Teksti suurus:

Eesti Vabariigi ja Ukraina vaheline vabakaubandusleping

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT II 1995, 40, 162

Eesti Vabariigi ja Ukraina vaheline vabakaubandusleping

Vastu võetud 24.05.1995

Eesti Vabariigi ja Ukraina vahelise vabakaubanduslepingu ratifitseerimise seadus

Eesti Vabariigi ja Ukraina vahelise vabakaubanduslepingu, Eesti Vabariigi ja EFTA riikide vahelise lepingu ning Eesti Vabariigi ja Türgi Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu lõpetamise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta

 

Eesti Vabariik ja Ukraina (edaspidi nimetatud «Pooled»),

tuletades meelde oma kavatsust osaleda aktiivselt Euroopa majandusliku integratsiooni protsessis ja väljendades oma valmisolekut koostööks selle protsessi tugevdamise teede ja vahendite otsimisel;

tuletades meelde oma kindlaksjäämist Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppaktile, Pariisi hartale ja eriti CSCE Bonni Euroopa majanduskoostöökonverentsi lõppdokumendis sisalduvatele põhimõtetele;

taaskinnitades oma kindlaksjäämist seaduslikkusel, inimõigustel ja põhivabadustel põhineva õigusriigi ideele;

soovides luua soodsaid tingimusi omavahelise kaubavahetuse arendamiseks ja mitmekesistamiseks ning kaubandus- ja majanduskoostöö edendamiseks vastastikku huvipakkuvatel aladel võrdsuse, vastastikuse kasu ja rahvusvahelise õiguse alusel;

otsustades anda oma panus mitmepoolse kaubavahetussüsteemi tugevdamiseks ning arendada oma suhteid kaubavahetuse alal kooskõlas Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe (GATT/WTO) põhimõtetega;

deklareerides oma valmidust uurida kõiki omavaheliste suhete arendamise ja tugevdamise võimalusi, eesmärgiga laiendada neid ka sellistele valdkondadele, mida käesolev Leping ei hõlma,

leppisid kokku alljärgnevas:

Artikkel 1. Eesmärgid

1. Pooled loovad järk-järgult vabakaubanduspiirkonna vastavalt käesoleva Lepingu sätetele.

2. Käesoleva, turumajandusega riikide kaubandussuhetele rajaneva Lepingu eesmärkideks on:

a) edendada vastastikuse kaubavahetuse laiendamise kaudu Eesti ja Ukraina vaheliste majandussidemete harmoonilist arengut ja sel viisil soodustada mõlema Poole majandustegevuse arengut, elu- ja töötingimuste paranemist, tootmise suurenemist, rahandussfääri stabiilsust ja püsivat paranemist;

b) tagada õiglase konkurentsi tingimused pooltevahelises kaubavahetuses;

c) võimaluse piires arendada ja intensiivistada koostööd valdkondades, mida ei hõlma käesolev Leping, eriti investeeringute, majandus- ja teaduskoostöö, majandusabi ning keskkonnakaitse edendamisel.

Artikkel 2. Ühiskomitee

1. Käesolevaga moodustatakse Ühiskomitee, mis vastutab käesoleva Lepingu järelevalve eest ning jälgib selle elluviimist. Sel eesmärgil jälgib ta tähelepanelikult pooltevahelise kaubandusliku ja majandusliku koostöö arengut ning võtab vastavaid meetmeid nende suhete parandamiseks ja edasiseks arendamiseks. Pooled viivad Ühiskomitee otsuseid ellu vastavuses oma seadustega.

2. Käesoleva Lepingu õige rakendamise eesmärgil vahetavad Pooled informatsiooni ning peavad ükskõik kumma Poole palvel Ühiskomitees konsultatsioone.

3. Ühiskomitee koosneb võrdsete volitustega Eesti esindajatest ühelt poolt ja Ukraina esindajatest teiselt poolt.

4. Ühiskomitee tegutseb vastastikuse kokkuleppe alusel.

5. Pooled juhatavad Ühiskomiteed kordamööda.

6. Ühiskomitee koosolekuid peetakse vähemalt kord aastas, et vaadata läbi käesoleva Lepingu üldine toimimine. Lisaks sellele tuleb Ühiskomitee ükskõik kumma Poole palvel kokku alati, kui erilised asjaolud seda nõuavad.

7. Ühiskomitee võib otsustada luua töögruppe, mis aitaksid tal täita tema ülesandeid.

8. Ühiskomitee võib teha käesoleva Lepingu rakendamist puudutavaid iseseisvaid otsuseid. Ühiskomitee teeb soovitusi paranduste ja muudatuste kohta käesolevas Lepingus.

Artikkel 3. Lepingu ulatus

Käesolev Leping laieneb «Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoniseeritud süsteemi» peatükkidesse 1 kuni 97 kuuluvatele toodetele, mis pärinevad Eestist või Ukrainast.

Artikkel 4. Päritolureeglid ja koostöö tolliadministratsiooni alal

1. Protokoll A kehtestab päritolureeglid ja administratiivkoostöö meetodid.

2. Pooled rakendavad vajalikke abinõusid, sealhulgas Ühiskomitee regulaarset kontrolli ja administratiivkoostöö korraldusi, tagamaks käesoleva Lepingu artikli 5 (Imporditollide ja muude sarnase toimega maksude keeld ja tühistamine), artikli 6 (Eksporditollide ja muude sarnase toimega maksude keeld ja tühistamine), artikli 7 (Impordi ja ekspordi kvantitatiivsete piirangute ja muude sarnase toimega meetmete keeld ja tühistamine), artikli 10 (Siseriiklik maksustamine) ja artikli 18 (Re-eksport ja tõsine puudujääk) ja protokolli A efektiivne ja kooskõlastatud rakendamine, ning vähendamaks nii palju kui võimalik kaubanduses kehtestatud vormilisi nõudeid ja jõudmaks vastastikku rahuldavate lahendusteni probleemides, mis tekivad nende sätete toimimisel.

Artikkel 5.Imporditollide ja muude sarnase toimega maksude keeld ja tühistamine

1. Pooltevahelises kaubavahetuses ei tohi kehtestada impordile ühtegi uut tollimaksu või muud sarnase toimega maksu.

2. Imporditollid ja muud sarnase toimega maksud tühistatakse käesoleva Lepingu jõustumise kuupäeval.

3. Käesoleva artikli sätted kehtivad ka fiskaalse iseloomuga tollimaksude kohta. Pooled võivad tollimaksu asendada siseriikliku maksuga.

Artikkel 6.Eksporditollide ja muude sarnase toimega maksude keeld ja tühistamine

1. Pooltevahelises kaubavahetuses ei kehtestata ekspordile ühtegi uut tollimaksu ega muud sarnase toimega maksu.

2. Eksporditollid ja muud sarnase toimega maksud tühistatakse käesoleva Lepingu jõustumise kuupäeval.

Artikkel 7.Impordi ja ekspordi kvantitatiivsete piirangute ja muude sarnase toimega meetmete keeld ja tühistamine

1. Pooltevahelises kaubavahetuses ei kehtestata impordile ja ekspordile ühtegi uut kvantitatiivset piirangut ega muid sarnase toimega abinõusid.

2. Impordi ja ekspordi kvantitatiivsed piirangud ja muud sarnase toimega abinõud tühistatakse käesoleva Lepingu jõustumise kuupäeval.

Artikkel 8. Üldised erandid

Käesolev Leping ei välista impordi, ekspordi või kaupade transiitveo keelde ja piiranguid, mis on põhjendatud ühiskondliku moraali, riigi poliitika või riigi julgeolekuga; inimeste, loomade ja taimede tervise ja elu kaitsega; keskkonnakaitsega; riiklike kunstilist, ajaloolist või arheoloogilist väärtust omavate varade kaitsega; intellektuaalse omandi kaitsega; väärismetallide ja -kividega seotud eeskirjadega. Sellised keelud ja piirangud ei tohi sisaldada omavolilise diskrimineerimise abinõusid või varjatud piiranguid pooltevahelisele kaubavahetusele.

Artikkel 9. Riiklikud monopolid

1. Pooled tagavad, et iga ärilise iseloomuga riiklikku monopoli kohandataks nii, et ei eksisteeriks diskrimineerimist Poolte kodanike vahel kaupade hankimise ja turustamise tingimuste osas. Neid kaupu hangitakse ja turustatakse kooskõlas äriliste kaalutlustega.

2. Käesolev artikkel kehtib kõigi asutuste kohta, kelle kaudu Poolte kompetentsed ametivõimud, kas kooskõlas seadusega või faktiliselt, otseselt või kaudselt kontrollivad, määravad või arvestataval määral mõjutavad pooltevahelist importi või eksporti. Need sätted kehtivad samuti Poole poolt delegeeritud monopolidele.

Artikkel 10. Siseriiklik maksustamine

1. Pooled hoiduvad igast siseriiklikust fiskaalse iseloomuga abinõust või tegevusest, mis otseselt või kaudselt toimiks diskrimineerivalt ühelt Poolelt pärinevate toodete ja teiselt Poolelt pärinevate sarnaste toodete vahel.

2. Ühe Poole territooriumile eksporditavad tooted ei tohi saada kasu siseriikliku maksustamise tagasimaksetest, mis ületavad neile kehtestatud otsese või kaudse maksumäära kogusumma.

Artikkel 11. Maksed

1. Kaubavahetusega seotud maksed ja selliste maksete ülekandmine selle Poole territooriumile, kus asub võlausaldaja, on vabad kõigist piirangutest.

2. Pooled hoiduvad kõigist administratiiv- ja vahetuspiirangutest äritehingutega seotud lühikese ja keskmise tähtajaga laenude andmisel, tagasimaksmisel või vastuvõtmisel.

Artikkel 12. Intellektuaalse omandi õiguslik kaitse

1. Pooled tagavad intellektuaalse omandi õiguste piisava, efektiivse ja mittediskrimineeriva õigusliku kaitse.

Koos sellise õigusliku kaitse kehtestamisega kohaldavad ja rakendavad nad piisavaid, efektiivseid ja mittediskrimineerivaid abinõusid, eriti võltsingute ja piraatluse vastu.

2. Intellektuaalse omandi alal annavad Pooled teineteise kodanikele vähemalt sama soodsa käsitluse kui mõne kolmanda riigi kodanikele.

3. Pooled võivad rakendada, kasutades oma siseriiklikke seadusi ja määrusi, õiguslikku kaitset, mis ületab käesoleva artikli sätted, tingimusel, et see õiguslik kaitse pole vastuolus käesoleva Lepingu sätetega.

4. Kui üks Pooltest leiab, et teine Pool pole täitnud käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, kehtib artikli 23 (Kohustuste täitmine) lõige 2.

