Teksti suurus:

1954. aasta Haagi konventsioon kultuuriväärtuste kaitse kohta relvakonflikti korral

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:04.07.1995
Avaldamismärge:RT II 1995, 7, 32

1954. aasta Haagi konventsioon kultuuriväärtuste kaitse kohta relvakonflikti korral

Vastu võetud 13.05.1954

(õ) 6.01.2009 17:15

Konventsiooniga ühinemise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Välisministeeriumi esitatud mitteametliku tõlke uus redaktsioon «Relvakonflikti korral kultuuriväärtuste Haagi kaitse konventsioon» (RT II 2005, 9)

Mitteametlik tõlge

Kõrged lepinguosalised pooled, nentides, et viimaste relvakonfliktide ajal tekitati kultuuriväärtustele tõsist kahju ning et sõjatehnika arengu tagajärjel satuvad nad ikka suuremasse ja suuremasse hävimisohtu;

olles veendunud, et iga rahva kultuuriväärtustele tekitatav kahju tähendab kahju kogu inimkonna kultuuripärandile, sest iga rahvas annab oma panuse maailmakultuurisse;

võttes arvesse, et kultuuripärandi säilimine on suure tähtsusega kõigile maailma rahvastele ning et tähtis on kindlustada selle pärandi rahvusvaheline kaitse;

juhindudes 1899. aasta ja 1907. aasta Haagi konventsioonides kultuuriväärtuste kaitseks relvakonflikti korral ning 1935. aasta 15. aprilli Washingtoni paktis kehtestatud printsiipidest;

võttes arvesse, et nende väärtuste efektiivseks kaitsmiseks peab kaitse olema organiseeritud juba rahu ajal nii rahvuslike kui ka rahvusvaheliste abinõude kaudu;

olles otsustanud rakendada kõiki võimalikke abinõusid kultuuriväärtuste kaitseks, leppisid kokku alljärgnevas:

I peatükk
KAITSE ÜLDSÄTTED

Artikkel 1. Kultuuriväärtuste määratlus

Kooskõlas käesoleva konventsiooniga arvatakse kultuuriväärtusteks olenemata nende päritolust ja valdajast:

a) nii liikuvad kui liikumatud kultuuriväärtused, millel on iga rahva kultuuripärandile suur tähtsus, nagu religioossed või ilmalikud arhitektuuri-, kunsti- või ajaloomälestised, arheoloogilised paikkonnad, arhitektuuriansamblid, mis niisugustena pakuvad ajaloolist või kunstilist huvi, kunstiteosed, käsikirjad, raamatud, teised kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise tähtsusega esemed, aga samuti teaduslikud kollektsioonid või olulised raamatute, arhiivimaterjalide või ülalnäidatud väärtuste reproduktsioonide kollektsioonid;

b) hooned, mille peamiseks ja tegelikuks otstarbeks on punktis a osutatud liikuvkultuuriväärtuste hoidmine või eksponeerimine, sellised nagu muuseumid, suured raamatukogud, arhiivihoidlad, aga samuti varjendid, mis on ette nähtud punktis a osutatud liikuvkultuuriväärtuste hoidmiseks relvakonflikti korral;

c) keskused, kus leidub märkimisväärsel hulgal punktides a ja b osutatud kultuuriväärtusi - niinimetatud kultuuriväärtuste kontsentreerumise keskused.

Artikkel 2. Kultuuriväärtuste kaitse

Kultuuriväärtuste kaitse vastavalt käesolevale konventsioonile hõlmab nende väärtuste kaitsmist ja austamist.

Artikkel 3. Kultuuriväärtuste kaitsmine

Kõrged lepinguosalised pooled kohustuvad juba rahu ajal ette valmistama oma territooriumil asuvate kultuuriväärtuste kaitsmise võimalike relvakonfliktide tagajärgede eest, rakendades abinõusid, mida nad peavad tarvilikuks.

Artikkel 4. Kultuuriväärtuste austamine

1. Kõrged lepinguosalised pooled kohustuvad austama oma territooriumil ja samuti teiste kõrgete lepinguosaliste poolte territooriumil asuvaid kultuuriväärtusi, keelates kasutamast neid väärtusi, nende kaitseks valmistatud rajatisi ja vahetult nendega külgnevaid alasid eesmärkidel, mis võivad põhjustada nende väärtuste purunemist või kahjustumist relvakonflikti korral, ning hoidudes nende väärtuste vastu suunatud mis tahes vaenulikust aktist.

2. Käesoleva artikli 1. lõikes osutatud kohustusi võib rikkuda ainult juhtudel, kui sõjaline vajadus tungivalt nõuab niisugust rikkumist.

3. Kõrged lepinguosalised pooled kohustuvad lisaks sellele keelama, ära hoidma ja kui vaja, siis tõkestama kultuuriväärtuste varguse, röövimise või ebaseadusliku omandamise mis tahes akte ükskõik missuguses vormis, samuti mis tahes vandalismiakte nimetatud väärtuste suhtes. Nad keelavad teise kõrge lepinguosalise poole territooriumil asuvate liikuvkultuuriväärtuste rekvireerimise.

4. Nad peavad hoiduma mis tahes repressiivsetest abinõudest, mis on suunatud kultuuriväärtuste vastu.

5. Kõrge lepinguosaline pool ei või vabaneda käesolevas artiklis kehtestatud kohustustest teise kõrge lepinguosalise poole suhtes selle põhjendusega, et viimane ei ole rakendanud 3. artiklis ettenähtud kaitseabinõusid.

Artikkel 5. Okupatsioon

1. Kõrged lepinguosalised pooled, kes okupeerivad täielikult või osaliselt teise kõrge lepinguosalise poole territooriumi, peavad võimalust mööda toetama okupeeritud territooriumi pädevate rahvuslike võimude pingutusi, et tagada tema kultuuriväärtuste kaitse ja säilimine.

2. Juhul kui on tarvis viibimata sekkuda okupeeritud territooriumil asuvate ja sõjaoperatsioonide käigus kahjustunud kultuuriväärtuste säilitamiseks ning kui pädevad rahvuslikud võimud ei suuda seda kindlustada, rakendab okupeeriv riik niipalju kui võimalik kõige tarvilikumad abinõud nende mälestiste kaitseks tihedas koostöös osutatud võimudega.

3. Iga kõrge lepinguosaline pool, kelle valitsust vastupanuliikumise liikmed käsitavad nende seadusliku valitsusena, juhib, kui võimalik, nende tähelepanu kohustustele kinni pidada nendest konventsiooni sätetest, mis puudutavad kultuuriväärtuste austamist.

Artikkel 6. Kultuuriväärtuste tähistamine

Et hõlbustada kultuuriväärtuste identifitseerimist, võib neid tähistada tunnusmärgiga vastavalt 16. artikli sätetele.

