Teksti suurus:

Tööstusomandi õiguskaitset reguleerivate seaduste ja nendega seonduvate seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.03.2009
Avaldamismärge:RT I 2009, 4, 24

Tööstusomandi õiguskaitset reguleerivate seaduste ja nendega seonduvate seaduste muutmise seadus

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 6. jaanuari 2009. a otsusega nr 412

TÖÖSTUSOMANDI ÕIGUSKAITSET REGULEERIVATE SEADUSTE JA NENDEGA SEONDUVATE SEADUSTE MUUTMISE SEADUS
Vastu võetud 17. detsembril 2008. a

I. Patendiseaduses (RT I 1994, 25, 406; 2007, 13, 69) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 7:

1) lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) inimalge geneetilise identiteedi muutmise meetodeid;»;

2) lõike 2 punktid 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 4) looma geneetilise identiteedi muutmise meetodeid, mis tekitavad loomale kannatusi ega anna olulist kasu inimese või looma tervisekaitse seisukohalt, ning nende meetodite kasutamise tulemusena saadud loomi;
5) olemuselt bioloogilisi meetodeid bioloogilise aine, taime või looma saamiseks, välja arvatud mikrobioloogilised meetodid mikroorganismide saamiseks;»;

3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Bioloogilise aine, taime või looma saamise olemuselt bioloogiline meetod käesoleva seaduse tähenduses on meetod, mis täielikult põhineb looduslikul nähtusel, nagu ristamine ja selektsioon.»

§ 2. Paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu tehnikateabe põhjal, mis enne patenditaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva on ükskõik millises maailma osas avalikkusele teatavaks saanud kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutamise läbi või mis tahes muul viisil. Uudsuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka Patendiametile varem esitatud patenditaotluste ja kasuliku mudeli seaduse kohaselt esitatud kasuliku mudeli registreerimise taotluste sisu vastavalt nende esitamise kuupäevale või prioriteedinõude puhul prioriteedikuupäevale tingimusel, et patenditaotlused on avaldatud või avaldatuks loetud käesoleva seaduse § 24 järgi ja kasuliku mudeli registreerimise taotlused avaldatud kasuliku mudeli seaduse § 33 järgi.»

§ 3. Paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Patendinõudlus on leiutise, millele taotletakse patendikaitset, olemuse selge, täpne ja lühike sõnaline väljendus. Leiutise olemus esitatakse patendinõudluses leiutise oluliste tehniliste tunnuste kogumina. Patendinõudlus on ühe- või mitmepunktiline.»

§ 4. Paragrahvi 16 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) patenditud leiutise kasutamist leiutist ennast puudutavates katsetustes, sealhulgas patenditud leiutist sisaldava ravimi kasutamist ravimi kliinilistes uuringutes;».

§ 5. Seaduse IV peatükki täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:

« § 181. Kompensatsioon salastatud riigikaitselise leiutise korral

(1) Kaitseministri algatusel salastatud riigikaitselise leiutise korral on patendiomanikul ja autoril leiutise salastatuse ajal õigus saada kompensatsiooni selle eest, et leiutise kasutamine on seoses salastatusega piiratud. Autoril ei ole õigust nimetatud kompensatsioonile, kui ta on selle õiguse võõrandanud.

(2) Kompensatsiooni maksmise ning selle suuruse otsustab kaitseminister, võttes seejuures muu hulgas arvesse:
1) leiutise eeldatavat kasutusiga salastatuna;
2) ärilist kasu, mida autor või patendiomanik eeldatavalt saaks leiutise kasutamisest juhul, kui leiutis ei oleks salastatud.

(3) Kompensatsiooni võib maksta ühekordselt või perioodiliste maksetena.

(4) Kaitseminister võib kehtestada määrusega kompensatsiooni maksmise täpsemad tingimused ja korra.

(5) Õigust käesoleva paragrahvi 1.–4. lõikes nimetatud kompensatsioonile ei ole, kui autori või patendiomaniku tasustamises salastatud leiutise kasutamise eest riigikaitselisel eesmärgil oli autoril või patendiomanikul Kaitseministeeriumiga eraldi kokku lepitud.

(6) Vaidlused kompensatsiooni ja tasu suuruse üle lahendab Harju Maakohus.»

§ 6. Paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

« 4) patenditaotluse salastamise taotlus ja Kaitseministeeriumi või välisriigi pädeva asutuse tõend leiutise salastamise kohta, kui patenditaotlus sisaldab vastavalt kas kaitseministri poolt salastatud riigikaitselist leiutist või välisriigis salastatud leiutist, mille patentimise taotlus on esitatud välislepingu alusel;
5) välisriigi pädeva asutuse luba leiutise patentimiseks Eesti Vabariigis, kui tegemist on välisriigis salastatud leiutisega ning kui käesoleva lõike punktis 4 nimetatud salastamise taotluse esitab välisriigi pädeva asutuse asemel patenditaotleja.»