5. Pooled lepivad kokku oma vastavate ametkondade vahelise tehnilise abi ja koostöövõimaluste suhtes.

Artikkel 13. Ettevõtlust puudutavad konkurentsireeglid

1. Alljärgnev on ühtesobimatu käesoleva Lepingu normaalse toimimisega niivõrd, kuivõrd see kahjustab pooltevahelist kaubavahetust:

a) kõik ettevõtetevahelised kokkulepped, ettevõtete ühenduste otsused ja kooskõlastatud praktika ettevõtete vahel, mille eesmärgiks või tagajärjeks on konkurentsi ärahoidmine, piiramine või häirimine;

b) ühe või mitme ettevõtte poolt turguvalitseva seisundi kuritarvitamine Poolte kogu territooriumil või olulisel osal sellest.

2. Juhul kui üks Pool leiab, et teatud tegevus on kokkusobimatu käesoleva artikli lõike 1 tingimustega, võib ta peale konsultatsioone Ühiskomitees või kolmekümne päeva möödumisel selliste konsultatsioonide taotlemisest võtta kasutusele sobivaid meetmeid.

Artikkel 14. Riiklik abi

1. Igasugune Poole poolt antav abi, mis häirib või ähvardab häirida konkurentsi, soosides teatud ettevõtteid või teatud kaupade tootmist niivõrd, et see avaldab mõju pooltevahelisele kaubavahetusele, on ühtesobimatu käesoleva Lepingu normaalse toimimisega.

2. Pooled tagavad riikliku abi avalikustamise, vahetades informatsiooni ükskõik kumma käesoleva Lepingu Poole nõudmisel.

3. Ühiskomitee kontrollib riikliku abi rakendamist ja töötab välja riikliku abi, välja arvatud ekspordiabi, rakendamise edasised reeglid.

4. Juhul kui üks Pooltest leiab, et antud tegevus on sobimatu käesoleva artikli lõikega 1, võib ta tarvitusele võtta sobivad abinõud vastavalt käesoleva Lepingu artikli 20 (Kaitseabinõude rakendamise menetlus) tingimustele ja kooskõlas seal toodud menetlusega.

Artikkel 15. Dumping

Kui üks Pooltest leiab, et käesoleva Lepinguga reguleeritud kaubandussuhetes leiab aset dumping Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe artikli VI tähenduses, võib ta sellise tegevuse suhtes tarvitusele võtta sobivad abinõud kooskõlas mainitud artikliga ja sellega seonduvate lepingutega vastavalt käesoleva Lepingu artiklis 20 (Kaitseabinõude rakendamise menetlus) kehtestatud tingimustele ja menetlusele.

Artikkel 16. Erakorraline tegevus teatud toote impordi puhul

Kui Eestist või Ukrainast pärineva teatud toote import suureneb sellisel määral või sellistel tingimustel, mis põhjustavad või võivad põhjustada:

a) tõsist kahju siseriiklikele samalaadse või otseselt konkureeriva toodangu tootjatele teise Poole territooriumil; või

b) tõsiseid häireid mis tahes seonduvas majandusharus või raskusi, mis võivad kaasa tuua mõne piirkonna majandusharu või majandusliku olukorra tõsise halvenemise,

võib asjaosaline Pool tarvitusele võtta sobivad abinõud vastavalt käesoleva Lepingu artikli 20 (Kaitseabinõude rakendamise menetlus) tingimustele ja kooskõlas seal toodud menetlusega.

Artikkel 17. Strukturaalne reguleerimine

Erakorralised meetmed võivad puudutada üksnes vastloodud majandusharusid või teatud ümberstruktureeritavaid või tõsistes raskustes olevaid sektoreid, eriti kui need raskused põhjustavad olulisi sotsiaalseid probleeme.

Neid meetmeid rakendatakse perioodi jooksul, mis ei ületa viit aastat, v.a. kui Ühiskomitee lubab seda teha pikema perioodi jooksul, ning neid ei või tarvitusele võtta pärast seda, kui käesoleva Lepingu jõustumisest on möödunud viis aastat.

Artikkel 18. Re-eksport ja tõsine puudujääk

Kui artiklis 6 (Eksporditollide ja muude sarnase toimega maksude keeld ja tühistamine) ja 7 (Impordi ja ekspordi kvantitatiivsete piirangute ja muude sarnase toimega meetmete keeld ja tühistamine) sätestatu järgimine põhjustab:

a) re-ekspordi kolmandasse riiki, mille suhtes eksportiv Pool on kehtestanud antud tootele kvantitatiivsed ekspordipiirangud, ekspordimaksud või muud sarnase toimega abinõud või koormised; või

b) eksportivale Poolele olulise toote tõsise puudujäägi või selle ohu;

ja kui ülalmainitud olukorrad tekitavad või võivad tekitada suuri raskusi eksportivale Poolele, võib see Pool tarvitusele võtta sobivad abinõud vastavalt käesoleva Lepingu artikli 20 (Kaitseabinõude rakendamise menetlus) tingimustele ja kooskõlas seal toodud menetlusega.

Artikkel 19. Maksebilansi raskused

1. Kui üks Pooltest on tõsistes maksebilansi raskustes või selle vahetu tekkimise ohu ees, võib asjaosaline Pool, vastavuses Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe (GATT/WTO) ning sellega seonduvate seadusandlike aktide nõuete ja tingimustega, kohaldada kaubavahetust piiravaid meetmeid, mis on piiratud kestusega ega või olla laiema ulatusega kui maksebilansi olukorra parandamiseks vajalik. Pooled annavad eelistuse hinnal põhinevatele abinõudele. Meetmed tühistatakse, kui olukord ei õigusta enam nende säilitamist. Pooled informeerivad teineteist kohe nende kehtestamisest ja nende kõrvaldamise ajakavast.

2. Siiski püüavad Pooled vältida maksebilansi eesmärkidel tõkestavate abinõude kehtestamist.

Artikkel 20. Kaitseabinõude rakendamise menetlus

1. Kahjustamata käesoleva artikli lõiget 5, teatab kaitseabinõude kehtestamist kaaluv Pool sellest viivitamatult teisele Poolele ning varustab teda kogu asjassepuutuva informatsiooniga. Ühiskomitee konsultatsioonid toimuvad viivitamatult, eesmärgiga leida mõlemale Poolele vastuvõetav lahendus.

2. a) Mis puutub artiklisse 14 (Riiklik abi), siis annab asjaosaline Pool Ühiskomiteele igakülgset vajalikku abi asja uurimiseks ning võimaluse korral lõpetab nimetatud tegevuse. Kui asjaosalisel Poolel ei õnnestu lõpetada protestitavat tegevust Ühiskomitee poolt kindlaks määratud perioodi jooksul või kui Ühiskomiteel ei õnnestu konsultatsioonide tulemusena saavutada kokkulepet või kolmekümne päeva möödumisel selliste konsultatsioonide taotlemisest, võib asjaosaline Pool kohaldada sobivaid abinõusid kõnealusest tegevusest tulenevate raskuste käsitlemiseks.

b) Mis puutub artiklitesse 15 (Dumping), 16 (Erakorraline tegevus teatud toote impordi puhul) ja 18 (Re-eksport ja tõsine puudujääk), siis uurib Ühiskomitee vastavat juhtumit või olukorda ja võib vastu võtta igasuguse vajaliku otsuse, lõpetamaks asjaosalise Poole poolt osundatud raskused. Kui seda otsust ei tehta kolmekümne päeva jooksul pärast küsimuse esitamist Ühiskomiteele, võib asjaosaline Pool tarvitusele võtta olukorra parandamiseks vajalikud abinõud.

c) Mis puutub artiklisse 23 (Kohustuste täitmine), siis varustab asjaosaline Pool Ühiskomiteed kogu sellekohase nõutava informatsiooniga olukorra põhjalikuks uurimiseks, eesmärgiga leida mõlemale Poolele vastuvõetav lahendus. Kui Ühiskomiteel ei õnnestu jõuda sellise lahenduseni või kui on möödunud kolm kuud teatamise kuupäevast, võib asjaosaline Pool tarvitusele võtta sobivad abinõud.

3. Kasutuselevõetud kaitseabinõudest tuleb viivitamatult teatada teisele Poolele. Nende ulatus ja kestus peavad olema piiratud määrani, mis on rangelt vajalik nende kasutuselevõttu esile kutsunud olukorra parandamiseks ja ei tohi ületada kõnealuse tegevuse või raskuse poolt põhjustatud kahju ulatust. Eelistada tuleb abinõusid, mis kõige vähem häirivad käesoleva Lepingu toimimist.

4. Kasutuselevõetud kaitseabinõud peavad olema regulaarsete konsultatsioonide objektiks, eesmärgiga need leebemaks muuta, asendada või kaotada niipea kui võimalik.

5. Kui eelneva uurimise läbiviimine on kiiret tegutsemist nõudva eriolukorra tõttu võimatu, võib asjaosaline Pool artiklites 13 (Ettevõtlust puudutavad konkurentsireeglid), 14 (Riiklik abi), 15 (Dumping), 16 (Erakorraline tegevus teatud toote impordi puhul) ja 18 (Re-eksport ja tõsine puudujääk) sätestatud juhtudel kohe kehtestada olukorra lahendamiseks hädapäraselt vajalikud ennetavad ja ajutised kaitseabinõud. Abinõudest teatatakse viivitamatult Ühiskomiteele ning viiakse läbi pooltevahelised konsultatsioonid niipea, kui võimalik.

Artikkel 21. Julgeolekualased erandid

Käesoleva Lepingu ükski tingimus ei takista Poolel kasutusele võtmast tema poolt vajalikuks peetud abinõusid:

a) et vältida tema peamiste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva informatsiooni ilmsikstulekut;

b) tema peamiste julgeolekuhuvide kaitseks või rahvusvaheliste kohustuste või riikliku poliitika elluviimiseks:

1) kauplemisel relvade, sõjamoona ja -varustusega, eeldusel et need abinõud ei kahjusta konkurentsitingimusi selliste toodete osas, mis ei ole mõeldud spetsiifiliselt sõjaliseks otstarbeks ja teiste kaupade, materjalide ja teenustega kauplemisel, mille eesmärk on otseselt või kaudselt varustada sõjalist objekti; või

2) seoses bioloogiliste- ja keemiarelvade, tuumarelvade või teiste tuumalõhkeseadeldiste keelustamisega; või

3) mis on kehtestatud sõja või mõne teise rahvusvahelise pingeolukorra ajal.

Artikkel 22. Arenguklausel

Pooled tunnistavad selliste valdkondade nagu teenuste, investeeringute ja ühisprojektide elluviimise kasvavat tähtsust. Kui üks Pooltest leiab, et Poolte majanduse huvides oleks kasulik arendada ja süvendada käesoleva Lepinguga rajatud suhteid, laiendades neid sellega mittehõlmatud valdkondadele, edastab ta teisele Poolele põhjendatud palve. Pooled võivad teha Ühiskomiteele ülesandeks uurida seda palvet ning vajaduse korral teha neile soovitusi, eriti läbirääkimiste algatamise eesmärgil.