Artikkel 7. Sõjalist laadi abinõud

1. Kõrged lepinguosalised pooled kohustuvad juba rahu ajal viima oma vägede põhikirjadesse või instruktsioonidesse sisse sätted, mis on võimelised kindlustama käesoleva konventsiooni järgimist, ja peale selle kasvatama juba rahu ajal oma relvajõudude isikkoosseisu kõigi rahvaste kultuuri ja kultuuriväärtuste austamise vaimus.

2. Nad kohustuvad juba rahu ajal ette valmistama ja looma oma relvajõududes teenistused ja spetsiaalse personali, kes hakkavad jälgima, et kultuuriväärtusi austataks, ja tegema koostööd tsiviilvõimudega, kelle ülesandeks on nende väärtuste kaitsmine.

II peatükk
SPETSIAALSEST KAITSEST

Artikkel 8. Spetsiaalse kaitse osutamine

1. Spetsiaalse kaitse alla võidakse võtta piiratud hulk varjendeid, mis on ette nähtud liikuvkultuuriväärtuste hoidmiseks relvakonflikti ajal, kultuuriväärtuste kontsentreerumise keskusi ja teisi väga suure tähtsusega liikumatuid kultuuriväärtusi, tingimusel:
a) et nad asuvad piisavalt kaugel suurest tööstuskeskusest või mingist tähtsast sõjalisest objektist, mis kujutab endast haavatavat punkti, näiteks lennuväljast, raadiojaamast, rahvusliku kaitse otstarbeks töötavast ettevõttest, sadamast, olulisest raudteejaamast või tähtsast liiklusteest;
b) neid ei kasutata sõjalistel eesmärkidel.

2. Liikuvkultuuriväärtuste varjendi, ükskõik missugune tema asupaik ka oleks, võib samuti võtta spetsiaalse kaitse alla, kui ta on ehitatud niimoodi, et pommitamine tõenäoliselt ei suuda talle kahju teha.

3. Kultuuriväärtuste kontsentreerimise keskus arvatakse kasutatavaks sõjalistel eesmärkidel, kui teda kasutatakse kasvõi transiidi korras vägede isikkoosseisu või materiaalse osa ümberpaigutamiseks. Samuti loetakse seda keskust kasutatavaks sõjalistel eesmärkidel, kui seal toimub tegevus, mis on otseselt seotud sõjaliste operatsioonidega, vägede isikkooseisu ümberpaigutamisega või sõjaliste materjalide tootmisega.

4. Lõikes 1 loetletud kultuuriväärtusi ei loeta kasutatavaks sõjalistel eesmärkidel, kui nad on spetsiaalselt nende kaitseks määratud relvastatud valve all või kui nende läheduses asuvad politseijõud, kelle ülesandeks on tavaliselt avaliku korra kindlustamine.

5. Kui mingisugune käesoleva artikli 1. lõikes loetletud kultuuriväärtus paikneb nimetatud lõikes osutatud tähtsa sõjalise objekti läheduses, võidakse see sellele vaatamata võtta spetsiaalse kaitse alla, kui selle palvega esinev kõrge lepinguosaline pool kohustub seda objekti relvakonflikti korral mitte mingil moel kasutama ja, eriti kui tegemist on sadama, vaksali või lennuväljaga, suunama igasuguse liikluse sealt eemale. Sel juhul peab liikluse eemale suunamine olema ette valmistatud juba rahu ajal.

6. Spetsiaalset kaitset osutatakse kultuuriväärtustele sel teel, et nad kantakse spetsiaalse kaitse all olevate kultuuriväärtuste rahvusvahelisse registrisse. Registrisse kandmine toimub ainult vastavuses käesoleva konventsiooni sätetega ja kinni pidades täitmise reglemendi tingimustest.

Artikkel 9. Spetsiaalse kaitse all olevate kultuuriväärtuste immuniteet

Kõrged lepinguosalised pooled kohustuvad tagama spetsiaalse kaitse all olevate kultuuriväärtuste immuniteedi, hoidudes alates rahvusvahelisse registrisse kandmise momendist nende vastu suunatud mis tahes vaenulikust aktist ning samuti hoidudes kasutamast niisuguseid väärtusi ja nende vahetus läheduses asuvaid alasid sõjalistel eesmärkidel, välja arvatud 8. artikli 3. lõikes ettenähtud juhtudel.

Artikkel 10. Tähistamine ja kontroll

Relvakonflikti ajal peavad spetsiaalse kaitse all olevad kultuuriväärtused olema tähistatud 16. artiklis ettenähtud tunnusmärgiga ning olema ligipääsetavad rahvusvaheliseks kontrollimiseks nagu täitmise reglemendis on kehtestatud.

Artikkel 11. Immuniteedi äravõtmine

1. Kui kõrge lepinguosaline pool rikub spetsiaalse kaitse all oleva väärtuse suhtes kohustusi, mis ta on endale vastavalt 9. artiklile võtnud, vabaneb vastaspool oma kohustusest tagada antud väärtuse puutumatus seniks, kuni see rikkumine aset leiab. Kuid iga kord, kui ta leiab vajaliku olevat, esitab ta eelnevalt nõudmise teha sellele rikkumisele lõpp mõistliku tähtaja jooksul.

2. Peale käesoleva artikli 1. lõikes ettenähtud juhtumi võidakse spetsiaalse kaitse all oleva kultuuriväärtuse immuniteet ära võtta ainult vältimatu sõjavajaduse erandlikel juhtudel ja ainult seniks, kuni see vajadus eksisteerib. Vajadust võivad konstateerida üksnes sõjaväelised juhid alates diviisi või diviisile vastava väeosa komandörist kõrgemate auastmete suunas. Kõigil juhtudel, mil asjaolud võimaldavad, notifitseeritakse immuniteedi äravõtmise otsus küllalt aegsasti vastaspoolele.

3. Pool, kes immuniteedi ära võtab, peab sellest informeerima võimalikult lühikese ajal jooksul kirjalikult ja koos põhjuste äranäitamisega peakomissari kultuuriväärtuste asjus, kes on ette nähtud täitmise reglemendiga.

 

III peatükk
KULTUURIVÄÄRTUSTE VEOD

Artikkel 12. Spetsiaalse kaitse all olev transport

1. Transpordi, mida kasutatakse eranditult kas kultuuriväärtuste veoks territooriumisiseselt või nende veoks teisele territooriumile, võib huvitatud kõrge lepinguosalise poole palvel võta täitmise reglemendis ettenähtud tingimustel spetsiaalse kaitse alla.

2. Spetsiaalse kaitse alla võetud transport asub täitmise reglemendis ettenähtud rahvusvahelise kontrolli all ja tähistatakse 16. artiklis kirjeldatud tunnusmärgiga.

3. Kõrged lepinguosalised pooled on kohustatud hoiduma mis tahes vaenulikust aktist spetsiaalse kaitse all oleva transpordi suhtes.

