KOHTUMENETLUSÕIGUSKriminaalmenetlusVälislepingud

KOHTUMENETLUSÕIGUSTsiviilkohtumenetlusVälislepingud

Riigid ja territooriumidUkraina

Teksti suurus:

Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:17.05.1996
Avaldamismärge:RT II 1995, 13, 63

Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades

Vastu võetud 15.02.1995

(õ) 7.01.2009 16:05

Välislepingu ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Eesti Vabariik ja Ukraina, keda edaspidi nimetatakse «Lepingupoolteks»,

pidades tähtsaks koostöö arendamist õigusabi osutamisel tsiviil- ja kriminaalasjades,

leppisid kokku alljärgnevas:

Esimene osa.
ÜLDSÄTTED

Artikkel 1. Õiguskaitse

1. Ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikel. See kehtib ka vastavalt ühe lepingupoole seadusandlusele moodustatud juriidiliste isikute kohta.

2. Ühe lepingupoole kodanikel on õigus vabalt ja takistamatult pöörduda kohtute, prokuratuuri, notariaadi (edaspidi - «Justiitsasutused») ja muude teise lepingupoole asutuste poole, kelle pädevusse kuuluvad tsiviil- ja kriminaalasjad, nad võivad seal esineda, algatada taotlusi, esitada hagisid ja sooritada muid protsessuaalseid toiminguid samadel tingimustel nagu selle lepingupoole kodanikud.

3. Käesoleva lepingu mõttes loetakse tsiviilasjadeks ka perekonnaasjad.

Artikkel 2. Õigusabi

1. Lepingupoolte justiitsasutused osutavad vastastikku õigusabi tsiviil- ja kriminaalasjades kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

2. Justiitsasutused annavad õigusabi ka teistele asutustele, kelle kompetentsi kuuluvad käeoleva artikli punktis 1 nimetatud asjad.

3. Teised asutused, kelle pädevusse kuuluvad käesoleva artikli punktis 1 nimetatud asjad, saadavad õigusabi palved justiitsasutuste kaudu.

Artikkel 3. Õigusabi ulatus

Õigusabi hõlmab järelepärimise saanud lepingupoole seadusandluses ettenähtud protsessuaalsete toimingute sooritamist nagu poolte, süüdistatavate ja kohtualuste, kannatanute, tunnistajate, ekspertide ülekuulamine, ekspertiiside ja kohtuliku vaatluse läbiviimine, asitõendite üleandmine. Kuriteo toimepannud isikute kriminaalasja algatamine ja väljaandmine, tsiviilasjades langetatud kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine, dokumentide kätteandmine ja edasisaatmine, teise lepingupoole palvel andmete esitamine süüdistatavate karistuse kohta.

Artikkel 4. Suhtlemise kord

Õigusabi osutamisel suhtlevad lepingupoolte asutused üksteisega Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi ja Riigiprokuratuuri ning Ukraina Justiitsministeeriumi ja Peaprokuratuuri kaudu, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 5. Keel

1. Õigusabi osutamise palved ja nende lisad koostatakse järelepärimist esitava lepingupoole keeles ja neile lisatakse tõestatud ärakirjad tõlgetest teise lepingupoole keelde või vene keelde.

2. Tõlge tõestatakse ametliku tõlgi, notari, järelepärimist esitava asutuse ametiisiku või järelepärimist esitava lepingupoole diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse poolt.

Artikkel 6. Dokumentide vormistamine

Õigusabi osutamise korras justiits- ja muudele asutustele saadetavad dokumendid peavad olema tõendatud pädeva isiku allkirjaga ja kinnitatud järelepärimist esitava asutuse vapipitseriga.

Artikkel 7. Õigusabi andmise ülesande vorm

Õigusabi andmise ülesandes peab olema märgitud:
1) järelepärimise esitanud asutuse nimetus;
2) järelepärimise saanud asutuse nimetus;
3) asja nimetus, milles palutakse õigusabi;
4) poolte, süüdistavate, kohtualuste või süüdimõistetute perekonna- ja eesnimed, nende kodakondsus, tegevusala ja alaline elu- või asukoht, juriidiliste isikute puhul aga nende nimetus ja asukoht;
5) nende volinike nimed ja aadressid;
6) ülesande sisu, kriminaalasjades aga ka toimepandud kuriteo tehiolude kirjeldus ja selle juriidiline kvalifikatsioon järelepärimise esitanud lepingupoole kriminaalkoodeksi järgi.

Artikkel 8. Täitmise kord

1. Õigusabi andmise ülesande täitmisel kohaldab justiitsasutus, kellele ülesanne on suunatud, oma riigi seadusandlust. Kuid asutuse palvel, kellelt ülesanne lähtub, võib ta rakendada selle lepingupoole protsessuaalseid norme, kellelt ülesanne lähtub, kuivõrd need ei ole vastuolus tema riigi seadusandlusega.

2. Kui justiitsasutus, kelle poole ülesanne on suunatud, ei ole pädev seda täitma, saadab ta ülesande edasi pädevale justiitsasutusele ja informeerib sellest asutust, kellelt ülesanne lähtub.

3. Justiitsasutus, kelle poole ülesanne on suunatud, informeerib vastava taotluse saamise puhul asutust, kellelt ülesanne lähtub, ülesande täitmise ajast ja kohast.

4. Pärast ülesande täitmist saadab justiitsasutus, kelle poole ülesanne on suunatud, dokumendid asutusele, kellelt ülesanne lähtub; juhul, kui õigusabi ei ole võimalik anda, saadab järelepärimise saanud asutus ülesande tagasi ja teavitab selle täitmist takistavatest asjaoludest.

Artikkel 9. Dokumentide kätteandmise kord

1. Järelepärimise saanud asutus annab dokumendid kätte vastavalt tema riigis kehtivatele eeskirjadele, kui kätteantavad dokumendid on koostatud tema keeles või varustatud tõestatud tõlkega. Neil juhtudel, kui dokumendid ei ole koostatud järelepärimise saanud lepingupoole keeles või ei ole varustatud tõlkega, antakse nad üle saajale, kui ta on vabatahtlikult nõus neid vastu võtma.