Artikkel 23. Kohustuste täitmine

1. Pooled võtavad tarvitusele kõik vajalikud abinõud, kindlustamaks käesoleva Lepingu eesmärkide saavutamine ning nendele käesolevast Lepingust tulenevate kohustuste täitmine.

2. Kui üks Pooltest leiab, et teine Pool ei ole suutnud täita käesolevast Lepingust tulenevat kohustust, siis võib asjaosaline Pool pärast konsultatsioone Ühiskomitees võtta tarvitusele sobivad abinõud vastavalt artikli 20 (Kaitseabinõude rakendamise menetlus) tingimustele ja kooskõlas seal toodud menetlusega.

Artikkel 24. Lisad ja protokollid

Käesoleva Lepingu lisad ja protokollid on selle lahutamatud osad.

Artikkel 25. Tolliliidud, vabakaubanduspiirkonnad ja piirikaubandus

Käesolev Leping ei takista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade ja piirikaubanduse kokkulepete säilitamist ega loomist, kuivõrd need ei mõjuta negatiivselt kaubavahetusrežiimi ja eelkõige käesoleva Lepinguga kehtestatud päritolureeglite sätteid.

Artikkel 26. Parandused

Käesoleva Lepingu parandused esitatakse Pooltele aktsepteerimiseks ning need jõustuvad vastavalt käesoleva Lepingu artiklis 27 sätestatud korrale.

Artikkel 27. Lepingu jõustumine

Käesolev Leping jõustub kolmekümne päeva möödumisel kuupäevast, mil mõlemad Pooled on teineteisele kirjalikult teatanud, et jõustumiseks vajalikud põhiseaduslikud või muud juriidilised nõuded on täidetud. Käesolev leping jääb jõusse määramata ajaks.

Artikkel 28. Tühistamine

Kumbki Pool võib tühistada käesoleva Lepingu kirjaliku teatega teisele Poolele. Leping kaotab kehtivuse kuus kuud peale sellise teate kättesaamist teise Poole poolt.

Ülaltoodu kinnituseks on täisvolinikud alla kirjutanud käesolevale Lepingule.

Koostatud Tallinnas 24. mail 1995. a. kahes originaalis eesti, ukraina ja inglise keeles. Vaidluse korral prevaleerib ingliskeelne tekst.

Eesti Vabariigi nimel

L. MERI

Ukraina nimel

L. KUTŠMA


Mitteametlik tõlge

Protokoll A

Eesti Vabariigi ja Ukraina vahelise vabakaubanduslepingu juurde

Mõiste «pärinevad tooted» definitsiooni ja administratiivkoostöö meetodite kohta

I osa. ÜLDSÄTTED

Artikkel 1. Definitsioonid

Käesolevas protokollis:

(a) «tootma» tähendab igasugust töö- või töötlemisoperatsiooni, sealhulgas montaaži või muid spetsiifilisi operatsioone;

(b) «materjal» tähendab igasugust toote valmistamisel kasutatavat koostisosa, toormaterjali, komponenti või osa, jne.;

(c) «toode» tähendab valmistatavat toodet, isegi kui seda kavatsetakse hiljem kasutada teistes tootmisoperatsioonides;

(d) «kaubad» tähendab nii materjale kui ka tooteid;

(e) «tolliväärtus» tähendab väärtust, mis on määratud vastavalt Genfis 12. aprillil 1979. a. sõlmitud üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikli VII rakendamise lepingule;

(f) «ex-works hind» tähendab tootjahinda, mis makstakse tootjale, kelle ettevõttes teostatakse viimane töö või töötlemine, eeldusel et hinnas sisaldub kõikide kasutatud materjalide väärtus miinus kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel;

(g) «materjalide väärtus» tähendab kasutatud mittepärinevate materjalide tolliväärtust nende importimise ajal, või kui see ei ole teada ning seda pole võimalik tõendada, siis tähistab see materjalide eest vastavatel territooriumidel makstavat esimest kindlakstehtavat hinda;

(h) «pärinevate materjalide väärtus» tähendab nende materjalide alalõigus (g) defineeritud tolliväärtust, rakendatuna mutatis mutandis;

(i) «lisandunud väärtuse» all mõistetakse tootjahinda, millest on lahutatud nende toodete tolliväärtuste summa, mis ei pärinenud maalt, kus need hangiti;

(j) «grupid» ja «rubriigid» tähendab gruppe ja rubriike (neljakohalised koodid), mida kasutatakse nomenklatuuris, mis moodustab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoniseeritud süsteemi, käesolevas protokollis «Harmoniseeritud Süsteem» või «HS»;

(k) «klassifitseeritud» viitab toote või materjali klassifitseerimisele vastava rubriigi alla;

(l) «kaubasaadetis» tähendab tooteid, mis kas saadetakse samaaegselt ühelt eksportöörilt ühele kaubasaajale või mille transporti eksportöörilt kaubasaajale katab üksainus transpordidokument, või selle puudumisel üksainus arve.


II osa. MÕISTE «PÄRINEVAD TOOTED» DEFINITSIOON

Artikkel 2. Päritolu kriteeriumid

Käesoleva lepingu rakendamiseks ning kahjustamata käesoleva protokolli artiklite 3 ja 4 sätteid, käsitletakse järgmisi tooteid kui:

1. Eesti päritoluga tooted:

a) täielikult Eestist pärinevad tooted, käesoleva protokolli artikli 5 tähenduses;

b) Eestist pärinevad tooted, mis sisaldavad mitte täielikult sealt pärinevaid materjale, tingimusel, et neid on Eestis piisavalt töödeldud käesoleva protokolli artikli 6 tähenduses;

2. Ukraina päritoluga tooted:

a) täielikult Ukrainast pärinevad tooted, käesoleva protokolli artikli 5 tähenduses;

b) Ukrainast pärinevad tooted, mis sisaldavad mitte täielikult sealt pärinevaid materjale, tingimusel, et neid on Ukrainas piisavalt töödeldud käesoleva protokolli artikli 6 tähenduses.

Artikkel 3. Kahepoolne kumulatsioon

1. Artikli 2 1. lõike punkti (b) sätetest hoolimata käsitletakse käesoleva protokolli mõistes Eesti päritolu materjale kui Ukraina päritolu materjale ilma, et need materjalid oleksid läbinud seal piisava töö või töötluse, eeldades siiski, et neid on töödeldud rohkem kui viidatud käesoleva protokolli artiklis 7.

2. Artikli 2 2. lõike punkti (b) sätetest hoolimata käsitletakse käesoleva protokolli mõistes Ukraina päritolu materjale kui Eesti päritolu materjale ilma, et need materjalid oleksid läbinud seal piisava töö või töötluse, eeldades siiski, et neid on töödeldud rohkem kui viidatud käesoleva protokolli artiklis 7.

Artikkel 4.Kumulatsioon Läti ja Leedu ning Euroopa  Ühenduse päritolu materjalidega

1. (a) Artikli 2 1. lõike punkti (b) sätetest hoolimata ja vastavuses lõigete 2 ning 3 tingimustega käsitletakse Läti või Leedu või Euroopa Ühenduse päritolu materjale Ühenduse ja nende riikide vahelistele lepingutele lisatud protokolli A või nr. 3 tähenduses kui Ukraina päritolu materjale ilma, et need materjalid oleks läbinud seal piisava töö või töötluse, eeldades siiski, et neid on töödeldud rohkem kui viidatud käesoleva protokolli artiklis 7.

(b) Artikli 2 2. lõike punkti (b) sätetest hoolimata ja vastavuses lõigete 2 ning 3 tingimustega käsitletakse Läti või Leedu või Euroopa Ühenduse päritolu materjale Ühenduse ja nende riikide vahelistele lepingutele lisatud protokolli A või nr. 3 tähenduses kui Eesti päritolu materjale ilma, et need materjalid oleks läbinud seal piisava töö või töötluse, eeldades siiski, et neid on töödeldud rohkem kui viidatud käesoleva protokolli artiklis 7.

2. Käesoleva artikli rakendamiseks kasutatakse Eesti ja Läti ja Leedu ja Euroopa Ühenduse ning Ukraina vahel ning nende riikide vahelises kui ka kõikide nende riikide omavahelises kaubavahetuses samu päritolureegleid kui käesolevas protokollis.

3. Lõike 1 punkti (a) rakendatakse tingimusel, et selleks vajalikud lepingud nende nõuete täitmiseks Ukraina ja Läti, Leedu ning Euroopa Ühenduse vahel on jõustunud vastavuses käesoleva protokolli sätetega.

Artikkel 5. Täielikult pärinevad tooted

1. Järgmisi tooteid loetakse täielikult Eestist või Ukrainast pärinevaiks 2. artikli 1. ja 2. lõike punkti (a) tähenduses:

a) selle riigi maapinnast või merepõhjast saadud mineraalained;

b) tooted seal kasvatatud taimedest;

c) seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;

d) tooted seal kasvatatud elusloomadest;

e) seal jahipidamisest või kalapüügist saadud tooted;

f) nende laevade poolt merest püütud kala- ja muud tooted;

g) nende vabriklaevade pardal ainult punktis (f) viidatud saadustest valmistatud tooted;

h) seal kogutud pruugitud tooted, mis kõlbavad ainult toorainena tarbimiseks, sealhulgas kasutatud rehvid, mis kõlbavad ainult kas protekteerimiseks või jäätmetena kasutamiseks;

i) seal teostatud tootmisprotsesside käigus eraldunud metalli- ja muud jäätmed;

j) väljaspool nende territoriaalvesi asuvast merepõhjast või selle aluspinnasest saadud tooted, eeldusel, et neil on selle põhja või aluspinna töötlemise ainuõigus;

k) ainult punktides (a) kuni (j) märgitud toodetest valmistatud kaubad.

2. Lõike 1 punktis (f) ning (g) toodud mõisted «nende laevad» ja «nende vabriklaevad» kehtivad üksnes selliste laevade ja vabriklaevade kohta:

— mis on registreeritud või arvele võetud kas Eestis või Ukrainas,

— mis sõidavad Eesti või Ukraina lipu all,

— millest vähemalt 50 % kuulub kas Eesti või Ukraina kodanikele, või firmale, mille peakontor asub Eestis või Ukrainas ja mille mänedžer või mänedžerid, direktorite nõukogu või juhatuse esimees ja enamus nende juhtimisorganite liikmetest on Eesti või Ukraina kodanikud ning lisaks sellele, kui on tegemist osaühingute või aktsiaseltsidega, mille kapitalist vähemalt pool kuulub Eestile, Ukrainale, nende juriidilistele isikutele või nende kodanikele,

— mille kapten ja ohvitserid on kas Eesti või Ukraina kodanikud,

— mille meeskonnast vähemalt 75% on Eesti või Ukraina kodanikud.