§ 7. Paragrahvi 20 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Patenditaotluse esitamise eest tasutakse riigilõiv kahe kuu jooksul patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates. Nimetatud riigilõivu tasumise tähtaega ei saa pikendada.»

§ 8. Paragrahvi 21:

1) lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) patenditaotleja nimi ja aadress või andmed, mis võimaldavad edastada talle Patendiameti teateid;»;

2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kui Patendiametisse saabunud dokumentide kontrollimisel selgub, et dokumentide kogumist puudub mõni käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud patenditaotluse element, teatab Patendiamet sellest patenditaotluse esitanud isikule. Puuduvad elemendid tuleb esitada kahe kuu jooksul Patendiameti teate kuupäevast arvates.»;

3) lõike 11 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud juhul Patendiameti teates loetletud puudused kahe kuu jooksul Patendiameti teate kuupäevast arvates kõrvaldamata;».

§ 9. Paragrahvi 22:

1) täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

« (51) Kui patenditaotlusele ei ole lisatud patenditaotluse salastamise taotlust, kuid Patendiameti hinnangul võib Kaitseministeeriumi poolt edastatud teabe põhjal olla tegemist salastamisele kuuluva riigikaitselise leiutisega, esitab Patendiamet Kaitseministeeriumile järelepärimise otsustamiseks, kas patenditaotlus tuleb salastada. Kui otsust patenditaotluse salastamise kohta ei ole nelja kuu jooksul järelepärimisest arvates Patendiametile edastatud, tähendab see, et patenditaotlust ei tule salastada.»;

2) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Kui käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud kontrollimisel tuvastatakse patenditaotluse mõne dokumendi puudumine või patenditaotluse avaldamist või ekspertiisi alustamist takistavaid dokumentide sisu või vormi puudusi või mõne dokumendi sisu ei ole piisav või on ebaselge või ilmneb muid ekspertiisi takistavaid asjaolusid, teatab Patendiamet sellest patenditaotlejale kirjalikult ning määrab tähtpäeva puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks või vastuväite esitamiseks vastavalt käesoleva seaduse §-le 291.»;

3) lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (9) Patendiamet teeb patenditaotluse tagasilükkamise otsuse, kui käesoleva paragrahvi 7. lõikes sätestatud juhul ei ole patenditaotluse avaldamist või ekspertiisi alustamist takistavaid asjaolusid ettenähtud tähtpäevaks kõrvaldatud ja ei ole käesoleva seaduse §-s 291 nimetatud juhul esitatud Patendiameti poolt määratud tähtpäevaks kirjalikku vastuväidet või nõutud § 292 2. lõike kohaselt suulist menetlust või Patendiamet ei ole nõustunud vastuväitega. Patendiamet teatab patenditaotlejale patenditaotluse tagasilükkamise otsusest kirjalikult.»

§ 10. Paragrahvi 23:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Patendiamet võib nõuda patenditaotlejalt suulist või kirjalikku selgitust ning patendinõudluse, leiutiskirjelduse, joonise ja leiutise olemuse lühikokkuvõtte parandamist või täiendamist või patenditaotleja esitatud võõrkeelsete dokumentide tõlkeid. Patendiamet määrab tähtpäeva selgituste andmiseks või paranduste, täienduste ja tõlgete esitamiseks või vastuväite esitamiseks vastavalt käesoleva seaduse §-le 291.»;

2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Patendiamet teeb patenditaotluse tagasilükkamise otsuse ja teatab sellest patenditaotlejale kirjalikult järgmistel juhtudel:
1) leiutise objekt ei ole käesoleva seaduse §-des 6 ja 7 sätestatu kohaselt patendiga kaitstav;
2) leiutise olemus patendinõudluse sõnastuses ei vasta tehnika tasemega võrdlemisel käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud patentsuse kriteeriumidele;
3) patenditaotleja ei ole käesoleva seaduse § 9 3. lõike kohaselt määratud tähtpäevaks eraldanud patenditaotlusest ühtsust rikkuvat leiutist;
4) patenditaotluse dokumentide sisu või vorm ei ole kooskõlas käesoleva seaduse § 19 4. lõike alusel kehtestud sisu- ja vorminõuetega;
5) patenditaotleja jätab käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel nõutud parandused ja täiendused tegemata või selgitused andmata või tõlked esitamata või 3. lõike alusel nõutud otsuste koopiad esitamata;
6) patenditaotleja ei ole käesoleva seaduse §-s 291 nimetatud juhul esitanud Patendiameti poolt määratud tähtaja jooksul vastuväidet;
7) patenditaotleja ei ole taotlenud suulist menetlust või
8) Patendiamet ei ole nõustunud vastuväitega.»