Artikkel 13. Transport kiireloomulistel juhtudel

1. Kui kõrge lepinguosaline pool leiab, et mõnede kultuuriväärtuste ohutus nõuab nende ümberpaigutamist ja et see ümberpaigutamine on nii kiire iseloomuga, et 12. artiklis ettenähtud protseduurist ei saa kinni pidada, eriti relvakonflikti alguses, võidakse transport tähistada 16. artiklis kirjeldatud tunnusmärgiga, ainult juhul kui palve anda sellele transpordile immuniteet vastavalt 12. artiklile ei olnud juba varem esitatud ja tagasi lükatud. Kui võimalik, peab transpordist informeerima vastaspooli. Teise maa territooriumile teel olevat transporti ei või mingil juhul tähistada tunnusmärgiga, kui talle ei ole spetsiaalselt immuniteeti antud.

2. Kõrged lepinguosalised pooled rakendavad niipalju kui võimalik ettevaatusabinõusid, et käesoleva artikli 1. lõikes osutatud ja tunnusmärgiga tähistatud transport oleks kaitstud selle vastu suunatud vaenuaktide eest.

Artikkel 14. Immuniteet konfiskeerimise, priisiks võtmise või hõivamise vastu

1. Immuniteeti konfiskeerimise, priisiks võtmise ja hõivamise vastu kasutavad:
a) kultuuriväärtused, mis asuvad 12. artiklis ettenähtud kaitse all või 13. artiklis ettenähtud kaitse all;
b) transpordivahendid, mis tegelevad eranditult nende väärtuste veoga.

2. Mitte miski käesolevas artiklis ei kitsenda ülevaatamise ja kontrollimise õigust.

 

IV peatükk
PERSONALIST

Artikkel 15. Personal

Personalile, kes on ette nähtud kultuuriväärtuste kaitsmiseks, peab, niipalju kui seda võimaldavad julgeolekunõudmised, osutama austust nende väärtuste säilimise huvides ning kui see personal satub vastase kätte, peab talle andma võimaluse jätkata oma funktsioonide täitmist, kui kultuuriväärtused, mida see personal peab kaitsma, on samuti sattunud vastase kätte.

 

V peatükk
TUNNUSMÄRGID

Artikkel 16. Konventsiooni tunnusmärk

1. Konventsiooni tunnusmärk on terava alumise otsaga kilp, mis on jagatud neljaks sinist ja valget värvi osaks: sinist värvi ruuduks, mille üks nurk ühtib kilbi terava otsaga, ja siniseks kolmnurgaks ruudu kohal; ruut ja kolmnurk külgnevad mõlemalt poolt valget värvi kolmnurkadega.

2. Märki kasutatakse ühesena või kolme märgi kombinatsioonina kolmnurga kujul (üks märk all) vastavalt 17. artiklis äranäidatud tingimustele.

Artikkel 17. Märgi kasutamine

1. Tunnusmärki kasutatakse kolme märgi kombinatsioonina ainult selleks, et identifitseerida:
a) spetsiaalse kaitse all olevaid liikumatuid kultuuriväärtusi;
b) transporti kultuuriväärtustega, kooskõlas artiklites 12 ja 13 ettenähtud tingimustega;
c) improviseeritud varjendeid vastavalt täitmise reglemendis ettenähtud tingimustele.

2. Tunnusmärki võib kasutada ühesena, et identifitseerida ainult:
a) kultuuriväärtusi, mis ei ole spetsiaalse kaitse all;
b) isikuid, kellele on vastavuses täitmise reglemendiga pandud kontrollifunktsioonid;
c) personali, kes on ette nähtud kultuuriväärtuste kaitsmiseks;
d) täitmise reglemendiga ettenähtud isikutunnistusi.

3. Relvakonflikti ajal on keelatud kasutada tunnusmärki kõigil teistel juhtudel peale käesoleva artikli eelmistes lõigetes nimetatute, või kasutada mis tahes eesmärgiks märki, mis sarnaneb konventsiooni tunnusmärgiga.

4. Tunnusmärki ei või asetada liikumatule kultuuriväärtusele ilma vastava loa samaaegse väljapanekuta, kusjuures luba peab olema dateeritud ja alla kirjutatud kõrge lepinguosalise poole pädevate võimude poolt.

 

VI peatükk
KONVENTSIOONI RAKENDAMISEST

Artikkel 18. Konventsiooni rakendamine

1. Lisaks määrustele, mis peavad jõustuma juba rahu ajal, hakatakse käesolevat konventsiooni rakendama väljakuulutatud sõja korral või igasuguse muu relvakonflikti korral, mis võib tekkida kahe või mitme kõrge lepinguosalise vahel, isegi juhul kui sõjaseisukorda ei tunnusta üks või mitu poolt nendest.

2. Samuti rakendatakse konventsiooni kõigil kõrge lepinguosalise poole kogu või osa territooriumi okupeerimise juhtudel, isegi kui okupeerimisele ei osutata mingit sõjalist vastupanu.

3. Kui üks konfliktis osalevatest riikidest ei ole käesoleva konventsiooni osaline, jäävad selle konventsiooni poolteks olevad riigid sellele vaatamata omavahelistes suhetes seotuks selle eeskirjadega. Peale selle on nad seotud konventsiooniga suhetes osutatud riigiga, kui viimane on teatanud konventsioonisätete vastuvõtmisest ja kui ta neid rakendab.

Artikkel 19. Konfliktid, mis ei oma rahvusvahelist iseloomu

1. Relvakonflikti korral, mis ei oma rahvusvahelist iseloomu ja mis tekib ühe kõrge lepinguosalise poole territooriumil, on iga konfliktiosaline pool kohustatud rakendama vähemalt käesoleva konventsiooni neid sätteid, mis käsitlevad kultuuriväärtuste austamist.

2. Konfliktis olevad pooled teevad jõupingutusi selleks, et spetsiaalsete kokkulepetega panna toimima kõik käesoleva konventsiooni eeskirjad või osa nendest.

3. UNESCO võib pakkuda oma teeneid konfliktis osalevatele pooltele.

4. Ülal osutatud sätete rakendamine ei puuduta konfliktis olevate poolte juriidilist staatust.

 

VII peatükk
KONVENTSIOONI TÄITMISEST

Artikkel 20. Täitmise reglement

Käesoleva konventsiooni kasutamise kord on ära määratud täitmise reglemendiga, mis on konventsiooni koostisosa.

Artikkel 21. Protektorriigid

Käesolevat konventsiooni ja tema täitmise reglementi kasutatakse protektorriikide kaasabil, kellele pannakse konfliktis olevate poolte huvide kaitse.

Artikkel 22. Lepitusprotseduur

1. Protektorriigid osutavad oma teeneid kõigil juhtudel, kus nad seda kultuuriväärtuste kaitse huvides kasulikuks peavad, eriti kui konfliktis olevate poolte vahel on lahkheli käesoleva konstitutsiooni või selle täitmise reglemendi sätete kasutamise või tõlgendamise suhtes.