3. Mõisted «Eesti» ja «Ukraina» hõlmavad ka territoriaalvesi, mis ümbritsevad Eestit ja Ukrainat.

Merelaevu, sealhulgas vabriklaevu, millel püütud kala töödeldakse, käsitatakse Eesti või Ukraina territooriumina, eeldusel, et nad vastavad lõike 2 tingimustele.

Artikkel 6. Piisavalt töödeldud tooted

1. Artikli 2 rakendamisel loetakse mittepärinevad materjalid piisavalt töödelduiks juhul, kui saadud toode on klassifitseeritud rubriigi all, mis erineb sellest rubriigist, mille alla on klassifitseeritud selle toote valmistamiseks kasutatud kõik mittepärinevad materjalid, vastavalt lõigete 2 ja 3 sätetele.

2. Lisa II nimekirja veergudes 1 ja 2 mainitud toote kohta peavad lõikes 1 mainitud reegli asemel olema täidetud veerus 3 toodud tingimused. Seal, kus Lisa II nimekirjas kasutatakse Eestis või Ukrainas saadud toote päritolu määramisel protsendireeglit, vastab töötlemisel lisandunud väärtus saadud toote tootjahinnale, millest on lahutatud Eestisse või Ukrainasse kolmandatest maadest imporditud materjalide väärtus.

3. Need tingimused määratlevad, milline mittepärinevate materjalide töötlemine on nõutud kõigi käesoleva lepingu alla kuuluvate toodete valmistamisel ning neid tingimusi rakendatakse ainult selliste materjalide osas. Siit järeldub, et kui toodet, mis on saanud päritolustaatuse, täites sellele tootele nimekirjas määratud tingimused, kasutatakse teise toote valmistamisel, ei hõlma teda sellele tootele, mille osaks ta saab, rakendatavad tingimused ja mittepärinevaid materjale, mida ollakse võidud kasutada selle toote valmistamisel, ei arvestata.

Artikkel 7. Ebapiisavad töötlemisprotsessid

Pärineva toote staatuse omistamiseks artikli 6 rakendamisel loetakse järgnevat ebapiisavaks töötlemiseks, olenemata sellest, kas rubriik muutub või mitte:

a) kauba hea seisundi säilitamiseks transpordil ja ladustamisel teostatavad operatsioonid (ventileerimine, laialilaotamine, kuivatamine, jahutamine, soola, vääveldioksiidi või muude vesilahuste sisse asetamine, kahjustatud osade eemaldamine ja muud taolised operatsioonid);

b) lihtsad operatsioonid, mis seisnevad tolmu eemaldamises, sõelumises, sorteerimises, klassifitseerimises, sobitamises (sealhulgas kaubaartiklite komplektidesse panek), pesemises, värvimises, tükeldamises;

c) (i) pakendi vahetamine ja pakendite kokkupanemine ning lahtivõtmine;

(ii) lihtne pudelitesse, anumatesse, kottidesse, karpidesse panek, papist või puidust alustele kinnitamine, jne., ning kõik muud lihtsad pakkimisoperatsioonid;

d) markeeringute, siltide või muude taoliste eristusmärkide kinnitamine toodetele või nende pakenditele;

e) erinevat liiki või sarnaste toodete lihtne segamine, juhul kui käesolevas protokollis toodud päritolureeglid ei võimalda ühte või mitut segude komponenti lugeda Ukrainast või Eestist pärinevateks toodeteks;

f) osade lihtne kokkupanek selleks, et moodustuks üks ühtne toode;

g) punktides (a) kuni (f) kirjeldatud kahe või enama operatsiooni kombinatsioon;

h) loomade tapmine.

Artikkel 8. Kvalifikatsiooniühik

1. Käesoleva protokolli sätete rakendamisel loetakse kvalifikatsiooniühikuks üht kindlat toodet, mida peetakse Harmoniseeritud Süsteemi nomenklatuuri järgi klassifikatsiooni kindlaksmääramisel baasühikuks.

Sellest järeldub, et:

a) kui toode, mis koosneb mitmest artiklist või on kokku pandud osadest, klassifitseeritakse Harmoniseeritud Süsteemi ühe pealkirja all, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku;

b) kui kaubapartii koosneb mitmest identsest tootest, mis on klassifitseeritud Harmoniseeritud Süsteemi sama rubriigi all, tuleb käesoleva protokolli rakendamisel käsitleda iga toodet eraldi.

2. Kui Harmoniseeritud Süsteemi üldreegli nr. 5 järgi on toote klassifitseerimiseks pakend arvestatud toote osaks, arvestatakse see toote osaks ka päritolu määramisel.

Artikkel 9. Lisaseadmed, varuosad ja tööriistad

Lisaseadmeid, varuosi ja tööriistu, mis lähetatakse koos seadme, masina, aparaadi või sõidukiga ja mis on osa normaalvarustusest ning sisalduvad toote hinnas ja kantakse samale saatelehele, käsitletakse kui üht tervikut vastava seadme, masina, aparaadi või sõidukiga.

Artikkel 10. Komplektid

Komplekte, nagu on defineeritud Harmoniseeritud Süsteemi üldreeglis nr. 3, loetakse pärinevaiks, kui kõik komponenttooted on pärinevad. Sellele vaatamata, kui komplekt koosneb pärinevatest ja mittepärinevatest toodetest, loetakse komplekt kui tervik pärinevaks eeldusel, et mittepärinevate toodete väärtus ei ületa 15 protsenti kogu komplekti tootjahinnast.

Artikkel 11. Neutraalsed elemendid

Et määrata, kas toode on Eesti või Ukraina päritolu, ei ole vaja kindlaks teha, kas toote saamiseks kasutatud elektrienergia, kütus, tehas ja seadmed, samuti masinad ja tööriistad ning kaubad, mida tootmise käigus kasutati, kuid mis ei ole ega pidanudki olema toote lõppkoostisosad, on pärinevad või mitte.


III osa. TERRITORIAALSED NÕUDMISED

Artikkel 12. Territoriaalsuse printsiip

II osas toodud päritolustaatuse saamise tingimused tuleb tingimata täita Eestis või Ukrainas, kahjustamata artiklite 3 ja 4 sätteid.

Artikkel 13. Kaupade reimportimine

Kui Eestist või Ukrainast pärinevad mõnele teisele maale eksporditud tooted saadetakse tagasi, välja arvatud artiklites 3 ja 4 toodud juhud, tuleb neid lugeda mittepärinevateks, seni kuni pole võimalik tõestada tollivõime rahuldaval viisil, et:

a) tagastatud kaubad on samad, mis eksporditi; ja

b) neid ei ole teises riigis rohkem töödeldud kui on vajalik nende hea seisundi säilitamiseks sellel maal või eksportimise jooksul.

Artikkel 14. Otsetransport

1. Käesoleva lepinguga antud soodustatud käsitlus hõlmab ainult Eesti ja Ukraina territooriumide vahel transporditavaid kaupu, või artikli 4 sätete rakendamisel Läti või Leedu või Euroopa Ühenduse vahel, sisenemata ühegi teise maa territooriumile. Siiski, Eesti või Ukraina päritolu kaupu, mis moodustavad ühe ühtse jagamatu kaubasaadetise, võib transportida peale Eesti või Ukraina, või artikli 4 sätete rakendamisel Läti või Leedu või Euroopa Ühenduse, ka läbi mõne muu territooriumi, vajaduse korral neid sellel territooriumil ümber laadides või ajutiselt ladustades tingimusel, et kaup on jäetud transiit- või ladustamisriigis tollivõimude järelevalve alla ning et nendega ei ole seal teostatud muid operatsioone kui mahalaadimine, ümberlaadimine või mõni muu operatsioon nende hea seisukorra säilitamiseks.

Eesti või Ukraina päritolu tooteid võib ühendusliini mööda transportida ka läbi teiste territooriumide peale Eesti või Ukraina oma.

2. Tõendusmaterjali selle kohta, et lõike 1 tingimused on täidetud, võib tuua importiva maa tollivõimudele järgmiste dokumentide esitamisel:

a) läbiv lastikiri, mis on välja antud eksportival maal ja mis katab liikumise läbi transiitmaa; või

b) transiitmaa tollivõimude poolt väljastatud sertifikaat:

(i) mis annab toodete täpse kirjelduse;

(ii) kus on märgitud toodete mahalaadimise ja ümberlaadimise kuupäevad ja vajadusel, kasutatud laevade nimed; ja

(iii) mis tõendab tingimusi, milledes tooted transiitriigis viibisid; või

c) nende puudumisel iga muu tõendav dokument.

Artikkel 15. Näitused

1. Toodetele, mille üks Pooltest on saatnud kolmandale maale näitusele ning mis pärast näitust müüakse impordiks teisele Poolele, kehtivad importimisel käesoleva lepingu sätted tingimusel, et need tooted vastavad käesoleva protokolli nõudmistele, mille järgi nad peavad olema tunnistatud Eestist või Ukrainast pärinevateks ning tingimusel, et tollivõimudele on rahuldavalt tõestatud, et:

a) eksportöör on need tooted lähetanud ühelt poolelt riiki, kus toimub näitus ja on need seal näitusel eksponeerinud;

b) tooted on eksportööri poolt kas müüdud või mõnel muul viisil antud teise poole isiku omandusse;

c) tooted on näituse ajal või vahetult pärast seda saadetud teisele Poolele samas seisukorras nagu need näitusele saadeti; ja

d) tooteid ei ole sellest hetkest, millal nad näitusele saadeti, kasutatud ühelgi muul otstarbel kui näitusele eksponeerimiseks.

2. Päritolutõend tuleb välja anda või koostada vastavalt IV osa sätetele ning esitada tavalisel viisil importiva maa tollivõimudele. Sellel peab olema näidatud näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võib tõendusmaterjalina nõuda lisadokumente toodete olemuse ning nende eksponeerimise tingimuste kohta.

3. Lõige 1 kehtib igasuguse kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituse, messi või muu taolise avaliku näituse või eksponeerimise kohta, mis ei ole korraldatud eraviisilistel eesmärkidel kauplustes või äripindadel, mis on spetsialiseerunud välismaiste toodete müügile ning ülalmainitud näituse jooksul jäävad tooted tolli kontrolli alla.


IV osa. PÄRITOLUTÕENDID

Artikkel 16. Liikumissertifikaat EUR.1

Toodete päritolustaatuse kohta käesoleva protokolli tähenduses annab tunnistust liikumissertifikaat EUR.1, mille näidis on toodud käesoleva protokolli Lisas III.

Artikkel 17.Liikumissertifikaadi EUR.1 väljastamise tavapärane protseduur

1. EUR.1 sertifikaat väljastatakse eksportiva riigi tollivõimude poolt eksportööri või eksportööri vastutusel tema volitatud esindaja poolt esitatud kirjaliku avalduse alusel.

2. Selleks täidab eksportöör või tema volitatud esindaja nii EUR.1 sertifikaadi kui ka avalduse blanketi, mille näidised on toodud lisas III.

