest staapelkiududest, mis pole kraasitud või kammitud või muul viisil ketramiseks ettevalmistatud – keemilistest ainetest või tekstiilkiumassist, või – paberist või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistavat või viimistlevat operatsiooni (nn. pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandeerimine, kokkutõmbumise vastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kus kasutatud trükkimata materjali väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast |
|
| ex Gr.56 | Vatt, vilt ja mittekootud kangad; spetsiaallõngad; nöörid, köied ning nendest valmistatud artiklid, v.a. rubriigid 5602, 5604, 5605 ja 5606, mille jaoks on kehtestatud reeglid allpool |
Tootmine (5): – kookoskiu lõngast – looduslikest kiududest – keemilistest ainetest või tekstiilmassist või – paberivalmistamise materjalidest |
| 5602 | Vilt, immutatud või mitte, pealt kaetud või mitte: | |
| – nõeltehnikas vilt |
Tootmine (5): – looduslikest kiududest, – keemilistest ainetest või tekstiilimassist Siiski: – rubriigi nr. 5402 polüpropüleenniiti, – rubriikide nr. 5503 või 5506 polüpropüleenkiudude või – rubriigi nr. 5501 polüpropüleenkiust, mille mononiidi või kiu jämedus on vähem kui 9 detsitexi, võib kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
|
| –– muud |
Tootmine (5): – looduslikest kiududest, – kaseiinist valmistatud tehis-staapelkiududest või – keemilistest ainetest või tekstiilimassist |
|
| 5604 | Tekstiiliga kaetud kummilõng ja -pael; tekstiillõng ja ribad jms. rubriigist nr. 5404 või 5405, immutatud või kaetud kihiti kummiga või plastikuga | |
| – tekstiiliga kaetud kummilõng ja -pael | Tootmine tekstiiliga katmata kummilõngast või -paelast | |
| – muud |
Tootmine (5): – looduslikest kiududest, kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata – keemilistest ainetest või tekstiilimassist või – paberivalmistamise materjalidest |
|
| 5605 | Metalliseeritud lõng, olemuselt tekstiillõng, -pael või muu analoogiline rubriikides 5404 või 5405 esitatule, mis on kombineeritud metallniidiga, -ribaga või -puudriga või kaetud metalliga |
Tootmine (5): – looduslikest kiududest, – keemilistest staapelkiududest, kraasimata, kammimata või mõnel muul viisil ketramiseks ette valmistamata, – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või – paberivalmistamise materjalidest |
| 5606 | Tresslõng ja -ribad jm. analoogiline rubriigis 5404 või 5405 esitatule, v.a. rubriiki nr. 5605 kuuluv ja hobusejõhvist tresslõng, šenill-lõng (šenill-lõng flokist); bukleelõng |
Tootmine (5): – looduslikest kiududest, – keemilistest staapelkiududest, kraasimata, kammimata või mõnel muul viisil ketramiseks ette valmistamata, – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või – paberivalmistamise materjalidest |
| Gr.57 | Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted | |
| – nõeltehnikas toodetud vildist |
Tootmine (5): – looduslikest kiududest või – keemilistest ainetest või tekstiilmassist Sellegipoolest: – polüpropüleenkiudu rubriigist 5402 – polüpropüleenkiudu rubriigist 5503 või 5506 või – polüpropüleenkiust köisikuid rubriigist 5501, mille mononiidi või kiu jämedus on väiksem kui 9 detsidexi, võib kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
|
| – muust vildist |
Tootmine (5): – looduslikest kiududest, mis pole kraasitud ega kammitud või muul viisil ketramiseks töödeldud, või – keemilistest materjalidest või tekstiilmassist |
|
| – muu |
Tootmine (5): – kookoskiulõngast – sünteetilisest või tehistkiu lõngast – looduslikest kiududest, või – keemilistest staapelkiududest, mis pole kraasitud või kammitud või muul viisil ketramiseks töödeldud |
|
| ex Gr.58 | Kootud erikangad; läbiõmmeldud karuse abil karvastatud kangad, pitsid, gobeläänid, tikandid, viimistlusmaterjalid, v.a. rubriigid 5805 ja 5810; reegel rubriigi 5810 jaoks on toodud allpool: | |
| – kombineeritud kumminiidiga | Tootmine ühekordsest lõngast (5) | |
| – muu |
Tootmine (5): – looduslikest kiududest, – keemilistest staapelkiududest, mis pole kraasitud või kammitud või muul viisil ketramiseks töödeldud, või – keemilistest materjalidest või tekstiilmassist, või trükkimine koos vähemalt kahe ettevalmistava või viimistlusoperatsiooniga (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandeerimine, kokkutõmbumise vastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kus kasutatud trükkimata materjali väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast |
|
| 5810 | Tikand ühes tükis, ribadena või motiividena |
Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud toote rubriigist erineva rubriigi all ning kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| 5901 | Tekstiilkangad, kaetud liimiga või tärklist sisaldavate ainetega, raamatute väliskaante jms. valmistamiseks; pausriie (jute, kanvaa); ettevalmistatud maalimislõuend; liimiga kõvastatud jm. kõvastatud tekstiilmaterjalid peakatete valmistamiseks | Tootmine lõngast |
| 5902 | Kordriie ülivastupidavast nailonlõngast või muust ülivastupidavast polüamiid-, polüester- või viskooslõngast, mootorsõidukite rehvide valmistamiseks | |
| – Tekstiilmaterjalide sisaldusega vähem kui 90% kaalust | Tootmine lõngast | |
| – Muud | Tootmine keemilistest ainetest või tekstiilimassist | |
| 5903 | Tekstiilkangad, impregneeritud, pealt kaetud või lamineeritud plastmassiga, v.a. rubriigis nr. 5902 esitatud | Tootmine lõngast |
| 5904 | Linoleum, lõigatud sobilikku suurusse või mitte; tekstiilalusel kattematerjaliga põrandakatted, lõigatud sobilikku suurusess või mitte | Tootmine lõngast (5) |
| 5905 | Tekstiilist seinakatted: | |
| – impregneeritud, kaetud või lamineeritud kummi, plastmassi või muude materjalidega | Tootmine lõngast | |
| – muud |
Tootmine (5): – kookoskiudlõngast, – looduslikest kiududest – keemilistest staapelkiududest, kraasimata, kammimata või mõnel muul viisil ketramiseks ette valmistamata, – keemilistest ainetest või tekstiilimassist või trükkimine koos vähemalt kahe ettevalmistava või viimistlusoperatsiooniga (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandeerimine, kokkutõmbumise vastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kus kasutatud trükkimata materjali väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast |
|
| 5906 | Kummeeritud tekstiilkangad, v.a. rubriigis nr. 5902 esitatud | |
| – kootud või heegeldatud kangad |
Tootmine (5): – looduslikest kiududest, – keemilistest staapelkiududest, kraasimata, kammimata või mõnel muul viisil ketramiseks ette valmistamata, – keemilistest ainetest või tekstiilimassist |
|
| – muud kangad, mis on valmistatud sünteetilise kiu lõngast ja mis sisaldavad tekstiilmaterjale enam kui 90% kaalust | Tootmine keemilistest ainetest | |
| – muud | Tootmine lõngast | |
| 5907 | Tekstiilkangad, mujal nimetamata viisil impregneeritud või kaetud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms. | Tootmine lõngast |
| ex 5908 | Impregneeritud gaasilambi hõõgsukad | Tootmine torukujulisest kootud hõõgsukk-kangast |
|
5909 kuni 5911 |
Teatud tekstiiltooted, mis on sobivad kasutamiseks tööstuses: | |
| – poleerimiskettad või -lindid, v.a. rubriigi nr. 5911 alla kuuluvad, mis on valmistatud vildist | Tootmine lõngast või kangajääkidest või kaltsudest rubriigi all nr. 6310 | |
| – muud |
Tootmine (5): – kookoskiulõngast, – looduslikest kiududest, – kraasimata, kammimata või muul viisil ketruseks ettevalmistamata – keemilistest staapelkiududest, või – keemilistest ainetest või tekstiilimassist |
|
| Gr.60 | Trikotaažkangad |
Tootmine (5): – looduslikest kiududest, – kraasimata, kammimata või muul viisil ketruseks ettevalmistamata – keemilistest staapelkiududest, või – keemilistest ainetest või tekstiilimassist |
| Gr.61 | Trikotaažist, k.a. käsitsi kootud või heegeldatud rõivad ja rõivalisandid: | |
| – saadud kahe või enama kootud või heegeldatud tüki, mis on kas juurdelõigatud või vastavakujulisena valmistatud, kokkuõmblemise teel | Tootmine lõngast (6) | |
| – muud |
Tootmine (5): – looduslikest kiududest, – kraasimata, kammimata või muul viisil ketruseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, või – keemilistest ainetest või tekstiilimassist |
|
| ex Gr.62 | Rõivad ja rõivalisandid, mitte trikotaažist, v.a. rubriigid nr. ex 6202, ex 6204, ex 6206, ex 6209, ex 6210, ex 6211, 6213, 6214, ex 6216 ja ex 6217, mille kohta käivad nõuded on toodud allpool | Tootmine lõngast (6) |
|
ex 6202 ex 6204 ex 6206 ex 6209 ex 6211 ja ex 6217 |
Naiste, tütarlaste ja väikelaste rõivad ja rõivalisandid, tikitud |
Tootmine lõngast (6) või tootmine tikkimata kangast tingimusel, et kasutatud tikkimata kanga väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast (5) |
|
ex 6210 ex 6216 ja ex 6217 |
Tulekindel varustus, aluminiseeritud polüesterfooliumiga kaetud kangast |
Tootmine lõngast (6) või tootmine katmata kangast tingimusel, et kasutatud katmata kanga väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast (6) |
|
6213 ja 6214 |
Taskurätikud, sallid, rätikud, kaelarätid, peleriinid, loorid jms. rõivalisandid | |
| – tikitud |
Tootmine pleegitamata ühekordsest lõngast (6) (5) või tootmine tikkimata kangast tingimusel, et kasutatud tikkimata kanga väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast (6) |
|
| – muud | Tootmine pleegitamata ühekordsest lõngast | |
| ex 6217 | Kraede ja kätiste vaheriie, juurdelõigatud |
Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all ja – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
|
6301 kuni 6304 |
Tekid ja reisivaibad, voodipesu, laudlinad, vannilinad, käterätikud ning köögirätikud; kardinad etc.; muud sisekujunduses kasutatavad tekstiilitooted | |
| – vildist, mittekootud kangast |
Tootmine (5): – looduslikest kiududest – keemilistest ainetest või tekstiilimassist |