2. Kätteandmise palves peab olema ära näidatud saaja täpne aadress ja kätteantava dokumendi nimetus. Kui kätteandmise palves märgitud aadress on osutunud mittetäielikuks või ebatäpseks, rakendab järelepärimise saanud asutus oma seadusandluse kohaselt abinõusid täpse aadressi kindlakstegemiseks.

Artikkel 10. Dokumentide kätteandmise kinnitamine

Dokumentide kätteandmise kinnitamine vormistatakse vastavalt järelepärimise saanud lepingupoole territooriumil kehtivatele eeskirjadele. Kinnituses peab olema märgitud kätteandmise aeg ja koht, samuti isik, kellele dokument kätte anti.

Artikkel 11. Dokumentide kätteandmine ja kodanike ülekuulamine diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste kaudu

Lepingupooltel on õigus dokumente kätte anda ja oma kodanikke üle kuulata oma diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste kaudu. Seejuures ei tohi rakendada sunniabinõusid.

Artikkel 12. Kannatanu, tunnistaja, eksperdi kutsumine välismaale

1. Kui eeluurimise või kohtuliku arutamise ajal ühe lepingupoole territooriumil tekib vajadus kutsuda kohale teise lepingupoole territooriumil viibiv kannatanu, tunnistaja, ekspert isiklikult, tuleb pöörduda selle lepingupoole vastava organi poole ülesandega kutse kätte anda.

2. Kutse ei tohi sisaldada sanktsiooni väljakutsutava mitteilmumise korral.

3. Kannatanut, tunnistajat, eksperti, kes oma kodakondsusest olenemata ilmus kutse kohaselt vabatahtlikult teise lepingupoole vastavasse organisse, ei tohi selle lepingupoole territooriumil võtta kriminaal- või administratiivvastutusele, võtta vahi alla või karistada seoses mingi teoga, mis on toime pandud enne tema riigipiiri ületamist. Neid isikuid ei või samuti võtta kriminaal- või administratiivvastutusele, võtta vahi alla ega karistada seoses nende tunnistajaütlustega või ekspertarvamustega või seoses uurimise objektiks oleva teoga.

4. See privileeg ei käi kannatanu, tunnistaja, eksperdi kohta, kui ta ei lahku järelepärimise esitanud lepingupoole territooriumilt 15 päeva jooksul arvates hetkest, mil talle teatakse, et tema kohalolek ei ole vajalik. Selle tähtaja hulka ei arvata aega, mille jooksul kannatanu, tunnistaja, ekspert ei saanud temast mitteolenevatel asjaoludel lahkuda järelepärimise esitanud lepingupoole territooriumilt.

5. Kannatanutel, tunnistajatel, ekspertidel, kes on kutse kohaselt ilmunud teise lepingupoole territooriumile, on õigus saada neid väljakutsunud organilt hüvitust välismaale sõitmise ja seal viibimisega seotud kulude eest, samuti töölt eemalviibimise päevade eest saamata jäänud töötasu hüvitamisele, ekspertidel on peale selle õigus saada tasu tehtud ekspertiisi eest. Väljakutses peab olema ära näidatud, millistele väljamaksetele väljakutsutud isikutele on õigus, nende taotlusel maksab lepingupool, kellelt väljakutse lähtub, välja avansi vastavate kulutuste katmiseks.

Artikkel 13. Dokumentide kehtivus

1. Ühe lepingupoole vastava asutuse poolt koostatud või tõestatud dokumentidel, mis on kinnitatud pitseriga ja tõestatud pädeva isiku allkirjaga, on teise lepingupoole territooriumil dokumendi jõud ilma mingi muu tõenduseta. See käib ka ärakirjade ja tõlgete kohta, mis on tõestatud vastava organi poolt.

2. Ühe lepingupoole territooriumil ametlikuks tunnistatavad dokumendid loetakse ametlikuks ka teise lepingupoole territooriumil.

Artikkel 14. Õigusabi osutamisega seotud kulud

1. Kumbki lepingupool kannab kulud, mis on seotud õigusabi andmisega tema territooriumil.

2. Asutus, kelle poole järelepärimine on pööratud, teatab järelepärimise esitanud asutusele kulude suuruse. Kui asutus, kellelt ülesanne lähtub, nõuab need kulud sisse isikult, kes on kohustatud need hüvitama, laekuvad sissenõutud summad selle lepingupoole kasuks, kes need sisse nõudis.

Artikkel 15. Informatsiooni andmine

Eesti Vabariigi Justiitsministeerium ja Riigiprokuratuur ning Ukraina Justiitsministeerium ja Peaprokuratuur annavad teineteisele palve korral informatsiooni nende riikides kehtivast või kehtinud seadusandlusest ja selle justiitsasutuste poolt kohaldamise küsimustest.

Artikkel 16. Tasuta õiguskaitse

Lepingupoolte seadusandluses ettenähtud juhtudel osutatakse ühe lepingupoole kodanikele teise lepingupoole kohtutes ja muudes asutustes tasuta õigusabi ja tagatakse tasuta õigusabi ja tagatakse tasuta kohtumenetlus samadel alustel ja samade eelistega nagu selle lepingupoole kodanikelegi.

Artikkel 17. Perekonnaseisutõendite ja muude dokumentide saatmine

1. Ühe lepingupoole perekonnaseisuaktide registreerimise organid saadavad teise lepingupoole justiitsasutuste taotlusel otseselt väljavõtteid perekonnaseisuaktide registreerimise kirjetest ametkondlikuks kasutamiseks.

2. Ühe lepingupoole kodanike taotlusel perekonnaseisuaktide registreerimise tunnistuste väljasaatmiseks võidakse otseselt vastavale teise lepingupoole perekonnaseisuaktide registreerimise organile. Need dokumendid saab avaldaja kätte selle lepingupoole vahendusel, kelle organ need dokumendid välja andis.

3. Dokumendid hariduse, tööstaaþi ja muu kohta, mis puudutavad kodanike isiklikke ja varalisi õigusi ja huvisid, antakse kätte ja saadetakse kätte käesoleva artikli punktis 2 ettenähtud korras.