Blanketid täidetakse ühes keeltest, milles on koostatud käesolev leping ja kooskõlas eksportiva riigi seadusandlusega. Kui need kirjutatakse käsitsi, siis tuleb seda teha tindiga ja trükitähtedega. Toodete kirjeldus tuleb esitada selleks ettenähtud lahtris, jätmata ühtegi tühja rida. Sinna, kus lahter jääb täitmata, tuleb tõmmata horisontaalne joon kirjelduse viimase rea alla ning tühi ruum tuleb läbi kriipsutada.

3. Eksportöör, kes taotleb EUR.1 sertifikaadi väljastamist, peab olema valmis esitama eksportiva maa, kus EUR.1 sertifikaat väljastatakse, tollivõimude nõudmisel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad kõnealuste toodete päritolustaatust ning ühtlasi vastavust käesoleva protokolli teistele tingimustele.

Eelnevas lõigus mainitud dokumente peab eksportöör säilitama vähemalt kolm aastat.

Eksportiva riigi tollivõimud peavad EUR.1 sertifikaadi taotlusi säilitama vähemalt kolm aastat.

4. EUR.1 sertifikaadi väljastavad Ukraina tollivõimud, kui eksporditavad kaubad on käesoleva protokolli 2. artikli 2. lõike tähenduses Ukrainast pärinevad tooted. EUR.1 sertifikaadi väljastavad Eesti tollivõimud, kui eksporditavad kaubad on käesoleva protokolli 2. artikli 2. lõike tähenduses Eestist pärinevad tooted.

5. Juhul kui kehtivad artiklite 2 kuni 4 kumulatsioonisätted, võivad Eesti või Ukraina tollivõimud väljastada EUR.1 sertifikaate käesolevas protokollis toodud tingimustel, kui eksporditavaid kaupu võib käesoleva protokolli tähenduses lugeda pärinevateks kaupadeks ja tingimusel, et EUR.1 sertifikaatidega kaetud kaubad asuvad Eestis või Ukrainas.

Sellistel juhtudel on EUR.1 sertifikaatide väljastamise aluseks eelnevalt väljastatud või koostatud päritolutõend. Seda päritolutõendit peavad eksportiva riigi tollivõimud vähemalt kolm aastat säilitama.

6. Eksportiva riigi tollivõimud astuvad kõik vajalikud sammud, et kontrollida toodete päritolustaatuse õigsust ning vastavust käesoleva protokolli teistele nõuetele. Sel eesmärgil on neil õigus nõuda igasugust tõendusmaterjali ja inspekteerida eksportööri arveid või sooritada ükskõik millist muud kontrolli, mida peavad vajalikuks.

Eksportiva riigi tollivõimude ülesandeks on kindlustada, et lõikes 2 viidatud blanketid on korralikult täidetud. Eelkõige kontrollivad nad, kas lahter, mis on jäetud kaupade kirjeldamiseks, on täidetud sel viisil, et oleks välistatud kõik võimalikud võltsitud juurdekirjutused.

7. EUR.1 sertifikaadi väljaandmise kuupäev märgitakse sertifikaadile tollivõimudele eraldatud lahtrisse.

8. EUR.1 sertifikaat väljastatakse eksportiva riigi tollivõimude poolt, kui tooted, millele see kehtib, eksporditakse. Eksportöörile väljastatakse see kohe, kui eksport on tegelikkuses toimunud või tagatud.

Artikkel 18. Tagantjärgi väljastatavad EUR.1 sertifikaadid

1. Artikli 17 lõike 8 sätetest hoolimata, võib EUR.1 sertifikaati erandkorras väljastada ka pärast sellel märgitud toodete eksportimist juhul, kui:

a) seda ei väljastatud eksportimise käigus vigade, tahtmatute vahelejätmiste või eriasjaolude tõttu; või

b) on võimalik tollivõime rahuldaval viisil tõestada, et EUR.1 sertifikaat väljastati, kuid importimisel seda tehnilistel põhjustel ei aktsepteeritud.

2. Lõike 1 rakendamiseks peab eksportöör oma avalduses näitama EUR.1 sertifikaadiga seotud toodete eksportimise koha ning aja ja märkima taotluse põhjused.

3. Tollivõimud võivad EUR.1 sertifikaadi tagantjärele väljastada ainult pärast eksportööri avalduses esitatud detailide ja vastava toimiku kokkulangevuse kontrolli.

4. Tagantjärele väljastatud EUR.1 sertifikaatidele peab olema märgitud üks järgnevaist lausetest: «TAGANTJÄRELE VÄLJAANTUD», «ISSUED RETROSPECTIVELY», «ВИДАНИЙ ЗГОДОМ».

5. Lõikes 4 toodud pealdis paigutatakse EUR.1 sertifikaadi lahtrisse «Märkused».

Artikkel 19. EUR.1 sertifikaadi dublikaadi väljastamine

1. EUR.1 sertifikaadi varguse, kaotamise või hävimise korral võib eksportöör pöörduda selle välja andnud tollivõimude poole avaldusega koostada dublikaat nende käsutuses olevate ekspordidokumentide alusel.

2. Selliselt väljastatud dublikaadile peab olema märgitud üks järgnevaist sõnadest: «DUBLIKAAT», «DUPLICATE», «ДУБЛІКАТ».

3. Lõikes 2 viidatud märge, originaalsertifikaadi väljastamise kuupäev ja seerianumber märgitakse dublikaatsertifikaadi EUR.1 lahtrisse «Märkused».

4. Dublikaat, millel peab olema märgitud EUR.1 sertifikaadi originaali väljastamise kuupäev, on kehtiv alates sellest kuupäevast.

Artikkel 20. Sertifikaatide asendamine

1. Alati on võimalik asendada üht või enamat EUR.1 sertifikaati ühe või enama teise sertifikaadiga tingimusel, et seda teostab kaupade kontrolli eest vastutav tolliamet.

2. Käesoleva protokolli, sealhulgas käesoleva artikli sätete rakendamiseks käsitletakse asendussertifikaati kindla EUR.1 sertifikaadina.

3. Asendussertifikaat väljastatakse re-eksportööri kirjaliku avalduse alusel pärast seda, kui asjaomased ametiisikud on kontrollinud avalduses toodud informatsiooni õigsust. EUR.1 sertifikaadi originaali kuupäev ning seerianumber märgitakse lahtrisse 7.

Artikkel 21. Sertifikaatide väljastamise lihtsustatud protseduur

1. Käesoleva protokolli artikleid 17, 18 ja 19 eirates võib EUR.1 sertifikaatide väljaandmisel kooskõlas allpool toodud sätetega rakendada lihtsustatud protseduuri.

2. Eksportiva riigi tollivõimud võivad volitada ükskõik millist eksportööri, edaspidi nimetatud «kinnitatud eksportöör», kes teostab sagedasi tarneid, millele võidakse väljastada EUR.1 sertifikaate ja kes pakub kompetentsetele võimudele kõik neid rahuldavad kaupade päritolu tõestamiseks vajalikud garantiid, et kontrollida kaupade päritolustaatust, mitte esitama eksportivas riigis asuvale tolliametkonnale nende kaupade jaoks EUR.1 sertifikaadi avaldust eesmärgil saada EUR.1 sertifikaat käesoleva protokolli artiklis 17 kehtestatud tingimustel.

3. Lõikes 2 viidatud volitus nõuab, vastavalt kompetentsete võimude valikule, et EUR.1 sertifikaadi lahter 11 «Tolli kinnitus» peab:

a) olema eelnevalt kinnitatud eksportiva riigi kompetentse tolliameti templiga ja selle ameti ametniku käsikirjalise allkirja või allkirjapitsatiga; või

b) olema märgistatud kinnitatud eksportööri poolt eritempliga, mis on heaks kiidetud eksportiva riigi tollivõimude poolt ning vastab käesoleva protokolli lisas V toodud näidisele. Selline tempel võib olla ka eelnevalt blankettidele trükitud.

4. Lõike 3 punktis (a) viidatud juhtudel märgitakse EUR.1 sertifikaadi lahtri 7 «Märkused» üks järgnevaist lausetest: «LIHTSUSTATUD PROTSEDUUR», «SIMPLIFIED PROCEDURE», «СПРОЩЕНА ПРОЦЕДУРА».

5. Vajaduse korral täidab EUR.1 sertifikaadi lahtri 11 «Tolli kinnitus» kinnitatud eksportöör.

6. Kinnitatud eksportöör märgib vajaduse korral EUR.1 sertifikaadi lahtri 13 «Kontrollimise palve» selle ametiisiku nime ja aadressi, kes on pädev sellist sertifikaati kontrollima.

7. Juhul kui rakendatakse lihtsustatud protseduuri, võivad eksportiva riigi tollivõimud nõuda EUR.1 sertifikaatide kasutamist, millel on vastav erimärge.

8. Lõikes 2 viidatud volituse korral peavad kompetentsed võimud eelkõige üksikasjalikult kindlaks määrama:

a) millistel tingimustel tuleb EUR.1 sertifikaatide avaldused koostada;

b) tingimused, mille kohaselt neid avaldusi vähemalt kolm aastat säilitama peab;

c) 3. lõike punktis (b) viidatud juhtudel pädev ametkond, kes teostab käesoleva protokolli artiklis 30 viidatud järelkontrolli.

9. Eksportiva riigi tollivõimud võivad kuulutada teatud kaubakategooriad lõikes 2 toodud erikäsitluse alla mittekuuluvaiks.

10. Tollivõimud keelduvad andmast lõigus 2 viidatud volitusi eksportööridele, kes ei paku kõiki nende poolt vajalikuks peetavaid garantiisid. Pädevad ametiisikud võivad volituse igal ajal tühistada. Nad on kohustatud seda tegema siis, kui kinnitatud eksportöör ei täida enam nõutud tingimusi või ei paku enam vajalikke garantiisid.

11. Ametiisikud võivad kooskõlas nende poolt kehtestatud reeglitega nõuda endi informeerimist kinnitatud eksportööri poolt kavatsetavast kaupade lähetamisest nii, et nad saaksid teostada igasugust nende poolt vajalikuks peetavat kontrolli enne kaupade lähetamist.

12. Eksportiva riigi tollivõimud võivad mistahes vajadusel kontrollida kinnitatud eksportööri. Sellised eksportöörid peavad seda lubama.

13. Käesoleva artikli sätted ei kahjusta Eesti ja Ukraina tolliformaalsuste ning tollidokumentide kasutamise kohta käivate määruste rakendamist.

Artikkel 22. Päritolutõendi kehtivus

1. EUR.1 sertifikaat kehtib neli kuud alates väljaandmise kuupäevast eksportivas riigis ning selle aja jooksul tuleb ta esitada importiva riigi tollivõimudele.

2. EUR.1 sertifikaate, mis esitatakse importiva riigi tollivõimudele lõigus 1 määratletud viimasest esitamise kuupäevast hiljem, võidakse aktsepteerida soodusrežiimi saamiseks juhul, kui dokumente ei olnud võimalik enne viimast kuupäeva esitada kas force majeure'i või erakorraliste asjaolude tõttu.