§ 11. Paragrahvi 24:

1) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Salastatud patenditaotlus loetakse uudsuse ja leiutustaseme kindlaksmääramisel avaldatuks pärast 18 kuu möödumist patenditaotluse esitamise kuupäevast või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäevast, välja arvatud juhul, kui patenditaotlus on enne nimetatud tähtpäeva tagasi võetud, loetud tagasivõetuks või tagasi lükatud.»;

2) lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

« 4) patenditaotlus on salastatud.»

§ 12. Paragrahvi 25 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Parandused ja täiendused muudavad leiutise olemust, kui need sisaldavad leiutise olulisi tunnuseid, mida ei olnud patendinõudluses, leiutiskirjelduses, joonisel või muus illustreerivas materjalis patenditaotluse esitamise kuupäeval.»

§ 13. Paragrahvi 26:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Patenditaotleja võib esitada patenditaotluse tagasivõtmise nõude ja võtta tagasi menetluses oleva patenditaotluse. Patenditaotluse tagasivõtmise kuupäevaks on patenditaotluse tagasivõtmise nõude Patendiametisse saabumise kuupäev. Patenditaotluse dokumente ei tagastata.»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Patendiamet loeb patenditaotluse tagasivõetuks:
1) kui patenditaotleja ei ole vastanud määratud tähtpäevaks käesoleva seaduse § 22 7. lõike alusel eelmenetluse käigus Patendiameti poolt esitatud nõudmisele kõrvaldada puudused või anda selgitusi või ei ole ilmunud kokkulepitud ajal mõjuva põhjuseta §-s 292 sätestatud suulisele menetlusele ega ole esitanud § 27 3. lõike kohaselt patenditaotluse menetluse jätkamise nõuet;
2) kui patenditaotleja ei ole vastanud määratud tähtpäevaks käesoleva seaduse § 23 2. lõike alusel ekspertiisi käigus Patendiameti poolt esitatud nõudmisele anda selgitusi, esitada parandused, täiendused või tõlked või ei ole ilmunud kokkulepitud ajal mõjuva põhjuseta §-s 292 sätestatud suulisele menetlusele ega ole esitanud § 27 3. lõike kohaselt patenditaotluse menetluse jätkamise nõuet;
3) kui patenditaotleja ei ole tasunud riigilõivu tähtaegselt või kui tasutud riigilõivu kohta ei ole tähtaegselt andmeid esitatud;
4) käesoleva seaduse § 11 5. lõikes sätestatud juhul.»

§ 14. Paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kui patenditaotleja jätab mõne toimingu, mille tähtaja käesoleva seaduse kohaselt määrab Patendiamet, ettenähtud tähtpäevaks tegemata, peatab Patendiamet patenditaotluse menetluse ja teatab sellest patenditaotlejale kirjalikult. Patenditaotluse menetlust ei peatata, kui patenditaotleja ei ole järginud käesoleva seaduse § 22 7. lõike või § 23 2. lõike kohaselt vastuväite esitamiseks määratud tähtpäeva.»

§ 15. Paragrahvi 29 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõike sätted ei laiene käesoleva seaduse § 9 2. lõikes, § 21 2., 7. ja 9. lõikes ning § 33 3. lõikes sätestatud tähtaegadele.»

§ 16. Seadust täiendatakse §-ga 292 järgmises sõnastuses:

« § 292. Suuline menetlus

(1) Patendiamet võib kutsuda patenditaotleja patenditaotluse kohta selgituste andmiseks või selle menetlemisega seotud küsimuste lahendamiseks Patendiametisse suulisele menetlusele.

(2) Patenditaotleja võib käesoleva seaduse §-s 291 nimetatud suulise vastuväite esitamiseks nõuda suulist menetlust.

(3) Suuline menetlus toimub kokkulepitud ajal.

(4) Patendiametil ega patenditaotlejal ei ole õigust nõuda suulise menetluse toimumist varem kui kaks kuud ega hiljem kui kuus kuud sellekohase Patendiameti kutse väljastamise või patenditaotleja nõude Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates.

(5) Suulise menetluse kohta koostatakse protokoll, milles sisaldub vähemalt:
1) patenditaotluse number;
2) suulise menetluse toimumise kuupäev;
3) suulisest menetlusest osavõtnute nimed ja ametinimetused;
4) suulise menetluse toimumise eesmärk;
5) menetluse käigu lühikokkuvõte;
6) saavutatud kokkulepe või poolte eriarvamused;
7) menetlusest osavõtnute allkirjad.»