4. Käesoleva artikli punktides 1–3 nimetatud dokumendid saadetakse kätte ilma tõlketa ja tasuta.

Artikkel 18. Õigusabi andmisest keeldumine

Õigusabi ei anta, kui selle andmine võib tuua kahju järelepärimise saanud lepingupoole suveräänsusele või julgeolekule või kui see on vastuolus tema seadusandluse põhiprintsiipidega.

 

Teine osa.
ERISÄTTED

1. jagu. ÕIGUSABI JA ÕIGUSSUHTED TSIVIILASJADES

Artikkel 19. Kohtukuludest vabastamine

Ühe lepingupoole kodanikud vabastatakse teise lepingupoole territooriumil kohtukulude tasumisest samadel alustel ja sellessamas ulatuses nagu selle lepingupoole kodanikudki.

Artikkel 20. Dokumentide väljaandmine isikliku, perekondliku ja varalise seisundi kohta

1. Dokument isikliku, perekondliku ja varalise seisundi kohta, mis on vajalik kohtukuludest vabastamise loa saamiseks, antakse välja selle lepingupoole pädeva organi poolt, kelle territooriumil avaldajal on elu- või asukoht.

2. Kui avaldajal ei ole lepingupoolte territooriumil elu- ega asukohta, siis piisab dokumendist, mille on välja andnud või tõestanud tema riigi diplomaatiline esindus või konsulaarasutus.

3. Kohtukuludest vabastamise taotluse kohta otsust langetav kohus võib dokumendi väljaandnud organilt küsida lisaselgitust.

Artikkel 21. Kohtute pädevus

1. Kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Juriidiliste isikute vastu esitatud hagides on nad pädevad siis, kui selle lepingupoole territooriumil asub juriidilise isiku haldusorgan, esindus või filiaal.

2. Lepingupoolte kohtud menetlevad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on olemas poolte kirjalik kokkulepe. Sellise kokkuleppe olemasolul lõpetab kohus kostja avalduse alusel menetluse, kui see avaldus on tehtud enne vastuväidete esitamist hagi olemuse kohta. Kohtute ainupädevust ei saa muuta poolte kokkuleppel.

3. Kui mõlemate lepingupoolte kohtutes, kes on käesoleva lepingu kohaselt pädevad, algatatakse asja menetlus samade poolte vahel, sellesama eseme kohta ja selsamal alusel, lõpetab menetluse kohus, kes algatas asja hiljem.

Artikkel 22. Õigusvõime ja teovõime

1. Füüsilise isiku teovõime ja õigusvõime määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik see isik on.

2. Juriidilise isiku õigusvõime määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil ta on moodustatud.

Artikkel 23. Teovõime piiramine või isiku teovõimetuks tunnistamine

1. Isiku teovõime piiramisel või tema teovõimetuks tunnistamisel kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanik see isik on.

2. Kui ühe lepingupoole asutus teeb kindlaks, et on alust selle lepingupoole territooriumil elu- või asukohta omava teise lepingupoole kodaniku teovõime piiramiseks või teovõimetuks tunnistamiseks, informeerib ta sellest teise lepingupoole vastavat asutust. Kui sel viisil informeeritud asutus teatab, et ta annab õiguse sooritada edasisi toiminguid selle isiku elu- või asukoha asutusele või ei avalda oma arvamust kolme kuu jooksul, võib selle isiku elu- või asukoha asutus ajada tema teovõime piiramise või teovõimetuks tunnistamise asja vastavalt oma riigi seadusandlustele, kui alused selleks on ette nähtud ka selle lepingupoole seadusandluses, kelle kodanik see isik on. Otsus teovõime piiramise või teovõimetuks tunnistamise kohta tuleb saata teise lepingupoole vastavale asutusele.

3. Käesoleva artikli punktide 1 ja 2 sätteid kohaldatakse ka isiku teovõime piiramise tühistamisel või kodaniku teovõime taastamisel.

4. Edasilükkamatutel juhtumitel võib selle isiku elu- või asukoha asutus, kelle suhtes püstitatakse küsimus teovõime piiramisest või tema teovõimetuks tunnistamiseks ja kes on teise lepingupoole kodanik, ise võtta vajalikke meetmeid selle isiku või tema vara kaitseks. Nende meetmetega seoses vastuvõetud otsused tuleb saata selle lepingupoole vastavale asutusele, kelle kodanik see isik on, need otsused kuuluvad tühistamisele, kui selle lepingupoole asutus otsustab teisiti.

Artikkel 24. Teadmata äraolijaks tunnistamine, surnuks kuulutamine ja surma fakti tuvastamine

1. Teadmata äraolijaks tunnistamise ja surnuks kuulutamise või surma fakti tuvastamise asjades on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanik oli isik sel ajal, kui ta viimastel andmetel oli elus.

2. Ühe lepingupoole asutused võivad tunnistada teise lepingupoole kodaniku teadmata äraolijaks või surnuks, samuti tuvastada tema surma fakti tema territooriumil elavate isikute taotlusel, kui nende õigused ja huvid põhinevad selle lepingupoole seadusandlusel.

3. Käesoleva artikli punktides 1 ja 2 ettenähtud juhtudel kohaldavad lepingupoolte asutused oma riigi seadusandlust.

Artikkel 25. Abielu sõlmimine

1. Abielu sõlmimise tingimused määratakse iga abielluja jaoks selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik ta on. Peale selle tuleb abielu sõlmimise takistuste suhtes kinni pidada selle lepingupoole seadusandluse nõuetest, kelle territooriumil abielu sõlmitakse.

2. Abielu sõlmimise vorm määratakse kindlaks selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil abielu sõlmitakse.

Artikkel 26. Abikaasade isiklikud ja varalised õigussuhted

1. Abikaasade isiklikud ja varalised õigussuhted määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil on ühine elukoht.

2. Kui üks abikaasa elab ühe lepingupoole territooriumil, teine aga teise lepingupoole territooriumil ja mõlemal abikaasal on üks ning seesama kodakondsus, määratakse nende isiklikud ja varalised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanikud nad on.

3. Kui üks abikaasa on ühe lepingupoole, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende isiklikud ja varalised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil oli viimane ühine elukoht.

4. Kui käesoleva artikli punktis 3 nimetatud isikutele ei olnud ühist elukohta lepingupoolte territooriumil, kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust, kelle asutus asja menetleb.