2. Sel eesmärgil võib iga protektorriik kas ühe poole või UNESCO peadirektori palvel või oma äranägemisel soovitada konfliktis olevatel pooltel kokku kutsuda nende esindajate, sealhulgas nende võimude esindajate nõupidamine, kellele on pandud kultuuriväärtuste kaitse, võimaluse korral neutraalsel, sobival moel välja valitud territooriumil. Konfliktis olevad pooled on kohustatud ellu viima neile nõupidamise kokkukutsumise kohta tehtud ettepanekud. Protektorriigid esitavad konfliktis olevatele pooltele heakskiitmiseks isiku, kes on neutraalse riigi kodanik või kelle on ette pannud UNESCO peadirektor osavõtuks sellel nõupidamisel eesistujana.

Artikkel 23. UNESCO abi

1. Kõrged lepinguosalised pooled võivad pöörduda UNESCO peasekretäri poole palvega osutada tehnilist abi oma kultuuriväärtuste kaitse organiseerimiseks või mis tahes muus küsimuses, mis tuleneb käesoleva konventsiooni ja tema täitmise reglemendi kasutamisest. Organisatsioon osutab seda abi oma programmi ja oma võimaluste piires.

2. Organisatsioonil on õigus omal initsiatiivil teha selles küsimuses ettepanekuid kõrgetele lepinguosalistele pooltele.

Artikkel 24. Spetsiaalsed kokkulepped

1. Kõrged lepinguosalised pooled võivad sõlmida spetsiaalseid kokkuleppeid kõigis küsimustes, mis nende arvates tuleb reguleerida eraldi.

2. Ei tohi sõlmida mingisugust spetsiaalset kokkulepet, mis nõrgestaks kaitset, mis käesoleva konventsiooni kohaselt kuulub kultuuriväärtustele ja nende kaitseks ettenähtud personalile.

Artikkel 25. Konventsiooni levitamine

Kõrged lepinguosalised pooled kohustuvad levitama oma maades nii rahu ajal kui ka relvakonfliktide korral võimalikult laialdaselt käesoleva konventsiooni ja tema täitmise reglemendi teksti. Nad kohustuvad muuseas lülitama nende õppimise sõjalise ja kui võimalik, tsiviilõpetuse programmidesse, et konventsiooni ja tema täitmise reglemendi printsiibid oleksid teada kogu elanikkonnale, eriti relvajõududele ja kultuuriväärtuste kaitsmiseks ettenähtud personalile.

Artikkel 26. Tõlked ja aruanded

1. Kõrged lepinguosalised pooled teatavad UNESCO peadirektori vahendusel üksteisele käesoleva konventsiooni ja tema täitmise reglemendi tõlgete ametlikud tekstid.

2. Peale selle hakkavad nad vähemalt üks kord nelja aasta jooksul saatma peadirektorile aruandeid, mis sisaldavad käesoleva konventsiooni ja tema täitmise reglemendi elluviimiseks nende valitsuste poolt vastuvõetud, ettevalmistatavate või uuritavate abinõude kohta andmeid, mida nad peavad otstarbekaks teatada.

Artikkel 27. Nõupidamised

1. UNESCO peadirektor võib Täitevnõukogu nõusolekul kokku kutsuda kõrgete lepinguosaliste poolte esindajate nõupidamisi. Ta peab niisuguse nõupidamise kokku kutsuma, kui sellekohane palve saabub vähemalt ühelt viiendikult kõrgete lepinguosaliste poolte koguarvust.

2. Teiste funktsioonide täitmise kõrval, mis käesolev konventsioon ja selle täitmise reglement talle ette kirjutavad, on nõupidamise ülesandeks uurida probleeme, mis on seotud konventsiooni ja selle täitmise reglemendi kasutamisega, ja andma selles seoses soovitusi.

3. Peale selle võib nõupidamine vastavalt 39. artikli sätetele konventsiooni või selle täitmise reglementi revideerida, kui enamus kõrgetest lepinguosalistest pooltest on nõupidamisel esindatud.

Artikkel 28. Sanktsioonid

Kõrged lepinguosalised pooled kohustuvad oma kriminaalseadusandluse raames rakendama kõiki selleks vajalikke abinõusid, et saaksid välja selgitatud ja allutatud kriminaal- või distsiplinaarsanktsioonidele olenemata kodakondsusest kõik isikud, kes on rikkunud või käskinud rikkuda käesolevat konventsiooni.

 

LÕPPSÄTTED

Artikkel 29. Keeled

1. Käesolev konventsioon on koostatud hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles, kõigil neljal tekstil on ühesugune jõud.

2. UNESCO kindlustab konventsiooni tõlked teistesse keeltesse, mis on tema peakonverentsi ametlikud keeled.

Artikkel 30. Allakirjutamine

Käesolev konventsioon hakkab kandma 1954. aasta 19. mai kuupäeva ja jääb kuni 1954. aasta 31. detsembrini avatuks allakirjutamiseks kõigile riikidele, kes olid kutsutud konverentsile, mis toimus Haagis 21. aprillist 14. maini 1954. aastal.

Artikkel 31. Ratifitseerimine

1. Käesolev konventsioon kuulub ratifitseerimisele allakirjutanud riikide poolt vastavalt nende konstitutsioonilisele protseduurile

2. Ratifitseerimiskirjad deponeeritakse UNESCO peadirektori kätte.

Artikkel 32. Ühinemine

Alates jõustumise päevast on käesolev konventsioon avatud temaga ühinemiseks kõigile 30. artiklis osutatud riikidele, kes konventsioonile alla ei kirjutanud, aga samuti ühinemiseks mis tahes muule riigile, keda UNESCO Täitevnõukogu kutsub temaga ühinema. Ühinemine teostatakse ühinemisdokumendi hoiule andmise kaudu UNESCO peadirektorile.

Artikkel 33. Jõustumine

1. Käesolev konventsioon jõustub kolme kuu möödumisel viienda ratifitseerimiskirja hoiuleandmisest.

2. Edaspidi jõustub ta igale kõrgele lepinguosalisele poolele kolm kuud pärast seda, kui see pool on andnud hoiule oma ratifitseerimiskirja või ühinemisdokumendi.

3. Artiklites 18 ja 19 ettenähtud juhtudel jõustub konventsioon konfliktis olevatele pooltele, kes on oma ratifitseerimiskirjad või ühinemisdokumendid andnud hoiule enne või pärast sõjategevuse või okupatsiooni algust, otsekohe. Nendel juhtudel edastab UNESCO peadirektor võimalikult lühikese aja jooksul teated, mis on ette nähtud 38. artiklis.

Artikkel 34. Elluviimine

1. Iga riik, kes on konventsiooni jõustumise päevaks konventsiooniosaline, rakendab kuuekuuse tähtaja jooksul tarvilikke abinõusid konventsiooni elluviimiseks.

2. Kõigile neile riikidele, kes annavad oma ratifitseerimiskirjad või ühinemisdokumendid hoiule konventsiooni jõustumise päevast, on see tähtaeg samuti kuus kuud arvates ratifitseerimiskirja või ühinemisdokumendi hoiule andmise päevast.