§ 17. Paragrahvi 35:

1) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Registreeringu kanne tehakse käesoleva seaduse § 23 4. lõike kohase patendi väljaandmise otsuse alusel, kui patenditaotleja tasub kolme kuu jooksul vastava otsuse kuupäevast arvates riigilõivu. Kui riigilõivu eelnimetatud tähtaja jooksul ettenähtud määras ei ole tasutud, loetakse patenditaotlus tagasivõetuks.»;

2) lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Patendiamet avaldab leiutise registreerimisel registris oma ametlikus väljaandes patendi väljaandmise teate ja avalikustab patendikirjelduse, välja arvatud juhul, kui patenditaotlus on salastatud.»

§ 18. Paragrahvi 351 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Registrist ei väljastata salajastena määratletud ärisaladust või oskusteavet puudutavaid andmeid, samuti salastatud patenditaotluse andmeid.

(3) Registritoimikuga tutvumiseks või registrist ärakirjade või väljatrükkide saamiseks esitatakse kirjalik avaldus koos andmetega iga registritoimiku, dokumendi ärakirja ja väljatrüki eest riigilõivu tasumise kohta. Patenditaotlejale, patendiomanikule ja autorile on oma leiutise registritoimikuga tutvumine tasuta. Registritoimikuga tutvumine on nimetatud isikute volituse olemasolu korral tasuta ka muule isikule.»

§ 19. Paragrahvi 391 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendav kaitse (edaspidi täiendav kaitse) sätestatakse nõukogu määruses (EMÜ) nr 1768/92 meditsiinitoodete täiendava kaitse sertifikaadi kasutuselevõtu kohta (EÜT L 182, 02.07.1992, lk 1–5), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1901/2006 pediaatrias kasutatavate ravimite ning määruse (EMÜ) nr 1768/92, direktiivi 2001/20/EÜ, direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (ELT L 378, 27.12.2006, lk 1–19) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1610/96 taimekaitsetoodete täiendava kaitse sertifikaadi kasutuselevõtu kohta (EÜT L 198, 08.08.1996, lk 30–35) (edaspidi täiendava kaitse määrused) ja käesolevas seaduses.»

§ 20. Paragrahvi 392:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Täiendava kaitse taotluse esitamise eest tasutakse riigilõiv kahe kuu jooksul täiendava kaitse taotluse esitamise kuupäevast arvates. Nimetatud riigilõivu tasumise tähtaega ei saa pikendada.»;

2) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Pediaatrias kasutatavate ravimite täiendava kaitse pikendamise taotluse esitamise eest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1901/2006 artiklile 36 tasutakse riigilõiv kahe kuu jooksul täiendava kaitse pikendamise taotluse esitamise kuupäevast arvates.»

§ 21. Paragrahvi § 396 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Pediaatrias kasutatavate ravimite täiendava kaitse pikendamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1901/2006 artiklile 36 tasutakse riigilõiv kuue kuu jooksul enne täiendava kaitse kehtivuse lõppemist.»

§ 22. Paragrahvi 41 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Riigilõivu tasub patenditaotleja, patendiomanik, täiendava kaitse omanik või mõni muu isik, kes on huvitatud käesolevas seaduses ettenähtud toimingute sooritamisest, dokumentide väljastamisest või patenditaotluse, patendi või täiendava kaitse jõushoidmisest. Kokkuleppel patenditaotleja, patendiomaniku või täiendava kaitse omanikuga võib nende eest riigilõivu tasuda ka teine isik. Patenditaotluse, patendi või täiendava kaitse ülemineku korral tasub riigilõivu patenditaotleja, patendiomanik, täiendava kaitse omanik või isik, kellele patenditaotlus, patent või täiendav kaitse üle läheb, või temaga kokkuleppel teine isik.

(2) Riigilõiv loetakse tasutuks, kui andmed tasutud riigilõivu kohta on esitatud Patendiametile, kaebuse ja vaidlustusavalduse puhul aga apellatsioonikomisjonile.»

§ 23. Paragrahvi 42:

1) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Riigilõiv täiendava kaitse iga järgneva kehtivusaasta eest ja pediaatrias kasutatavate ravimite täiendava kaitse kehtivusaja pikendamise eest tuleb tasuda tasumistähtpäeval või kuue kuu jooksul enne tasumistähtpäeva. Tasumistähtpäevaks loetakse selle kalendrikuu viimane päev, millal täiendava kaitse kehtivusaasta või pediaatrias kasutatavate ravimite korral täiendava kaitse pikendatud kehtivusaeg algab.»;

2) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Kehtivusaasta riigilõivu võib tasuda ka juhul, kui see jäi tasumata vääramatu jõu või patenditaotlejast, patendiomanikust, täiendava kaitse omanikust või nende esindajast sõltumatu muu takistuse tõttu. Patendiamet taastab patenditaotluse menetluse, patendi kehtivuse või täiendava kaitse kehtivuse, kui patenditaotleja, patendiomanik või täiendava kaitse omanik kahe kuu jooksul pärast takistuse kadumist esitab patenditaotluse menetluse, patendi kehtivuse või täiendava kaitse kehtivuse taastamise nõude, tõendab vääramatu jõu või temast või tema esindajast sõltumatu muu takistuse olemasolu ja tasub kehtivusaasta riigilõivu ning käesoleva paragrahvi 3., 8. või 10. lõikes ettenähtud juhtudel täiendava riigilõivu ja riigilõivu patenditaotluse menetluse, patendi kehtivuse või täiendava kaitse kehtivuse taastamise eest. Eelnimetatud nõude saab esitada ühe aasta jooksul käesolevas paragrahvis ettenähtud tähtpäevast arvates, 3., 8. või 10. lõikes sätestatud juhtudel aga nimetud lõigetes sätestatud tähtaja lõppemisest arvates.»

§ 24. Paragrahvi 44 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Patenditaotleja andmete muutmiseks patenditaotluses peab patenditaotleja või isik, kellele patenditaotlus üle läheb, esitama Patendiametile avalduse ja andmed tasutud riigilõivu kohta. Kui avalduse esitab isik, kellele patenditaotlus üle läheb, peab ta avaldusele lisama usaldusväärsed üleminekut tõendavad dokumendid.»

§ 25. Paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Patendiomaniku või täiendava kaitse omaniku andmete kande muutmiseks registreeringus peab patendiomanik või isik, kellele patent või täiendav kaitse üle läheb, esitama Patendiametile avalduse ja andmed tasutud riigilõivu kohta. Kui avalduse esitab isik, kellele patent või täiendav kaitse üle läheb, peab ta avaldusele lisama usaldusväärsed üleminekut tõendavad dokumendid.»

§ 26. Paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

« (8) Patendiga kaitstud farmaatsiatoodete importimiseks või eksportimise eesmärgil tootmiseks sundlitsentsi saamise hagi esitamise korral kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 816/2006, milles käsitletakse rahvatervise probleemidega riikidesse eksportimiseks toodetavate farmaatsiatoodete patentide sundlitsentsimist (ELT L 157, 09.06.2006, lk 1–7).»

§ 27. Seaduse X peatükki täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses:

« § 471. Riiklik ärieesmärgita kasutamine

(1) Patenditud leiutise kasutamine Vabariigi Valitsuse või Vabariigi Valitsuse volitatud kolmanda isiku poolt ilma patendiomaniku loata on lubatud epideemia korral nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ning eriolukorras eriolukorra seaduse tähenduses (edaspidi riiklik ärieesmärgita kasutamine).

(2) Riiklik ärieesmärgita kasutamine võib hõlmata käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud tegevusi.

(3) Riikliku ärieesmärgita kasutamise otsuse tegemise ja patendiomanikule kompensatsiooni määramise tingimused sätestatakse seaduses.»

§ 28. Paragrahvi 55 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Käesoleva seaduse §-de 47–49 ja 51 ning § 54 1.–3., 5. ja 6. lõike kohased hagid ning §-de 50 ja 52 kohased kaebused ja hagid alluvad Harju Maakohtule.»

§ 29. Paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Eestis salastatud riigikaitselist leiutist sisaldava patenditaotluse esitamiseks välisriiki peab olema Kaitseministeeriumi luba.»

§ 30. Paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

« (7) Salastatud leiutist sisaldavate patenditaotluste korral kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning välislepingus sätestatut.»

§ 31. Seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

«1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/44/EÜ biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse kohta (EÜT L 213, 30.07.1998, lk 13–21); nõukogu määrus (EMÜ) nr 1768/92 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kasutuselevõtu kohta (EÜT L 182, 02.07.1992, lk 1–5); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1901/2006 pediaatrias kasutatavate ravimite ning määruse (EMÜ) nr 1768/92, direktiivi 2001/20/EÜ, direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (ELT L 378, 27.12.2006, lk 1–19); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1610/96/EÜ taimekaitsevahendite täiendava kaitse sertifikaadi kasutuselevõtu kohta (EÜT L 198, 08.08.1996, lk 30–35); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 816/2006, milles käsitletakse rahvatervise probleemidega riikidesse eksportimiseks toodetavate farmaatsiatoodete patentide sundlitsentsimist (ELT L 157, 09.06.2006, lk 1–7).»

II. § 32. Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse (RT I 2002, 38, 233; 2004, 20, 141) § 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Euroopa patenditaotlus esitatakse kas ühes Euroopa Patendiameti ametlikus keeles (inglise, prantsuse ja saksa keel) või konventsioonis sätestatud tingimustel mis tahes muus keeles.»