Artikkel 27. Abielu lahutamine ja kehtetuks tunnistamine

1. Abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused.

2. Kui abielu lahutamise avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole, teine aga teise lepingupoole kodanik ja kui üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust.

3. Abielu kehtetuks tunnistamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust, mida vastavalt käesoleva lepingu artiklile 25 kohaldati abielu sõlmimisel. Seejuures määratakse kohtute pädevus vastavalt käesoleva artikli punktide 1 ja 2 alusel.

Artikkel 28. Vanemate ja laste vahelised õigussuhted

1. Isaduse tuvastamise ja vaidlustamise ning kõnesolevast abielust lapse sünni tuvastamise asju otsustatakse vastavalt selle lepingupoole seadusandlusele, kelle kodanik laps on sünni järgi.

2. Vanemate ja laste vahelised õigussuhted määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil on ühine elukoht.

3. Kui kellelgi vanematest ja lastest on elukoht teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende vahelised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik on laps.

4. Vallaslapse ning tema ema ja isa vahelisi õigussuhteid määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik laps on.

5. Käesoleva artikli punktides 1–4 märgitud õigussuhetes otsuste langetamiseks on pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle seadusandlust tuleb kohaldada nendel juhtudel.

6. Kui hageja ja kostja elavad ühe lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole kohtud käesoleva artikli punktide 1 ja 4 järgimise korral.

Artikkel 29. Lapsendamine

1. Lapsendamisel rakendatakse selle lepingupoole seadusandlust, kelle kodanik on lapsendaja taotluse esitamise ajal. Kui lapsendaja on ühe lepingupoole kodanik, aga tema elukoht on teise lepingupoole territooriumil, kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust.

2. Kui seda nõuab selle lepingupoole seadusandlus, kelle kodanik on lapsendatav, on lapsendamiseks vajalik lapsendatava, tema seadusliku esindaja nõusolek, pädeva riigiasutuse luba, samuti rakendatakse piiranguid lapsendamise suhtes, mis on seotud lapsendatava elukoha muutmisega elukoha vastu teises riigis.

3. Kui lapse lapsendavad abikaasad, kellest üks on ühe lepingupoole, teine aga teise lepingupoole kodanik, peab järgima mõlema lepingupoole seadusandluses ettenähtud nõudeid. Kui abikaasade elukoht on ühe lepingupoole territooriumil, rakendatakse selle lepingupoole seadusandlust.

4. Ülaltoodud punktide sätted puudutavad vastavalt lapsendamise tühistamist ja selle kehtetuks tunnistamist.

5. Lapsendamise, lapsendamise tühistamise ja kehtetuks tunnistamise asjades on pädevad selle lepingupoole organ, kelle kodanik on lapsendaja taotluse esitamise ajal. Kui lapsendatav on ühe lepingupoole kodanik, kuid elab teise lepingupoole territooriumil, kus on ka lapsendaja elukoht, on pädev ka selle lepingupoole organ.

Artikkel 30. Eestkoste ja hooldus

1. Kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on lepingupoolte kodanike üle eestkoste ja hoolduse seadmise asjades pädev selle lepingupoole eestkoste- ja hooldusorgan, kelle kodanik on eestkoste- või hooldusalune isik. Seejuures rakendatakse selle lepingupoole seadusandlust.

2. Eestkostja või hooldaja ning eestkoste- või hooldusaluse isiku vahelised õigussuhted määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle eestkoste- ja hooldusorgan määras eestkostja või hooldaja.

3. Kui eestkoste- või hooldusabinõusid on vaja eestkoste- või hooldusaluse isiku huvides, kelle elu- või asukoht või vara asub teise lepingupoole territooriumil, peab selle lepingupoole eestkoste- ja hooldusorgan viivitamatult informeerima vastavalt käesoleva artikli punktile 1 pädevast lepingupoole eestkoste- ja hooldusorganit.

4. Edasilükkamatutel juhtumitel võib teise lepingupoole eestkoste- ja hooldusorgan ise rakendada vajalikke abinõusid, kuid ta peab esialgselt rakendatud abinõudest viivitamatult teatama käesoleva artikli 1 kohaselt pädevale eestkoste- ja hooldusorganile. Rakendatud abinõud jäävad jõusse, kuni see organ ei langeta teistsugust otsust.

5. Vastavalt käesoleva artikli punktile 1 pädev eestkoste- ja hooldusorgan võib anda eestkoste või hoolduse üle teise lepingupoole vastavatele organitele, kui eestkoste- või hooldusaluse isiku elu- või asukoht või vara asub selle lepingupoole territooriumil. Üleandmine on kehtiv ainult sel juhtumil, kui järelepärimise saanud organ annab nõusoleku võtta vastu eestkoste või hoolduse ja informeerib sellest järelepärimise esitanud organit.

6. Organ, kes käesoleva artikli punkti 5 kohaselt võttis üle eestkoste või hoolduse, teostab seda vastavalt oma riigi seadusandlusele. Kuid tal ei ole õigust langetada otsust küsimustes, mis puudutavad eestkoste- või hooldusaluse isiku isiklikku staatust, ent ta võib anda nõusoleku abielu sõlmimiseks, mis on vajalik selle lepingupoole seadusandluse järgi, kelle kodanik see isik on.

Artikkel 31. Omandiõigus

1. Omandiõigus kinnisvarale määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil kinnisvara asub.

2. Omandiõigus liiklusvahenditele, mis kuuluvad riiklikesse registritesse kandmisele, määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil asub liiklusvahendi registreerimist teostav organ.

3. Omandiõiguse või varale muu asjaõiguse tekkimine ja lõppemine määratakse selle lepingupoole seadusandluse alusel, kelle territooriumil vara asus sel hetkel, kui leidis aset toiming või muu asjaolu, mis oli selle õiguse tekkimise või lõppemise aluseks. Omandiõiguse või muu asjaõiguse tekkimine ja lõppemine vara suhtes, mis on tehingu objektiks, määratakse tehingu teostamise koha seadusandluse alusel, kui poolte kokkulepe ei näe ette teisiti.

Artikkel 32. Tehingu vorm

1. Tehingu vorm määratakse selle teostamise koha seadusandluse järgi.

2. Kinnisvaraga ja õigusega sellele teostatava tehingu vorm määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil selline vara asub.