|
| – muud: | ||
| –– tikitud |
Tootmine pleegitamata ühekordsest lõngast (5) (7) või tootmine tikkimata kangast (v.a. trikookangast) tingimusel, et kasutatud tikkimata kanga väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
|
| –– muud | Tootmine pleegitamata ühekordsest lõngast (5) (7) | |
| 6305 | Kotid kaupade pakkimiseks |
Tootmine (5): – looduslikest kiududest, – keemilistest staapelkiududest, kraasimata, kammimata või mõnel muul viisil ketramiseks ette valmistamata, – keemilistest ainetest või tekstiilimassist |
| 6306 | Kattepresendid, purjekate, purjelaudade või maismaasõidukite purjed, päikesevarjud, akende päikesekatted, telgid ja matkatarbed: | |
| – mittekootud kangastest |
Tootmine (5): – looduslikest kiududest, – keemilistest ainetest või tekstiilimassist |
|
| – muud | Tootmine pleegitamata ühekordsest lõngast | |
| ex 6307 | Muud valmistooted, sealhulgas tekstiilist lõiked | Tootmine, mille puhul kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 6308 | Komplektid, kootud kangast ja lõngast lisanditega või ilma, vaipade, linikute, tikitud laudlinade või salvrätikute või muude sarnaste tekstiiltoodete valmistamiseks, mis on jaemüügiks pakendatud | Iga osa komplektis peab järgima nõudeid, mis kehtiksid tema kohta siis, kui ta ei kuuluks komplekti. Siiski võib komplekti lisada mittepärinevaid tooteid tingimusel, et nende koguväärtus ei ületa 15% komplekti tootjahinnast |
|
6401 kuni 6405 |
Jalanõud | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, v.a. sisetaldade või muude tallaosadega ühendatud pealsed rubriigist nr. 6406 |
| 6503 | Viltkübarad ja muud vildist peakatted, mis on valmistatud rubriigi nr. 6501 kübaratoorikutest või kübarapõhjadest, voodriga või ilma, kaunistustega või ilma | Tootmine lõngast või tekstiilkiududest (6) |
| 6505 | Kübarad jm. peakatted, silmkoes või heegeldatud või tehtud pitsi-, vildi- või muu tekstiilmaterjali tükkidest (v.a. ribadest), voodriga või ilma, kaunistustega või ilma; juuksevõrgud mis tahes materjalist, voodriga või ilma, kaunistustega või ilma | Tootmine lõngast või tekstiilkiududest (6) |
| 6601 | Vihmavarjud ja päikesevarjud (sealhulgas jalutuskepp- vihmavarjud, aiavarjud ning muud sarnased varjud) | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| ex 6803 | Tooted looduslikust või aglomeeritud kiltkivist | Tootmine töödeldud kiltkivist |
| ex 6812 | Tooted asbestist, tooted segudest asbesti või asbesti ja magneesiumkarbonaadi baasil | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest |
| ex 6814 | Tooted vilgukivist, sealhulgas paagutatud või regenereeritud vilgukivist paberist, papist või muust materjalist alusel | Tootmine töödeldud vilgukivist (sealhulgas paagutatud või regenereeritud vilgukivi) |
| 7006 | Rubriikide nr. 7003, 7004 või 7005 klaas, mis on painutatud, töödeldud servadega, graveeritud, puuritud, emailitud või mõnel muul viisil töödeldud, ent raamimata ja muude materjalidega ühendamata | Tootmine rubriigi nr. 7001 materjalidest |
| 7007 | Kildumatu klaas, milleks on karastatud või mitmekihiline (lamineeritud) klaas | Tootmine rubriigi nr. 7001 materjalidest |
| 7008 | Mitmekihilised klaasist soojus- või heliisolatsioonplaadid (klaaspaketid) | Tootmine rubriigi nr. 7001 materjalidest |
| 7009 | Klaaspeeglid, raamidega või ilma (s.h. tahavaatepeeglid) | Tootmine rubriigi nr. 7001 materjalidest |
| 7010 | Klaasist pudelid, flakoonid (lihvitud klaasist pudelid), purgid, kannud, potid, ampullid jm. klaasmahutid kaupade säilitamiseks, pakendamiseks või transpordiks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, klaaskaaned jm. klaasist sulgemisvahendid |
Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote
rubriigist erineva rubriigi all või klaasesemete lihvimine, tingimusel, et lihvimata klaasesemete väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| 7013 | Klaasist lauanõud ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekujunduses kasutatavad klaasesemed jms. klaastooted (v.a. rubriikides 7010 ja 7018 esitatud) |
Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote
rubriigist erineva rubriigi all ja klaasesemete lihvimine, tingimusel, et lihvimata klaasesemete väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast või käsitsi-puhutud klaasesemete käsitsi dekoreerimine (v.a. siiditrükiga), tingimusel, et käsitsi-puhutud klaasesemete väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| ex 7019 | Klaaskiust tooted (v.a. klaaslõng) |
Tootmine: – värvimata heidest, pidevast mononiidist, lõngast või klaas-staapelkiust või – klaasvillast |
|
ex 7102 ex 7103 ja ex 7104 |
Töödeldud vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, sünteetilised või taastatud) | Tootmine, töötlemata vääris- või poolvääriskividest |
|
7106 7108 ja 7110 |
Väärismetallid: | |
| – töötlemata |
Tootmine materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriikide nr.
7106, 7108 või 7110 all või rubriikide nr. 7106, 7108 või 7110 väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine või rubriikide nr. 7106, 7108 või 7110 väärismetallide kokkusulatamine omavahel või mitteväärismetallidega |
|
| – pooltoodete või pulbrina (kõik) | Tootmine töötlemata väärismetallidest | |
|
ex 7107 ex 7109 ja ex 7111 |
Väärismetalliga plakeeritud metallid, pooltöödeldud | Tootmine väärismetallidega plakeeritud metallidest, töötlemata |
| 7116 | Tooted looduslikest või kultiveeritud pärlitest, vääris- või poolvääriskividest (looduslikest, sünteetilistest või taastatud kividest) | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| 7117 | Juveelitoodete imitatsioonid |
Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote
rubriigist erineva rubriigi all või tootmine väärismetalliga plakeerimata või katmata osadest, tingimusel, et kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| 7207 | Pooltooted rauast või legeerimata terasest | Tootmine rubriikiide nr. 7201, 7202, 7203, 7204 või 7205 alla kuuluvatest materjalidest |
|
7208 kuni 7216 |
Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, vardad ja latid, nurk- ja profiilraud | Tootmine valuplokkidest või muudest rubriigi nr. 7206 algvormidest |
| 7217 | Rauast või legeerimata terasest traat | Tootmine rubriigi nr. 7207 alla kuuluvatest pooltoodetest |
|
ex 7218 7219 kuni 7222 |
Roostekindlast terasest poolviimistletud tooted, siledaks rullitud tooted, varvad ja kepid, nurgad, kujundid ja lõiked | Tootmine metallivalust või muudest rubriigi nr. 7218 alla kuuluvatest peamistest vormidest |
| 7223 | Roostekindlast terasest traat | Tootmine rubriigi nr. 7218 alla kuuluvatest pooltoodetest |
|
ex 7224 7225 kuni 7227 |
Muust legeeritud terasest pooltooted, lehtvaltstooted, korrapäratult puntidesse keritud latid ja vardad | Tootmine valuplokkidest või muudest rubriigi nr. 7224 alla kuuluvatest algvormidest |
| 7228 | Muust legeeritud terasest muud latid ja vardad; muust legeeritud terasest nurk- ja profiilrauad; legeeritud või legeerimata terasest puurvardad ja latid | Tootmine valukangidest või muudest rubriikidee nr. 7206, 7218 või 7224 alla kuuluvatest algvormidest |
| 7229 | Muust legeeritud terasest traat | Tootmine rubriigi nr.7224 alla kuuluvatest pooltoodetest |
| ex 7301 | Rauast sulundkonstruktsioonid | Tootmine rubriigi nr. 7206 alla kuuluvatest materjalidest |
| 7302 | Raud- ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja vasturööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm. ristühendusosad, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid rööpapoldid jm. detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks | Tootmine rubriigi nr. 7206 alla kuuluvatest materjalidest |
|
7304 7305 ja 7306 |
Rauast (v.a. valumalmist) või terasest torud ja õõnesprofiilid | Tootmine rubriikide nr. 7206, 7207, 7218 või 7224 alla kuuluvatest materjalidest |
| 7308 | Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a. rubriigis nr. 9406 esitatud monteeritavad hooned) ja nende osad (sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad) tahvlid, vardad, profiilid, torud jms. rauast või terasest tooted metallkonstruktsioonides kasutamiseks | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud toote rubriigist erineva rubriigi all. Rubriigi nr. 7301 keevitatud nurgikuid ja profiile kasutada ei tohi |
| ex 7315 | Rehviketid | Tootmine, milles kõigi kasutatud rubriigi nr. 7315 alla kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| ex 7322 | Mitteelektrilised keskkütteradiaatorid | Tootmine, milles kõigi kasutatud rubriigi nr. 7322 alla kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast |
| ex Gr.74 | Vask ja vasest tooted, v.a. rubriigid nr. 7401 kuni 7405; rubriigi nr. ex 7403 jaoks on reegel toodud allpool |
Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all ja – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| ex 7403 | Vasesulamid, töötlemata | Tootmine töötlemata rafineeritud vasest, vasejäätmetest või -murrust |
| ex Gr.75 | Nikkel ja niklist tooted, v.a. rubriigid nr. 7501 kuni 7503 |
Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all ja – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| ex Gr.76 | Alumiinium ja alumiiniumist tooted, v.a. rubriigid nr. 7601, 7602 ja ex 7616; rubriikide nr. 7601 ja ex 7616 jaoks on reeglid toodud allpool |
Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all ja – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| 7601 | Töötlemata alumiinium | Tootmine legeerimata alumiiniumist, alumiiniumi jäätmetest või murrust termilise või elektrolüütilise töötluse teel |
| ex 7616 | Alumiiniumist tooted, v.a. alumiiniumtraadist võrk, riie, võred, piirded, tugevdav kangas ja muud sarnased materjalid (k.a. lõputud lindid) |
Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski, alumiiniumtraadist riide, võrgu, võrede, tugevdava riide jm. sarnaste materjalide (s.h. lõputud lindid), mis on tehtud alumiiniumtraadist ja paisutatud alumiiniumi metallist, kasutamine on lubatud ja – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| ex Gr.78 | Plii ja pliist tooted, v.a. rubriigid nr. 7801 ja 7802; rubriigi nr. 7801 jaoks on reegel toodud allpool |
Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all ja – kõigi kasutatud materjalidee väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| 7801 | Töötlemata plii: | |
| – rafineeritud plii | Tootmine pliikangidest või «töö»pliist | |
| – muud | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Pliijäätmeid ja -murdu rubriigist 7802 ei tohi siiski kasutada | |
| ex Gr.79 | Tsink ja tsingist tooted, v.a. rubriikide nr. 7901 ja 7902 alla kuuluvad; rubriigi nr. 7901 jaoks on reegel toodud allpool |
Töötlemine, milles: – kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud toote rubriigist erineva rubriigi all ja – kõikide kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| 7901 | Töötlemata tsink | Töötlemine, milles kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud toote rubriigist erineva rubriigi all, kusjuures rubriigi nr. 7902 alla kuuluvaid jäätmeid ja murdu kasutada ei tohi |
| ex Gr.80 | Tina ja tinast tooted, v.a. rubriikide nr. 8001, 8002 ja 8007 alla kuuluvad; rubriigi 8001 jaoks on reegel toodud allpool |
Töötlemine milles: – kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud toote rubriigist erineva rubriigi all ja – kõikide kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| 8001 | Töötlemata tina | Töötlemine, milles kõik kasutatud materjalid on klassifitseeritud toote rubriigist erineva rubriigi all. Rubriigi nr. 8002 alla kuuluvad jäätmeid ja murdu kasutada ei tohi |
| ex Gr.81 | Muud värvilised metallid, töödeldud; tooted nendest | Tootmine, milles tootega sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| 8206 | Tööriistakomplektid kahest või enamast rubriikidesse 8202 kuni 8205 kuuluvast esemest pakendatuna jaemüügiks | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse rubriikidest 8202 kuni 8205 erineva rubriigi all. Sellegipoolest võib rubriikide 8202 kuni 8205 tööriistu komplektis kasutada, tingimusel, et nende väärtus ei ületa 15% komplekti tootjahinnast |
| 8207 | Vahetatavad tööinstrumendid käsitööriistadele (mootoriga või ilma) või tööpinkidele (nt. pressimiseks, stantsimiseks, keermestamiseks jne.), tööinstrumendid kivi- või pinnasepuuridele |
Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 8208 | Noad ja lõiketerad masinatele ning seadmetele |
Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| ex 8211 | Lõiketeradega noad (hammastatud või mitte, k.a. aianoad), v.a. rubriigis nr. 8208 esitatud noad | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada mitteväärismetallist noaterasid ja käepidemeid |
| 8214 | Muud lõikeriistad (nt. juukselõikusmasinad, suured lihuniku- ja köögikirved, hakkimis- ja raienoad, paberinoad); maniküüri- ja pediküüritarvete komplektid, maniküüri- ja pediküüriinstrumendid (s.h. ka küüneviilid) | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada mitteväärismetallist käepidemeid |
| 8215 | Lusikad, kahvlid, kulbid, vahukulbid, tordilabidad, kalanoad, võinoad, suhkrutangid jms. köögi- ja lauatarbed | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada mitteväärismetallist käepidemeid |
| ex 8306 | Mitteväärismetallist dekoratiivskulptuurid ja muud dekoratiivesemed | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada rubriigi 8306 teisi materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast |
| ex Gr.84 |
Tuumareaktorid, katlad, masinad ning mehaanilised seadmed; nende
osad, v.a. need, mis kuuluvad järgmistesse rubriikidesse või nende
osadesse ja mille kohta on reeglid toodud allpool: 8403, ex 8404, 8406 kuni 8409, 8412, 8415, 8418, ex 8419, 8420, 8425 kuni 8430, ex 8431, 8439, 8441, 8444 kuni 8447, ex 8448, 8452, 8456 kuni 8466, 8469 kuni 8472, 8480, 8484, 8485 |
Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ja – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast |
|
8403 ja ex 8404 |
Keskküttekatlad, v.a. rubriiki 8402 kuuluvad, ja keskküttekatelde abiseadmed | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse rubriikidest nr. 8403 või 8404 erineva rubriigi all. Siiski võib rubriikide nr. 8403 või 8404 materjale kasutada, tingimusel, et nende väärtus kokku ei ületa 5% toote tootjahinnast |
| 8406 | Auruturbiinid | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 8407 | Sädesüütega kolbmootorid ja rootormootorid | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 8408 | Survesüütega sisepõlemismootorid, (diiselmootorid või pooldiiselmootorid) | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 8409 | Osad, ettenähtud kasutamiseks üksnes või peamiselt rubriikidesse nr. 8407 ja 8408 kuuluvates mootorites | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 8412 | Muud mootorid ja jõuseadmed | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 8415 | Õhu konditsioneerimisseadmed, mis koosnevad mootoriga varustatud ventilaatorist ning seadmetest õhutemperatuuri ja õhuniiskuse reguleerimiseks, k.a. seadmed, mis ei võimalda niiskust eraldi reguleerida | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 8418 | Külmikud, sügavkülmikud ning muud külmutus- või sügavkülmutusseadmed, elektrilised või mitte; soojuspumbad, v.a. rubriiki 8415 kuuluvad õhu konditsioneerimisseadmed |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ja – kus, ülalmainitud piirides, sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus võib ulatuda kuni 5%-ni toote tootjahinnast ja – kus kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust |
| ex 8419 | Seadmed puidu-, paberimassi- ja papitööstusele |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ja – kus, ülalmainitud piirides, sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast |
| 8420 | Kalandrid ja muud valtsimisseadmed (rullimisseadmed), v.a. seadmed metallide ning klaasi valtsimiseks ja nende valtsid (rullid) |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ja – kus, ülalmainitud piirides, sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast |
|
8425 kuni 8428 |
Tõste-, siirde-, laadimis- või mahalaadimismasinad ja seadmed |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ja – kus, ülalmainitud piirides, rubriigi 8431 all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast |
| 8429 | Iseliikuvad buldooserid, pööratava või mittepööratava sahaga; greiderid, pinnaseplaneerijad, skreeperid, mehaanilised labidad, ekskavaatorid, ühekopalised laadurid, tampurid ning teerullid: | |
| – teerullid | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast | |
| – muud |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ja – kus, ülalmainitud piirides, rubriigi 8431 all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast |
|
| 8430 | Muud pinnasesiirde-, profileerimis-, planeerimis-, tasandus-, kaevamis-, tampimis-, puurimis- ning pinnaselõikemehhanismid, pinnasetöötluseks ning maakide ja mineraalide kaevandamiseks; vaiavasarad ja -tõmburid; lumesahad ja -paiskurid |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ja – kus, ülalmainitud piirides, rubriigi 8431 all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast |
| ex 8431 | Teerullide osad | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 8439 | Pabermassi ning tsellulooskiudmaterjalide, paberi ja papi tootmisel ning viimistlemisel kasutatavad seadmed |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ja – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast |
| 8441 | Muud seadmed paberi-, pabermassi- ja papitoodete valmistamiseks, k.a. seadmed paberi ja papi lõikamiseks |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ja – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast |
|
8444 kuni 8447 |
Nendesse rubriikidesse kuuluvad tekstiilitööstuse seadmed | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| ex 8448 | Rubriikide nr. 8444 ja 8445 alla kuuluvate masinate lisaseadmed | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 8452 | Õmblusmasinad, (v.a. rubriigi 8440 raamatute köitmis- ja brošeerimismasinad), spetsiaalselt õmblusmasinatele ettenähtud mööbel, alused ja katted; õmblusmasinanõelad | |
| – õmblusmasinad (ainult kaetud pistega), mille masinaosa kaal ei ületa 16 kg mootorita või 17 kg mootoriga |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus mehhanismi monteerimiseks (mootorita) kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust – niidipingutus-, silmuse moodustamise- ning sikk-saki mehhanismid on juba pärinevad |
|
| – muud | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast | |
|
8456 kuni 8466 |
Rubriikide 8456 kuni 8466 alla kuuluvad tööpingid ja seadmed ning nende osad ja lisaseadmed | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
|
8469 kuni 8472 |
Kontoriseadmed (näiteks, kirjutusmasinad, arvutusmasinad, arvutid, paljundusmasinad, klammerdusmasinad) | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 8480 | Metallivalus kasutatavad vormikastid; vormialused; mudelid; valuvormid metallide (v.a. valuplokkide vormid), metallkarbiidide, klaasi, mineraalmaterjalide, kummi ning plastmasside valamiseks | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| 8484 | Tihendid jm. sarnased ühendusdetailid lehtmetallist ja muust materjalist või kahest või enamast metallikihist; komplektid või valikud tihenditest ja sarnastest ühendusdetailidest, kas ühesuguste või erinevate, pakitud kottidesse, ümbrikesse või lihtsatesse pakenditesse | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 8485 | Mujal käesolevas peatükis nimetamata seadmete ja mehhanismide osad, mis ei sisalda elektrilisi koostiselemente, isolaatoreid, kontakte, poole, juhtmeid jms. | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| ex Gr.85 | Elektrimasinad ja seadmed, nende osad; helisalvestus ja taasestusaparaadid, videokujutise ja heli- ja salvestus- ja taasestusseadmed; nende osad ja manused; v.a. need, mis kuuluvad rubriikide 8501, 8502, ex 8518, 8519 kuni 8529, 8535 kuni 8537, 8542, 8544 kuni 8546 ja 8548 või nende osade alla, mille jaoks on toodud reegel allpool |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ja – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast |
| 8501 | Elektrimootorid ja -generaatorid, (v.a. generaatorseadmed) |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ja – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast |
| 8502 | Elektrigeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ja – kus, ülalmainitud piirides, kasutatud rubriikide nr. 8501 või 8503 all klassifitseeritud materjalide väärtus kokku ei ületa 5% toote tootjahinnast |
| ex 8518 | Mikrofonid ja nende alused; valjuhääldid, korpusesse monteeritud või mitte; elektrilised madalsagedusvõimendid; elektriline helivõimendusaparatuur |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust |
| 8519 | Plaadimängijad, kassettpleierid (pleierid) jm. heli taasestusaparaadid, ilma helisalvestusseadmeta |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust |
| 8520 | Magnetofonid jm. helisalvestusaparaadid, heli taasestusseadmega või ilma |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust |
| 8521 | Videosalvestus- ja taasesitusaparatuur |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust |
| 8522 | Rubriikides 8519 kuni 8521 esitatud aparaatide osad ja abiseadmed | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 8523 | Salvestuseta, kasutamiseks valmis magnetkandjad jms. kandjad (v.a. grupis 37 esitatud tooted) | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 8524 | Heliplaadid, -lindid jm. salvestusega infokandjad heli- ja muude salvestuste jaoks, s.h. matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks, v.a. gruppi 37 kuuluvad tooted | |
| – matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast | |
| – muud |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, rubriigi nr. 8523 all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast |
|
| 8525 | Raadiotelefoniside, raadiotelegraafia, ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid, nii koos vastuvõtuseadmetega kui ilma, nii helisalvestusaparatuuri või heli taasestusaparatuuriga kui ilma; televisioonikaamerad |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust |
| 8526 | Radarseadmed, raadionavigatsiooniseadmed ja raadiokaugjuhtimisseadmed |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust |
| 8527 | Raadiotelefoniside, raadiotelegraafi ja ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, nii samasse korpusesse monteeritud helisalvestusseadmete, heli taasestusseadmete või ajanäitajaga kui ilma |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust |
| 8528 | Televisioonivastuvõtjad (s.h. videomonitorid ja videoprojektorid), samasse korpusesse monteeritud raadiovastuvõtjate, helisalvestusseadmete, videosalvestusseadmete, helisalvestuse taasestusseadmete või videosalvestuse taasestusseadmetega või mitte |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust |
| 8529 | Osad, kasutusel üksnes või peamiselt nende aparaatide juures, mis kuuluvad rubriikidesse 8525 kuni 8528 | |
| – kasutusel üksnes või peamiselt video salvestus- ja taasestusaparatuuri juures | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast | |
| – muud |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust |
|
|
8535 ja 8536 |
Elektrilised lülitus-, kaitse- ja ühendusseadmed kasutamiseks vooluvõrkudes |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, kasutatud rubriigi nr. 8538 all klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast |
| 8537 | Puldid, paneelid (s.h. arvjuhtimispaneelid), konsoolid, alused, jaotuskilbid jms., mille külge on monteeritud vähemalt kaks rubriikidesse 8535 või 8536 kuuluvat elektrilist lülitus-, kaitse- või jaotusseadet, k.a. komplektid, millesse kuulub grupi 90 aparaate ja instrumente, v.a. kommutatsiooniseadmed rubriigist 8517 |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, kasutatud rubriigi nr. 8538 all klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast |
| 8542 | Elektroonilised integraallülitused ja mikroskeemid |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, kasutatud rubriikide nr. 8541 või 8542 all klassifitseeritud materjalide väärtus kokku ei ületa 5% toote tootjahinnast |
| 8544 | Isoleeritud traat (s.h. emailitud või anodeeritud), kaablid (s.h. koaksiaalkaablid) jm. isoleeritud elektrijuhtmed, nii ühendusdetailidega kui ilma; kiudoptilised kaablid, mis koosnevad eraldi ümbrises kiududest, komplektis elektrijuhtidega või mitte | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 8545 | Süsielektroodid, söeharjad, söeniidid, patareisüdamikud jms. elektrotehnikatooted grafiidist või süsiniku erimist, nii metallidega kui ilma | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 8546 | Elektriisolaatorid, kõikvõimalikest materjalidest | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 8548 | Seadmete ja aparaatide elektrilised osad ja manused, mida pole nimetatud või kirjeldatud mujal käesolevas grupis | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
|
8601 kuni 8607 |
Raudtee- või trammivedurid, veeremid ja nende osad | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 8608 | Raudteede ja trammi teeseadmed (näiteks pöörderingid jms.); mehaanilised (k.a. elektromehaanilised) signalisatsiooni-, ohutus- ja liikluskorraldusseadmed raudteedele, trammiteedele, maanteedele, siseveeteedele; parkimisrajatised, sadama- ja lennuväljarajatised: nimetatud seadmete osad |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast |
| 8609 | Konteinerid (k.a. konteinerid vedelike transpordiks), spetsiaalselt kavandatud ning seadistatud veoks ühte või enamat liiki transpordivahenditega | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| ex Gr.87 | Maismaatranspordi vahendid, v.a. raudteeveeremid ja trammid; nende osad ja lisaseadmed; v.a. need, mis on klassifitseeritud rubriikide 8709 kuni 8711, ex 8712, 8715 ja 8716 või nende osade all, mille jaoks on toodud reeglid allpool | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 8709 | Iseliikuvad (transpordi) veokärud, tõste- ja laadimisseadmeteta (mida kasutatakse tehastes, ladudes, sadamates ja lennujaamades lühikesteks kaubavedudeks); raudteejaama platvormil kasutatavad traktorid; eelpoolnimetatud sõidukite osad |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast |
| 8710 | Tankid ja muud iseliikuvad soomusmasinad, relvadega varustatud või mitte, nende osad |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast |
| 8711 | Mootorrattad (k.a. mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust |
| ex 8712 | Jalgrattad, kuullaagriteta | Tootmine materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriigi nr. 8714 all |
| 8715 | Lapsevankrid ja nende osad |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast |
| 8716 | Haagised ja poolhaagised, muud mitteiseliikuvad transpordivahendid, nende osad |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast |
| 8803 | Rubriikides 8801 ja 8802 kirjeldatud toodete osad | Tootmine, milles rubriigi nr. 8803 all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast |
| 8804 | Langevarjud (k.a. dirižaabli langevarjud) ja meteoroloogias kasutatavad langevarjud, nende osad ja lisaseadmed | |
| – meteoroloogias kasutatavad langevarjud | Tootmine ükskõik millistest materjalidest, sealhulgas rubriigi nr. 8804 teistest materjalidest | |
| – muud | Tootmine, milles kõigi rubriigi nr. 8804 all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast | |
| 8805 | Lennukite stardiseadmed, pidurdusseadmed jms. seadmed; maapealsed lennutreeninguseadmed; eelnimetatud seadmete osad | Tootmine, milles kõigi rubriigi nr. 8805 all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast |
| ex Gr.89 | Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Kuid rubriigi nr. 8906 laevakeresid kasutada ei tohi |
| ex Gr.90 | Optilised, foto-, filmi-, mõõte-, kontrolli-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ja aparaadid; nende osad ja manused, v.a. need, mis kuuluvad rubriikide nr. 9001, 9002, 9004, ex 9005, ex 9006, 9007, 9011, ex 9014, 9015 kuni 9017, ex 9018, 9024 kuni 9033 või nende osade alla, mille jaoks on toodud reeglid allpool |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast |
| 9001 | Optilised kiud ja optiliste kiudude kimbud; kiudoptilised kaablid (v.a. rubriiki 8544 kuuluvad); polariseerivatest materjalidest lehed ja plaadid; läätsed (s.h. kontaktläätsed), prismad, peeglid jm. optikatooted mis tahes materjalist, kokkumonteerimata (v.a. optiliselt töötlemata klaasist) | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 9002 | Läätsed, prismad, peeglid jm. optikatooted seadmete osade või lisaseadmetena, mis tahes materjalist, kokkumonteeritud (v.a. analoogilised tooted optiliselt töötlemata klaasist) | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 9004 | Prillid, kaitseprillid jms. optikariistad nägemist kaitsva, nägemist korrigeeriva toimega või ilma | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| ex 9005 | Binoklid, teleskoobid, muud optilised pikksilmad ja nende statiivid, v.a. astronoomilised refraktorteleskoobid ja nende statiivid |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast ja – kus kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust |
| ex 9006 | Fotokaamerad (v.a. kinokaamerad) foto-välklambid ja impulsslambid, v.a. elektriliselt süüdatavad impulsslambid |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast ja – kus kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust |
| 9007 | Kinokaamerad ja -projektorid, varustatud helisalvestus- või helitaasestusseadmetega või mitte |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast ja – kus kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust |
| 9011 | Optilised liitmikroskoobid, k.a. mikrofotograafia- ja mikrokinematograafia-, ja mikroprojektsiooni mikroskoobid |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast ja – kus kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust |
| ex 9014 | Muud navigatsiooniinstrumendid ja seadmed | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 9015 | Geodeetilised (k.a. fotogrammeetrilised) instrumendid, hüdrograafia-, okeanograafia-, hüdroloogia-, meteoroloogia- ja geofüüsikainstrumendid (v.a. kompassid); kaugusmõõtjad | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 9016 | Kaalud tundlikkusega 5 cg ja tundlikumad, kaaluvihtidega või ilma | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 9017 | Joonestus-, märgistus- või arvutusinstrumendid (nt. joonestusmasinad, pantograafid, nihkkaliibrid, mallid, joonestuskomplektid, arvutuslükatid, ketasarvutid); mujal nimetamata käsiinstrumendid pikkuse mõõtmiseks (nt. mõõtelindid, mikromeetrid) | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| ex 9018 | Hambaravitoolid, mis on ühendatud hambaraviseadmete või süljekaussidega | Tootmine ükskõik millise rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi nr. 9018 teistest materjalidest |
| 9024 | Seadmed ja seadised, mida kasutatakse materjalide (nt. metalli, puidu tekstiili, paberi, plastmassi) kõvaduse, tõmbetugevuse, survetugevuse, elastsuse jm. mehaaniliste omaduste kontrolliks | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 9025 | Hüdromeetrid jm. vedelikesse asetatavad mõõteriistad, termomeetrid, püromeetrid, baromeetrid, hügromeetrid ja psühromeetrid, varustatud salvestusseadmega või mitte, nende instrumentide mis tahes kombinatsioonid | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 9026 | Instrumendid ja aparaadid, mis mõõdavad või kontrollivad vedelike ja gaaside kulu, taset, rõhku jms. parameetreid (nt. kulumõõtjad, tasemenäitajad, manomeetrid, soojusemõõtjad), v.a. rubriikides 9014, 9015, 9028 ja 9032 esitatud | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 9027 | Instrumendid ja aparatuur füüsikaliseks ja keemiliseks analüüsiks (nt. polari-, refrakto-, spektomeetrid, gaasi- ja suitsuanalüsaatorid); instrumendid viskoossuse, poorsuse, venivuse, pindpinevuse jms. omaduste mõõtmiseks; aparatuur soojus-, heli-, valgushulga mõõtmiseks ja kontrolliks (k.a. eksponomeetrid); mikrotomid | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 9028 | Gaasi, vedeliku ja elektri kulu või tootmismahtu mõõtev aparatuur (s.h. kalibreerimisriistad) | |
| – osad ja lisaseadmed | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast | |
| – muud |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust |
|
| 9029 | Pöördeloendurid, tootehulgaloendurid, taksomeetrid, mileomeetrid, sammumõõtjad jms.; spidomeetrid ning tahhomeetrid (v.a. rubriigis 9014 või 9015 esitatud mõõteriistad), stroboskoobid | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 9030 | Otsilloskoobid, spektraalanalüsaatorid jm. instrumendid ja aparaadid elektriliste suuruste mõõtmiseks ja kontrolliks (v.a. rubriigis 9028 esitatud mõõtjad); instrumendid alfa-, beeta-, gamma-, röntgeni-, kosmilise jm. ioniseerivate kiirguste avastamiseks | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 9031 | Mõõte- ja kontrollinstrumendid ning seadmed, käesolevas grupis mujal nimetamata profiilprojektorid | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 9032 | Automaatregulatsiooni ja automaatkontrolli-instrumendid ning -aparaadid (automaatikaseadmed) | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 9033 | Gruppi 90 kuuluvate seadmete, seadiste, instrumentide ja aparatuuri mujal nimetamata osad ja lisaseadmed | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| ex Gr.91 | Kellad ja nende osad; v.a. järgmiste rubriikide alla kuuluvad, mille jaoks on toodud reeglid allpool: 9105, 9109 kuni 9113 | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| 9105 | Muud kellad |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust |
| 9109 | Komplekteeritud või kokkupandud mittekaasaskantavate kellade mehhanismid |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust |
| 9110 | Komplektsed kellamehhanismid, kokkupanemata või osaliselt kokkupandud (mehhanismkomplektid); kokkupandud mittekomplektsed kellamehhanismid, esmaselt kokkupandud, reguleerimata kellamehhanismid |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, rubriigi nr. 9114 all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtust ei ületa 5% toote tootjahinnast |
| 9111 | Käe-, tasku- ja muude kaasaskantavate kellade korpused ja nende osad |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast |
| 9112 | Korpused muudele kelladele ja käesolevasse gruppi kuuluvatele muudele toodetele, nende osad |
Tootmine: – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast, – kus, ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast |
| 9113 | Kellarihmad, -võrud ja -ketid, nende osad: | |
| – mitteväärismetallist, plakeeritud või galvaanilisel teel väärismetalliga kaetud | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast | |
| – muud | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast | |
| Gr.92 | Muusikariistad; nende osad ja manused | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast |
| Gr.93 | Relvad ja laskemoon; nende osad ja manused | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
|
ex 9401 ja ex 9403 |
Mitteväärismetallist mööbel, sealjuures polsterdamata puuvillariie raskusega 300 g/m2 või vähem |
Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote
rubriigist erineva rubriigi all või tootmine rubriikide nr. 9401 või 9403 kasutamiseks ettevalmistatud puuvillariidest tingimusel, et – selle väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast ja – kõik teised kasutatud materjalid on juba pärinevad ning klassifitseeritud rubriikidest nr. 9401 või 9403 erineva rubriigi all |
| 9405 | Lambid ja valgustid, s.h. helgiheitjad ja prožektorid ja nende osad, mis ei ole mujal ära toodud või lisatud; helenduvad sildid, valgustablood jms., millel on permanentselt fikseeritud valgusallikas ja nende mujal nimetamata osad | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| 9406 | Kokkupandavad hooned | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| 9503 | Muud mänguasjad; vähendatud suuruses mudelid jm. analoogilised meelelahutuslikud mudelid, liikuvad või mitte; kõikvõimalikud nuputusmängud |
Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all ja – tingimusel, et kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| ex 9506 | Valmis golfikeppide otsad | Tootmine tahutud toorikutest |
| 9507 | Õngeridvad, -konksud ning muu varustus kalapüügiks; kala-, liblika- jms. võrgud; peibutuslinnud (v.a. rubriikides 9208 ja 9705 toodud) ning muud sarnased jahi- või laskmisrekvisiidid | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib sama rubriigi all klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast |
|
ex 9601 ja ex 9602 |
Tooted loomsetest, taimsetest või mineraalsetest nikerdusmaterjalidest | Tootmine sama rubriigi «töödeldud» nikerdusmaterjalidest |
| ex 9603 | Harjad ja pintslid, v.a. luuad jms. ja kärbi või orava karvadest pintslid; mehaanilised motoriseerimata põrandapuhastajad, värvipadjad ja -rullid, kaabitsad ja pinnakuivatajad | Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| 9605 | Tualett- või õmblustarvete, jalatsi- või riidepuhastusvahendite reisikomplektid | Iga toode komplektis peab rahuldama reegli, mis kehtiks talle, kui ta ei kuuluks komplekti. Siiski võib komplekti lülitada mittepärinevaid tooteid tingimusel, et nende koguväärtus ei ületa 15% komplekti tootjahinnast |
| 9606 | Nööbid, trukid, haagid, pandlad, manseti- ja kraenööbid, nööbivormid ning muud eelmainitud pisiesemete osad, nööpide toorikud |
Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all ja – tingimusel, et kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| 9608 | Pastapliiatsid; vildist vms. urbsest materjalist otstega pliiatsid ja markerid; täitesulepead, stilograafisuled jm. sulepead; kopeersuled; liikuva või vintsüdamikuga pliiatsid; sulepead, pliiatsihoidikud jms. kirjutusvahendite hoidikud; eelnimetatud kirjatarvete osad (s.h. otsikud ja klambrid), mis ei kuulu rubriigi nr. 9609 alla | Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all. Siiski võib kasutada sulgesid ja suleotsi ja teisi sama rubriigi all klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 5% toote tootjahinnast |
| 9612 | Kirjutusmasinalindid jms. trükilindid, tindiga immutatud või muul viisil trükimärkide jätmiseks ettevalmistatud, poolidel, kassettides või mitte; templipadjad, tindiga immutatud või mitte, ümbrisega või ilma |
Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva rubriigi all ja – tingimusel, et kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast |
| ex 9614 | Piibud või piibukahad | Tootmine tahutud toorikutest |
Märkused
(1) Vaata sissejuhatavat märkust 7.
(2) Grupi 32 märkus 3 ütleb, et need preparaadid on sellised, mida kasutatakse mis tahes materjali värvimiseks või koostisosana värvipreparaadi tootmisel, tingimusel, et nad pole klassifitseeritud grupi nr. 32 mingis teises rubriigis.
(3) Vaata sissejuhatavat märkust 7.1.