III. Kaubamärgiseaduses (RT I 2002, 49, 308; 2006, 61, 456) tehakse järgmised muudatused:

§ 33. Paragrahvi 10 lõike 1:

1) punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) mis on identne või sarnane varasema registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga, millel on õiguskaitse teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, kui hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet, mis oli omandatud hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks;»;

2) punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) mis on identne või eksitavalt sarnane Eestis enne taotluse esitamise kuupäeva, rahvusvahelise registreerimise kuupäeva või prioriteedikuupäeva registreeritud ravimpreparaadi nimetusega, kui kaubad, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada, kuuluvad meditsiini valdkonda;».

§ 34. Paragrahvi 12 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) registrisse või Büroo rahvusvahelisse registrisse kantud kaubamärgi reproduktsioon.»

§ 35. Paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kui kaubamärgialaseid toiminguid Patendiametis ja apellatsioonikomisjonis teevad mitu isikut ühiselt, võivad nad oma esindajaks volitada patendivoliniku või määrata enda hulgast esindaja (edaspidi ühine esindaja), kelle elu- või asukoht või tegutsev kaubandus- või tööstusettevõte on Eestis. Ühisel esindajal on õigus sooritada taotlejate nimel kõiki taotluse menetlemisega seotud toiminguid.»

§ 36. Paragrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata tema poolt või tema loal kaubamärgiga tähistatud ja Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis käibesse lastud kauba edasist ärieesmärgil kasutamist, välja arvatud juhul, kui kaubamärgiomanikul on õigustatud huvi olla kauba edasise ärieesmärgil kasutamise vastu, eriti juhul, kui kauba omadused on pärast käibesse laskmist muutunud.»

§ 37. Paragrahvi 32:

1) punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

2) punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 7) volikirja väljaandmise kuupäev.»

§ 38. Paragrahvi 35 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) taotleja nimi ja andmed, mis võimaldavad Patendiametil suhelda taotleja või tema esindajaga.»

§ 39. Paragrahvi 36 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Mõne käesoleva seaduse §-s 35 nimetatud taotluse andme puudumise korral teatatakse sellest taotlejale ja määratakse kahekuuline tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

(3) Patendiametil ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teatamiskohustust, kui esitatud dokumendid ei sisalda käesoleva seaduse § 35 punktis 4 nimetatud andmeid. Sellisel juhul võib taotleja oma algatusel esitada kõik puuduvad, §-s 35 loetletud andmed kahe kuu jooksul algselt esitatud dokumentide Patendiametile saabumise kuupäevast arvates.»

§ 40. Paragrahvi 41 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Vaidlustusavalduse menetlusosaline, keda ei rahulda apellatsioonikomisjoni otsus kaubamärgi kaitstavuse küsimuses, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu või selle puudumise kindlakstegemiseks.»

§ 41. Paragrahvi 43 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kui kaubamärgi ekspertiis sõltub varasema kaubamärgi kohta tehtavast otsusest, peatab Patendiamet hilisema kaubamärgi registreerimise menetluse varasema kaubamärgi kohta lõpliku otsuse jõustumiseni, teavitades sellest taotlejat. Kaubamärgi ekspertiis sõltub varasema kaubamärgi kohta tehtavast otsusest, kui varasema kaubamärgi registreerimine on hilisema kaubamärgi suhtes käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud õiguskaitset välistavaks asjaoluks.

(2) Patendiamet võib taotleja põhjendatud avalduse alusel peatada menetluse kokku kuni 24 kuuks.»

§ 42. Paragrahvi 44 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Taotleja võib taotluse jagada kaheks või enamaks taotluseks, jagades kaubad ja teenused nende vahel. Taotlust võib jagada kaubamärgi registreerimise või registreerimisest keeldumise otsuse tegemiseni, samuti nende otsuste kohta esitatud kaebuste või neist otsustest tulenevate vaidlustusavalduste menetluse lõpuni. Taotluse jagamiseks tuleb esitada vastav avaldus ja andmed tasutud riigilõivu kohta.»

§ 43. Paragrahvi 47 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Taotleja võib nõuda menetluse taastamist, kui Patendiamet on lõpetanud menetluse, lugedes taotluse tagasivõetuks käesoleva seaduse § 37, 38 või 46 alusel, ja kui taotleja toimingud jäid sooritamata vääramatu jõu või taotlejast või tema esindajast sõltumatu muu takistuse tõttu.»

§ 44. Paragrahvi 48 lõike 2 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 10) kaubamärgiomaniku esindaja nimi, kui kaubamärgiomanikul on esindaja;».