3. Teistel juhtudel, kui esitamine hilineb, võivad importiva riigi tollivõimud EUR.1 sertifikaati aktsepteerida juhul, kui tooted on neile esitatud enne nimetatud lõplikku kuupäeva.

Artikkel 23. Päritolutõendi esitamine

EUR.1 sertifikaat esitatakse importiva riigi tollivõimudele vastavalt selles riigis kehtivatele protseduuridele. Nimetatud võimud võivad nõuda EUR.1 sertifikaadi või arve deklaratsiooni tõlget. Nad võivad samuti nõuda, et impordideklaratsiooniga kaasneks importööri tunnistus, mis tõestab, at antud tooted vastavad käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikele tingimustele.

Artikkel 24. Osakaupa importimine

Kui importööri palvel lahti võetud või kokkupanemata tooteid Harmoniseeritud Süsteemi üldreegli 2(a) tähenduses, mis kuuluvad Harmoniseeritud Süsteemi gruppide 84 ja 85 alla, imporditakse osadena vastavalt tollivõimude poolt kehtestatud tingimustele, esitatakse kogu kaubapartii kohta üks päritolutõend esimese osa importimisel.

Artikkel 25. Vorm EUR.2

1. Artikli 16 sätetest hoolimata võib üksnes pärinevaid tooteid sisaldavatele kaubasaadetistele, mille väärtus ei ületa 3000 ECU-d saadetise kohta, anda tunnistuse päritolustaatuse kohta vormiga EUR.2, mille näidis on toodud käesoleva protokolli lisas IV.

2. Vormi EUR.2 täidab ning sellele kirjutab alla vastavalt käesolevale protokollile eksportöör või eksportööri vastutusel tema volitatud esindaja.

3. Vorm EUR.2 täidetakse iga kaubasaadetise jaoks.

4. Vormi EUR.2 kasutanud eksportöör esitab kõik selle vormi kasutamist puudutavad dokumendid eksportiva riigi tollivõimude nõudmisel.

5. Artiklid 22 ja 23 kehtivad vormidele EUR.2 mutatis mutandis.

Artikkel 26. Ametlikust päritolutõendist vabastamine

1. Tooteid, mis saadetakse eraisikuilt eraisikuile väikepakkidena või mis moodustavad osa reisija isiklikust pagasist, loetakse pärinevateks ilma, et oleks vaja esitada ametlik päritolutõend, tingimusel, et selliseid tooteid ei impordita kaubanduslikult ja kui on deklareeritud, et nad vastavad käesoleva lepingu rakendamiseks nõutavatele tingimustele ja kui pole kahtlust sellise deklaratsiooni tõele vastavuses. Juhul, kui tooted saadetakse posti teel, võib selle deklaratsiooni märkida tollideklaratsioonile või sellele dokumendile lisatud lehele.

2. Juhuslikku laadi importi, mis koosneb ainuüksi saajate või reisijate või nende perekondade isiklikuks tarbimiseks mõeldud kaupadest, ei loeta kaubanduslikuks impordiks, kui nende kaupade olemusest ja kogusest ilmneb, et silmas ei peeta ärieesmärki.

3. Sealjuures ei tohi nende toodete koguväärtus ületada 300 ECU-d väikepakkide puhul või 800 ECU-d toodete puhul, mis moodustavad osa reisija isiklikust pagasist.

Artikkel 27. Vastuolud ja vormilised vead

1. Väikeste vastuolude avastamine EUR.1 sertifikaadile või vormile EUR.2 kantud informatsiooni ning tolliametile importimiseks vajalike tolliformaalsuste täitmiseks esitatud dokumentidele kantud informatsiooni vahel, ei too ipso facto kaasa liikumissertifikaadi EUR.1 või vormi EUR.2 kehtetuks tunnistamist, kui on nõudeile vastavalt tõestatud, et see dokument vastab esitatud kaupadele.

2. Ilmsed vormilised vead, nagu näiteks trükivead liikumissertifikaadil EUR.1 või vormil EUR.2, mis ei sea dokumendile kantud informatsiooni korrektsust kahtluse alla, ei tohiks anda põhjust seda dokumenti tagasi lükata.

Artikkel 28. ECU-des väljendatud kogused

Eksportiva riigi rahvusliku valuuta kogused, mis vastavad ECU-des väljendatud kogustele, määratakse kindlaks eksportiva riigi poolt ja neist antakse teada teisele Poolele.

Kui need kogused ületavad importiva riigi poolt kindlaksmääratud vastavad kogused, siis importiv riik aktsepteerib neid juhul, kui kaubaarve on esitatud eksportiva riigi valuutas või mõne muu käesoleva protokolli artiklis 4 viidatud riigi valuutas.


V osa. ADMINISTRATIIVKOOSTÖÖ KORRALDUS

Artikkel 29. Pitsatite ja aadresside vahetamine

Eesti ja Ukraina tollivõimud varustavad üksteist pitsatijäljendite näidistega, mida kasutatakse nende tolliametites EUR.1 sertifikaatide väljaandmisel ning nende tollivõimude aadressidega, kes vastutavad liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmise ja nende sertifikaatide ning vormide EUR.2 kontrollimise eest.

Artikkel 30. Liikumissertifikaatide EUR.1 ja vormide EUR.2 kontrollimine

1. Liikumissertifikaatide EUR.1 ja vormide EUR.2 tagantjärgi kontrollimine viiakse läbi pisteliselt või siis, kui importiva riigi tollivõimudel tekib põhjendatud kahtlus taoliste dokumentide autentsuse, kõnealuste toodete päritolustaatuse või käesoleva protokolli teiste nõuete täitmise suhtes.

2. Lõike 1 sätete rakendamiseks peavad importiva riigi tollivõimud tagastama liikumissertifikaadi EUR.1, vormi EUR.2 või nende dokumentide koopiad eksportiva riigi tollivõimudele, andes vajaduse korral sisu või vormi puudutavate järelepärimiste põhjused.

3. Kontrollimist teostavad eksportiva riigi tollivõimud. Sel eesmärgil on neil õigus nõuda ükskõik milliseid tõendusmaterjale ja inspekteerida eksportööri arveid või viia läbi ükskõik millist muud kontrollimist, mida peavad vajalikuks.

4. Kui importiva riigi tollivõimud otsustavad ajutiselt peatada kõnealustele toodetele soodustatud käsitluse andmise kuni kontrolli tulemuste selgumiseni, peavad nad pakkuma võimalust loovutada kaubad importöörile tingimusel, et võetakse tarvitusele mistahes vajalikuks peetavad ettevaatusabinõud.

5. Kontrollimist nõudnud tollivõime peab selle tulemustest informeerima hiljemalt kümne kuu möödudes. Need tulemused peavad selgelt näitama, kas dokumendid on autentsed ja kas kõnealuseid tooteid võib lugeda pärinevateks toodeteks ning kas nad täidavad teisi käesoleva protokolli nõudmisi.

6. Juhul, kui on tekkinud põhjendatud kahtlus ja vastus ei laeku kümne kuu jooksul või kui vastuses ei ole piisavalt informatsiooni, et otsustada kõnesoleva dokumendi autentsuse või toodete tegeliku päritolu üle, ei anna kontrolli nõudnud tollivõimud soodustatud käsitlust, välja arvatud force majeure'i või erakorraliste asjaolude puhul.

Artikkel 31. Vaidluste lahendamine

Kui artikli 30 kontrolliprotseduuridega seoses tekib vaidlusi, mida ei ole võimalik lahendada kontrollimist nõudnud tollivõimude ja kontrolli teostamise eest vastutavate tollivõimude vahel, või kui tõstatatakse käesoleva protokolli tõlgendamise küsimus, esitatakse need Ühiskomiteele.

Kõik importööri ja importiva riigi tollivõimude vahelised vaidlused lahendatakse vastavalt selle riigi seadusandlusele.

Artikkel 32. Karistused

Igaüht, kes koostab või põhjustab sellise dokumendi koostamise, millel on ebaõige informatsioon, eesmärgiga saada toodetele soodustatud käsitlus, karistatakse.

Artikkel 33. Vabatsoonid

1. Eesti ja Ukraina astuvad kõik vajalikud sammud kindlustamaks, et EUR.1 sertifikaadiga tarnitavaid tooteid, mis transpordi käigus läbivad nende territooriumil asuvat vabatsooni, ei asendata teiste kaupadega ja neid ei käsitseta mingil muul moel kui ainult nende riknemise vältimiseks vajalikud normaalsed operatsioonid.

2. Erandina lõike 1 sätetele väljastavad võimuorganid eksportööri taotlusel uue EUR.1 sertifikaadi, kui Eestist või Ukrainast pärinevaid tooteid, mis imporditakse EUR.1 sertifikaadi all vabatsooni, töödeldakse juhul, kui töötlemine viiakse läbi vastavuses käesoleva protokolli sätetega.


VI osa. LÕPPSÄTTED

Artikkel 34. Tollikoostöö Komitee

1. Luuakse Tollikoostöö Komitee, mille ülesandeks on ellu viia administratiivkoostööd eesmärgiga, et käesolevat protokolli rakendataks korrektselt ja ühtselt ning teiste tollialaste ülesannete täitmiseks, mis võidakse talle usaldada.

2. Komitee moodustatakse ühelt poolt Ukraina ekspertidest, kes vastutavad tolliküsimuste eest ning teisalt Eesti poolt nimetatud ekspertidest.

Artikkel 35. Lisad

Käesoleva protokolli lisad moodustavad protokolli lahutamatu osa.

Artikkel 36. Protokolli rakendamine

Eesti ja Ukraina teevad kõik vajaliku käesoleva protokolli rakendamiseks.

Artikkel 37. Kokkulepped Läti ja Leedu ning Euroopa Ühendusega

Pooled võtavad tarvitusele kõik vajalikud meetmed, et sõlmida käesoleva protokolli rakendamiseks vajalikud kokkulepped Läti ja Leedu ning Euroopa Ühendusega. Pooled informeerivad teineteist selleks võetud meetmetest.

Artikkel 38. Ladustatud või transiidil kaubad

Käesoleva lepingu sätteid võib rakendada ka kaupadele, mis täidavad käesoleva protokolli tingimusi ja mis on Vabakaubandust ja kaubandust puudutavaid küsimusi käsitleva lepingu jõustumise kuupäeval transiidil või on Eestis või Ukrainas või, kuivõrd on rakendatavad artikli 2 sätted, Lätis või Leedus või Euroopa ühenduses ajutisel ladustamisel tolliladudes või vabatsoonides; importiva riigi tollivõimudele tuleb esitada nende kaupade kohta tagantjärele, nelja kuu jooksul alates kõnealusest kuupäevast, eksportiva riigi pädevate ametiisikute poolt väljastatud EUR.1 sertifikaat koos dokumentidega, mis näitavad, et kõnealused kaubad on otse transporditud.