(4) Toodete puhul, mis on valmistatud nii rubriikides 3901 kuni 3906 kui ka rubriikides 3907 kuni 3911 klassifitseeritud materjalidest, kehtib see piirang materjalide grupile, mis tootes on kaalult domineeriv.
(5) Tekstiilimaterjalide segudest valmistatud toodete kohta kehtivaid eritingimusi vaata sissejuhatavast märkusest 5.
(6) Vaata sissejuhatavat märkust 6.
(7) Silmkoe- või heegeldatud esemete kohta, mis pole elastikust ega kummeeritud ja on saadud juurdelõigatud või sobivakujulistena valmistatud tükkide kokkuõmblemise teel, vaata sissejuhatavat märkust 6.
|
Lisa III [protokolli nr. 3 juurde] |
Liikumissertifikaadid EUR.1
1. EUR.1 sertifikaadid koostatakse vormis, mille näidis on toodud käesolevas lisas. Blankett trükitakse ühes või mitmes keeles, milles on koostatud käesolev leping. Sertifikaadid täidetakse ühes nendest keeltest ja kooskõlas eksportiva riigi seadusandlusega. Kui nad kirjutatakse käsitsi, siis tuleb seda teha tindiga ja trükitähtedega.
2. Iga sertifikaadi mõõtmed on 210×297 mm. Lubatud on küljepikkuse kõikumine kuni pluss 8 mm või kuni miinus 5 mm. Kasutatav paber peab olema valge kirjapaber, mis ei sisalda mehhaanilist paberimassi ja ei kaalu vähem kui 25 gr/m2. Sertifikaadil peab olema trükitud rohelise giljoššmustriga taust, mis teeb kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega teostatud võltsingud silmaga nähtavaks.
3. Ühenduse liikmesmaade ja Eesti kompetentsetel võimuorganitel on õigus trükkida sertifikaadid ise või lasta need trükkida nende poolt heakskiidetud trükkalitel. Viimasel juhul peab igal sertifikaadil olema viide sellise kinnituse olemasolule. Igal sertifikaadil peab olema märgitud trükkali nimi ja aadress või märge, mille järgi on võimalik trükkalit kindlaks teha. Samuti peab blankett kandma kas trükitud või käsitsi kirjutatud seerianumbrit, mis võimaldab teda identifitseerida.
Liikumissertifikaadi taotluse näidis
Liikumissertifikaadi näidis
|
Lisa IV [protokolli nr. 3 juurde] |
Vorm EUR.2
1. Vorm EUR.2 valmistatakse kujul, mille näidis on toodud käesolevas lisas. Blankett trükitakse ühes või mitmes keeles, milles on koostatud käesolev leping. Vormid täidetakse ühes nendest keeltest ja kooskõlas eksportiva riigi seadusandlusega. Kui nad kirjutatakse käsitsi, siis tuleb seda teha tindiga ja trükitähtedega.
2. Iga vormi EUR.2 mõõtmed on 210×148 mm; küljepikkuses on lubatud maksimaalsed kõikumised kuni miinus 5 mm või kuni pluss 8 mm. Kasutatud paber peab oleva valge kirjapaber, mis ei sisalda mehaanilist paberimassi ja kaalub mitte vähem kui 64 gr/m2.
3. Ühenduse liikmesmaade ja Eesti kompetentsetel võimuorganitel on õigus trükkida vormid ise või lasta need trükkida nende poolt heakskiidetud trükkalitel. Viimasel juhul peab igal vormil olema viide sellise kinnituse olemasolule. Igal vormil peab olema märgitud trükkali nimi ja aadress või märge, mille järgi on võimalik trükkalit kindlaks teha. Samuti peab vorm kandma kas trükitud või käsitsi kirjutatud seerianumbrit, mis võimaldab teda identifitseerida.
Vormi EUR.2 näidis
|
Lisa V [protokolli nr. 3 juurde] |
Artiklis 21(3)(b) mainitud eritempli näidiskujutis
| (1) Eksportiva riigi initsiaalid või vapp. |
| (2) Kinnitatud eksportööri identifitseerimiseks vajalik informatsioon. |
PROTOKOLL NR. 4
I peatükk
HISPAANIA JA EESTI VAHELISE KAUBAVAHETUSEGA SEOTUD
ERISÄTTED
Artikkel 1
Käesoleva lepingu kaubandust puudutavad sätted II osas kuuluvad alljärgnevale täiendamisele eesmärgiga võtta arvesse meetmed ja kohustused, mis on loetletud Hispaania Kuningriigi Ühinemisaktis Euroopa Ühendustega (edaspidi Ühinemisakt) vastavalt.
Artikkel 2
Vastavalt Ühinemisaktile ei anna Hispaania Eesti päritoluga toodetele soodsamat kohtlemist kui imporditud kaupadele, mis pärinevad teistest liikmesriikidest või on seal vabas ringluses.
Artikkel 3
Käesoleva lepingu artiklis 4 sätestatud kohustuste elluviimine Hispaania poolt leiab aset ajal, mis on määratud ülejäänud liikmesriikidele, alati tingimusel, et Eesti on eemaldatud EÜ regulatsiooni nr. 519/94 (üldistest reeglitest importimisel teatud kolmandatest maadest) mõju alt.
Artikkel 4
Toodete osas, mis on toodud juuresolevas lisas A, võib Eesti päritolu toodete suhtes kuni 31. detsembrini 1995. a. rakendada nende importimisel Hispaaniasse kvantitatiivseid piiranguid.
Artikkel 5
Käesoleva protokolli sätete rakendamine toimub kahjustamata EMÜ Nõukogu regulatsiooni nr. 1911/91 26. juunist 1991. a., mis käsitleb Ühenduse õiguslike sätete rakendatavust Kanaari saartele, või Nõukogu otsust 91/314/EEC 26. juunist 1991. a., mis kehtestab erimeetmete programmi Kanaari saarte (Poseican) saarelise ja kauge iseloomu tõttu.
II peatükk
PORTUGALI JA EESTI VAHELISE KAUBAVAHETUSEGA SEOTUD
ERISÄTTED
Artikkel 6
Käesoleva lepingu kaubandust puudutavad sätted II osas kuuluvad alljärgnevale täiendamisele eesmärgiga võtta arvesse meetmed ja kohustused, mis on loetletud Portugali Vabariigi Ühinemisaktis Euroopa Ühendustega (edaspidi Ühinemisakt).
Artikkel 7
Vastavalt Ühinemisaktile ei anna Portugal Eesti päritoluga toodetele soodsamat kohtlemist kui imporditud kaupadele, mis pärinevad teistest liikmesriikidest või on seal vabas ringluses.
Artikkel 8
Käesoleva lepingu artiklis 4 sätestatud kohustuste elluviimine Portugali poolt leiab aset ajal, mis on määratud ülejäänud liikmesriikidele, alati tingimusel, et Eesti on eemaldatud EÜ regulatsiooni nr. 519/94 (üldistest reeglitest importimisel teatud kolmandatest maadest) mõju alt.
Artikkel 9
Toodete osas, mis on toodud juuresolevas lisas B, võib Eesti päritolu toodete suhtes kuni 31. detsembrini 1995. a. rakendada nende importimisel Portugali kvantitatiivseid piiranguid.
|
Lisa A [protokolli nr. 4 juurde] |
| KN kood | |||
| ex 0102 90 10 1 | 0203 29 13 | 0210 19 30 | 0404 90 13 |
| ex 0102 90 31 1 | 0203 29 15 | 0210 19 40 | 0404 90 19 |
| ex 0102 90 33 1 | 0203 29 55 | 0210 19 51 | 0404 90 31 |
| ex 0102 90 35 1 | 0203 29 29 | 0210 19 59 | 0404 90 33 |
| ex 0102 90 37 1 | 0206 30 21 | 0210 19 60 | 0404 90 39 |
| 0103 91 10 | 0206 30 31 | 0210 19 70 | ex 1601 5 |
| 0103 92 11 | 0206 41 91 | 0210 19 81 | ex 1602 10 00 5 |
| 0103 92 19 | 0206 49 91 | 0210 19 89 | ex 1602 20 90 5 |
| 0203 11 10 | 0208 10 10 | 0210 90 31 | 1602 41 10 |
| 0203 12 11 | 0209 00 11 | 0210 90 39 | 1602 42 10 |
| 0203 12 19 | 0209 00 19 | ex 0210 90 90 2 | 1602 49 11 |
| 0203 19 11 | 0209 00 30 | ex 0401 3 | 1602 49 13 |
| 0203 19 13 | 0210 11 11 | 0403 10 22 | 1602 49 15 |
| 0203 19 15 | 0210 11 19 | 0403 10 24 | 1602 49 19 |
| 0203 19 55 | 0210 11 31 | 0403 10 26 | 1602 49 30 |
| 0203 19 59 | 0210 11 39 | ex 0403 90 51 | 1602 49 50 |
| 0203 21 10 | 0210 12 11 | ex 0403 90 53 4 | ex 1602 90 10 6 |
| 0203 22 11 | 0210 12 19 | ex 0403 90 59 4 | 1602 90 51 |
| 0203 22 19 | 0210 19 10 | 0404 10 91 | ex 1902 20 30 7 |
| 0203 29 11 | 0210 19 20 | 0404 90 11 | |
| 1 Välja arvatud loomad härjavõitluseks | |||
| 2 – ainult kodusead | |||
| 3 – pakitult, netomaht ei tohi ületada kahte liitrit | |||
| 4 – mitte konserveeritud, kontsentreeritud või pakitud, määratud inimtarbimiseks | |||
| 5 – vaid need, mis sisaldavad kodusea liha või söödavaid rupskeid | |||
| 6 – vaid need, mis sisaldavad seaverd | |||
| 7 – vaid: | |||
| – kodusea lihast, söödavatest rupskitest või verest tehtud vorst | |||
| – mis tahes toode või konserv, mis sisaldab kodusea liha või söödavaid rupskeid | |||
|
Lisa B [protokolli nr. 4 juurde] |
| KN kood |
| 0701 10 00 |
| 0701 90 10 |
| 0701 90 51 |
| 0701 90 59 |
PROTOKOLL NR. 5
Administratiivvõimude vahelisest
vastastikusest abist tolliküsimustes
Artikkel 1. Definitsioonid
Käesolevas protokollis:
a) «tolliseadusandlus» tähendab Euroopa
Ühenduse ja Eesti poolt vastu võetud akte, mis reguleerivad kaupade
importi, eksporti ja transiiti ning nende allutamist mis tahes
tolliprotseduuridele, kaasa arvatud keelustamise, piiramise ja kontrolli
meetmetele;
b) «tollimaksud» tähendavad kõiki lõive, makse, makseid
või teisi kohustisi, mida nõutakse sisse ja kogutakse tolliseadusandluse
rakendamisel poolte territooriumitel, kuid mis ei sisalda makseid ja
kohustisi, mis on piiratud osutatud teenuste ligikaudse maksumusega;
c)
«taotluse esitanud võimuorgan» tähendab kompetentset
administratiivorganit, mis on poole poolt sel eesmärgil määratud ja mis
esitab tolliküsimustes abipalve;
d) «taotluse saanud võimuorgan»
tähendab kompetentset administratiivorganit, mis on poole poolt sel
eesmärgil määratud ja mis võtab vastu abipalve tolliküsimustes;
e)
«üleastumine» tähendab ükskõik millist tolliseadusandluse rikkumist aga
ka ükskõik millist sellise seadusandluse rikkumise katset.