Artikkel 35. Konventsiooni territoriaalne laienemine

Ükskõik missugune kõrge lepinguosaline pool võib ratifitseerimise või ühinemise momendil või mis tahes järgneval ajal teatada UNESCO peadirektori nimele notifitseerimise teel, et käesolev konventsioon laieneb kogu territooriumile või ühele territooriumidest, mida ta esindab rahvusvahelistes suhetes. Notifikatsioon jõustub kolm kuud pärast selle saamist.

Artikkel 36. Vastastikused suhted eelmiste konventsioonidega

1. Nende riikide suhtes, kes on seotud 1899. a. 29. juuli või 1907. a. 18. oktoobri Haagi konventsioonidega maasõja seadustest ja tavadest (IV) ja merejõudude pommitustest sõja ajal (IX) ja kes on käesoleva konventsiooni pooled, täiendab see viimane ülalnimetatud konventsiooni (IX) ja ülalnimetatud konventsioonile (IV) lisatud reglementi ning asendab märgi, mida on kirjeldatud ülalnimetatud konventsiooni (IX) 5. artiklis nendeks juhtudeks, mil see konventsioon ja selle täitmise reglement näevad ette selle tunnusmärgi kasutamise, märgiga, mida on kirjeldatud käesoleva konventsiooni 16. artiklis.

2. Nende riikide suhtes, kes on seotud 15. aprilli 1935. a. Washingtoni paktiga teadust ja kunsti teenivate asutuste, samuti ajaloomälestiste kaitseks (Roerichi pakt) ja kes on käesoleva konventsiooni osapooled, täiendab see viimane Roerichi pakti ja asendab tunnuslipu, mida on kirjeldatud pakti 3. artiklis, nendeks juhtudeks, mil see konventsioon ja tema täitmise reglement näevad ette selle tunnusmärgi kasutamise, käesoleva konventsiooni 16. artiklis kirjeldatud lipuga.

Artikkel 37. Denonsseerimine

1. Igal kõrgel lepinguosalisel poolel on õigus denonsseerida käesolev konventsioon oma nimel või mis tahes territooriumi nimel, mida see pool esindab rahvusvahelistes suhetes.

2. Denonsseerimisest peab teatama kirjalikus vormis UNESCO peadirektorile.

3. Denonsseerimine jõustub aasta möödumisel denonsseerimisdokumendi saamisest. Kui aga denonsseeriv pool osutub selle aasta möödumise momendiks olevaks osaline relvakonfliktis, peatatakse denonsseerimise kehtivus sõjategevuse lõppemiseni ja igal juhul selle ajani, kuni on lõpetatud operatsioonid kultuuriväärtuste tagastamiseks maale, kust nad välja viidi.

Artikkel 38. Notifitseerimine

UNESCO peadirektor teatab artiklites 30 ja 32 osutatud riikidele ja samuti Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile kõigist konventsiooni ratifitseerimiskirjade üleandmistest, ühinemistest konventsiooniga või artiklites 31, 32 ja 39 mainitud paranduste vastuvõtmisest, samuti kui notifikatsioonidest ja denonsseerimisest, mis on ette nähtud vastavalt artiklites 35, 37 ja 39.

Artikkel 39. Konventsiooni ja tema täitmise reglemendi revideerimine

1. Iga kõrge lepinguosaline pool võib esitada parandusi käesolevasse konventsiooni ja tema täitmise reglementi. Iga esitatud paranduse tekst tehakse teatavaks UNESCO peadirektorile, kes saadab selle igale kõrgele lepinguosalisele poolele palvega, et see lepinguosaline nelja kuu jooksul teataks:
a) kas ta soovib, et kutsutaks kokku konverents esitatud paranduse läbiarutamiseks;
b) kas ta toetab esitatud paranduse vastuvõtmist ilma konverentsi kokku kutsumata;
c) kas ta on nõus esitatud parandust ilma konverentsi kokku kutsumata tagasi lükkama.

2. Peadirektor teatab kooskõlas käesoleva artikli 1. lõikega saadud vastused kõigile kõrgetele lepinguosalistele pooltele.

3. Kui kõik kõrged lepinguosalised pooled, kes on käesoleva artikli 1. lõike punktis b esitatud nõudmisi täites ettenähtud ajal teatanud oma arvamuse UNESCO peadirektorile ja informeerinud peadirektorit sellest, et nad toetavad paranduse vastuvõtmist ilma konverentsi kokku kutsumata, teatab peadirektor nende otsusest vastavalt 38. artiklile. 90 päeva möödudes notifikatsioonist jõustub parandus kõigile kõrgetele lepinguosalistele pooltele.

4. Peadirektor kutsub kokku kõrgete lepinguosaliste poolte konverentsi esitatud paranduse arutamiseks, kui konverentsi palub kokku kutsuda rohkem kui üks kolmandik kõrgetest lepinguosalistest pooltest.

5. Konventsiooni või tema täitmise reglemendi parandused, mis vaadatakse läbi vastavalt eelmises lõikes kehtestatud protseduurile, jõustuvad alles pärast seda, kui nad on üksmeelselt heaks kiidetud konverentsil esindatud kõrgete lepinguosaliste poolte poolt, ja pärast seda, kui iga kõrge lepinguosaline pool on nad vastu võtnud.

6. Konventsiooni ja tema täitmise reglemendi parandused, mis on heaks kiidetud lõigetes 4 ja 5 nimetatud konverentsi poolt, võtavad kõrged lepinguosalised pooled vastu ametliku dokumendi esitamise teel UNESCO peadirektorile.

7. Pärast käesoleva konventsiooni või tema täitmise reglemendi juurde tehtud paranduste jõustumist jääb ratifitseerimiseks või ühinemiseks avatuks ainult sel moel parandatud konventsiooni või tema täitmise reglemendi tekst.

Artikkel 40. Registreerimine

Kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni harta 102. artikliga registreeritakse käesolev konventsioon UNESCO peadirektori poolt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Sekretariaadis.

Selle kinnituseks on volitatud allakirjutanud käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud Haagis 14. mail 1954. a. ühes eksemplaris, mis deponeeritakse UNESCO arhiivis ning mille tõesed koopiad saadetakse kõigile artiklites 30 ja 32 osutatud riikidele ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile.