Artikkel 33. Kahju hüvitamine

1. Kahju hüvitamise kohustused, välja arvatud lepingutest ja teistest õiguspärastest toimingutest tulenevad, määratakse selle lepingupoole seadusandluse järgi, kelle territooriumil leidis aset toiming või muu asjaolu, mis oli kahju hüvitamise nõude aluseks.

2. Kui kahju tekitaja ja kannatanu on ühe lepingupoole kodanikud, kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust, kelle kohtusse avaldus on antud.

3. Käesoleva artikli punktides 1 ja 2 nimetatud asjades on pädev selle lepingupoole kohus, kelle territooriumil leidis aset toiming või muu asjaolu, mis oli kahju hüvitamise nõude aluseks. Kannatanu võib samuti esitada hagi selle lepingupoole kohtule, kelle territooriumil elab kostja.

Artikkel 34. Pärimisõigus

1. Vallasvara pärimise õigust reguleeritakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil pärandajal oli viimane alaline elukoht.

2. Kinnisvara pärimise õigust reguleeritakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil vara asub.

3. Ühe lepingupoole kodanikud võrdsustatakse tema territooriumil elavate teise lepingupoole kodanikega õigustes koostada või tühistada testamenti varale, mis asub teise lepingupoole territooriumil, või õigustele, mida tuleb seal teostada, samuti õigustes omandada pärimise teel vara või õigusi. Vara või õigused lähevad neile üle nendelsamadel tingimustel, mis on kehtestatud lepingupoole kodanikele, kes elavad tema territooriumil.

Artikkel 35. Pärandi üleminek riigile

Kui lepingupoolte seadusandluse järgi pärandvara, mille seaduse järgi pärib riik, läheb üle riigi omandusse, antakse vallasvara üle riigile, kelle kodanik pärandaja oli surma hetkel, kinnisvara aga läheb selle riigi omandusse, kelle territooriumil ta asub.

Artikkel 36. Testamendi vorm

Testamendi vorm määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik oli pärandaja testamendi koostamise hetkel. Kuid piisab, kui järgitakse selle lepingupoole seadusandlust, kelle territooriumil testament koostati. Seda sätet kohaldatakse ka testamendi tühistamise suhtes.

Artikkel 37. Pädevus pärimisasjades

1. Menetlust vallasvara pärimise asjades, välja arvatud käesoleva artikli punktis 2 ettenähtud juhud, toimetavad selle lepingupoole asutused, kelle territooriumil oli pärandaja viimane alaline elukoht.

2. Kui kogu pärandvallasvara asub selle lepingupoole territooriumil, kus pärandajal ei olnud viimast alalist elukohta, toimetavad menetlust pärimise asjades pärija või annakusaaja avalduse alusel selle lepingupoole asutused, kui sellega on nõus kõik pärijad.

3. Kinnisvara pärimise asjades toimetavad menetlust selle lepingupoole asutused, kelle territooriumil see vara asub.

4. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse ka pärimisasjades tekkivatele vaidlustele.

Artikkel 38. Pärandi kaitse abinõud

1. Ühe lepingupoole pädevad organid rakendavad vastavalt oma seadusandlusele vajalikke abinõusid tema territooriumil asuva pärandvara kaitseks, mis on jäetud teise lepingupoole kodaniku poolt.

2. Organid, kes on vastutavad abinõude rakendamise eest pärandi kaitseks pärast teise lepingupoole kodaniku surma, on kohustatud selle lepingupoole konsulit viivitamatult informeerima pärandaja surmast ja oma pärimisõigustest deklareerinud isikutest, neile teadaolevatest asjaoludest, mis puudutavad pärimisõigust omavaid isikuid ja nende asukohast, testamendi olemasolust, pärandi suurusest ja maksumusest, samuti sellest, millised abinõud on rakendatud pärandi kaitseks.

3. Diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse nõudel antakse talle üle pärandvallasvara ja surnu dokumendid.

4. Ühe lepingupoole diplomaatilisel esindusel või konsulaarasutusel on õigus esindada selle lepingupoole kodanike huve pärandiküsimustes teise lepingupoole organite ees ilma erivolikirjata, kui need kodanikud äraoleku tõttu või teistel mõjuvatel põhjustel ei saa õigeaegselt kaitsta oma õigusi ja huve ega ole määranud volinikku.

5. Kui ühe lepingupoole kodanik suri teise lepingupoole territooriumil viibimise ajal, kus tal ei olnud alalist elukohta, antakse tema asjad nimekirja alusel üle selle lepingupoole diplomaatilisele esindusele või konsulaarasutusele, kelle kodanik oli surnu.

Artikkel 39. Pärandi väljaandmine

1. Kui pärandvallasvara või rahasumma, mis on saadud pärandvallasvara või pärandkinnisvara müügist, kuulub pärast pärimismenetluse lõppemist üleandmisele pärijatele, kelle elu- või asukoht on teise lepingupoole territooriumil, antakse pärandvara või saadud rahasumma üle selle lepingupoole diplomaatilisele esindusele või konsulaarasutusele.

2. Pärimisasjades pädev asutus annab korralduse pärandvara väljaandmiseks diplomaatilisele esindusele või konsulaarasutusele.

3. Selle vara võib üle anda pärijatele, kui:
1) kõik pärandaja kreeditoride nõudmised, mis on esitatud selle lepingupoole seadusandlusega kehtestatud tähtajaks, kus asub pärandvara, on tasutud või tagatud;
2) on tasutud või tagatud kõik pärimisega seotud lõivud;
3) pädevad asutused on andnud, kui see on vajalik, loa pärandvara väljaveoks.

4. Rahasummad kantakse üle vastavalt lepingupoolte territooriumil kehtivale seadusandlusele.

 

2. jagu. OTSUSTE TUNNUSTAMINE JA TÄITMINE

Artikkel 40. Tsiviilasjades, samuti kriminaalasjades kahju hüvitamise osas tehtud otsuste tunnustamine ja täitmine

1. Lepingupooled tunnustavad ja täidavad vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviilasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteo läbi põhjustatud kahju hüvitamise osas.