Artikkel 2. Ulatus
1. Pooled aitavad üksteist oma kompetentsi piires käesolevas protokollis toodud viisil ja tingimustel, kindlustamaks tolliseadusandluse korrektse rakendamise, eriti sellest seadusandlusest üleastumiste ärahoidmisel, avastamisel ja uurimisel.
2. Abi tolliküsimustes, nagu sätestatud käesolevas protokollis, kehtib poolteiga administratiivorgani kohta, mis on pädev käesoleva protokolli rakendamiseks. See ei kahjusta reegleid, mis reguleerivad vastastikust abi kriminaalküsimustes. Ka ei hõlma see informatsiooni, mis on saadud kohtuvõimude palvel teostatud volitustel, välja arvatud juhul, kui need võimud sellega nõustuvad.
Artikkel 3. Abistamine palve esitamisel
1. Taotluse esitanud võimuorgani palvel varustab taotluse saanud võimuorgan teda kogu asjassepuutuva informatsiooniga, mis võimaldab tal kindlustada tolliseadusandluse korrektse rakendamise, kaasa arvatud informatsioon operatsioonidest, mida on märgatud või plaanitsetud sellisest seadusandlusest üleastumiseks.
2. Taotluse esitanud võimuorgani palvel informeerib taotluse saanud võimuorgan teda sellest, kas ühe poole territooriumilt eksporditud kaubad on korralikult imporditud teise poole territooriumile, täpsustades vajaduse korral neile kaupadele rakendatud tolliprotseduure.
3. Taotluse esitanud võimuorgani palvel astub taotluse saanud võimuorgan
vajalikud sammud kindlustamaks järelevalve:
(a) füüsiliste või
juriidiliste isikute üle, kelle kohta on mõistlikku alust uskuda, et nad
sooritavad või on sooritanud tolliseadusandlusest üleastumise;
(b)
kohtade üle, kuhu on kaubapartiisid kokku kogutud sellisel moel, et on
mõistlikku alust oletada, et neid on kavatsus tarnida operatsioonideks,
mis on vastuolus teise poole seadusandlusega;
(c) nende kaupade
liikumise üle, mis teadete kohaselt võivad tähelepanuväärselt suurendada
üleastumisi tolliseadusandlusest;
(d) transpordivahendite üle,
mille kohta on mõistlikku alust uskuda, et neid kasutatakse või neid
võidakse kasutada tolliseadusandlusest üleastumiseks.
Artikkel 4. Spontaanne abi
Vastavuses oma seadustega, määrustega ja teiste juriidiliste aktidega
osutavad pooled üksteisele ilma eelneva palveta abi, kui nad peavad seda
vajalikuks tolliseadusandluse korrektseks rakendamiseks, eriti kui nad
omandavad informatsiooni, mis puudutab:
– operatsioone, mis on, on
olnud või võiksid osutuda üleastumiseks sellisest seadusandlusest ja mis
võiksid teisele poolele huvi pakkuda;
– taoliste operatsioonide
läbiviimise uusi abinõusid ja meetodeid;
– kaupu, mille
kohta teatakse, et nad on tolliseadusandlusest olulise üleastumise
subjektiks.
Artikkel 5. Saatmine/teatamine
Taotluse esitanud võimuorgani palvel astub taotluse saanud võimuorgan
vastavuses oma seadusandlusega kõik vajalikud sammud:
– saatmaks
kõik dokumendid,
– teatamaks kõigist otsustest, mis kuuluvad
käesoleva protokolli ulatuse alla, adressaadile, kes resideerub või on
loodud tema territooriumil. Sel juhul rakendatakse artikkel 6(3).
Artikkel 6. Abipalvete vorm ja sisu
1. Käesolevale protokollile vastavad palved esitatakse kirjalikult. Palvele lisatakse tema täitmiseks vajalikud dokumendid. Kui olukorra kiireloomulisus seda nõuab, võib vastu võtta ka suulisi palveid, mida tuleb aga vahetult kirjalikult kinnitada.
2. Lõigule 1 vastavad palved sisaldavad järgmist informatsiooni:
(a)
taotluse esitanud võimuorgani nimetus;
(b) meede, mida
taotletakse;
(c) palve objekt ja põhjus;
(d) asjassepuutuvad
seadused, määrused ja muud juriidilised aktid;
(e)
võimalikult täpsed ja täielikud viited uurimisobjektiks olevatele
füüsilistele või juriidilistele isikutele;
(f)
kokkuvõte vastavatest faktidest ja juba toimunud uurimistest, välja
arvatud artiklis 5 toodud juhtudel.
3. Palved esitatakse taotluse saanud võimuorgani ametlikus keeles või keeles, mis on vastuvõetav sellisele võimuorganile.
4. Kui palve ei vasta formaalsetele nõuetele, võib nõuda tema parandamist või täiendamist; siiski võib toimuda ennetavate meetmete palumine.
Artikkel 7. Palvete täitmine
1. Abipalve täitmiseks toimib taotluse saanud võimuorgan, või kui viimane ei saa oma nimel toimida, siis administratiivne allüksus, millele on palve sellise võimuorgani poolt saadetud, oma kompetentsi ja olemasolevate ressursside piires, nii nagu ta oleks ise toiminud või toiminud sama poole teiste võimuorganite palvel, edastades juba tema valduses oleva informatsiooni, viies läbi vajalikud uurimistoimingud või korraldades nende läbiviimise.
2. Abipalved täidetakse vastavuses taotluse saanud poole seaduste, määruste ja teiste juriidiliste aktidega.
3. Poole vajalike volitustega ametiisikud võivad kokkuleppel teise asjaomase poolega ja viimase poolt esitatud tingimustel omandada taotluse saanud võimuorganilt või mõnelt teiselt võimuorganilt, mis on taotluse saanud võimuorgani haldusalas, informatsiooni üleastumistest tolliseadusandlusest, mida vajab taotluse esitanud võimuorgan käesoleva protokolli täitmiseks.
4. Poole ametiisikud võivad kokkuleppel teise asjaomase poolega ja viimase poolt esitatud tingimustel osaleda viimase territooriumil läbiviidavates uurimistoimingutes.
Artikkel 8. Informatsiooni edastamise viis
1. Taotluse saanud võimuorgan edastab uurimistoimingute tulemused taotluse edastanud võimuorganile dokumentidena, dokumentide tõestatud koopiatena, raportitena ja muul analoogilisel kujul.
2. Lõigus 1 sätestatud dokumente võib asendada arvutisse sisestatud informatsiooniga, mis on väljastatud samal eesmärgil ükskõik millises vormis.
Artikkel 9. Erandid kohustusest osutada abi
1. Pooled võivad keelduda käesolevas protokollis sätestatud abi
andmisest, kui selline toiming:
(a) võib tõenäoliselt kahjustada
suveräänsust, avalikku poliitikat, julgeolekut või muid elutähtsaid
huvisid; või
(b) hõlmab muid valuuta- või maksuregulatsioone
peale tollimakse puudutavate regulatsioonide; või
(c) kahjustab
tööstus-, kommerts- või ametisaladusi.
2. Kui taotluse esitanud võimuorgan palub abi, mida ta ise vastava palve korral pole võimeline andma, juhib ta oma palves sellele faktile tähelepanu. Sel juhul jääb taotluse saanud võimuorgani otsustada, kuidas ta sellisele palvele vastab.
3. Kui abiandmisest hoidutakse või keeldutakse, tuleb sellisest otsusest ja põhjustest viivitamata teatada taotluse esitanud võimuorganile.
Artikkel 10. Kohustus säilitada konfidentsiaalsus
1. Igasugune käesoleva protokolli kohaselt edastatud informatsioon on olenemata oma olemusest konfidentsiaalse iseloomuga. Ta allub ametliku saladuse kohustusele ja talle laieneb kaitse, mida rakendatakse samasugusele informatsioonile vastavuses teda saanud lepingupoole vastavale seadusandlusele ning vastavatele Ühenduse võimudele kehtivatele sätetele.