 

CONVENTION FOR THE PROTECTION OF CULTURAL PROPERTY IN THE EVENT OF ARMED CONFLICT

(The Hague Convention)

Done at the Hague, on 14 May 1954

The High Contracting Parties,

Recognizing that cultural property has suffered grave damage during recent armed conflicts and that, by reason of the developments in the technique of warfare, it is in increasing danger of destruction;

Being convinced that damage to cultural property belonging to any people whatsoever means damage to the cultural heritage of all mankind, since each people makes its contribution to the culture of the world;

Considering that the preservation of the cultural heritage is of great importance for all peoples of the world and that it is important that this heritage should receive international protection;

Guided by the principles concerning the protection of cultural property during armed conflict, as established in the Conventions of The Hague of 1899 and of 1907 and in the Washington Pact of 15 April, 1935;

Being of the opinion that such protection cannot be effective unless both national and international measures have been taken to organize it in time of peace;

Being determined to take all possible steps to protect cultural property;

Have agreed upon the following provisions:

Chapter I:
GENERAL PROVISIONS REGARDING PROTECTION

Article 1. Definition of Cultural Property

For the purposes of the present Convention, the term “cultural property” shall cover, irrespective of origin or ownership:

(a) movable or immovable property of great importance to the cultural heritage of every people, such as monuments of architecture, art or history, whether religious or secular; archaeological sites; groups of buildings which, as a whole, are of historical or artistic interest; works of art; manuscripts, books and other objects of artistic, historical or archaeological interest; as well as scientific collections and important collections of books or archives or of reproductions of the property defined above;

(b) buildings whose main and effective purpose is to preserve or exhibit the movable cultural property defined in sub-paragraph (a) such as museums, large libraries and depositories of archives, and refuges intended to shelter, in the event of armed conflict, the movable cultural property defined in subparagraph (a);

(c) centres containing a large amount of cultural property as defined in subparagraphs (a) and (b), to be known as “centres containing monuments”.

Article 2. Protection of Cultural Property

For the purposes of the present Convention, the protection of cultural property shall comprise the safeguarding of and respect for such property.

Article 3. Safeguarding of Cultural Property

The High Contracting Parties undertake to prepare in time of peace for the safeguarding of cultural property situated within their own territory against the foreseeable effects of an armed conflict, by taking such measures as they consider appropriate.

Article 4. Respect for Cultural Property

1. The High Contracting Parties undertake to respect cultural property situated within their own territory as well as within the territory of other High Contracting Parties by refraining from any use of the property and its immediate surroundings or of the appliances in use for its protection for purposes which are likely to expose it to destruction or damage in the event of armed convict; and by refraining from any act of hostility directed against such property.

2. The obligations mentioned in paragraph 1 of the present Article may be waived only in cases where military necessity imperatively requires such a waiver.

3. The High Contracting Parties further undertake to prohibit, prevent and, if necessary, put a stop to any form of theft, pillage or misappropriation of, and any acts of vandalism directed against, cultural property. They shall refrain from requisitioning movable cultural property situated in the territory of another High Contracting Party.

4. They shall refrain from any act directed by way of reprisals against cultural property.

5. No High Contracting Party may evade the obligations incumbent upon it under the present Article, in respect of another High Contracting Party, by reason of the fact that the latter has not applied the measures of safeguard referred to in Article 3.

Article 5. Occupation

1. Any High Contracting Party in occupation of the whole or part of the territory of another High Contracting Party shall as far as possible support the competent national authorities of the occupied country in safeguarding and preserving its cultural property.

2. Should it prove necessary to take measures to preserve cultural property situated in occupied territory and damaged by military operations, and should the competent national authorities be unable to take such measures, the Occupying Power shall, as far as possible, and in close co-operation with such authorities, take the most necessary measures of preservation.

3. Any High Contracting Party whose government is considered their legitimate government by members of a resistance movement, shall, if possible, draw their attention to the obligation to comply with those provisions of the Convention dealing with respect for cultural property.

Article 6. Distinctive Marking of Cultural Property

In accordance with the provisions of Article 16, cultural property may bear a distinctive emblem so as to facilitate its recognition.

Article 7. Military Measures

1. The High Contracting Parties undertake to introduce in time of peace into their military regulations or instructions such provisions as may ensure observance of the present Convention, and to foster in the members of their armed forces a spirit of respect for the culture and cultural property of all peoples.

2. The High Contracting Parties undertake to plan or establish in peacetime, within their armed forces, services or specialist personnel whose purpose will be to secure respect for cultural property and to co-operate with the civilian authorities responsible for safeguarding it.

 

Chapter II:
SPECIAL PROTECTION

Article 8. Granting of Special Protection

1. There may be placed under special protection a limited number of refuges intended to shelter movable cultural property in the event of armed conflict, of centres containing monuments and other immovable cultural property of very great importance, provided that they:
(a) are situated at an adequate distance from any large industrial centre or from any important military objective constituting a vulnerable point, such as, for example, an aerodrome, broadcasting station, establishment engaged upon work of national defense, a port or railway station of relative importance or a main line of communication;
(b) are not used for military purposes.

2. A refuge for movable cultural property may also be placed under special protection, whatever its location, if it is so constructed that, in all probability, it will not be damaged by bombs.

3. A centre containing monuments shall be deemed to be used for military purposes whenever it is used for the movement of military personnel or material, even in transit. The same shall apply whenever activities directly connected with military operations, the stationing of military personnel, or the production of war material are carried on within the centre.

4. The guarding of cultural property mentioned in paragraph 1 above by armed custodians specially empowered to do so, or the presence, in the vicinity of such cultural property, of police forces normally responsible for the maintenance of public order shall not be deemed to be use for military purposes.

5. If any cultural property mentioned in paragraph 1 of the present Article is situated near an important military objective as defined in the said paragraph, it may nevertheless be placed under special protection if the High Contracting Party asking for that protection undertakes, in the event of armed conflict, to make no use of the objective and particularly, in the case of a port, railway station or aerodrome, to divert all traffic therefrom. In that event, such diversion shall be prepared in time of peace.

6. Special protection is granted to cultural property by its entry in the “International Register of Cultural Property under Special Protection”. This entry shall only be made, in accordance with the provisions of the present Convention and under the conditions provided for in the Regulations for the execution of the Convention.

Article 9. Immunity of Cultural Property Under Special Protection

The High Contracting Parties undertake to ensure the immunity of cultural property under special protection by refraining, from the time of entry in the International Register, from any act of hostility directed against such property and, except for the cases provided for in paragraph 5 of Article 8, from any use of such property or its surroundings for military purposes.

Article 10. Identification and Control

During an armed conflict, cultural property under special protection shall be marked with the distinctive emblem described in Article 16, and shall be open to international control as provided for in the Regulations for the execution of the Convention.

Article 11. Withdrawal of Immunity

1. If one of the High Contracting Parties commits, in respect of any item of cultural property under special protection, a violation of the obligations under Article 9, the opposing Party shall, so long as this violation persists, be released from the obligation to ensure the immunity of the property concerned. Nevertheless, whenever possible, the latter Party shall first request the cessation of such violation within a reasonable time.

2. Apart from the case provided for in paragraph 1 of the present Article, immunity shall be withdrawn from cultural property under special protection only in exceptional cases of unavoidable military necessity, and only for such time as that necessity continues. Such necessity can be established only by the officer commanding a force the equivalent of a division in size or larger. Whenever circumstances permit, the opposing Party shall be notified, a reasonable time in advance, of the decision to withdraw immunity.

3. The Party withdrawing immunity shall, as soon as possible, so inform the Commissioner-General for cultural property provided for in the Regulations for the execution of the Convention, in writing, stating the reasons.

 

Chapter III:
TRANSPORT OF CULTURAL PROPERTY

Article 12. Transport Under Special Protection

1. Transport exclusively engaged in the transfer of cultural property, whether within a territory or to another territory, may, at the request of the High Contracting Party concerned, take place under special protection in accordance with the conditions specified in the Regulations for the execution of the Convention.