Artikkel 39. Parandused protokollis

Parandused käesolevasse protokolli tehakse vastavalt käesoleva lepingu artiklis 2 sätestatud korrale.

Sellisel läbivaatamisel võetakse eriti arvesse Poolte osalust vabakaubandustsoonides või tolliliitudes kolmandate riikidega.


Lisa I

SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED

Eessõna

Need märkused kehtivad, kus kohane, kõikidele toodetele, mille valmistamiseks kasutatakse mittepärinevaid materjale, isegi kui nad ei kuulu Lisa II nimekirjas toodud eritingimuste alla ja kuuluvad hoopis artiklis 6(1) toodud rubriigi muutmise reegli alla.

Märkus 1

1.1. Nimekirja kaks esimest veergu kirjeldavad valmistatud toodet. Esimeses veerus on toodud Harmoniseeritud Süsteemis kasutatav toote rubriigi või siis grupi kood ja teises veerus selle toote kirjeldus. Igale esimeses kahes veerus toodud sissekandele vastab reegel veerus 3. Kui mõnel juhul eelneb sissekandele esimeses veerus «ex», siis tähendab see, et reegel veerus 3 kehtib ainult selle rubriigi või grupi selle osa kohta, mis on kirjeldatud veerus 2.

1.2. Kui veerus 1 on grupeeritud mitu rubriiki või on toodud ainult grupi kood ja toote kirjeldus veerus 2 on seetõttu antud üldistes mõistetes, siis vastav reegel veerus 3 kehtib kõikide toodete kohta, mis Harmoniseeritud Süsteemis on klassifitseeritud selle grupi rubriikidesse või ükskõik millisesse veerus 1 grupeeritud rubriiki.

1.3. Kui nimekirjas on erinevad reeglid, mis kehtivad rubriigi erinevatele toodetele, sisaldab iga taandrida rubriigi selle osa kirjeldust, millele vastab reegel veerus 3.

Märkus 2

2.1. Juhul kui nimekirjas pole mõnda rubriiki või rubriigi mõnda osa, tuleb rakendada artikli 6 lõikes 1 toodud «rubriigi muutumise» reeglit. Kui «rubriigi muutumise» tingimus kehtib nimekirjas mõne artikli kohta, siis sisaldub see veeru 3 reeglis.

2.2. Vajalik töö- või töötlemisoperatsioon veerus 3 toodud reegli kohaselt tuleb teostada ainult kasutatavate mittepäritoluliste materjalide suhtes. Mõnes kolmanda veeru reeglis sisalduvad piirangud kehtivad samuti ainult kasutatud mittepärinevate materjalide kohta.

2.3. Kui reegel ütleb, et võib kasutada «ükskõik millise rubriigi materjale», võib kasutada ka tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale, võttes siiski arvesse reeglis sisalduvaid piiranguid. Siiski väljend «valmistamine ükskõik millise rubriigi materjalidest, kaasa arvatud teised rubriigi nr. . . . materjalid» tähendab, et kasutada võib vaid selliseid tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale, millel on erinev toote kirjeldus kui tootel veerus 2.

2.4. Kui mittepärinevatest materjalidest valmistatud toodet, mis on saanud päritolustaatuse tootmise ajal kas rubriigi muutumise reegli põhjal või nimekirjas toodud reegli põhjal, kasutatakse materjalina mingi teise toote tootmise protsessis, siis reegel, mida kasutatakse toote kohta, milles ta sisaldub, ei kehti tema enda kohta.

Näiteks:

Mootor rubriigist 8407, mille kohta reegel ütleb, et kasutatavate mittepärinevate materjalide väärtus ei tohi ületada 40% tootjahinnast (ex-works hind) on valmistatud «legeeritud valtsterasest», mis on klassifitseeritud rubriigis 7224.

Kui see valtsimine toimus antud riigist mittepärinevast valukangist, on valtsimine juba andnud valtstootele päritolu nimekirja rubriigi 7224 reegli alusel. Mootori väärtuse kalkulatsioonis võib siis teda lugeda pärinevaks, sõltumata sellest, kas ta toodeti samas tehases või mõnes teises. Sel moel ei võeta mittepärineva valukangi väärtust arvesse mittepärinevate materjalide väärtuse arvutamisel.

2.5. Isegi kui rubriigi muutumise reegel või nimekirjas sisalduv reegel on täidetud, ei saa toode päritolu staatust, kui toote töötlemiseks on tervikuna tehtud artiklis 7 määratletust vähem tööd.

Märkus 3

3.1. Nimekirja reegel sätestab minimaalselt vajaliku töö- või töötlemismahu, kusjuures suurem maht annab samuti päritolustaatuse; vastupidiselt, väiksem töö- või töötlemismaht ei anna tootele päritolu. Järelikult kui reegel ütleb, et teataval tootmisstaadiumil võib kasutada mittepärinevat materjali, siis on sellise materjali kasutamine tootmise varasematel staadiumidel lubatud ja hilisemal mitte.

3.2. Kui nimekirja reegel määrab, et toodet võib valmistada rohkem kui ühest materjalist, tähendab see, et kasutada võib ühte või mitut materjali. Reegel ei nõua, et tuleb kasutada kõiki loetletud materjale.

Näiteks:

Kangaste kohta kehtiv reegel ütleb, et võib kasutada looduslikke kiude ning muude materjalide hulgas ka keemilisi kiude. See ei tähenda, et mõlemaid peab kasutama, võib kasutada ühte või teist või mõlemat korraga.

Kuid kui samas reeglis kehtib ühe materjali kohta üks piirang ja teise materjali kohta teine piirang, siis rakendatakse ainult seda piirangut, mis kehtib tegelikult kasutatud materjali kohta:

Näiteks:

Õmblusmasinate kohta kehtiv reegel ütleb, et kasutatud niidi pingutamise ja sik-saki mehhanismid peavad olema pärinevad; need kaks piirangut kehtivad ainult siis, kui nimetatud mehhanismid on tegelikult monteeritud õmblusmasinasse.

3.3. Kui nimekirjas toodud reegel määrab, et toode peab olema valmistatud kindlast materjalist, ei välista see tingimus teiste materjalide kasutamist, mis oma klassifitseerimise iseloomu tõttu ei saa reeglit rahuldada.

Näiteks:

Rubriigi 1904 kohta kehtiv reegel, mis välistab teraviljade ja teraviljasaaduste kasutamise, ei välista kasutamast mineraalsoolasid, kemikaale ja teisi lisandeid, mis pole toodetud teraviljadest.

Näiteks:

Mittekootud materjalidest valmistatud toodete puhul, kui on lubatud kasutada ainult mittepärinevat lõnga, ei ole võimalik alustada mittekootud riidest — isegi kui mittekootud tooteid pole harilikult võimalik valmistada lõngast. Sellistel juhtudel on lähtematerjal tavaliselt lõnga eelstaadiumis st. kiu staadiumis.

Vaata ka märkust 6.3 seoses tekstiilidega.

3.4. Kui nimekirja reeglis on toodud kasutada lubatud mittepärinevate materjalide maksimaalväärtuseks kaks või enam protsendimäära, siis ei või neid protsente kokku liita. Kõigi kasutatavate mittepärinevate materjalide maksimaalväärtus ei tohi kunagi ületada kõrgeimat toodud protsendimääradest. Ei tohi ületada ka konkreetse materjali kohta kehtivaid individuaalseid protsendimäärasid.

Märkus 4

4.1. Nimekirjas kasutusel olev termin «looduslikud kiud» tähistab muid kiudusid kui kunst- või sünteetilised kiud ketrusele eelnevates tootmisstaadiumides, kaasa arvatud jäätmed ja kui teisiti pole märgitud, hõlmab termin «looduslikud kiud» kiude, mis on kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, aga mitte kedratud.

4.2. Terminiga «looduslikud kiud» on tähistatud hobusejõhv rubriigist 0503, siid rubriigist 5002 ja 5003, samuti vill, peened ja jämedad loomakarvad rubriikidest 5101 kuni 5105, puuvillakiud rubriikidest 5201 kuni 5203 ning muud taimsed kiud rubriikidest 5301 kuni 5305.

4.3. Terminid «tekstiilimass», «keemilised materjalid» ja «paberivalmistamise materjalid» on nimekirjas kasutusel selleks, et kirjeldada materjale, mis pole klassifitseeritud gruppides 50 kuni 63 ja mida võib kasutada kunst-, sünteetiliste, paberkiudude või lõnga tootmiseks.

4.4. Terminit «staapelkiud» kasutatakse nimekirjas rubriikidesse 5501 kuni 5507 kuuluvatele sünteetilisele või kunstkiule, staapelkiule või -jäätmetele viitamiseks.

Märkus 5

5.1. Kui tooted on klassifitseeritud nimekirja nende rubriikide alla, milledele on viidatud käesolevates sissejuhatavates märkustes, siis ei kehti nimekirja veerus 3 toodud tingimused ühegi nende valmistamisel kasutatud mistahes põhilise tekstiilmaterjali kohta, mis summaarselt moodustavad 10% või vähem kõigi kasutatud põhiliste tekstiilmaterjalide kogukaalust (vt. ka märkusi 5.3 ja 5.4 allpool).

5.2. Siiski võib seda tolerantsi rakendada ainult segatoodetele, mis on valmistatud kahest või enamast baastekstiilmaterjalist.

Põhilised tekstiilmaterjalid on järgmised:

— siid,

— vill,

— jäme loomakarv,

— peen loomakarv,

— hobusejõhv,

— puuvill,

— paberi valmistamise materjalid ja paber,

— lina,

— naturaalne kanep,

— džuut ja teised tekstiilsed niinekiud,

— sisal ja muud agaavi perekonda kuuluvad kiud,

— kookospalmikiud, abaka, ramjee ja muud taimse päritoluga tekstiilkiud,

— sünteetilised kiud,

— tehiskiud,

— sünteetilised staapelkiud,

— tehis-staapelkiud.

Näiteks:

Lõng rubriigist 5205, mis on valmistatud puuvillakiust rubriigist 5203 ja sünteetilisest staapelkiust rubriigist 5506 on segalõng. Seetõttu võib mittepärinevaid sünteetilisi staapelkiude, mis ei rahulda päritolureegleid (mille puhul on nõutav valmistamine keemilistest materjalidest või tekstiilimassist), kasutada kuni 10% lõnga kaalust.

Näiteks:

Villane kangas rubriigist 5112, mis on valmistatud villasest lõngast rubriigist 5107 ja sünteetiliste staapelkiudude lõngast rubriigist 5509 on segamaterjalidest kangas. Seetõttu võib nii mittepärinevat sünteetilist lõnga, mis ei rahulda päritolureegleid (mille puhul on nõutav valmistamine keemilistest materjalidest või tekstiilimassist) kui ka villast lõnga, mis ei rahulda päritolureegleid (mille puhul on nõutav valmistamine looduslikest kiududest, mis ei ole kraasitud, kammitud ega muul moel ketramiseks ette valmistatud) või nende kahe kombinatsiooni kasutada kuni 10% kanga kaalust.