2. Nominatiivseid andmeid ei edastata kunagi, kui on põhjust uskuda, et edastamine või edastatud andmete kasutamine on vastuolus ühe poole peamiste juriidiliste põhimõtetega ja eriti kui asjassepuutuv isik kannataks liigset kahju. Vastava palve olemasolul informeerib vastuvõttev pool teavitavat poolt edastatud informatsiooni kasutamisest ja saavutatud tulemustest.
3. Nominatiivseid andmeid võib edastada ainult tollivõimudele ja süüdistusprotsessi vajadusteks avalikele süüdistus- või kohtuorganitele. Teised isikud või võimuorganid võivad sellist informatsiooni saada ainult edastava võimuorgani eelneval loal.
4. Edastav pool kontrollib edastatava informatsiooni õigsust. Juhul kui ilmneb, et edastatud informatsioon oli ebatäpne või ta tuleb kustutada, teatatakse sellest viivitamatult vastuvõtvale poolele. Viimane on kohustatud teostama parandused või kustutamise.
5. Kahjustamata juhtumeid, mil domineerivad avalikud huvid, võib asjassepuutuv isik palve esitamisel saada informatsiooni andmete kogumisest ja sellise kogumise eesmärkidest.
Artikkel 11. Informatsiooni kasutamine
1. Saadud informatsiooni kasutatakse ainult käesoleva protokolli eesmärkidel ja võidakse mõlema poole sees kasutada teistel eesmärkidel vaid informatsiooni edastanud administratiivorgani eelneval kirjalikul nõusolekul, alludes selle võimuorgani poolt kehtestatud mis tahes piirangutele. Neid sätteid ei rakendata, kui käesoleva protokolli eesmärkidel saadud informatsiooni võib kasutada ka narkootikumide või psühhotroopsete ainete salakaubanduse vastu võitlemiseks. Sellist informatsiooni võib artikli 2 piires edastada teistele võimuorganitele, kes on otseselt seotud narkootikumide salakaubanduse vastase võitlusega.
2. Lõik 1 ei takista informatsiooni kasutamist mis tahes kohtu- või administratiivmenetluses, mis on alustatud seoses tolliseadusandluse rikkumisega.
3. Pooled võivad käesoleva protokolli sätetega kooskõlas saadud informatsiooni ja nõutud dokumente kasutada tõendusena tõendusmaterjalides, raportites ja tunnistustes ning kohtumenetlustes ja süüdistustes.
Artikkel 12. Eksperdid ja tunnistajad
Taotluse saanud võimuorgani ametnikku võib selleks antud volituse piires volitada esinema eksperdina või tunnistajana kohtu- või administratiivmenetlustes, mis käsitlevad käesoleva protokolliga hõlmatud küsimusi teise poole jurisdiktsiooni all, aga ka esitama sellega seotud menetluseks vajalikke esemeid, dokumente või nende autentseid koopiaid. Palve esinemiseks peab sisaldama täpsustuse, millistes küsimustes ja millises positsioonis või kvalifikatsioonis ametnikku küsitletakse.
Artikkel 13. Abistamiskulud
Pooled loobuvad kõikidest nõuetest üksteisele, mis on seotud käesoleva protokolli täitmisest tulenevate kulude kompenseerimisega, välja arvatud asjakohased kulud ekspertidele ja tunnistajatele ning kirjalikele ja suulistele tõlkidele, kes ei ole sõltuvad avalikust teenistusest.
Artikkel 14. Rakendamine
1. Käesoleva protokolli rakendamine usaldatakse ühelt poolt Eesti kõrgematele tollivõimudele ja teiselt poolt Euroopa Ühenduste Komisjoni kompetentsetele teenistustele või vajadusel Euroopa Liidu liikmesmaade tollivõimudele. Nad otsustavad kõikide rakendamiseks vajalike praktiliste meetmete ja toimingute üle, võttes arvesse andmekaitsereegleid. Nad võivad Ühiskomiteele teha ettepanekuid täienduste osas, mida nende arvates tuleb teha käesolevasse protokolli.
2. Pooled konsulteerivad omavahel ja informeerivad järgnevalt üksteist käesoleva protokolli sätetega vastu võetud detailsetest rakendusreeglitest.
Artikkel 15. Täiendavus
1. Käesolev protokoll täiendab ja ei ole rakenduslikus vastuolus ühegi lepinguga vastastikusest abist, mis on sõlmitud või mida võidakse sõlmida Euroopa Ühenduse üksikute või mitmete liikmesmaade ja Eesti vahel. Ka ei välista ta selliste lepingute raames antavat laiemat vastastikust abi.
2. Kahjustamata artikli 11 sätteid, ei kahjusta sellised lepingud Ühenduse sätteid, mis puudutavad andmesidet Komisjoni kompetentsete teenistuste ja liikmesmaade tollivõimude vahel mis tahes tolliküsimustes saadud Ühendust huvitava informatsiooni kohta.
PROTOKOLL NR. 6
Soodustustest aastaste piirangutega
Pooled lepivad kokku, et kui käesolev leping jõustub mis tahes aastal pärast 1. jaanuari, korrigeeritakse kõiki aastaste koguste raames antud soodustusi pro rata.
Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi vaheline meretranspordi
leping
kirjade vahetuse teel
A. Kiri Ühenduselt
Härra,
Me oleksime tänulikud, kui te kinnitaksite, et teie
Valitsus nõustub järgnevaga:
Kui allkirjastati Euroopa
Ühenduste ja Eesti Vabariigi vaheline vabakaubandusleping, kohustusid
pooled pöörama asjakohasel viisil tähelepanu laevandusega seotud
küsimustele, eriti neile, mis võiksid takistada kaubandust. Laevanduses
otsitakse vastastikku rahuldavaid lahendusi jälgides kommertsalusel
põhineva vaba ja õiglase konkurentsi printsiipe.
Samuti
lepiti kokku, et neid küsimusi tuleb arutada ka Ühiskomitees.
Palun
võtke vastu meie kõrgeimad lugupidamisavaldused.
Ühenduse
nimel [allkiri]
B. Kiri Eesti Vabariigilt
Härra,
Mul on au teatada teie kirja kättesaamisest ja kinnitada,
et mu Valitsus nõustub alljärgnevaga:
«Kui allkirjastati
Euroopa Ühenduste ja Eesti Vabariigi vaheline vabakaubandusleping,
kohustusid pooled pöörama asjakohasel viisil tähelepanu laevandusega
seotud küsimustele, eriti neile, mis võiksid takistada kaubandust.
Laevanduses otsitakse vastastikku rahuldavaid lahendusi jälgides
kommertsalusel põhineva vaba ja õiglase konkurentsi printsiipe.
Samuti
lepiti kokku, et neid küsimusi tuleb arutada ka Ühiskomitees.»
Palun
võtke vastu meie kõrgeimad lugupidamisavaldused.
Eesti
Vabariigi Valitsuse nimel [allkiri]
Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi vaheline leping kirjade vahetuse teel Aafrika seakatku regionaalsuse tunnustamisest Hispaania Kuningriigis
A. Kiri Eesti Vabariigilt
Härra,
Mul on au viidata vabakaubanduslepingu läbirääkimiste
raames toimunud aruteludele, kus käsitleti teatud Ühenduse ja Eesti
vahelise põllumajandustoodete kaubandust puudutavaid meetmeid.
Käesolevaga
ma kinnitan, et Eesti nõustub samadel tingimustel, mis on toodud
Komisjoni otsuses 89/21/EEC 14. detsembrist 1988 ja järgnevates
Komisjoni otsustes, tunnistama, et Hispaania Kuningriigi territoorium,
välja arvatud Badajozi, Huelva, Sevilla ja Cordoba provintsid, on vabad
Aafrika seakatkust.
Kahjustamata kõiki muid veterinaaria kohta käiva
Eesti seadusandluse nõudeid, aktsepteerib Eesti selliseid kõrvalekaldeid.
Oleksin
tänulik, kui te kinnitaksite Ühenduse nõustumist käesoleva kirja sisuga.
Palun
võtke vastu meie kõrgeimad lugupidamisavaldused.
Eesti
Vabariigi Valitsuse nimel [allkiri]
B. Kiri Ühenduselt
Härra,
Mul on au teatada teie tänast kuupäeva kandva järgneva
kirja kättesaamisest:
«Mul on au viidata vabakaubanduslepingu
läbirääkimiste raames toimunud aruteludele, kus käsitleti teatud
Ühenduse ja Eesti vahelise põllumajandustoodete kaubandust puudutavaid
meetmeid.
Käesolevaga ma kinnitan, et Eesti nõustub samadel
tingimustel, mis on toodud Komisjoni otsuses 89/21/EEC 14. detsembrist
1988 ja järgnevates Komisjoni otsustes, tunnistama, et Hispaania
Kuningriigi territoorium, välja arvatud Badajozi, Huelva, Sevilla ja
Cordoba provintsid, on vabad Aafrika seakatkust.
Kahjustamata kõiki
muid veterinaaria kohta käiva Eesti seadusandluse nõudeid, aktsepteerib
Eesti sellised kõrvalekalded.
Oleksin tänulik, kui te
kinnitaksite Ühenduse nõustumist käesoleva kirja sisuga.»
Mul
on au kinnitada, et Ühendus nõustub teie kirja sisuga.
Palun
võtke vastu meie kõrgeimad lugupidamisavaldused.
Ühenduse
nimel [allkiri]
Eesti poolne deklaratsioon
Kui Eestis kehtestatakse 1. jaanuari 1994 ja käesoleva lepingu jõustumise vahelisel ajal tollimaksud põllumajandustoodetele, rakendab Eesti käesoleva lepingu artiklis 18(3) toodud protseduuri ja vastavaid reegleid mutatis mutandis.
Facebook
Twitter