2. Transport under special protection shall take plate under the international supervision provided for in the aforesaid Regulations and shall display the distinctive emblem described in Article 16.

3. The High Contracting Parties shall refrain from any act of hostility directed against transport under special protection.

Article 13. Transport in Urgent Cases

1. If a High Contracting Party considers that the safety of certain cultural property requires its transfer and that the matter is of such urgency that the procedure laid down in Article 12 cannot be followed, especially at the beginning of an armed conflict, the transport may display the distinctive emblem described in Article 16, provided that an application for immunity referred to in Article 12 has not already been made and refused. As far as possible, notification of transfer should be made to the opposing Parties. Nevertheless, transport conveying cultural property to the territory of another country may not display the distinctive emblem unless immunity has been expressly granted to it.

2. The High Contracting Parties shall take, so far as possible, the necessary precautions to avoid acts of hostility directed against the transport described in paragraph 1 of the present Article and displaying the distinctive emblem.

Article 14. Immunity From Seizure, Capture and Prize

1. Immunity from seizure, placing in prize, or capture shall be granted to:
(a) cultural property enjoying the protection provided for in Article 12 or that provided for in Article 13;
(b) the means of transport exclusively engaged in the transfer of such cultural property.

2. Nothing in the present Article shall limit the right of visit and search.

 

Chapter IV:
PERSONNEL

Article 15. Personnel

As far as is consistent with the interests of security, personnel engaged in the protection of cultural property shall, in the interests of such property, be respected and, if they fall into the hands of the opposing Party, shall be allowed to continue to carry out their duties whenever the cultural property for which they are responsible has also fallen into the hands of the opposing Party.

 

Chapter V:
THE DISTINCTIVE EMBLEM

Article 16. Emblem of the Convention

1. The distinctive emblem of the Convention shall take the form of a shield, pointed below, per saltire blue and white (a shield consisting of a royal blue square, one of the angles of which forms the point of the shield, and of a royal-blue triangle above the square, the space on either side being taken up by a white triangle).

2. The emblem shall be used alone, or repeated three times in a triangular formation (one shield below), under the conditions provided for in Article 17.

Article 17. Use of the Emblem

1. The distinctive emblem repeated three times may be used only as means of identification of:
(a) immovable cultural property under special protection;
(b) the transport of cultural property under the conditions provided for in Articles 12 and 13;
(c) improvised refuges, under the conditions provided for in the Regulations for the execution of the Convention.

2. The distinctive emblem may be used alone only as a means of identification of:
(a) cultural property not under special protection;
(b) the persons responsible for the duties of control in accordance with the Regulations for the execution of the Convention;
(c) the personnel engaged in the protection of cultural property;
(d) the identity cards mentioned in the Regulations for the execution of the Convention.

3. During an armed conflict, the use of the distinctive emblem in any other cases than those mentioned in the preceding paragraphs of the present Article, and the use for any purpose whatever of a sign resembling the distinctive emblem, shall be forbidden.

4. The distinctive emblem may not be placed on any immovable cultural property unless at the same time there is displayed an authorization duly dated and signed by the competent authority of the High Contracting Party.

 

Chapter VI:
SCOPE OF APPLICATION OF THE CONVENTION

Article 18. Application of the Convention

1. Apart from the provisions which shall take effect in time of peace, the present Convention shall apply in the event of declared war or of any other armed conflict which may arise between two or more of the High Contracting Parties, even if the state of war is not recognized by one or more of them.

2. The Convention shall also apply to all cases of partial or total occupation of the territory of a High Contracting Party, even if the said occupation meets with no armed resistance.

3. If one of the Powers in conflict is not a Party to the present Convention, the Powers which are Parties thereto shall nevertheless remain bound by it in their mutual relations. They shall furthermore be bound by the Convention, in relation to the said Power, if the latter has declared that it accepts the provisions thereof and so long as it applies them.

Article 19. Conflicts Not of An International Character

1. In the event of an armed conflict not of an international character occurring within the territory of one of the High Contracting Parties, each party to the conflict shall be bound to apply, as a minimum, the provisions of the present Convention which relate to respect for cultural property.

2. The parties to the conflict shall endeavor to bring into force, by means of special agreements, all or part of the other provisions of the present Convention.

3. The United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization may offer its services to the parties to the conflict.

4. The application of the preceding provisions shall not affect the legal status of the parties to the conflict.

 

Chapter VII:
EXECUTION OF THE CONVENTION

Article 20. Regulations for the Execution of the Convention

The procedure by which the present Convention is to be applied is defined in the Regulations for its execution, which constitute an integral part thereof.

Article 21. Protecting Powers

The present Convention and the Regulations for its execution shall be applied with the co-operation of the Protecting Powers responsible for safeguarding the interests of the Parties to the conflict.

Article 22. Conciliation Procedure

1. The Protecting Powers shall lend their good offices in all cases where they may deem it useful in the interests of cultural property, particularly if there is disagreement between the Parties to the conflict as to the application or interpretation of the provisions of the present Convention or the Regulations for its execution.

2. For this purpose, each of the Protecting Powers may, either at the invitation of one Party, of the Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, or on its own initiative, propose to the Parties to the conflict a meeting of their representatives, and in particular of the authorities responsible for the protection of cultural property, if considered appropriate on suitably chosen neutral territory. The Parties to the conflict shall be bound to give effect to the proposals for meeting made to them. The Protecting Powers shall propose for approval by the Parties to the conflict a person belonging to a neutral Power or a person presented by the Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, which person shall be invited to take part in such a meeting in the capacity of Chairman.

Article 23. Assistance of Unesco

1. The High Contracting Parties may call upon the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization for technical assistance in organizing the protection of their cultural property, or in connexion with any other problem arising out of the application of the present Convention or the Regulations for its execution. The Organization shall accord such assistance within the limits fixed by its programme and by its resources.

2. The Organization is authorized to make, on its own initiative, proposals on this matter to the High Contracting Parties.

Article 24. Special Agreements

1. The High Contracting Parties may conclude special agreements for all matters concerning which they deem it suitable to make separate provision.

2. No special agreement may be concluded which would diminish the protection afforded by this present Convention to cultural property and to the personnel engaged in its protection.

Article 25. Dissemination of the Convention

The High Contracting Parties undertake, in time of peace as in time of armed conflict, to disseminate the text of the present Convention and the Regulations for its execution as widely as possible in their respective countries. They undertake, in particular, to include the study thereof in their programmes of military and, if possible, civilian training, so that its principles are made known to the whole population, especially the armed forces and personnel engaged in the protection of cultural property.

Article 26. Translations, Reports

1. The High Contracting Parties shall communicate to one another, through the Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, the official translations of the present Convention and of the Regulations for its execution.

2. Furthermore, at least once every four years, they shall forward to the Director-General a report giving whatever information they think suitable concerning any measures being taken, prepared or contemplated by their respective administrations in fulfillment of the present Convention and of the Regulations for its execution.