2. Lepingupoolte territooriumil tunnustatakse erimenetluseta ka eestkoste-, hooldus- ja perekonnaseisuorganite ning teiste asutuste otsuseid tsiviilasjades, mis oma iseloomu poolest ei nõua täitmist.

Artikkel 41. Otsuste täitmise loa taotluste läbivaatamine

1. Otsuste täitmise loa taotluse läbivaatamine kuulub selle lepingupoole kohtute pädevusse, kelle territooriumil otsus tuleb täita.

2. Täitmise loa taotlus esitatakse kohtule, kes tegi asjas otsuse esimeses astmes. See saadab taotluse edasi kohtule, kes on pädev langetama otsust taotluse kohta.

3. Taotluse rekvisiidid määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsus täita.

4. Täitmise loa taotlusele tuleb lisada:
1) otsuse kohtu poolt tõestatud ärakiri, ametlik dokument otsuse jõustumise kohta, kui see ei tulene otsuse enda tekstist, samuti õiend otsuse täitmise kohta, kui seda varem täideti lepingupoole territooriumil;
2) dokument, millest nähtub, et kostjale, kes ei osalenud protsessil, oli õigeaegselt ja nõuetekohases vormis kas või üks kord kätte antud kohtukutse;
3) käesoleva punkti alapunktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide tõestatud tõlked.

5. Kui kohtul tekib täitmise loa andmisel kahtlusi, võib ta küsida seletust isikult, kes on algatanud otsuse täitmise taotluse, samuti küsitleda võlglast taotluse olemuse kohta nõuda selgitust otsuse langetanud kohtult.

Artikkel 42. Otsuste täitmise kord

1. Täitmise korda reguleeritakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsus täita.

2. Täitmisega seotud kohtukulude suhtes kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust, kelle territooriumil tuleb otsus täita.

Artikkel 43. Kohtuotsuste tunnustamisest ja täitmisest keeldumine

Kohtuotsuste tunnustamisest või täitmisest lubamisest võib keelduda:
1) kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volinikule ei toimetatud õigeaegselt ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset;
2) kui sellessamas õigusvaidluses samade poolte vahel selle lepingupoole territooriumil, kus otsust tuleb tunnustada ja täita, oli juba varem langetatud jõustunud otsus või kui selle lepingupoole asutus oli varem algatanud menetluse antud asjas;
3) kui vastavalt käesoleva lepingu sätetele, neil juhtudel aga, mida ei ole ette nähtud käesolevas lepingus, selle lepingupoole seadusandluse kohaselt, kelle territooriumil otsust tuleb tunnustada ja täita, kuulub asi tema asutuste ainupädevusse.

Artikkel 44. Leppetoimingute tunnustamine

Käesoleva lepingu artiklite 40–43 sätteid kohtuotsuste kohta kohaldatakse ka kohtu poolt kinnitatud kohtulike leppetoimingute suhtes.

Artikkel 45. Asjade väljavedamine ja rahasummade ülekandmine

Käesoleva lepingu sätteid otsuste täitmise kohta ei puuduta lepingupoolte seadusandlust otsuste täitmise tulemusel soetatud rahasummade ülekandmise ja esemete väljaveo kohta.

 

3. jagu. ÕIGUSABI JA ÕIGUSSUHTED KRIMINAALASJADES

Artikkel 46. Kriminaalmenetluse algatamise kohustus

1. Iga lepingupool algatab teise lepingupoole palvel vastavalt oma seadusandlusele kriminaalmenetluse oma kodanike vastu, keda kahtlustatakse kuritegude toimepanemises teise lepingupoole territooriumil.

2. Eeluurimismaterjalid, samuti avaldused kriminaalmenetluse kohta, mis on antud vastavalt ühe lepingupoole seadusandlusele õigeaegselt tema pädevatesse asutustesse, on kehtivad ka teise lepingupoole territooriumil.

3. Isikud, kellele kuriteo läbi on põhjustatud majanduslikku kahju, millega seoses on saadetud taotlus kriminaalmenetluse algatamiseks, võivad asjas osaleda, kui nad on esitanud kahju hüvitamise nõuded.

Artikkel 47. Palve kriminaalmenetluse algatamiseks

1. Palve kriminaalmenetluse algatamiseks peab olema kirjalik ja sisaldama:
1) järelepärimise esitanud asutuse nimetuse;
2) teo kirjelduse, millega seoses on saadetud palve kriminaalmenetluse algatamiseks;
3) teo toimepanemise aja ja koha võimalikult täpse äranäitamise;
4) järelepärimise teinud lepingupoole seaduse teksti, mille alusel tegu tunnistatakse kuriteoks;
5) kahtlustatava isiku perekonna- ja eesnime, andmeid tema kodakondsuse, elu- või asukoha kohta ja muid andmeid tema isiku kohta, võimaluse korral samuti selle isiku välimuse kirjelduse, tema foto ja sõrmejäljed;
6) kannatanu avaldused kriminaalasjades, mis algatatakse kannatanu avalduse alusel, ja materiaalse kahju hüvitamise kohta, kui see on olemas;

7) teadaolevad andmed tekitatud materiaalse kahju suuruse kohta.

Palvele lisatakse järelepärimist esitava lepingupoole käsutuses olevad eeluurimismaterjalid ja tõendid. Esemete üleandmise juures, mis on kuriteo vahendid või on sattunud kurjategija kätte sellise kuriteo tulemusel, tuleb arvestada artikli 59 punkti 3 sätteid.

2. Kui hetkel, mil saadetakse palve kriminaalmenetluse algatamiseks vastavalt artikli 46 punktile 1, hoitakse isikut vahi alla selle lepingupoole territooriumil, kes saadab sellise menetluse algatamise palve, toimetatakse ta teise lepingupoole territooriumile. Teise lepingupoole territooriumil vahi all hoitava isiku üleandmine toimub vastavalt käesoleva lepingu artikli 57 punktile 1.

Artikkel 48. Isikute väljaandmine seoses kriminaalmenetlusega

1. Lepingupooled kohustuvad vastavalt käesoleva lepingu sätetele andma palve korral teineteisele välja nende territooriumil asuvad isikud kriminaalvastutusele võtmiseks või kohtuotsuse täideviimiseks.