§ 45. Paragrahvi 505 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Litsentsi kohta registrisse kande tegemise avaldusele lisatakse litsentsilepingu väljavõte, mille vastavuse originaalile kinnitab Patendiamet ning mis sisaldab kande tegemiseks vajalikke andmeid lepingupoolte, litsentsi iseloomu, ulatuse ja tähtaja kohta. Samuti lisatakse avaldusele andmed riigilõivu tasumise kohta. Väljavõtet ei pea esitama, kui litsentsi kohta registrisse kande tegemise avaldusele on alla kirjutanud nii litsentsiandja kui ka litsentsisaaja ning avaldus sisaldab kande tegemiseks vajalikke andmeid.»

§ 46. Paragrahvi 52:

1) lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Asjast huvitatud isik võib esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui see asjaolu oli olemas ka kaubamärgi registreerimise otsuse tegemise ajal.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi võib esitada:
1) viie aasta jooksul pärast kaubamärgi kasutamisest teada saamist;
2) tähtajatult, kui kaubamärgi registreerimise taotlus oli esitatud pahauskselt.»;

2) lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kui teises riigis õiguskaitset omava kaubamärgiga identne või eksitavalt sarnane kaubamärk on registreeritud kaubamärgiomaniku esindaja nimele tema nõusolekuta, on teise riigi kaubamärgiomanikul viie aasta jooksul pärast kaubamärgi esindaja nimele registreerimisest teada saamist õigus esitada hagi kaubamärgi endale üleandmise nõudes.»;

3) lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 47. Paragrahvi 53 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi ei saa esitada lõike 1 punktide 3 ja 4 alusel, kui registreeritud kaubamärki on enne hagi esitamist hakatud käesoleva seaduse § 17 tähenduses kasutama pärast viieaastast mittekasutamist.»

§ 48. Paragrahvi 716 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Ühenduse kaubamärgi määruse artikli 159a punktis 5 sätestatud tingimustel võib varasema kaubamärgi omanik või muu varasema õiguse omaja registreeritud Ühenduse kaubamärgi omaniku vastu esitada käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 nimetatud ainuõiguse kaitse hagi Ühenduse kaubamärgi Eestis kasutamise keelamiseks.»

§ 49. Paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

« (51) Kui Patendiameti poolt kaubamärgi registreerimise otsuse tegemisel kuulusid kohaldamisele enne 2004. aasta 1. maid kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused, kohaldatakse neid aluseid ka kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamise hagi läbivaatamisel.»

§ 50. Seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

«1 Esimene nõukogu direktiiv 89/104/EMÜ, kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 40, 11.02.1989, lk 1–7); EL nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94 Ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 011, 14.01.1994, lk 1–36).»

IV. Tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduses (RT I 2003, 18, 98; 2007, 12, 66) tehakse järgmised muudatused:

§ 51. Paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 5. Registrid

Registrite ametlikud nimed on:
1) Patendiregister;
2) Kasulike mudelite register;
3) Eestis kehtivate Euroopa patentide register;
4) Mikrolülituste topoloogiate register;
5) Kauba- ja teenindusmärkide register;
6) Tööstusdisainilahenduste register.»

§ 52. Paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Enne Patendiameti poolt avalikustamist tagasivõetud, tagasivõetuks loetud või tagasilükatud taotlusega ja salastatud patenditaotlusega ning salastatud patendi kirje andmetega ja registritoimiku dokumentidega tutvumine on keelatud kõikidele isikutele, välja arvatud taotlejale, salastatud patendi omanikule ja Patendiameti volitatud töötajale.»

§ 53. Paragrahvi 45 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks.

§ 54. Paragrahvi 47:

1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kaebus või vaidlustusavaldus lükatakse apellatsioonikomisjoni esimehe ainuisikulise otsusega tagasi ja otsuse ärakiri saadetakse viivitamata kaebuse või vaidlustusavalduse esitajale ning Patendiametile, kui:
1) see ei kuulu apellatsioonikomisjoni pädevusse;
2) see ei ole esitatud ettenähtud tähtajaks;
3) kaebus või vaidlustusavaldus ei vasta nõuetele ning kaebaja või vaidlustusavalduse esitaja ei ole puudusi tähtajaks kõrvaldanud;
4) kaebuse või vaidlustusavalduse esitamise eest ei ole tasutud riigilõivu;
5) samade poolte vahel on sama eseme kohta samal alusel apellatsioonikomisjoni kehtiv otsus.»;

2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Kaebajal või vaidlustusavalduse esitajal on õigus tasutud riigilõiv tagasi saada:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul, kui kaebuse või vaidlustusavalduse tagasivõtmise avaldus saabus apellatsioonikomisjoni enne kaebuse või vaidlustusavalduse menetlusse võtmist;
2) kui kaebus või vaidlustusavaldus ei kuulu apellatsioonikomisjoni pädevusse või ei ole esitatud tähtajaks ning apellatsioonikomisjoni esimees lükkab selle vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 tagasi.»;

3) lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 55. Paragrahvi 541 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

«Lõplike seisukohtade esitamist ei võimaldata menetlusosalisel, kes ei ole apellatsioonikomisjonile esitanud kirjalikke seisukohti.»