Article 27. Meetings

1. The Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization may, with the approval of the Executive Board, convene meetings of representatives of the High Contracting Parties. He must convene such a meeting if at least one-fifth of the High Contracting Parties so request.

2. Without prejudice to any other functions which have been conferred on it by the present Convention or the Regulations for its execution, the purpose of the meeting will be to study problems concerning the application of the Convention and of the Regulations for its execution, and to formulate recommendations in respect thereof.

3. The meeting may further undertake a revision of the Convention or the Regulations for its execution if the majority of the High Contracting Parties are represented, and in accordance with the provisions of Article 39.

Article 28. Sanctions

The High Contracting Parties undertake to take, within the framework of their ordinary criminal jurisdiction, all necessary steps to prosecute and impose penal or disciplinary sanctions upon those persons, of whatever nationality, who commit or order to be committed a breach of the present Convention.

 

FINAL PROVISIONS

Article 29. Languages

1. The present Convention is drawn up in English, French, Russian and Spanish, the four texts being equally authoritative.

2. The United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization shall arrange for translations of the Convention into the other official languages of its General Conference.

Article 30. Signature

The present Convention shall bear the date of 14 May, 1954 and, until the date of 31 December, 1954, shall remain open for signature by all States invited to the Conference which met at The Hague from 21 April, 1954 to 14 May, 1954.

Article 31. Ratification

1. The present Convention shall be subject to ratification by signatory States in accordance with their respective constitutional procedures.

2. The instruments of ratification shall be deposited with the Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization.

Article 32. Accession

From the date of its entry into force, the present Convention shall be open for accession by all States mentioned in Article 30 which have not signed it, as well as any other State invited to accede by the Executive Board of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization. Accession shall be effected by the deposit of an instrument of accession with the Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization.

Article 33. Entry Into Force

1. The present Convention shall enter into force three months after five instruments of ratification have been deposited.

2. Thereafter, it shall enter into force, for each High Contracting Party, three months after the deposit of its instrument of ratification or accession.

3. The situations referred to in Articles 18 and 19 shall give immediate effect to ratifications or accessions deposited by the Parties to the conflict either before or after the beginning of hostilities or occupation. In such cases the Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization shall transmit the communications referred to in Article 38 by the speediest method.

Article 34. Effective Application

1. Each State Party to the Convention on the date of its entry into force shall take all necessary measures to ensure its effective application within a period of six months after such entry into force.

2. This period shall be six months from the date of deposit of the instruments of ratification or accession for any State which deposits its instrument of ratification or accession after the date of the entry into force of the Convention.

Article 35. Territorial Extension of the Convention

Any High Contracting Party may, at the time of ratification or accession, or at any time thereafter, declare by notification addressed to the Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, that the present Convention shall extend to all or any of the territories for whose international relations it is responsible. The said notification shall take effect three months after the date of its receipt.

Article 36. Relation to Previous Conventions

1. In the relations between Powers which are bound by the Conventions of The Hague concerning the Laws and Customs of War on Land (IV) and concerning Naval Bombardment in Time of War (IX), whether those of 29 July, 1899 or those of 18 October, 1907, and which are Parties to the present Convention, this last Convention shall be supplementary to the aforementioned Convention (IX) and to the Regulations annexed to the aforementioned Convention (IV) and shall substitute for the emblem described in Article 5 of the aforementioned Convention (IX) the emblem described in Article 16 of the present Convention, in cases in which the present Convention and the Regulations for its execution provide for the use of this distinctive emblem.

2. In the relations between Powers which are bound by the Washington Pact of 15 April, 1935 for the Protection of Artistic and Scientific Institutions and of Historic Monuments (Roerich Pact) and which are Parties to the present Convention, the latter Convention shall be supplementary to the Roerich Pact and shall substitute for the distinguishing flag described in Article III of the Pact the emblem defined in Article 16 of the present Convention, in cases in which the present Convention and the Regulations for its execution provide for the use of this distinctive emblem.

Article 37. Denunciation

1. Each High Contracting Party may denounce the present Convention, on its own behalf, or on behalf of any territory for whose international relations it is responsible.

2. The denunciation shall be notified by an instrument in writing, deposited with the Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization.

3. The denunciation shall take effect one year after the receipt of the instrument of denunciation. However, if, on the expiry of this period, the denouncing Party is involved in an armed conflict, the denunciation shall not take effect until the end of hostilities, or until the operations of repatriating cultural property are completed, whichever is the later.

Article 38. Notifications

The Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization shall inform the States referred to in Articles 30 and 32, as well as the United Nations, of the deposit of all the instruments of ratification, accession or acceptance provided for in Articles 31, 32 and 39 and of the notifications and denunciations provided for respectively in Articles 35, 37 and 39.

Article 39. Revision of the Convention and of the Regulations for its Execution

1. Any High Contracting Party may propose amendments to the present Convention or the Regulations for its execution. The text of any proposed amendment shall be communicated to the Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization who shall transmit it to each High Contracting Party with the request that such Party reply within four months stating whether it:
(a) desires that a Conference be convened to consider the proposed amendment;
(b) favours the acceptance of the proposed amendment without a Conference; or
(c) favours the rejection of the proposed amendment without a Conference.

2. The Director-General shall transmit the replies, received under paragraph 1 of the present Article, to all High Contracting Parties.

3. If all the High Contracting Parties which have, within the prescribed time-limit, stated their views to the Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, pursuant to paragraph 1(b) of this Article, inform him that they favour acceptance of the amendment without a Conference, notification of their decision shall be made by the Director-General in accordance with Article 38. The amendment shall become effective for all the High Contracting Parties on the expiry of ninety days from the date of such notification.

4. The Director-General shall convene a Conference of the High Contracting Parties to consider the proposed amendment if requested to do so by more than one-third of the High Contracting Parties.

5. Amendments to the Convention or to the Regulations for its execution, dealt with under the provisions of the preceding paragraph, shall enter into force only after they have been unanimously adopted by the High Contracting Parties represented at the Conference and accepted by each of the High Contracting Parties.

6. Acceptance by the High Contracting Parties of amendments to the Convention or to the Regulations for its execution, which have been adopted by the Conference mentioned in paragraphs 4 and 5, shall be effected by the deposit of a formal instrument with the Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization.

7. After the entry into force of amendments to the present Convention or to the Regulations for its execution, only the text of the Convention or of the Regulations for its execution thus amended shall remain open for ratification or accession.

Article 40. Registration

In accordance with Article 102 of the Charter of the United Nations, the present Convention shall be registered with the Secretariat of the United Nations at the request of the Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization.

In faith whereof the undersigned, duly authorized, have signed the present Convention.

Done at The Hague, this fourteenth day of May, 1954, in a single copy which shall be deposited in the archives of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, and certified true copies of which shall be delivered to all the States referred to in Articles 30 and 32 as well as to the United Nations.

 

Õiend
Akti avaldamisandmed täiendatud.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json