2. Välja antakse tegude eest, mis mõlema lepingupoole seadusandluse kohaselt on kuriteod ja mille eest on ette nähtud karistus vabadusekaotuse näol tähtajaga rohkem kui üks aasta või muu raskem karistus. Väljaandmine kohtuotsuse täideviimiseks toimub juhul, kui niisuguste kuritegude eest on mõistetud vabadusekaotus tähtajaga rohkem kui kuus kuud või muu raskem karistus.

Artikkel 49. Väljaandmise keeldumine

1. Väljaandmisest võib keelduda, kui:
1) isik, kelle suhtes on saadetud väljaandmise palve, on järelepärimise saanud lepingupoole kodanik või isik, kellele selles riigis on antud varjupaigaõigus;
2) mõlema lepingupoole seadusandlusele vastavalt algatatakse kriminaalmenetlus ainult kannatanu erikaebuse alusel;
3) palve saamise hetkeks ei saa järelepärimise saanud lepingupoole seadusandluse järgi kriminaalmenetlust algatada või kohtuotsust täita aegumistähtaja möödumise tõttu või muul seaduslikul alusel;
4) isiku suhtes, kelle väljaandmiseks saadeti väljaandmise palve, on järelepärimise saanud lepingupoole territooriumil sellesama kuriteo eest langetatud kohtuotsus või tehtud määrus menetluse lõpetamise kohta, mis on jõustunud;
5) kuritegu, millega seoses on saadetud väljaandmise palve, on toime pandud järelepärimise saanud lepingupoole territooriumil.

2. Väljaandmisest keeldumise korral teatab järelepärimise saanud lepingupool järelepärimise saatnud lepingupoolele keeldumise alused.

Artikkel 50. Väljaandmise edasilükkamine

Kui isiku suhtes, kelle väljaandmiseks on esitatud palve, toimetatakse kriminaalmenetlust või ta kannab karistust teise kuriteo eest järelepärimise saanud lepingupoole territooriumil, võib väljaandmise edasi lükata kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni, karistuse ärakandmiseni või kriminaalvastutusest vabastamiseni mis tahes seaduslikul alusel.

Artikkel 51. Ajutine väljaandmine

Kui artiklis 50 ettenähtud väljaandmise edasilükkamine võib kaasa tuua kriminaaljälituse aegumistähtaja möödumise või raskendada kuriteo uurimist, võib põhjendatud taotluse alusel toimuda ajutine väljaandmine tingimusel, et väljaantud isik viiakse viivitamatult tagasi pärast nende protsessuaalsete toimingute läbiviimist, milleks ta oli välja antud, ja mitte hiljem kui kolm kuud väljaandmise päevast arvates.

Artikkel 52. Väljaandmine mitme riigi palvel

Kui taotlus ühe ja sellesama isiku väljaandmiseks on saadud mitmelt riigilt, otsustab järelepärimise saanud lepingupool küsimuse, milline neist kuulub rahuldamisele.

Artikkel 53. Väljaantud isiku kriminaalmenetluse piirid

1. Väljaantud isikut ei saa ilma järelepärimise saanud lepingupoole nõusolekuta võtta kriminaalvastutusele või karistada seoses muu kuriteoga kui see, mis oli väljaandmise aluseks.

2. Isikut ei või samuti välja anda kolmandale riigile ilma järelepärimise saanud lepingupoole nõusolekuta.

3. Järelepärimise saanud lepingupoole nõusolekut ei ole vaja, kui väljaantud isik ei ole 15 päeva jooksul pärast kriminaalmenetluse lõppemist, karistuse kandmist või mis tahes seaduslikul alusel vabastamist lahkunud järelepärimise esitanud lepingupoole territooriumilt või kui ta on sinna vabatahtlikult tagasi pöördunud juba pärast sealt lahkumist. Selle tähtaja hulka ei arvestata aega, mille jooksul väljaantud isik ei saanud lahkuda järelepärimise esitanud lepingupoole territooriumilt temast mitteolenevatel asjaoludel.

Artikkel 54. Väljaandmise palve

1. Väljaandmise palve peab olema kirjalik ja sisaldama:
1) järelepärimist esitava asutuse nimetuse;
2) toimepandud kuriteo kirjelduse ja järelepärimist esitava lepingupoole seaduse teksti, mille alusel tegu tunnistatakse kuriteoks;
3) selle isiku perekonna- ja eesnime, kelle kohta saadetakse väljaandmise palve, andmed tema kodakondsuse, elu- või asukoha kohta ning muid tema isikuandmeid, võimaluse korral samuti selle isiku välimuse kirjelduse, tema foto ja sõrmejäljed;
4) tekitatud materiaalse kahju suuruse äranäitamise.

2. Kriminaalmenetluse teostamiseks väljaandmise palvele tuleb lisada vahi alla võtmise määruse ärakiri.

3. Kohtuotsuse täitmiseks väljaandmise palvele peab olema lisatud kohtuotsuse tõestatud ärakiri koos tõendiga selle jõustumise kohta ning kriminaalseaduse tekst, mille alusel isik süüdi mõisteti. Kui süüdimõistetu on osa karistusest juba ära kandnud või osa kahjust hüvitanud, teatatakse ka andmed selle kohta.

4. Järelepärimise saanud lepingupool võib täiendavalt nõuda andmeid, kui väljaandmise palve ei sisalda kõiki käesolevas artiklis osutatud vajalikke andmeid. Teine lepingupool peab vastama sellele palvele hiljemalt ühe kuu jooksul; seda tähtaega võidakse 15 päeva võrra pikendada mõjuvate asjaolude olemasolu korral.

5. Kui järelepärimise andnud lepingupool ei esita ettenähtud tähtajaks täiendavaid andmeid, võib järelepärimise saanud lepingupool vabastada isiku, kes on vastavalt artiklile 55 võetud vahi alla.

Artikkel 55. Vahistamine väljaandmiseks

Pärast väljaandmise otsuse langetamist rakendab järelepärimise saanud lepingupool viivitamatult abinõud isiku vahi alla võtmiseks, kelle kohta saadeti väljaandmise palve.