Näiteks:

Froteekangas rubriigist 5802, mis on valmistatud puuvillalõngast rubriigist 5205 ja puuvillakangast rubriigist 5210, on segatoode ainult juhul, kui puuvillakangas ise on segakangas, olles valmistatud kahes erinevas rubriigis klassifitseeritud lõngadest või kui kasutatud puuvillalõngad on ise segud.

Näiteks:

Kui kõnealune froteekangas oleks olnud valmistatud puuvillalõngast rubriigist 5205 ja sünteetilisest kangast rubriigist 5407, siis on ilmselt kasutatud kahte erinevat baastekstiilmaterjali ja froteekangas on vastavalt segatoode.

Näiteks:

Džuudist alusele valmistatud taftingvaip, mille tupsud on nii kunstkiud- kui ka puuvillasest lõngast, on segatoode, sest on kasutatud kolme baastekstiilmaterjali. Seetõttu võib kõiki mittepärinevaid materjale, mida kasutatakse hilisemas tootmise staadiumis, kui reegel seda lubab, kasutada eeldusel, et nende summaarne kogukaal ei ületa 10% kõigi vaibas sisalduvate tekstiilmaterjalide kogukaalust. Niisiis võib džuudist alust ja/või kunstkiudlõnga importida sellel tootmise staadiumil eeldusel, et kaalu tingimused on täidetud.

5.3. Juhul kui kangad sisaldavad «polüamiididest ja polüestritest valmistatud kas tugevdatud või tugevdamata lõnga», on tolerants selle lõnga suhtes 20%.

5.4. Juhul kui kangad sisaldavad alumiiniumfooliumist või plastiklindist südamikuga lõnga või paela, mis võib olla kas alumiiniumpulbriga kaetud või mitte, laiusega kuni 5 mm ja mis on kahe plastikriba vahele kleebitud kleepriba abil, on tolerants selle lõnga või paela suhtes 30%.

Märkus 6

6.1. Nende tekstiiltoodete osas, mis on märgitud nimekirjas viitega käesolevatele sissejuhatavatele märkustele, võib kasutada tekstiilmaterjale, välja arvatud voodrid ja vaheriided, mis ei rahulda valmistatud toote kohta nimekirja veerus 3 toodud reeglit eeldusel, et need ei ole klassifitseeritud tootega sama rubriigi alla ning, et nende väärtus ei ületa 8% selle toote tootjahinnast (ex-works hind).

6.2. Materjale, mis ei ole klassifitseeritud gruppides 50 kuni 63 võib vabalt kasutada, olenemata sellest, kas nad sisaldavad tekstiilmaterjale või mitte.

Näiteks:

Kui nimekirja reegel ütleb, et teatud tekstiiltoote, näiteks pükste tootmisel tuleb kasutada lõnga, ei takista see metallesemete nagu nööpide kasutamist, kuna nööbid ei ole klassifitseeritud gruppides 50 kuni 63. Samal põhjusel ei ole keelatud tõmbelukkude kasutamine, kuigi need tavaliselt sisaldavad tekstiilmaterjale.

6.3. Seal, kus kehtib protsendireegel, peab mittepärinevate materjalide väärtuse hulka arvestama ka mittepärinevate kaunistuste ja lisandite väärtuse.

Märkus 7

7.1. Rubriikide ex 2707, 2713 kuni 2715, ex 2901, ex 2902 ja ex 3403 rakendamiseks, on «spetsiifilised töötlusoperatsioonid» järgmised:

a) vaakumdestilleerimine;

b) redestilleerimine täieliku fraktsioneerimisprotsessi abil (1);

c) krakkimine;

d) uuendamine;

e) ekstrahheerimine selektiivlahustite abil;

f) protsess, mis sisaldab kõiki järgnevaid operatsioone: töötlemine kontsentreeritud väävelhappe, ooleumi või väävelanhüdriidiga; leeliseliste toimeainetega neutraliseerimine; dekoloriseerimine ja puhastamine looduslikult aktiivse mulla, aktiviseeritud mulla, aktiviseeritud söe või boksiidi abil;

g) polümerisatsioon;

h) alkülatsioon;

i) isomerisatsioon.

7.2. Rubriikide 2710, 2711 ja 2712 rakendamiseks on «spetsiifilised töötlusoperatsioonid» järgmised:

a) vaakumdestilleerimine;

b) redestilleerimine täieliku fraktsioneerimisprotsessi abil;

c) krakkimine;

d) uuendamine;

e) ekstrahheerimine selektiivlahustite abil;

f) protsess, mis sisaldab kõiki järgmisi operatsioone: töötlemine kontsentreeritud väävelhappe, ooleumi või väävelanhüdriidiga; leeliseliste toimeainetega neutraliseerimine; dekoloriseerimine ja puhastamine looduslikult aktiivse mulla, aktiviseeritud mulla, aktiviseeritud söe või boksiidiga;

g) polümerisatsioon;

h) alkülatsioon;

ij) isomerisatsioon;

k) (mis puudutab vaid rubriigi ex 2710 alla kuuluvaid raskeid õlisid) vesinikuga desulfureerimine, mis vähendab töödeldud toodete väävlisisaldust vähemalt 85% võrra (ASTM D 1266-59 T-meetod);

l) (mis puudutab vaid rubriigi 2710 alla kuuluvaid tooteid) deparafineerimine kõikide protsesside abil, v.a. filtreerimine;

m) (mis puudutab vaid rubriigi ex 2710 alla kuuluvaid raskeid õlisid) vesinikuga töötlemine rõhu all üle 20 baari ning temperatuuril üle 250 kraadi Celsiust katalüsaatori abil, desulfurisatsiooni tekitamata, kus vesinik on keemilise reaktsiooni aktiivne element. Kusjuures edasist rubriigi 2710 määrdeõlide vesinikuga töötlemist (näit. hüdroviimistlus või dekolorisatsioon) värvi või stabiilsuse parendamiseks ei käsitleta «spetsiifilise protsessina»;

n) (mis puudutab vaid rubriigi ex 2710 alla kuuluvaid kütteõlisid) atmosfääriline destilleerimine, tingimusel, et vähem kui 30% toodete kogumahust destilleerub, sealhulgas kadu, temperatuuril 300 kraadi Celsiust (ASTM D 86 meetodil);

o) (mis puudutab vaid raskeid õlisid, v. a. gaasiõlid ja kütteõlid, mis kuuluvad rubriigi ex 2710 alla) töötlemine kõrgsagedusega elektrilise koonuslahendusega.

7.3. Rubriikide ex 2707, 2713 kuni 2715, ex 2901, ex 2902 ja ex 3403 rakendamiseks lihtoperatsioonid nagu puhastamine, dekanteerimine, soolatustamine, vee eraldamine, filtreerimine, värvimine, turustamine, väävelsisalduse saamine erineva väävelsisaldusega toodete segamisel, nende operatsioonide või taoliste operatsioonide ükskõik milline kombineerimine ei anna päritolustaatust.


Lisa II

Nimekiri mittepärinevate materjalidega teostatavast tööst või töötlemisest, mis on nõutav, et valmistatud toode saaks päritolustaatuse

[Nimekiri on identne Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu protokolli nr. 3 lisa II nimekirjaga, mis on avaldatud RT II 1995, 22—27, lk. 775—816.]


Lisa  III

Liikumissertifikaadid EUR.1

1. EUR.1 sertifikaadid koostatakse vormis, mille näidis on toodud käesolevas lisas2. Blankett trükitakse ühes või mitmes keeles, milles on koostatud käesolev leping. Sertifikaadid täidetakse ühes nendest keeltest ja kooskõlas eksportiva riigi seadusandlusega. Kui nad kirjutatakse käsitsi, siis tuleb seda teha tindiga ja trükitähtedega.

2. Iga sertifikaadi mõõtmed on 210×297 mm. Lubatud on küljepikkuse kõikumine kuni pluss 8 mm või kuni miinus 5 mm. Kasutatav paber peab olema valge kirjapaber, mis ei sisalda mehaanilist paberimassi ja ei kaalu vähem kui 25 g/m2. Sertifikaadil peab olema trükitud rohelise giljoššmustriga taust, mis teeb kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega teostatud võltsingud silmaga nähtavaks.

3. Ukraina ja Eesti kompetentsetel võimuorganitel on õigus trükkida sertifikaadid ise või lasta need trükkida nende poolt heakskiidetud trükkalitel. Viimasel juhul peab igal sertifikaadil olema viide sellise kinnituse olemasolule. Igal sertifikaadil peab olema märgitud trükkali nimi ja aadress või märge, mille järgi on võimalik trükkalit kindlaks teha. Samuti peab ta kandma kas trükitud või käsitsi kirjutatud seerianumbrit, mis võimaldab teda identifitseerida.


Lisa IV

Vorm EUR.2

1. Vorm EUR.2 valmistatakse kujul, mille näidis on toodud käesolevas lisas*. Blankett trükitakse ühes või mitmes keeles, milles on koostatud käesolev leping. Vormid täidetakse ühes nendest keeltest ja kooskõlas eksportiva riigi seadusandlusega. Kui nad kirjutatakse käsitsi, siis tuleb seda teha tindiga ja trükitähtedega.

2. Iga vormi EUR.2 mõõtmed on 210×148 mm; küljepikkuses on lubatud maksimaalsed kõikumised kuni miinus 5 mm või kuni pluss 8 mm. Kasutatud paber peab oleva valge kirjapaber, mis ei sisalda mehhaanilist paberimassi ja kaalub mitte vähem kui 64 g/m2.

3. Ukraina ja Eesti kompetentsetel võimuorganitel on õigus trükkida vormid ise või lasta need trükkida nende poolt heakskiidetud trükkalitel. Viimasel juhul peab igal vormil olema viide sellise kinnituse olemasolule. Igal vormil peab olema märgitud trükkali nimi ja aadress või märge, mille järgi on võimalik trükkalit kindlaks teha. Samuti peab ta kandma kas trükitud või käsitsi kirjutatud seerianumbrit, mis võimaldab teda identifitseerida.


Lisa V

Artiklis 21(3)(b) mainitud eritempli näidiskujutis

[Näidiskujutis on avaldatud RT II 1995, 22—27, lk. 821.]


Lisa VI

Käesoleva lepingu rakendamise hõlbustamiseks aktsepteerib Eesti ühe aasta vältel alates käesoleva lepingu jõustumise päevast Ukraina Kaubandus- ja Tööstuskoja poolt väljastatud EUR.1 sertifikaate.



1Vaata lisamärkust 4(b) Kombineeritud Nomenklatuuri Grupi 27 kohta.

2Vormide EUR.1 ja EUR.2 näidised on avaldatud RT II 1995, 22—27, lk. 817—820.

/otsingu_soovitused.json