§ 56. Paragrahvi 58 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kaebajal on õigus esitada kaebus Patendiameti otsuse peale Harju Maakohtusse 30 päeva jooksul apellatsioonikomisjonis menetluse lõpetamise otsuse tegemise päevast arvates.»

§ 57. Paragrahvid 63 ja 64 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 63. Apellatsioonikomisjoni otsuse jõustumine kaebuse korral

(1) Kaebaja võib esitada kaebuse apellatsioonikomisjoni otsuse peale Harju Maakohtusse kolme kuu jooksul apellatsioonikomisjoni otsuse avaldamisest arvates. Kohus vaatab kaebuse läbi hagita menetluses. Kaebaja teavitab viivitamata apellatsioonikomisjoni kaebuse esitamisest.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebust ei ole esitatud, jõustub apellatsioonikomisjoni otsus kolme kuu möödumisel otsuse avaldamisest ja kuulub täitmisele.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebus esitatakse, kuid kohus ei võta seda menetlusse, jätab kaebuse läbi vaatamata või lõpetab menetluse otsust tegemata, jõustub apellatsioonikomisjoni otsus vastava kohtumääruse jõustumise hetkest, kui kohtumäärusest ei tulene teisiti.

§ 64. Apellatsioonikomisjoni otsuse jõustumine vaidlustusavalduse korral

(1) Vaidlustusavalduse menetlusosaline, keda ei rahulda apellatsioonikomisjoni otsus ja kes soovib jätkata vaidlust menetlusosaliste vahel hagimenetluse korras, võib esitada hagi kolme kuu jooksul apellatsioonikomisjoni otsuse avaldamisest arvates. Hageja teavitab viivitamata apellatsioonikomisjoni hagi esitamisest.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi ei ole esitatud, jõustub apellatsioonikomisjoni otsus kolme kuu möödumisel otsuse avaldamisest ja kuulub täitmisele.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi esitatakse, kuid kohus ei võta hagi menetlusse, jätab hagi läbi vaatamata või lõpetab menetluse otsust tegemata, jõustub apellatsioonikomisjoni otsus vastava kohtumääruse jõustumise hetkest, kui kohtumäärusest ei tulene teisiti.»

V. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses (RT I 2007, 16, 77; 2008, 35, 213) tehakse järgmised muudatused:

§ 58. Paragrahvi 7 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 6) riigikaitselisi leiutisi ja uuringuid ning nende tulemusi käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse vajaduse korral salajasel või madalamal tasemel kuni 30 aastaks;».

§ 59. Paragrahvi 11 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesoleva seaduse § 7 punktis 6 nimetatud teabe salastamistaseme ja -tähtaja kehtestab kaitseminister iga leiutise ja uuringu puhul eraldi. Kaitseministeerium edastab Patendiametile teabe riigikaitselist tähtsust omada võivate ja salastamisele kuuluda võivate tehnikavaldkonna teemade kohta. See teave salastatakse vajaduse korral piiratud tasemel või tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.»

VI. Täitemenetluse seadustikus (RT I 2005, 27, 198; 2007, 25, 130) tehakse järgmised täiendused:

§ 60. Paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 23 järgmises sõnastuses:

« 23) nõukogu määruse (EÜ) nr 40/94 Ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 011, 14.01.1994, lk 1–36) artiklis 82 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 6/2002 Ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT L 003, 05.01.2002, lk 1–24) artiklis 71 nimetatud Siseturu Ühtlustamise Ameti otsused.»

§ 61. Paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

« (22) Käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktis 23 nimetatud täitedokumendile lisab kinnituse otsuse täidetavuse kohta Patendiamet.»

VII. Riigilõivuseaduses (RT I 2006, 58, 439; 2008, 47, 263) tehakse järgmised muudatused:

§ 62. Paragrahvi 130 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Patendiga kaitstud meditsiinitoote või taimekaitsetoote täiendava kaitse taotluse ja patendiga kaitstud meditsiinitoote täiendava kaitse pikendamise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 1600 krooni.»

§ 63. Paragrahvi 141 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Patenditaotluse menetluse, patendi kehtivuse ja täiendava kaitse kehtivuse taastamise nõude esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.»

§ 64. Paragrahvi 144 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

« (7) Pediaatrias kasutatavate ravimite täiendava kaitse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni.»

VIII. Rakendussäte

§ 65. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. märtsil.

Riigikogu esimees Ene ERGMA

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json