Artikkel 56. Vahi alla võtmine enne väljaandmise palve saamist

1. Edasilükkamatutel juhtumitel võib järelepärimise saanud lepingupool isiku vahi alla võtta ka enne seda, kui ta on järelepärimise esitanud lepingupoolelt saanud ärakirjad vahi alla võtmise määrusest või jõustunud kohtuotsuse väljavõttest, mis on langetatud antud isiku suhtes. Seejuures peab olema märgitud, et väljaandmise palve saadetakse välja viivitamatult. Ärakirjad vahi alla võtmise määrusest või jõustunud kohtuotsusest (kohtuotsuse väljavõttest) antud isiku suhtes antakse edasi mis tahes viisil, mis tagab dokumentide kõigi rekvisiitide edasiandmise (faks ja muud taolised).

2. Põhjustest, mille alusel vahi alla võtmise palvet ei rahuldatud, tuleb viivitamatult informeerida teist lepingupoolt.

3. Vahi alla võetud isik tuleb vabastada, kui kuu jooksul vahi alla võtmise teate saamise päevast arvates ei saabu teiselt lepingupoolelt väljaandmise palvet. Seda tähtaega võidakse järelepärimise esitanud lepingupoole taotlusel pikendada 15 päeva võrra.

Artikkel 57. Väljaandmise teostamine

1. Järelepärimise saanud lepingupool teatab järelepärimise esitanud lepingupoolele oma otsusest väljaandmise suhtes, informeerides väljaandmise kohast ja ajast.

2. Kui järelepärimise esitanud lepingupool ei võta väljaandmisele kuuluvat isikut vastu 15 päeva jooksul väljaandmiseks kindlaksmääratud kuupäevast arvates, tuleb see isik vahi alt vabastada.

Artikkel 58. Korduv väljasaatmine

Kui väljaantud isik hoidub kõrvale kriminaalmenetlusest või karistuse kandmisest ja tuleb tagasi järelepärimise saanud lepingupoole territooriumile, võidakse ta järelepärimise esitanud lepingupoole palvel uuesti välja anda. Sel juhul ei nõuta palvele artiklis 54 märgitud dokumentide lisamist.

Artikkel 59. Esemete üleandmine

1. Väljaandmise palve saanud lepingupool annab palve esitanud lepingupoolele üle esemed, mis on kuriteo vahendid, millel on kuriteo jälgi või mis on saadud kuritegelikul teel, esemed, mis võidakse kriminaalasjas tunnistada asitõendiks. Need esemed antakse palve alusel üle ka sel juhul, kui isiku väljaandmine ei saa toimuda tema surma tõttu või teistel põhjustel.

2. Järelepärimise saanud lepingupool võib käesoleva artikli punktis 1 nimetatud esemete üleandmisega ajutiselt viivitada, kui nad on vajalikud teise kriminaalasja menetlemiseks. Vastastikusel kokkuleppel võidakse neid järelepärimise esitanud lepingupoolele üle anda ka ajutiselt.

3. Kolmandate isikute õigused järelepärimise esitanud lepingupoolele üleantud esemetele jäävad jõusse. Pärast asja menetluse lõpetamist tuleb need esemed tagastada sellele lepingupoolele, kes need üle andis.

Artikkel 60. Transiitvedu

1. Mõlemad lepingupooled lubavad lepingupoole palvel vedada läbi oma territooriumi isikuid, kes on teisele lepingupoolele välja antud kolmanda riigi poolt. Lepingupooled ei ole kohustatud lubama isikute läbivedu, kelle väljaandmine ei saa toimuda vastavalt käesoleva lepingu sätetele.

2. Läbiveo lubamise palve vormistatakse ja saadetakse sellessamas korras nagu väljaandmise palvegi.

3. Lepingupoolte pädevad asutused kooskõlastavad iga üksikul juhul transiitveo viisi, marsruudi ja muud tingimused.

4. Transiitveoga seotud kulutused kannab järelepärimise esitanud lepingupool.

Artikkel 61. Lepingupoolte esindajate juuresolek õigusabi andmisel kriminaalasjades

Ühe lepingupoole esindajad võivad teise lepingupoole nõusolekul viibida teise lepingupoole kriminaalasjades õigusabi andmise taotluse täitmise juures.

Artikkel 62. Andmed karistatuse kohta

Lepingupooled annavad teineteisele palve korral andmeid nende kohtute poolt varem süüdimõistetud isikute karistatuse kohta, kui need isikud võetakse kriminaalvastutusele järelepärimise esitanud lepingupoole territooriumil.

Artikkel 63. Andmed kriminaalmenetluse tulemuste kohta

Lepingupooled teatavad teineteisele andmed selle isiku kriminaalmenetluse tulemuste kohta, kelle suhtes oli saadetud palve kriminaalmenetluse algatamiseks või väljaandmiseks. Eraldi palve puhul saadetakse välja jõustunud kohtuotsuse või muu lõpliku otsuse ärakiri.

Artikkel 64. Andmed kohtuotsuste kohta

Lepingupooled hakkavad igal aastal teatama teineteisele andmeid jõustunud kohtuotsustest, mis on ühe lepingupoole kohtute poolt langetatud teise lepingupoole kodanike suhtes.

 

Kolmas osa.
LÕPPSÄTTED

Artikkel 65. Lepingu jõustumine

Käesolev leping kuulub ratifitseerimisele ja jõustub 30 päeva möödudes ratifitseerimiskirjade vahetamisest, mis toimub Tallinnas.

Artikkel 66. Lepingu kehtivuse tähtaeg

1. Käesolev leping kehtib viie aasta jooksul arvates tema jõustumise päevast.

2. Leping jääb kehtima järgmisteks viieaastasteks perioodideks, kui üks lepingupool seda ei denonsseeri, teatades sellest teisele lepingupoolele noodiga vähemalt kuus kuud enne käesoleva lepingu kehtivuse tähtaja lõppemist.

3. Käesolevat lepingut võidakse muuta ja täiendada tema sõlmimise korras.

Sõlmitud Kiievis 15. veebruaril 1995. aastal kahes eksemplaris, kumbki eesti ja ukraina keeles, kusjuures mõlemal tekstil on võrdne jõud.

 

Eesti Vabariigi nimel
A. TARAND 
Ukraina nimel
V. MASOL

 

Õiend
Akti avaldamisandmed täiendatud.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json